Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks osta remonitvajav või remonditud korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku ajaga mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, siis tasub meeletule remondivajadusele viidates nõuda korteri ostuhinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud korter.

Üürileandjale on projekt kasumlik, kui ta ei maksa remontivajava korteri ja remondikulu eest summat, mis ületab remonditud ja väljaüürimiseks kõlbuliku korteri maksumust.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss olemas?

Kui seda peab laenama, siis tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema intressimääraga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Ober-Haus: hinnaindeks 10/2012

Ober-HausOber-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris võrreldes septembriga –1,0%, kuid on võrreldes eelmise aasta oktoobriga 10,4% kõrgem.

Tallinna korterite keskmise pinnaühiku hinnalangus oli –1,3%. Linnaositi langes pinnaühiku hind oktoobris võrreldes septembriga Lasnamäel -4,8%, Haaberstis -4,7%.

Märkimisväärne oli Põhja–Tallinna pinnaühiku hinna langus –8,4%. Tõus oli suurim Kristiine linnaosas 6,0%.

Võrreldes hindade tipuga 5 aastat tagasi on Tallinna keskmine pinnaühiku hind –34,3% väiksem ehk 1 103 €/m².

Tartus oli pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga languses, kuid Pärnus tõusutrendis.

Vaata graafikuid siit.

Eestis pakutakse üürile 4753 äripinda

Portaali KV.EE andmetele pakuti 2012. a. septembris üle Eesti üürile 4753 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv kahanenud 403 pakkumise võrra ehk 8%.

Harjumaa äripindade üüripakkumiste arv aga on kahanenud veelgi enam – koguni 11%. Septembris pakutu Harjumaal üürile 3691 äripinda.

Äripindade üüripakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel kasvanud ainult Lääne-Virumaal ja Tartumaal.

Tartumaa on Tallinna järel suuruselt teise pakkumiste arvuga piirkond. Tartu maakonnas pakuti septembris üürile 576 äripinda ehk aastatagusest 17% rohkem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
Maakond 09/2011 09/2012 Muutus, %
Eesti 5 156 4 753 -8%
Harjumaa 4 162 3 691 -11%
Hiiumaa NA
Ida-Virumaa 75 53 -29%
Jõgevamaa NA
Järvamaa 14 NA
Läänemaa 25 NA
Lääne-Virumaa 49 54 10%
Põlvamaa NA
Pärnumaa 259 257 -1%
Raplamaa NA
Saaremaa 22 16 -27%
Tartumaa 493 576 17%
Valgamaa 38 36 -5%
Viljandimaa 38 31 -18%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus Eestis portaalis KV.EE

Kuressaare politsei ja pääste ühishoone avas uksed

Teisipäeval, 30. oktoobril avati pidulikult Kuressaare politsei ja pääste ühishoone, mis koos Jõhvi ja Rakverega on juba kolmas viimase kahe aasta jooksul ehitatud selline kaasaaegne riigihoone.

2 900 ruutmeetri suuruse netopinnaga 3-korruselises majas said endale ruumid Kuressaare politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, Kuressaare päästekomando ja mereseirekeskus.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on uuel Kuressaare ühishoonel lisaks praktilisele väärtusele ka oluline märgiline tähendus turvalisuse sümbolina. „Kuressaare politseinike ja päästjate ühine maja on sõnum riigi kohalolekust. Kvaliteetne elupääste- või korrakaitseteenus peab olema kõikidele kodanikele kiiresti kättesaadav nii Tallinna südalinnas, maakonnalinnas kui ka külakeskuses,“ sõnas Vaher.

„Kodanikule tähendab uus hoone lihtsamat asjaajamist ja kriisiolukorras kiiremat kvaliteetset abi,“ sõnas siseminister Vaher.

Riigi Kinnisvara AS korraldatud vähempakkumise arendaja leidmiseks võitis OÜ Fund Ehitus üürihinnaga 10,14 eurot ühes kuus, arvestatuna kasuliku pinna ühe ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks oli 12 eurot ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta ja see sisaldab haldamist, tehnohooldust, heakorda, ehitus- ja remonttöid ning omanikukohustusi. Üürile lisandub tasu tarbimisteenuste eest.

Hoone arhitektuurse ideelahenduse autor on Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal ja projekteerija Celander Projekt OÜ.

Kinnisvarakonverents 2012

Olete oodatud osalema 09. novembril 2012. aastal Tallinnas Kumu auditooriumis toimuvale Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL), Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu (EKHÜ), Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) korraldatavale üheteistkümnendale rahvusvahelisele kinnisvarakonverentsile KINNISVARA 2012.

XI RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS

KINNISVARA 2012

09. november 2012 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: „Kinnisvaraturu kasvavad väljakutsed“

 

I Sessioon

Moderaatorid:

  • Tambet Tiits (EKHÜ)
  • Tõnis Rüütel (EKFL)
  • Jüri Kröönström (EKHHL)
  • Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad

  • Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister

10.15-10.45 Teema kooskõlastamise

  • Daniel Bergvall, SEB Grupi majandusuuringute divisjoni ökonomist

10.45-11.30 Euroopa logistika ja tööstuskinnisvara trendid – mõju Baltikumile

  • Karel Stransky, Colliers International Colliers International, Director | EMEA Corporate Solutions

11.30-12.00 Teema kooskõlastamisel

  • Magali Marton, DTZ Head of CEMEA Research

12.00-13.00 Lõuna

II Sessioon

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Maailmamajanduse väljavaated ning Euroopa tulevik – missugused on Eesti võimalused?”

  • Paneeli juht: Andrus Alber, NASDAQ OMX TALLINN juhatuse esimees
  • Osalejad: Madis Müller, Eesti Panga asepresident; Riho Unt, SEB Panga juhatuse esimees; Taavi Rõivas, Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni esimees; Peter Lõhmus, Euroopa Komisjoni nõunik

13.45-14.30 Buum kaubanduskinnisvaras – kas turg on jätkusuutlik ning kuidas konkurents mõjutab kaubanduskinnisvaraturu arenguid?

  • Paneeli juht: Kristjan Maaroos, NIRAS Eesti juhatuse liige/kaubanduskinnisvara ekspert
  • Osalejad: Aldo Dapon, E.L.L. Kinnisvara juhatuse esimees; Ruth Laatre, RIMI Baltic Kinnisvaradirektor; Allan Remmelkoor, Pro Kapitali tegevjuht; Marcis Budlevskis, Linstow, liisingu ja arendusdirektor

14.30-15.15 Arhitekt–Arendaja-Maakler–Hindaja–Haldaja: „Milliseks kujuneb lähiaastate kinnisvaraturu areng? Kuidas peaks toimuma koostöö kõigi huvigruppide vahel? Missugused on suurimad probleemid ning kuidas neid ületada? Kuidas pakkuda kliendile parimat teenust?

  • Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital juhatuse liige
  • Osalejad: Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu aseesimees; Priit Uustulnd, Kaamos Kinnisvara juhatuse liige; Jaanus Laugus, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees; Margus Tinno, Colliers International Eesti partner; Elari Udam, Riigi Kinnisvara juhatuse liige

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturu visioonid aastateks 2013–2014“

  • Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
  • Osalejad: Andres Trink, AS Merko Ehitus juhatuse esimees; Andres Aavik, Skanska EMV juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon International juhatuse esimees; Toomas Aak, NCC Ehitus juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel:

  • „Mida ütleb investori intuitsioon – kuhu investeeringud liiguvad, kuhu on kasulik investeerida?“
  • Paneeli juht: Veikko Maripuu, Redgate Capital juhatuse liige
  • Osalejad: Lars Ohnemus, BPT Asset Management juhatuse esimees; Madis Raidma, East Capital Real Estate juhatuse esimees; Viljar Arakas, EfTEN Capital tegevjuht; Marko Kull, Capital Mill partner

17.00-17.30 Kokkuvõte ja Kinnisvara Guru 2012 ja liitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerumine

  • Kinnisvarakonverents 2012

Tagatisraha vs vahendustasu

Rahaline eelis

Käesolevas postituses tooks lugejale välja rahalise eelise, mille toob endaga kaasa üürihuvilise leidmine vahendustasuta ehk nn otse omanikult.

Üürimise puhul on maakleri vahendustasu reeglina ühe kuu üürisumma. Samas aga tundub seda justkui liiga vähe olevat, kuna viimasel ajal on maaklerid tuletanud uue tava, mille järgi peaks neile lisaks vahendustasule makstama ka 20 % käibemaksu. Võttes vahendustasu suuruseks 250 EUR ning lisades sellele 20 % ehk 50 EUR, kujuneb vahendustasust hetkega hoopis 300 EUR-ine kulutus, mis mõjutab negatiivselt nii üürileandjat kui ka üürnikku.

Üürileandjana oled kindlasti teadlik asjaolust, et kinnisvara üürile võtmine on üürnikule küllaltki kulukas tegevus. Välja kujunenud tava kohaselt maksab üürnik üürilepingut sõlmides nii maakleritasu, esimese kuu üüri kui ka tagatisraha. Kokku moodustavad need üldjuhul summa, mis võrdub 3 kuu üüri suuruse väljaminekuga:

  • ühe kuu üürisumma, s.t esimese kuu üür ettemaksuna;
  • ühe kuu üürisumma, s.t maakleri vahendustasu;
  • ühe kuu üürisumma, s.t tagatisraha.

Valides ühe kuu üürisummaks 250 EUR, oleks üürniku esmane väljaminek ehk nn sissekolimistasu 750 EUR (vanas rahas ~ 11 700 EEK). Selline 750-800 EUR on ka suhteliselt kriitiliseks piiriks, mida üürnikud on nõus elamispinna eest kohe alguses välja käima ning mis peaks ühtlasi ka üürileandjale kinnitama üürniku maksejõulisust. Tegelikkuses aga on asi kindlustundest vägagi kaugel.

Mis on tegelikult üürileandjatele kõige suuremaks kindlustunde andjaks?

Tagatisraha. Üürileandjate kõige suurem kartus on ju alatasa olnud olukorrad, kus üürnik peaks võlgu jääma või midagi ära lõhkuma. Korralik üürnik kindlasti tasub oma võlad, kuid mis saab neist, kes seda ei tee? Sellisteks juhtudeks, s.t võlgnevuste-lõhkumiste katteks, ongi võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud tagatisraha küsimise võimalus. Seega oleks igati loogiline küsida viimast võimalikult suures ulatuses.

Kuigi VÕS lubab omanikul küsida üürnikult tagatisraha maksimaalselt kolme kuu üürisumma ulatuses, tuleks meeles pidada seda 750-800 EUR piiri. Valides jällegi näiteks üüriks 250 EUR kuus, saaks tagatisraha küsida maksimaalselt 3 * 250 EUR ehk 750 EUR. Kuna üürnikul tuleb tasuda koheselt ka esimese kuu üür ettemaksuna, kujuneks puhtalt sissekolimissummaks juba 1 000 EUR!?!?!. Eestis aga nii suures ulatuses tagatisraha ilmselgetel põhjustel reeglina ei küsita (leidub ka erandeid).

Mida siis teha?

Kõige lihtsamaks variandiks oleks loobumine maaklerite üldjuhul olematust üüriteenusest. Võtame näiteks korteri üürileandmise üürisummaga 250 EUR kuus. Oletame, et kaasatud on ka maakler.

Esmane kulu üürnikule oleks 800 EUR (esimese kuu üür 250 EUR, tagatisraha 250 EUR, maakeritasu 250 EUR + käibemaks 50 EUR). Sellest otsene rahaline kaotus omanikule aga 300 EUR (maakeritasu 250 EUR + käibemaks 50 EUR). Alloleval joonisel on sinistena näidatud omanikule jäävate summade osakaal, punase ja kollasena aga on välja toodud lõigud, millest jäävad ilma nii omanik kui ka üürnik, s.t makstud raha on nende jaoks igaveseks kadunud.

maakleritasu tagatisraha esimese-kuu-üür käibemaks

Joonis 1. 750 EUR jagunemine maakleri kaasamisel. 50 EUR käibemaksu tuleb maakleri vahendustasule veel lisaks maksta.

Leides oma korterile aga ise üürniku, saaks üürileandja maaklerteenuse asemel küsida samas summas hoopis tagatisraha (loomulikult ilma käibemaksuta), mis annab viimasele ka suurema kindluse võimalike probleemide korral üürnikuga (Joonis 2). Ehk et meie näite puhul jääks omanikule võimalike probleemide katteks 500 EUR, mitte ainult 250 EUR.

tagatisraha korteri üürimine

Joonis 2. 750 EUR jagunemine üürides korterit otse omanikult

Sarnane loogika kehtib ka üürniku puhul

Võttes otse omanikult üürile korteri üüriga 250 EUR kuus ning tasudes maakleritasu asemel hoopis ühe kuu üürisumma tagatisrahale lisaks, s.t kokku 500 EUR, saad selle summa koos intressiga üüriperioodi lõppedes ju tagasi (loomulikult kui oled olnud korralik üürnik). Tasudes aga sellest 250 EUR maaklerile vahendustasuks, oled oma rahast jäädavalt ilma…

Postituse moraal: maakleri vahendustasu asemel on üürileandjal majanduslikult palju otstarbekam küsida kõrgemat tagatisraha, maandades sel viisil üürnikuga seotud võimalikke riske.


Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

Statistika: korteriomanditehingute keskmine hind tõusis aastaga 6,8%

2012 III kvartalis tehti Eestis kokku 4266 korteriomanditehingut. See on eelmisest aastast 24% rohkem.

Kinnisvaraturg on kogu 2012. aastal olnud enneolematult aktiivne. Kõikide kvartalite korteritehingute arv on aastatagusega võrreldes kasvanud 23-24%.

Korteritehingute väärtus on tõusnud veelgi rohkem. Kvartaalne korteritehingute käibe kasv on 2012. aastal olnud 26 kuni 40%.

Tagasihoidlikumat tõusunumbrit näitab korteritehingute keskmine hind. Teist kvartalit järjest on korteritehingud aastagatusest täpselt 6,8% kallimad.

Korteritehingute kallinenud hinna taga on kindlasti osaliselt valmivates uutes kortermajades vormistatud asjaõiguslepingud, mis tänaseks on statistikasse jõudnud.

Eeldades uute arendusprojektide vähenemist ja väiksemat uute korterite tehingute arvu võib arvata, et statistiline keskmine korterihind näitab lähitulevikus väiksemat kasvunumbrit.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maaklerteenuse standard

Vahendustasuta.eeHurraa! Novembrist hakkavat erinevate meediakanalite kohaselt Eestis kehtima uus maaklerite teenusstandard, mis peaks “lööma korra majja“ meie kinnisvaraturul: lõpuks ometi pidavat maaklerteenuse eest maksma hakkama selle tellija, kirjalikud maaklerilepingud muutuma kohustuslikuks ning teenuses pettunud kliendil tekkima võimalus tarbijakaitsesse pöörduda.

Kõik nagu tunduks päeva pealt paremaks minevat – kas see aga nii ka olema saab?

Igav, kuid oluline taust

Kõigepealt on üldises meedias tehtud oluline viga – kehtima ei hakka uus teenusstandard, vaid 2012 aasta novembriks peaks valmima selle eesti keelne tõlge. Hetkel on standard inglise keeles, kuna tegemist on Euroopa Standardikomitee (CEN) standardiga 2009 aastast (EN 15733:2009 pealkirjaga „Services of real estate agents – Requirements for the provision of services of real estate agents“).

Teatavasti aga peavad CEN’i liikmed, ka Eesti Standardikeskus, kehtestama CEN’i poolt kinnitatud standardid muutmata kujul siseriikliku standardina.

Sellest lähtuvalt kinnitas Eesti Standardikeskus märtsis 2010 dokumendi EN 15733:2009 siseriiklikult numbriga EVS-EN 15733:2010, pealkirjaga „Kinnisvaramaaklerite teenused. Nõuded kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumisele“.

Standard ise jäi tõlkimata, mis ei tähenda aga seda, et sellel poleks sama jõudu kui eestikeelsel standardil.

Kokkuvõtteks: meedias ülistatud maaklerite teenusstandard kehtib juba aastast 2010.

Mis see standard üldse on?

Vastavalt Eesti Standardikeskusele on standardid enamasti vabatahtlikud dokumendid, mis ei ole mõeldud õigusaktideks, vaid juhend- või abimaterjalideks neile, kes soovivad standardeid kasutada ning näevad selles endale kasu.

Need aitavad tagada näiteks mingi teenuse üldist kvaliteeti, pakkudes nii ühtset terminoloogiat kui ka minimaalseid nõudeid, mis omakorda annab võimaluse teenuse tellijatel pöörduda kaebuste korral vastavate instantside poole.

Praegune Eesti standardimissüsteem on üles ehitatud standardite algset eesmärki silmas pidades – olla infoallikateks ja abivahenditeks, mitte sunnivahenditeks. Seega kehtib kord, kus standardi ja riikliku õigusakti omavahelise erinevuse korral peab lähtuma viimasest.

Võib aga juhtuda, et riik on õigusaktiga (seaduse või määrusega) mõne standardi kohustuslikuks teinud ning sellisel juhul peab standardit kindlasti järgima.

Standardite kasulikkusest saab hea näite tuua kinnisvara hindamisel. Kõik professionaalsed kinnisvara hindajad lähtuvad oma töös konkreetsetest hindamist puudutavatest standarditest. Sel viisil saavad nii hindajad kui hinnangute kasutajad vajalikest mõistetest ühtemoodi aru ning hindajad läbivad kõik ühesuguse hindamisprotseduuri.

Hindajatel on ühtsed lähtealused, mis lõppkokkuvõttes annab võimaluse hindu omavahel võrrelda.

EVS-EN 15733:2010

Standardi EVS-EN 15733:2010 näol on tegemist üldnormiga. Seega peaks see korda minema absoluutselt kõigile, kes ennast maakleriks nimetavad.

Standardis määratletakse nõuded kinnisvaramaaklerite teenustele. Nimetades mõned:

  • kirjalik maaklerileping;
  • minimaalsed nõuded sellele, mida peab maaklerileping sisaldama;
  • kliendile (müüja, ostja) jagatav informatsioon;
  • maakleri kompetentsuse üldised nõuded;
  • jne.

Senimaani on Eestis maaklerteenuse puhul üldjuhul lähtutud võlaõigusseaduses ja kinnisvaramaaklerite „Heade tavade koodeksis“ sätestatust. Kui seaduses on toodud pigem õiguste ja kohustuste loetelu ning koodeksis on kõike liiga üldiselt määratletud, siis mainitud standard on kindlasti esimene tõsisem samm maaklerteenuse kvaliteedi parandamisel Eestis.

Milles siis probleem?

Esiteks. Nagu juba öeldud, pole standard reeglina kohustuslikuks järgimiseks vaid juhend- või abimaterjaliks. Sama kehtib ka EVS-EN 15733:2010 kohta. Kindlasti aga on vastavatel organisatsioonidel oma liikmetelt võimalik nõuda standardist lähtumist.

Teiseks. Kui standardi ja kehtiva seadusandluse vahel tekib vasturääkivusi, tuleb lähtuda viimasest. Seega, kuigi EVS-EN 15733:2010 järgi peaks maaklerlepinguid sõlmitama kirjalikult, jätab võlaõigusseadus siiski võimaluse sõlmida neid ka suuliselt. Seega tuleks muuta seadusandlust.

Kolmandaks. Olgugi, et standard on Eestis kinnitatud juba 2010 aastal, pole selle järgimist peaaegu et üldse täheldada. Mis peaks siis muutuma 2012 aasta novembrist, kui standard tõlgitakse eesti keelde?


Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

10 peamist viga kinnisvara müümisel

  1. Vahendustasuta.eeSiseruumid jäetakse müügiks ette valmistamata, s.t koristamata, puhastamata, pisivead parandamata, samuti vedelevad pere- või puhkusepildid riiulitel jmt. Ostuhuvilised tahavad reeglina näha tühja puhast korterit.
  2. Eramaja müümisel ei korrastata hoone välisilmet: väiksemad fassaadi parandustööd tegemata, muru niitmata, lehed riisumata jne.
  3. Määratakse oma kinnisvarale liiga kõrge hind. Üldiselt võiks siiski kohe müügisoovi tekkides tellida hindamisakti, nii oskad palju paremini oma hinnataktikat kujundada).
  4. Kuulutusse lisatakse liiga vähe ning ebakvaliteetseid pilte.
  5. Kuulutuse tekst on eksitav ehk kohale minnes puuduvad esemed-lahendused, mis kuulutuse järgi peaks kinnisvaral olema.
  6. Läbimõtlemata kinnisvara tutvustus. Ei koostata kava sellest, mida kohale tulnud ostuhuvilistele räägitakse ning millises järjekorras objekti näidatakse.
  7. Liigne “pähe määrimine“. Tõsistel ostuhuvilistel on alati palju küsimusi, seega müüjana lase ka neil sõna sekka öelda. Kui inimestele midagi konkreetselt üritada nn maksku-mis-maksab maha müüa, tekib neil selle vastu trots.
  8. Ei teavitata oma kinnisvara müümisest sõpru, tuttavaid, naabreid. Ostjaks võib osutuda inimene, kellest sa seda kõige vähem ootasid. Võib-olla tahab näiteks su naaber oma vanale emale korterit enda lähedusse osta.
  9. Jagatakse ostuhuvilistele tahtlikult väärinformatsiooni. Kergemal juhul võib valetamise tulemuseks olla ostja kaotamine, halvimal juhul isegi kohtutee.
  10. Ei helistata huvilistele tagasi. Enamasti lõpeb kinnisvaraga tutvumine ostjapoolse lausega „mõtleme järele ning võtame Teiega ühendust“, st ei lükata veel kindlalt pakkumist tagasi. Kui mingi perioodi jooksul siiski müüjale ei helistata, ei tähenda see automaatselt kaotatud ostuhuvilist. Seega tasub müüjal alati nädala-kahe pärast ise tagasi helistada ja küsida ostuhuvi jätkuva olemasolu kohta.

Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

Elamispindade reaalväärtus on seitsme aastaga kasvanud 5,4%

Aastate taha vaatav elamispindade hinnaindeks annab huvitava pildi elamispindade hinnamuutustest läbi kinnisvarabuumi ja -kriisi. Eeldades, et elamispindade hinnaindeks peegeldab kaudselt eluruumide väärtuse muutust tõdeme, et tänaseks on eluruumide reaalväärtus seitsme aasta taguse ajaga kasvanud napp 5,4%.

Inimesi on hullutamas igakuised kinnisvarahindu ja väärtuseid kajastavad uudised. Kord elamispindade hind tõuseb, siis jälle langeb. Tegelikkuses pakub operatiivinfo tõsist huvi ainult neile, kes on plaanimas kinnisvaratehingut kohe-kohe teha.

Müügimõteteta koduomanikule ei peaks igakuised hinnamuutused sugugi korda minema. Küll peaks neilegi huvi pakkuma, mis on nende soetatud kodu väärtuse pikaajalised trendid.

Hinnaindeks aitab hinnata elamispindade väärtuse muutust

Alates käesolevast aastast avaldab statistikaamet elamispindade hinnaindeksit, mis läheb minevikus kuni 2005. aastani. Hinnaindeksi andmetel on Eesti eluasemed 2012 II kvartali seisuga ühe aastaga kallinenud 7,7%.

Võrreldes 2005 I kvartaliga ehk kinnisvarabuumi koidikuga on tänased elamispindade hinnad aga isegi vaatamata 2007.-2009. aastal kestnud hinnalangusele toonasest kõrgemal koguni 47%. Elamispindade hinnad olid tipus 2007 II kvartalis, mil need ulatusid 118% kõrgemale kui 2005 I kvartalis. Tänane elamispindade hinnatase on sellest viie aasta tagusest ajast 33% madalamal.

Siin oleks paslik koht tuua mängu uus tegur – inflatsioon. On ju ilmselge, et hinnataseme püsiva tõusu tõttu on tänane üks euro märksa vähem väärt, kui näiteks 2005 I kvartalis 15,6466 krooni. Kui täpne olla, siis on tarbijahinnaindeks alates 2005 I kvartalist 2012 II kvartaliks kasvanud 39,3%.

Kõrvutades nominaalset elamispindade hinnatõusu 47% ja sama ajavahemiku inflatsiooni 39% tõdeme, et kinnisvara reaalväärtus on seitsme ja poole aastaga tõusnud tervenisti 5,4%.

Elamispindade hinnatipp oli 2007. aastal

Inflatsiooniga korrigeerituna olid elamispindade hinnad tipus ikka ses samas 2007 II kvartalis, mil võrreldes 2005 I kvartaliga oli elamispindade reaalväärtuse kasvuks hullumeelne 95%. Sellele järgnenud pikk langus lõppes elamispindade hinnaindeksi nominaalväärtust arvestades 2009 IV kvartalis, kuid reaalväärtust arvestades alles aasta hiljem 2010 IV kvartalis.

Selleks hetkeks oli elamispindade hinnaindeksi reaalväärtus kukkunud üle kahe korra ehk 51%. Indeksi reaalväärtuse hinnapõhjast 2010 IV kvartalis oleme 2012 II kvartaliks tulnud ülespoole 10% võrra.

Elamispindade väärtus puudutab enamust Eesti elanike

Üle 80% Eesti inimestest elab endale või lähedasele kuuluval elamispinnal ja selle väärtus on seega pere bilansis olulisel kohal. Tänased numbrid näitavad, et oleme kaugel olukorrast, kus me saaksime rääkida kiirest, ammugi siis üleliigsest kinnisvara nominaalse või reaalse väärtuse kasvust.

Positiivne on siiski see, et kinnisvara reaalväärtus ei lange, vaid ikkagi kasvab. Langev kinnisvaraväärtus peletaks turult ostjad, sest kes ikka soovib soetada vara, mida homme on võimalik madalama hinnaga osta. Pigem on ülisoodsa intressimäärad ja mõistlik kinnisvara hinnatase näitajad, mis soosivad kinnisvara ostmist, mitte ostuotsuse edasilükkamist.
Elamispindade hinnaindeks ja tarbijahinnaindeks

Elamispindade hinnaindeksi ja tarbijahinnaindeksi muutus

Üüriäri KKK: Kas anda korter üürile ise või maakleri abil?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole mõtet maaklerit palgata.

Pigem tasub sellisel puhul nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

See annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Müüdava kinnisvara tulumaks

Vahendustasuta.eeKinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja juurde kuuluvad ka selle olulised osad ehk sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili), mis maaga kokku moodustavad eraldi kinnistud.

Kinnisvara on isikule kuuluvad kinnisasjad ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

2011 aastal jõustus tulumaksuseaduse uus redaktsioon, kus leidus ka oluline muudatus kinnisvaratehingute maksustamisel tulumaksuga. Kuigi sellest on peaaegu et kaks aastat juba möödas, omavad ülevaadet toimunud muutustest vähesed. Just seetõttu toomegi siinkohal välja kinnisvara maksustamisega seotud olulist infot eraisikutele.

1. Millelt tuleb tasuda tulumaksu

Tulumaksuga maksustatakse lisaks palkadele, dividendidele jmt ka kasu kinnisasja müügist (võõrandamisest) või vahetamisest (vahetamist vaadeldakse kui ostu-müügi tehingut).

Kasu on antud kontekstis müüdava kinnisvara müügihinna ja soetamismaksumuse vahe (võib samas olla tegemist ka kahjuga, mida tulumaksuga ei maksustata). Kasu kinnisvara vahetamisest on vahetuse teel vastu saadud kinnisvara turuhinna (keskmise kohaliku müügihinna) ja vahetatava kinnisvara soetamismaksumuse vahe. Maksumaksjal on aga enne tulumaksuga maksustamist õigus kasust maha arvata (või kahjule juurde liita) vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Seega:

Müügi puhul: kasu (kahju) = müügihind – müügiga otseselt seotud kulud – soetamismaksumus

Vahetuse puhul: kasu (kahju) = vastu saadava vara müügihind – oma vara soetamismaksumus – vahetamisega otseselt seotud kulud

Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt kinnisvara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud.

Parendama – millegi kvaliteeti paremaks muutma.

Täiendama – millelegi midagi (vajalikku, puuduvat, parendavat) lisama, lisamisega või lisandumisega midagi paremaks, põhjalikumaks, täielikumaks vms tegema.

Soetamismaksumuse hulka kuuluvad seega:

  • vara omandamiseks maksumaksja enda poolt tehtud kulud (näiteks ostuhind);
  • vara parendamiseks (näiteks kapitaalremondiks) ja täiendamiseks (näiteks elamule korrus juurde ehitatud) tehtud kulud;
  • makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks ostja poolt makstud notaritasu, riigilõiv jms lepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasu);
  • soetamismaksumusena arvestatakse ka eelmistel maksustamisperioodidel tehtud kulutused;
  • arvesse võetakse ainult dokumentaalselt tõendatud kulutused, s.t arved ja nende tasumised, ostutšekid jmt.

Lähtuvalt eeltoodust on võimalik vara soetamismaksumuse hulka arvata ka kulutused remondile, renoveerimisele jmt, kuid seda ainult juhul, kui nimetatud kulusid on võimalik hiljem ka tõestada – s.t alles tuleb hoida arved, ostutšekid jmt.

Parendamise ja täiendamise alla ei kuulu siiski teisaldatava tehnika (vallasvara) lisamine, näiteks televiisori soetamine, samuti haldamisega seotud üldkulud (näiteks kinnisvara korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jmt).

Vara võõrandamisega (müümisega) otseselt seotud kulud on:

  • kulud, mida tegemata ei saa vara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisega makstud tasu);
  • kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides (näiteks maakleritasu, vara hindamise tasu jmt).

Seega saab näiteks notaritasud ja riigilõivud kahel korral oma kinnisvara müümisel enne kasu tulumaksuga maksustamist maha arvata – nii müüdava kinnisvara soetamisel kui ka müümisel.

2. Kuna ei tule tulumaksu tasuda

Kinnisvara kontekstis ei maksustata tulumaksuga:

  • vastuvõetud pärandvara;
  • omandireformi käigus tagastatud vara;
  • sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded;
  • tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest (näiteks korteri sisustus);
  • tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest.

Samuti ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest (müümisest) saadud kasu, kui:

  • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana;
  • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel;
  • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit;
  • suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit;
  • ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel;
  • maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.

Eluruum on elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks.

Kui maksumaksja soovib saada maksuvabastust seoses asjaoluga, et ta on võõrandatavat (müüdavat) eluruumi kasutanud oma elukohana, saab ta sellist võimalust kasutada ainult ühe korra kahe aasta jooksul.

Antud nõue kehtib tehingutele, mis on sooritatud alates 2011 aastast, s.t kui isik on müünud oma elukohana kasutatud korteri 2010 detsember, võib ta oma uut (elukohana kasutatavat) korterit tulumaksuvabalt müüa kasvõi 2011 aasta jaanuaris. Pärast jaanuarikuu tehingut saab mainitud isik aga maksuvabalt võõrandada (müüa) oma elukohana kasutatava korteri alles kahe aasta pärast. Oluline on siinkohal tähele panna, et kaheaastane piirang on seotud omandi üleminekuga, mitte eluruumis elatud ajaga.

Kinnisvara puhul läheb omand üle kinnistusraamatu kandega, mitte ainult võõrandamislepingu sõlmimisega notari juures (kinnistusraamatu kande teeb samuti notar). Lihtsalt öeldes on müüja seisukohast kinnisvara müüdud (omand üle läinud) niipea, kui kinnistusraamatu kinnistusregistri „Omanik“ jakku tehakse müüja nime taha märge „kustutatud“ ning ostja nime taha lisatakse „kehtiv“.

Mainitud kahe aastane tulumaksuvabastuse piirang hakkab kulgema eeltoodud kinnistusraamatu kandele järgnevast päevast (mitte samast päevast!).

3. Vallasvaraga, -ta

Tähelepanu tuleks pöörata asjaolule, kas kinnisvara võõrandatakse koos vallasvaraga või ilma (sisustusega, s.t kapid, teisaldatavad seadmed jmt). Vastavalt tulumaksuseadusele kuulub tulumaksuga maksustamisele ka vallasvara juhul, kui see polnud müüja isiklikus tarbimises.

Olukord: maksumaksja Siret omab kahte korterit – ühes elab ise, teist üürib välja. Kui väljaüüritud korter müüakse koos sisustusega, s.t müügihind koosneb eluruumist ja sisustusest, tuleb tulumaksu maksta ka sisustuse eest (sisustust/vallasvara kasutas üürnik, seega pole see omaniku-Sireti isiklikus tarbimises ning seda ei saa tulumaksuga maksustatavast kasust maha arvata).

Maksumaksja Siret müüs 2011 tulumaksuvabalt oma elukohana kasutatava korteri. 2012 tahab ta müüa oma järgmise elukoha koos sisustusega (s.t kaks elukoha tehingut 2 aasta jooksul). 2012 aasta tehingult tuleb Siretil seega tasuda tulumaksu, kuid seda ainult korteri ehk eluruumi eest. Sisustus ehk vallasvara oli Sireti isiklikus tarbimises ning seetõttu ei kuulu see tulumaksuga maksustamisele ning Siret saab korteri müügil sisustuse tulumaksu arvestamisest välja jätta.

P.S. – kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel (näiteks ettevõtluspinnana), rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.

4. Ebatäpsused

Kõige suurem ebatäpsus kinnisasja võõrandamisel on elukoha määratlus. Vastavalt tulumaksuseadusele ei maksustata tulumaksuga kinnisasja võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana.

Elukoha määratlemisel lähtutakse maksukorralduse seadusest, mis omakorda lähtub tsiviilseadustiku üldosa seaduses toodud tähendusest:

  • isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab;
  • elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas;
  • elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta;
  • kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht.

Tulumaksuseadus ei anna elukoha määratlemiseks täpsemaid kriteeriume, samuti ajalist perioodi, s.t kaua peab olema eluruumis elatud, et seda saaks nimetada elukohaks. Samas ei saa aga mainitud olukorda lihtsalt ära kasutada ja kutsuda ükskõik millist müüdavat eluruumi oma elukohaks.

Kuna kinnisvara võõrandamisega on reeglina seotud suured maksusummad, tuleb maksuhaldurile vajadusel tõendada, et müüdav eluruum oli tõepoolest sinu elukoht ning et sul on õigust saada tulumaksuvabastust.

Maksumaksja alalist või peamist elukohta iseloomustab esmalt selle seotus tema isiklike ja majanduslike huvidega, mida maksumaksja peab ka suutma tõendada. Oma alalist või peamist elukohta võib tõendada kõikide tõenditega, nagu näiteks riiklikesse registritesse kantud andmed, maksumaksja seletused, tunnistajate, sh naabrite ütlused, dokumendid maksumaksja nime ja aadressiga, korteriühistu töötajate ja liikmete selgitused, kohaliku omavalitsuse asutuste teatised, teatud juhtudel samas linnas-asulas-külas töökoha või püsiva sissetuleku olemasolu, ajakirjanduse tellimine, posti laekumine jne.

Oluliseks tõendiks elukoha määratlemisel on Eesti rahvastikuregistrisse, maksukohustuslaste registrisse või mõnda muusse riiklikku registrisse konkreetse isiku elukoha kohta kantud andmed. Samas ei oma need andmed ette määratud jõudu, s.t kui maksumaksja esitab elukoha ainsaks tõendiks rahvastikuregistri või mõne muu riikliku registri kande, ei saa seda lugeda piisavaks tõendiks maksuvabastuse rakendamiseks. Registriandmeid hinnatakse kogumis teiste tõenditega.

Kui registrites näidatud aadress ühtib võõrandatud eluruumi aadressiga ning maksumaksja tõendab, et kasutas seda eluruumi kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana ning maksuhalduril ei ole alust kahelda selle fakti tõepärasuses, samuti kui tal pole teistsuguseid tõendeid, mis lükkaksid maksumaksja väited ja tõendid ümber, siis maksuhaldur ka aktsepteerib maksuvabastust. Vajadusel võib maksuhaldur aga koguda tõendeid, mis kinnitavad, et maksumaksja kasutas oma alalise või peamise elukohana mõnda teist eluruumi ning võõrandatud eluruumi ta oma alalise või peamise elukohana seega kasutada ei saanud.

Et asja veel segasemaks ajada – isiku elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Sellistel juhtudel võib tekkida vajadus tõestada kahe elukoha kasutamist oma alalise või peamise elukohana ning sellega ka maksuvabastuse rakendumist mõlema elukoha suhtes.

Taoline situatsioon võib tekkida näiteks juhul, kui pere elab Pärnus, kuid ühe vanema töökoht asub näiteks Tallinnas. Kuna igapäevaseks sõitmiseks on vahemaa liiga suur, soetatakse korter ka Tallinnasse. Seega elab üks vanematest tööpäevadel Tallinnas ning nädalavahetusel Pärnus.

Eelmises lõigus kirjeldatud olukorras on oluline käitumise järjepidevus, s.t saab tõestada, et isik elab järjepidevalt nii Pärnus kui ka Tallinnas. Kui aga sama isik käiks ainult neli korda aastas Pärnus, ei saa Pärnu eluruumi vaadata kui elukohta.

5. Näited

Näide 1

Isik soetas korteri 25 000 euroga, tasus notaritasu ja riigilõivu 1 500 € (soetamismaksumus) ning müüb selle 2012. aastal 40 000 euroga (müügihind). Korterit ei kasutatud alalise või peamise elukohana. Müügiga otseselt seotud kulusid (vara hindamine, müügilepinguga seotud kulud vms) on 2 000 euro ulatuses, mille võib tulust maha arvata. Enne korteri müüki tehtud korrashoiu kulud, kokku summas 500 eurot, ei kuulu mahaarvamisele, vaatamata sellele, et tehtud kulude kohta on dokumendid olemas.

Tulumaksuga maksustatav kasu korteri müügist arvestatakse järgnevalt:
40 000 – 2 000 – 25 000 – 1 500 = 11 500 eurot

Tulumaksumäär 2012. aastal oli 21%, millest tulumaksusumma saadakse järgnevalt:
11 500 eurot x 0,21= 2 415 eurot

Näide 2

Isik soetas aastate eest 2-toalise korteri maksumusega 35 000 eurot, mida ta ei kasutanud oma alalise elukohana, vaid üüris välja. Nüüd teeb ta vahetustehingu ja vahetab oma 2-toalise korteri 3-toalise vastu. Mõlema korteri turuhind vahetuse, st tehingu tegemise ajal on 57 500 eurot. Vahetuslepingu sõlmimisega seotud kulud koos riigilõivu ja notari tasudega on 2 100 eurot.

Tulumaksuga maksustatav kasu korteri vahetusest on 57 500 – 35 000 – 2 100 = 20 400 eurot.

Isik sai vahetuse tulemusena maksustamisele kuuluvat kasu 20 400 krooni. Tulumaksumäär on 21% ning saadud kasult tuleb maksta tulumaksu 20 400 x 0,21 = 4 284 eurot.

Allikas: tulumaksuseadus, maksu- ja tolliamet.


Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

Laenuportfelli aastakasv oli septembris üle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lõpus aastatagusega võrreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. Väljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkõige tänu ettevõtete suurenenud laenuaktiivsusele püsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mõjutas täiendavalt ühe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena lisandus laenumahu koondnäitajasse arvestatav osa seni vaatluse alt väljas olnud liisinguid. Seda arvestamata oleks laenu- ja liisingportfelli aastakasv piirdunud 0,1%ga.

Ettevõtetele väljastatud uute laenude aastakasv püsis eelmise kuu 25% tasemel. Kuu jooksul võtsid ettevõtted lühi- ja pikaajalisi laene ning liisinguid kokku üle 700 miljoni euro väärtuses. Tööstussektori ettevõtted kaasasid septembris pikaajalisi laenuvahendeid kõige rohkem (43 miljonit eurot), nii et nende osa moodustas ligi veerandi laenukäibest.

Uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus septembris 5%le. Ehkki septembris sõlmitud laenulepingute arv ja laenukäive olid viimaste aastate suurimad, on eluasemelaenuturul stabiliseerumise märke ning suvekuudel aset leidnud kiire kasv on mõnevõrra raugenud.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär püsis eelmise kuu 2,7% tasemel. Samal ajal alanes jätkuvalt 6 kuu EURIBOR, mis on valdava osa laenulepingute baasintressimäär. Seetõttu tõusis uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal 2,2%ni, mis on viimase kahe aasta kõrgeim näitaja. Ettevõtluslaenude keskmine intressimäär on olemuselt väga volatiilne, sõltudes vastaval kuul väljastatud laenuprojektide erinevatest riskitasemetest. Septembris alanes ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%le.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis kahanes 4,1%ni. Pikaajalises maksevõlgnevuses laenude maht vähenes septembris ligi 22 miljoni euro võrra, eeskätt lootusetuks hinnatud laenude bilansist mahakandmise tõttu.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht vähenes septembris 107 miljoni euro võrra. Hoiusemahu vähenemise taga olid peamiselt ettevõtted. Kuu lõpus oli ettevõtete ja majapidamiste pangakontodel vahendeid kokku 8,4 miljardi euro väärtuses ehk 8,8% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Eestis tegutsevad pangad teenisid kolmandas kvartalis 78 miljonit eurot puhaskasumit. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes puhaskasum 13%. Varade suhtes arvutatud puhaskasumlikkus alanes 1,6%ni, mis on siiski endiselt suhteliselt kõrge tase. Pankade kasumlikkust vähendab madal baasintressimäärade tase. Ehkki väga madalad intressimäärad aitavad kahandada ka pankade kaasatavate vahendite hinda, on mõju pankade intressitulu langusele siiski suurem. Puhas intressitulu vähenes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes rohkem kui 12%.

Allikas: Eesti Pank

Eesti inimene elab valdavalt oma korteris ja väiksemal pinnal kui lääneeurooplane

Kogu elamufondist on Eestis ja Lätis erasektori, peamiselt eraisikute, omanduses 97 protsenti ning Leedus 89 protsenti, samas kui Euroopa Liidu keskmine on vaid 71 protsenti. Vastupidiselt keskmisele Euroopa Liidu perele elab enamik Balti peresid korterites, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook).

Eestis ja Lätis elab korterites 65 protsenti ning Leedus 57 protsenti elanikest, samal ajal kui Euroopas elab korterites keskmiselt vaid 41,8 protsenti peredest. Kuigi aegamisi liigutakse korteritest eramutesse ja järk-järgult on elamispind ühe elaniku kohta kasvanud, on see ikkagi oluliselt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidu keskmine on 40 m2, Eestis 30 m2, Lätis ja Leedus 27 m2.

Investeerimismäär (osa perede sissetulekust, mis investeeritakse elamistingimuste parandamiseks) on Lätis (3,8 protsenti) ja Leedus (3,5 protsenti) Euroopa Liidu keskmisest (8,3 protsenti) tunduvalt madalam. Eestis ületas investeerimismäär majandusbuumi ajal Euroopa keskmise, ulatudes 2006. aastal 17,6 protsendini, kuid langes 2010. aastaks 7,6 protsendini. Lätis investeeriti eluasemesse kõige rohkem 2007. aastal (8,2 protsenti eraisikute tuludest) ja Leedus 2008. aastal (6,2 protsenti tuludest).

“Elamistingimuste osas Euroopa Liidu keskmisele lähemale jõudmiseks, eelkõige elamispinna suurendamiseks ühe pereliikme kohta, peavad pered kõigis Balti riikides kindlasti tänasest rohkem oma tulusid eluasemesse paigutama,” kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Täna on parim aeg laenuga kinnisvara soetada

Tänane kinnisvaraturu seis – eelkõige intressimäärade ja kinnisvarahindade tase soosib kodu soetamist laenu abil. Aeg muudab ostu edasilükkamisel selle ostja jaoks kallimaks.

Paljude koduostjate jaoks on kodu ostmisel finantsiliselt kõige raskem aeg aasta-paar kodu tehingu tegemise järel. Igakuine laenumakse on pere-eelarvesse toonud uue ja suure kuluartikli, millega on vaja harjuda.

Suur osa laenuvõtjaid loodab, et aja jooksul nende sissetulek vaikselt kasvab. Suurenev palk aitab püsiva laenukohustuse suuruse juures maksetega järjest hõlpsamalt toime tulla ilma, et laen liialt koormavaks muutuks.

Tänaselt kinnisvaraturult oodatakse valdavalt hindade tõusu. Uut buumi ja kümnete protsentide kõrgust hinnakasvu ei oota ega looda keegi. Kui pealinna korterite hinnad kasvavad aastaga 5-10 protsenti, siis on see igati mõistlik tulemus.

Eluasemelaenude intressimääradele oodatakse seevastu aasta-paari jooksul püsimist tänastel enneolematult madalatel tasemetel. Augustikuine eluasemelaenude keskmine intressimäär oli Eesti panga andmetel 2,66%. Nii madalad ei olnud eluasemelaenude intressimäärad isegi mitte laenu- ja kinnisvarabuumi tipphetkedel 2005.-2007. aastal.

Kindlasti kasvavad ja langevad eluasemelaenude intressimäärad euribori tõusude ja kukkumiste abil 20-30-aastase laenuperioodi jooksul mitu korda. Igal juhul on tänane stardipositsioon laenuturu vaatevinklist vägagi soodne.

Vaikselt, kuid kindlalt tõusvad kinnisvarahinnad ning soodne intressimäär loovad olukorra, mis on koduostjatele hea aeg turule sisenemiseks. Iga edasilükatud kuu või kvartal lühendab perioodi, mil laenuvõtja saab nautida tänast madalat intressimäära. Võimalik, et tuleb leppida ka mõnevõrra kallima ostuhinnaga, kui kuu-kvartal varem.

Samuti aitab aasta-paari jooksul madalana püsiv intressimäär laenuvõtjal üle saada laenuperioodi kõige raskemast ajast ehk selle algusest. Edasilükatud kinnisvaratehing tähendab juba kõrgemaid hindu ja lühemat ülisoodsa intressimäära perioodi

Siiski ei maksa panka tormata ja ohejldamatult laenu võtma hakata. Madal intressimäär tähendab seda, et ühel heal päeval toimub murdepunkt, kust intressimäär hakkab taas kasvama. Tänane laenuvõtja peab silma peal hoidma, et ta kindlasti ka kõrgema intressimäära puhul laenumaksetega hätta ei jääks.

Tänase elamispindade turu olulised näitajad ehk kinnisvarahinnad ja laenutingimused pigem soosivad kinnisvara soetamist. Edasilükatud ostuotsus vähendab laenuvõtja võimalust saada osa erakordselt madalatest intressimääradest. Siiski peavad laenuvõtjad olema ettevaatlikud, et mitte lasta end soodsatest laenutingimustest pimestada. Üle jõu võetud laen tekitab varem või hiljem laenuvõtjale hulga probleeme.

Andree Raid
Raid & KO OÜ juhatuse liige

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine