Promenaad Rocca al Maresse

Esmaspäeval 21. veebruaril kell 10.00 toimub Tallinna Keskkonnaametis rannapromenaadi arutelu, mille eesmärk on panna paika promenaadi täpne asukoht.

Koolist Stroomi rannani ulatuva promenaadi projekteerimine ja saab alguse sel aastal. Kahe ja poole kilomeetri pikkune promenaad valmib 2-3 aasta jooksul.

Haabersti vanema Taavi Rõivase sõnul on Tallinnas vähe kohti, kus saaks mere ääres jalutada, rattaga sõita või lihtsalt aega veeta. “Rocca al Maare rannapromenaad ei ole ainult Kakumäed ja Stroomi randade vaheline ühendus vaid ta kujuneb ka meeldivaks kohaks mereäärsete jalutuskäikudeks” lisas Rõivas.

Promenaadi lähim analoog on teega paralleelne jalutus- ja jalgrattatee.

Palts nõuab maade munitsipalitseerimist

Tallinna linnapea Tõnis Paltsu sõnul on riik teinud kohalikest omavalitsustest kehvikud, sulased, popsid ja saunamehed omal maal.

Paltsu sõnul lubavad silmakirjatsejad anda kohalikele omavalitsustele rohkem võimu ja otsustamisõigust, valmistades samas ette seaduseelnõusid, millega võetakse ära igasugune õigus maade üle otsustada.

“Tegelikult tahetakse jätta omavalitsustele vaid õigus mängida otsustamist,” nentis Palts linnade ja valdade konverentsil peetud kõnes. “Mul on selliste riigimeeste pärast häbi.”

Riigile mittevajalik reformimata peab eranditult omavalitsusele kuuluma, rõhutas Palts.

Omandireformi põhimõtete väljatöötamisel jõuti konsensusele, et üheks peamiseks omandivormi muutmiseks peab olema riigi omandis oleva vara tasuta munitsipaalomandisse andmine, meenutas Palts.

“See lähtus ideest luua kohalikele omavalitsustele nende tasakaalustatud arenguks ja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisav maafond,” ütles Palts. “Pole kahtlust, et kohalikel omavalitsustel tekkis õiguspärane ootus ja õiguskindlus seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel omandamiseks.”

Paltsu sõnul tuleb aga kahetsusväärselt tõdeda, et reformiprotsessi käigus on munitsipaliseerimise põhimõtteid järjepidevalt ümber hinnatud – munitsipaliseerimise prioriteet on asendunud intensiivse maa riigi omandisse jätmisega ilma igasuguste sisuliste ja kaalutletud põhjendusteta. Mitmetel juhtudel on riigi maareservi sildi all riigi omandisse jäetud maa seejärel riigi tulude suurendamiseks hoopiski avalikul enampakkumisel eraomanikele võõrandatud.

Paltsu sõnul jääb arusaamatuks ka see, kuidas on seaduse tasandil võimalik seada maade tagastamisel erahuvi kõrgemale kohalike omavalitsuste esindatavatest avalikest huvidest. “Meil Tallinnas on küllaldaselt juhtumeid, kus varem võileivahinna eest erastatud maad tuleb teedeehituseks hingehinna eest tagasi osta,” nentis Palts.

“Kas tõesti on õige ja õiglane, kui teedeehituseks, peab maad eraomanikelt välja ostma, kui samal ajal riik müüb riigi maareservi jäetud maid lihtsalt oma rahakoti rasvasemaks muutmiseks?” küsis Palts.

Tallinna linnapea sõnul tuleb tagasi anda kõik kuni 16. juunini 1940 linnale kuulunud maad, mida ei pea tagastama seadusjärgsele omanikule ja ei erastata juurde kuuluva maana.

Kõik infrastruktuuride rajamiseks vajalikud eraomanikelt omandatavad maad tuleb Paltsu sõnul aga kompenseerida riigi maareservi arvelt, sest just selleks – avalike ülesannete täitmiseks maareservi luuaksegi.

Valmis müüki mineva linnavara nimekiri

Tallinna linnavalitsuses valmis 2005. aastal müüki mineva linnavara nimekiri.

Tallinna abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul on tegemist potentsiaalselt müüki mineva linnavara nimekirjaga.

Nimekirjaga saab tutvuda aadressil

Objekti alghind ja selle müüki paneku aeg otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi.

Lõuna-Eesti korteriühistud kujundavad regiooni elamumajandust

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYLEesti Korteriühistute Liit korraldab 19.veebruaril Lõuna-Eesti Korteriühistute III foorumi

Foorum on sellel korral jaotatud nelja blokki, mis keskenduvad korterelamute renoveerimisele, energiasäästule korterelamus, remonttööde finantseerimisele ning ülevaatele olulisematest uudistest elamumajanduse vallas.

Foorumi avavad EKÜL Tartu büroo juht Marti Nurmine ning Tartu linnavalitsuse esindaja. Marti Nurmine sõnul on tervitatav, et Lõuna-Eesti korteriühistuliikumine on saanud sisse arvestatava hoo ning et korteriühistuid on hakatud arvestama võrdväärsete partneritena nii kohalikele omavalitsustele kui ettevõtetele.

Lektoritena esinevad foorumil muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna professor Karl Õiger, Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Toivo Talving, SA KredEx eluasemetoodete divisjoni juht Mirja Adler, Rakvere linnapea Andres Jaadla, mitmete pankade esindajad ning muidugi mitmed ühistujuhid. Ühistujuhid teevad ettekanded praktilistest kogemustest korterelamu renoveerimisel, energiasäästust ning tööde finantseerimisest korteriühistus.

Foorumi raames toimub ka elamumess, kus käesoleval aastal pakuvad korteriühistutele oma tooteid ning teenuseid kokku 23 ettevõtet.

Eesti Korteriühistute Liidu foorumid on suurimad elamumajandust käsitlevad foorumid Eestis. Foorumite eesmärgiks on käsitleda Eesti korteriühistute jaoks prioriteetseid teemasid ning juhtida avaliku sektori tähelepanu Eesti elamufondi jätkuvalt halvenevale seisukorrale. Foorumit toetab kolmandat aastat järjest ka Tartu Linnavalitsus.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta korteri-ja elamuühistute huve Eesti Vabariigi tasandil, ühtlustada korteri-, ja elamuühistute tegevust, abistada korteri-ja elamuühistuid nende ees seisvate ülesannete lahendamisel, koostada ja rakendada üldriiklikke ja kohalikke arendus- ja koolitusprojekte.

1996. aastal loodud Eesti Korteriühistute Liit on alates 1997. aasta septembrist Rahvusvahelise Korteriühistute Liidu (ICA Housing) ja 1998. aasta novembrist Euroopa Liidu Elamumajanduse Ühenduse (CECODHAS) liige.

Tartu maantee alla jäävate kruntide väljaostmine jätkub

Tallinna linnavalitsus jätkab tee laiendamiseks vajalike Tartu maantee äärsete kruntide väljaostmist.

Tänasel istungil otsustas linnavalitsus Tartu mnt 37 korterite ja kinnistu mõtteliste osade ostmise.

“Tartu maantee rekontsrueerimise projekti realiseerimise ettevalmistused jätkuvad,” ütles abilinnapea Vladimir Maslov. “Selleks, et aprilli lõpus oleks võimalik ehitustöödega alustada, on nüüd tehtud veel üks samm. Seni on läinud väljaostmisprotsess paanipäraselt.”

Linnavalitsus otsustas välja osta Tartu mnt 37 viis korterit kogupinnaga 290 ruutmeetrit ning nende mõttelised osad kinnistust. Nende korterite omandamisega on kõik nimetatud hoones asuvad korterid välja ostetud.

Tallinn taotleb rohealade munitsipaliseerimist

Tallinna linnavalitsus ei nõustunud Põdra tn 53 maa riigi maareservi jätmisega ning taotleb ligi kahe hektari suuruse kinnistu rohealana säilitamiseks munitsipaalomandisse.

Linnavalitsus teeb keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda nõusolek selle maa munitsipaalomandisse andmiseks. Tallinna üldplaneering näeb ette nimetatud maa-ala rohealana säilitamise.

Nõmme linnaosas asuva Põdra tn 53 kinnisu pindala on 1,96 ha, maakasutuse sihtotstarve 20% elamumaa ja 80% maatulundusmaa.

“Linn ja riik on koostanud munitsipaliseerimisele kuuluvate rohealade, parkide ja puhkealadena säilitatavate maade nimekirja,” ütles abilinnapea Vladimir Maslov. “Nüüd oleme asunud seda plaani realiserima. Põdra 53 ongi üks selliseid näiteid.”

Eelmisel istungil otsustas linnavalitsus taotleda munitsipaalomandisse 21,5 ha suuruse metsamaa, sest Pillroo tn 1 ja Pilliroo tn 7 maatükk moodustab osa Tallinna metsamaast, mis on üldplaneeringus ette nähtud säilitada metsade, parkide ja looduslike haljasaladena.

Tallinna Linnavolikogu menetluses oleva Tallinna haljastuse arengukava kohaselt taotletakse munitsipaalomandisse kogu haljasmaaks kavandatud maa. Metsamaade linna omandisse taotlemise eesmärgiks on linnametsade säilitamine ja arendamine puhke- ja virgestusaladena.

TKM: Kinnistu ost Keilas

Täna, 15. veebruaril, ostis Tallinna Kaubamaja AS 100%-line tütarettevõte Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS hoonestatud kinnistu Keilas aadressil Piiri 12 ning selle kõrval asuva hoone koos selle juurde kuuluva maaga aadressil Piiri 12A. Kokku on omandatud maa suurus ca 15 000 m2.

Ehitusfirma AS FKSM muudab nime AS-iks YIT Ehitus

Tänasel erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul otsustasid Eesti ühe suurema ehitusfirma AS-i FKSM aktsionärid muuta ettevõtte ärinime AS-iks YIT Ehitus. Ettevõtte 2004. aasta käive oli 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni.

“Nimemuutus on tingitud soovist ühtlustada kontserni tütarfirmade nimed, sest FKSM kuulub Soome YIT kontserni juba 2001. aastast,” selgitas AS-i YIT Ehitus nõukogu esimees Tiit Kuuli. “Meie klientide jaoks nimevahetus sisulisi muutusi kaasa ei too. Jätkame oma senist tegevust kolmes peamises tegevusvaldkonnas, milleks on hoonete ehitus, inseneriehitus ja kinnisvaraarendus.”

Tiit Kuuli sõnul oli möödunud majandusaasta YIT Ehituse jaoks majanduslikult edukas. Ettevõtte käive oli möödunud aastal 1,607 miljardit krooni, kasvades aastaga 55%. YIT Ehituse kasum oli möödunud aastal 103,3 miljonit krooni, kasvades aastaga 87%.” Kasumlikkuse tõusu allikaks oli töömahu kasvust tulenev suurenenud efektiivsus,” rääkis Tiit Kuuli. “Lähiaastatel keskendume senisest enam elamuehitusele.”

AS YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin ütles, et ettevõtte käibest moodustas 42% hoonete ehitus, 32%kinnisvaraarendus ja 26% insenerehitus. “Tänaseks oleme teinud enam kui 450 projekti, mille maht ületab 7 miljardit krooni,” lausus Kaido Fridolin. “Meie tugevuseks on lai teenustevalik, mis katab kogu projekti elutsükli.”

YIT kontserni Baltimaade möödunud aasta 2,543 miljardi krooni suurusest käibest moodustas 63% AS YIT Ehitus, mille põhiturgudeks on Eesti ja Läti. AS-i YIT Ehitus Läti tütarettevõtte käive moodustas 2004. aastal 18% ettevõtte kogukäibest.

AS YIT Ehituse aktsiatest kuulub 93,5% Soome ettevõttele YIT Construction Ltd, 5% nõukogu esimehele Tiit Kuulile ja 1,5% juhatuse esimehele Kaido Fridolinile.

AS YIT Ehitus [hääldada: ü.i.t. ehitus], endine AS FKSM, on Eesti üks suurematest ehitusfirmadest, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurima ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004.aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 262 inimest.

Vabaduse väljaku ja lähiala detailplaneerimine lõpusirgel

Tallinna linnavalitusus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Vabaduse väljaku, Harjuoru ja Kaarli pst maa-ala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Vabaduse väljaku, Harjuoru ja sellega külgneva ala ümberkujundamine esinduslikuks linna peaväljakuks ning vanalinna ümbritseva puhke- ja haljasvööndi osaks ning linna keskosa ja vanalinna parkimisprobleemide leevendamiseks maa-aluste parklate kavandamine, tagades jalakäijate takistusteta liikumise maapinna tasandil.

Peale vastuvõtmist tuleb Linnaplaneerimise Ametil ning Kesklinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik väljapanek, sejärel esitatakse detailplaneering kehtestamiseks linnavolikokku.

“Loodetavasti saame tänavu kevadel Vabaduse väljaku esindusväljakuks kujundamisega lõpuks ometi algust teha,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

OÜ Alver Trummal Arhitektid poolt koostatud Vabaduse väljaku ja lähiala detailplaneeringuga hõlmatud 10,4 hektari suurusele alale on kavandatud Vabaduse väljaku ning Ingeri bastioni ja Kaarli puiestee vahelise ala alla äripindadega parkla. Samuti näeb detailplaneering ette Ingeri bastioni kõrvale, lahtikaevatavale väljakupoolsele küljele tekkivale alale Vabadussamba püstitamise võimaluse.

Detailplaneering algatati 13. detsembril 2000. aastal, vahepeal on detailplaneeringu lähteülesannet täiendatud. Vanalinna muinsuskaitsealal paikneval alal asuvad arhitektuuri- ja ajaloomälestised ning kaitsealune Harjumäe park.

Pelgulinna rajatakse kaubanduskeskus ja ärihoone

Tallinna linnavalitus kavatseb võtta vastu Pelgulinnas asuva maa-ala detailplamneeringu, mis näeb ette Sõle tänava äärde kaubandus-teeninduskeskuse ja ärihoone rajamise.

Ehte tn 2, Sõle tn 48a, 51 ja 51b kruntide ja lähiala detailplaneering kavandab 1,8 ha suurusele maa-alale kaubandus-teeninduskeskuse ja ärihoone. Detailplaneeringu algatamist taotles Suurlinna AS, detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.

Planeeritav ala asub Pelgulinna korruselamupiirkonnas. Tallinna üldplaneeringu alusel asuvad Ehte tn 2, Sõle tn 51, 51b krundid perspektiivse magistraaltänava ehk planeeritava Pelgulinna möödasõidutee koridoris.

Planeeringu lahendus arvestab perspektiivse Pelgulinna möödasõiduteega, mis muudab planeeritavad krundid nurgakruntideks.

Planeeritav kaubanduskeksus on madal, ühekordne hoone, millele vastanduvad olemasolev 16-korruseline korterelamu ja teisel pool Sõle tänavat asuv planeeritav üheksakorruseline büroohoone. Kõrghaljastus säilitatakse ja täiendatakse istutatavate puudega.

Põhja-Tallinna valitsus ja halduskogu kooskõlastasid detailplaneeringu ning märkisid, et nõustuvad Sõle tn 48a krundile üheksakorruselise ärihoone kavandamisega.

Peale vastuvõtmist korraldavad linnaplaneerimise amet ning Põhja-Tallinna valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku, millele järgneb detailplaneeringu kinnitamine.

Tallinn alustab Filtri ja Tehnika tänava ühenduse projekteerimist

Linnavalitsus kiidab heaks Tallinna Kommunaalameti projekti “Tehnika ja Filtri tänava ühendustee projekteerimine ja Struktuurifondide projektitaotluse koostamine” ja annab Tallinna Kommunaalameti juhatajale Ain Valdmannile volituse projekti allkirjastamiseks.

Abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul on Filtri ja Tehnika tänava ühenduse projekteerimine oluline osa Peterburi tee, Tartu mnt., Järvevana tee liiklussõlme rekonstrueerimisest, millega kaasneb kogu linna läbiva magistraaltee väljaehitamine. “Esimese etapina taotleb linn Filtri ja Tehnika ühendustee projekteerimise rahastamist Euroopa Struktuurfondidest ja järgmise sammuna esitatakse Euroopa Struktuurifondidele taotlus selle teelõigu ehitamise rahastamiseks,” selgitas Aaviksoo.

Tallinna tänavavõrgu arengukava näeb linnale oluliste magistraalteede rajamiseks ette Euroopa Liidu finantsvahendite ning riigieelarveliste vahendite kaasamist.

Tallinna Linnavolikogu poolt kinnitatud määruse “Tallinna magistraaltänavavõrgu väljaehitamine” kohaselt ei vasta tänane Tallinna teedevõrk kasvavale liikluskoormusele, seda eriti kesklinnas, kus teede ja tänavate läbilaskevõime suurendamise võimalused on piiratud. Selle kitsaskoha kõrvaldamisele aitab määruse kohaselt oluliselt kaasa Tehnika ja Filtri tänava ühendustee rajamine, mis suunab linna läbiva liiklusvoo kitsastelt kesklinna tänavatelt sildade ja viaduktidega kaasaegsele magistraalile.

Tehnika ja Filtri tänava ühenduse projekteerimise kogumaksumus on 2 110 000 krooni, millest linn kaasfinantseerib 640 000 krooni.

Õismäe polikliiniku kõrvale plaanitakse uushoonestust ja puhkeala

Tallinna linnavalitsus algatab kolmapäeval Õismäe polikliinikuga külgnevate kinnistute detailplaneeringu koostamise.

Ehitajate tee 129, 131, 133, 133a, 133c ja 137 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada 3,9 ha suurusele maa-alale kuni üheksakorruseline elamu- ja ärihoone ning kuni viiekorruseline juurdeehitus polikliinikule, lahendada alal autode parkimine ning näha ette elamuid teenindava puhke- ja virgestusala rajamise võimalus.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS FKSM. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõudmisel koostas K-Projekt AS detailplaneeringu eskiisi, mille on kooskõlastanud Haabersti linnaosa valitsus, Tallinna Maa-Amet, Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet ning Tallinna Kommunaalamet.

Tallinna üldplaneeringu põhjal asub planeeritav ala korruselamute alal, kus võivad paikneda kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandusteenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm. Ehitajate tee on kujunenud linnaosa tähtsusega ärifrondiks, Tallinna üldplaneeringuga on Ehitajate tee äärne ala kavandatud ettevõtluse arenguvööndiks, mis ühendab Haabersti ja Kadaka piirkonnakeskusi.

Tutvustatakse Pirita tee äärse ala arenguideid

Teisipäeval, 15. veebruaril kell 17 tutvustavad linnaplaneerijad ning planeeringute autorid Eesti Näituste messikeskuse konverentsisaalis (Pirita tee 28) Russalka monumendi ja Maarjamäe obeliski vahelise ala tulevikuvisioone.

Avalikul esitlusel ja arutelul oaleb ka abilinnapea Ülle Rajasalu. Eelnevalt oli kõigil huvilistel võimalik tutvuda arhitektide nägemusega Pirita tee äärse ala tulevikust Pirita linnaosa valitsuses ja Kesklinna valitsuses.

“Edasiste sammude tegemisel pean avaliku arvamusega arvestamist väga oluliseks,” ütles Rajasalu. “Elanike ja ettevõtjate kaasamine sellele alale õige lahendi leidmiseks on ääretult oluline.”

Tallinna Linnaplanerimise Amet tellis mullu kevadel Russalka monumendi ja Maarjamäe obeliski vahelise ala kohta linnaehitusliku analüüsi kolmelt arhitektuuribüroolt – OÜ R-Konsult, AD Ansambel OÜ ja Rein Murula OÜ.

Linnaplaneerimise amet koostab tööde positiivsetele külgedele tuginedes ala hõlmava ehitusmääruse.

Maarjamäele tuleb 350 korteriga uuselamurajoon

Kinnisvaraarendusfirma Onix Invest alustas Piritale Maarjamäe elamurajooni korterelamute rajamist. Paari aasta jooksul kerkib Kase tänavale 4 viiekordset ja Tohu tänavale 9 kolmekordset korterelamut. Kokku valmib 350 kaasaegse planeeringuga korterit.

Uued elamud asuvad kesklinnast kõigest 10 minuti autosõidu kaugusel. Lisaks vaiksele looduslikult kaunile piirkonnale, on asukoha eeliseks kindlasti ka mereranna lähedus.

Viiekordsete elamute soklikorrusele on planeeritud panipaigad ja eraldi sissepääsuga köetavad garaa_id.

Esimene maja müük on juba alanud. Elamu valmib oktoobris 2005. Korterite ruutmeetri hind algab 14 000 kroonist.

Järve Keskusest on saanud Eesti suuremaid sisustuskaupade ostukeskus

Kaks ja pool aastat tagasi avatud Järve Keskuses on täna üle poole renditavast pinnast mööbli, sisustus- ja ehituskaupade all. “Edasipidi kavatseme sisustuskaupade osa veel suurendada,” märkis Järve Keskuse direktor Vello Lokk.

“Eesmärgiks on saada Eesti suurimaks sisustuskaupade ostukeskuseks, kus klientidel on võimalik kiirelt ja mugavalt saada kõik vajaminev oma kodu ehituseks, remontimiseks ja sisustamiseks ühest kohast.” sõnas Vello Lokk.

Järve Keskuses on Eestis sellised tuntud mööbli, ehitus- ja sisustuskaupade kaubamärgid nagu Harju Elekter; Viking Window; Silikaat hulgimüük, mis müüb telliseid, kuivsegusid ja liiva; Aatriumi mööblipood; Mööblifurnituur; Andrese Klaasisalong; Skano mööbel (Viisnurk); Key Ehituskaubad;Tarmeko Common jms.

“Tänaseks on Liivalaia tänava ja Järve Keskuse vahelisest alast Pärnu mnt-l välja kujunenud “sisustuse, ehituse ja mööbli koridor”, mille äärest võib leida kõik vajaliku kodu sisustamiseks ja remontimiseks,” lisas Lokk.

Järve Keskuse eeliseks võib pidada soodsat asukohta Pärnu ja Viljandi mnt ristmikul. Lähedal on Tammsaare tee pikendus ja uus Järvevana tee, mis tagavad, et kõikidest linnaosadest ja teistest Eesti linnadest tulijatel on lihtne keskusesse jõuda.

Järve Keskus asub 8-hektarilisel maalalal. Territooriumil ja peahoones on kokku üle 80-ne kaupluse ja 6 söögikohta . Järve Keskust külastab päevas keskmiselt 21 000, aastas ligi 7 miljonit külastajat. Keskuse tasuta parklas on 1200 kohta, millest 280 asub maa all.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine