Uute korterite hinnad on teinud Tallinnas järsu hüppe

Tallinnas on uute korterite hinnad teinud viimase paari kuu jooksul nõudluse survel suure hüppe üles, väljaspool kesklinna on saavutatud hiljutine kesklinna tase, kirjutab Äripäev.

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue või hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17.000 krooni, praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20.000 krooni.

Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30.000-kroonist ruutmeetrihinda.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul.

Artikkel ilmus 08/08/2005 väljaandes .ee.

Uute korterite hinnad Tallinnas nõudluse survel laes

Tallinnas on uute korterite hinnad teinud viimase paari kuu jooksul nõudluse survel suure hüppe üles, väljaspool kesklinna on saavutatud hiljutine kesklinna tase.

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue maja või ridaelamu hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17 000 krooni. Praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20 000 krooni. Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30 000kroonist ruutmeetrihinda.

Hinnatõus on toimunud sel suvel ootamatult, sest hiljuti valminud Arco Vara tavapärane kinnisvaraturu annab 2005 I poolaasta keskmisteks korterihindadeks 10% ja kohati veelgi madalamad hinnad.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV Kinnisvara nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust. “Ehituse hinna tõus ei ole võrreldav lõpptoote hinna kasvuga,” ütles ta. “ on kergelt ülekuumenenud. Ehitusvõimsuse olulist juurdekasvu pole oodata ja kui nõudluse kasv jätkub, siis jätkavad hinnad ka kerkimist.”

Ildiga on ühel meele Skanska EMV kinnisvaraarenduse­ divisjoni projektijuht Andres Aavik. “Ehituskulud on tõusu suhteliselt vähe mõjutanud. Paari aasta jooksul on see tõus olnud kümme protsenti, korterite hinnad on tõusnud aga pea kaks korda. Arendaja tahab maksimumi kätte saada ja iga järgneva maja hinnale pannakse jälle natuke juurde,” lausus Aavik.

Nii Aavik kui ka Ild näevad ühe hinnatõusu tegurina spekuleerijaid.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul. “Nii palju ehitatakse ja nad saavad kõrgemat hinda küsida,” rääkis ta. “Ka maa on meeletult tõusnud. Peale kinnisvaraarendajate tahavad ka kõik teised tulust osa saada.”

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman toob lisaks ehituskulude ja maa hinna kasvule välja alates 2004. aasta maist lisandunud käibemaksu. “Neile hoonetele, mis said ehitusloa enne 1. maid 2004, ei lisandunud käibemaksu, aga neile, mis said ehitusloa hiljem, käibemaks lisandub ja selle 18 protsenti võtab arendaja ikka suures osas kliendi taskust,” ütles Sooman. Kõige kiiremini on Soomani sõnul tõusnud väiksemate korterite hinnad, mille puhul on poole aasta jooksul olnud kasv 20-30 protsenti. “Asi taandub absoluutmaksumusele, millest klient vaatab oma igakuise pangalaenu tagasimakse summa, ja kui talle sobib, siis ta ei esita ühteainsat küsimust ka,” lausus ta.

Eesti ühe suurema kinnisvaraarendaja Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ei näe erinevalt teistest kiiret hinnatõusu üldise suundumusena, vaid peab seda omaseks eksklusiivsematele piirkondadele, kus ehitatakse vähe, aga korterite osas valitseb turul suur nõudlus. Samas on ka Arco Vara arendatavate korterite hinnad tõusnud. Veel juunis pakkus ettevõte Pirital Padriku teel müüa kortereid hinnaga 17 000-19 500 krooni ruutmeeter, juulis müüki pandud samasuguses majas on ruutmeetri juba 21 500-24 500 krooni. Muutust selgitab Arakas sellega, et iga projekti teises etapis hind tavaliselt kasvab. “Esimeses etapis ei müü me lõpuni valmis keskkonda, teise etapi puhul tuleb sellest ka hinnamuutus,” selgitas ta.

Tervikliku elukeskkonna pakkumisega põhjendab Ara­kas ka Arco Vara Stroomi randa kerkima hakkava elamukompleksi korterite 22 000-25 000kroonist ruutmeetrihinda, mida ta ei pea paljuks, kuigi üldiselt on selles piirkonnas korterid oluliselt odavamad. “See on väga hea elukoht, kesklinnast mitte eriti kaugel. Me vaatame, mis turul toimub, ega lähe kõrgeimat hinda küsima,” selgitas ta. “Stroomi projekt on pigem kõrgema keskklassi jaoks. Ohtlik oleks teha järeldusi tippude pealt.”

Peep Sooman nimetab üldist hinnatõusu tiigi efektiks. “Kui viskad kivi tiiki, siis keskel on lainetus kõige tugevam ja kandub siis nõrgenedes servade poole. Kesklinnas tõusevad hinnad, see tõmbab kaasa ka teised piirkonnad ja linnaümbruse,” rääkis ta.

Üldiselt ei usu arendajad, et kasvava hinna pinnalt oleks võimalik teenida ülisuuri kasumeid. Alvar Ildi hinnangul eeldab see väga head ajastust. “Arendajal tuleb superkasum, kui projekt satub sellisesse ajajärku, kus järsku tõuseb,” sõnas ta.

Sel suvel pakutakse uusi kortereid hüppeliselt kõrge hinnaga

ehitatavad kortermajad Tallinnas

Koidu 20,

29 000 kr/m2
arendaja Hansakinnisvara OÜ, valmib kevadel 2006

Rocca al Mare Nautiluse maja, Haabersti

26 800 kr/m2
arendaja AS Benevar, valmib sel suvel

Villardi 1A, kesklinn-Kristiine

25 000 kr/m2
arendaja Baltic Property Expert, valmib jaanuaris 2006

Fahle maja, kesklinn, Sikupilli

25 000 kr/m2
arendaja Koger Kinnisvara, valmib lõplikult 2006

Stroomi elamukvartal, Pelgulinn

22 000-25 000 kr/m2
arendaja Arco Vara, algus 2005 varasügisel

Sõpruse pst 25, Kristiine

22 000 kr/m2
arendaja Kinnisvaraagentuur, valmib septembris 2006

Padriku 3, Pirita

21 000-24 000 kr/m2
arendaja Arco Vara, valmib kevadel 2006

Õie 4, Nõmme

19 500 kr/m2
arendaja Groosi Kinnisvara, valmib veebruaris 2006

Vääna-Jõesuu randa kerkib elamurajoon

AS YIT Ehitus alustab Harjumaal Vääna-Jõesuus endise pioneerilaagri territooriumil uue elamurajooni ehitust, mis peab valmis saama järgmise aasta suveks.

YIT Ehituse esindaja Tõnu Toompark ütles, et 3,1-hektarisele alale on kavas rajada neli ridaelamut, kaks kolmekorruselist korterelamut ja kolm eramut. (BNS)

Endisest pioneerilaagrist saab kallis elamukompleks

Männimetsa müha, merekohin ning liivaluiterand, mis vaevalt saja meetri kaugusel su koduuksest asub – selliseks kujuneb eksklusiivse Vääna-Jõesuu Rannametsa elurajooni uutele elanikele hall argipäev.

Endine Energia lastelaager paistab ka kõige päikeselisemal päeval kõle ja kõhedust tekitavalt maha jäetud. Viimased laagrilised on Pipi-vaimustusest kantuna seintele maalinud salme ja asustamata saari: “Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu…”, “Ärke arvake mitte, ett teie lappseed on katund…” Purunenud aknaklaaside tagant paistavad öökapid ja hüljatud madratsid.

Kolme tillukese, nelja pisut suurema ja kahe veelgi suurema maja hoov on piiratud kokku- kukkumist kaaluva aiaga, väravad suletud roostetavate tabalukkudega. Sisse pääseb ühest väikesest jalgväravast.

Uudishimulikke “laagrilisi” võtab vastu sõbralik koer ja valvur. Viis kuud tagasi otsustas arendaja YIT Ehitus, et niisama laamendama pole mõtet inimesi platsile lasta – tuleb valvur panna! Ehkki laamendajad võib-olla teeksid pool tööd ära. Nimelt lükatakse suve hakul kõik majad kopaga kokku. Kui hästi läheb, siis natuke mõnest vundamendist kasutatakse. Aga see on äärmiselt vähetõenäoline.

Uued majad, mis tulevad täpselt vanade kohtadele, ehitatakse betoonist, arhitektid on Marika Lõoke ja Jüri Okas. Peibutuseks on projekteeritud majadele palju terrasse ja suured aknad.

Kodu 35 perele

Kolm kõige tillemat ühepereelamut on juba praegu endale omanikud saanud. Pereelamutele lisaks kerkib ranna veerele neli ridaelamut ja kaks korterelamut. Kokku saavad uue kodu endale 35 peret.

16 ridaelamuboksi keskmiseks hinnaks kujuneb ligi kolm miljonit krooni. “Me ei taotlegi, et need peaks kõigile kättesaadavad olema,” ütleb YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. “Sinna tulevad kallid boksid ja korterid.”

Igas boksis on ligi 170 ruutmeetrit, saunaehitusvõimalus, terrass esimesel korrusel ning hiiglaslik 64-ruutmeetrine terrass katusel. Sealt peaks vabalt ka meri kätte paistma. Niivõrd, kuivõrd see üldse oluline on, elades rannas, kust sa iga kell võid varbad vette pista.

Kortereidki tuleb 16, ruutmeetri hinnaks kujuneb ligi 22 000 krooni. Praegu on plaanitud nii, et kahetoalised peaksid umbes 50-ruutmeetrilised tulema, kolme-neljatoalised ligi 100-ruudused. “Praegu me suhtleme huvilistega. Kogume infot, kui suuri kortereid tahetakse ja mida korteris vajatakse,” räägib Toompark.
Kahest kortermajast kummaski on paar merevaatega kodu, igal lääne suunas terrass. Idee poolest on võimalik kõikidesse korteritesse saun ehitada.

Kõik omanikud hakkavad jagama ühist aiaga piiratud õue-ala. “Väravad hakkavad lukus käima, iga omanik saab puldiga võtme.” Aias on ohtralt haljasala, lisaks korvpalli- ja tenniseväljak. Iga maja juurde tulevad ka parkimisplatsid. “Neid on paigutatud lähtuvalt praegusest planeeringust. Parkimiskohad tulevad lagedatele kohtadele, et me ei peaks puid maha võtma.”

Iga kodu peale eraldatakse kaks parkimiskohta – arvatavalt käivad ju tulevased omanikud 25 kilomeetri kaugusele Tallinna tööle.

Territooriumile jääb ka väike tellistest kuuri moodi ehitis ning kelder. Nendega esialgu suurt midagi muud ei tehta, kui vaadatakse, et väga silma ei häiriks. Näiteks tellistest ehitis kaetakse mõne teise materjaliga. Hiljem, kui mõnel omanikul peaks tulema väärtuslik idee, mida nende hoonetega pihta hakata, võidakse need huvilistele maha müüa.

Kui kõik kulgeb plaani järgi, võivad Vääna-Jõesuu kodude uued omanikud juba järgmisel suvel merepoolse aiavärava puldist klõpsuga lahti lasta ning otse randa astuda.

Kinnisvaraarendajad kavandavad uusi elurajoone

Hoolimata pidevalt kasvanud eluasemelaenude hulgale ei näe kinnisvaraarendajad veel huvi kahanemist ning tulevad kevadel välja uute elurajoonide pakkumistega.
Nii kavandavad kinnisvaraarendajad lausa uusi elurajoone Tallinna Lasnamäe veerele, samuti Jürisse, Sauele, Viimsisse, Haaberstisse, Pelguranda, Kristiinesse ja Kalamajja. Huvi tuntakse mitmesuguste korterite ja majade vastu, suurim on aga nõudlus väikeste linnakorterite ja suurte äärelinna eluruumide vastu.

“Peamine nõudlus on kahetoalised korterid Tallinna piires ja hästi lähedal kesklinnale, et tööle lähedal oleks,” rääkis Stendhal Kinnisvara spetsialist Maik Lint.

“Nõudlust on kaht tüüpi – äärelinnades, kuhu liiguvad pered, on tekkinud huvi isegi natuke suuremate korterite vastu,” tõdes Arco Vara elamispindade grupi juht Urmas Tehver.

Tänaste ostjate ja laenuvõtjate hulgas on nii neid, kes esmakordselt laenu võtavad kui ka neid, kes juba laenuga ostetud elamispinna uue vastu vahetavad. Kinnisvarahinnad on juba aastaid ülespoole rühkinud.

“Hinnad tõusevad erinevalt, näiteks kesklinnas, kus on defitsiitne maa, on hinnad kiiremini pisut tõusnud, aga ka äärelinna hinnad tulevad sellele järgi,” rääkis YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.

Hansapanga eluasemelaenude juht ei näe ohtu tarbimislaenus ega piiri veel eluasemelaenudele, sest Eestis on kinnisvara tagatisel antud laenude suhe SKP-sse 19%, mis on üle kahe korra väiksem euroliidu keskmisest. “Tänane praktika näitab seda, et väga vähe on laene halvaks läinud. Mineviku põhjal ei ole põhjust arvata, et tulevik on tumedam,” ütles Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk.

Eluasemelaenu on Eestis võtnud ligi 90 000 peret.

Artikli autor on Epp Ehand. Artikkel ilmus 17/04/2005 portaalis ERR.

Haabersti arengukomisjon tutvus Astangu ehitusmäärusega

Haabersti linnaosa arengukomisjon tutvus Astangu-Mäeküla ehitusmäärusega, mis näeb ette uue elurajooni rajamise Õismäe ja Harku vahelisele alale.

Haabersti linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on tegu järgmise kümnendi Tallinna suurima ehitustandriga: “Pindalalt on planeeritav ala Õismäest suurem, täna tehtavad otsused kujundavad kogu piirkonna elukeskkonda kümneteks aastateks.”

“Ehitusmahtudelt on piirkond pigem võrreldav Kakumäe kui Õismäega,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu: “Paralleelselt arhitektuuriga peame jälgima ka sotsiaalset võrgustikku, kasvõi näiteks ühistranspordi kättesaadavust.” Abilinnapea sõnul on väga suurte ehitusmahtude lubamine äärelinna just puuduliku infrastruktuuri tõttu väga kulukas.

Lisaks uute hoonete rajamisele näeb ehitusmäärus ette Õismäed Harku metsaga ühendava rohekoridori.

Tallinna Linnavalitsus on ehitusmääruse heaks kiitnud, lõplikult kinnitab määruse volikogu.

Roheliste kohtuvõit säilitab Mustamäe roheluse

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Eesti Rohelise Liikumise kassatsioonikaebuse kohtuvaidluses Tallinna Linnavalitsusega, mille tulemusena säilib Mustamäe parkmetsa terviklikkus. Ringkonnakohus tunnistas sellega kehtetuks Tallinna volikogu poolt kinnitatud detailplaneeringu, mis oleks võimaldanud ulatuslikku elamuehitust Ehitajate teel Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala vahetus läheduses.

Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Nõmme Tee Selts (NTS) vaidlustasid planeeringu, kuna avalikus kasutuses oleva ala sulgemine riivas avalikke huve, menetluse käigus ei olnud läbi viidud nõuetele vastavat keskkonnamõjude hindamist ja planeeringu kehtestamise otsusest puudusid läbikaalutud põhjendused sellise otsuse tegemise kasuks. Tallinna ringkonnakohus leidis, et planeering oli vastuolus Tallinna üldplaneeringuga, kuna Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kavandatavad elamud ei ole ühiskondlikud ehitised, mille jaoks see maa üldplaneeringuga tegelikult ette oli nähtud. Ka jäi ringkonnakohus seisukohale, et Tallinna Linnavolikogul puudus planeeritava ala keskkonna kohta piisav info otsuse tegemiseks ning et planeerimise käigus keelduti ehitustegevuse keskkonnaohtu analüüsimast.

“Linnakeskkonnas tuleb üldkasutatavat avalikku ruumi senisest enam kaitsta,” lausus Eesti Rohelise Liikumise planeeringute töörühma koordinaator Liis Keerberg. “Plaanitud elamuehitus kaunis Mustamäe parkmetsas oleks ohtlikuks pretsedendiks, mis ahvatleks ka teisi kinnisvaraarendajaid julgelt parkide täisehitamist taotlema.”

Eesti Rohelist Liikumist esindas kohtus Eestimaa Looduse Fondi (ELF) õigusabi projekti jurist Kärt Vaarmari, Tallinna Linnavolikogu esindas Aivar Pilve advokaadibüroo.

Tallinn tahab laokil kinnistud sundvõõrandada

Tallinna linnavalitsus moodustas komisjoni, mille eesmärgiks on tõhustada hooletusse jäetud kinnisasjade sundvõõrandamist.

Linnavalitsus moodustas komisjon maareformi seaduse § 6 lg 31 rakendamiseks ja kinnitas ühtlasi komisjoni põhimääruse. Komisjoni moodustamise eesmärgiks on edendada maareformi läbiviimist Tallinna haldusterritooriumil.

Maareformi seaduse § 6 lg 31 kohaselt teeb omanik kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks ehitised korda või kõrvaldab need. Tähtajaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse.

Pärast ehitise korrastamist on ehitise omanikul õigus erastada ehitisele teenindamiseks vajalik maa, selle suuruse määrab kohalik omavalitsus. Seadusesätte rakendamiseks võib kohalik omavalitsus moodustada vastava alalise komisjoni.

Maareformi seaduse § 6 lg 31 rakendamiseks moodustatava komisjoni esimees on omandi- ja maareformi läbiviimist kureeriv abilinnapea Vladimir Maslov, põhimäärusest tulenevalt kuuluvad komisjoni koosseisu linnaplaneerimise ameti, linna maa-ameti, elamumajandusameti ja linnaosavalitsuste esindajad.

Linnavalitsus teeb ettevalmistusi Roosikrantsi residentsi müükipanekuks

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Roosikrantsi tn 4b maa munitsipaalomandisse taotlemise otsuse eelnõu.

Eelnõu kohaselt taotleb linnavolikogu Tallinna linna omandisse Roosikrantsi tn 4b munitsipaalomandis oleva hoone ja rajatiste aluse ning neid teenindava, sotsiaalmaa sihtotstarbega maa ligikaudse pindalaga 927 m².

“Tahame kulukast varast vabaneda, kuid enne müükipanekut teeme kõik selleks, et vara väärtust tõsta,” ütles abilinnapea Vladimir Maslov.

Riia-Turu-Vabaduse ristmik jääb ühetasandiliseks

Linnavalitsusel kuulas informatsiooni Riia-Turu-Vabaduse ristmiku eelprojekti kohta ja otsustas võtta projekteerimistingimuste koostamise aluseks eskiisprojekti maapealse variandi.

Samuti otsustas linnavalitsus näha projekteerimise käigus ette alternatiivsed lahendused jalakäijate ülekäiguradade osas. Otsuse erinevate alternatiivide vahel langetab linnavalitsus märtsi keskel.

“Ühtegi head lahendust, mis rahuldaks nii jalakäijaid kui autoga liiklejaid, pakkuda ei ole,” ütles eelprojekti liikluskorraldusliku osa teinud IB Stratumi esindaja Tarmo Sulger.

Linnapea Laine Jänes rõhutas, et ristmiku rekonstrueerimisega ei tohi muuta halba liikluskorraldust veelgi halvemaks.

Istungil arutati, et ühe võimalusena tuleks ülekäigukoht ristmikule uue ja vana kaubamaja vahele siis, kui linn on välja arendanud teised liiklussõlmed nagu Laia tänava autosild ja Vaksali tänava pikendus, mis võimaldavad vähendada liikluskoormust linna pearistmikul.

Sel juhul oleks uude kaubamajja bussijaama poolt tulles võimalik kõige otsemini pääseda Võidu silla alt ületades Vabaduse mnt ülekäigukohta turuhoone juures. Samuti pääseks uude kaubamajja tavapäraselt Küüni tänava ülekäigukohalt Riia maanteel.

Väga tiheda liiklusega Riia-Turu-Vabaduse ristmiku kaotaks ülekäigukoha rajamisega oma läbilaskevõimet. Liikluskoormust ristmikul ja lähiümbruses suurendab kindlasti sügisel avatav uus kaubamaja ja rajatav Emajõe Ärikeskus.

Tunneli rajamine jalakäijatele oleks olnud keeruline lahendus, sest uus kaubamaja hoone ei ole valmis võtma jalakäijaid vastu tunnelist. Amholdi koostatud tunneli plaanilahenduse tegemisel lähtuti sellest, et kaubamaja krunti sisse lõigata ei tohi. Olemasolev kõnnitee pind ei võimalda ehitada tunnelist maa peale tulevaid väljapääse.

IB Stratumi tõi näitena Helsingi kesklinnas raudteejaama hoone ees asuva Kaivokatu tänava, mille alla rajati 1967. aastal tunnel, mis ühendas raudteejaama kesklinna suunaga ja metroopeatusega. Tunnel on ehitatud maa-aluse galeriina, kus on lai jalakäiguosa ning erinevad poed ja asutused. Kaivokatu maapealsed ülekäigud suleti, kuid hiljem avalikkuse survel taasavati, sest suletud ülekäiguradade kohal juhtus jalakäijatega palju õnnetusi.

Samuti oleks tunneli lahendusvariant olnud palju kallim. Ristmiku eelprojekti koostanud Amholdi kalkulatsioonide kohaselt läheks väga keerulistest tingimustest johtuvalt tunneli rajamine maksma 30-40 miljonit krooni. Samas kui ühetasandilise ristmiku puhul ulatusid kulutused kergema remondi puhul orinteeruvalt 5 miljoni kroonini ja põhjaliku rekonstrueerimise puhul orienteeruvalt 10 miljoni kroonini.

Ober-Haus Kinnisvara alustas uue kortermaja müüki

Pärnus, Riia maanteel asuva endise majandusühistu kaubamaja taga (Köie tänaval) algasid ehitustööd. Arhitekt Rein Metsheina poolt projekteeritud kõrge soklikorrusega kolmekorruselise kortermaja ehitust finantseerib OÜ Gandro ja ehitab AS Eston Ehitus. Projekteerimise algstaadiumist alates on protsessis osalenud ka kinnisvarafirma AS Ober-Hausi Kinnisvara ning saavutatud tulemus arvestab igakülgselt tänase Pärnu korterituru nõudmistega.

Ehitustööd lõppevad 31. augustiks 2005 aastal ning valmimas on: 40 uut, kesklinnas asuvat korterit – 21 ühetoalist, 15 kahetoalist, 3 kolmetoalist, üks neljatoaline ning lisaks veel kolm äriruumi. Valida on sauna ja/või kaminaga ning eksklusiivsete, kahetasandiliste nn. ateljee tüüpi pindade vahel.

AS Ober-Hausi Kinnisvara Pärnu kontori juhataja Raul Sarandi kommentaar:

Hea asukoht – kesklinnas aga müra eest varjus, privaatne sisehoov, nõutud elamispindade suurused, kaminad, saunad, huvitavaid lisavõimalusi pakkuvad katusealused – need on märksõnad, mis tagavad müügiedu. Vaatamata sellele, et ehitustööd algasid alles mõned päevad tagasi, on tänaseks sõlmitud juba esimesed broneeringud.

Maa-amet ja Notarite Koda sõlmisid kokkuleppe andmete elektrooniliseks edastamiseks

Maa-ameti peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner ja Notarite Koja esimees Tiit Sepp sõlmisid eile kokkuleppe, mille kohaselt esitavad notarid alates selle aasta juunist kinnistute võõrandamislepingute ärakirjade asemel tehingute andmed katastripidajale elektrooniliselt.

“Notarite jaoks on tegemist kinnisvaratehingute tõestamisega kaasneva täiendava ülesandega”, selgitas muutuste tähendust Tiit Sepp. “Ehitiste kui vallasasjadega tehtavate tehingute kohta esitavad notarid maakatastriseaduse kohaselt tehingute andmeid alates 2001. aastast, kinnistute tehingute ärakirju aga alates 2003. aasta teisest poolest”.

Põhiliselt puudutavad katastripidajale esitatavad andmed võõrandavate kinnisasjade, korteriomandite ja hoonestusõiguste tehinguhindu, mille alusel peetakse maakatastriseaduse alusel maaregistri juures kinnisvaratehingute andmebaasi, kuhu kantakse kogu riigis toimunud kinnisvaratehingute andmed.

Tehingute andmebaas loodi 1997. aastal ja hetkel on andmebaasis ligi 164 500 tehingu andmed. Tehingute andmebaasis leiduvate andmete alusel viiakse näiteks läbi maa korralist hindamist, mis on aluseks maa maksustamisel.

Elektrooniliste õiendite vormis andmete saamine lihtsustab tunduvalt kinnisvaratehingute andmebaasi pidamist ja vähendab ka tehingu osapoolte kulutusi. Samuti on positiivne paberkandjal edastatavate dokumentide dubleerimise vähenemine.

Viru väljaku juurde tuleb Foorum

Tallinna südamesse Viru väljaku vahetusse lähedusse kerkib lähiaastatel 30000 ruutmeetrine äri- ja elupindade kompleks Foorum.

Foorumi kompleks hakkab täitma kolme funktsiooni. 196 korteriga elumaja Foorum Residents valmib kolmes etapis. Äritänaval – esialgse nimega Foorum Galerii – on 5000 ruutmeetrit äripindu kaupluste, söögikohtade ja teenindusettevõtete tarvis. Büroohoones Foorum Büroo on 5000 ruutmeetrit büroopindu. Foorumi elanikele ja üürnikele rajatakse 250 autot mahutav parkla.

“Kui vanad roomlased oma linnadesse foorumi rajasid, siis pidasid nad silmas ennekõike keskset väljakut, kus inimesed kohtuvad. Samast põhimõttest lähtusime ka meie Tallinna Foorumit kavandama asudes,” ütles Foorumi arhitekt Hanno Grosschmidt arhitektuuribüroost HG Arhitektuur.

Grosschmidti sõnul peaks Foorum kujunema inimsõbralikuks saarekeseks Tallinna suurima meelelahutus- ja ärikeskuse – Viru Väljaku vahetus naabruses. Harjumuspärastest kaubanduskeskustest erineb Foorum oma hubasuse, personaalsuse ja inimesekesksete mõõtmete poolest.

Kogu Foorumi kompleks kujutab endast tänapäevast ja väärikat äri-, büroo- ja residentsikeskust.

Äritänav kujutab endast sisetänavat, mis ühendab Viru Väljakut areneva sadamaalaga. Seal hakkab paiknema umbes 20 äri, mis moodustavad väärtust loova terviku. Need on mõeldud inimestele, kes tahavad ja julgevad endast lugu pidada ja massist eristuda. Foorumi äritänav, bürood ja esimene etapp kortereid valmib 2006. aasta sügisel. Teine etapp – kortermaja – valmib 2006. aasta lõpus ja kolmas kortermaja 2007. aasta lõpus

Foorumi peatöövõtja on KMG Ehitus, ehitust finantseerib Sampo pank. Korterite müügiga tegeleb Majaekspert. Korterite sisekujunduse autor on Kadri Tamme, äritänava sisekujunduse tegi Hannes Praks.

Pirita jõeoru maastikukaitseala saab planeeringu

Pirita jõeoru maastikukaitseala saab planeeringu Tallinna linnavalitsus kavatseb kinnitada Pirita jõeoru maastikukaitsealale puhkevõimaluste planeerimise lähteülesande.

Teemaplaneeringu eesmärgiks on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimaluste väljaarendamine looduskaitselisi tingimusi arvestades. “Planeering saab aluseks Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste väljaarendamisele ja looduskeskkonna säilimise tagamisele,” ütles Abilinnapea Ülle Rajasalu. Planeering peab tagama looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise ja kaitse Pirita jõeoru maastikukaitsealal.

Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks pikniku-puhkeplatside, spordiradade, kergliiklusteede, ujumiskohtade, sildade, treppide, valgustuse, parklate, paadisildade ja telkimisplatside võimalikud asukohad, minimaalsed hoonestamisvõimalused ning kallaste kindlustamise ja jõe puhastamise vajadused, samuti puutumatuks jäävad alad.

Teemaplaneering koostatakse ja rahastatakse rahvusvahelise Interreg IIIC RiverLinks projekti raames. Projekti eesmärgiks on leida parimad lahendused loodus- ja urbanistliku keskkonna kooseksisteerimiseks, tagades valgala säästmise ning samas linnakodanikele seal vaba aja veetmiseks keskkonnaohutuid võimalusi pakkudes.

Projekti Tallinna poolseks koostööpartneriks on Pirita linnosa valitsus. Teemaplaneeringu koostamiseks korraldab Pirita linnaosa valitsus rahvusvahelise riigihanke, teemaplaneeringu menetlemist korraldab Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

RiverLinks on projekt, milles osalevad suurte jõgede valgaladel asuvad linnad: Firenze, Sevilla, Bordeaux, Bremen, Dresden ja Tallinn/Pirita.

Arco Vara analüüsib Baltikumi kinnisvaraturgu

Seoses Arco Vara aktiivse tegevusega kogu Baltikumi kinnisvaraturul, on valminud ka kõiki Balti riike võrdlevalt hõlmav ingliskeelne Baltikumi kinnisvaraturu ülevaade, mis vaatleb 3 riigi turgusid 2004.aasta lõikes. Ülevaade on kättesaadav Arco Vara kodulehel aadressil

Lähtudes riikide majandusnäitajatest, on analüüsitud vastavate lokaalsete turgude arengusuundi, kinnisvara hinnataset ning 3 riigi erinevusi peamiste kinnisvarasektorite lõikes. Ülevaade hõlmab ka lühemat tutvustust valdkonda puudutava seadusandluse ning finantseerimisvõimaluste kohta. Jooksvalt on analüüsi kaasatud tänane turuseis võrrelduna ca 5 aasta taguse ajaga. Peamiselt on vaatluse all 3 riigi pealinnade kinnisvaraturul toimuv, analüüsitud nii elamis-, büroo-, kaubandus-, tootmis- ja laopindade sektoreid. Lisatud on ka lühem kirjeldus hotelliturul toimuva osas.

Elamispindade osas on 3 Balti riigi peamine sarnasus kesklinna ja vanalinna kinnisvara osas kõrge nõudlus ning ka vastav hinnatase. Peamine erinevus on märgatav aga uuselamute osas, kus Lätis ning Leedus siiski suur osa uusi kortereid seni müüdud ilma siseviimistluseta, nõudlus ületab antud sektoris tunduvalt pakkumist ning hinnad kujunevad sageli pigem ehitushindadest kui piirkonnast ja selle potentsiaalist lähtuvalt. Seega on Eestiga võrreldes arengupotentsiaal mõnevõrra suurem.

Büroopindade osas on kõigis 3 riigis uute pindade hoogne lisandumine keskmist üürihinda vähendanud. Tallinnas lisandus 2004.aastal ca 170 000m2, Riias 57 000m2 ning Vilniuses ca 140 000m2 uusi büroopindasid.

Ka siinkohal on linnade mastaape arvestades Riias ja Vilniuses potentsiaal kõige suurem. Hinnatase on büroopindade osas kõigis riikides suhteliselt samal tasemel, jäädes olenevalt asukohast ning objekti omapärast vahemikku 12 – 25 EUR/m2. Kaubanduspindade sektori osas on enim käesoleval aastal juurde lisandumas Riia turule (ca 192 000 m2), Riia ning Vilniuse osas on märgatav kesklinna ja vanalinna kaubanduspindade osas Tallinnaga võrreldes madalam hinnatase.

Tootmispindade turusektori kõigi kolme riigi trendina tasub mainida hoonete rajamist peamiselt omatarbeks ning suuremate tehnokülade lisandumist.

Arco Vara Baltikumi teenindusgrupi juhi Ivar Siimari sõnul on ülevaade igati loomulik jätk meie väga aktiivsele tegevusele nii kõigis kolmes riigis nii vahendus-, hindamis- kui ka arendusturul. “Oleme Lätis täna seotud ca 30 arendusprojektiga, mahukad plaanid on ka Leedu turul. Kopeerime Eestis edukalt teostatud Veskimöldre ning Merivälja2 projektide know-howd ning kogemusi ka mujal Baltikumis, kaalume laienemist ka Ida-Euroopa riikidesse. Kasvav huvi välismaalastest klientide ning investorite poolt on mõjutanud ka meie senisest tihedamat ning kompaktsemat info kogumist ning levitamist kogu Baltikumi kinnisvaraturu osas. Ülevaade on vajalik info ning töövahend nii meile endale kui kõigile meie partneritele ning klientidele”.

Lisaks on Arco Vara loomas kontsernipõhist kodulehekülge http://www.arcorealestate.com/ kuhu koondatakse oluline korporatiivinfo ning huvitavad pakkumised kogu regioonist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine