Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2012

Pindi KinnisvaraPindi Indeks langes märtsis 0,4% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 837 eurot. Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 841 eur/m².

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 40 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 34,2 % protsendi võrra kõrgemal.

Kui veebruaris tehti antud linnades 795 korteriomandi tehingut, siis märtsis aktiivsus kasvas, tõustes 900 tehinguni. Mullu märtsis sooritati indeksilinnades kokku aga vaid 743 tehingut.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.

Vaata lähemalt: Pindi Kinnisvara turuinfo 03-2012

Eestis pakutakse müüa 5300 maja

Portaali KV.EE andmetel pakutakse Eestis kokku müügiks 5300 maja. Majade müügipakkumiste arv on aastaga portaalis kasvanud 14%.

Enamus majapakkumistest ehk 2900 asub Tallinnas ja Harjumaal. Pisut alla 700 majapakkumise on nii Tartus kui Pärnus.

Aastaga on kõikides maakondades peale Võrumaa majade pakkumine suurenenud. Küll on samal ajal langenud enamus maakondades pakkumishinnad.

Eesti keskmine majade pakkumishind on 2012. a. märtsi seisuga 800 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 03/2011 03/2012 Muutus, % 03/2011 03/2012 Muutus, %
Eesti 4 660 5 306 14% 822 796 -3%
Harjumaa 2 729 2 936 8% 953 947 -1%
Hiiumaa NA 693 NA
Ida-Virumaa 94 106 13% 477 490 3%
Jõgevamaa 50 66 32% 370 351 -5%
Järvamaa 41 74 80% 453 354
Läänemaa 61 105 72% 801 720 -10%
Lääne-Virumaa 126 136 8% 541 589 9%
Põlvamaa NA 320 NA
Pärnumaa 493 685 39% 685 641 -6%
Raplamaa 125 151 21% 589 549 -7%
Saaremaa 43 53 23% 819 760 -7%
Tartumaa 608 679 12% 717 705 -2%
Valgamaa 106 128 21% 486 397 -18%
Viljandimaa 144 152 6% 534 499 -7%
Võrumaa 40 35 -13% 518 476 -8%

Majade müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Alanud on registreerimine maikuisele Kinnisvara ABC koolitusele

Alanud on registreerumine Kinnisvara ABC koolituseleNüüdseks on alanud registreerumine Kinnisvara ABC koolitusele, mis toimub 07.-16.05.2012. Kinnisvara ABC koolitusele järgneb 21.05.2012 kinnisvara müügikoolitus ja 23.05.2012 üürikoolitus.

Kinnisvara ABC on suunatud kõikidele maakleritele, kinnisvaraspetsialistidele ja kinnisvarahuvilistele, kes soovivad täiendada teadmisi kinnisvaraturu toimimisest, sh juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara ABC lektorid on pikaajalise kogemusega spetsialistid-praktikud. Seega saavad koolitused olema elulähedased ja praktilise suunitlusega.

Praktiline lähenemine on esiplaanil ka müügikoolituse ja üürikoolituse puhul.

Lähem info ja registreerumine

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: kinnisvarainvesteeringud jäävad 2009. aastale alla

Eesti ettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2011. a. jooksul põhivarainvesteeringuid 2,3 miljardi euro väärtuses. Tegemist on sama suure näitajaga, kui näiteks 2008. a.

Põhivarainvesteeringutest üle kolmandiku ehk 846 miljonit eurot läks kinnisvarainvesteeringuteks ehk hoonete-rajatiste ehitamiseks või soetamiseks ning maa soetamiseks.

2009. aastal ehk kinnisvaraturu “kõige pimedamal ajal” tegid Eesti ettevõtted kinnisvarainvesteeringuid 1 miljardi euro väärtuses ehk 2011. a. tasemest ligi veerandi võrra rohkem.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Algas Pikk 36 eksklusiivse kortermaja ehitus

Kinnisvaraarendajad Broadgate Capital ja Metro Capital Management sõlmisid Tallinna vanalinna Pikk 36 tuleva luksusliku korterelamu ehituslepingu Nordlin Ehitus OÜ-ga.

Endisest Eesti Raudtee peakorterist 45 korteriga luksuslikku korterelamu väljaehitamise maksumuseks kujuneb üle 4 miljoni euro, ütles Metro Capital Managementi partner Arle Mölder. Ehitustööd on plaanis lõpule viia ühe aasta jooksul, objekt on ehitajale üle antud ning ehitustöödega on ka juba alustatud, lisas Mölder.

Paralleelselt sõlmisid arendajad projekti finantseerimislepingu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga.

„Ostuhuvi korterite vastu on olnud kõrge ja nendega, kellel on kujutlusvõimet, et nende pindade väärtusest ka nende tänases seisus aru saada, on ka juba tehinguteni jõudnud,“ ütles Broadgate Capitali juhatuse esimees Henrik Koch. „Ühest küljest on müüki vedanud ilmselt üldine kindlustunde kasv eksklusiivsema kinnisvara väärtuse vastupidavuses majandustsüklitele, teisalt kahtlemata ka antud objekti unikaalne asukoha, miljöö ja vaadete kombinatsioon.“

Kokku orienteeruvalt 4,500 ruutmeetrisest hoonest aadressil Pikk 36 / Olevimägi 5 moodustavad ehitus- ja renoveerimistööde järgselt enamiku 3-4toalised korterid seitsmel korrusel, mida täiendavad äripinnad esimestel korrustel, kus saavad paiknema kohvikud ja poed, kellest mitmetega on juba eellepingud ka sõlmitud. Hoone mastaap võimaldab fuajeesse planeerida soliidse vastuvõtja-teenuse, millega ollakse harjunud samalaadsetes kortermajades arenenud maailmas.

Kõrge maja paikneb järsul nõlvakul, mistõttu suurepärased vaated merele ja vanalinnale avanevad juba teisest korrusest alates. Samuti on arendajate sõnul tähelepanuväärne vanalinnas erandlik avar planeering ja suur akende hulk, mida hoone võimaldab.

Peale Kultuuriväärtuste ameti-poolset hoone ümberehituse projekti põhjalikku analüüsi, kooskõlastas Tallinna Linnavalitsus hoone tehnilise projektdokumentatsiooni möödunud aasta augustis. Projekti arhitektideks on eelkõige hotell Telegraafi ja Viimsi kirikuga tuntust pälvinud Martin Aunin ja Marti Kahu.

Kristiinesse ostavad kodu kesklinnalähedust hindavad inimesed

Tallinna kesklinna ja magalate vahel asuv Kristiine aedlinn on populaarne inimeste seas, kes soovivad kesklinna lähedust, kuid samas tahavad elada kohas, kus maja ümber on ka oma aed. Võrreldes teiste Tallinna väljakujunenud aedlinnadega, on Kristiine hinnatase aga veidi soodsam.

Käesoleval aastal on Kristiines müüdud 7 eramut, mille keskmine mediaanhind on olnud 112 500 eurot. Odavaim müüdud maja maksis 90 000 ja kalleim 250 000 eurot. Möödunud aastal oli keskmine müügitehingu väärtus aga 140 250 eurot.

Enim otsitakse mõistliku hinnaga ridabokse ja hoonestamata krunte. Viimaseid pole aga tihti saada ning soovides krunti, tuleb osta pigem vana maja, et see lammutada või kapitaalselt ümber ehitada.

Nõukogude-aegsed 1960-ndate tüüpprojektiga renoveerimata majad maksavad enamasti 120 000–150 000 eurot, renoveeritud variandid aga alates 175 000 eurost. Uusehitiste hinnad algavad 250 000 eurost.

Ridaelamukorterite ruutmeetrihinnad sõltuvad seisukorrast, asukohast ja naabritest – kas kõrval on eramu, kortermaja või tootmishoone. Vanemate renoveerimata ridaelamubokside ruutmeetrihinnad on vahemikus 800-1000 eurot, renoveeritutel 1100-1400 eurot ja päris uute ridamajade hinnad algavad 1500 eurost ruutmeetri kohta.

Kristiine suurimaks eeliseks on just hea logistika. Tööle ja kooli jõudmiseks on erinevaid võimalusi – trollid ja bussid, lisaks kaugematest eramupiirkondadest sujuvam ning ummikutevabam autotransport.

Ümbruskonnas on kõik eluks vajalik kiviviske kaugusel – kaubanduskeskus, turg, polikliinikud, koolid, lasteaiad jne. Paljudesse vajalikesse asutustesse saab vabalt ka jalgsi minna.

Kui rääkida ostjaskonnast, siis on Kristiine ideaalilähedane elukoht näiteks kiire elutempoga inimestele või lastega peredele, kes soovivad linna oma aiaga maja, kus lastel oleks turvaline mängida ja endal hea võimalus stressi maandada, lihtsalt puhata ja kodu ümber kõpitseda. Need inimesed enamasti linnast väljas asuvat suvemaja ei osta.

Silva Rahnel
Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Linn otsustas hakata reguleerima kinnisvara turuväärtust

Tallinna linnavalitsusTallinna linna volikogu otsustas linnaelanike soovidele vastu tulla ning tõsta kõikide end Tallinna elanikuks registreerunud inimeste kinnisvara turuväärtust 20-25%. Keskmisest enam tõstetakse kinnisvara väärtust Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosas, sest neis piirkondades asuv kinnisvara on vaeslapse rolli jäänud ning on täna muudest linnaosadest odavam.

Inimestele, kes ei ole elukohaks Tallinna linna registreerinud kuuluva kinnisvara väärtus jääb äsjase volikogu otsuse alusel kuni järgmiste valimisteni tänasele tasemele.

Erinevalt eraisikutele kuuluvast kinnisvarast vähendatakse äriettevõteteele kuuluva kinnisvara väärtust 15-20%. Konkreetne väärtuse vähendamine sõltub erakondadele tehtavate annetuste suurusest. Demokraatia edendamiseks minevad annetused võivad ettevõtjad tuua ka sularahas kiriku kogumiskarpi.

„Bussid juba panime käima, asi siis seda kinnisvara väärtust reguleerida ei ole,“ kommenteeris anonüümsust palunud linnapea.

Linnaelanike eest jätkuva hoolitsemise kampaania järgmise sammuna tõstetakse kõikide Tallinna inimeste palk üle Tallinna keskmise.

Kuressaare uus politsei ja pääste ühishoone pidas sarikapidu

Täna peeti Kuressaare uue politsei ja pääste ühishoone sarikapidu, millega tähistati maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada seeläbi hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga.

Sügisel valmiva ligi 2 900 ruutmeetri suuruse netopinnaga 3-korruselisse hoones saavad omale kaasaegsed tööruumid Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Mereseirekeskus, Kodakondsus- ja migratsioonibüroo ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Samuti rajatakse parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega.

Transvaali 58/ Pihtla tee 7a. kinnistule rajatava hoonekompleksi projekteeris Celander Projekt OÜ ja valmis ehitab OÜ Fund Ehitus.

Riigi Kinnisvara AS korraldatud vähempakkumise arendaja leidmiseks võitis OÜ Fund Ehitus üürihinnaga 10,14 eurot ühes kuus, arvestatuna kasuliku pinna ühe ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta.

Vähempakkumise üürisumma alghinnaks oli 12 eurot ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta ja see sisaldab haldamist, tehnohooldust, heakorda, ehitus- ja remonttöid ning omanikukohustusi. Üürile lisandub tasu tarbimisteenuste eest.

Sarnast finantseerimismudelit kasutades on tänaseks juba valminud Rakvere politsei ja pääste ühishoone ning Jõhvi kohtumaja.

Tallinna korteritehingud on aastaga kasvanud 30%

Tallinna korteritehingute arv on käesoleva aasta alguses üllatunud. Veel esialgsele esimese kvartali statistikale toetudes võib öelda, et tehinguid on kõikides linnaosades tehtud aastatagusega võrreldes kümneid protsente enam. Samuti on tehingute hinnad küündimas aastatagusest kümnetes protsentides kõrgemate numbriteni.

Kui 2011. a. I kvartali Tallinna tehingute arv jäi alla 1200 korteritehingu, siis käesoleval aastal on registreeritud tehinguid juba ligi 1550. Pea kolmandiku võrra kasvanud korteritehingute number näitab aktiivset turgu, mis eirab Lõuna-Euroopast tulevaid karme ja ebakindlust sisendavaid majandussõnumeid.

Tehingute arv on jõudsalt kasvanud eranditult kõikides Tallinna linnaosades. Näiteks Kristiine linnaosa tehingute arv on aga aastaga isegi kahekordistunud. Madalaim juurdekasv on tehingute arvus Lasnamäel, mis on kesklinna linnaosa kõrval üks suurema korteritehingute arvuga piirkondi.

Suure tehingute arvu taustal ei tundu sugugi imelikuna tehingute hinnakasv. Tallinna linna keskmine korteritehingu hind ei ole siiski viimase kolme kvartali jooksul palju muutunud. See on püsinud suurusjärgus 1070 €/m². Aastatagusest ajast on aga tänane hind märkimisväärselt 14% kõrgemal.

Viimase aastaga on suurim, et 21-protsendiline hinnataseme tõus Mustamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Kõige napimalt ehk 4-5% on hinnad tõusnud Kristiines ja Lasnamäel.

Kasvavad tehingute hinnatasemed ja suurenev tehingute arv tähendavad seda, et kinnisvaraturul ringleb järjest rohkem ja rohkem raha. 2012. a. I kvartali esialgne korterituru käive oli 94 miljonit eurot, mis on eelmisest aastast poole võrra enam.

Suure tehingute arvu taga on osaliselt järjest valmima hakkavad uusarendused, kus sisuline müügitöö sai juba eelmisel aastal tehtud. Mõningal määral on turul ehk ka aktiveerunud investorid, kes üürituru soodsat konjunktuuri ärakasutada proovides kortereid kokku ahmivad.

Palju on kirjutatud soomlaste ja Venemaa investorite tormijooksust Tallinna korteriturule. Need jutud on pigem lootused, kuigi väliste väikesinvestorite huvi päris eitada ka ei saa.

Eelnevaid numbreid vaadates on raske leppida väitega, et majanduses on kriis ja kinnisvaraturul on surutis. Turuosaliste meeleolud võivad küll ebakindlusest tulenevalt olla negatiivsed ja nukrad, kuid kinnisvaraturg toimib sedavõrd tormiliselt, et jätkuva kasvu asemel võiks sellele pigem tagasitõmbumist prognoosida.

Suur tehingute arv ja tänane hindade-sissetulekute proportsioon ei luba arvata, et korterite hinnad peaksid allapoole minema. Samuti on vähe põhjuseid, mis lubaksid prognoosida nende raketina taevasse sööstmist. Pigem on tänane positiivne stsenaarium see, et kinnisvara kallineb inflatsiooniga samas tempos ehk pisut kiiremini.

Kinnisvara täiendkoolitus sai läbi

Kinnisvara täiendkoolitus sai läbiEile lõppes Kinnisvarakool OÜ korraldatud esimene Kinnisvara täiendkoolitus. Loodame, et kõik koolitusel osalenud jäid kuuldu-nähtuga rahule.

Senine positiivne tagasiside ja fakt, et päris mitmetel inimestel jäi koolitusel osalemata seetõttu, et kuupäevad ei sobinud, sunnivad meid vägisi koolitust sügisel kordama.

Täpsema sügisese Kinnisvara täiendkoolituse toimumiskuupäevad paneme paika lähiajal. Hoidke silm peal.

Vahepeal aga on samaisi alguse saanud registreerumine maikuistele koolitustele Kinnisvara ABC, Kinnisvara müügikoolitus ja Üürikoolitus.

NB! Teeme tööd selle nimel, et ka mai kuus tuleks uue koolituse näol välja väikene üllatus neile, kel tõsisemat huvi kinnisvaravaldkonna vastu. Sellest aga täpsemalt siis, kui kõik plaanid 100% paigas on.

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Soovitused müüjatele 2012. aastaks

Viimased aastad on kinnisvaraturul olnud kergelt öeldes segased. Mida võib oodata 2012. aastal ja kuidas see mõjutab teid, müüjaid? Aastal 2011 tõusid toiduhinnad. Kas nüüd on aeg kinnisvara käes? Sellele küsimusele on õigemad vastama ennustajad ja kaardimoorid.

RE/MAX Professionalsis keskendume me enda klientide vajadustele ja võimalikult heale teenindamisele olenemata turuseisust. Üksikkliendina ei saa te mõjutada turuseisu ega tulevikku. Kodu vahetamine on samas alati väga personaalne ja vajadus suurema või väiksema elamispinnapinna järgi sõltub ikkagi peres toimuvatest muutustest, mitte turuseisust. Meie jaoks on oluline, et klient saaks enda kinnisvara müüdud kiirelt, mugavalt ja sobiliku hinnaga ning oleks kokkuvõttes tulemusega rahul.

5 peamist soovitust müüjatele.

1. Otsustage, kumb on teie jaoks olulisem, kas aeg või hind? Olge enda ootustes realistlikud. Müügihinna määramisel lähtuge Maa-ameti statistikast, mitte kinnisvara müügiportaalides olevatest hindadest. Vajadusel konsulteerige maakleriga, kes oskab anda teile head nõu.

2. Mõelge, kui palju aega ja raha olete nõus investeerima enda kodu müümiseks? Kui soovite enda kodu eest võimalikult head hinda saada, siis peate arvestama, et tegemist on suure tööga. Müügikuulutuste portaalidesse üles riputamine on ainult üks väike osa kinnisvara müügiprotsessist.

3. Töötage nagu edukad kinnisvaramaaklerid: tehke põhjalik turuanalüüs, sisestage müügikuulutus rahvusvahelistesse portaalidesse, leidke professionaalne fotograaf, kes teie kodu üles pildistab, jagage infot sotsiaalmeedias, saatke info enda kliendibaasile, tehke koostööd teiste maakleritega, see on alles pika nimekirja algus.

4. Klassikaline soovitus: korrastage enda kodu, parandage pisivead, koristage toad ja viige üleliigsed asjad panipaika. Kehv esmamulje võib teie kinnisvara müügihinnast mitu tuhat eurot maha võtta ja seda te ju küll ei taha?

5. Potentsiaalse ostjaga tuleb alati viisakalt käituda, isegi juhul, kui ta solvab teid oma käitumise või pakkumisega. Selle vältimiseks soovitavad maaklerid kliendil tihti objekti ülevaatamise ajaks ära minna. Kui võimalik, siis leidke mõni tuttav või sugulane, kes on nõus teie asemel teie korterit ostjatele tutvustama.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui teil on aega ja tahtmist, siis võite alguses ise müügiga katsetada, aga kindlasti soovitaks minna kõigepealt maakleri juurde konsultatsioonile. Saate hea ülevaate enda võimalustest ja konsultatsioon ei kohusta teid millekski.

RE/MAX ProfessionalsArtikli allikas on RE/MAX Professionals
RE/MAX Professionals

Aasta kinnisvarategu 2011 auhinna sai Citycon

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) andis täna koostöös Nordeaga korraldatud konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“ esmakordselt üle auhinna „Aasta kinnisvarategu“, mille pälvis Rocca al Mare, Kristiine ja Magistrali kaubanduskeskuste arendaja Citycon. Konverents toimub koostöös Nordea pangaga.

„Peamiseks põhjuseks, miks Citycon laureaadiks osutus, oli raskel ajal teostatud suurtehing – Kristiine Keskuse ost. Turule andis see mõõdupuu järgmisteks tehinguteks ning selge sõnumi tervele ärisegmendile, et hoolimata keerulistest aegadest võib sobivatel tingimustel toimuda väga suuremahuline tehing,“ märkis EKFLi juhatuse esimees Peep Sooman.

„Teatavasti on turul sadu kinnisvaraomanikke, kes on aastaid oma vara otsas „kinni olnud“ ning nimetatud tehing tõestab ilmekalt, et turul on aktiivseid investoreid, kes on valmis korraliku kauba eest ka korralikku hinda maksma,“ sõnas Sooman.

Põhjamaade juhtiv kaubanduskinnisvara arendaja Citycon omandas möödunud aasta kevadel Kristiine Kaubanduskeskuse 105 miljoni euro eest, tõustes selle tehinguga ühtlasi üheks suurimaks varade eraomanikuks Eestis.

Lisaks Kristiine Kaubanduskeskuse ostule alustas Citycon möödunud aastal Mustamäel asuva Magistrali arendamist. 6,5 miljoni euro suuruse uuenduskuuri läbinud Magistral taasavatakse sel kevadel.

Cityconile kuuluv Rocca al Mare Kaubanduskeskuse ASi võitis möödunud aastal ka Äripäeva Kinnisvara TOPi.

„EKFL otsustas hakata välja andma kinnisvara majandussektori aasta teo auhinda, kuna leidis, et majandussurutis näitab lõpumärke. Aeg on tunnustada neid, kes ka rasketel aastatel on teinud pingutusi kinnisvaraturu elavdamiseks ning olnud seeläbi ka suunanäitajad,“ märkis EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Auhinda plaanib EKFL välja anda ka järgnevatel aastatel eeldusel, et on väärikaid tegijaid kinnisvarasektoris, keda EKFL-i kuuluvad äriühingud nominentideks esitavad. Aasta kinnisvarategu auhind on Tauno Kangro poolt teostatud hinnaline skulptuur.

Auhinnale „Aasta kinnisvarategu 2011“ said kandidaate esitada kõik EKFLi liikmed ja strateegilised koostööpartnerid. Nominentide hulgast valis laureaadi välja EKFL-i juhatus, kelleks osutus Citycon.

Praktilised nõuanded: Kinnisvara ja tuludeklaratsioon

Käes on tuludeklaratsiooni esitamise aeg. Meie praktika näitab, et on mõned nüansid, millega alati eluaset ostes, müües või üürides ei arvestata ning mis võivad tulevikus kalliks maksma minna.

1. Kui elukaaslased soetavad laenuga korteri/maja ja eluaseme omanikuks on üks isik, kuid laenuvõtja on teine isik, siis tulumaksu mahaarvamise õigust ei ole kummalgi.

2. Kui kinnisturaamatusse on märgitud, et korteri juurde kuulub keldriboks ja parkimiskoht, siis tulumaksu tasuda ei tule. Samas, kui autokohale ja keldriboksile on seatud eraldi korteriomand (tavapraktika uusarenduste puhul), siis eluaset müües kehtib tulumaksuvabastus ainult korterile. Keldriboksi ja parkimiskoha ostu- ja müügihinna vahelt tuleb tulumaksu maksta.

3. Eluasemeid, mille müügilt tulumaksu maksma ei pea saab olla ainult üks. Näiteks, kui te elate nädalavahetustel perega Paides ja nädala sees elate ja töötate Tallinnas, siis peate valima kumb on teie peamine eluase.

4. Kui eluruumi omanik saab üüritulu, siis see kuulub maksustamisele. Üürilepingus ja arvetel on oluline märkida eraldi üür ja kõrvalkulud, sest kõrvalkulud (sh vesi, elekter jms) ei kuulu maksustamisele.

RE/MAX ProfessionalsArtikli allikas on RE/MAX Professionals
RE/MAX Professionals

LVM Kinnisvara: 10 nõuannet, kuidas osta kinnisvara kuni veerandi võrra odavamalt

Kinnisvara hind on õige siis, kui sellega ei ole rahul ei müüja ega ostja. Müüjale tundub seda vähe ja ostjale palju. Iga konkreetse kinnisvara ostuhind kujuneb läbirääkimiste käigus. Alljärgnevalt kümme nõuannet, kuidas osta kinnisvara veerandi võrra odavamalt.

1. Otsi pakkumisi kõikidest portaalidest/kanalitest. Eestis on 20 suuremat ja väiksemat kinnisvaraportaali. Ostjana tasub alusta suurematest, kuid üle tuleb vaadata kõik, sest paljud müüjad teevad valiku vaid ühe tasuta portaali kasuks. Nii võib ainult suuremates portaalides ringi vaadates mitmed head pakkumised tähelepanuta jääda. Portaalide kõrval tasub kuulutusi otsida ka ajalehtedest, sest kuigi 85 .. 90 protsenti ostjatest otsib pakkumisi internetist, on paljud müüjad risti vastupidi veendunud, et ainult ajalehes kuulutades leiavad nad oma varale parima ostja. Lisaks portaalidele ja ajalehtedele tuleks infot hankida ka soovitud piirkonnas kohapeal. Tihti leiab kuulutusi kaupluste, kaubanduskeskuste ja kohaliku omavalitsuste infostendidelt, mis võib olla ainuke müüjapoolne info müügisoovi kohta. Põhjalik eeltööd laia valiku nimel on eduka kinnisvaratehingu nurgakivi.

2. Oma piirkonna pakkumistest ülevaadet. Kinnisvara ei osteta iga päev ja kiirustada tasub aeglaselt. Veel enne, kui alustad pakkumistega tutvumist, koosta oma eelistustest lähtuv põhjalik ülevaade. Koonda tulemused tabelisse ja jälgi turu liikumist. Kuivõrd kinnisvaraturul käituvad hinnad sesoonselt, tagab parima hinna ostu ajastamine madalhooajaks.

3. Oma piikonna müügitehingutest ülevaadet. Ainult pakkumistest ülevaate omamine ei ole piisav. Tegeliku hinnatasemega saad end kurssi viia, kui omad ülevaadet juba tehtud tehingutest. Üle vaadata tasub eelmiste kuude kõrval ka eelmiste aastate hinnatase ja konkreetse varaga tehtud tehingute arv. Kuivõrd pakkumis- ja ostuhind erinevad omavahel suuresti, saad valikust kõrvale jätta kordades ülehinnatud vara. Lisaks on ülevaate omamine hädavajalik läbirääkimistel müüjaga. Statistika juba toimunud tehingute kohta leiad maa-ameti kodulehelt.

4. Kaalu ostu enampakkumiselt. Tavapäraste pakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Ühest soovitust, et igal juhul õnnestub hea ost teha enampakkumiselt, anda ei saa, sest tihti võivad lisaks alghinnale (mis enampakkumisel reeglina kerkib) kaasneda teenuseosutajate ja/või ühistu nõuded. Lisaks ei vastuta objekti müümisel selle puuduste eest täitemenetluses kohtutäitur ega võlgnik. Samas on enampakkumisel müüdav vara märkimisväärselt soodsam ning põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamisel võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing.

5. Küsi pangast eelotsus. Kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast enne otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest raha kiire kättesaadavus on kriitiliselt tähtis hinnaläbirääkimistes. Tihti võidavad hinnas need, kes saavad ostu eest maksta kohe.

6. Telli eksperthinnang. Enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumis- ja ostuhinnad võivad täielikult erineda. Loomulikult ei tarvitse müüja hindaja esitatud tulemusega nõustada, kuid kolmanda osalise erapooletu hinnang võib tuua hilisematesse läbirääkimistesse murrangu.

7. Telli ehitusekspertiis. Ekspetiisi tellimine küll vähendab müüja vastutust asja eest, kuid puuduste ilmnemisel võimaldab neile viitav ekspertarvamus ning nende kõrvaldamisega seotud kulutuste eelarve ostuhinna vähendamise osas läbi rääkida. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus ostmisest sootuks loobuda.

8. Selgita välja müüja kohustused. Infot kohustuste kohta leiad kinnistusraamatust, lisaks tasub küsida infot ühistult ja kõikidelt teistelt teenusepakkujatelt (elekter, vesi jne). Läbirääkimistel võid müüja makstavate tulevaste intresside ja viiviste osa enda kasuks kaubelda.

9. Tee julge pakkumine. Tee sobivale kinnisvarale kindlasti oma pakkumine. Kuigi müüjale võib see esialgu naeruväärselt väike tunduda, võib ta seda kaaluda, kui teisi paremaid pakkumisi ei ole. Kindlasti tuleb teha pakkumine tähtajaline, sest turg ajas muutub ning jooksvalt lisandub päevas kümneid ahvatlevaid pakkumisi.

10. Leia ostjana kogenud kinnisvaramaakler. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude kohta, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvese võtta. Samuti tuleks enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kinnisvaramaakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Üürikorterid ja passiivne rahavoog

Passiivne rahavoog on raha, mis tuleb investori taskusse selliselt, et ta ise selle nimelt töötama ei pea. Väga heaks passiivse rahavoo allikaks võib pidada näiteks üürikorterit. Selles artiklis räägin avastusest, mille tegin seoses üürikorteritesse investeerimisega.

Millise asukohaga üürikorteritesse tasub investeerida?

Paljud välismaalased ja kohalikud investorid ostavad kokku peamiselt kahetoalisi kortereid Kesklinna lähistel. Nad peavad seda heaks investeeringuks, kuna asukoht ise on hea ning väärtus peaks olema püsiv. Avastasin, et tootluse mõttes ei pruugi see olla üldsegi nii hea otsus.

Miks? Selle põhjendan ära väga lihtsa näitega.

Investor Indrek ostab endale 25 000 euro eest kahetoalise korteri Koplisse. Kortermaja on vana ühiselamutüüpi paneelmaja. Korter ise asub kolmandal korrusel ja on odavate materjalide eest kenasti renoveeritud.

Praegusel ajahetkel (märts 2012.a.) üürib ta korteri välja 160 euro eest. Aastaseks tootluseks investeeritud summast on tal sellisel juhul 160×12 / 25 000 x 100% = 7,68%.

Investor Jukka ostab endale 90´000 euro eest kahetoalise korteri Kesklinna. Kortermaja on ilus uus kivimaja ja korter ise kvaliteetsetest materjalidest. Praegusel hetkel õnnestub Jukkal korter välja üürida 350 euro eest. Jukka aastaseks tootluseks investeeritud summast on sellisel juhul 350 x 12 / 90 000 x 100% = 4,67%

Praegusel juhul tegi oluliselt targema tehingu Investor Indrek, sest tema tootluse määr on kõrgem. Kui Indrek võtaks 90 000 eurot ja investeeriks selle ainult Kopli odavamatesse korteritesse teeniks ta peaaegu kaks korda rohkem tagasi kui Jukka oma Kesklinna korteriga.

Miks? Sest kallimate korterite üüriturul on konkurents tihedam ja see lööb nende hinnad alla. Lisaks sellele on 2012. aastal endiselt majanduslikult raske aeg ning odavam kaup on populaarsem.

Kaval nipp: Tahad odavama raha eest elada kallimas korteris?

Lihtne näide. Osta 50 000 euro eest kaks kahetoalist renoveeritud korterit odavamasse piirkonda. Anna need üürile.

Suur tõenäosus on, et saadud üüriraha eest on sul võimalik täielikult ära katta kallima piirkonna ja väga ilusa 90 000 eurose turuväärtusega korteri üür, kuhu ise elama kolid. Sääst: 40 000 eurot.

Kuidas suurendada tootlust veelgi?

Kui Investor Indrek tahaks veelgi rohkem oma tootlust võimendada, on tal võimalus kasutada järgmist skeemi.

Kopli korter maksab 25 000 eurot. Indrek võtab pangast laenu. Sissemaksu suuruseks on 20% ehk 5000 eurot ning ülejäänud summa 20 000 kuulub 30 aasta peale tagasimaksmisele. Iga kuu oleks tagasi makstav summa 20 000 / 30 / 12 = 55,6 eurot.

Sellele lisame panga intressi ja kogu summaks saame umbes 60 eurot, mis tuleb pangale iga kuu maksta. Korteri eest saadav üür on 160 eurot.

Sellest 60 eurot makstakse pangale ja Indrekule jääb 100 eurot iga kuu passiivset raha kätte. Kui nüüd välja arvutada, siis on Indreku tootlus investeeritud rahast 100×12 /5000 x100% = 24%.

Sisuliselt võib selle tootluse korrutada veel mingi kordajaga, kuna panga raha näol on tegemist maksuvaba rahaga (lisandub ainult intress). Kui Indrek peaks palgatööga teenima raha (20 000 €), mille pangast võtab, peaks tema teenistuse palgafond olema 35 315,87 €, millest 43,4% läheb Maksuametile.

Kui eelnevalt välja arvutatud tootlusele lisada maksudest säästetud tulu, oleks Indreku tootlus veelgi suurem.

Märkus: Info numbrite kohta tuleneb minu reaalsetest kogemustest. Sarnaseid tulemusi aga garanteerida ei saa. Eelnevad arvutused on tehtud võttes arvesse seda, et investorid on eraisikud. Juriidilistele isikutele on numbrid tõenäoliselt teistsugused.

Artikli autor on Jüri Preobraženski
Kinnisvaraguru.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus