Vanalinna korteritehingute analüüs

Käesoleval aastal on jälle kuulda, kuidas Tallinnas korterite tehingute arv ja hinnad kasvavad ning teevad viimaste aastate rekordeid. Vaadates Maa-ameti statistikat, siis Tallinnas tervikuna ongi nii, kuid vaadata tuleks ka tehingute struktuuri, linnaosasid ja asumeid eraldi.

Võiks arvata, et praeguses ebakindlas majandussituatsioonis püütakse investeerida eelkõige Vanalinna korteritesse, kuid statistika seda hetkel ei kinnita.

Vanalinna korterite turul oli III kvartal üks kehvemaid. Toimus ainult 14 tehingut, lisaks 8 korteriga plokktehing Kinga tänaval. Eelmise aasta III kvartalis toimus samal ajal 35 tehingut ja käesoleva aasta II kvartalis 23 tehingut. Huvitav on märkida, et eelmise aasta septembris oli Vanalinnas 16 tehingut, siis tänavu ainult 3.

Kesklinnas tervikuna on käeoleval aastal kvartalite lõikes tehingute arv tõusnud, kuid pinnaühiku hind oli Maa-ameti andmetel III kvartalis 4% madalam kui II kvartalis ja 2% madalam kui eelmise aasta III kvartalis.

Samas on müügipakkumiste arv tõusutrendis. Kui kinnisvarabuumi ajal oli vanalinnas 30-50 korterite müügipakkumist, siis tänaseks on neid ca 200. Lisaks on turule toonud mitmeid ühtse tervikuna arendatavaid kinnisvaraprojekte, tähtsamad neist nn Pärli ja Raudtee maja Pikal tn ning endine nn KGB maja Pagari tn tänaval.

Üks pakkumiste kasvu põhjus on ka euro kasutusevõtt kuna paljud potentsiaalsed müüjad ootasid üle Eesti kinnisvara hinnatõusu ja rikaste klientide saabumist välismaalt, kuid reaalsus on midagi muud. Välismaalaste osakaal Vanalinna korteriturul on püsinud suhtelisel stabiilne.

Enamik müügipakkumisi on täna hinnavahemikus 2 700-3 800 €/m², kuid enamik tehinguid toimub hinnavahemikus 2 400-3 000 €/m² (100 000-350 000 €). Kõige kallima teadaoleva müügipakkumise hind ulatub 1 690 000 €.

Hinnaga üle 500 000 € on üle 20 müügipakkumise, kuid tehingud hinnavahemikus 500 000-1 000 000 € on pigem erandlikud. Kapitaalremonti vajavate korterite hinnavahemik on tavaliselt 1 500-2 000 €/m² sõltuvalt täpsemast.

Vanalinna keskmisest suuremate (üle 100 m²) ja eksklusiivse viimistlusega korterite müügiperiood võib praeguse turusituatsioonis ulatuda kuni 2 aastani. Samas on turul objekte, mille omanikud ei ole nõus hinda langetama ja nende müügiperioodid on prognoosimatud.

Ostjate poolt vaadates on enim hinnatud põhjalikult renoveeritud hea juurdepääsuga elamute avarate vaadetega asjatundlikult renoveeritud korterid, kus on maksimaalselt säilitatud ajaloolisi detaile ja mille juurde kuulub kindel parkimiskoht.

Nn euroremondiga korteritele võib huvi täiesti puududa vaatamata näiliselt soodsale hinnale. Järjest enam on hinda läinud korterite erilisus, avarad vaated ja säilinud ajaloolised detailid. Järjest enam tähtsustatakse elamu üldist seisukorda ja korteriühistu tegevust.

Eraldi klassi moodustavad väga piiratud pakkumiste hulgaga Toompeal asuvad avarate vaadetega korterid.

Lisaks müügipakkumiste arvu kasvule on käesoleval aastal ka Vanalinna korterite üüripakkumiste arv tõusutrendis.

Tehingute arvu vähenemise põhjusteks on kindlasti Euroopa võlakriisist tulenev ebakindlus ja välismaalaste puhul üldise elukalliduse tõusu tõttu atraktiivsus kadumine.

Kuigi Vanalinna korteriturg näitab praeguse info kohaselt jahtumise märke, ei ole teada, millal jõutakse mitmete uutes arendustes broneeritud korteritega asjaõiguslepingute sõlmimiseni ning tehingute statistika võib juba järgmine kvartal oluliselt muutuda.

Rain Rätt
Analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

Eestisse kolivad ettevõtted tõstavad büroode üürihindu

1PartnerBüroode üürihinnad on lähema aasta perspektiivis tõusmas 10-15%. Selle hinnatõusu toovad siia pigem Soomest ja Skandinaaviast Eestisse kolivad välisettevõtted, analüüsib kontoripindade turgu 1Partner Kinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

„Tänane büroode üürihindade ja ehitushindade suhe ei ole päris proportsioonis. Pigem võib öelda, et üürihind on ehitushinnaga võrreldes madal. Seetõttu uusi büroohooneid praktiliselt ei kerki, mida vabal turul väljaüürida tahetaks. Vähene uute pindade pakkumine viib vakantsuse alla ja seeläbi tõstab üürihinda,“ analüüsib Hallist loogilist põhjuste-tagajärgede rada.

Aastaga tõusevad büroode üürihinnad 10-15%, kuid üksikute hoonete puhul pole imekspandav ka hinnatõus 20%, on Hallisti arvamus.

Eesti kohalike ettevõtete käibe- ja kasuminumbrid ei ole viimaste aastate jooksul kasvanund ja siinsed ettevõtjad ei ole valmis kõrgemat üüri maksma. Nii tekitavad hinnatõusu ettevõtete kontorid, mis kolivad üle mere Eestisse Soomest ja Skandinaaviamaadest.

„Soodsate asjaolude kokkulangemisel pole sugugi välistatud, et mõne idapoolse finantsasutuse laienemisplaanid hõlmavad Eestit ja seegi laiendab kontorite turu nõudlust,“ lisas Hallist.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Eestis pakutakse müügiks 1416 äripinda

Portaali KV.EE andmetele tuginedes oli Eestis 2012. a. septembris pakkumisel 1416 äripindaehk aastatagusest septembrist 10% võrra vähem.

Äripindade pakkumine on suurenenud ainult Lääne-Virumaal (10%) ja Tartumaal (30%). Kõikides teistes maakondades on äripindade müügipakkumisi vähemaks jäänud.

Kõige enam on äripindademüügipakkumiste arv kahanenud Ida-Virumaal (29%) ja Raplamaal (27%).

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind on portaalis KV.EE aastataguselt 605 €/m² tasemelt tõusnud tänavuse sügise alguseks 665 €/m² peale. Aastaseks hinnatõusuks teeb see 10%.

Pisut enam ehk 12% on kasvanud äripindade müügipakkumiste hind Harjumaal, kus see on jõudnud tasemeni 766 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 09/2011 09/2012 Muutus, % 09/2011 09/2012 Muutus, %
Eesti 1 567 1 416 -10% 605,1 665,1 10%
Harjumaa 1 093 1 000 -9% 684,3 766,1 12%
Ida-Virumaa 94 67 -29% 279,6 223,8 -20%
Jõgevamaa NA 241,0 NA
Järvamaa 13 NA 226,0 NA
Läänemaa 14 14 0% 532,0 561,0 5%
Lääne-Virumaa 31 34 10% 479,0 434,0 -9%
Pärnumaa 103 92 -11% 631,0 668,0 6%
Raplamaa 22 16 -27% 214,0 214,0 0%
Saaremaa 17 NA 387,0 342,0 -12%
Tartumaa 67 87 30% 655,1 504,9 -23%
Valgamaa 26 24 -8% 180,0 141,0 -22%
Viljandimaa 67 65 -3% 275,0 341,0 24%
Võrumaa 20 17 -15% 273,0 225,0 -18%

Äripindade müügipakkumiste arvu muutus Eestis portaalis KV.EE

Riigi Kinnisvara AS ütles Tallinna Transpordikooli peahoone ehitajale lepingu üles

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) lõpetas täna, 2. oktoobril Haridus- ja Teadusministeeriumi volitusel Tallinna Transpordikooli peahoone rekonstrueerimistööde töövõtulepingu konsortsiumiga OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse OÜ seoses lepingu tingimuste olulise rikkumisega.

Ehituslepingu täitmise käigus selgus, et töövõtja ei suuda järgida ei ajagraafikus ega ehituslepingus sätestatud tähtaegu ning tänase päeva seisuga on ehitaja mahajäämus ajagraafikust erinevate tööde lõikes üle kahe kuu ning mahajäämus süveneb.

„Oleme korduvalt pöördunud töövõtja poole ja juhtinud nende tähelepanu olulisele mahajäämusele ehituslepingus sätestatud tähtaegadest, mis seab ohtu koolihoone tähtaegse valmimise, „ ütles RKAS-i ehitusjuhtimisosakonna juhataja Igor Gerasenkov. „Andsime ehitajale mitmeid võimalusi tööde teostamisel tekkinud mahajäämuse likvideerimiseks, kuid paraku ei rakendanud ehitaja mahajäämuse kõrvaldamiseks asjakohaseid meetmeid, mistõttu olime sunnitud lepingu lõpetama,“ lisas Gerasenkov.

OÜ Elinord Ehitus ja Facio Ehituse OÜ ning Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid 23. aprillil 2012 ehitustööde töövõtulepingu Tallinna Transpordikooli peahoone ehitustöödeks summas 961 963,20 eurot, millele lisandub käibemaks.

Ehitustööd pidid esialgse ajakava kohaselt lõppema käesoleva aasta 24. septembriks.

Haridus- ja Teadusministeerium on volitanud RKASi esindama ministeeriumi kõigis lepingulistes toimingutes Tallinna Transpordikooli peahoone rekonstrueerimistööde korraldamisel. Ehitustööde lõpuni viimiseks kuulutatakse välja uus riigihange.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2012

Pindi KinnisvaraIlmunud on Pindi Kinnisvara koostatud kinnisvaraturu ülevaade. Ülevaate saab alla laadida klikkides siin samas tekstil.

Statistika: valmivate eluruumide arv hakkab vähenema

2012 II kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 379 eluruumi. Aastatagusega võrreldes vähenes kasutusloa saanud eluruumide arv 3%.

Kasutusloa saanud eluruumide pindala siiski kasvas 16% võrra. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumide pidala oli 58 900 m2.

Seekordsed kasutusloa saanud eluruumid olid tavapärasest märksa suuremad. 2012 II kvartalis kasutusloa saanud eluruumi keskmine suurus oli 155 m2. Kvartal varem oli see vaid 94 m2.

Lähima paari kvartali jooksul võib prognoosida valmivate eluruumide arvu kokkutõmbumist. Seda põhjusel, et alustatavaid elamispindade arendusprojekte on eelkõige kalli ehitushinna tõttu käesoleval aastal olnud eelmisest märksa vähem.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinna Tehnikaülikool ja Riigi Kinnisvara AS ehitavad koos null-energia maja

TTÜ ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) allkirjastasid kaks lepingut, mis tähendab koostöö jätkamist energiatõhusate hoonete alal.

Esimese lepingu raames analüüsitakse, millised on maailmas enimkasutatud hoonete kvaliteedi hindamise standardid ning antakse soovitusi Eestis kõige paremini sobivate standardite kasutamiseks.

Teine leping hõlmab ülevaateid taastuvenergia ressurssidest, uudsetest ja olemasolevatest elektrit- ja soojusenergiat tootvatest taastuvenergia lahendustest ning energiasalvestuslahendustest linnatingimustes paiknevatel büroohoonetel.

TTÜ Tea Varrak: „TTÜ-l on hea meel osaleda nii huvitavas koostöös nagu käesolev energiaalane uuring RKASi ja meie ülikooli vahel. Läbi selliste projektide saame oma teadmistega ja RKASi toetusega luua midagi kasulikku kogu Eestile.“

„Üha kallineva energiaressursi valguses on sellele tulevikust tehtavate kulutuste jätkusuutlikul tasemel hoidmiseks uute tehnoloogiate väljatöötamine ja kasutuselevõtt ehituses möödapääsmatu,“ selgitas RKASi juhatuse esimees Jaak Saarniit ettevõtte strateegilist huvi energiasäästule suunatud teadus- ja arendustöö vastu. “Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned olema nn liginullenergia majad,“ lisas Saarniit, viidates teema akuutsusele.

TAUST
Käesoleva aasta 13. jaanuaril allkirjastasid TTÜ ja RKAS lepingud, millega alustati koostööd taastuvenergia kasutusvõimaluste analüüsimiseks ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumite väljatöötamiseks.

Üürisektor on jõudsalt laienemas

Hiljutine kinnisvarakriis, tänane ootusärev majandusolukord ja noorte inimeste mõttemaailma muutused tähendavad, et üürisektor on tulevikus kindlasti laienemas. Nii võime oodata, et tänane elamufondist 15% suuruseks hinnatud üürisektor on aastate jooksul kasvamas 20-25 protsendini.

Veel 7-10 aastat tagasi hinnati kinnisvara ja eluaset lollikindlaks investeeringuks, mille väärtus saab ajas ainult kasvada. Igikestev kasvu- ja hinnatõusuootus põhines lähimineviku praktikal. Kollaste kaartide eest erastati korterid justkui tasuta. Selliselt hinnatasemelt tõusis kinnisvara väärtus tõepoolest jõudsalt näidates ainult hetkeks mõningast seisakut 1990-ndate lõpus.

2007. aastal alanud elamispindad hinnalangus tõi uue tõdemuse – ka kinnisvara väärtus võib kahaneda ja seda mitte paari tühise protsendi võrra, vaid lausa kordades. Elamispindade hinnad kukkusidki 2009. aasta keskpaigaks tipphindadega võrrelduna kaks korda.

Täna on inimestel veel lähiminevik meeles ja kinnisvara kui investeeringu turvalisus on küsimärgi alla seatud. See on põhjus, miks kinnisvara ostuvalmidus on vähenenud, kuigi ehk ratsionaalsed argumendid räägiksid kinnisvara ostmise poolt.

Teine põhjendus üürisektori laienemiseks on uue generatsiooni hoiakute muutus. Noortel on vabadus minna õppima või tööle kuhuiganes maailmas. Seetõttu ei soovi noored end kodumaaga liiga siduda, mida kinnisvara ostmine vägisi teeks.

Omaette põhjus, miks noored kinnisvara osta ei taha seisneb selles, et täna on neil puuduva omafinantseeringu ja kõrge tööpuuduse tõttu kinnisvaraturule märksa raksem siseneda kui näiteks 2004. aastal vahetult enne kinnisvarabuumi suuri hinnahüppeid.

Tööpuuduse kõrge näitaja ja kriisiaastate jooksul ärasöödud säästud on ka vanema põlvkonna puhul takistus, mis ei luba neil kinnisvaraturule ostjana siseneda. Kui aga eluaset on vaja, siis jääb parimaks alternatiiviks eluruumi üürimine.

Kolmas tegur üürisektori laienemiseks on üürileandjate kvaliteedi paranemine. Elamispindade turul on mitmeid ja mitmeid väikeinvestoreid, kes tahavad ja suudavad anda eluruume üürile pakkudes kvaliteetset ja usaldusväärset pikaajalist teenust.

Taoline üürisuhte turvalisuse kasv muudab üürisuhte ka üürnikule kindlamaks ja see lükkab omakorda edasi vajaduse endale oma isiklikku eluaset soetada.

Eeltoodud teguritele tuginedes võib julgelt eeldada, et elamispindade üürisektor on lähiaastatel jõudsalt laienemas.

Kinnisvarakriis on näidanud, et kinnisvara ei pruugi olla igavene rahamasin. Inimeste mõttemaailm elamispinna omamise vajaduse osas on kas majandusoludest või väärtuste muutusest tingituna teisenemas. Samuti on üürileandjate pool arenemas ja pakkumas järjest kvaliteetsemat ja usaldusväärsemat üüriteenust.

Nii võib prognoosida, et kui täna on Tallinna elamufondist üüripindasid 15%, siis kümnekonna aasta pärast oleme liikunud märksa lähemale 25 protsendile ehk näitajale, mis võiks meil täna eesmärgiks olla.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada.

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

Hea kinnisvaramaakler toob parima tulemuse

Kui olete otsustanud müüa, osta, üürida oma kodu või investeerida kinnisvarasse, tuleb vastu võtta otsus, kas kasutada selleks kinnisvaramaakleri teenust või tegeleda kogu protsessiga ise.

Selleks, et müüa ise oma kinnisvara, peab olema suurel hulgal vaba aega ja energiat. Kriitilise tähtusega on ka põhjalikud teadmised kinnisvara ostu-müüki puudutavatest protsessidest ning turuinfo valdamine: turuhinnad, turuaktiivsus, sarnase kinnisvaraga tehtud tehingud ja müügisolevad objektid antud piirkonnas.

Müügiprotsess võib kujuneda üsna stressirohkeks ja tihtipeale pöörduvad kliendid, kes on otsustanud tegeleda ise oma kinnisvara müügiga, peale mõningast iseproovimise perioodi siiski spetsialisti poole ning tunnistavad, et kinnisvaramaakleri palkamine oli väärt seda kulutust. Veelgi enam – tänu spetsialisti abi kasutamisele kulgeb müügiprotsess ladusamalt ning tulemus on kliendile reeglina kasulikum, kui see oleks olnud maakleri abita.

Parima tulemuse saavutate koos oma ala asjatundjaga

On loogiline, et erinevates eluvaldkondades saavutame parima tulemuse, kui kasutame vastava spetsialisti abi – hambavaluga pöördume hambaarsti poole, maksuküsimustes küsime nõu maksuspetsialistilt, õigusküsimustes pöördume juristi poole. Nii on ka kinnisvaraga. Esmapilgul lihtsana tunduv korteri/maja (edukas) müük võib peita endas mitmeid takistusi. Tõsi, enamik inimesi võib saada ka iseseisvalt oma kinnisvara müüdud, kuid iseasi on see, kas see tehing ka kliendile maksimaalselt kasulik oli või kas oleks seda saanud edukamalt teha.

Edukas kinnisvaratehing eeldab müügiga tegelevalt inimeselt mitmeid oskuseid ja teadmisi:

  • Erinevate müügitehnikate valdamine
  • Suurepärane läbirääkimisoskus
  • Teadmised kinnisvara puudutavast seadusandlusest
  • Psühholoogiaalased teadmised
  • Analüüsivõime

Lisaks heale müügitööle annab professionaalse maaklerfirma kasutamine klientidele ka kindluse, et kõik lepingud ja muud juriidilised küsimused  saavad korrektselt lahendatud.

Suurematel maaklerfirmadel on lisaks maakleritele ka oma hindajad. Lisaks on head partnersuhted notarite, juristide, pangahalduritega, kes kõik aitavad kaasa edukale müügitehingule. On oluline, et kliendile oleksid kõik need teenused maakleri vahendusel kättesaadavad.

Kuna kinnisivaramaakleril puudub emotsionaalne side müügisoleva objektiga, siis oskab ta edastada mõtted ja siluda teatud olukorrad ilma, et muututaks liiga isiklikuks, mille tulemusel saavutatakse suure tõenäosusega paremaid kokkuleppeid.

Kuidas valida maaklerit?

Parim viis selleks on soovitused. Soovitusi saad nii sõpradelt, tuttavatelt,  kolleegidelt, naabritelt jne. Vestle inimestega ja uuri, kes ja kuidas on oma kinnisvara müünud, millist maaklerit ja maaklerfirmat selleks kasutanud ja kuidas nende teenusega rahul olnud. Kui soovitused puuduvad, siis pöördu ise mõne kinnisvarabüroo poole. Vali alati tuntud ja usaldusväärne firma. Üheks oluliseks usalduskrediidi määrajaks on kuulumine  Eesti Kinnisvarafirmade liitu.

Kui sa oled leidnud endale sobiva kinnisvarabüroo siis külasta nende kodulehekülge, kus on firmas töötavate maaklerite kohta tutvustav informatsioon ja fotod.

Oma valikut tehes on oluline isiklik kontakt ja emotsioonid, mis sul suheldes maakleriga tekivad. Usalda enda nn kõhutunnet. On oluline, et tekiks usaldus ja kindlustunne, et kodu saab müüdud kasutades selleks parimaid ja asjatundlikemaid müügistrateegiaid, saades sellega parim võimalik hind.

Enne müügiprotsessi alustamist koostab iga professionaalne maakler piirkonna ja sarnase kinnisvara turuanalüüsi, mis peaks sisaldama:

  • linnaosa üldist turusituatsiooni ja müügipotentsiaali
  • infot vähemalt kolme sarnase müüdud kinnisvaraobjekti kohta antud piirkonnas (müügihind, tehingu aeg jne)
  • vähemalt kolme sarnast kinnisvarapakkumist, mis on antud piirkonnas hetkel müügil.

Müügianalüüs on oluline selleks, et alustada müüki turuhinnale vastava hinnaga ja viia sind hea tehinguni.

Liiga madal müügihind viib küll kiire tehinguni, aga ei pruugi olla kliendile parim. Liiga kõrge müügihinna tagajärjeks on see, et korterile ei leita soovitud ajaga ostjat. Maakleri kohustus on kujundada müügistrateegia (sealhulgas müügihind ja müügiperiood) vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele.

Kui maaklerifirma pakub kliendile ilmselgelt kõrget müügihinda, siis tuleks ettevaatlik olla. Paljud vahendajad kasutavad seda taktikat selleks, et kliendiga maaklerileping sõlmida, mis aga enamasti ei vii tulemusliku tehinguni. Liiga kõrge hinnaga müümise oht peitub selles, et mida kauem teie kodu on müügis olnud, seda vähem atraktiivseks ta muutub ja on võimalik, et seda madalam pakkumine ka lõpuks tehakse.

Vahendustasust

Osad kinnisvaramaaklerid pakuvad väga madalat vahendustasu. Ka selle osas tasub olla ettevaatlik. Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ongi. Väga madal teenuse hind tundub esmapilgul ahvatlev, kuid reeglina tähendab ka teenuse madalat kvaliteeti. Selleks, et saada oma vara eest võimalikult head hinda, on vaja teha kulutusi ja ennekõike teha head müügitööd. Esinduslikud kinnsvarafirmad seda kõike pakuvad, lisaks tehakse hulgaliselt lisategevusi nagu kampaaniad, koostöökuud pankadega jne. Kõik see aitab kaasa edukale müügile.

Vahendustasu suurus on kindlasti oluline, kuid see ei tohiks maakleri valikul olla ainuke ja määrav faktor. Oluline on teada, missugust teenust selle tasu eest saadakse.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Statistikaameti tulevane büroohoone sai nurgakivi

Täna, 28. septembril sai Tallinnas Tatari tänaval nurgakivi Statistikaameti uus büroohoone. Järgmisel sügisel saab amet 6-korruseliseshoones oma kasutusse kaasaegsed ja efektiivse pinnakasutusega tööruumid.

„Meie jaoks on suur asi, et saame kaasaegsesse majja. See annab töötajatele uut indu järjest kasvavas andmete maailmas tegutsemiseks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Uus hoone on arvestab meie vajadustega, ruumikava soodustab inimeste koostööd ja hoone sisekliima saab vana majaga olema hoopis midagi muud. Need asjad mõjuvad tööviljakusele hästi,“ lisas ta.

„Statistikaametile uue büroohoone rajamine on meie meeskonnale väärikas väljakutse ning samas hea võimalus rakendada värskeid kogemusi, mille omandasime Eesti suurima büroohoone, Tammsaare Ärikeskuse arendamisel,“ sõnas Kaamos Kinnisvara AS tegevjuht Priit Uustulnd. “Meil on heameel alanud koostöö üle sedavõrd maineka ja usaldusväärse partneriga,“ lisas Uustulnd. Tatari 51 asuvas Statistikaameti uues majas on kokku enam kui 4800 ruutmeetrit netopinda.

Maja sümboolse nurgakivi asetasid paika Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp, Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatuse liige Elari Udam ja Kaamos Kinnisvara AS-i tegevjuht Priit Uustulnd.

Hoone on projekteerinud Nord Projekt AS ja valmis ehitab Kaamos Ehitus OÜ.

RKAS, Statistikaamet ja Kaamos Groupi kuuluv Vindor Holding OÜ sõlmisid käesoleva aasta jaanuaris lepingud, mille tulemusena kolib Statistikaamet Tallinnas Tatari 51 rajatavasse büroohoonesse 2013. aastal sügisel .

RKASi poolt möödunud aasta juulis Statistikaametile üüripinna leidmiseks korraldatud avalikule konkursile esitatud kahekümne kahest pakkumusest vastas tingimustele üheksa. Parima pakkumise tegi konsortsium Kaamos Kinnisvara OÜ, Vindor Holding OÜ ja Kaamos Ehitus OÜ. Üürilepingu kestvus on kümme aastat.

Statistikaamet tegutseb täna Tallinnas ligi pool sajandit vanas hoones, mille töötingimused ei rahulda enam ameti vajadusi.


Vasakalutl – RKASi juhatuse liige Elari Udam, ja Kaamos Kinnisvara AS-i tegevjuht Priit Uustulnd ja Statistikaameti peadirektor Priit PotiseppVasakalutl – RKASi juhatuse liige Elari Udam, ja Kaamos Kinnisvara AS-i tegevjuht Priit Uustulnd ja Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp

Rrohkem pilte: http://goo.gl/4nA38

Tallinna korterite üüriturg

Jätkuv ebakindlus majanduses ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järgi. Lisaks on Eesti ühiskonnas toimunud oluline mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist 2007.a kevadel hakkas Tallinna üürikorterite pakkumiste hulk kiiresti tõusma, kuid esialgu püüdsid omanikud kramplikult buumiaegset hinnataset säilitada. Üüriturg reageeris klassikaliselt: kui pakkumine kasvab, siis nõudlus väheneb ja hinnad langevad. Üürituru põhi saabus 2009. a kevadel ja Tallinna hakkasid hinnad vaikselt tõusma 2010. a kevadel.

2010. a kevadest kuni 2011. a sügis-talveni olid üürihinnad tõusutrendis, kuid 2011/2012 talvel hakkas pakkumine kasvama ja hinnatõus peatus. Üheks põhjuseks kindlasti sundkulutuste (kommunaalkulud) tõus.

Käesoleva aasta III kvartalis mõjutas üürikorterite nõudlust ja pakkumist sesoonsus, eriti algav õppeaasta ja pakkumiste hulk vähenes oluliselt ja märgata võis hinnatõusu.

Tallinna kesklinna üüriturul tervikuna viimase aasta jooksul olulisi hinnamuutusi ei ole toimunud. Hinnad ja pakkumiste hulk on püsinud suhteliselt stabiilsed. Keskmine pakkumiste hind on ca 8,0 €/m².

Samas äärelinnas on märgata üürikorterite pakkumise olulist vähenemist ja ca 10% hinnatõusu eelkõige väiksemate kommunaalkuludega 1- ja 2-toalistel korteritel. Sõltuvalt korteri seisukorras ja täpsemast asukohast on üüripakkumiste hinnavahemik 5,0-7,0 €/m². Eriti märgatav on 1- toaliste üürikorterite pakkumise vähenemine Lasnamäel ja korterid hinnaga 150-200 € kuus leiavad üürniku päevaga. Kui varem olid oluliselt vähemnõutud vanemates korterelamutes paiknevad 3-4- toalised korterid, siis nüüd lähevad needki suhteliselt kiiresti kaubaks.

Hinnatasemelt on kesklinnale kiiresti lähenemas Kristiine linnaosa kesklinna lähedane piirkond ja Kalamaja.

Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega.

Käesoleval kütteperioodil tõusevad sundkulutused eluasemele järsult, eelkõige kütte ja elektri hind ning see ei jäta see tõenäoliselt mõju avaldamata enamike korterite üürihindadele.

Enamik üürnikke planeerib oma sissetulekust teatud osa kommunaalkuludeks ja üürimakseks.

Kuna paljud odavama hinnaklassi korterite üürnikud on hinnatundlikud, siis mingil hetkel võivad sundkulutused eluasemele ületada kriitilisele piiri ja omanikud peavad üürnike hoidmiseks langetama üüri hinda.

Omanikud on viimase aasta jooksul järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama potentsiaalse üürniku maksevõimele ja taustale ning kiirustades lepinguid enam ei sõlmita. Üürnike poolt vaadates on eelistatud möbleeritud korterid, mille juurde kuulub ka kindel parkimiskoht.

Kuna üürituru areng on kiire, siis planeeritakse Tallinnas juba spetsiaalsete üürimajade arendamist, kuid teadaolevalt ei ole tänaseks veel ühegi üürimaja ehitust alustatud. Sobivaid kortereid otsivad investeeringu eesmärgil ka välismaalased, kes panustavad 5-10 aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu. Sobivaks investeeringuks peetakse reeglina kesklinnas kaasaegses uuemas elamus paiknevat heas korras 1- või 2-toalist korterit.

Prognoosime lähiperspektiivis mõningast üüripakkumiste hulga kasvu ja üürihindade jätkuvat diferentseerumist asukohast ja eluaseme sundkulutustest lähtuvalt.

Rain Rätt
analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

Üüriäri KKK: Kas väljaüüritav korter peaks olema tühi või sisustatud?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tühja korteri väljaüürimine on keeruline, sest on vähe inimesi, kel oma mööbel üürikorterisse kaasavõtmiseks olemas on.

Üürnik eeldab ikkagi elementaarse sisseehitatud mööbli ja pehme mööbli ning laudade-toolide olemasolu.

Rohkema sisustusega korter otseselt üürihinda väga ei tõsta. Küll aitab korralikult korterisisustus üürniku kiiremini leida ja seeläbi vakantsust vähendada.

Kindlasti on kusagil üksikud üürnikud, kes soovivad tühja korterit, kuid neid leida on tõenäoliselt üsna keeruline, ehkki mitte võimatu.

Sisustuse kõrval tasub märkida, et väljaüüritav korter peaks olema koristatud ja puhas.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Majade üüripakkumised piirduvad Tallinna ja Pärnuga

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2012. a. augustis Tallinnas üürile 170 maja. Aastatagusega võrreldes on majade üüripakkumine kasvanud 30 maja võrra ehk 28%.

Majade üüripakkumisi võib leida ainult osadest Tallinna linnaosadest. Nii näiteks eei leia üürimaju valdavalt korteritele pühendunud Lasnamäelt ja Mustamäelt.

Majade keskmine üüripakkumise hind oli augustis 5,9 €/m². Aastaga on üürihind tõusnud 9,3%, mis korterite üürihinna kasvu arvestades on pigem tagasihoidlik näitaja.

Tallinna kõrvalt võib portaalis KV.EE üürimaju leida veel ka Pärnus. Muudest linnades üürimaju praktiliselt pakkumisel ei olegi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk
08/2011 08/2012 Muutus, %
Haabersti 37 17 -54%
Kesklinn 31 29 -6%
Kristiine 16 NA
Nõmme 16 26 63%
Pirita 23 49 113%
Tallinn 107 137 28%
Pärnu 23 33 43%
Eesti 130 170 31%

Majade üüripakkumiste keskmise hinna muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Uus Maa Kinnisvarabürool 20 aastat aktiivset tegevust Eesti kinnisvaraturul

22. mai 2012 täitus Uus Maa Kinnisvarabürool 20 aastat aktiivset tegevust Eesti kinnisvaraturul ning seoses juubeliaastaga avalikustas Uus Maa Kinnisvarabüroo 17. Septembril uue kodulehekülje. Uue kodulehekülje suurim fookus on kasutajasõbralikkus. Eesmärgiks oli luua keskkond, kus otsitav on loogiliselt ja hõlpsasti leitav ning kogu info on mugavalt kahe kliki kaugusel.

Olulisemaks uuenduseks saab pidada seda, et  nüüd on  kodulehe külastajal võimalus valida kohe avalehel viibides huvi pakkuv piirkond ning sinna siseneda. Sama valik on olemas ka pakkumiste leheküljelt. Et olla klientidele lähemal ja kättesaadavam on avalehel maakleri kontaktid, kes vastab huviliste kinnisvaraalastele küsimustele ka peale büroo sulgemisaega ning nädalavahetustel märgitud kellaaegadel.

Uus Koduleht tuli avalikkuse ette käesoleval nädalal ning see on jätkuks aasta alguses valminud uuele korporatiivsele identiteedile, mille aitas luua Ministry of Media.

“Soovisime luua kinnisvarakeskkonna, kus klient ei pea mõistatama, millise menüü alt mida otsima peaks. Kui klient ei leia otsitut lihtsalt üles, lahkub ta lehelt ja kaotame väärtusliku kontakti. Nüüd on kõik lihtne ja loogiline. Sisu osas me kärpeid teinud ei ole – kõik oluline on alles; see on nüüd lihtsalt paremini leitav,” ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo turundusjuht Kaie Kass Agcay. “Paari päevaga oleme saanud juba palju positiivset tagasisidet, mis näitab, et oleme õigel teel. Soovime igati olla oma slogani – Meid kliendid soovitavad – tasemel.”

Uus Maa Kinnisvarabüroo kodulehte külastab päevas kuni 2000 kinnisvarahuvilist. 19. augustist 18. septembrini on www.uusmaa.ee leheküljel üle 23 000 unikaalset külastust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo on üks Eesti juhtivaid kinnisvaraettevõtteid, kus töötab tänaseks enam kui 120 kinnisvaraspetsialisti. Uus Maa on kahel korral (2009, 2010) valitud parimaks kinnisvara konsultatsiooni ja nõustamisfirmaks Eestis tunnustatud ajakirja EUROMONEY poolt. Uus Maa Kinnisvarabüroo kuulub ainukese Eesti kinnisvaraettevõttena ülemaailmse kinnisvaravaldkonna nimesid ja ühinguid ühendava organisatsiooni FIABCI liikmete hulka.

Uus Maa Kinnisvarabüroo sidusteenuste hulka kuuluvad peale nii elukondliku kui ka ärikinnisvara vahendusteenuse ka kinnisvara hindamine, kolimisteenus, ehitus ja remont, energiamärgise väljastamine, ehituse konsultatsioonid ning Uus Maa Invest ostab klientidelt soodsa hinnaga kinnisvara.

Uus Maa kinnisvarabüroos töötab suurim arv Eesti Aasta Maakleriks valitud kinnisvaraspetsialiste ning ettevõtte meeskond on pühendunud professionaalset teenust hindavate klientide ootuste ületamisele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine