Koolitus “Kinnisvara müük internetis” toimub 25/04/2013

Kinnisvarakool: kinnisvara müük internetisNeljapäeval 25/04/2013 toimub Kinnisvarakoolis internetiturundusele keskenduv koolitus “Kinnisvara müük internetis“, mida viib läbi Priit Kallas.

Koolitus läbib internetiturunduse põhialused ettevõtte kodulehest kuni sotsiaalmeediani.

Priit Kallas annab konkreetseid lihtsalt elluviidavaid nõuandeid, kuidas kinnisvaraettevõtte või -arendusprojektiga veebis paremini nähtav olla ja seeläbi konkurentsieelist saada.

Koolitus on suunatud maakleritele ja , kinnisvaraettevõtete juhtidele ja turundusjuhtidele, samuti kinnisvaraarendajatele.

 

TULE KOOLITUSELE,SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Investeerime kinnisvarasse

Paljude väikeinvestorite mõte töötab iga päev ühes suunas: kust teenida lisa, kuidas panna vara paremini kasvama? Kas valida kinnisvara või traditsiooniline pangahoius, väärisesemed, kuld või fondid?

Kindlasti ei ole siin ühest vastust ja kõrvalseisja võiks vastata, et kõik oleneb sellest, kus hästi läheb. Investeerija seisukohalt on raha paigutamine ühte korvi riskantne. Eesti kontekstis, kus ülekuumenemine teatud valdkondades on kerge tulema, eriti kui seda aitab võimendada finantssüsteem, tuleks oma vara investeerides riske hajutada.

Professionaalide pärusmaa?

Üldiselt kipub investeerimine tavakodanikule jääma kaugeks ning seda peetakse pigem oma ala harrastajate ja professionaalide pärusmaaks. See võib olla tingitud arusaamast, et investeerimiseks on vaja suuri summasid, samuti võib põhjuseks olla teabe puudumine või lihtsalt hirm tundmatu ees.

Näiteks aktsiatega kauplemine nõuab ettevõtete tundmist ja vilumust ning aega, sest aktsiate kõikumine on tundide ja isegi minutite küsimus, mis nõuab ka aktiivsemat osalemist. Investeeringud fondidesse kipuvad jääma kaugeks seetõttu, et investeerija ei oma tegelikku ülevaadet, mida tema rahaga tehakse.

Ta ei saa oma investeeringut kuidagiviisi suunata. Samas on palju tublisid ning edukaid börsimaaklereid ja fondijuhte, kes on suutnud läbi aastate tõestada oma kindlameelsust ja head vaistu ning kasvatanud investorite raha.

Hea pensionifond

Kinnisvarainvesteeringuid, et osta korter, anda see üürile ning teenida üüritulu, ei peeta väga traditsiooniliseks. Eesti turg on olnud aktiivne kõigest 20 aastat. See ei ole pikk aeg ning traditsioonid kinnisvara investeeringute valdkonnas alles kujunevad.

Pärast masu, kinnisvaraturu elavnedes, on hakatud rääkima kinnisvarast kui heast lisateenimisvõimalusest. Üürikorterisse investeerimist nimetatakse ka heaks pensionifondiks. Kinnisvaraturg ei ole küll omaette maailm, vaid osake kogu majandusest, kuid selle volatiilsus on siiski palju aeglasemkui börsil toimuv.

Tallinna kesklinna investeeriv Kaido ütles: “Investeerin teadlikult kesklinna, sest siinne üürnik on maksejõuline ja aktiivne inimene, üüritootlus parem, kui raha lihtsalt sukasääres hoida.”Minu küsimuse peale, miks ta näiteks kulda ei osta või ostab, vastas Kaido: “80 protsenti oma varast investeerin kinnisvarasse, mul on kriteeriumid, mida jälgin. Olen valiku suhtes äärmiselt pragmaatiline ning püüan lähtuda arvudest. Kinnisvara saan justkui käega katsuda. Ülejäänud 20 protsenti investeerin tõepoolest väärisesemetesse. Mõlemad, nii kinnisvara kui ka väärisesemed, on minu jaoks pikaajalised investeeringud. Lihtsalt kinnisvara puhul tekib igakuine rahavoog, millest elada ja investeerida. Tahan omada investeeringute üle kontrolli, sellepärast olen valinud kinnisvara ja väärisesemed.”

Selleks et kinnisvara üüritulust ära elada, tuleb investeerida märkimisväärne summa raha. Siinkohal räägimegi pigem lisateenistusest, mida hoiustaja või sularaha hoidja võiks lisaks teenida. Korteri ostmine ja väljaüürimine tootlusega 5–6% on ettevõtte kaudu investeerides üsna tavapärane. Samuti võib olla investor ka alates 15 000 euroga.

Pakutakse kinnisvarahaldust

Suurem küsimus on, kuidas hallata oma üürikorterit või kortereid. Kinnisvarahaldust pakkuvad ettevõtted teevad ära selle mis vaja, et vara säiliks, kuid kinnisvarabürood suudavad pakkuda ka üürihaldusteenust.

Kinnisvarabüroo maakler Kristina Sõmerik haldab praegu kuni kümmet korterit. “Esiteks teen korraliku taustauuringu ning pingutan heade üürnike leidmise nimel. Kohtun üürnikega, jälgin, et üüritasud laekuksid ning üürnikud ja üürileandjad oleksid rahul. Meelerahu on minu klientidele väga oluline, nad investeerisid kinnisvarasse ja nüüd soovivad teenida tulu.

”Üürihaldusteenus maksab 10% igakuisest üüritasust, mis võib küll tootlust poole protsendi võrra vähendada, aga suurema mahu korterite puhul võib üürnike haldamine ilma haldusteenuseta ka keerukaks osutuda.

Stabiilne investeering

Kokkuvõttes on kinnisvara stabiilne investeering, sest isegi kui aktsiad liiguvad üles-alla, on kinnisvaraturg näidanud viimase 10 aasta jooksul, vaatamata üsna suurtele kõikumistele, head kasvu ja suuremat stabiilsust kui muud investeerimisvõimalused.

2003. aastal tehti Tallinna Börsil tehinguid küll viis korda vähem, kuid käive oli praegusest mitu korda suurem. Kinnisvaraturg kosub koos üldise majandusega, ning kui möödunud aastal kasvasid kinnisvarahinnad keskmiselt 10%, siis selline jätkusuutlik kasv koos kogu Eesti arenguga on ka tänavu kuni kümme protsenti.

Artikli autor:
Elari Tamm
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Korteriühistud: kakssada miljonit eurot on renoveerimistoetustena tarvis, et majad korda teha

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel peeti täna VII Balti elamumajanduse konverentsi “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris” Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja seetõttu konverentsil väga teravalt luubi all, seepärast võeti delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel.

Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest.

Konverentsil Eesti eluasemevaldkonna arengutest ülevaate andnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et renoveerimisplaanide teostamisel riik korteriühistuid kindlasti ka toetab. Partsi sõnul tuleks jätkata siiski olemasoleva elamufondiga, seni on olemasolevast elamufondist renoveeritud 3-4%. Riigi toetuse olulisust rōhutas ka konverentsil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, kes viitas ka Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivile, kuhu riikliku toetamise nõue sisse on kirjutatud.

Alates aastast 2009 on SA KredEx toetanud korterelamute energiasäästule suunatud renoveerimist. Välja on jagatud toetuseid 3506-le energiaauditile ja renoveerimisprojektile. Sõlmitud on 512 renoveerimislaenu lepingut, mille raames on investeeritud 49 miljonit eurot ning säästetud 1500 GWh energiat.

CECODHAS Housing Europe’i, Euroopa elamuorganisatsioone koondava ning esindava katusorganisatsiooni juhi Kurt Eliassoni sõnul on Eesti ühistuliikumise kogemused ning liikmete suur hulk Euroopas unikaalne. “Ainuüksi see, et üle 65% eestimaalastest elab kortermajas, enamikes on moodustatud ühistud, on märkimisväärne! Eesti Korteriühistute Liit on meie kõige aktiivsem liige Ida-Euroopas,” kiitis Euroopa elamuorganisatsioone esindava katusorganisatsiooni juht, kes konverentsipäeva hommikul kohtus ka saadikutega Riigikogus.

Soetusmaksumus või turuväärtus? Kuidas aastaaruandes kinnisvara hinda määrata

01.01.2013 algavate majandusaastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel on õiglase väärtuse meetodi kasutamine kohustuslik kinnisvarainvesteeringute puhul, mille õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega. Objektiivseima tulemuse annab kinnisvarainvesteeringu kajastamine õiglases väärtuses ja aktiivse turu korral on selle parimaks indikaatoriks  kinnisvarainvesteeringu turuväärtus.

Alternatiivselt kasutatud soetusmaksumuse meetodit kasutati varem pigem järjepidevalt (ehk valiti kas õiglase väärtuse või soetusmaksumuse meetod ning kasutati jätkuvalt), kuid nüüd kajastatakse kinnisvarainvesteeringuobjekti soetusmaksumuse meetodil vaid siis, kui õiglast väärtust ei ole enam võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata, ning seda vaid senikaua, kuni õiglast väärtust on taas võimalik usaldusväärselt hinnata.

Kinnisvarainvesteeringute arvestus- ja kajastamismeetodite valimisel tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgnevatele asjaoludele:

  • Kui raamatupidamise heas tavas fikseeritud arvestus- ja aruandluspõhimõtetele tähelepanu ei osutata, moonutab see ettevõtte finantsseisundist ning tegevuse tulemustest esitatavat kuvandit.
  • Sõltuvalt vara soetamise ajast ei pruugi soetusmaksumuses kajastamine käesoleval hetkel olla objektiivne, kuna enamiku kinnisvaraturu kõrgajal soetatud ja rajatud varade soetusmaksumus ületab nende tänaste turupõhiste sisenditega leitud väärtust.

Soovitav on soetusmaksumuse meetodit kasutada pigem piiratud turuga (ehk eriotstarbeliste) varade korral, mille puhul reaalselt turgu kui sellist ei eksisteeri ja õiglase väärtuse määramine on keeruline. Kuigi ettevõtetel otsene kohustus selleks puudub, on siiski soovitav Eesti raamatupidamise hea tava kohaselt kinnisvarainvesteeringute turuväärtuse hindamisel kasutada ettevõtteväliste professionaalsete ehk kutseliste (atesteeritud) hindajate abi. Nõue ei kehti juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste, kuid ka siis võib olla (maksustamise, vähemusosanike huvide kaitse vm aspektide tõttu) mõistlik saada väärtusele sõltumatu osapoole hinnang.

Vastava spetsialisti kaasamine ettevõtte kinnisvara hindamiseks suurendab hinnangute täpsust ning adekvaatsust. Hindajad jälgivad ja töötavad igapäevaselt läbi kinnisvaraturu informatsiooni, maandades vara turuväärtuse kajastamisega seotud riske. Võib julgelt märkida, et ise eksperte omavaid ettevõtteid on hetkel minimaalselt. Juhul kui ettevõtte juhtkond katsub ise hinnata ettevõtte bilansis oleva kinnisvara turuväärtust, võib tulemus olla teadmatuse, oskamatuse või hindamiseks vajalike alusandmete puudulikkuse tõttu ebapädev ja lõpptulemusena ei pruugi seetõttu juhtkonna poolt hinnatud vara väärtus ettevõtte majandusaasta aruandes olla kajastatud õiglases- ehk turuväärtuses.

Enamik suuremate kinnisvarabüroode hindajatel on ka juurdepääs maa-ameti tehinguregistrile, kus kajastuvad kõik Eestis teostatavad kinnisvaratehingud. Muudel ettevõtetel juurdepääs sellisele tehinguinfole puudub, mistõttu on ka keeruline omal käel pädevalt õiglast väärtust määrata ning lihtsalt müügipakkumiste põhjal väärtuse määramine on äärmiselt ebatäpne, reaalsuses võib hilisem tehinguhind pakkumishinnast erineda väga palju.Sõltuvalt kasutatud sisenditest ja muudest andmetest võib leitud tulemuseks olla ka hoopis erinevat liiki väärtus:

  • Kasutades konkreetse objekti võimalikke rahavoogude andmeid juhul, kui need ei vasta hetke turutasemele (nt omandisuhete kaudu seotud ettevõtetel, kus üürilepingud ei vasta turu hinnatasemetele vms), on tulemuseks pigem kasutusväärtusele omane tulemus, mitte aga õiglane väärtus.
  • Teine levinud viga on näiteks kalli tehnoloogia või sisseseade arvestamine kinnisvara väärtuse sisse, mida teha ei tohiks. Tootmiseks vms kasutatav tehnoloogia ei kuulu kinnisvaraobjekti lahutamatute päraldiste hulka, mistõttu seda tuleb käsitleda eraldiseisvalt.

Hea teada:

Eriotstarbeline vara – vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingit konkreetset liiki kasutusala või kasutajatega ning mida harva, kui üldse, müüakse vabal turul – välja arvatud juhul, kui toimub vara asustava ettevõtte müük.Soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.

Õiglane väärtus – Vastavalt RTJ 5-le on vara õiglase väärtuse parimaks näitajaks summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

Turuväärtus – on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.

Kutseline hindaja – hindaja, kes on sooritanud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja Kutsekoja poolt korraldatava kutseeksami ning kellele on väljastatud vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.

Maa-ameti tehinguregister – maa-ameti poolt peetav register, kus registreeritakse Eesti Vabariigis toimuvad kinnisvaratehingud ning milles sisalduva info kasutamise võimalus on litsentseeritud maahindajatel, kellele on vabariigi valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents.

Artikli autor:
Meelis Tammre
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. I kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud. 

2013. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 11 174 tehingut ligikaudu 490 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 9 940 kinnisvara tehingut 412 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku ligi 33 347 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 30 340 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Lääne-Viru maakonnas – 3 395 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 725 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2013. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2012. aasta esimese kvartaliga 12,3% ning võrreldes 2012. aasta neljanda kvartaliga 2,4%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 13,8 %, hoonestamata maa hinnaindeks 16,1% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 0,7%.

Allikas: Maa-amet

Ehitushinnaindeks I kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle poole ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnes materjal 0,1%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,4% ja tööjõule 6,4%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,1% ja võrreldes I kvartaliga 6,1%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2013
IV kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
I kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
KOKKU 2,2 5,6
tööjõud 6,4 15,1
ehitusmasinad 1,4 3,9
ehitusmaterjal -0,1 1,3
Eramuindeks 2,4 6,0
Korruselamuindeks 1,7 4,9
Tööstushooneindeks 1,9 5,4
Ametihooneindeks 2,3 5,8

 

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2013
IV kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
I kvartal 2012 –
I kvartal 2013, %
KOKKU 2,1 6,1
tööjõud 6,3 15,0
ehitusmasinad -0,5 -0,8
ehitusmaterjal -0,1 2,0

Turul uus teenus: LVM Korterivahetus

LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Ingmar Saksingu sõnul pakutakse teenust esialgu uute korterite ostmise korral.

Paralleeli saab tema sõnul tuua automaailmast. “Klient saab uue auto ostmisel vana auto ära anda. Ka meie kliendid saavad vana korteri meile ära anda ja kohe uue korteri osta,” selgitab ta. Seega toimub ostu-müügitehing, milles üks tehingupool on kinnisvarafirma.

“Ostame kliendilt ära vana korteri ja müüme talle uue. Tehing toimub nädala-paari jooksul,” kirjeldab Saksing teenuse iseloomu. Huvi teenuse vastu on tema sõnul olnud suur ja esimesed kokkulepped ka juba sõlmitud.

“Kui teenus toimib ja klienti huvitab, saame seda ehk hiljem laiendada ka eramute ja järelturu korterite puhul,” räägib Saksing. “Kui klient tahab oma korteri maha müüa, saame talle pakkuda kahte lahendust,” räägib Saksing. “Klassikaline, kus klient jätab korteri müüki, ja teine, mille puhul hindame korteri ära ja teeme kliendile hinnapakkumise,” selgitab ta.

Vahel võit ja vahel kaotus. Saksing ütleb, et neilt on küsitud, kas nüüd saab klient korteri eest ainult poole hinnast. “Aga pakkumise teeme ikkagi lähtuvalt turuhindadest või vähemalt sellele lähedase,” vastab ta.

“Muidugi me hindame ka enda riske – prognoosime hinnastamist ja müügiperioodi. Eks mõnikord võidame ja mõnikord kaotame, nagu äris ikka,” ütleb ta. Saksingu sõnul on korterivahetusteenuse eelis kiirus ja mugavus.

“Kinnisvarabüroo peaks pakkuma teenust, mis pakub kliendile mingit lisaväärtust. Ega keelatud pole ju ise korterit müüa, aga mugavam on osta teenus,”ütleb ta. Tegu võib olla ka laenuga korteriga.

Samas on olnud juhus, mil laenujääk panga ees oli suurem kui korteri väärtus hetkel, sel juhul kinnisvarabüroo aidata ei saa. “Igal korteril on tegelikult ostja olemas, kõik oleneb hinnast,” lisab Saksing.

“Meil on olemas ka maakondade kohta hinnainfo, mida saame kliendile näidata. Eks on ka omanikke, kes ootavad suuremat hinda, kui me pakkuda saame, aga me peame siiski sellega arvestama, et suudaksime objekti ka ära müüa. On piirkondi, kus see on lihtsam, ja piirkondi, kus see on keeruline.” Näiteks kesklinnas leiab objektile ostja tunduvalt kiiremini kui Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel.

“Mõne korteri puhul me ka remondime korteri või teeme pisiparandusi,” lisab Saksing. Tema sõnul antakse ka kliendile sama nõu: et ostjal tekiks positiivne emotsioon seoses objektiga, tuleb seda presenteerida kõige paremal moel.

Mugavus maksab. Vahetusteenus on populaarne näiteks vanemate inimeste seas, kuna see on mugav ja samas maandab ka riske, sest vana korteri müük on kindel. Samas on Saksingu sõnul uued teenused alati teretulnud, ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu kinnisvara.

“Tarbija ei teagi alati, millist teenust ta vajab,” räägib ta. Näiteks kui 1990ndatel küsiti pangateenuste kohta, et mida oodatakse, siis klient vastas, et võiks olla rohkem tellereid ja pangad kauem lahti, aga lõpuks jõudsid turule sularahaautomaadid, mis selle ootuse täitsid. Samamoodi on uued teenused oodatud ka kinnisvaraturul, lisab ta.

“Näiteks on meie kasutusse võetud hind ruutmeetri kohta levinud praegu paljudesse kinnisvaraportaalidesse, nii et uuendused on alati teretulnud,” ütleb Saksing.

Kommentaar: Korterivahetusteenuse pakkumist pole kaalunud

Jaanus Laugus, Uus Maa Kinnisvarabüroo juht

Sellise teenusega on seni tegelenud rohkem finantsasutused. Eks sellega kaasnevad omad riskid ja sellel on oma temaatika. Meie ei ole selle teenuse pakkumisele seni küll mõelnud.

Aga erinevatel aegadel on selliseid teenuseid turul olnud, näiteks meenub, et ka Balti Realiseerimiskeskus pakkus midagi selletaolist, aga ei meenu, et nad oleksid väga edukad olnud.

See ei ole ju ka puhas vahetusteenus. Võrdluse võib tuua automaailmast, kus automüüja ostab ära kliendi vana auto, et klient saaks uue osta. Ei oska öelda, kui kliendisõbralik see on, eks seda näitab aeg.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Merko: Ehitusleping Eestis – Nurmevälja logistikakeskus

18. aprillil 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti ja Logistika Haldus OÜ vahel leping Nurmevälja logistikakeskuse ehitustöödeks, asukohaga Välja tee 1, Iru küla, Jõelähtme vald.

Lepingu kohaselt on ehitatava logistikakeskuse brutopindala 24 000 m² ning lisaks laopindadele tulevad hoonesse ka kontori-, koosoleku, riietus-, tehno- ja muud vajalikud ruumid.

Täpset lepingu hinda poolte kokkuleppel ei avalikustata, aga lepingu maksumus jääb vahemikku 7-8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööde valmimine on planeeritud 2014. aasta esimesse kvartalisse.

Üürikoolitus toimub 24/04/2013

Kinnisvarakool: üürikoolitusKolmapäeval 24/04/2013 toimub üürikoolitus. Üürikoolitus on suunatud eluruumide üürileandjatele, väikeinvestoritele, üürnikele.

Koolitus keskendub eluruumi üürileandmisel mängutulevatele majanduslikele nüanssidele ja aitab mõista, kuidas eluruumi väljaüürimisest kasumit teenida.

Koolituse teine osa keskendub põhjalikult eluruumide väljaüürmisega seotud juriidilistele küsimustele.

Koolitust viivad läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes on käisiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

TULE KOOLITUSELE, SEST NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu kesklinnas valitseb 2-toaliste korterite põud

I kvartal möödus Tartu kinnisvaraturul tõusvas joones. Võrrelduna aasta varasema sama perioodiga toimus korterite ostu-müügitehingud koguni 22% rohkem.

Eriti aktiivseks on muutunud tehingud 2-toaliste korteritega.

Käesoleva aasta I kvartalis võrreldes varasema sama perioodiga tõusis Tartu linnas keskmine korteri ostu-müügitehingu ruutmeetrihind. 2012. aastal oli see ca 795 EUR/m2, käesoleval aastal juba aga ca 974 EUR/m2. Samal ajal tõusis ka tehingute arv, kui aasta varem tehti 3 esimese kuuga kokku 271 tehingut, siis sellel aastal on juba 332, mis on koguni 61 tehingut enam, selgub maa-ameti statistikast.

Hetkel valitseb Tartu kinnisvaraturul olukord, kus nõudlus kesklinna 2toaliste korterite vastu on suurem kui pakkumine. Potentsiaalne ostja on investor, kes soetab korteri üürile andmise eesmärgil või pealinnast tulev tudeng. Viimastel aastatel on tõusnud korterite siseviimistluse tase ning see omakorda tõstab hindu. Tipp-hooajal (juuli-august) võivad korterite üürihinnad kerkida koguni kõrgemaks pealinna tasemest.

Õiglase hinnaga toimub korteri müük, üürile andmine vaid loetud nädalatega.

Mis on õiglane kesklinna 2toalise korteri hind?

Peamiselt tuntakse huvi järgmises hinnaklassis korterite vastu.

  • Uutes majades müügihind 1600-1900 EUR/m2.
  • Kivimajades renoveeritud korter 1500-1800 EUR/m2 ja remonti vajavad 1100-1200 EUR/m2.
  • Puumajades renoveeritud korter 900-1100 EUR/m2 ja remonti vajavad 700-900 EUR/m2.
  • Üürihind väga heas korras ja täilikult möbleeritud 2toalisel olenevalt üüriperioodist 350-500 EUR kuus.

Tarvo Tamme
Arco Real Estate
Tartu ja Tartumaa piirkonna juht

Üüriäri KKK: Millele pöörata tähelepanu korteri ostmisel, kus on juba üürnik sees?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Investor peab üürnikuga kontakteeruma ja uurima tema plaane. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Viimane kutse: Kinnisvara müügikoolitus täna 22/04/2013 kell 16:00-19:30

Kinnisvarakool: kinnisvara müügikoolitusVeel on viimane võimalus registreeruda täna 22/04/2013 kell 16:00-19:30 toimuvale selle kevade viimasele kinnisvara müügikoolitusele.

Kinnisvara müügikoolitusel räägib Joonas Saks müügivõtetest, enesemüügist ja kliendisuhtlusest.

Kinnisvaramaakler Maria Kopso räägib koolituse eteises osas kinnisvaramaakleri igapäevastest toimetustest läbi praktiku pilgu.

TULE KOOLITUSELE, SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Millised tegurid kujundavad maja hinda?

Viimased aastad on näidanud, et inimesed hakkavad aina enam huvi tundma suvekodude ja maamajade vastu. Eestlane armastab oma maja koos aiaga ning võimaluste avanedes liigutaksegi oma elamisega korterist eramusse. Siinkohal on hea aeg meelde tuletada, mis määrab maja hinna ning mida tuleb ostu juures silmas pidada.

Asukoha eelised

Ei pääse üle ega ümber sellest, et maja, nagu ka mis tahes muu kinnisvara hinnast määravad suure osa asukoht ning asjaolu, et kodu ümber oleks terviklik infrastruktuur. Elukoha läheduses võiksid asuda kool, lasteaed, kauplused, kultuuriasutused. Kui olete leidnud endale sobiva maja, siis uurige lähemalt, millise keskkonnaga on tegu – kui mugav on ühistranspordiühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne.

Tasub rääkida naabritega ning uurida neilt tagasisidet elukeskkonna kohta. Küsige, kas on olemas naabrivalve. Uusarenduste puhul tuleb teinekord arvestada faktiga, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks selliseks, nagu hetkel on – infrastruktuur elamuarenduste ümber arendatakse välja kerge viivitusega. Ideaalne on olukord, kui majja kolimise ajaks on kogu ehitustegevus ja kõik heakorratööd uuselamurajoonis lõpetatud. Tänavad, kõnniteed, kommunikatsioonitrassid ja tänavavalgustus peaksid olema kasutusvalmis ning üle antud omavalitsusele, kes tagab teede ja trasside hoolduse ning lumetõrje.

Majale lisab kindlasti väärtust mõne veekogu lähedus, hoone õige paiknemine ilmakaarte suhtes, mõistlik kaugus naabritest ja liiklusmürast, kuid samas ka naabrivalve olemasolu.

Hoone konstruktsioon

Oluline roll hinna kujunemisel on hoone luustikul ehk maja konstruktsioonil. Silmas tuleb pidada vundamendi kõrgust ja kandevõimet. Kestvam maja on ehitatud kõrgele vundamendile, et aeg seda pinnasesse ei “sööks”.

Ühekordsetel majadel võiks olla tugevusreserviga ehitatud vundament, et vajadusel teine korrus peale ehitada. Vundament peaks olema pragude, kahjustuste ja remondijälgedeta ning veenina tekke välistamiseks ei tohiks sokkel ulatuda välisseina pinnast kaugemale.

Läbi aegade on eelistatud kivimaja, mis on puitmajast märkimisväärselt kauakestvam. Eelistatudon kergelt aimatav kandekonstruktsioon, mis annab võimaluse muuta planeeringut. Kontrollige kivimaja vahelagedes, põrandas ja katusekonstruktsioonis vajumisjälgi, niiskuskahjustusi ja pragude olemasolu.

Pidades silmas Eestimaa geograafilist asendit, on praktilisem ehitada viilkatusega maja, katusekattena on vastupidavamad kivi- ja plekk-katused, mille juurde on paigaldatud korrektselt toimiv vihmaveesüsteem, lumetõkked, katuseluuk, redel jm. Korstnaehitusel peaks olema arvestatud tuleohutusnõudeid.

Küttesüsteemid

Ostes maja perspektiivitundega, eelistage maakütet. Tark peremees ehitab endale maja, kuhu on lisaks praktilisele keskküttele ehitatud juurde ka korralik puiduga köetav ja sooja akumuleeriv kiviahi ning puudega köetav kivipliit.

Aina enam muutuvad populaarseks väga praktilised õhk-vesisoojuspumbad. Et kindlustada end force majore-olukordadeks, on hea, kui majal on tuule- või hüdrogeneraator ja päikesepatareid. Tavapäraselt on majades tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioonisüsteem, kuid enam hinnatud on majad, millel on olemas ka oma kaev ja imbväljak.

Ventilatsioon

Soodsam on osta toimiva ventilatsioonisüsteemiga maja, selle asemel et hakata ventilatsioonisüsteemi majja tasapisi juurde ehitama.

Ventilatsiooniseadmete vähene müratase, teenindusklappide olemasolu ja seadmete lihtne vahetatavus tõstavad kindlasti maja väärtust.Lisaks kõigele eeltoodule mõjutavad kinnisvara hinnataset:

  • ehitus- ja viimistlusmaterjalide;
  • hinnaklass ja kvaliteet;
  • sanitaartehniliste seadmete;
  • hinnaklass ja kvaliteet;
  • ehitus- ja viimistlustööde kvaliteet;
  • kasulikud ja vajalikud dokumendid nagu ehitusprojekt, kasutusluba, energiamärgis ja objekti teenindavate kommunikatsioonidega liitumise lepingud.

Maja hinnale annavad lisa hoone tark planeering, arhitektuur, kinnistu haljastus ning suurus.Oluline roll maja hinna kujunemisel on ka emotsioonil.

Läbimõeldud sisekujundus, sisearhitekti poolt välja töötatud pastelsetes toonides värvilahendused vürtsitatuna keskkonda sobivate sisekujunduslike aktsentidega ning aiaarhitekti käe läbi seatud, hoolitsetud ja hoitud aed lisavad majale eeldatavasti müügiväärtust.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg.

Elamispindade tehingute käive jõudis 2012. aastal üle kolme aasta kümnekohalise numbrini ja oli 1,1 miljardit eurot. Elamispindade tehingute käibe aastane kasv oli 18%. Nii elamispindade tehingute arvu, kui käibe kasv tuli peamiselt turu likviidsemast sektorist ehk korteritehingute arvelt. Eluhoonetega hoonestatud maa tehingute turul sedavõrd suurt aktiivsuse tõusu ei olnud.

Majanduse vereringeks olev laenuturg hoogustus langeva euribori toel ja oli kindlasti üks põhjus, mis andis kinnisvaraturule sedavõrd suure hoo. Eluasemelaenude kasv oli 2012. aastal igati proportsioonis elamispindade tehingute arvu ja käibe kasvuga tõustes aastaga 16%.

Keskmise tehingu omafinantseeringu määr oli 48 protsenti

Laenuturg oli küll aktiivne, kuid kogu elamispindade tehingute rahalise mahuga võrreldes väljastati eluasemelaene siiski ainult 52% ulatuses. See tähendab piltlikult, et keskmise tehingu omafinantseeringu määr oli 48%. Ehk siis kinnisvaraostjad panid ise mängu pea poole tehingu väärtusest.

48-protsendiline omafinantseeringu määr on selgelt väga kõrge ja viitab otseselt laenukäivete kasvamise potentsiaalile. Võime igati mõistlikuks pidada, et omafinantseeringu määr oleks tasemel 25-35%.

Kinnisvarakriis on meid üksjagu õpetanud. Pangad ei peaks andma laenu mitte tagatise ehk kinnisvaratehingute koguväärtuse alusel. Jätkusuutlik on laenu anda ikka laenu teenindamise võime ehk laenuvõtjate sissetuleku vastu.

See tähendab, et eluasemelaenude turu analüüsimisel on igati asjakohane võrrelda Eesti inimeste sissetulekuid tagasimaksmisel olevate laenude mahu ehk laenujäägiga.

Netopalkade summa oli 2012. aastal 4,25 miljardit eurot

2012. aastal oli netopalkade kogusumma Statistikaameti andmetel 4,25 miljardit eurot. Laenukoormuse hindamisel ei saa me kontekstist välja rebida ainult kinnisvara ostmiseks kasutatud eluasemelaenusid, vaid peame vaatama laenukoormuse kogumahtu, mis eluasemelaenude kõrval sisaldab ka tarbimislaene.

(Järgnevast laenukoormuse arvutusest jäävad vastava statistika puudumise tõttu välja kiirlaenud, mis summana võivad olla küll väiksemad, kuis ülikõrgest intressimäärast tulenevalt on need laenuvõtjaid siiski väga koormavad.)

Eraisikulaenude jääk 2012. aastal oli 6,9 miljardit eurot

Eluasemelaenude ja tarbimislaenude jääk oli 2012. aasta lõpus 6,9 miljonit eurot. See summa ületab sama aasta netopalkade summat 62% võrra. Aastal 2004, mida võib lugeda kinnisvarabuumi lävepakuks oli laenukoormus ligi kaks korda väiksem ehk toona jäi laenukohustuste jääk netopalkade summale isegi 13% võrra alla.

Eesti inimeste laenukoormus sissetulekute kogusumma osas on viimastel aastatel pisut vähenenud. Selle põhjuseks on laenujääkide vähenemine ehk see, et pangad on uusi laene väljastanud vähem, kui vanu turult kokku korjanud. Samuti on keskmine palk vaikselt tõusnud.

Laenukoormuse kasvul on piirid ees

Elamispindade tehingute kogukäbe ja eluasemelaenude käibe suhe annab võimaluse uskuda, et uute laenude käivetel on veel palju ruumi kasvamiseks. Laenukäivete tõusupotentsiaal viitab otseselt sellele, et kinnisvaraturul on veel võimalus elamispindade tehingute arvu kasvatada ja nende hinda hoogsalt kergitada.

Seevastu ütleb tänane Eesti eraisikute laenukoormus seda, et kasvuruumi uute laenude jaoks on napilt. Viimaste aastate laenukoormuse kahanemine sissetuleku suhtes ei tähenda, et see peaks kiiresti buumiaegsele tasemele tagasi jõudma. Pigem võiks arvata, et laenukoormus sissetuleku osas võiks isegi langeda ja seda eeskätt sissetulekute tõusu toel.

Euasemelaenude käibe osakaal elamispindade tehingute käibest

130420-netopalkade-summa-ja-eraisikulaenude-jaak-ning-nende-suhe

Netopalkade summa ja eraisikulaenude jääk ning nende suhe

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

Õhtuleht16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.

Ka mina ei räägiks tänases Eestis buumist. Kuid on fakt, et elamispindade tehingute arv on oluliselt tõusnud, ehkki see jääb nn buumiajale 2005–2007 oluliselt alla. Pangad on läbi laenukäivete kasvu kinnisvaraturule raha pumbanud – 22% anti 2013. aasta kahe esimese kuuga laenu rohkem kui aasta tagasi, mis on päris suur number. Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.

Kui hinnad liiga kiiresti tõusevad, siis sellele saab järgneda üks kahest: kas hindade langus, mis on mu arvates pigem vähetõenäoline, või hinnaseisak. Hinnad ei saa eest ära minna, kui ostujõud järele ei tule. Väidan, et Eestis buumi ei ole, on teatav mullioht, kuid see on lokaalne ja lühiajaline, mitte midagi katastroofilist.

Kui arvudest rääkida, siis normaalseks peetakse, et elamispinna koguhulgast oleks käibes kolm kuni viis protsenti – ja täna meil ongi käibes viis protsenti aastas. See on normaalsuse ülemine piir, aga kas meie üldine majanduskeskkond on normaalne? Ei ole, me oleme alles kriisis või sellest väljumas, mitte heal ja jätkusuutlikul kasvutasemel.

Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intressimäär on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.

http://www.ohtuleht.ee/517716

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus