Uue Tallinna vangla detailplaneering kinnitati ning arendusega saab jätkata

Harjumaa Rae Vallavolikogu kehtestas 19. juunil Rae vallas asuva ligikaudu 50 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneeringu, millega anti roheline tuli Tallinna vangla arendusele.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tegemist hea uudisega, kuna algselt Maardusse kavandatud ning seal aastateks vaidlustesse takerdunud Tallinna vangla arendus liigub plaanipäraselt edasi.

„Eelmisel aastal uue asukoha saanud Tallinna vangla arendus on saanud hoo sisse ning protsessid kulgevad hea tempoga. Eelmisel kevadel leidsime vanglale uue asukoha, kuhu vangla rajada ning nüüd, kui on olemas ka detailplaneering, saame selle projektiga edasi liikuda. Tänane Tallinna vangla on äärmiselt amortiseerunud ning nii töötajate, kui kinnipeetavate jaoks oleks ammu vaja korralikumaid tingimusi – pealegi on lagunevate hoonete avariiremont tuleviku suhtes erilise kasuta kulutus. Hea uudis on, et Rae vallavolikogu poolt 19 juunil kehtestatud planeeringule leiti kõiki osapooli rahuldav lahendus ning uue Tallinna vangla rajamisega saab minna edasi maatoimingute ja projekteerimise juurde, “ lausus minister.

Rae valla detailplaneeringuga nähakse ette muuta osaliselt valla üldplaneeringut ning muudetakse mõningal määral varasemat Soodevahe tööstuspargi detailplaneeringut, kuna on vajadus muuta osaliselt maakasutuse sihtotstarve riigikaitsemaaks ning määrata sellest tulenev ehitusõigus ja hoonestustingimused. Samuti lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Rae vallavolikogu algatas Tallinna vangla detailplaneeringu 7. juulil 2011. aastal ning selle koostas K-Projekt AS.

Järgmise sammuna alustatakse maatoimingutega, millele järgneb Tallinna vangla projekteerimine ja ehitamine. Kõige varem valmib vanglakompleks 2015. aastal. Vanglaehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS.

Uus Tallinna vangla on plaanitud kambersüsteemi tüüpi vanglana ning sinna luuakse lisaks vanglale avavangla, arestimaja ja praegu Maardus asuv Tallinna vangla tervishoiuosakond. Vanglasse on planeeritud 1000 kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta. Tallinna Vangla rajamisega koos arutatakse ka uue väljasaatmis- ja interneerimiskeskuse loomist Tallinna vangla lähistele.

Uue Tallinna vangla kubatuur saab olema 300 000 m³, mis on võrreldav kolme Olümpia hotelli suuruse hoonega ning hoonete suletud brutopind kokku ligi 74 000 m².

Kinnisvara müügikoolitus toimub 24/09/2012

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus24/09/2012 toimub Kinnisvarakooli koolitustesarja teine koolitus – kinnisvara müügikoolitus. Koolitusele registreerumine on alanud.

Müügikoolitus on suunatud maakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, aga ka eraisikutele, kel on vajadus tegeleda kinnisvaramüügi protsessi juhtimisega.

Kinnisvara müügiprotsess koosneb kahes komponendist – ensemüügist ja kinnisvaraobjekti müügist. Neile kahele teemale ongi kinnisvara müügikoolitus keskendunud.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

National Conservation Strategy Developed For Estonia

According to a recent report by Robin Ilves on the Estonian Public Broadcasting English language site, the Estonian government has announced plans for a nationwide scheme for nature conservation and protection.

The new plan, to be carried out by the Ministry of the Environment, appropriately enough, spans until 2020, the report said.

Estimated at a cost of 582.2 million Euros, the scheme aims to educate the public about nature conservation and the natural environment, including environmentally-friendly nature tourism, preservation work and financial incentives for creating conservation areas, the report continued.

Estonians value their natural environment; the country boasts several unspoilt national parks and vast areas of bog land hosting a plethora of species, as well as approximately half the country being covered by forest. As noted on this blog the quality of bathing water in freshwater rivers and lakes is amongst the best in Europe.

Thus it comes as no surprise that conservation would be on the agenda; even during the Soviet era there were environmental protests against the proposed strip mining of phosphorus (which thankfully never came to fruition).

However such efforts at conservation hitherto have largely been conducted on a regional or ad hoc basis – this is the first comprehensive national plan of its kind.

The original article is here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Iseehitamise valu ja võlu

Minu kodu lähedal on üks elamupiirkond, millest ma aeg-ajalt mööda jalutan. Ja seetõttu olen aastaid olnud pealtvaataja ühe eramu ehitamisprotsessile, mida tõesti ehitab omanik täiesti üksi.

Vaadates ehitustempot peab tõdema, et tegemist pole kiire ehitamisega. Ehitustööde peale on seni kulunud umbes 4-5 aastat ja sama tempoga jätkates kulub veel mõni aasta enne kui saab sisse kolida.

Aga seevastu sellist ehituskvaliteeti nagu seal on saavutatud kohtab väga harva. Iga töö on tehtud äärmiselt täpselt ja korrektselt. Näiteks fassaadi soojustusmaterjalina kasutatav peno on paigaldatud sellise täpsusega, et pole kuskil ka kõige pisematki pragu ning sein on filigraanselt sirge.

Märkimist väärib kindlasti ka see, et alati on kõik materjalid ladustatud korrektselt ning ehitusobjekti koristatakse regulaarselt. Kui tavaliselt on ehituse ajal maja ümbruses sageli korralik prügimägi siis sellel objektil on kõik absoluutselt puhas ja kõik prügi on alati peale tööpäeva lõppu koristatud.

Selle maja valmimist vaadates on selge, et seda ehitatakse palgaraha eest. Kogutakse mõnda aega raha, ostetakse ehitusmaterjali ja siis paneb peremees selle paika. Põhilised ehituskuud on suvisel perioodil puhkuse ajal või siis muul ajal õhtuti peale tööd.

Jõudumööda toetavad ka teised pereliikmed pereisa tööd. Pere 3 last ja abikaasa on samuti sageli abis ning aitavad lihtsamaid töid teha. Tõsi lapsed on veel väikesed ja nende tugi ehitustööde osas minimaalne.

Sealt mööda jalutades olen sageli imetlenud selle pere püüdlusi ja kindlameelsust niimoodi ise ehitades oma kodu luua. Sisuliselt kulub pea iga vaba hetk selles peres pereisal umbes 6 – 8 aasta jooksul ainult oma maja ehitamisele. Lisaks veel see, et suur osa teenistusest läheb ehitusmaterjalide ostmisele ja seetõttu muud soovid peavad jääma ootele.

Imetlen seda peret just seetõttu, et selline ise ehitamine nõuab pidevat pingutamist ja pühendumist, mida on vähestel.

Võtame kokku

Mis on iseehitamise peamised eelised:

  • Tugev emotsionaalne side oma majaga
  • Ehituskvaliteet sõltub sinu oskustest
  • Ehitustöid teostad endale sobival ajal ja mahus
  • Palgarahast ehitades ei ole vaja laenu võtta (või oleks vaja laenu võtta tunduvalt väiksemas mahus)
  • Maja ehitusmaksumus tänu iseehitamisele on väiksem
  • Iseehitamise käigus õpib uusi oskusi ja paned ennast proovile

Mis on iseehitamise peamised miinused:

  • Maja ehitusperioodiks kujuneb 6-8 aastat või enam
  • Kogu vaba aeg aastate jooksul kulub ainult ehitamisele ja ei jää aega perega ning näiteks harrastustega tegelemiseks
  • Ehitusperioodil peab pere elama kokkuhoidlikult kuna suurem osa teenistusest läheb ehitamiseks
  • Nõuab suurt pühendumist ja distsipliini võetud eesmärgi elluviimisel

Kindel on aga see, et kui lõpuks ise oma maja ehitades see lõpuks valmis saab, on rahulolu majast mitmekordne. Selliselt ehitavad oma maja ainult tõeliselt tugevad pered, kes saavad hakkama iga eesmärgiga oma elus!

Edu neile!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Dos And Don’ts When Letting Out Rental Property In Tallinn And Estonia: Part Two-The Don’ts

Following on from our article yesterday in which we outlined what you should do when letting out property in Estonia, here as promised is part two, in which we detail the ‘don’ts’…

1) Don’t wait to secure the highest rental rate possible. Profits can be washed out by the additional vacancy time; in addition, market conditions can change rapidly. By the same token, don’t keep rental rates high and accept a high vacancy rate while waiting for market conditions to improve. High levels of vacancy can lead to high tenant improvement costs and free rent as additional concessions due to the market being a tenant’s market. At the time of writing, the rental market is quite buoyant and so obtaining the market rate for your property without a long wait should be viable.

2) Don’t rule out proposedtenant improvements-losing a potential tenant by refusing to make improvements could lead to additional vacancy time.

3) Don’t make the mistake of cutting out promotional work on your apartment as well as search feesas the market tightens again. If you are not competitive in these areas, you risk fewer tours, which will mean less qualified tenants, which could lead to longer vacancy times.

4) Don’t halt refurbishment and improvement plans in a hot market. These plans can take months to develop and come to fruition. Tenants want the level of service and quality of appearance to be maintained over the life span of their lease. This may attract them to stay for another lease term, saving you money. That being said, you should keep your tenant improvement costs as low as possible. It’s a good idea to stay on top of the repair and maintenance needs of your property by repairing or replacing any item that is not functioning as soon after being notified as possible to prevent further damages or tenant dissatisfaction.

5) Don’t impinge on your tenant’s privacy: inform them about any potential visit well in advance and certainly at least 24 hours.

6) Do not leave anything of great financial or sentimental value in a property which you are letting out.

And that’s it! We hope you have found this advice helpful, and we’re waiting to hear your comments, questions or experiences!

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

55% maapakkumisest asub Harjumaal

Portaali KV.EE andmetel oli juuni kuus Eestis 4459 maatüki müügipakkumist. Neist pakkumistest 55% ehk 2458 asuvad Tallinnas ja Harjumaal.

Aastaga on Eesti maapakkumiste arv kasvanud 2%, Harjumaa pakkumisi on sama palju, kui aasta tagasigi.

Turu suuruse järgi on enam pakkumisi veel Pärnu ja Tartu maakonnas, kus asub vastavalt 646 ja 612 pakkumist.

Maapakkumiste keskmine hind on pigem langemas. Eesti keskmine pakkumishind langes aastaga 4%. Sama palju kukkusid hinnad Harjumaal.

Tartu hinnatase kasvas aastaga 13%, Pärnus aga langes 16%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 06/2011 06/2012 Muutus, % 06/2011 06/2012 Muutus, %
Eesti 4 361 4 459 2% 35,4 34,1 -4%
Harjumaa 2 455 2 458 0% 47,7 45,7 -4%
Hiiumaa 23 33 43% 1,0 1,5 50%
Ida-Virumaa 78 76 -3% 28,5 32,7 15%
Jõgevamaa 53 46 -13% 15,3 18,3 20%
Järvamaa 15 NA 12,0 NA
Läänemaa 180 146 -19% 7,7 13,4 74%
Lääne-Virumaa 52 79 52% 18,8 23,1 23%
Põlvamaa 15 13 -13% NA
Pärnumaa 518 646 25% 29,2 24,6 -16%
Raplamaa 116 93 -20% 11,4 11,3 -1%
Saaremaa 48 103 115% 25,3 12,7 -50%
Tartumaa 613 612 0% 15,6 17,6 13%
Valgamaa 68 78 15% 19,7 16,8 -15%
Viljandimaa 45 39 -13% 33,6 28,6 -15%
Võrumaa 82 37 -55% 14,8 NA

Maatükkide müügipakkumiste arvu muutus Eestis portaalis KV.EE

Avati Jõgeva uus kohtu- ja politseihoone

Jõgeval avati kolmapäeval, 25. juulil pidulikult enam kui 2000 ruutmeetri suuruse netopinnaga uus kohtu- ja politseihoone, milles saavad omale kaasaegsed tööruumid kohus, kinnistusosakond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus ning politsei koos arestimajaga.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uus kohtu- ja politseihoone kaasaegne ning tänaseid ja ka homseid kohtupidamise vajadusi igati arvestav. „Kaasaegsed ning töötajasõbralikud tingimused tõstavad kindlasti töötajate motivatsiooni ning seeläbi ka kohtupidamise ja töökvaliteeti üldiselt. Ükski senituntud maja ise kohut mõistma ei hakka või kurjategijaid ei püüa, kuid kindlasti on head töötingimused tähtsad märgina, et kohtunike, politseinike, kohtuametnike, kriminaalhooldajate ja paljude teiste inimeste töö on tähtis ja sellesse panustakse maksumaksjate poolt heade töötingimustega. Kui küsida, mida maksumaksja vastu ootab, siis kindlasti head teenindust, tempokat kohtupidamist ja asjalikku suhtumist keeruliste asjade juures ja olen kindel, et uues Jõgeva kohtu ja politseihoones seda pakutakse. Uue maja valmimine ja paremad töötingimused aitava ka kindlasti meid sammu lähemale valitsuse eesmärgile, et kohtupidamine ühes astmes toimuks saja päevaga,“ sõnas justiitsminister Kristen Michal maja avamisel.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul valmis Jõgeva uus kohtu- ja politseihoone ühiste jõupingutuste tulemusena. „Ametid, mis olid küll ka varem ühe katuse all, saavad nüüd koostööd jätkata uues, säästlikumas ja mugavamas hoones. Vastvalminud maja oli väga oodatud, kuna sellega ei parane mitte ainult ametnike töötingimused, vaid kasvab ka korrakaitse tõhusus ja usaldusväärsus Jõgeva kodanike silmis,“ ütles ta.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on uus politsei- ja kohtumaja hea näide tulevikkuvaatavast riigi kinnisvarastrateegiast, mille võtmesõnaks on säästlikkus. „Vastvalminud ühishoone on energiasäästlik ja võimaldab senisest märksa efektiivsemat pinnakasutust, mis aitab riigil tulevikus kulusid kokku hoida,“ rõhutas Saarniit.

Enam kui 2000 ruutmeetri suuruse netopinnaga hoones said omale kaasaegsed tööruumid kohus, kinnistusosakond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus ja politsei koos arestimajaga. Samuti rajati Suure ja Pargi tänavate äärde parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega.

Riigi Kinnisvara AS korraldas 2011. aastal Jõgeval Suur tn 1 kinnistule arendaja leidmiseks vähempakkumise, mille kohaselt seati ehitaja kasuks hoonestusõigus ja sõlmiti ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürileping. Viimases pakkumisvoorus osales kokku viis firmat, kellest parima pakkumise tegi Merko Elamu AS. Hoone on projekteerinud AS Amhold.

Sarnast finantseerimismudelit kasutades on tänaseks juba valminud Rakvere politsei ja pääste ühishoone ning Jõhvi kohtumaja.

Dos And Don’ts When Letting Out Rental Property In Tallinn And Estonia: Part One – The Dos

Following hot on the heels of our recent posts on where to buy in Tallinn, Estonian real estate terminology getting lost in translation, and top tips when buying in Estonia, all of which we hope you’ve found helpful, we thought we’d continue on that trajectory.

This time, the topic is letting out properties. So here are the main ‘dos’ when letting out an apartment here or, for the most part, anywhere:

Many people become a ‘landlord’ in Estonia or elsewhere for that matter with little knowledge of the realities of what the process involves.

Even if you are an existing landlord already, you can never have too much advice, and there may be some differences between Estonia and wherever you hold your other properties.

A lack of knowledge about being a landlord can lead to such unwanted scenarios as unexpected expenses, void periods or problem tenants.

To help you avoid any of these undesirable situations, here are some of the most significant do’s and don’ts when letting out property in Estonia.

Do…

1) Make your property as appealing as possible to potential tenants (neat and clean, in order, decorated). If the property was formerly your personal home or part time home, or contains fixtures and fittings left over from a former occupant, be prepared to make the necessary internal alterations in order to successfully attract a tenant. One’s own personal tastes may not match with those of other people. Experience has shown that tenants on the whole prefer light, neutral colours and modern, contemporary (but not too extreme) fixtures and fittings. Time to get rid of that lime-green ceiling or novelty lampshade! ‘Minimal is king’, is a useful watchword here. At the same time, thoughtfully-located and attractive pictures which are in keeping with the overall design of the apartment can make all the difference, as can a few well-placed mirrors. Plants also make a huge difference, although naturally there is the issue of getting tenants to water them once an agreement has begun. The property should also be wisely furnished (e.g. take away unnecessary furniture pieces, have modern and clean furniture which is in keeping with the property etc.)

2) Steer clear of void periods at all costs, even if this means being flexible about rental levels. This also means you should be flexible in terms of rental periods, for example having a short term let for part of the year and longer terms during the remainder, to maximise profits and minimize void periods. This can have the effect of earning 10-15 per cent more per year. Naturally having a fully-managed service will mean that the hassle of organising this is out of your hands.

3) Consider letting the property out as a part-furnished property. Whilst many tenants may be travelling light or interested in short term lets and therefore more likely to choose a fully-furnished property, some scope for their own additions to the furniture can be attractive. What constitutes essential furniture in a part-furnished property? Naturally beds should be provided in the primary bedrooms at the very least; mattresses should be included only if they are relatively new (ie no more than 4-5 years old) and clean. Sofas and chairs should also be included where necessary, and substantial storage space in particular for clothes (wardrobes, walk in wardrobes, chests of drawers etc) is also a must. Kitchen fixtures and fittings should natrually be included and utensils, cutlery, crockery etc can also be provided inexpensively.

4) Provide as much detailed description of your property as possible. There are two very good real estate portals (kv.ee and city24.ee) which list properties available under quite detailed search parameters, in English and with plenty of photos. Your real estate broker will also be able to advise and guide you through the process of marketing your property.

5) Once you have a tenant, make sure that you have a proper lease agreement in place (certainly ask for a tenant’s documentation; get all the important terms of the tenancy in writing). You should also check the potential tenant’s background if possible (credit info, personal info, family, pets, smoking etc). An agent can advise you on this. It is worth having a detailed inventory compiled. This will be signed by both landlord and tenant, thus avoiding any unpleasant disputes arising surrounding any damage at the end of a tenancy. It should cover not only major items such as any furniture, but also details of the overall qualities of the walls, painted areas, flooring etc to account for any damage that might occur. You might also consider obtaining property insurance to cover for damage, and a security deposit, usually of one month, is also worth getting. It’s worth having an inventory taken (even in unfurnished properties).

6) Consider getting a property professionally cleaned at the end of a tenancy period. This can work wonders in attracting a new tenant, breathing new life into worn carpets and making grubby tiles sparkling again. First impressions last and it would be a shame to put off a potential tenant simply because of an unpleasant odour or dirty bathroom.

7) A certain amount of reasonable wear and tear should of course be expected, so expect it! Over time items will need to be replaced. As a general rule, fridges and other white goods will need to be replaced as they become outdated or cease to work over the years, and a property will need small redecoration works and maintenance works approximately every four years. Wooden parquet flooring also requires attention from time to time.

8) If you are living outside Estonia, it is well worth arranging for a managing agent who will not only find and reference tenants for you, but also draw up contracts, manage the collection of rents, bill payments, see to any maintenance or emergency repairs which may arise, advise you on any refurbishments that may need doing etc. Keep in touch: your managing agents can advise you about developments at the property, maintenance issues etc, but always respond to emails and queries on this promptly. This will lead to a better relationship with a tenant and an increased likelihood that they will want to stay on.

….and the ‘don’ts’ will follow in a later installment!

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

LVM Kinnisvara: aastases võrdluses müüdi Saaremaal kaks korda rohkem kortereid

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot.

Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni.

Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot.

Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Statistika: eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eesti eluruumide omandi struktuur püsib eelmisse sajandisse jäänud erastamise järel üksluine. 2012. aasta alguse seisu 657 800 eluruumist 96% kuulub erasektorile.

3% eluruumide omanikuks on kohalikud omavalitsused ja 1% eluruumidest kuulub riigile.

Suur erasektori proportsioon elamispindade omandi osas on üks põhjus, miks Eesti elamispindade turu aktiivsus on kõrgem kui näiteks mõnes lähiriigis, kus suur osa elamispindadest kuulub kohalikele omavalitsustele.

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Toompark: aasta teises pooles jääb kinnisvaratehinguid vähemaks

Aasta teise poolde võib prognoosida elamispindade kinnisvaraturu rahunemist, sest tänane üsnagi aktiivne turg on osalt tingitud eelmise aasta majanduskasvust ja toona tehtud uute korterite ostuotsustest.

Adaur analüütik Tõnu Toompark ütles, et uute korterite turuletulek on vähenenud, mis on üks tegur, miks tehinguid peaks vähemaks jääma.

Siiski osutas ta, et tehingute arvu langusele töötab vastu eluasemelaenude intressimäära järjepidev alanemine. «Täna avaldatud eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,9 protsenti on kõigi aegade madalaim number. Kindlasti paneb see laenuvõimelisi inimesi mõtlema soodsa olukorra ärakasutamisele,» osutas ta.

Toompark avaldas arvamust, et hindades vaevalt mingeid olulisi liikumisi tuleb, sest tänane hinnatase on ostjatele vastuvõetav. «Seega võib jätkuda tagasihoidlik hinnatõus Tallinnas. Muudes piirkondades oleks hea, kui lõpuks ükskord hinnalangusest selgelt välja jõuaks,» märkis ta.

Enn Tosso: http://www.e24.ee/917220/toompark-aasta-teises-pooles-jaab-kinnisvaratehinguid-vahemaks/

Tõnu Toompark: Madal euribor säästab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tõttu säästavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot.

Tänane eluasemelaenude turg on toonud laenuvõtjaid rõõmustava ülimadala euribori. See on omakorda viinud kõigi aegade madalaima eluasemelaenude intressimäärani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tõusule. Võrreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega hoiavad Eesti laenuvõtjad laenude intressimaksetelt kokku 130-250 miljonit eurot aastas. See teeb iga laenu kohta 840-1600 eurot aastas.

Tänaste uute eluasemelaenude intressimäär on rekordmadalal. Maikuine eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,96%. Väga tõenäoline, et juuli lõpus avaldatav juunikuine näitaja tuleb sellest veelgi allapoole. Sedavõrd madalal ei olnud keskmised intressimäärad isegi mitte kinnisvarabuumi ajal. Toonane rekord 2005. aasta kevadel oli 3,5%, millest paremaid pakkumisi said pankade parimad kliendid.

Buumiaegne intressimarginaal ehk euriborile liidetav riskimarginaal kõikus 2005.-2008. aastani 0,8 ja 1,4% vahel. Pankade parimate klientide marginaal oli sel ajal 0,5%, millest üksikutel erandjuhtudel ka allapoole mindi. 2009. aastal tõusis intressimarginaal majanduskriisi avamänguna üleöö pea 2,5 protsendini, et seejärel vaikselt-vaikselt taas langema hakata.

2011. aasta suveks jõudis eluasemelaenude keskmine riskimarginaal 1,6-1,7 protsendini. Sellele järgnes programmilisena tunduv pankurite kommentaaride tulv, kus kõneldi marginaalide tõstmisevajadusest. Nii on keskmise riskimarginaali tase tänaseks tõusnud tagasi 2,0 protsendi peale. Teisisõnu on muutuvale euriborile lisatav muutumatu riskimarginaal kukkesammu haaval kasvanud. Õnneks või õnnetuseks on nõrk laenunõudlus siiani veel intressimarginaalide järsku tõstmist pidurdanud.

Euribor on oluliselt kukkunud

Laenuvõtja tasutav intressimäär (euribori ja intressimarginaali summa) on siiski langenud. Languse põhjuseks on asjaolu, et euribor on langenud kiiremini, kui pangad on saanud või tahtnud riskimarginaali tõsta. Suurema osa laenude intressimäära aluseks olev kuue kuu euribor on juuli keskpaigaks langenud 0,75% suurusjärku. Tänased prognoosid näitavad, et madalast euriborist on meil võimalus rõõmu tunda veel vähemalt aasta-paar.

Ajalooliselt on euribor viimase kümnendi vältel liikunud peamiselt vahemikus 3-5%, mis tähendab, et hoogsad laenuvõtjad peaksid meeles pidama, et euribor ei jää tänasele ülimadalale tasemele alatiseks püsima.

See on aga oluline, sest kui inimese laenusumma on 40 000 eurot ja laen on võetud 25 aastaks, on laenumakse 3% intressimäära puhul 189 eurot. Kui intressimäär tõuseb 5% peale, siis kasvab laenumakse juba 231 euroni. Eesti keskmise palga (850 eurot kuus) puhul on aga 42 eurone laenumakse muutus juba oluline summa.

Seetõttu peaksid tänased laenuvõtjad laenuotsust kaaludes pidama selgelt silmas euribori kasvamise võimalust. Pigem peaks tänane laenuvõtja kalkuleerima, kas ta suudab välja kannatada ka 5-6-protsendilise intressimäära ja tundma rõõmu tänasest madalamast laenumaksest kui kokkuhoiust.

Eelnenud arvutuse võib ka teistpidi teha. Eesti eluasemelaenude jääk on 5,8 miljardit eurot. See on eluasemelaenude summa, mida inimesed jooksvalt tagasi maksavad. Euribori langus ajaloolise keskmise vahemiku 3-5% pealt tänasele 0,75% tasemele tähendab suures plaanis kogu Eesti laenuvõtjate massile aastast kokkuhoidu 131-250 miljonit eurot.

Madal ja inflatsioonile allajääv intressimäär on laenuvõtja jaoks positiivne võimalus. Soodsad laenutingimused annavad küll kokkuhoiuvõimaluse, kuid laenuvõtja peab kindlasti arvestama, et rekordmadalale kukkunud euribor hakkab sügavikust kunagi tõusma. Tänase 2% riskimarginaaliga laen on 5% euribori puhul kokku intressimääraga 7%, mis on juba enam kui kaks korda kõrgem tänasest keskmisest intressimäärast.

Artiklis kasutatud andmete allikaks on Eesti Pank, Statistikaamet ja autori arvutused.

(Autor on Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige.)

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/tonu-toompark-madal-euribor-saastab-eestlastele-130-250-miljonit-eurot-aastas.d?id=64705214

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 10…19/09/2012

Kinnisvarakool alustab10. septembril stardib Kinnisvarakooli koolitustesarja avapauguna sügisene koolitus Kinnisvara ABC. Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvarahuvilistele: maakleritele, maakleriks saada soovijatele, kinnisvaraspetsialistidele, kinnisvara müüa soovivatele inimestele…

Koolitus läbib kõige olulisemad kinnisvaravaldkonna teemad: kinnisvaraturg, finantseerimine, hindamine, ehitus ja planeeringud, maaklertegevus, juriidika.

Viimasele – juriidikale – pöörame erilist tähelepanu, sest see on kinnisvaratehingu juures sageli üks olulisemaid valdkondi.

Kõik Kinnisvara ABC lektorid – Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Andree Raid – on pikaajalise kogemusega praktikud. Nii ei jää vastuseta ükski küsimus.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

Increase In Number Of Houses On The Property Market In Estonia

According to Tõnu Toompark on his adaur blog, although the kv.ee index* of property prices in Estonia has seen only scant changes over the past year (a 0.98 per cent y-o-y fall to June 2012) this does not tell the whole story as regards the market here.

For one thing, the index has been fairly stable over the past couple of years (the index is based on asking prices rather than transaction prices**) which means that vendors have not had unrealistic expectations. On the other hand, transaction prices (which are naturally lower than asking prices) have at least in some areas been creeping up towards the levels of asking prices, which has led to a quite active property market over the last few quarters, writes Tõnu.

One area where the statistics bear this out is in the number of houses which have appeared on the market recently – 409 in the year to June 2012. Now, 409 may not sound like a lot of items, but it is worth taking a look at the number of houses on the market at any one time. At the time of writing (13.00 on 25th July) there were, on the kv.ee portal itself, 14 516 apartments for sale in the whole of Estonia (5 646 in Tallinn) as against 8 000 houses (621 in Tallinn). In other words the property market in Estonia, and in Tallinn in particular, is dominated by apartments. The city24.ee portal paints a similar picture, with 14 115 apartments for sale across Estonia versus 6 101 houses.

It needs to be pointed out here that the two portals’ statistics are likely to represent a figure for items on the market which is higher than the actual figure (due in part to the same property being listed by multiple agents and so counted more than once, or ‘dead’ properties which have been listed for several years); nonetheless Tõnu cites 5 654 houses being on the market in Estonia in June 2012.

This increase in supply of houses on the market has not been uniform throughout the country, although in all but two counties (Maakond) in Estonia, there have been increases, some of them substantial. For example in the county of Läänemaa there was a 58 per cent increase in numbers of houses on the market, according to Tõnu’s data.

The two exceptions were Viljandimaa which saw a -24 per cent fall in supply, and Lääne-Virumaa which saw a -6 per cent fall (there are 15 counties in Estonia).

In addition to that, no data was available for changes in supply of houses in Põlvamaa (though only 15 houses were listed as for sale in June 2012 here).

The figure for Estonia as a whole was an increase of 8 per cent in the supply of houses on the market (409 items as noted).

As regards prices of houses, changes were more variable. As might be expected from microeconomic theory, an increase in supply led to a fall in asking prices in a lot of counties (as much as -27 per cent in Järvamaa in central Estonia). However five counties actually saw an increase in asking prices, including the key counties of   Tartumaa, Harjumaa (where Tallinn is located) and Pärnumaa (increases of six, two and one per cent respectively). Reasons for this are largely speculative, although it is worth noting that when taken as a whole, Estonia saw no change in asking prices.

In summary: both asking prices and transaction prices remaining pretty static in the market for houses in Estonia, but there is an increasing availability of houses to buy nonetheless.

The original article by Tõnu Toompark (in Estonian) is here.

*The KV.ee index, which commenced on 18th February, 2008 (i.e. this is the date on which the value of the index is calibrated at 100) measures the week on week change in residential real estate prices in Estonia. The data has been measured back anachronistically to 1 January, 2005, when the index stood at an “all time” low of 49.9. The “all time” high came on 7th May, 2007, when it stood at 108. Following the economic downturn of 2008 onwards, the index reached a low point (to date) of 61.4 on two occasions, on 5th September and 27th October, 2010.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Where To Buy In Tallinn, Estonia?

People often ask us what the up and coming areas in Tallinn are. What’s going to be the next hot spot to buy an investment property with a potential for strong growth and consistent cashflow from rentals?

We don’t have a crystal ball of course – and nobody does, not one that is effective anyway – but based on the empirical evidence of what has been happening in the couple of years of recovery since the slump we can make a sensible forecast.

City Centre and Old Town

First, the Old Town (see map 2 below) will continue to hold its value. It is a UNESCO world heritage site, hugely popular with tourists, well supplied with a variety of good quality restaurants, cafes, bars, craft shops, high end clothes shops and other amenities, and is close to the harbour not to mention the seat of Governmental power. What’s more people actually live and work there.

The ‘Kesklinn’ (City Centre, also called the ‘Südalinn’) similarly will retain its prominence and, whilst prices took a greater bashing here during the 2008-2010 slump than in the Old Town, is of key significance, containing as it does not only Tallinn’s Central Business District, but more entertainment outlets, foreign embassies and a large number of residents.

Add to that the district of Kadriorg, to the east of the Kesklinn, with its leafy, evocative streets, fine old housing, and the Palace built for Catherine the Great, not to mention the President’s residence, and you already have a large, contiguous area of desirable housing with strong rental potential. In fact, the three areas noted above come under the one administrative area as far south as the Ülemiste Järv (see map 2) which is the Tallinn city lake, and cover 28 square kilometres in total.

But these areas have already arrived, so to speak. Whilst developments in the Kesklinn in particular look set to continue, such as the new Finance Ministry as reported in a previous post, and there is plenty of scope for refurbishment work in all areas, it seems unlikely that there is to be any radical transformation here. That process has already happened, stretching back the 20 years since Estonia’s independence.

Emerging Districts

Now to the districts of Tallinn showing promising signs for investors. Again, these are largely adjacent to one another and can thus be treated as a single entity for our purposes. Essentially they comprise the ‘Sadam’ harbour area (see map 1 below) stretching westward along the waterfront along the ‘Culture Kilometre’ (a popular cycling and jogging route) to Kalamaja. This stretch is set for a lot of exciting development in the coming years, both residential (that process has already started with the quality new housing in the Jahu and Suur-/Väike-Paterei streets) and commercial. One recent development which has already happened is the newly refurbished Seaplane Harbour, which includes dry docks, Seaplane Hangars dating back to the late Tsarist time which hold a museum, and vessels of historical interest.

Kalamaja itself is similarly already experiencing a renaissance. It largely comprises character wooden houses, mostly around a century old but here have been some tasteful new builds constructed along the same lines, as well as new, more modern builds. The Kalamaja effect is spreading southwards to neighbouring Pelgulinn, which has similar housing stock and is quiet and family friendly, yet still a stone’s throw from the Old Town, eventually dovetailing into the borders of the more-established Kristiine suburb. The Kassisaba district (close to the British embassy) has seen construction and refurbishment activity aplenty recently as well (e.g. at Adamsoni 33).

Returning to Kalamaja, the border that separates it from Pelgulinn, demarcated by the goods rail line to Kopli, host what is really the hub of this new revival – the so called bohemian quarter. This comprises three of the hippest restaurants in town,Kukeke, run by the same people who are behind the successful Komeet restaurant in the Solaris centre, F-Hoone (literally ‘building F’) which are both in former light industrial buildings, and the more established Boheem cafe close to the station.

Other good quality refreshment outlets abound, and we have to mention the nearby Asian Cafe  on Kopli 4c close to the central train station, which offers tasty Indian, Chinese and Thai-style food for those in a hurry and at good prices.

Moreover this area is set to be the new alternative theatreland, with a theatre accomodating a good couple of hundred seats slated for construction next year.

Lastly, this effect may well spread Northwards throughout the Kopli peninsular (see map 1) over the longer term. The Kopli peninsular, once the site of aristocratic hunting forests, today displays very mixed use, with various commercial docks including the Bekker port, the HQ of BLRT, a shipbuilding company, plenty of old wooden workers cottages, office space, parkland and the magnificent Estonian Maritime Academy building. Beyond this at the tip of the peninsular lies the Paljassaare nature reserve, which is excellent for birdwatching and its natural environment in general, all year round.

Rough per square metre price of districts

As regards prices, a rough breakdown for average buying prices of the districts mentioned is as follows:

Old Town: 2 000 – 3 000 Euros/Square metre.

Kesklinn (excluding Old Town), Kadriorg: 1 800 Euros/Square metre.

Kristiine: 1 300 Euros/Square metre.

Kalamaja, Pelgulinn: 1 100 Euros/Square metre.

Kopli: 800 Euros/Square metre.

Naturally these are just ballpark figures at the time of writing and prices will vary with street, type of building, state of refurbishment etc.

As a rule of thumb, rentals will be at least 10 Euros/Square metre in the Old Town (and somewhat more than that for well-appointed properties) falling to around 6 or 7 Euros/Square metre further from the centre.

We hope that this gives a good overview of the state of play with the districts in central Tallinn to watch out for; naturally we welcome your questions, comments and feedback!

Maps (click to enlarge).

Map 1: Area to Northwest of Central  Tallinn,

including Kalamaja and Kopli peninsular.

 

Map 2: Old Town (Vanalinn), City Centre,

Pelgulinn and Kristiine (Lillekülla).

Map 3: Tallinn City.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus