EKFL valis esmakordselt noore kinnisvaratähe

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL)Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) annab tänavu esmakordselt üle preemia „Säravaim kinnisvaratäht“, mis valiti kinnisvarateemaliste üliõpilastööde hulgast. Preemia antakse üle teisipäevasel kinnisvaraseminaril.

Iga-aastaseks traditsiooniks kujuneva preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvaramajandussektorile. Tööde hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Käesoleva aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi võitjaks on Tuuli Põldma Tallinna Tehnikaülikoolist, kes kaitses magistritöö teemal „Miljööväärtuslike piirkondade taaselustamine kultuuriliste ja majanduslike valikute koosmõjus. Kalamaja näitel“. Töö juhendajateks olid Liis Ojamäe ja Katrin Paadam.

Konkursi laureaat esineb preemia üleandmisel ka oma lõputööd tutvustava ettekandega.

Preemia üleandmine toimub 16. oktoobril, mil EKFL korraldab koostöös BIGBANKIGA Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, mis läbi valdkonna arvamusliidrite annab ülevaate kinnisvaraturu hetkesisust ja teeb ettevaate arengutest kuni aastani 2020.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on teemad, mida seminaril kaardistatakse, seotud nii võimalike võngetega eurotsooni rahaturgudel kui ka demograafilise arenguga Eestis ja kuidas need mõjutavad kinnisvaraturgu kesk-pikas perspektiivis.

Seminaril teeb ettekande Arco Real Estate AS juhatuse liige Mart Saa, kes annab ülevaate kinnisvaraturust, prognoosidest ja eeldustest 2013.aastaks. BIGBANK AS krediidivaldkonna juht Ingo Põder räägib panga ootustest kinnisvarahindajale ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja, linna peaarhitekt Endrik Mänd räägib bürokraati ja ajakulu vähenemisest seoses uue Tallinna ehitusmääruse kehtima hakkamisega alates 1.novembrist 2012.a. AS YIT Ehituse arendusdirektor Argo Karuse annab ülevaate kinnisvaraturust (sh elukondlikust) investori pilgu läbi.

Seminar lõpeb Ain Kivisaare juhitava diskussioonipaneeliga teemadel „Mis saab edasi ehk Eesti kinnisvaraturg aastal 2020?“ ja „Kuidas kinnisvarainvesteering kaitseb euro kokkukukkumise eest?“, milles osalevad valdkonna arvamusliidrid Viljar Arakas, Hannes Kuhlbach, Kalev Roosiväli, Ero Viik, Aavo Kokk ja Tõnu Toompark.

Seminari moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ja EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Lisainfo

Tõnis Rüütel
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu
Tegevdirektor
+372 504 6517

Juriidilised koolitused edasijõudnutele

Kinnisvarakool: juriidiline koolitusSel nädalal algava kinnisvara täiendkoolituse raames on võimalik teha ka juriidilise mooduli valik.

See tähendab, et kinnisvarahuvilisel on võimalus osaleda koolituse raames ainult juriidilise osa loengutel, mis toimuvad 19. ja 26. oktoobril.

Juriidilise osa loengud viib läbi staažikas jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Juriidilise osa loengud puudutavad järgmisi teemasid: tsiviilseadustiku üldosa, perekonnaseadus, pärimisseadus, rahvastikuregistri seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus, notari osa kinnisvaratehingutes, kinnisvara maksustamine ja veel palju muud.

Registreeru koolitusele kohe, sest juriidikateadmisteta jäävad kinnisvaratehingud tegemata!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Septembrikuu korteriturul: kas Narva eufooria vaibub?

Septembrikuu korteriturg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas üsna aktiivne, sest tehinguid tehti arvestataval hulgal – Tallinnas oli tehinguid stabiilselt, mujal väiksemate kõikumistega.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati septembris pealinnas 647 korteriomandi tehingut, mis on küll kolme tehingu võrra vähem kui augustis, kuid jätkab teist kuud järjest tulemust üle 600. Seega on tehinguid tehtud järjest rohkem. Siinjuures on huvitav, et rohkemate tehingute juures ei ole keskmine hind oluliselt muutunud. Käesoleva aastal on keskmine hind kõikunud vahemikus -2,5% kuni 5,7%, kuid üldjoontes olnud väga stabiilne. Eelmise aasta septembrikuuga võrreldes on tänavune keskmine hind isegi 1% võrra madalam. Stabiilsele hinnatasemele viitab keskmise hinna vahemik – 2012. aasta minimaalne hind oli 1036 €/m² ja maksimaalne 1120 €/m². Kui rohkemate tehingute juures on hinnad enam-vähem samad, viitab see sellele, et olemasoleva nõudluse juures suudab turg selle rahuldada, ning elanikkonna valmisolek, võimalused ja kindlustunne viivad tehinguteni.

Linnaosadest on keskmisele hinnale ja tehingute arvule suurim mõju kesklinnal, sest seal tehakse kallimate korteritega kõige rohkem tehinguid. Huvitav võrdlus tuleb välja, kui võrrelda linnaosa tehingute arvu osakaalu linnaosa elanike arvu osakaaluga.

Üldjoontes on linnaosades protsentuaalselt sama palju tehinguid kui palju on seal elanikke. Näiteks Mustamäe, Lasnamäe, Kristiine, Haabersti osakaalud on praktiliselt samad. Nõmme ja Pirita linnaosas on tehingute osakaal väiksem – Nõmme elanikkond on pigem vanem ning sealseid elamispindasid ei taheta müüa, mistõttu tehingute osakaal on väike. Pirita linnaosas on hinnad kõrged, mistõttu ka seal eriti tehinguid ei tehta. Kesklinna piirkonnas on see-eest elanikkonna arvuga võrreldes oluliselt rohkem tehinguid – peaaegu 1/4 kõikidest pealinna korteriomandi tehingutest tehakse Kesklinna linnaosas. Tegemist on investeerimiseks atraktiivse piirkonnaga, kuhu ostetakse kortereid välja üürimise eesmärgil – ka nõudlus sealsete üüriobjektide vastu on suurim. Samalaadseks on muutumas Põhja-Tallinn, sest ka seal on tehingute osakaal elanikkonna arvuga võrreldes suurem.

Tartu korteriturul valitses septembris Tallinnaga võrreldes veidi teistsugune olukord, sest tehinguid on kolmandas kvartalis tehtud oluliselt rohkem kui aasta esimesel poolel, kuid ka keskmine hind on kasvanud. Eelmise aasta septembrikuuga võrreldes on sel aastal keskmine hind lausa 22% kõrgem. Peamine põhjus on uute korterite tehingutes, sest hiljuti on valminud mitu projekti kesklinna piirkonnas, kus septembrikuu maksimaalsed hinnad jäid vahemikku on 1600 – 2100 €/m².

Pärnus tehti septembrikuus rekordiliselt tehinguid – 70 tehingut kuus on väga hea tulemus, millesarnast pole aastaid olnud. Keskmine hind tegi eelmise kuuga võrreldes väikse languse (-3,1%), kuid 2011. aasta septembri keskmise hinnaga võrreldes oli hind 10% kõrgem. Reaalset kasvu pole, sest põhjuseks on madal 2011. aasta septembri baashind; kvartalite võrdluses on 2012. aasta III kvartali keskmine hind ainult 4% kõrgem. See, et eelmisel kuul oli 70 tehingut, annab märku, et tänavune aasta lõpp tuleb parem kui 2011, mil alates septembrist langesid nii tehingute arv kui keskmine hind.

Narva korteriturg oli septembris sarnane kevadele, sest tehingute maht ja keskmine hind olid samalaadsed aasta esimesele poolele. Suvel toimunud hüppeline tehingute arvu ja keskmise hinna kasv on nüüdseks maha jahtunud – kui juunis ulatus keskmine hind peaaegu 400 €/m², siis augustis oli see 357 €/m² ja septembris 346 €/m². Võimalik, et suvekuudel üüriturult ostuturule kandunud eufooria on vaibunud ning mõlemas sektoris toimub normaliseerumine.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Kinnisvarakonverentsi kokkuvõte: kinnisvaramaaklerite tegevus Eestis vajab seaduslikke raame

Septembri eelviimasel neljapäeval toimus Tallinnas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja eestvedamisel koja 15. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline kinnisvarakonverents „Kinnisvaramaaklerite roll ja vastutus majanduses”.

Konverentsil tõdeti, et Eestis tegutseb ligikaudu kaks tuhat kinnisvaramaaklerit – kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi riigieelarvest. Seetõttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutseühenduse korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lähiaastate tegevuskava, tagamaks valdkonna jätkusuutliku arengu.

Puudulik seadusandlus

Konverentsi diskussioonipaneelide puhul kõneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevusest ning võrreldi seda lähinaabrite praktikaga. Arutelu tõi ilmekalt välja Eesti arenguruumi eelkõige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaaklerite vastutuse teemal.

Konverentsil osalenud Eesti ja Rootsi tarbijate kaitsmisega seotud spetsialistide töö kõrvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajäämus tarbijakaitse valdkonnas. Õigem oleks öelda, et kuni kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste eestikeelse standardi vastuvõtmiseni selle aasta novembris puudub Eesti kinnisvaramaaklerite tegevust mis tahes viisil või määral raamistav dokument.

Ilmekas oli näide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina tööd alustaval isikul tuleb läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida enda tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumenteerida iga tema müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. Seejuures lähtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nüüd novembrist alates hakkabki eestikeelsena kättesaadav olema.

Kohustused puuduvad

Nii on võimalik Rootsi riigil omada ülevaadet kinnisvaramaaklerite tegevusest, tarbijalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida või sooritada kontrolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kõige hinnalisema varaga tehinguid ette valmistatakse ja sooritatakse. Kirjeldatud süsteem on efektiivne, kuivõrd tõsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli.

Seevastu Eestis võib kinnisvaramaaklerina alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelvalvet keegi ei tee.

Seega puudub kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste osas tarbijal oma õiguste kaitseks võimalus. Jah, võimalus on pöörduda otse kohtusse, kuid suurte riigilõivude ja suhteliselt tagasihoidlike nõuete tõttu (võrreldes vara väärtusega) sellest pigem loobutakse, makstakse nõutu osaliselt või talutakse olukorda.

Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid tegutsenud vaid headele tavadele toetudes. Paraku on neid järgivaid maaklereid orienteeruvalt vaid kümnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisvaramaakleritel tarbija ees kohustused.

Kontrolli registrit

Maaklerteenustega seotud alused on küll kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu mõiste, mille kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ning käsundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu.

Ka viitab kohustustele sama seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvaramaakleri hoolsuskohustus käsundi täitmisel ning kohustus toimida oma majandus- või lutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument.

Selle aasta novembrist jõustuv dokument loob kinnisvaraturul uue olukorra, võimaldades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile – see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist.

Kuivõrd tegemist on Euroopas ühtselt kehtiva reeglistikuga, hakkab see standard puudutama mitte ainult eesti kinnisvaramaaklerite koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid kinnisvaramaaklereid.

Loodetavasti leiab dokument kiiresti tee tarbija teadvusesse ning ühe kallima teenuse ehk kinnisvaramaakleri teenuse ostmisel hakatakse tegema teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlasti ka Eesti kinnisvaramaaklerite koda, kes tuli konverentsil välja kinnisvaramaaklerite registri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esimest korda võimaluse enne maakleriga lepingu sõlmimist kotrollida, kas ta üldse selles valdkonnas spetsialistina on regsitreeritud.

Põhjamaade praktika konverentsil

  • Kuigi eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, mis erineb Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast õigussüsteemist, on eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Põhjamaade majandusruumiga.
  • Lähtuvalt ka tugevast seotusest Põhjamaade pankadega, tulid konverentsi esimeses pooles ettekandmisele ülevaated kinnisvaramaaklerite rollist Põhjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide kööstöö ning kinnisvaratehingute pankadevälise rahastamise teemadel.
  • Samuti leidsid käsitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostööst ning Eesti perspektiivist koostöökokkuleppega liituda.
  • Konverentsi esimese osa lõpetas peaettekanne, mis tegi ülevaate kinnisvaramaaklerite järelvalve printsiipidest Euroopas ja tarbijalaitse rollist selles.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

EKFL ja BIG PankEesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK kutsuvad kõiki 16. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile „Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“.

Seminari „Mis saab edasi?“ avab Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel, päeva modereerivad EKFL’i juhatuse esimees Peep Sooman ja tegevdirektor Tõnis Rüütel ning esinevad Mart Saa, Ingo Põder, Endrik Mänd, Argo Karuse ja Tuuli Põldma.

Ain Kivisaare juhtimisel toimub diskussioonpaneel teemadel „Mis saab edasi ehk Eesti kinnisvaraturg aastal 2020?“ ja „Kuidas kinnisvarainvesteering kaitseb euro kokkukukkumise eest?“, milles avaldavad mõtteid asjatundjad Viljar Arakas, Hannes Kuhlbach, Kalev Roosiväli, Ero Viik ja Tõnu Toompark.

Huvilistel on võimalik end registreerida hiljemalt 12. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 641 1516.

Seminari kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja BIGBANK

Ebareaalsed ootused pärsivad investeeringute turgu

1PartnerViimasel ajal kinnisvaraturukommentaarides ilmuvad liigpositiivsed ootused idapoolsete välisinvestorite osas on osutamas karuteenet. Ostuhuvilisi investored Venemaalt on küll rahapaigutuseks sobilikke võimalusi otsimas mitmeid, kuid üleliigne optimism on kohalike kinnisvaramüüjate ootused liialt kõrgele kruvinud, leiab 1Partner Kinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

Hallisti sõnul on paljukommenteeritud Vene päritolu investorid otsimas heale kaubale üüritootlust 8-10%. Neile aga pakutakse selle hinnaga kaupa, mille tootlus peaks invstori arvates olema 15%.

„8-protsendiline tootlus on reaalne heas asukohas olevate investeerimisobjekide puhul, kus on pikaajaliste üürilepingutega stabiilsed üürnikud. Kui aga tegemist on madala krediidireitinguga üürnike, halvas asukohas oleva remontivajava hoone ning lühiajaliste üürilepingutega, siis tuleb rääkida juba märksa kõrgematest riskidest ja kõrgematest tootlustest,“ selgitas Hallist investorite mõttemaailma.

Välisinvestoritelt oodatakse tihti kohalikust keskmisest turutasemest kõrgemat tehinguhinda. See pärsib investeerimisobjektide müüki, mida võimendab kohalik nõrk müügioskus. Sageli on müügimaterjalid vägagi kehvalt ettevalmistatud. Samuti on investoreid häirivad läbirääkimiste käigus muutuvad müüjate nõudmised.

Kui Eestis mõistliku hinnaga kinnisvarakaupa teha ei saa, lahkuvad segadusse aetud investorid Läänemere kaldalt Šveitsi ja Londonisse, mis on venelaste alternatiivsed eelistatud investeerimispirkonnad.

„Kinnisvaramüüjad peaksid kahe jalaga maapeal seisma,“ soovitab Hallist. „Venemaal on rikkust palju, kuid seda ei kulutata hoolimatult. Turutingimuste lähedaste hinnaootustega investeerimisobjektid leiavad huvilised loetud nädalate ja kuudega.“

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Pressiteade: Uus koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: kinnisvara täiendkoolitusJärgmisel nädalal 18/10 alustab Kinnisvarakool maaklerite täiendkoolitusega, mis keskendub maaklerite professionaalsuse tõstmisele. Muuhulgas puudutab koolitus seni Eestis veel avaldamata uus kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standardit.

„Kinnisvara täindkoolitus rõhub kõikidele olulistele nüanssidele, mis maakleritöös on hädavajalikud,“ kinnitas koolituse üks lektoritest Tõnu Toompark. „Võtame põhjalikult läbi nii majandusvaldkonna üldisemalt, kinnisvaraturu, kindlustamise, ehituse ja planeeringud. Ligi pool koolitusest on suunatud juriidiliste teemade käsitlemisele, millest vastu maaklerid ehk kõige enam vajadust tunnevad.“

Neljapäevane põhjalik koolitus aitab kaasa sellele, et maakleritel oleks võimalik oluliselt täiendada maaklerteenuse kvaliteeti ja seeläbi esindada paremini teenuse tellijate huve.

Muuhulgas sobib algav kinnisvara täiendkoolitus ettevalmistumiseks novembris tulevaks maaklerite kutseeksamiks.

Koolitust viivad läbi pikaajalise praktilise kogemusega lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Igor Fedotov, Urmas Tehver ja Marko Sula. Nii on lektorite summaarne erialane staaž üle poole sajandi pikkune.

Kinnisvarakooli missioon on suunatud professionaalsuse tõstmisele Eesti kinnisvaraturul. Kinnisvarakool pakub hetkel kümmet erinevat kinnisvara- ja majanduskoolitust. Kevadeks see number juba suureneb.

Täiendav info

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

YIT Ehitus ja DTZ Kinnisvaraekspert pressiteade

YIT Ehitus ja DTZ Kinnisvaraekspert müüsid septembri lõpus viimase korteri Papiniidu 62, Pärnu uusarenduses. YIT Ehituse poolt arendatud 38 korteriga kortermaja näol on tegemist Pärnus esimese „kriisijärgse“ arendusprojektiga, mis on tänaseks täielikult müüdud. 2011. aastal valminud kortermajal on lisaks korteritele veel panipaigad, parkla, haljasala ja mänguväljak. Ühe- kuni kolmetoaliste rõdudega või terrassidega korterite müügihinnad jäid vahemikku 1000 kuni 1500 eurot suletud netopinna ruutmeetri kohta. Korterite ostjateks olid peamiselt kohalikud või mujalt Eestist pärit pered.

DTZ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Peterson sõnul on Pärnu turul, mis hindade ja tehinguaktiivsuse kasvult ei ole jätkuvalt veel võrreldav Tallinna ja ka Tartu kinnisvaraturuga olemas nõudlus päris uute korterite järgi logistiliselt heas või hinnatud asukohas. Pärnus pakutakse jätkuvalt müügiks ca 100 „uusvanades“ arendustes paiknevat korterit hinnaga 700 – 1500 €/m². Nende korterite moraalne ja füüsilise kulum sõltuvalt nende ehitamise ja müügisoleku ajast on ostjatele piisav argument eelistamaks päris uusi kortereid hinnaklassis 1400 – 1600 €/m². Selliste uute korterite absorbeerumisvõime Pärnu kinnisvaraturul on Petersoni hinnangul tuleval aastal vähemalt 30 ühikut, mille turule toomise eelduseks on kõrgete ehitushindade taustal vastava võimekusega arendajate valmisolek töötada kohalikul turul pakutavate marginaalidega.

Üüriäri KKK: Kas anda korterit üürile eraisikuna või ettevõttena?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja tarbimisse.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Uus Maa Kinnisvarabüroo septembrikuu turuülevaade

Septembrikuu jooksul kerkis korterite keskmine ruutmeetrihind Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Viljandis ning langes Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus.

Tallinnas saavutas korterituru tehingutemaht 2012. aasta teise tulemuse, kui kokku müüdi 650 korterit, mis on augustist 1,2% vähem.

Maade- ja majadeturg säilitas augustiga sarnase taseme – müüdi 35 eramut ja suvilat ning 15 elamukrunti.

Äripindade sektoris algas sügishooaeg, mil viiakse lõpuni kevadel plaanitud kolimised või sõlmitakse lepingud uueks aastaks. Kuigi nii uute pindade otsmine kui ka tehingute sõlmimine on mullusest oluliselt aktiivsem ja see on tugevdanud ka survet hindade tõusuks, pole aga hinnatõus kõikjale kandunud.

Pikemalt saad lugeda siit.

Kinnisvarakooli koolituste kava: palju uusi koolitusi

Järgmise koolitusena viib Kinnisvarakool OÜ läbi kinnisvara täiendkoolituse, mis toimub 18-26/10/2012. Täiendkoolitusele järgneb veel ÜHEKSA kinnisvarakoolitust, mis kõik aitavad maakleritel ja kinnivaravaldkonnaga kokkupuutujatel paremaks spetsialistiks saada.

Loodetavasti anname veel sel või järgmisel kuul teada kolmest uuest koolitusest, millega alustame juba sel talvel.

Kinnisvarakool: lektorid18.10.-26.10.2012 Kinnisvara täiendkoolitus – 28 tundi, 329 €*

Kinnisvara täiendkoolitus annab laiendatud teadmised kinnisvaraturu analüüsist, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest, maaklerlusest ja juriidilistest küsimustest. Oluline rõhk on viimasel – juriidikal. Kinnisvara täiendkoolitus sobib hästi ka kinnisvaramaakleri kutseeksami ettevalmistuseks.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu ToomparkEvi HindpereMarko SulaUrmas Tehver, Igor FedotovLoe edasi…

19.11.-28.11.2012 Kinnisvara ABC – 16 tundi, 199€*

Kinnisvara ABC annab hea sissejuhatuse kinnisvaramaailma. Koolituse käigus tutvustatakse erinevaid kinnisvaravaldkondi, muuhulgas ka juriidikat.

Kinnisvara ABC lektorid: Tõnu ToomparkEvi HindpereMarko Sula/Maila MoorAndree RaidLoe edasi…

29.11.2012 Kinnisvara müük internetis – 4 tundi, 79 €*

Koolituse “Kinnisvara müük internetis” eesmärk on omandada praktilisi teadmisi interneti võimalustest kinnisvara turundamisel. Vaatleme internetiturunduse põhialuseid, kuidas olla internetis leitav ja kuidas kasutada sotsiaalmeediat.

Koolituse Kinnisvara müük internetis lektor: Priit Kallas. Loe edasi…

03.12.2012 Kinnisvara müügikoolitus – 5 tundi, 59 €*

Kinnisvara müügikoolitus aitab koolitus annab teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest. Samuti ka praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Kinnisvara müügikoolituse lektorid: Anneli SalkMaria KopsoTõnu ToomparkLoe edasi…

04.12.2012 Äriplaani koostamine – 8 tundi, 119 €* – UUS!!!

Koolitus „Äriplaani koostamine“ annab praktilised nõuanded äriplaani koostamiseks, mis tulevad otse elust. Samuti aitab koolitus leida toetusvahendeid äriplaanide elluviimiseks.

Koolituse „Äriplaani koostamine“ lektor: Raido Raudnagel. Loe edasi…

05.12.2012 Üürikoolitus – 6 tundi, 88 €*

Üürikoolitus annab põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist. Praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis. Lisaks vaatleme eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvust ja riske.

Üürikoolituse lektorid: Evi Hindpere ja Tõnu ToomparkLoe edasi…

06.12.2012 Kinnisvaraturundus – 4 tundi, 59 €*

Kinnisvaraturunduse koolitus aitab aru saada turunduse peamisest olemusest. Põhjalikumalt vaatleme turunduskommunikatsioonikanaleid, anname praktilised nõuanded tegevmaakleritelt erinevate kommunikatsioonikanalite kasutamiseks praktikas.

Kinnisvaraturunduse lektorid: Urmas Tehver ja Tõnu Toompark. Loe edasi…

13.12.2012 Hindamise ABC – 8 tundi, 119 €*

Hindamise ABC koolitus annab ülevaate hindamise eesmärkidest, hindamistoimingutest, hindamise headest tavadest. Detailsemalt vaatleme hindamisstandardeid ja hindamismetoodikaid. Koolitus annab hea arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Kinnisvara hindamise ABC koolituse lektorid: Martin Kõiv ja Kristjan GrossLoe edasi…

10.12.2012 Kinnisvara fotokoolitus – 6 tundi, 69 €*

Praktiline kinnisvara fotokoolitus annab üldteadmised fotograafiast ja oskused paremini kaadrit koostada. Lisaks veel võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu ja pakkuda kvaliteetsemat teenust. Koolituse tulemusena on Sinu kinnisvarafotod märksa paremad, ilusamad ja aitavad müügile paremini kaasa.

Kinnisvara fotokoolituse lektor: Hasso HirvesooLoe edasi…

14.03.2013 Kinnisvaraturg ja turuanalüüs – 4 tundi, 69 €* – TÄITSA UUS!

Koolitus/seminar „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ annab praktilise elamispindade turuülevaate ja nõuanded, kuidas kinnisvaramaakler, spetsialist, -arendaja või kinnisvaraettevõtte juht võiks ise turgu prognoosida.

Koolituse/seminari „Kinnisvaraturg ja turuanalüüs“ lektor on Tõnu Toompark. Loe edasi…

* Kõik hinnad ilma käibemaksuta!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Harjumaa korterite pakkumised on aastatagusest 6% kõrgema hinnaga

Portaali KV.EE andmetel on korterite pakkumishinnad Harjumaal aastaga kasvanud 6%. Hinnatõusu kõige olulisem mõjutaja on Tallinna pakkumishindade kasv. Tallinna kortereid pakuti 2012. septembris müügiks keskmise hinnaga 1343 €/m², mis on aastatagusest 7% kõrgemal.

Tallinnas asub ka 81% kogu Harjumaa korteripakkumistest. Ei ole üllatus, et seeläbi on tegemist Harjumaa kõige suurema ja olulisema ning ka kallima piirkonnaga.

Korterite pakkumishinnad langesid aastaga kõige enam ehk 18% Vasalemma vallas. Seal pakutakse kortereid müügiks keskmise hinnaga125 €/m².

Korterite kogumakkumiste hulk ei ole aastaga praktiliselt muutunud. Aasta tagasi septembris oli portaalis KV.EE Harjumaa korteripakkumisi 10 706. Käesoleva aasta septembris pakuti Harjus müügiks 10 829 korterit, mis on eelmisest aastast 1% enam.

Seejuures Tallinna korterite pakkumine vähenes 1% võrra. Tallinnas pakuti septembris müügiks 8754 korterit.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Korterite pakkumishind ja selle muutus Harju maakonnas, €/m²
09/2011 09/2012 Muutus, % 09/2011 09/2012 Muutus, %
Harjumaa 10 706 10 829 1% 1 174 1 241 6%
Harku vald 87 75 -14% 975 976 0%
Jõelähtme vald 66 45 -32% 741 804 9%
Keila 97 107 10% 719 715 -1%
Keila vald 100 108 8% 426 406 -5%
Kose vald 20 40 100% 512 544 6%
Loksa 37 38 3% 287 279 -3%
Maardu 344 403 17% 588 598 2%
Nissi vald 62 46 -26% 280 319 14%
Raasiku vald 34 51 50% 597 563 -6%
Rae vald 274 227 -17% 1 095 1 131 3%
Saku vald 33 33 0% 800 788 -2%
Saue 78 62 -21% 909 952 5%
Saue vald 98 130 33% 1 030 1 094 6%
Tallinn 8 803 8 754 -1% 1 259 1 343 7%
Vasalemma vald 53 54 2% 153 125 -18%
Viimsi vald 319 459 44% 1 267 1 264 0%

Korterite müügipakkumiste hinna muutus Harjumaal portaalis KV.EE

Statistika: eluruumide ehituslubasid tuleb juurde, kuid defitsiit korteriturul kestab

2012 II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 734 eluruumi kogupindalaga 92 600 m2. Aastatagusest näitajast on mõlemad arvud protsent-paar suuremad.

Ehitusloa väljastamine aga ei tähenda veel ehitustegevuse reaalset käivitumist. Seetõttu valitseb väljastatud ehituslubade ja valminud eluruumide arvu vahel vaid nõrk seos.

Üksjagu ehituslubasid võetakse täna välja, kuid kas kallite ehitushindade või kehvade finantseerimisvõimaluste tõttu jäävad projektid ootele ega aita täita turul valitsevat uute korterite defitsiiti.

Vähenev pakkumine ja ettevaatlikud kinnisvaraarendusplaanid tähendavad uute korterite ostjatele tõenäoliselt mõningast hinnatõusu.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Väikese energiakuluga maja vähemtuntud küljed

Ehituses on täna kõneaineks ligi nullenergiamajad ehk väga vähe energiat tarbivad hooned, mis suudavad toota enamuse energiast hoone läheduses taastuvatest ressurssidest.

Millele tasub uut tüüpi hoone ehitamisel ja kasutamisel tähelepanu pöörata?

Teatavasti kulub kogu Euroopas toodetavast energiast 40 % hoonetele. See on üks valdkond, kus energia parem kasutamine annab suurima majandusliku tulemuse. Seepärast on antud välja ka Euroopa Liidu Hoonete Energiatõhususe Direktiiv. Kasutusele on tulemas täiesti uus mõiste – ligi nullenergiahoone. Seoses direktiiviga muutuvad Eestiski rangemaks energiatõhususe miinimumnõuded ning üheksa aasta pärast peavad kõik uued eramajad olema ligi nullenergiahooned.

Kõigile on täiesti selge, et kui maja ja selle elanikud tarbivad vähem energiat, siis sellises majas elamine on soodsam. Energiakulu välja arvutamine on lihtne ja sellest tulenevalt on pole keeruline leida ka võimalik saavutatav sääst mitmesuguste energiahindade muutumise stsenaariumide puhul. Kuid lisaks lihtsale aritmeetikale tuleb väga vähe energiat tarbivate hoonete puhul arvestada ka mõnede mitte kuigi laialt teatud momentidega.

Petlikud tasuvusarvutused

Erialases kirjanduses on palju käsitletud kulu- ja energiatõhususe teemat sõltuvalt erinevatest küttesüsteemidest, maja soojustuse paksusest ja energia hinnast. Selgub, et hetkel kehtivate soodsate hinnamoonutuste ja poliitiliselt (enamushääletusega või koalitsioonileppega) kehtestatud arvutusreeglite tagajärjel võiks hea energiatõhususe saavutada ka elumaja, mille soojustuskiht pole paksem kui 50 mm.

Teisest küljest on mõnede aktiivselt populariseeritavate tarkvara vahendite abil võimalik näidata, et olukord on väga hea alles siis kui seina soojustus on 35 cm ja enam. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal, kuid julgen pakkuda piisavaks seinasoojustuse paksuseks elumajal 25 cm, mis tagab u-arvu väärtuseks mitte üle 0,15 W/m²K.

Ehitamise eripärad

Vanaaegne palkmaja oli hästi töötav konstruktsioon – isegi kui seintesse tekkis niiskust, kuivas see talvel kütmisega välja. Veeauru liikumise suund seinas on ikka sooja poolt külma poole ja mida suurem temperatuuride vahe seina paksuse ühiku kohta, seda kiirem see liikumine on. Traditsioonilise palkmaja seinte paksus vastab oma isolatsiooni omadustelt umbes 5-10 cm soojustusmaterjalile.

Praegusel ajal kasutame isegi kuni 40 cm paksuseid ülisoojustatud seinu. Mitmesugustest lisatingimustes tulenevalt võib nendes seintes niiskuse liikumine hoopis puududa. See tähendab, et kui juhuslikult mõne äparduse käigus või ka ehitamise ajal satub seinakonstruktsiooni vett, võib selle välja kuivamine sealt võtta aega teadmata kaua. See-eest on seina sees soe ja potentsiaal hallituse tekkimiseks on olemas ja kõrge.

Siit tulenevalt – väga kõrge soojapidavusega hoonet tuleb ehitada erilise hoolega. Piltlikult öeldes tuleks enne ehitada valmis katus ja siis täiesti kuivades tingimustes sinna seinad alla.
Loomulikult on selles kontekstis väga suur tähtsus aurutõkkel, mis pidurdab õhus lahustunud veeauru imbumist seinakonstruktsiooni, kus see hakkab jahedamate välimiste kihtidega kokku puutudes kondenseeruma.

Ventilatsioonist

Pideval, tõhusal ja ilma aukudeta aurutõkkel on ka teine, peaaegu sama oluline ülesanne – hoida maja õhutihe.

Olen näinud hiljutise buumi ajal ehitatud korterelamut, mille siseõhk vastab kõikidele vajalikele nõuetele, aga kus puudub ventilatsiooni soojatagastus. Maja kütteenergiast 70 % kulub ventilatsioonile ja infiltratsioonile. Niisuguse tohutult raiskava olukorra vältimiseks tulebki kasutada kontrollitud soojatagastusega ventilatsiooni. Ja selleks, et see omakorda oleks nii tõhus kui loodetud ja soovitud, peab maja olema väga õhutihe – selle tagab tehniliselt hästi läbi mõeldud ja vastutustundlikult ehitatud aurutõke.

Soojatagastusega ventilatsioon töötab põhimõttel, et maja sees tekkiv soojus võetakse heitõhust tallele ja tagastatakse sisse puhutavasse õhku. See muidugi ei tähenda, et küttest võiks niisama lihtsalt loobuda. Kui kedagi kodus pole ja majas lihtsalt soojust ei teki, peab seda tekitama korralik, piisava võimsusega küttesüsteem.

Tõhusa ventilatsiooni juurde kuulub ka tõhus hooldus. Filtrid tuleb vahetada ja kanalid puhastada vastavalt vajadusele aga soovitavalt vähemasti kaks korda aastas. Hea oleks, kui sellise maja omanik ka ise mõnikord ventilatsioonikanalitesse pilgu heidaks enne puhastamist – siis saab selle tegevuse vajadus kohe selgeks. Nimelt kipub ventilatsioonikanalitesse kogunema tolmu.

Kui tolmule lisandun ka parasjagu niiskust, tekib soodne olukord „elu“ tekkimiseks. Piisab kui tuletada meelde sellist vastikut haigust nagu legionelloos, mille levikut läänemaailmas seostatakse just hooldamata ventilatsioonisüsteemidega.

Niisiis – madal energiakulu!

Traditsiooniliselt ehk “business as usual” viisil ehitatud elumajade energia tarbimise jaotus on siiani olnud umbes selline, et 10% kulub ehitamisele, 10% kulub remondile ja lammutamisele ning ülejäänud ligi 80% on küte, vee soojendamine, hoone eesmärgi päraselt tarbitud elekter ja muu sarnane.

Kui hoone kavandada ja ehitada selliselt, et kütte- ja muud jooksvad nn. kommunaalkulud on minimeeritud, siis muutub nende osade omavaheline suhe silmatorkavalt. Eelnevalt kirjeldatud kolm komponenti on sel juhul omavahel ligikaudu võrdsed. See omakorda tähendab, et edaspidi on energiatarbe vähendamisel sama suur osa nii ehitamisel, ülalpidamiskuludel kui ka otsesel tarbimisel.

Sellist energiat, mis on kulutatud ehitusmaterjalide tootmiseks, transpordiks ja ehitamiseks nimetatakse asjastunud energiaks või halliks energiaks (inglise keeles: embodied energy, grey energy) ja selle tarbimise vähendamise vajadust alles hakatakse teadvustama.

Üks näide selle kohta. Oletame, et keskmise 120 m² puitmaja soojustamiseks kulub 75 m³ soojaisolatsioonimaterjali. Kui selleks kasutada EPS-i, siis selles materjalihulgas sisalduv “halli energia” kogus on ca 60 000 MJ. Kui aga kasutada tselluvilla, siis on selles sisalduva energia kogus vaid 6 000 MJ. Nendes kahes materjalis kehastunud energia vahega saame sedasama maja kütta mitu aastat! Õnneks on Eestil vähemasti seda materjali omast käest võtta.

Ka põhikonstruktsiooni materjalide puhul võib asjastunud energia vahe osutuda päris suureks. Näiteks on ehituspuidus halli energiat 0,3 MJ/kg aga tellises 0,8 kuni 1,2 MJ/kg.

Pisut meist endist

Mitmel pool maailmas on läbi viidud uurimusi tarbimisharjumustest väikese energiakuluga elumajades. Erinevate uurimuste tulemustel erineb täiesti identsetes majades elavate leibkondade energiakasutus 3 kuni 5 korda – korda, mitte protsenti!

Järeldusena sellele on laialt avaldatud arvamust, et lihtsalt vähe tarbivate majade ehitamisest üksi kaugeltki ei piisa – vaja on õppida neid ka sihipäraselt kasutama!

Eriti kehtib see kõiksuguste taastuvenergiat kasutavate süsteemide kohta. Mistahes kõrgtehnoloogilist toodet, mida madalenergia maja kahtlemata on, saab ja tuleb kasutada sihipäraselt.

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/

Tark maakler teeb rohkem tehinguid

Kinnisvarakool: kinnisvaramaaklerHea võimalus tarkusi ammutada, mis aitavad maakleril rohkem kinnisvaratehinguid teha, on oktoobrikuine Kinnisvara täiendkoolitus.

Registreeru kohe 18.10.-26.10.2012 toimuvale kinnisvara täiendkoolitusele, mis on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks.

Koolitusel läbime kõik olulise, mis on vajalik aktiivse ja eduka kinnisvaraaalase karjääri aluseks.

Kinnisvara täiendkoolitus sobib väga hästi ka maakleri kutseeksami ettevalmistuseks.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine