YIT Ehitus построит в Таллинне 15 домов

В жилом комплексе на Мяэпеалсе будет построено пятнадцать 4-, 6- и 8-этажных домов – в общей сложности 600 квартир. Квартиры будут 1-4-комнатные, а цены составят от 28 000 крон за квадратный метр.

«Новый жилой комплекс Мяэпеалсе расположен в очень перспективном районе, – сказал председатель правления АО YIT Прийт Саук. – Строительство первых двух домов завершится летом 2007 года. А весь комплекс в зоне между Нымме и Мустамяэ будет построен в течение 4-5 лет».

«В доме по адресу Мяэпеалсе, 10 часть квартир уже продана, совсем скоро начнется продажа квартир по Мяэпеалсе, 12», – рассказал менеджер по продажам отдела недвижимости АО YIT Ehi-tus Тыну Тоомпарк.

Перспективный район

В цену каждой квартиры входят кладовая и место для парковки автомобиля. До Мяэпеалсе можно легко добраться и на общественном транспорте – помимо уже имеющейся на Кадака теэ автобусной остановки на улице Мяэпеалсе планируется открыть две автобусные остановки перспективного автобусного маршрута.

По словам Тоомпарка, в районе Мяэпеалсе много возможностей для занятий спортом. «Недалеко находится спортивный центр Нымме, рекреативная зона Харку – Нымме – Мустамяэ со своими трассами для прогулок и занятий спортом, лыжный трамплин, открытые бассейны Нымме, а также Ныммеский плавательный бассейн. Поблизости расположена территория Таллиннского технопарка и Таллиннский технический университет», – добавил Тыну Тоомпарк.

В доме предусмотрено переменное количество наземных этажей – четыре и шесть. В здании расположатся 40 квартир и подвальные боксы для каждой из них. Квартиры оборудованы лоджиями, террасами и французскими балконами. В здании будет два подъезда с лифтами. Предусмотрен и подвальный этаж, на котором, помимо боксов, расположатся технические помещения и стоянка на 20 автомобилей.

Ведущие позиции

AО YIT является одним из ведущих строительных предприятий Эстонии. Оно было учреждено в 1991 году. С 2001 года АО входит в крупнейший финский строительный концерн YIT, который имеет дочерние предприятия в восьми странах, а число его работников достигает 21 000 человек. Нетто-оборот АО YIT Ehitus и его дочерних предприятий составил в 2005 году 1,48 миллиарда крон. (PM)

Artikkel ilmus 29/09/2006 väljaandes .ee.

Hansapank ennustab peatseid kinnisvaraarendajate pankrotte

ÄripaevHansapank ennustab esimesi kinnisvaraarendajate pankrotte juba sel aastal, eelkõige peetakse põhjuseks ehitusvõimsuste nappust.

Ehitusvõimsuste nappuse tõttu venivad valmimise tähtajad ja arendaja peab lisaraha välja käima, kuid võib juhtuda, et seda ei ole kuskilt võtta. Mida pikem on ehitusperiood, seda kallimaks läheb ehitus plaanituga võrreldes. Arendajad ei saa neid kulusid alati ostjate õlule panna, sest enamik kortereid on juba enne ehituse algust maha müüdud või broneeritud.

Majandusprognoosi kirjutanud Hansabank Marketsi majandusanalüütiku Maris Lauri sõnul on suund esimeste kinnisvaraarendajate pankrottide poole olemas. “Eelkõige satuvad löögi alla väiksemad arendajad, kelle raskused turgu küll väga ei mõjuta. Suurte arendajate pankrot oleks juba üldmajanduslik probleem,” lisas ta.

Viimsis Mäekuninga elamurajoonis ridaelamuid ehitada sooviva ning Tallinnas Kadaka tee piirkonda 16 kortermaja püstitada plaaniva Kaamos Investeeringute OÜ arendusjuhi Ivar Vahteri sõnul ei ole praegu märgata ohtu, et ehitaja või ehitusmaterjalide puuduse tõttu arendusprojekt venima jääks. “Võimalik küll, et probleeme võib tulevikus tekkida. Kuid praegu näitab kogemus, et pakkujatest puudust ei ole,” rääkis Vahter. “See, kui soodsad need pakkumised on, on muidugi omaette teema.”

Ettevõte on siiski püüdnud riske maandada ning loonud firma juurde ehitusüksuse, kes otsib allhankijaid. “Me peame ikka nendega nõu ka ja ei võta liiga palju ette,” lisas Vahter.

Eelkõige satuvad löögi alla väiksemad arendajad, kelle raskused turgu küll väga ei mõjuta.
Maris Lauri, Hansabank Marketsi analüütik “Arvan, et raskustesse satuvad need arendajad, kes on maa ülemäära kallilt soetanud. Usun, et üksikute projektide raames on ohu ilmingud olemas, kuid pankrotilainet ei tule,” rääkis Ober-Haus Kinnisvara ASi tegevdirektor Hindrek Leppsalu. Optimismi aluseks on tema sõnul see, et väga palju maad, mida pole veel kasutama hakatud, on ostetud mõistliku hinnaga.

SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula arvates on Hansabank Marketsi prognoosi näol tegemist mõistliku hinnanguga. “Eks suurte riskide võtmise korral on igal projektil võimalus ebaõnnestuda,” lisas Pajula.

YIT Ehitus ASi kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark ütles uudist kuuldes naljatades, et YIT-l küll pankrotti pole oodata. Tema sõnul on kinnisvaraturul, kus iga päev tõusevad, arendajatel kerge otsuseid teha. Uues olukorras, kus hinnad jäävad püsima, selekteeritakse kehvemad tegijad välja. Ehitushindade tõus ning tööjõupuudus teevad elu raskemaks väikestel arendajatel, kel oma ehitajaid pole, sõnas Toompark.

Hansabank Markets kirjutab Baltimaade majandusülevaates

Optimistlikult oletades, et ehitusvõimsused kasvavad 15% aastas, tegime arvutused, et hinnata, kaua aega kulub selleks, et lõpetada praeguseks plaanitud ehitused. Järeldus oli väga ühene ja ärevusttekitav: kinnisvaraarendajate plaanid on ebarealistlikud kõigis kolmes riigis ning see hakkab juba lähiajal tekitama probleeme.

Ehitusvõimsuste nappus tähendab seda, et ehituse valmimise tähtajad venivad ja arendajail läheb vaja finantseerimist pikemaks perioodiks kui algselt plaanitud, kuid see ei pruugi alati olla võimalik.

Mida pikem on ehitusperiood, eriti kui selles on pikki vaikuseperioode, seda kallimaks läheb ka ehitus võrreldes plaanituga. Arendajad ei saa neid kulusid alati kanda ostjatele, kuna enamik ehitusprojekte on vähemalt osaliselt kaetud ostulepingutega ja broneeringutega enne ehituse algust.

On alust karta, et juba 2006.-2007. aastal toimuvad kinnisvaraarenduses esimesed pankrotid. Ettevõtetele ja vähemal määral majapidamistele põhjustatud otsestele kahjudele järgnevad meie arvates struktuursed muutused turul.

Nõudlust on juba hakanud piirama väga kiiresti tõusvad kinnisvarahinnad, kuna see tõrjub turult välja suhteliselt väiksema sissetulekuga pered.

Pakkumise poolel on väga tõsised kasvupiirangud – eelkõige seostub see tootmisvõimsustega, kuid ka ehitusmaterjalide tootmise piirangutega ja kiiresti tõusvate ehitushindadega.

Uute projektide ja plaanide tegemine kasvatab tõenäosust, et tekkivad raskused arendavates ettevõtetes, mis halvimal juhul võib viia ka tõsiste tagasilöökideni kinnisvarasektoris.

Artikli autor on Koit Brinkmann. Artikkel on avaldatud 11.05.2006 väljaandes Äripäev –

Kommentaarid ajakirjale Profit

Milline on järgmise aasta kinnisvaraturu arenguks?

Mina usun, et eelmise aasta lõpul olnud kiire hinnatõus pidurdub. 2007. a. hinnatõusuks Tallinnas kujuneb 15-20% sõltuvalt kinnisvara tüübist ja konkreetsemast piirkonnast. Paljuräägitud krahhid ja kriisid jäävad kadu kuulutavate oraaklite suureks kurvastuseks tulemata ning hinnalangust turul me ei näe.

Krahhikartjad on seda ette ennustanud juba 2000. aastast alates. Tänane seis kinnisvarakrahhist kõneledes meenutab muinasjuttu, kus poisike küla hundi eest hoiatas, kuid hunti ei tulnud. Siis kui hunt päriselt tuli enam keegi poisikese juttu ei uskunud. Äkki käib ka kinnisvaraturust rääkides liigne jutt krahhi teemadel, mida siiani pole tulnud. Küll aga on tekinud võltskindlus, et tõusunumbrid kinnisvara hinnatabelitest on midagi igavest, mis kunagi muutuda ei saa?

Aga kinnisvarahinnatõusust. Kinnisvara hinnatõusu jätkumise poolt räägib ehitusmaterjalide kallinemine. Samuti on kruntide pakkujad omapärasel arvamusel, et krunti müües peaksid nemad kogu arendusprojekti võimaliku kasumi omale saama. Nii on arendustegevuseks sobilikke kruntide meeletult tõusnud, mis omakorda lõpplikku kliendile esitatavat müügihinda ülespoole kergitavad.

Tööjõuprobleemid on laialt räägitud teema. Heal ehitajal on mõistlik minna tööle Soome või ning teenida seal mitmekordne Eesti palk. Õnneks kõik nii head spetsialistid ei ole, et neid välismaale oodatakse. Nendega tuleb siis meil kodumaal kinnisvara arendada. Tööjõupuudus ei ole muidugi ainult ehitustööliste sektoris. Raske on leida head spetsialisti mistahes alale, sest head tegijad on paraku omale rakenduse juba leidnud.

Aus on siin rääkida ka hinnatõusu pidurdavatest teguritest. Hinnatõusu lõppemise poolt räägib intresside tõus. on pool protsendipunkti tõusnud. See veel kellelgi jalgu alt ei ole löönud. Eks edasised arengud selle numbri ümber näitavad, mis edasi hakkab toimuma.

Kahtlemata on pakkumise suurenemine ja kasvav konkurents tegurid, mis hinnatõusu peatuma peab panema. Konkurentsi kui sellise kohta on täna väga raske prognoose teha, sest ega põhimõtteliselt elamuarendajad täna omavahel konkureerinud ei ole. Kõik, mis on arendatud, ostetakse kiiresti ka ära. Sõltumata konkurentide tegevusest.

Pakkumise suurenemise käigus väheneb spekulatiivsete kinnisvaraostude maht. Spekulandid, kes omavad olulist infot ja soodsaid finantseerimisvõimalusi, ei kao kuhugi ei täna ega ka aastate pärast.

Mõningal määral pikenevad müügiperioodid, sest ostjatel on aega ja võimalust valida enamate objektide vahel. Ostjate jaoks ongi suurima tähtsusega fakt, et vaikselt hakkab tekima valikuvõimalust.

Väikearendajad, kes esimese projektiga turul vaevlevad peavad lõppude lõpuks hakkama mõtlema kvaliteedile ja klienditeeninduse professionaalsuse taseme tõstmisele. Vastasel korral lähevad kliendid suurte ja usaldusväärsete arendajate jutule.

Mida siis tarbija eeltoodu taustal peaks tegema? Müüma kogu oma kinnisvara? Või vastupidi – juurde ostma, et palgale lisa teenida? Esmalt tuleb öelda, et paanitsemiseks ei ole kindlasti põhjust. Otsused tuleb aga sama kindlalt tõsiselt läbi kaaluda, et nende mõistlikkuses veenduda. Mina soovitan inimesel, kes omale eluaset vajab ost teha ja seda edasi mitte lükata. Ma ei usu, et kellelgi õnnestub turu tänasest hinnatasemest odavamalt eluase soetada. Soovitan inimesele, kes ostab teist eluaset väljaüürimiseks, mõelda äriplaan põhjalikult läbi. Kaaluda tuleb riske, mis seotud intressimääraga, sellega, et kinnisvarahinnad ei pruugi enam tõusta, sellega, et üürihinnad on vara väärtust arvestadaes üsna madalad… Igal juhul on ostjale ja/või müüjale oluliseks soovitusaeks sõna “MÕTLE!”

Milliseid arenguid võib oodata korteriturult?

Korteriturul pakkumine suureneb. Kõigil suurtel arendajatel on päris mitu megaprojekti tulemas. Näiteks YIT Ehitusel on kavas 2006. a. jooksul alustada kahe ca 600 korteriga projekti arendamist Kalamajas ja Mustamäel. Suuri projekte on tulemas ka väiksematel arendajatel.

Suurte mahtude turule tulemine paneb natukenegi erinevad arendajad omavahel konkureerima. Uue arendatava korteri suurimaks konkurendiks jääb ikka endiselt vana teisese turu korter.

Turule tuleb kindlasti paar eksklusiivset projekti, mis üllatavad oma asukohaga. Momendil on ootamatult edukaks kujunenud YIT Ehituse Rannametsa projekt Vääna-Jõesuus, kus poolteist aastat enne valmimist on 90% korteritest juba müüdud. Tegemist on omapärase projektiga, kus korteriostjatele pakutakse hurmavas männimetsas piiratud territooriumil privaatsust, oma supelranda, männimetsa, pallimänguväljakuid. Projekt asub Tallinna kesklinnast 25km kaugusel, kuid on pigem kesklinnale omased. Nö. esimese pääsukese edulugu paneb kindlasti ka konkurendid analoogsetele eksklusiivprojektidele mõtlema.

Huviga ootan korterite tehnilise varustatuse pakkumise arengut. Kui tänases korteris on köögis toruotsad ning vannitoas leiame ka santehnika, siis varsti-varsti jõuane sinnani, kus analoogselt näiteks Soomele leiame korterist ka sisseehitatud köögimööbli ja -tehnika, seinakapid… Miks ei võiks arendaja siin omad soovitused-pakkumised teha, kui ostja niikuinii mööblit vajab.

Korteriturult on huvitav oodata, kas maandub meil sellesse sektorisse mõni nö. säästupakkuja. Analoogselt on näiteks Moskvas hiinlased odavat kinnisvaraarendust tegema hakanud ja nii mõnegi vihase Vene kinnisvaraarendaja tagajalgadele püsti ajanud. Täitsa huvitav, et mis juhtuks siis, kui hiinlased Tallinnasse jõuaksid?

Loodetavasti riigijuhtidel jätkub tarkust eluasemelaenude intresside tulumaksuvabastusest mitte loobuda. Kui liigselt kasvavat laenukoormust on kindlasti mõistlik piirata, siis sanktsioonid võiksid tulla liigsetele tarbimislaenudele. Eluasemelaen on kohustus, mis aitab rahuldada inimese üht põhivajadust ehk vajadust eluaseme järele. Teisest küljest võime üsna kindlad olla selles, et laenu võtnud kodanik ei jookse välismaale paari tuhande krooni (või isegi euro) võrra suurema palga peale, vaid jätab oma tööjõu Eestisse.

Millised on prognoosid maaturule (pot. piirkonnad ja otstarve)?

Jätkuva kinnisvara hinnatõusu eufooriaga kaasa minnes on arendustegevuseks sobilikke kruntide hind järjest tõusnud. Maa hinda ei arvestata mitte maatüki ruutmeetri hinna järgi, vaid selle järgi, kui palju sinna peale ehitada saab. Mitmekümne tuhande kroonised maatüki ruutmeetrihinnad äärelinnas ei ole tundmatu teema.

Elamispindade arendustegevus jõuab järjest enam Tallinnast väljapoole maakonnakeskustesse. Ehitushinna tõus (ehitusmaterjalid ja tööjõud) siiski neid arenguid pidurdab. Tallinna ja teiste Eesti “suurlinnade” ümbruses leiab üha enam arendusprojekte, mis on otsinud kesklinna tingimustest odavamat maad.

Kus on parim koht maailmas, kus penionieas elada – praegu ja 20-30 aasta pärast?

Lühike vastus sellele küsimusele. Kus tahes kodust eemal reisil olles olen ma alati mõelnud sellele, kui hea on koju tagasi tulla. Parim koht elamiseks on minu arvates Eesti. Eeldades, et olulist kliima soojenemist või külmenemist 20-30 aastaga ei tule, siis on Eesti endiselt jätkuvalt parim koht elamiseks.

Kõige lõpetuseks. Et ausaks jääda, siis ütleksin siin ka seda, et läinud aasta lõpus toimunud meeletut hinnatõusu mina ei suutnud ette näha. Kui oleksite pool aastat tagasi samad küsimused minult küsinud, siis vastused ei oleks väga palju erinenud.

Artikkel on avaldatud 20.02.2006 väljaandes Profit –

Spekulandid paiskavad kortereid müüki

Kinnisvaraportaali City24 statistika viitab sellele, et alates aastavahetusest paiskavad spekulandid müüki varem kokku ostetud kortereid.

Kahe viimase kuuga suurenes müügis olevate Tallinna korterite arv rohkem kui kaheksasaja võrra. Korterite tulv sulatas kuu keskmise hinnatõusu ligi 3200krooniselt rekordtasemelt peaaegu 900 kroonile ruutmeetri kohta.

Alates möödunud aasta kevadest vähenes korterite arv pidevalt, mistõttu tõusis keskmine ruutmeetri hind peadpööritava kiirusega.

Eelmisel nädalal küsitletud kinnisvarafirmade juhid märkisid, et on spekulantide aktiveerumist ja korteriostjate tagasitõmbumist tunnetanud.

Ober-Hausi juht Hindrek Leppsalu ütles: “Ise olen ka vaadanud, et uusi asju on müüki pandud.” Leppsalu sõnul müüdi uusi kortereid varem vaid arendajate kodulehtede kaudu, nüüd müüvad neid City24 portaali vahendusel mitmed maaklerid.

“Kui hinnad on tõusnud, siis peab turg tagasi tõmbuma,” kommenteeris BRC Kinnisvara juhatuse liige Eero Olander. “Kindlasti on ka seda, et spekulandid on asunud müüma, kuid vanade korterite puhul see pole valdav. Kui hind tõusis, oli kiiresti vaja ära osta, praegu on ostjaid vähemaks jäänud.”

“Palju on hakatud mulli lõhkemisest rääkima ja kes eelmisel aastal korterit kinni hoidsid, toovad need müüki,” rääkis YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.

“Eelmise aasta viimased neli kuud oli suhteliselt hullumeelne. See, mis toimus, oli meile ka üllatus,” sõnas Leppsalu korteriostjate käitumise kohta korterinappuse ning hüppelise hinnatõusu tingimustes.

Leppsalu lisas, et on veel vara öelda, kas inimesed hoiavad nüüd turgu jälgides oma ostuotsust veidi tagasi või keelduvad uute hindadega ostmast. Pärast aastavahetust väheneb kinnisvaratehingute arv igal aastal.

Kinnisvaramulli lõhkemist eitab ka Eero Olander.

“Samas, kui kinnisvara hind ka 5% või isegi 10% langeks, pole veel midagi lahti,” kinnitas Toompark. Viimase aasta jooksul on hinnad tõusnud kordades ning spekulandid jäävad ikka kasumisse.

Artikli autor on Anne Oja, Äripäev. Artikkel on avaldatud 24.01.2006 väljaandes Äripäev –

EPL: Külaliskorterid Lasnamäel, korterhotell Pärnu rannas

Ehitaja püstitab Lasnamäe ja Kadrioru piirile ärimaale hooneid, kuhu tuleb 139 korterit, mida jälgede segamiseks nimetatakse külaliskorteriteks.

Lasnamäe veerule, Valge tänava poolenisti elamu-, poolenisti ärimaale on juba püstitatud viis korterelamut. YIT Ehitusel on luba just ärimaa osale veel neli hoonet ehitada, kirjutab Eesti Päevaleht.

YIT Ehituse koduleheküljel müüdi neid kortereid korteriomandi nime all, kuid ametlikes dokumentides nimetati külaliskorteriteks. Sellega viidati justkui millelegi muule kui tavalisele korterile – kuni elamualune maa on ärimaa, siis seadusetähte järgides ei saa seal korterelamut kuidagi olla.

“Loomulikult on tegu alalise elukohaga, lubasime ka klientidele, et muudame maa sihtotstarbe ära,” ütles YIT Ehituse müügijuht Tõnu Toompark. Ta ei mõistnud, miks see teema üldse küsimusi tekitab.

Tallinna linnavalitsus on detailplaneeringu ehk maa sihtotstarbe muutmise oma päevakorda võtnud – sisuliselt kiitis linnavalitsus selle juba 2. novembril heaks.

Ka Pärnu randa tahab YIT Ehitus ehitada sisuliselt korterelamut, kuigi poolteist nädalat tagasi andis sealne linnavalitsus arendajale projekteerimistingimused Ranna puiestee 9 ärihoone tarvis.

Tegelikult plaanitakse rannale ülilähedale viiekorruselist hoonet, mille esimene korrus seisab “hanejalgadel” ja kujutab autoparklat, võib-olla ka rannatarvete laenutust, edasi on kolmel korrusel korterhotell ja viimasena viiendale korrusele ulatuvad luksuslikud, kaht korrust läbivad korterid.

Artikli autor on Anu Jõgi, Äripäev. Artikkel on avaldatud 22.11.2005 väljaandes Äripäev –

Kinnisvarakrahhi ette näha ei saa

Kinnisvara hinnamulli lõhkemist ette ennustada ei ole võimalik. Kui see mulli lõhkemise ennustamine oleks nii lihtne, siis riskikartlikumad investorid realiseeriksid oma positsioonid enne kardetavat mulli lõhkemist. Riskialtimad investorid prooviksid seda teha üsna viimasel momendil. Igal juhul tekkiks hulk inimesi, kes sooviksid mingil momendil kasumit mittetõotavast ärist väljuda.

Selline kinnisvaraärist väljumine laseks “mulli” tasapisi õhust tühjaks. Kinnisvarategelaste kardetud ja ajakirjanike oodatud mulli hirmuäratava pauguga lõhkemist ei tulegi, millest pealinnas ülelinnalise kõrvulukustava häiresignaaliga teada peab andma.

Teine, ja võib isegi öelda, et olulisem küsimus on see, et kas meil on mull või on tegemist asjade loomuliku arenguga? Sellele küsimusele saame me õige vastuse viie, ehk isegi kümne aasta pärast. Ja olgu siis see vastus ühte või teise äärmusesse kalduv – igal juhul leidub hulk inimesi, kes saavad kasutada legendaarset lauset: “Aga ma ju ütlesin teile kohe, et…” Tagantjärele tarkus olevat – nagu räägitakse täpisteadus.

Hinnatõusu jätkumise poolt räägivad mõned argumendid.

Esmalt tuleb kohe kindlasti märkida, et kinnisvara hinnatõus on ülemaailmne. Selge on see, et eesti ei ole siin trendilooja, vaid pisikese kääbusena ikka pigem teiste sabas sörkija. Midagi oleks tõsiselt viltu kui Eestis kinnisvarahinnad hetkel langeksid.

Intressimäärad on jätkuvalt madalad ning pangad väljastavad igakuiselt üha rohkem ja rohkem eluasemelaene. Äsja kirjutas Äripäev sellest, et Eesti eluasemelaenude intress on Euroopa madalaimaid. Võrreldes eelmise aasta augusti lõpu seisuga on käesoleva aasta augusti lõpus pankades ülevalolev eluasemelaenude jääk kasvanud 34 miljardi kroonini ehk 71 protsenti. See tähendab, et raha tuleb turule juurde ning see omakorda genereerib hinnatõusu.

Pakkumine on piiratud ning uut pakkumist ei suuda arendajad nii kiiresti turule tuua kui nad seda ehk sooviksid. Kinnisvaraarendus käib läbi planeeringute ja bürokraatiarägastiku ning sellest läbitungimine nõuab aega. Pakkumine küll pidevalt suureneb kui aeg-ajalt kuuleb ikka paremates asupaikades olevatest projektidest, mis avalikkuse ette ei jõuagi. YIT Ehitusel on käesoleva aasta lõpus plaanis Tallinna kesklinnas alustada kahe projekti raames 150 korteri ehitust. Juba täna on ootenimekirjas ligi 300 klienti ootel, kes ennast ehk soovimatult sageli meelde tuletavad kartuses soodsa asukohaga korterist ilma jääda.

Pakkumise poole pealt mõjutab hinda suuresti ehitusmaterjalide ja tööjõu hind. Ehitusmaterjalide hinnad on praktilises elus tegutsevatele inimestele suurenenud enam kui statistikute sõber ehitushinnaindeks. Viimase kasv võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli 6,9 protsenti, millest suurema osa moodustab tööjõu hinnatõus. Kui veel asi piirduks vaid hinnatõusuga oleks hästi. Hullem on seejuures fakt, et ehitusturul tegemist kvalifitseeritud tööjõu puudusega.

Hinnatõusu vastu räägivad samuti mõned asjaolud.

Laenumahtude kasv suurusjärgus 70% ei saa olla jätkusuutlik. Enam kui selge, et mingil momendil võtab see tuurid maha. Kas seejärel hinnatõus kinnisvaraturul pidurdub või pöörab hoopis languseks – seda näitab aeg.

Uut pakkumist tuleb järjest peale ning nõudluse püsimisel samal tasemel. Nii pikeneb esmalt müügiperiood ning seejärel läheb turg hinnakonkurentsi peale. Ja hakkavadki hinnad langema.

Palju uutest korteritest ostetakse väljaüürimiseks. Üüritulu tootlus võrreldes korteri enda hinnaga on järjest langenud, st. üüriäri on muutunud järjest vähem tasuvaks. Teisest küljest on üüriäri peamine kasvumootor olnudki just mitte üüritulu, vaid kasu vara väärtuse kasvust. Siit võib tekkida soov kinnisvara hinnatõusu pidurdudes väljaüürimiseks ostetud korter müüa, et raha paigutada muudesse äridesse. Kui siit nüüd tekkib üürikorterite realiseerimise laviin, siis on hinnalangus enam kui kindel.

Teisest küljest tegelevad sellise väljaüürimisega kodanikud, kelle majanduslik heaolu on reeglina kindlustatud ning pigem emotsionaalne surve ei luba ostetud korterit ostuhinnast odavamalt müüa. Niisiis – pigem hindade stagnatsioon kui langus.

Kokkuvõtteks soovitaksin tänasel korteriostjal oma plaanid tõsiselt läbi mõelda. Korteri endale eluasemeks ostjat huvitab eelkõige, et korteri ehituskvaliteet oleks korralik. Turuväärtus jääb reeglina teise või kolmandasse järjekorda. Korteri väljaüürijal soovitan majanduskalkulatsioonides läbi käia nii helgemad kui tumedamad stsenaariumid, et igal juhul peo lõppedes omadega ots otsaga kokku tulla. Arvestada tasub seejuures, et ettevõtlus kinnisvara-alal on riskide võtmine nagu igaski teises majandusharus, mille tulemus ei pruugi alati plussipoolel lõppeda.

Ehitajad on hakanud arendustegevust ühe kaubamärgi alla viima

Viimastel aastatel on üsna tavaliseks saanud see, et kõik suuremad ehitajad tegelevad ise ka arendustegevusega. Miks valitseb selline trend ja miks on ehitajad välja arendanud kõrvalharu?

AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark nendib lihtsalt, et kinnisvaraarendus on ilmselgelt täna väga kasulik tegevusvaldkond ja oleks suur möödalaskmine, kui sellega ei tegeletaks. “ Kinnisvaraarendus annab ehitajale konkurentsieelise ja paindlikkuse, sest erinevaid asju saab kombineerida ühes firmas,” lisab ta.

Tegelikult polegi see kinnisvaraarendus nii väga hiljutine nähtus. Näiteks Merko on juba aastaid sellega tegelenud ning ka Koger ja Sumbergi tehtud arendusprojekt Nõmme mäel on küünib aastate tagusesse perioodi. Nüüd on seda lihtsalt tublisti forsseeritud. Kas ehitaja ei karda, et keskendudes mitte põhitööle, võib üht teist aia taha minna? “Kui ka üks projekt läheb nässu, siis keegi selle üle muidugi ei rõõmusta, kuid, kindlasti ei aja see täna enam laeva uppi. Riskid peavad olema õigustatud ja aktsepteeritud tasemel. Meie võime küll väita, et meil läheb hästi – kortereid ostetakse ja turg on aina tõusev,” väidab Tõnu Toompark. Ta lisab ka seda, et kui turg ükskord enam ei tõuse, siis see ei tähenda seda, et turg üldse ära kaoks. Eks igal ajal on neid inimesi, kes endale kodu soetada tahavad.

Kui suurtes mahtudes suudab täna üks ehitaja arendustegevusega tegeleda? Tuleb välja, et üsna suurtes. Tõnu Toomparki sõnul on YIT-l sel aastal plaanis alustada 800 korteri (ühiku) ehitust – nendest 300 Lätis ja 500 Eestis. Lõunanaabrite turg on muutumas arendajate jaoks üha ahvatlevamaks. “Läti pole sugugi tundmatu meie jaoks, sest tütarfirma on seal juba aastaid tegutsenud. Arendustegevus on seal muidugi hiljem startinud ning meist sammu või kaks taga pool, kuid kindlasti suure perspektiiviga. Lähiaastatel lõunanaabrid kindlasti mahu poolest meist mööduvad. Elab ju seal 2,5 miljonit inimest meie 1,4 miljoni vastu. Praegu ongi absurdne olukord, et meie mahud on siin turul suuremad,” seletab Tõnu Toompark.

Selge see, et kõik tegijad tahavad seal turul kohal olla. Juba praegu müüakse Riias kõik uued arendusprojektid paberil ära ja hinnad on kallimad kui meil siin.

Miks on just korterelamu muutunud viimasel ajal nii populaarseks? Eestlane on ju rohkem eramu fänn? “Korter on muutunud laiatarbekaubaks ning ka laen on muutunud laiatarbekaubaks. Laenu julgetase võtta ja intress on normaalne. Eramu on siiski kalli ja seda igaüks ei saa endale seda lubada,” seletab Tõnu Toompark. Ta rõhutab, et muidugi ei võrrelda kesklinna korteri hinda näiteks väikelinna ääres asuva eramu hinnaga. Võrrelda tuleb asju ikka asukoha järgi.

Millised korterelamud lähevad kõige paremini ja kas kuidagi tahetakse ka eristuda? Standardiseeritus teeb asja küll igavamaks, kuid aitab palju mõistlikuma hinnaga pakkuda inimesele korterit. “Tüüplahendusi ei maksa niivõrd karta. Korteri sees saab ju personaliseerida ja valida, mida põrandale, mida seina jne. Kodu on see, mis on seinte vahel,” ütleb Tõnu Toompark.

Praegu läheb turul sõna otseses mõttes kõik ja väga mööda ei õnnestu panna. Tõnu Toompark tood näite, et nende Valge tänava korterelamu valmimiseni Lasnamäel on pool aastat aega, aga kõik on välja müüdud. Valge tänava majas on enamasti väikesed kahetoalised korterid. Samas toob ta näite Pirita-Kosel Karukella projektist, kus on just hästi suured korterid ning ka need lähevad väga hästi. Ühte kohta koonduvad ühe elustiili ja staatusega inimesed, teise kohta jälle teised. Selles mõttes leiab ostja igale projektile. “Kõik sõltub sihtgrupist ja iga sihtgrupi jaoks on midagi. Tuleb õige pakett koos vastavate lisadega kokku panna,” nendib Tõnu Toompark.

Kas ehitajad ei või ühel hetkel hätta jääda garantiihooldusega kui neid arendusprojekte koondub liiga palju? On ju YIT-l tehtud ligi tuhat ühikut korterit?

Tõnu Toompark on veendunud, et kindlasti pole garantiitöid vajavate korterite hulk suur ning teiseks on suured ehitajad juba nii usaldusväärsed, et nende suutlikkuses ei kahelda.

Kaubamärk peaks arendajaid eristama

YIT on turule toonud uue brändi Kodukoht. Põhjuseks on soov koondada kõik elamuarenduse projektid ühe selge kaubamärgi alla, loomaks klientidele selgust arendajast ning oodatavast kvaliteedist. Tõnu Toomparki sõnul on Kodukoht esimene bränd, mis erinevad arendusprojektid ühe katuse alla koondab. Näiteks Soomes on YIT pikka aeg nii tegutsenud ja nende arendustegevuse kaubamärk on turul väga tuntud ning suur argument inimestele uue kodu ostmisel.

“Korter ja kodu on erinevad mõisted. Meie tahame inimesele pakkuda just kodu. Kaubamärgi abil tahame teadustada inimestele, et meil on sellel alal kogemusi. Nii lihtne see iva ongi,” võtab Tõnu Toompark asja kokku.

Millised uued koduprojektid siis käsil on? Kaubamärgi Kodukoht alla rajatakse juba 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asuvasse Rannametsa elamurajooni 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Elamurajooni arhitektid on Jüri Okas ja Maarika Lõoke arhitektuuribüroost Okas ja Lõoke. Rannametsa elamurajooni tuleb korvpalliplats, tennisväljak ja parkmets. Elamurajoon peaks valmima 2007.aasta alguses. Vaieldamatult on siin tegemist luksuslikuma projektiga, sest korterid maksavad vahemikus 2,3-2,5 miljonit krooni, ridaelamuboksi maksumus on 3,5-3,7 miljonit krooni ja eramute hinnad jäävad vahemikku 3,7-3,8 mln krooni. Nii mõnigi inimene ostab endale seal elamise just suvitamise mõttega.

Järgmised kaks uut projekti tulevad kesklinna. Umbes järgmise aasta algul hatakase pakkuma kortereid Suur-Ameerika tänaval ja Staadioni tänaval. Viimasesse planeeritakse 90 korteriga elamut. Ka kaugemas perspektiivis on oodata atraktiivseid pakkumisi nii Mustamäel kui ka Kalamajas.

AS YIT Ehitus on Eesti juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

YIT Ehitus alustas uute korterite müüki

Ehitusfirma AS YIT Ehitus alustas üleeile kodubrändi Kodukoht järjekordse arendusprojekti, Pirita linnaosas asuva Karukella tee 5. etapi korterite müügiga.

«Karukella uuselamu on mõeldud nii lastega perekondadele kui ka neile, kes hindavad elukeskkonna looduslähedust ja nüüdisaegsust,» kinnitas ASi YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.

Tema sõnul muudab Karukella elamurajooni väärtuslikuks ka kaunis loodus ning vahetus läheduses asuv Pirita jõe ürgorg. «Naabruses on moodsa infrastruktuuriga individuaalelamute rajoon.»

Pakutavate 1-toaliste korterite hinnad on Toomparki sõnul vahemikus 655 000-700 000 krooni, 2-toalised maksavad 920 000-970 000 krooni ja 3-toalised 1 230 000 – 1 320 000 krooni.

«Toimunud muutusteks võib pidada seda, et korterid on ruutmeetrite poolest väiksemad kui varem,» rääkis Toompark. «Kui esimestes etappides olid näiteks 2-toalised 56-58 m², siis nüüd on need veidi väiksemad,» selgitas ta.

Nõudluse osas ei ole aastate jooksul eriti palju muutusi toimunud ning uued korterid on vaatamata hindade kallinemisele korteriturul endiselt hinnas. «Ka 4-toaliste korterite järele on nõudlus,» kinnitas Toompark.

Karukella esimesed kolm etappi on praeguseks välja müüdud, neljas etapp on peaaegu müüdud. «Karukella elamurajoon on saanud populaarseks tänu looduslähedasele ja terviklikule keskkonnale,» sõnas YIT Ehituse turundusjuht Marko Uueda.

«Kaubamärgi Kodukoht projektide arendajaks-ehitajaks on YIT Ehitus,» rääkis Marko Uueda. «Meie eesmärk Kodukoha turuletoomisel oli koondada kõik YIT Ehituse elamuarenduse projektid ühe kaubamärgi alla, mis loob klientidele selguse, kes on projekti arendaja ja millist kvaliteeti temalt oodata.»

Neljakorruselises majas on 17 korterit. Soklikorrusel asuvad lisaks korteritele ka abiruumid ja panipaigad. Igas korteris on elutuba, köök, WC, vannituba ning üks kuni kaks magamistuba vastavalt korteri suurusele.

Karukella elamurajooni rajatakse viies ehitusjärgus kokku 15 maja ja 262 korterit. (PM)

Artikkel on avaldatud 07.09.2005 väljaandes Postimees –

YIT alustab Karukella elu-rajooni viienda etapi müüki

AS YIT Ehitus alustas esmaspäeval Karukella tee viienda etapi korterite müüki. Karukella elamurajooni rajatakse viies ehitusjärgus kokku 15 neljakorruselist maja ja 262 korterit.

“Karukella uuselamu on mõeldud nii lastega perekondadele kui ka neile, kes hindavad elukeskkonna looduslähedust ja kaasaegsust,” ütles YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. Karukella esimesed kolm etappi on nüüdseks müüdud, neljas etapp on peaaegu müüdud.

Ehitatavates neljakorruselistes majades on 17 korterit. Autode jaoks on kavandatud parkla. Soklikorrusel asuvad lisaks korteritele ka abiruumid ja panipaigad. EPL

Artikkel on avaldatud 07.09.2005 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=300101

Piritale tuleb Karukella tee elamurajooni 5. etapp

Balti riikide juhtiv ehitusfirma AS YIT Ehitus alustas täna kodubrändi Kodukoht järjekordse arendusprojekti, Karukella tee 5. etapi, korterite müügiga. Karukella elamurajooni ) rajatakse viies ehitusjärgus kokku 15 maja ja 262 korterit.

„Karukella uuselamu on mõeldud nii lastega perekondadele kui ka neile, kes hindavad elukeskkonna looduslähedust ja kaasaegsust,” kinnitas AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. „Karukella elamurajoonis on kaunis loodus ning vahetus läheduses asub Pirita jõe ürgorg. Naabruses on kaasaegse infrastruktuuriga individuaalelamute rajoon.”

Karukella esimesed kolm etappi on tänaseks välja müüdud, neljas etapp on peaaegu müüdud. „Karukella elamurajoon on saanud populaarseks tänu looduslähedasele ja terviklikule keskkonnale,” sõnas YIT Ehituse turundusjuht Marko Uueda.

„Kaubamärgi „Kodukoht” projektide arendajaks-ehitajaks on YIT Ehitus,” rääkis Marko Uueda. „Meie eesmärk Kodukoha turuletoomisel oli koondada kõik YIT Ehituse elamuarenduse projektid ühe kaubamärgi alla, mis loob klientidele selguse, kes on projekti arendaja ja millist kvaliteeti temalt oodata.”

Neljakorruselises majas on 17 korterit. Elanike autodele on kavandatud parkla. Soklikorrusel asuvad lisaks korteritele ka abiruumid ja panipaigad. Igas korteris on elutuba, köök, WC, vannituba ning üks kuni kaks magamistuba vastavalt korteri suurusele. Lähikonnas asuvad kaks lasteaeda, kool ning kauplused.

Kodukoha teine projekt on 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast rajatav Rannametsa elamurajoon ), kuhu tuleb 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Rannametsa elamurajoon valmib 2007.aasta alguses.

AS YIT Ehitus (www.yit.ee) on Balti riikide juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab üle 21 000 inimese. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Täiendav informatsioon:

Tõnu Toompark, AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht
Tel: 665 2146, tonu.toomapark@yit.ee

Marko Uueda, AS YIT Ehitus turundusjuht
Tel: 665 2301, marko.uueda@yit.ee

Elamuprojektid uue kaubamärgi alla

Ehitusfirma AS YIT Ehitus tõi turule uue elamuehituse kaubamärgi Kodukoht, mille alla koondab ettevõte kõik edasised elamuprojektid. «Bränd loob klientidele selguse arendajast ning oodatavast kvaliteedist,» rääkis YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin.

Kaubamärgi esimeseks projektiks kujuneb 3,4 hektari suurune Rannametsa elamurajoon Vääna-Jõesuus. Uuselamurajoon valmib 2007. aasta alguses, projekti kogumaksumus on 100 miljonit krooni. Rannametsa elamurajooni tulevad 20 korteriga kaks kortermaja, 16 ridaelamuboksiga neli ridaelamut ning kolm eramut. Korterite hinnad jäävad vahemikku 1,3-2,5 miljonit krooni, ridaelamubokside hinnad on kuni 3,7 ja eramute hinnad kuni 3,8 miljonit krooni.

Ettevõtte kinnisvaraosakonna müügijuhi Tõnu Toomparki sõnul algab peagi ka Kosel asuva Karukellakodu korterelamurajooni viiendas etapis valmivate korterite müük. Eelmistes etappides valminud korterid on Toomparki sõnul juba sisuliselt müüdud. Samuti on kohe lõppemas ka Valge tänaval asuvate 271 korteri müümine.

ASi YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Artikkel on avaldatud 02.09.2005 väljaandes SL Öhtuleht –

YIT Ehitus toob turule elamuprojektide kaubamärgi Kodukoht

YIT Ehitus toob tänasest turule uue elamuehituse kaubamärgi Kodukoht, mille esimeseks projektiks on 3,4 hektari suurune Rannametsa elamurajoon Vääna-Jõesuus.

Ettevõtte teatel valmib uuselamurajoon valmib 2007. aasta alguses, projekti kogumaksumus on 100 miljonit krooni.

„Elamuehitus on Eestis kiire kasvu faasis ning ka meie teenuseportfellis kasvab elamu- arendusprojektide osakaal,” ütles ASi YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin. „Kodubrändi Kodukoht turule toomise põhjuseks on soov koondada kõik elamuarenduse projektid ühe selge kaubamärgi alla, loomaks klientidele selgust arendajast ning oodatavast kvaliteedist,” lisas ta.

ASi YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuhi Tõnu Toomparki selgitusel asub Rannametsa elamurajoon asub otse mere kaldal. Rannametsa elamurajooni tuleb korvpalliplats, tennisväljak ja parkmets.

Kodukoht rajab 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asuvasse Rannametsa elamurajooni 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Elamurajooni arhitektid on Jüri Okas ja Maarika Lõoke arhitektuuribüroost Okas ja Lõoke. Rannametsa elamurajoon valmib 2007. aasta alguses.

AS YIT Ehitus on Eesti juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. ASi YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Artikli autor on Andres Kärssin. Artikkel on avaldatud 30.08.2005 väljaandes Äripäev –

YIT Ehitus toob turule elamuprojektide kaubamärgi Kodukoht

Eesti juhtiv ehitusfirma AS YIT Ehitus toob tänasest turule uue elamuehituse kaubamärgi Kodukoht, mille esimeseks projektiks on 3,4 hektari suurune Rannametsa elamurajoon Vääna-Jõesuus. Uuselamurajoon valmib 2007. aasta alguses, projekti kogumaksumus on 100 miljonit krooni.

„Elamuehitus on Eestis kiire kasvu faasis ning ka meie teenuseportfellis kasvab elamu- arendusprojektide osakaal,” rääkis ASi YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin. „Kodubrändi Kodukoht turule toomise põhjuseks on soov koondada kõik elamuarenduse projektid ühe selge kaubamärgi alla, loomaks klientidele selgust arendajast ning oodatavast kvaliteedist. Usume, et nagu kaubamärgi nimigi ütleb, saavad meie tulevased kliendid endale turvalise, mugava ja väärtusliku kodukoha.”

Kaido Fridolin ütles, et loodetavasti on Kodukoht klientidele keele- ja meelepärane nimi ning loob selge eristuvuse teistest arendusprojektidest. „Kodukoht annab kõigile meie arendusprojektidele läbiva iseloomujoone,” sõnas Kaido Fridolin. „Usun, et ka Ranna-metsa elamurajoonist saab hea näide kaasaegsest ja tervislikust elukeskkonnast, millega loome eeldused ka Kodukoha uute arendusprojektide õnnestumiseks.”

AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark selgitas, et Rannametsa elamurajoon asub otse mere kaldal. „Rand on sõna otseses mõttes kiviviske kaugusel ning hea koht ka näiteks surfamiseks,” märkis Tõnu Toompark. „Rannametsa elamurajooni tuleb korvpalliplats, tennisväljak ja parkmets. Usume, et Rannametsa on ideaalilähedane kõrghaljastusega elukeskkond kõigile neile, kes hindavad looduskaunist kodukohta.”

Kodukoht rajab 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asuvasse Rannametsa elamurajooni ( ) 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Elamurajooni arhitektid on Jüri Okas ja Maarika Lõoke arhitektuuribüroost Okas ja Lõoke. Rannametsa elamurajoon valmib 2007. aasta alguses.

Kahe- ja kolmetoaliste korterite suurused on vastavalt 50 ja 100 m², maksumusega vastavalt 1,3 mln krooni ja 2,3-2,5 mln krooni. Ridaelamuboksidel on lisaks 180 m² üldpinnale ka 55 m² suurune katuseterrass, bokside maksumus on 3,5-3,7 mln krooni. Eramutel on sokkel ja 2 korrust pindalaga 200 m² ning mitu terrassi, eramute maksumus on 3,7-3,8 mln krooni.

AS YIT Ehitus ( http://www.yit.ee/ ) on Eesti juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Presentatsioon:

Täiendav informatsioon:

Kaido Fridolin
AS YIT Ehitus juhatuse esimees
Tel: 665 2100
kaido.fridolin@yit.ee

Marko Uueda
AS YIT Ehitus turundusjuht
Tel: 665 2301
marko.uueda@yit.ee

Tõnu Toompark
AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht
Tel: 665 2146
tonu.toomapark@yit.ee

Mari-Liis Sesmin
Powerhouse
meediasuhete juht
mari-liis.sesmin@powerhouse.ee

Uute korterite hinnad on teinud Tallinnas järsu hüppe

Tallinnas on uute korterite hinnad teinud viimase paari kuu jooksul nõudluse survel suure hüppe üles, väljaspool kesklinna on saavutatud hiljutine kesklinna tase, kirjutab Äripäev.

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue maja või ridaelamu hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17.000 krooni, praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20.000 krooni.

Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30.000-kroonist ruutmeetrihinda.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV Kinnisvara nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul.

Artikkel ilmus 08/08/2005 väljaandes Postimees.ee.

Uute korterite hinnad Tallinnas nõudluse survel laes

Tallinnas on uute korterite hinnad teinud viimase paari kuu jooksul nõudluse survel suure hüppe üles, väljaspool kesklinna on saavutatud hiljutine kesklinna tase.

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue maja või ridaelamu hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17 000 krooni. Praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20 000 krooni. Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30 000kroonist ruutmeetrihinda.

Hinnatõus on toimunud sel suvel ootamatult, sest hiljuti valminud Arco Vara tavapärane kinnisvaraturu ülevaade annab 2005 I poolaasta keskmisteks korterihindadeks 10% ja kohati veelgi madalamad hinnad.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV Kinnisvara nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust. “Ehituse hinna tõus ei ole võrreldav lõpptoote hinna kasvuga,” ütles ta. “Turg on kergelt ülekuumenenud. Ehitusvõimsuse olulist juurdekasvu pole oodata ja kui nõudluse kasv jätkub, siis jätkavad hinnad ka kerkimist.”

Ildiga on ühel meele Skanska EMV kinnisvaraarenduse­ divisjoni projektijuht Andres Aavik. “Ehituskulud on tõusu suhteliselt vähe mõjutanud. Paari aasta jooksul on see tõus olnud kümme protsenti, korterite hinnad on tõusnud aga pea kaks korda. Arendaja tahab maksimumi kätte saada ja iga järgneva maja hinnale pannakse jälle natuke juurde,” lausus Aavik.

Nii Aavik kui ka Ild näevad ühe hinnatõusu tegurina spekuleerijaid.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul. “Nii palju ehitatakse ja nad saavad kõrgemat hinda küsida,” rääkis ta. “Ka maa hind on meeletult tõusnud. Peale kinnisvaraarendajate tahavad ka kõik teised tulust osa saada.”

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman toob lisaks ehituskulude ja maa hinna kasvule välja alates 2004. aasta maist lisandunud käibemaksu. “Neile hoonetele, mis said ehitusloa enne 1. maid 2004, ei lisandunud käibemaksu, aga neile, mis said ehitusloa hiljem, käibemaks lisandub ja selle 18 protsenti võtab arendaja ikka suures osas kliendi taskust,” ütles Sooman. Kõige kiiremini on Soomani sõnul tõusnud väiksemate korterite hinnad, mille puhul on poole aasta jooksul olnud kasv 20-30 protsenti. “Asi taandub absoluutmaksumusele, millest klient vaatab oma igakuise pangalaenu tagasimakse summa, ja kui talle sobib, siis ta ei esita ühteainsat küsimust ka,” lausus ta.

Eesti ühe suurema kinnisvaraarendaja Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ei näe erinevalt teistest kiiret hinnatõusu üldise suundumusena, vaid peab seda omaseks eksklusiivsematele piirkondadele, kus ehitatakse vähe, aga korterite osas valitseb turul suur nõudlus. Samas on ka Arco Vara arendatavate korterite hinnad tõusnud. Veel juunis pakkus ettevõte Pirital Padriku teel müüa kortereid hinnaga 17 000-19 500 krooni ruutmeeter, juulis müüki pandud samasuguses majas on ruutmeetri hind juba 21 500-24 500 krooni. Muutust selgitab Arakas sellega, et iga projekti teises etapis hind tavaliselt kasvab. “Esimeses etapis ei müü me lõpuni valmis keskkonda, teise etapi puhul tuleb sellest ka hinnamuutus,” selgitas ta.

Tervikliku elukeskkonna pakkumisega põhjendab Ara­kas ka Arco Vara Stroomi randa kerkima hakkava elamukompleksi korterite 22 000-25 000kroonist ruutmeetrihinda, mida ta ei pea paljuks, kuigi üldiselt on selles piirkonnas korterid oluliselt odavamad. “See on väga hea elukoht, kesklinnast mitte eriti kaugel. Me vaatame, mis turul toimub, ega lähe kõrgeimat hinda küsima,” selgitas ta. “Stroomi projekt on pigem kõrgema keskklassi jaoks. Ohtlik oleks teha järeldusi tippude pealt.”

Peep Sooman nimetab üldist hinnatõusu tiigi efektiks. “Kui viskad kivi tiiki, siis keskel on lainetus kõige tugevam ja kandub siis nõrgenedes servade poole. Kesklinnas tõusevad hinnad, see tõmbab kaasa ka teised piirkonnad ja linnaümbruse,” rääkis ta.

Üldiselt ei usu arendajad, et kasvava hinna pinnalt oleks võimalik teenida ülisuuri kasumeid. Alvar Ildi hinnangul eeldab see väga head ajastust. “Arendajal tuleb superkasum, kui projekt satub sellisesse ajajärku, kus hind järsku tõuseb,” sõnas ta.

Sel suvel pakutakse uusi kortereid hüppeliselt kõrge hinnaga

ehitatavad kortermajad Tallinnas

Koidu 20, Kassisaba

29 000 kr/m2
arendaja Hansakinnisvara OÜ, valmib kevadel 2006

Rocca al Mare Nautiluse maja, Haabersti

26 800 kr/m2
arendaja AS Benevar, valmib sel suvel

Villardi 1A, kesklinn-Kristiine

25 000 kr/m2
arendaja Baltic Property Expert, valmib jaanuaris 2006

Fahle maja, kesklinn, Sikupilli

25 000 kr/m2
arendaja Koger Kinnisvara, valmib lõplikult 2006

Stroomi elamukvartal, Pelgulinn

22 000-25 000 kr/m2
arendaja Arco Vara, algus 2005 varasügisel

Sõpruse pst 25, Kristiine

22 000 kr/m2
arendaja Kinnisvaraagentuur, valmib septembris 2006

Padriku 3, Pirita

21 000-24 000 kr/m2
arendaja Arco Vara, valmib kevadel 2006

Õie 4, Nõmme

19 500 kr/m2
arendaja Groosi Kinnisvara, valmib veebruaris 2006

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine