YIT Ehitus alustas uute korterite müüki

Ehitusfirma AS alustas üleeile kodubrändi Kodukoht järjekordse arendusprojekti, linnaosas asuva Karukella tee 5. etapi korterite müügiga.

«Karukella uuselamu on mõeldud nii lastega perekondadele kui ka neile, kes hindavad elukeskkonna looduslähedust ja nüüdisaegsust,» kinnitas ASi kinnisvaraosakonna müügijuht .

Tema sõnul muudab Karukella elamurajooni väärtuslikuks ka kaunis loodus ning vahetus läheduses asuv jõe ürgorg. «Naabruses on moodsa infrastruktuuriga individuaalelamute rajoon.»

Pakutavate 1-toaliste korterite on Toomparki sõnul vahemikus 655 000-700 000 krooni, 2-toalised maksavad 920 000-970 000 krooni ja 3-toalised 1 230 000 – 1 320 000 krooni.

«Toimunud muutusteks võib pidada seda, et korterid on ruutmeetrite poolest väiksemad kui varem,» rääkis Toompark. «Kui esimestes etappides olid näiteks 2-toalised 56-58 m², siis nüüd on need veidi väiksemad,» selgitas ta.

Nõudluse osas ei ole aastate jooksul eriti palju muutusi toimunud ning uued korterid on vaatamata hindade kallinemisele korteriturul endiselt hinnas. «Ka 4-toaliste korterite järele on nõudlus,» kinnitas Toompark.

Karukella esimesed kolm etappi on praeguseks välja müüdud, neljas etapp on peaaegu müüdud. «Karukella elamurajoon on saanud populaarseks tänu looduslähedasele ja terviklikule keskkonnale,» sõnas YIT Ehituse turundusjuht Marko Uueda.

«Kaubamärgi Kodukoht projektide arendajaks-ehitajaks on YIT Ehitus,» rääkis Marko Uueda. «Meie eesmärk Kodukoha turuletoomisel oli koondada kõik YIT Ehituse elamuarenduse projektid ühe kaubamärgi alla, mis loob klientidele selguse, kes on projekti ja millist kvaliteeti temalt oodata.»

Neljakorruselises majas on 17 korterit. Soklikorrusel asuvad lisaks korteritele ka abiruumid ja panipaigad. Igas korteris on elutuba, köök, WC, vannituba ning üks kuni kaks magamistuba vastavalt korteri suurusele.

Karukella elamurajooni rajatakse viies ehitusjärgus kokku 15 ja 262 korterit. (PM)

Artikkel on avaldatud 07.09.2005 väljaandes Postimees –

YIT alustab Karukella elu-rajooni viienda etapi müüki

AS YIT Ehitus alustas esmaspäeval Karukella tee viienda etapi korterite müüki. Karukella elamurajooni rajatakse viies ehitusjärgus kokku 15 neljakorruselist ja 262 korterit.

“Karukella uuselamu on mõeldud nii lastega perekondadele kui ka neile, kes hindavad elukeskkonna looduslähedust ja kaasaegsust,” ütles YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht . Karukella esimesed kolm etappi on nüüdseks müüdud, neljas etapp on peaaegu müüdud.

Ehitatavates neljakorruselistes majades on 17 korterit. Autode jaoks on kavandatud parkla. Soklikorrusel asuvad lisaks korteritele ka abiruumid ja panipaigad. EPL

Artikkel on avaldatud 07.09.2005 väljaandes Eesti Päevaleht – http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=300101

Piritale tuleb Karukella tee elamurajooni 5. etapp

Balti riikide juhtiv ehitusfirma AS YIT Ehitus alustas täna kodubrändi Kodukoht järjekordse arendusprojekti, Karukella tee 5. etapi, korterite müügiga. Karukella elamurajooni ) rajatakse viies ehitusjärgus kokku 15 maja ja 262 korterit.

„Karukella uuselamu on mõeldud nii lastega perekondadele kui ka neile, kes hindavad elukeskkonna looduslähedust ja kaasaegsust,” kinnitas AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. „Karukella elamurajoonis on kaunis loodus ning vahetus läheduses asub Pirita jõe ürgorg. Naabruses on kaasaegse infrastruktuuriga individuaalelamute rajoon.”

Karukella esimesed kolm etappi on tänaseks välja müüdud, neljas etapp on peaaegu müüdud. „Karukella elamurajoon on saanud populaarseks tänu looduslähedasele ja terviklikule keskkonnale,” sõnas YIT Ehituse turundusjuht Marko Uueda.

„Kaubamärgi „Kodukoht” projektide arendajaks-ehitajaks on YIT Ehitus,” rääkis Marko Uueda. „Meie eesmärk Kodukoha turuletoomisel oli koondada kõik YIT Ehituse elamuarenduse projektid ühe kaubamärgi alla, mis loob klientidele selguse, kes on projekti arendaja ja millist kvaliteeti temalt oodata.”

Neljakorruselises majas on 17 korterit. Elanike autodele on kavandatud parkla. Soklikorrusel asuvad lisaks korteritele ka abiruumid ja panipaigad. Igas korteris on elutuba, köök, WC, vannituba ning üks kuni kaks magamistuba vastavalt korteri suurusele. Lähikonnas asuvad kaks lasteaeda, kool ning kauplused.

Kodukoha teine projekt on 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast rajatav Rannametsa elamurajoon ), kuhu tuleb 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Rannametsa elamurajoon valmib 2007.aasta alguses.

AS YIT Ehitus (www.yit.ee) on Balti riikide juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab üle 21 000 inimese. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Täiendav informatsioon:

Tõnu Toompark, AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht
Tel: 665 2146, tonu.toomapark@yit.ee

Marko Uueda, AS YIT Ehitus turundusjuht
Tel: 665 2301, marko.uueda@yit.ee

Elamuprojektid uue kaubamärgi alla

Ehitusfirma AS YIT Ehitus tõi turule uue elamuehituse kaubamärgi Kodukoht, mille alla koondab ettevõte kõik edasised elamuprojektid. «Bränd loob klientidele selguse arendajast ning oodatavast kvaliteedist,» rääkis YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin.

Kaubamärgi esimeseks projektiks kujuneb 3,4 hektari suurune Rannametsa elamurajoon Vääna-Jõesuus. Uuselamurajoon valmib 2007. aasta alguses, projekti kogumaksumus on 100 miljonit krooni. Rannametsa elamurajooni tulevad 20 korteriga kaks kortermaja, 16 ridaelamuboksiga neli ridaelamut ning kolm eramut. Korterite hinnad jäävad vahemikku 1,3-2,5 miljonit krooni, ridaelamubokside hinnad on kuni 3,7 ja eramute hinnad kuni 3,8 miljonit krooni.

Ettevõtte kinnisvaraosakonna müügijuhi Tõnu Toomparki sõnul algab peagi ka Kosel asuva Karukellakodu korterelamurajooni viiendas etapis valmivate korterite müük. Eelmistes etappides valminud korterid on Toomparki sõnul juba sisuliselt müüdud. Samuti on kohe lõppemas ka Valge tänaval asuvate 271 korteri müümine.

ASi YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Artikkel on avaldatud 02.09.2005 väljaandes SL Öhtuleht –

YIT Ehitus toob turule elamuprojektide kaubamärgi Kodukoht

YIT Ehitus toob tänasest turule uue elamuehituse kaubamärgi Kodukoht, mille esimeseks projektiks on 3,4 hektari suurune Rannametsa elamurajoon Vääna-Jõesuus.

Ettevõtte teatel valmib uuselamurajoon valmib 2007. aasta alguses, projekti kogumaksumus on 100 miljonit krooni.

„Elamuehitus on Eestis kiire kasvu faasis ning ka meie teenuseportfellis kasvab elamu- arendusprojektide osakaal,” ütles ASi YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin. „Kodubrändi Kodukoht turule toomise põhjuseks on soov koondada kõik elamuarenduse projektid ühe selge kaubamärgi alla, loomaks klientidele selgust arendajast ning oodatavast kvaliteedist,” lisas ta.

ASi YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuhi Tõnu Toomparki selgitusel asub Rannametsa elamurajoon asub otse mere kaldal. Rannametsa elamurajooni tuleb korvpalliplats, tennisväljak ja parkmets.

Kodukoht rajab 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asuvasse Rannametsa elamurajooni 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Elamurajooni arhitektid on Jüri Okas ja Maarika Lõoke arhitektuuribüroost Okas ja Lõoke. Rannametsa elamurajoon valmib 2007. aasta alguses.

AS YIT Ehitus on Eesti juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. ASi YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Artikli autor on Andres Kärssin. Artikkel on avaldatud 30.08.2005 väljaandes Äripäev –

YIT Ehitus toob turule elamuprojektide kaubamärgi Kodukoht

Eesti juhtiv ehitusfirma AS YIT Ehitus toob tänasest turule uue elamuehituse kaubamärgi Kodukoht, mille esimeseks projektiks on 3,4 hektari suurune Rannametsa elamurajoon Vääna-Jõesuus. Uuselamurajoon valmib 2007. aasta alguses, projekti kogumaksumus on 100 miljonit krooni.

„Elamuehitus on Eestis kiire kasvu faasis ning ka meie teenuseportfellis kasvab elamu- arendusprojektide osakaal,” rääkis ASi YIT Ehituse juhatuse esimees Kaido Fridolin. „Kodubrändi Kodukoht turule toomise põhjuseks on soov koondada kõik elamuarenduse projektid ühe selge kaubamärgi alla, loomaks klientidele selgust arendajast ning oodatavast kvaliteedist. Usume, et nagu kaubamärgi nimigi ütleb, saavad meie tulevased kliendid endale turvalise, mugava ja väärtusliku kodukoha.”

Kaido Fridolin ütles, et loodetavasti on Kodukoht klientidele keele- ja meelepärane nimi ning loob selge eristuvuse teistest arendusprojektidest. „Kodukoht annab kõigile meie arendusprojektidele läbiva iseloomujoone,” sõnas Kaido Fridolin. „Usun, et ka Ranna-metsa elamurajoonist saab hea näide kaasaegsest ja tervislikust elukeskkonnast, millega loome eeldused ka Kodukoha uute arendusprojektide õnnestumiseks.”

AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark selgitas, et Rannametsa elamurajoon asub otse mere kaldal. „Rand on sõna otseses mõttes kiviviske kaugusel ning hea koht ka näiteks surfamiseks,” märkis Tõnu Toompark. „Rannametsa elamurajooni tuleb korvpalliplats, tennisväljak ja parkmets. Usume, et Rannametsa on ideaalilähedane kõrghaljastusega elukeskkond kõigile neile, kes hindavad looduskaunist kodukohta.”

Kodukoht rajab 25 kilomeetri kaugusel Tallinna kesklinnast asuvasse Rannametsa elamurajooni ( ) 20 korteriga 2 kortermaja, 16 ridaelamuboksiga 4 ridaelamut ning kolm eramut. Elamurajooni arhitektid on Jüri Okas ja Maarika Lõoke arhitektuuribüroost Okas ja Lõoke. Rannametsa elamurajoon valmib 2007. aasta alguses.

Kahe- ja kolmetoaliste korterite suurused on vastavalt 50 ja 100 m², maksumusega vastavalt 1,3 mln krooni ja 2,3-2,5 mln krooni. Ridaelamuboksidel on lisaks 180 m² üldpinnale ka 55 m² suurune katuseterrass, bokside maksumus on 3,5-3,7 mln krooni. Eramutel on sokkel ja 2 korrust pindalaga 200 m² ning mitu terrassi, eramute maksumus on 3,7-3,8 mln krooni.

AS YIT Ehitus ( http://www.yit.ee/ ) on Eesti juhtiv ehitusfirma, mis on asutatud 1991. aastal. AS YIT Ehitus kuulub alates 2001. aastast Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuva ettevõtte YIT kontserni, mille kaheksas riigis tegutsevates tütarettevõtetes töötab 21 700 inimest. AS-i YIT Ehitus ja tema tütarettevõtete konsolideeritud netokäive oli 2004. aastal 1,607 miljardit krooni ja kasum 103,3 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 279 inimest.

Presentatsioon:

Täiendav informatsioon:

Kaido Fridolin
AS YIT Ehitus juhatuse esimees
Tel: 665 2100
kaido.fridolin@yit.ee

Marko Uueda
AS YIT Ehitus turundusjuht
Tel: 665 2301
marko.uueda@yit.ee

Tõnu Toompark
AS-i YIT Ehitus kinnisvaraosakonna müügijuht
Tel: 665 2146
tonu.toomapark@yit.ee

Mari-Liis Sesmin
Powerhouse
meediasuhete juht
mari-liis.sesmin@powerhouse.ee

Uute korterite hinnad on teinud Tallinnas järsu hüppe

Tallinnas on uute korterite hinnad teinud viimase paari kuu jooksul nõudluse survel suure hüppe üles, väljaspool kesklinna on saavutatud hiljutine kesklinna tase, kirjutab Äripäev.

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue maja või ridaelamu hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17.000 krooni, praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20.000 krooni.

Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30.000-kroonist ruutmeetrihinda.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV Kinnisvara nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul.

Artikkel ilmus 08/08/2005 väljaandes Postimees.ee.

Uute korterite hinnad Tallinnas nõudluse survel laes

Tallinnas on uute korterite hinnad teinud viimase paari kuu jooksul nõudluse survel suure hüppe üles, väljaspool kesklinna on saavutatud hiljutine kesklinna tase.

Näiteks plaanib Arco Vara lähikuudel alustada Stroomi ranna lähedal 405 korteriga elamukvartali rajamist, kus kolmetoalise korteri eest küsitakse kuni 1,7 miljonit krooni. See võrdub Tallinna lähedase uue maja või ridaelamu hinnaga.

Veel mõne aja eest oli võimalik osta kesklinna lähistel korter ruutmeetrihinnaga alla 17 000 krooni. Praeguseks on kerkinud ka linnasüdamest kaugemal asuvate korterite ruutmeetrihinnad üle 20 000 krooni. Kesklinnas ja Kadriorus ehitatavate majade puhul ei peeta paljuks küsida ka 30 000kroonist ruutmeetrihinda.

Hinnatõus on toimunud sel suvel ootamatult, sest hiljuti valminud Arco Vara tavapärane kinnisvaraturu ülevaade annab 2005 I poolaasta keskmisteks korterihindadeks 10% ja kohati veelgi madalamad hinnad.

Üsna üksmeelsed on kõik kinnisvaraarendajad selles, et vanalinna, kesklinna ja Kadrioru hinnad veavad endaga kaasa ka teiste piirkondade omi.

SRV Kinnisvara nõukogu esimees Alvar Ild peab uute korterite kiire hinnatõusu mootoriks Tallinnas pakkumist ületavat nõudlust. “Ehituse hinna tõus ei ole võrreldav lõpptoote hinna kasvuga,” ütles ta. “Turg on kergelt ülekuumenenud. Ehitusvõimsuse olulist juurdekasvu pole oodata ja kui nõudluse kasv jätkub, siis jätkavad hinnad ka kerkimist.”

Ildiga on ühel meele Skanska EMV kinnisvaraarenduse­ divisjoni projektijuht Andres Aavik. “Ehituskulud on tõusu suhteliselt vähe mõjutanud. Paari aasta jooksul on see tõus olnud kümme protsenti, korterite hinnad on tõusnud aga pea kaks korda. Arendaja tahab maksimumi kätte saada ja iga järgneva maja hinnale pannakse jälle natuke juurde,” lausus Aavik.

Nii Aavik kui ka Ild näevad ühe hinnatõusu tegurina spekuleerijaid.

Ild peab Tallinnas kujunenud olukorda hüsteeriliseks ning viitab tendentsile, et kallimaid kortereid ostetakse investeeringuks ja odavamaid oma tarbeks.

Nõudlust peab oluliseks hinnatõusu mõjutajaks ka YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark, kuid samas on tema hinnangul selles suur roll ka ehitusmaterjalide hinna kasvul. “Nii palju ehitatakse ja nad saavad kõrgemat hinda küsida,” rääkis ta. “Ka maa hind on meeletult tõusnud. Peale kinnisvaraarendajate tahavad ka kõik teised tulust osa saada.”

Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman toob lisaks ehituskulude ja maa hinna kasvule välja alates 2004. aasta maist lisandunud käibemaksu. “Neile hoonetele, mis said ehitusloa enne 1. maid 2004, ei lisandunud käibemaksu, aga neile, mis said ehitusloa hiljem, käibemaks lisandub ja selle 18 protsenti võtab arendaja ikka suures osas kliendi taskust,” ütles Sooman. Kõige kiiremini on Soomani sõnul tõusnud väiksemate korterite hinnad, mille puhul on poole aasta jooksul olnud kasv 20-30 protsenti. “Asi taandub absoluutmaksumusele, millest klient vaatab oma igakuise pangalaenu tagasimakse summa, ja kui talle sobib, siis ta ei esita ühteainsat küsimust ka,” lausus ta.

Eesti ühe suurema kinnisvaraarendaja Arco Vara juhatuse esimees Viljar Arakas ei näe erinevalt teistest kiiret hinnatõusu üldise suundumusena, vaid peab seda omaseks eksklusiivsematele piirkondadele, kus ehitatakse vähe, aga korterite osas valitseb turul suur nõudlus. Samas on ka Arco Vara arendatavate korterite hinnad tõusnud. Veel juunis pakkus ettevõte Pirital Padriku teel müüa kortereid hinnaga 17 000-19 500 krooni ruutmeeter, juulis müüki pandud samasuguses majas on ruutmeetri hind juba 21 500-24 500 krooni. Muutust selgitab Arakas sellega, et iga projekti teises etapis hind tavaliselt kasvab. “Esimeses etapis ei müü me lõpuni valmis keskkonda, teise etapi puhul tuleb sellest ka hinnamuutus,” selgitas ta.

Tervikliku elukeskkonna pakkumisega põhjendab Ara­kas ka Arco Vara Stroomi randa kerkima hakkava elamukompleksi korterite 22 000-25 000kroonist ruutmeetrihinda, mida ta ei pea paljuks, kuigi üldiselt on selles piirkonnas korterid oluliselt odavamad. “See on väga hea elukoht, kesklinnast mitte eriti kaugel. Me vaatame, mis turul toimub, ega lähe kõrgeimat hinda küsima,” selgitas ta. “Stroomi projekt on pigem kõrgema keskklassi jaoks. Ohtlik oleks teha järeldusi tippude pealt.”

Peep Sooman nimetab üldist hinnatõusu tiigi efektiks. “Kui viskad kivi tiiki, siis keskel on lainetus kõige tugevam ja kandub siis nõrgenedes servade poole. Kesklinnas tõusevad hinnad, see tõmbab kaasa ka teised piirkonnad ja linnaümbruse,” rääkis ta.

Üldiselt ei usu arendajad, et kasvava hinna pinnalt oleks võimalik teenida ülisuuri kasumeid. Alvar Ildi hinnangul eeldab see väga head ajastust. “Arendajal tuleb superkasum, kui projekt satub sellisesse ajajärku, kus hind järsku tõuseb,” sõnas ta.

Sel suvel pakutakse uusi kortereid hüppeliselt kõrge hinnaga

ehitatavad kortermajad Tallinnas

Koidu 20, Kassisaba

29 000 kr/m2
arendaja Hansakinnisvara OÜ, valmib kevadel 2006

Rocca al Mare Nautiluse maja, Haabersti

26 800 kr/m2
arendaja AS Benevar, valmib sel suvel

Villardi 1A, kesklinn-Kristiine

25 000 kr/m2
arendaja Baltic Property Expert, valmib jaanuaris 2006

Fahle maja, kesklinn, Sikupilli

25 000 kr/m2
arendaja Koger Kinnisvara, valmib lõplikult 2006

Stroomi elamukvartal, Pelgulinn

22 000-25 000 kr/m2
arendaja Arco Vara, algus 2005 varasügisel

Sõpruse pst 25, Kristiine

22 000 kr/m2
arendaja Kinnisvaraagentuur, valmib septembris 2006

Padriku 3, Pirita

21 000-24 000 kr/m2
arendaja Arco Vara, valmib kevadel 2006

Õie 4, Nõmme

19 500 kr/m2
arendaja Groosi Kinnisvara, valmib veebruaris 2006

Vääna-Jõesuu randa kerkib elamurajoon

AS YIT Ehitus alustab Harjumaal Vääna-Jõesuus endise pioneerilaagri territooriumil uue elamurajooni ehitust, mis peab valmis saama järgmise aasta suveks.

YIT Ehituse esindaja Tõnu Toompark ütles, et 3,1-hektarisele alale on kavas rajada neli ridaelamut, kaks kolmekorruselist korterelamut ja kolm eramut. (BNS)

Endisest pioneerilaagrist saab kallis elamukompleks

Männimetsa müha, merekohin ning liivaluiterand, mis vaevalt saja meetri kaugusel su koduuksest asub – selliseks kujuneb eksklusiivse Vääna-Jõesuu Rannametsa elurajooni uutele elanikele hall argipäev.

Endine Energia lastelaager paistab ka kõige päikeselisemal päeval kõle ja kõhedust tekitavalt maha jäetud. Viimased laagrilised on Pipi-vaimustusest kantuna seintele maalinud salme ja asustamata saari: “Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu…”, “Ärke arvake mitte, ett teie lappseed on katund…” Purunenud aknaklaaside tagant paistavad öökapid ja hüljatud madratsid.

Kolme tillukese, nelja pisut suurema ja kahe veelgi suurema maja hoov on piiratud kokku- kukkumist kaaluva aiaga, väravad suletud roostetavate tabalukkudega. Sisse pääseb ühest väikesest jalgväravast.

Uudishimulikke “laagrilisi” võtab vastu sõbralik koer ja valvur. Viis kuud tagasi otsustas arendaja YIT Ehitus, et niisama laamendama pole mõtet inimesi platsile lasta – tuleb valvur panna! Ehkki laamendajad võib-olla teeksid pool tööd ära. Nimelt lükatakse suve hakul kõik majad kopaga kokku. Kui hästi läheb, siis natuke mõnest vundamendist kasutatakse. Aga see on äärmiselt vähetõenäoline.

Uued majad, mis tulevad täpselt vanade kohtadele, ehitatakse betoonist, arhitektid on Marika Lõoke ja Jüri Okas. Peibutuseks on projekteeritud majadele palju terrasse ja suured aknad.

Kodu 35 perele

Kolm kõige tillemat ühepereelamut on juba praegu endale omanikud saanud. Pereelamutele lisaks kerkib ranna veerele neli ridaelamut ja kaks korterelamut. Kokku saavad uue kodu endale 35 peret.

16 ridaelamuboksi keskmiseks hinnaks kujuneb ligi kolm miljonit krooni. “Me ei taotlegi, et need peaks kõigile kättesaadavad olema,” ütleb YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark. “Sinna tulevad kallid boksid ja korterid.”

Igas boksis on ligi 170 ruutmeetrit, saunaehitusvõimalus, terrass esimesel korrusel ning hiiglaslik 64-ruutmeetrine terrass katusel. Sealt peaks vabalt ka meri kätte paistma. Niivõrd, kuivõrd see üldse oluline on, elades rannas, kust sa iga kell võid varbad vette pista.

Kortereidki tuleb 16, ruutmeetri hinnaks kujuneb ligi 22 000 krooni. Praegu on plaanitud nii, et kahetoalised peaksid umbes 50-ruutmeetrilised tulema, kolme-neljatoalised ligi 100-ruudused. “Praegu me suhtleme huvilistega. Kogume infot, kui suuri kortereid tahetakse ja mida korteris vajatakse,” räägib Toompark.
Kahest kortermajast kummaski on paar merevaatega kodu, igal lääne suunas terrass. Idee poolest on võimalik kõikidesse korteritesse saun ehitada.

Kõik omanikud hakkavad jagama ühist aiaga piiratud õue-ala. “Väravad hakkavad lukus käima, iga omanik saab puldiga võtme.” Aias on ohtralt haljasala, lisaks korvpalli- ja tenniseväljak. Iga maja juurde tulevad ka parkimisplatsid. “Neid on paigutatud lähtuvalt praegusest planeeringust. Parkimiskohad tulevad lagedatele kohtadele, et me ei peaks puid maha võtma.”

Iga kodu peale eraldatakse kaks parkimiskohta – arvatavalt käivad ju tulevased omanikud 25 kilomeetri kaugusele Tallinna tööle.

Territooriumile jääb ka väike tellistest kuuri moodi ehitis ning kelder. Nendega esialgu suurt midagi muud ei tehta, kui vaadatakse, et väga silma ei häiriks. Näiteks tellistest ehitis kaetakse mõne teise materjaliga. Hiljem, kui mõnel omanikul peaks tulema väärtuslik idee, mida nende hoonetega pihta hakata, võidakse need huvilistele maha müüa.

Kui kõik kulgeb plaani järgi, võivad Vääna-Jõesuu kodude uued omanikud juba järgmisel suvel merepoolse aiavärava puldist klõpsuga lahti lasta ning otse randa astuda.

Kinnisvaraarendajad kavandavad uusi elurajoone

Hoolimata pidevalt kasvanud eluasemelaenude hulgale ei näe kinnisvaraarendajad veel huvi kahanemist ning tulevad kevadel välja uute elurajoonide pakkumistega.
Nii kavandavad kinnisvaraarendajad lausa uusi elurajoone Tallinna Lasnamäe veerele, samuti Jürisse, Sauele, Viimsisse, Haaberstisse, Pelguranda, Kristiinesse ja Kalamajja. Huvi tuntakse mitmesuguste korterite ja majade vastu, suurim on aga nõudlus väikeste linnakorterite ja suurte äärelinna eluruumide vastu.

“Peamine nõudlus on kahetoalised korterid Tallinna piires ja hästi lähedal kesklinnale, et tööle lähedal oleks,” rääkis Stendhal Kinnisvara spetsialist Maik Lint.

“Nõudlust on kaht tüüpi – äärelinnades, kuhu liiguvad pered, on tekkinud huvi isegi natuke suuremate korterite vastu,” tõdes Arco Vara elamispindade grupi juht Urmas Tehver.

Tänaste ostjate ja laenuvõtjate hulgas on nii neid, kes esmakordselt laenu võtavad kui ka neid, kes juba laenuga ostetud elamispinna uue vastu vahetavad. Kinnisvarahinnad on juba aastaid ülespoole rühkinud.

“Hinnad tõusevad erinevalt, näiteks kesklinnas, kus on defitsiitne maa, on hinnad kiiremini pisut tõusnud, aga ka äärelinna hinnad tulevad sellele järgi,” rääkis YIT Ehituse kinnisvaraosakonna müügijuht Tõnu Toompark.

Hansapanga eluasemelaenude juht ei näe ohtu tarbimislaenus ega piiri veel eluasemelaenudele, sest Eestis on kinnisvara tagatisel antud laenude suhe SKP-sse 19%, mis on üle kahe korra väiksem euroliidu keskmisest. “Tänane praktika näitab seda, et väga vähe on laene halvaks läinud. Mineviku põhjal ei ole põhjust arvata, et tulevik on tumedam,” ütles Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk.

Eluasemelaenu on Eestis võtnud ligi 90 000 peret.

Artikli autor on Epp Ehand. Artikkel ilmus 17/04/2005 portaalis ERR.

Haabersti arengukomisjon tutvus Astangu ehitusmäärusega

Haabersti linnaosa arengukomisjon tutvus Astangu-Mäeküla ehitusmäärusega, mis näeb ette uue elurajooni rajamise Õismäe ja Harku vahelisele alale.

Haabersti linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on tegu järgmise kümnendi Tallinna suurima ehitustandriga: “Pindalalt on planeeritav ala Õismäest suurem, täna tehtavad otsused kujundavad kogu piirkonna elukeskkonda kümneteks aastateks.”

“Ehitusmahtudelt on piirkond pigem võrreldav Kakumäe kui Õismäega,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu: “Paralleelselt arhitektuuriga peame jälgima ka sotsiaalset võrgustikku, kasvõi näiteks ühistranspordi kättesaadavust.” Abilinnapea sõnul on väga suurte ehitusmahtude lubamine äärelinna just puuduliku infrastruktuuri tõttu väga kulukas.

Lisaks uute hoonete rajamisele näeb ehitusmäärus ette Õismäed Harku metsaga ühendava rohekoridori.

Tallinna Linnavalitsus on ehitusmääruse heaks kiitnud, lõplikult kinnitab määruse volikogu.

Roheliste kohtuvõit säilitab Mustamäe roheluse

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Eesti Rohelise Liikumise kassatsioonikaebuse kohtuvaidluses Tallinna Linnavalitsusega, mille tulemusena säilib Mustamäe parkmetsa terviklikkus. Ringkonnakohus tunnistas sellega kehtetuks Tallinna volikogu poolt kinnitatud detailplaneeringu, mis oleks võimaldanud ulatuslikku elamuehitust Ehitajate teel Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala vahetus läheduses.

Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Nõmme Tee Selts (NTS) vaidlustasid planeeringu, kuna avalikus kasutuses oleva ala sulgemine riivas avalikke huve, menetluse käigus ei olnud läbi viidud nõuetele vastavat keskkonnamõjude hindamist ja planeeringu kehtestamise otsusest puudusid läbikaalutud põhjendused sellise otsuse tegemise kasuks. Tallinna ringkonnakohus leidis, et planeering oli vastuolus Tallinna üldplaneeringuga, kuna Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) kavandatavad elamud ei ole ühiskondlikud ehitised, mille jaoks see maa üldplaneeringuga tegelikult ette oli nähtud. Ka jäi ringkonnakohus seisukohale, et Tallinna Linnavolikogul puudus planeeritava ala keskkonna kohta piisav info otsuse tegemiseks ning et planeerimise käigus keelduti ehitustegevuse keskkonnaohtu analüüsimast.

“Linnakeskkonnas tuleb üldkasutatavat avalikku ruumi senisest enam kaitsta,” lausus Eesti Rohelise Liikumise planeeringute töörühma koordinaator Liis Keerberg. “Plaanitud elamuehitus kaunis Mustamäe parkmetsas oleks ohtlikuks pretsedendiks, mis ahvatleks ka teisi kinnisvaraarendajaid julgelt parkide täisehitamist taotlema.”

Eesti Rohelist Liikumist esindas kohtus Eestimaa Looduse Fondi (ELF) õigusabi projekti jurist Kärt Vaarmari, Tallinna Linnavolikogu esindas Aivar Pilve advokaadibüroo.

Tallinn tahab laokil kinnistud sundvõõrandada

Tallinna linnavalitsus moodustas komisjoni, mille eesmärgiks on tõhustada hooletusse jäetud kinnisasjade sundvõõrandamist.

Linnavalitsus moodustas komisjon maareformi seaduse § 6 lg 31 rakendamiseks ja kinnitas ühtlasi komisjoni põhimääruse. Komisjoni moodustamise eesmärgiks on edendada maareformi läbiviimist Tallinna haldusterritooriumil.

Maareformi seaduse § 6 lg 31 kohaselt teeb omanik kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks ehitised korda või kõrvaldab need. Tähtajaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised sundvõõrandatakse.

Pärast ehitise korrastamist on ehitise omanikul õigus erastada ehitisele teenindamiseks vajalik maa, selle suuruse määrab kohalik omavalitsus. Seadusesätte rakendamiseks võib kohalik omavalitsus moodustada vastava alalise komisjoni.

Maareformi seaduse § 6 lg 31 rakendamiseks moodustatava komisjoni esimees on omandi- ja maareformi läbiviimist kureeriv abilinnapea Vladimir Maslov, põhimäärusest tulenevalt kuuluvad komisjoni koosseisu linnaplaneerimise ameti, linna maa-ameti, elamumajandusameti ja linnaosavalitsuste esindajad.

Linnavalitsus teeb ettevalmistusi Roosikrantsi residentsi müükipanekuks

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Roosikrantsi tn 4b maa munitsipaalomandisse taotlemise otsuse eelnõu.

Eelnõu kohaselt taotleb linnavolikogu Tallinna linna omandisse Roosikrantsi tn 4b munitsipaalomandis oleva hoone ja rajatiste aluse ning neid teenindava, sotsiaalmaa sihtotstarbega maa ligikaudse pindalaga 927 m².

“Tahame kulukast varast vabaneda, kuid enne müükipanekut teeme kõik selleks, et vara väärtust tõsta,” ütles abilinnapea Vladimir Maslov.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC