Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Scandium Kinnisvara: Keila kasvab – algab uudsete roheväärtustega elumaja Allika Kodude ehitus

17.04.2024 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arendus, arhitekt, arhitektuur, Eesti, efektiivsus, ehitaja, ehitus, ehitusluba, Euroopa, Kalle Aron, Keila, keskkond, Kesklinn, kinnisvara, KORRUS, korter, Kuu, leping, Madis Lett, ostja, projektijuht, riik, Scandium, Scandium Kinnisvara, SKP, südalinn, Tesron Ehitus, väärtus, valitsus

Keila kesklinnas algab eesrindliku rohe-kortermaja Allika Kodude ehitus. 5-korruseline kaasaaegse arhitektuuriga maja saab endale Eestis haruldase katusehaljastuse, hoone seintele vertikaalse haljastuse koos kastmisautomaatikaga, päikesepaneelid ja arvukalt rattahoiukohti. Arendaja on Scandium Kinnisvara ning ehitaja Tesron Ehitus.

Allika Kodud on nägus 5-korruseline astmesse ehitatud 25 korteriga maja, mis kerkib otse Keila südalinna Keskpargi lähedale Allika tänavale. Teistest kohalikest, aga ka pealinna hoonetest, eristab maja suur rohealade hulk. Maja saab endale katusehaljastuse ehk rohekatuse ja taimedega kaetud roheseina. Rohekatusega hoone mõjub teiste kortermajade vahel kui park keset asfalteeritud tänavaid. See aitab ühtlustada sademevee koormust linnatrassile ja veevõrkudele. Lisaks hoiab see linnaõhku puhtamana. Kolmanda kasutegurina ei tõmba rohekatus nii palju päikesekuumust ligi kui must katus ja päästab suvise kuumuse ning talvise külma eest.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara arendusjuht: “Keilasse kerkiv Allika Kodud on eesrindlik elumaja, kus saame rakendada mitmeid elukeskkonda edendavaid võtteid. Eesti kortermajade seas veel üsna ainulaadne rohekatuse kasutamine aitab leevendada kliimasoojenemise mõjusid ning tõstab päikesepaneelide efektiivsust. Samuti on see hea soojusisolaator, mis hoiab suvel temperatuuri jahedamana ja talvel soojemana. Kesk-Euroopa eesrindlikes riikides on rohekatused väga populaarsed, Eestis oleme veel kasvukõvera alguses. Rohetiigri asutajaliikmetena aitame seda trendi meeleldi juurutada.”

Lisaks tuleb maja fassaadile kastmisautomaatikaga rohesein ning ulatuslik uus haljastus maja hoovialadele. Viimase korruse korterite rõdud võimaldavad osalist kinniehitamist, et luua koduostja soovil ka väikesed isiklikud talveaiad. Lisaks rekonstrueerib arendaja hoone lähiümbruses Allika tänava, luues täna puudu oleva jalgtee.

Madis Lett, Allika Kodude projektijuht: „Keila linnavalitsus on linna arendamisel uuemeelne ja paljudes aspektidest linna rohelisse arengusse panustav, mis kumab vastu kogu Keila kaunis rohelises linnapildis. Väga on soositud rattaliiklus, tänu millele on ka Allika Kodudes suur tähelepanu arvukatel ratta- ja kärude hoiukohtadel, väiksem rõhk üleliigsetel autokohtadel. Rahulikuma ja tervislikuma elutempo edendamine toimub Keilas praktiliste vahenditega ning on seetõttu ka nõnda edukas.“

Allika Kodude ehitusluba on olemas ning ehitaja Tesron Ehitusega on sõlmitud ehitusleping. Ehitus algab lähinädalatel ning hoone valmib 2025. aasta kevadel.

Pärnu: Reedel tutvustatakse Vallikääru arhitektuurikonkursi võidutööd

17.04.2024 parnu.ee

Sildid: arhitekt, arhitektuur, Eesti, Kuu, muinsuskaitse, Muinsuskaitseamet, Pärnu, Pärnu linnavalitsus, USA, valitsus

Pärnu linnavalitsus kiitis tänasel istungil heaks Vallikääru kontsertpaiga arhitektuurivõistluse tulemused, esitatud tööde autoreid ja võistlustööde sisu tutvustatakse reedel, 19. aprillil kell 14-16 Pärnu keskraamatukogus.

Arhitektuurivõistlusele saadeti kümme võistlustööd. Žürii, kuhu kuulusid linnavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Muinsuskaitseameti esindajad, pidas esimese koha vääriliseks võistlustööd märgusõnaga „Laululind“. Teine koht otsustati anda võistlustööle nimega „Luna Plena“, kolmas koht võistlustööle mängusõnaga „Origami“. Võistlustööd nimega „Halloo, Kosmos, siin maa!“ tunnustati eriauhinnaga.

Arhitektuurivõistluse võitja auhinnaks on 9000 eurot. Teiseks tulnud võistlustöö autoreid premeeritakse 6000, kolmanda koha võidutöö autoreid 3000 euroga. Ergutusauhinna suuruseks on 1500 eurot.

Notarite Koda: kinnisvaratehingute arvu langus jätkus ka esimeses kvartalis

17.04.2024 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Eesti Pank, Harjumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa, intress, intressimäär, Järvamaa, Jõgeva, Jõgevamaa, kinnisvara, Lääne-Virumaa, Läänemaa, laen, Merle Saar-Johanson, notar, Notarite Koda, pank, Pärnu, Pärnumaa, Põlva, Põlvamaa, Rapla, Raplamaa, Saaremaa, statistika, Tari, Tartu, Tartumaa, teenus, vahendus, Valga, Valgamaa, video, Viljandi, Viljandimaa, võrdlus, Võru, Võrumaa

Tänavu esimeses kvartalis tehti kinnisvaratehinguid 8% võrra vähem kui mullu samal ajal, selgub Notarite Koja statistikast.

Kui mullu esimeses kvartalis tõestasid notarid 15 275 kinnisvaratehingut, siis tänavu esimeses kvartalis oli neid 14 098. Kõige enam langes tehingute arv Hiiumaal (43%) Põlvamaal (33%) ja Valgamaal (29%). Pärnumaal langes kinnisvaratehingute arv 16%, Lääne-Virumaal 14%, Jõgevamaal 13%, Läänemaal ja Tartumaal 12%, Saaremaal 10%, Raplamaal ja Võrumaal 8% ning Harjumaal 6%. Tehingute arv kasvas vaid kolmes maakonnas – Ida-Virumaal 11%, Järvamaal 10% ja Viljandimaal 1% võrra.

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul on kinnisvaratehingute arvu langus küll aeglustunud, ent jätkub tingituna püsivalt ebakindlast olukorrast Eesti majanduses. „Intressimäärad on jätkuvalt kõrged ja nende kiiret alanemist pole praegu ette näha, seetõttu pole ka kinnisvaraturul erilist optimismi märgata,“ märkis ta. „Aprilli algusest leevendas Eesti Pank laenuvõime hindamise tingimusi, mille tulemusena kasvab laenuvõtjate maksimaalne võimalik laenusumma, kuid selle mõju kinnisvaraturu aktiivsusele on praegu veel vara hinnata,“ lisas Saar-Johanson.

Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti vähenenud, kuid langus on poole võrra väiksem kui kinnisvaratehingute puhul ehk 4%. Kui mullu esimeses kvartalis tegid notarid 67 272 ametitoimingut, siis tänavu oli neid 65 002. Toimingute või tehingute kaugtõestamine videosilla vahendusel on aga aastases võrdluses kasvanud ja kokku toimus tänavu esimeses kvartalis 11 614 kaugtõestamist, mida on 10% võrra rohkem, kui mullu samal ajal.

„Tehingute kaugtõestamisest on saanud tõeline notariaadi edulugu,“ märkis Saar-Johanson. „Kaugtõestamiste arvu kasv kümnendiku võrra olukorras, kus nii kinnisvaratehingute kui ka ametitoimingute üldine arv on languses, näitab, et kliendid on selle teenuse väga hästi vastu võtnud ja hindavad kaugtõestamise mugavust kõrgelt.“

Everaus: Everaus Kinnisvara rajab Rae valda uue elukvartali

17.04.2024 Adaur.ee

Sildid: arendaja, arendus, arhitekt, arhitektuur, ehitus, elamu, elurajoon, eramu, Everaus, Everaus Kinnisvara, infrastruktuur, Janar Muttik, Järveküla, keskkond, Kesklinn, kinnisvara, korter, krunt, Kuu, lasteaed, pere, plaan, planeering, Rae vald, ridaelamu, Tari, üksikelamu, USA, väärtus

Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue Kindluse Kodu nimelise elamukvartali, kuhu rajatakse pea 170 ridaelamut, paarismaja ja eramut. Uue elamuarenduse eelhuvide registreerimine on alanud ning esimese etapi infrastruktuuri ehitus algab juba eesootaval suvel.

Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuhi Janar Muttiku sõnul käivad hetkel Kindluse Kodu arenduse projekteerimistööd. „Järvekülas, Kindluse Kooli kõrval asuva arenduse infrastruktuuri ehitus algab käesoleval suvel,“ räägib Muttik ettevõtte plaanidest. „Rajame Järvekülla meile omaselt energiatõhusad, modernse arhitektuuri ja põhjalikult läbimõeldud lahendustega, terviklikult välja arendatud keskkonnaga kodud, mis sobivad nii järelkasvu planeerivatele, lastega peredele, kui ka neile, kes on juba vanaema-vanaisa tiitli väärilised.”

Kindluse Kodu mastaapsele 21 hektari suurusele arendusalale rajatakse pea 170 uut ja energiatõhusat maaküttega kodu. Everaus Kinnisvara peab oluliseks klientide vajadustele vastavate funktsionaalsete lahenduste pakkumist, mistõttu saavad kliendid valida erinevate majatüüpide, suuruste ja planeeringute vahel.

”Kindluse Kodu elurajooni kerkivad ridaelamud, paarismajad ning ühe- ja kahekordsed eramud suurusega 110-190 ruutmeetrit ning leibkonnad saavad valida 3 ja 4 magamistoaga planeeringute vahel,” sõnab Muttik. “Lisaks valmislahendustele müüakse ka üksikelamu rajamiseks hoonestamata krunte. Praeguseks oleme sõlminud kruntide müügitehinguid juba 10 kliendiga, mis ilmestab hästi piirkonna potentsiaali ja väärtust,” täiendab Muttik.

Kindluse Kodu näol on tegemist juba neljanda Everaus Kinnisvara suurkvartali arendusega Rae vallas. “Tegu on hinnatud piirkonnaga, mis asub kesklinnast vaid 15-minutilise autosõidu kaugusel ning kus kõik vajalik, alustades koolidest ja lasteaedadest ning lõpetades sportimisvõimalustega, jäävad lühikese jalutuskäigu kaugusele,” märkis Muttik, lisades, et hea infrastruktuur, arenev keskkond ja nooruslik kogukond on tegurid, mis nii arendajat kui kliente Rae vallas võluvad.

Kindluse Kodu esimeses etapis valmivad kodud kolmekümne kuuele leibkonnale ehk kuus ridaelamut kahekümne nelja korteriga ja kuus paarismaja kaheteistkümne koduga. Eelhuvide registreerimine arenduse veebilehel on alanud ning esimesed kodud on sissekolimiseks valmis 2025. aasta lõpus.

East Capital Real Estate: East Capital Real Estate müüs kaks hoonet

17.04.2024 Adaur.ee

Sildid: aktsia, ärikinnisvara, Arvo Juhkov, East Capital, EPF Metal, Euroopa, foto, haldus, investeering, JEWE Keskus, Jõhvi, kaubandus, Kaupo Kalda, kinnistu, kinnisvara, kinnisvarafond, kokkulepe, Kuu, logistika, Maardu, majanduskasv, müüja, omanik, riik, Rootsi, SUPPA Advisers, Tallinn, tulu, üür, väärtus, Vladia

Fondivalitseja East Capital Real Estate müüs kaks East Capital Baltic Property Fund kinnisvarafondile kuuluvat hoonet – Maardus asuva tootmishoone ja Jõhvis asuva JEWE Mööblimaja.

Tallinna külje all Maardus asuva EPF Metal OÜ koosseisu kuuluvast kahest hoonest müüdi ära üks, 2483 ruutmeetri suurune tootmishoone ja selle kasutuses olev kinnistu osa. Hoone kuulus East Capital Baltic Property Fund kinnisvarafondile 2007. aastast.

Teise tehinguga müüdi Jõhvis, otse keskväljaku ja bussijaama kõrval asuv 3676 ruutmeetri suurune JEWE Keskus OÜ koosseisu kuuluv JEWE Mööblimaja ja selle kasutuses olev kinnistu. Hoone uueks omanikuks sai Vladia OÜ. Tehingut nõustas müüja poolel SUPPA Advisers.

Vastavalt osapoolte kokkulepetele ei kuulu tehingute täpsemad detailid avaldamisele.

East Capital Real Estate on Balti riikide üks juhtivaid kinnisvara valdkonnas tegutsevaid varahaldusettevõtteid, mis keskendub ärikinnisvarainvesteeringutele Balti riikides ja Kesk-Euroopas, peamiselt büroo-, logistika- ja jaekaubandussegmendis. Ettevõte juhib kolme kinnisvarafondi ja ühte investeerimismandaati koguväärtusega 610 miljonit eurot, mis sisaldab 500 000 ruutmeetrit üüripinda kokku 24 erineval kinnistul.

East Capital Real Estate on osa Rootsis 1997. aastal asutatud East Capital Grupist. Tegemist on ülemaailmse varahaldusettevõttega, mis spetsialiseerub arenevatele ning kiire majanduskasvuga turgudele, pakkudes erinevaid investeerimislahendusi aktsiate, fikseeritud tulumääraga väärtpaberite, kinnisvara ja alternatiivsete investeerimisvõimaluste valdkonnas.

Fotode autorid vastavalt Kaupo Kalda ja Arvo Juhkov.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise kord

17.04.2024 Evi Hindpere

Sildid: elukoht, Evi Hindpere, kinnisvara, Kinnisvarakool, kohus, konsultatsioon, korter, korteriomand, korteriühistu, õigus, omanik, pere, Riigikohus, Simus, ühistu, USA

Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ehk koosoleku kutse väljastamise ja koosoleku vahele peab jääma 7 päeva.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida vähemalt koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord.

Koos koosoleku kutsega tuleb korteriomanikele teada anda koht, kus on võimalik tutvuda koosolekul arutamisele tulevate dokumentidega (põhikiri, majanduskava eelnõu, majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne või revisjonikomisjoni arvamus jms) ning nende dokumentidega tutvumise kord.

Kui korteriomaniku elukoht või juriidilise isiku asukoht ei ole korteriomandi asukoht ja ta ei ole ühistule teatanud oma tegelikku elu- või asukohta, on korteriühistul õigus lugeda tema elu- või asukohaks korteriomandi asukoht. Kui aga korteriomanik on teatanud ühistule oma elektronposti aadressi, tuleb koosoleku teade ja koos nimetatud dokumentidega saata sellel aadressil.
Lisaks võib koosoleku teade üles panna ühistu teadetahvlile ja avaldada ühistu intranetis.

Kui ühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, tuleb koosoleku kutses märkida, et korteriomaniku soovimatuse või võimatuse korral koosolekust osa võtta, peaks ta määrama endale esindaja, kellele anda koosolekul osalemiseks ja hääletamiseks lihtkirjalik esindusõigust tõendav dokument. Iga korteriomanik peab arvestama, et koosolekul osalemine ei ole mitte tema privileeg vaid otsene kohustus.

Korteriomanikel on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Kui korteriühistul on 30 või enam liiget, võivad vastava nõude esitada vähemalt 1/5 liikmetest, väiksema liikmete arvu korral aga vähemalt 6 liiget. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. Taotlus tuleb esitada juhatusele mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda korteriomanike nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumisest samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
Kui korteriühistul on audiitor või revisjonikomisjon võivad vähemalt 1/5 korteriomanikest nõuda, et audiitor või revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma vandeaudiitori aruande või arvamuse kohta selgitusi. Sellekohane kirjalik nõue tuleb esitada vähemalt 5 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Riigikohus on selgitanud, et: „Üldkoosoleku otsus on tühine, kui koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult, aga ka see, kui päevkord on puudulik või ebaselge. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui korteriomanikele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse. Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.“

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Domus Kinnisvara: Korterite keskmine hinnatase näitab aastataguse ajaga võrreldes langust

17.04.2024 Domus Kinnisvara

Sildid: Domus Kinnisvara, Eesti, hinnalangus, hinnatõus, kinnisvara, korter, Kuressaare, Kuu, maa-amet, maakond, Pärnu, statistika, Tallinn, Tartu, väärtus, Viljandi

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta märtsis Eestis kokku 3151 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 304 miljoni euro. Tehingute arv kasvas veebruariga võrreldes ca 13% ningmöödunud aasta jaanuariga võrreldes langes ca 15%. Tehingute koguväärtus langes eelmise kuuga võrreldes ca 24%.

Märtsis müüdi Eestis kokku 1510 korterit, keskmise hinnaga 1989 €/m². Korterite tehingute arv võrreldes veebruariga olulist muutust ei näidanud ja 2023. aasta märtsiga võrreldes langes 22%. Müüdud korterite keskmine hind aastataguse ajaga on langenud ca 3%.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas märtsis kokku 1177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 184 miljoni euro. Veebruariga võrreldes langes tehingute arv 3% ja tehingute koguväärtus 41%. Mullusega võrreldes on tehingute arv langenud ca 24%, tehingute koguväärtus on samal ajal langenud 28%.