Pärnu: Algas koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu avalik väljapanek

24. maini on võimalik avaldada arvamust koostatava Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõude kohta, mis on avaldatud Pärnu linna veebilehel.

Pärnu linnast sai pärast Paikuse, Audru ja Tõstamaa vallaga ühinemist Eesti ühe suurima territooriumiga omavalitsusi. Kogu omavalitsuse territooriumil kehtib kuus üldplaneeringut, mis on koostatud erineval ajal ning sisaldavad tollal kehtinud õigusruumist tulenenud planeerimise põhimõtteid ja tingimusi. Uue üldplaneeringu koostamise eesmärk on kogu omavalitsuse haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kaasajastamine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks.

Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse arenguvõimalused, ehitustingimused, tiheasustusalad ja hajaasustusala, piirkondlikud väärtused, kitsendused, liikumisvõimalused jt olulised ruumiarengu suunad, mis mõjutavad nii elu- ja looduskeskkonda kui inimeste igapäevaseid harjumusi. Planeeringualaks on kogu Pärnu linna kui omavalitsuse haldusterritoorium, mille koosseisu kuuluvad asustusüksustena Pärnu linn, Lavassaare ja Paikuse alev, Audru ja Tõstamaa alevik ning 49 küla.

Avaliku väljapaneku perioodil on võimalik materjalidega tutvuda üksnes elektrooniliselt. Kel arvuti kasutamise võimalust pole, saab elektrooniliste materjalidega tutvuda tööpäeviti kell 8-16 Pärnu linnavalitsuse (Suur-Sepa 16) esimese korruse fuajees.

Arvamusi koostatava üldplaneeringu kohta on võimalik avaliku väljapaneku perioodi jooksul edastada kas e-posti aadressil linnavalitsus@parnu.ee või postiaadressil Suur-Sepa 16, Pärnu linn 80098. Pärast avalikku väljapanekut toimuvad avalikud arutelud 11. juunil kell 16 Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3), 12. juunil kell 16 Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11), 13. juunil kell 16 Tõstamaa rahvamajas (Varbla mnt 3) ja 14. juunil kell 16 Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7).

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Korteriomanike üldkoosoleku läbiviimine

Korteriomanikud kogunevad koosoleku kutses märgitud ajal koosoleku toimumise asukohta, kus tuleb kõigepealt enda osalemine registreerida. Selleks peab korteriühistu juhatus või valitseja ette valmistama osalejate nimekirja ehk kvoorumilehe, mille aluseks on kinnistusregistri väljavõte.

Nimekirja kantakse:

  • korteriomanike või nende esindajate nimed
  • häälte arv
  • osalemise viis

Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti iga üldkoosolekul füüsiliselt kohal olev korteriomanik või tema esindaja.

Üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. NB! Põhikirjaga ei või piirata korteriomaniku õigust määrata esindaja.

Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust samaaegselt osaleda koosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära.

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, võivad nad koosolekust osa võtta kas ühiselt või volitada ühte ühist omanikku või kolmandat isikut neid esindama. Ilma esindusõigust tõendava dokumendita tema häält arvesse võtta ei saa. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse.

Selleks, et koosolek oleks otsustusvõimeline, peab koosolekul osalevatele korteriomanikele kuuluma üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Seejuures tuleb arvestada, et korteriomandite arv ja korteriühistu liikmete arv ei pruugi olla identne ehk kui põhikirjas on otsustusvõime seotud korteriühistu liikmete arvuga, siis tulebki sellest lähtuda.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Riigikohus on kohtuasjas nr 2-19-10326 selgitanud, et „Olukorras, kus ühele korteriomanikule kuulub mitu korteriomandit, võiks selline isik olla käsitatav ühistu mitme liikmena. Iga isik saab olla vaid üks korteriühistu liige, sõltumata sellest, mitu korteriomandit talle kuulub.“

Kui korteriühistu põhikirja tingimused tekitavad segadust ja pidevalt vajadust korraldada korduskoosolekuid, siis tuleb need tingimused üle vaadata.

Küsimuste korral kirjutage mulle evi@kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Bigbank kvartalivaade: kodulaenutaotluste arv kahekordistus, kuid suurlinnades oli tempo aeglasem

Käesoleva aasta esimeses kvartalis kasvas kodulaenu taotluste arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 95% ehk pea kaks korda, kuid Tallinnas ja Harjumaal oli see näitaja vaid 66%, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Mõnevõrra üllatuslikult oli just suuremates tõmbekeskustes kasvutempo aeglasem – Tallinnas ja Harjumaal 66%, Tartus ja Tartumaal 78% ning Pärnus ja Pärnumaal 50%, mis jääb teiste Eesti piirkondade keskmisele 161% suurusele kasvule selgelt alla. “Tõenäoliselt oli aasta tagasi üldine finantsiline ebakindlus suurem just, neil kes suurematest tõmbekeskustest kaugemal elavad, kuid tänaseks on tekkinud arvestatav stabiilsus ja taastumas on ka tehingujulgus,” selgitab Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter.

Teise põhjusena toob Pechter välja nii-öelda keskmise palgasaaja sissetuleku ja kinnisvara hinna suhte, mis tõmbekeskustest kaugemal on koduostjale soodsam. “Suuremate linnades kihutasid mõni aasta tagasi kinnisvara hinnad suurema kiirusega palkadel eest ära ja nii võtab seal ka ostujõu taastumine rohkem aega,” nendib Bigbanki juht.

Bigbanki Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on laenutaotluste arv oluline, kuna see näitab inimeste valmisolekut konkreetsel perioodil kodu soetada. “Kuna reaalsete tehingute arvu kasv on taotluste arvu kasvust olnud aeglasem, siis võib eeldada, et lähikuudel tehinguaktiivsus kasvab, kuna paljude laenutaotlejate koduostu plaan on veel lõplikult ellu viimata,” räägib Pechter.

Jonna Pechter toob kiiresti kasvanud koduostu huvi üheks lisapõhjuseks 1. aprillist kehtima hakanud Eesti Panga presidendi määruse, mis kehtestas laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäära arvutamise uue korra. Nii saab näiteks 1700 euro suuruse netosissetulekuga inimene senise 120 000 euro asemel laenu võtta kuni 141 000 eurot.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 2 miljardit eurot.

Operatiivne info Tallinna korterite uusarenduste sektoris toimuva osas: kevad 2024

Tallinna uute korterite pakkumineTallinnas otsitakse ostjate ~2500 uuele korterile, mida on rohkem kui viimastel aastatel keskmisena. Kuised müügimahud püsivad ~100 korteri lähedal, mis jääb ajaloolistele tasemetele oluliselt alla. Nii on pakkumise ja müükide vahekord tasakaalust väga kaugel.

Olen kokku kogunud Tallinna uusarenduste turu detailse info. Hoian igakuiselt silmas peal:

  • millises piirkonnas lähevad pakkumised kiiremini kaubaks ja kus aeglasemalt;
  • kus on tihedam konkurents ja kus vähesem;
  • millised on uued turule tulnud projektid ja pakkumised;
  • millised projektid müüvad ja millised mitte nii hästi;
  • kuidas liiguvad hinnatrendid.

Lisaks jälgin uusarenduste sektori suundumusi nii piirkondade, arendajate kui üksikute projektide lõikes. Mul on hea kogemus, kuidas kombineerida erinevaid andmeid selliselt, et see annaks arendajatele, finantseerijatele või teistele turuosalistele baasi kaalutletud otsuste tegemiseks.

Kas tundub huvitav? Võta ühendust ja räägime.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Maa-amet: 2024. aasta esimene kvartal oli rahulik

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2024. aasta I kvartalis 8412 ostu-müügitehingut koguväärtuses 950 miljonit eurot. Tehingute arv oli 5% madalam ja koguväärtus 6% kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Eelnenud kvartaliga võrdluses on tehingute arv 17% ja koguväärtus 13% madalam. Kinnisvara hinnaindeks kasvas eelmise kvartaliga võrdluses ligi 1% ning langes aasta võrdluses 3 protsenti.

Eelmise kvartaliga võrdluses on tehinguaktiivsus 17% madalam ning aastane võrdlus näitab 5% madalamat tehingute arvu. Aastases võrdluses on hoonestamata maa tehingute koguväärtus langenud ligi 11%, hoonestatud maa koguväärtus on kasvanud ligi 14% ning korterite puhul oli langus 7%. Muu maaga toimus tehinguid koguväärtuses 111 miljonit. Eelnenud kvartaliga võrdluses on korterite, hoonestamata maa ja hoonestatud maa tehingute käive langenud vastavalt 24%, 21% ja 8%, mis on iseloomulik aasta esimesele kvartalile.

Aastases võrdluses tehti käesoleva aasta esimeses kvartalis kõikides segmentides vähem tehinguid, v.a tehingud muu maaga. Hoonestamata maaga tehti 1%, hoonestatud maaga 9% ning eluruumina müüdud korteriomanditega 8% vähem tehinguid. Võrdluses eelmise kvartaliga tehti esimeses kvartalis hoonestatud maadega ligi 26% vähem tehinguid, hoonestamata maaga ligi 11% vähem tehinguid ning korteritega tehti 18% vähem tehinguid kvartaalses võrdluses.

2024. aasta I kvartalis moodustasid ostu-müügitehingute kogukäibest 51% eluruumina müüdud korteriomandid, 24% hoonestatud maa, 14% hoonestamata maa ning 12% muu maa. Enim tehinguid tehti eluruumina müüdud korteriomanditega, mis moodustavad kõikide ostu-müügitehingute koguarvust 52%. Hoonestamata maadega tehti 28% ja hoonestatud maadega 14% tehingutest.

2024. aasta I kvartalis oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 4373 €/m2, mis näitab aastast kasvu 14%. Kvartali võrdluses on hind kasvanud 2%. Pealinna järelturu korterite keskmine hind oli 2745 €/m2, mis tähendas aastataguse ajaga 4% tõusu. Välja arvates Tallinna, maksis uue korteri ruutmeeter Eestis keskmiselt 2878 eurot, aastases võrdluses oli kasv 1% ja eelneva kvartaliga võrreldes langus 3%.

Kinnisvara hinnaindeks langes 2024. aasta I kvartalis 3% võrreldes eelneva aasta esimeses kvartaliga ning võrdluses eelmise kvartaliga tõusis hinnaindeks ligi 1%.

Kutse konverentsile “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?” 09.05.2024

Hea kinnisvaraturu osaline!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank kutsuvad Sind 9. mail 2024 Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale konverentsile

“Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?”

Kuna ja kui palju Euribor langeb?
Arko Kurtmann, Coop Panga juhatuse liige/ärikliendipanganduse juht

Detailplaneeringute pudelikaeladest
Angela Kase, advokaadibüroo WALLESS nõunik/vandeadvokaat
Diskussioonipaneelis: Martin Karro, Miko Niinemäe

Millal näeme Eesti Konjunktuuriinstituudi vaates kinnisvaraturu tõusule pöördumist?
Peeter Raudsepp, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

Infortari vaade heitlikule kinnisvarasektorile
Ain Hanschmidt, Infortar juhatuse esimees

Elukondliku kinnisvara hinnastamise tasakaalupunktidest
Eno Juul, Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Karin Vinkel, Igor Habal, Martin Vahter

Kes planeerib pealinna?
Ain Kivisaar, Metro Capital OÜ tegevjuht
Diskussioonipaneelis: Madle Lippus, Margit Mutso, Jaak-Adam Looveer

Kuidas saadakse kinnisvara tippmaakleriks?
Rando Vanaveski, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis: Ruth Andresen, Martin Vendla

Kas see on rong või päevavalgus?!
Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
Diskussioonipaneelis: Julia Linde, Keir Hildebrand, Henno Viires

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Erik Sucksdorff

Kinnisvarategu 2023 laureaadi väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 3. maiks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Coop Pank

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Narva rajatakse kaasaegne tööstusinkubaator

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva. Inkubaator on mõeldud tööstusettevõtetele, kes soovivad oma tooteid ja teenuseid hakata arendama Ida-Virumaal ning vajavad selleks kaasaegset rendipinda. Inkubaatori arendajaks saab Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA), kellel on Ida-Virumaal pikaajaline tööstusalade arendamise kogemus.

Toetusega on kavas nii hoone projekteerimine, ehitamine kui sisustamine. Inkubatsiooniteenuste pakkumine ettevõtjatest rentnikele aitab kaasa Ida-Virumaa majandusstruktuuri muutumisele. Kava kohaselt peaks tööstusinkubaator valmima 2026. aasta augustiks.

„Narva tööstusinkubaator on mõeldud nii kodu- kui välismaiste tööstusinvesteeringute toomiseks Ida-Virumaale. See on hüppelaud, et tootmisega alustada, seda kasvatada ja proovida erinevaid lahendusi. Algus ei ole aga kerge ja uue tootmise rajamine on ettevõtjale suur kulu. Seetõttu on hea, et saame Õiglase Ülemineku Fondi toel rajada tootmisettevõtetele üürimiseks moodsad tootmishooned, kus on ka vajalikud haldus- ja abiruumid,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Narva tööstusinkubaatori kontseptsioon näeb ette, et ettevõtted saavad tegutseda rendipindadel ajutiselt, kuni viis aastat. Seda reguleerib vastav hinnapoliitika. Viies aasta on ettevõtte jaoks oma tootmisüksuse rajamise ja inkubaatorist väljumise aasta. Kogu selle perioodi vältel pakutakse ettevõtjale inkubatsiooniteenuseid, st nn pehme maandumise tugiteenuseid turutingimustel kiiremaks integreerumiseks majanduskeskkonda ja tegevuse alustamiseks.

Ettevõtetel on võimalik inkubatsiooniperioodi jooksul käivitada tootmine, mehitada meeskonnad, kohaneda Eesti majanduskeskkonnaga ja käivitada tegevus.

Rajatava hoone üldpind on ca 7000 m², mahutades korraga kuni 10 tootmisüksust ja kuni 5 äriteenindusettevõtet. Hoone struktuur võimaldab muuta sisemist ruumide jaotust tänud teisaldatavatele siseseintele, vastavalt konkreetse rentniku vajadustele. Samuti on investori toodangu kasvu korral võimalik rendipinda laiendada.

Nii rajatav taristu kui ka lisanduvad inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades Ida-Virumaa majandusstruktuuri muutmist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimist maakonnas.

Tööstusinkubaatori rajatakse Ida-Viru ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamise meetme eelarvest, mille kogumaht on kokku 25 miljonit eurot, millest 5 miljonit eurot on suunatud Ida-Virumaal inkubatsiooniteenuste pakkumisele rahastatavates inkubaatorites ning 20 miljonit eurot Narva ja Jõhvi inkubaatorite ehitamisele.

Õiglase ülemineku fond on Euroopa Liidu loodud rahastusmehhanism, millega toetatakse majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees märkimisväärsed sotsiaalmajanduslikud väljakutsed kliimaeesmärkide täitmisel. Eestis on õiglase ülemineku fondi mahuks 340 miljonit eurot ning sihtpiirkonnaks on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa.

Uus Maa: kinnisvaraturule toob pöörde mitme sündmuse koosmõju

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul tiksub kinnisvaraturg tipuga võrreldes 20-30 protsenti väiksema aktiivsusega ning turu pööraks tõusule positiivsete uudiste jada.

„Nii majanduse kui üldise trendi osas näitajad enam objektiivselt oluliselt halvemaks ei lähe. Kogu kinnisvaraturg seisab positiivsete signaalide ootel ning lõppkokkuvõttes on euribori languse ulatusest ja kiirusest olulisemgi trendikõver – järjestikused positiivsed uudised majanduses toovad koduostjad turule tagasi,” ütles Habal.

„Ühest küljest turg selgelt ootab euribori kahanemist ning selle langemine kolmele protsendile oleks juba oluline muutus. Teisalt on tänavu kasvanud pankade konkurents koduostjate pärast – laenuintressi ja laenukulukuse langus on kaasa toonud refinantseerimislaine, millega on esimesed turukasvu seemned idanema pandud. Nii intresside muutus kui üldine majanduse inerts jõuab reaalsesse ellu tavaliselt viitega ehk need muutused ei peegeldu kohe tarbimises ja investeeringutes. Samas kui inimesel on kodu vaja, siis üks hetk tehakse edasi lükatud tehinguid lihtsalt ära,“ lisas Habal.

„Positiivsed majandusnäitajad koos intressilangusega toovad esmajoones kaasa kõrgema turuaktiivsuse, aga hinnad jäävad vähemalt esialgu enam-vähem praegusele tasemele püsima. Ostjaturg peaks veel vähemalt pool aastat jätkuma ning tingimisruumi on rohkem. Mõni investor võttis tipus liiga suure riski ja üritab nüüd vara rahaks teha, mistõttu võib turult leida üle aastate soodsaid pakkumisi,“ rääkis Habal.

„Seda ma ei karda, et järgmise aasta-paari jooksul saavad uued korterid otsa ja tekiks 2022. aastaga võrreldav defitsiit. Praegu müüakse keskmiselt 1000 uut korterit aastas, aga laojäägis on ligi 2200 korterit ning teist sama palju sai mullu ehitusloa,“ ütles Habal.

EfTEN: EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot

EfTEN Capital AS kui EfTEN United Property Fund (väärtpaberi lühinimi EFCUPFFT, ISIN kood EE3500001609) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse 10,451 euro senti osaku kohta. Väljamakse suurus moodustab 1,32% fondi osaku viimasest sulgemishinnast.

See on EfTEN United Property Fundi esimene rahaline väljamakse 2024. aastal. Alates EfTEN United Property Fund noteerimisest Nasdaq Tallinna väärtpaberiturul 2022. a mais, on fond teinud investoritele väljamakseid 60,7 euro sendi ulatuses osaku kohta.

Väljamakse aluseks on laekumised fondi kolmest alusfondist (EfTEN Real Estate Fund AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS, usaldusfond EfTEN Residential Fund).

Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on kantud osakuomanike nimekirja 14. mail 2024. a fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (record date). Seega on fondi osakutega seotud õiguste muutmise päev (ex-date) 13. mai 2024. a. Alates sellest kuupäevast ei ole fondi osakuid omandanud isik õigustatud saama käesolevas teates avaldatud väljamakset.

Väljamaksed osakuomanikele tehakse 23. mail 2024. a ülekandega osakuomaniku arveldusarvele. Seadusega ettenähtud juhtudel peetakse väljamakselt kinni tulumaks.

Pärnu: Vallikääru arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Studio Argus töö “Laululind”

Vallikääru kontsertpaiga arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Studio Argus töö “Laululind”, mille autoriteks on Karina Krestinov, Margit Argus, Mariia Koroliva ja Katri Vanamets.

Žürii, mida juhtis Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski, tõstis võidutöö puhul esile selle õhulisust ja „pärnulikkust“. Kontsertpaiga abihoone on kavandatud valli ette, läbi õhulise lava on säilitatud vaade bastionile. Sissepääs Rüütli tänavalt on hästi lahendatud, võidutöö sobitub hästi piirkonnaga.

Arhitektuurivõistlusele esitati kümme ideekavandit. Žürii valis neist esmalt välja kuus, alles jäänud töid analüüsiti ja hinnati veelkord detailsemalt. Ühtlasi küsiti võimalike esikohatööde otstarbekuse ja tehnilise realiseeritavuse kohta hinnangut kontserdikorraldajatelt.

Konkursi eesmärgiks oli valida parim arhitektuurne, kasutusfunktsioonile ja linnaehituslikult sobivaim lahendus vabaõhulava, pealtvaatajate istumisala ja abihoone rajamiseks ajaloolisse bastionaalvööndisse. Võidutöös on kolmest küljest metallpostidele toetuv varikatus paigutatud Luna bastionis paikneva ovaalse väljaku tagumisesesse ossa, jättes piisavalt ruumi varikatuse ette näiteks tantsuetenduste või suurema lava jaoks. Varikatus ja abihoone on omavahel läbi katuse ühendatud tervikuks, tagades lava ja abihoone vahelise ühenduse. Varikatuse ja abihoone arhitektuurne vorm on inspireeritud Olev Siinmaa mälestusmärgist, järgides diagonaalis tõusva vormi ideed.

Pealtvaatajate istumisala on paigutatud olemasolevasse alasse, kuid ümber ehitatud ja istepinke laiendatud. Kuna varikatuse ja istumisala vahele on jäetud piisavalt palju ruumi, on võimalik istepinke platsi arvelt juurde paigutada või moodullava suurendada.

Võidutöö autoreid premeeritakse 9000 euroga. Teise koha töö “Luna Plena“ autoriteks on Marie Anette Veesaar, Mia Martina Peil, Eneli Kleemann, Lill Volmer, Katariina Mustasaar, Anna Riin Velner ja Ülo Peil, nende preemia suuruseks on 6000 eurot. Kolmandaks tulid võistlustööga „Origami“ autorid Ott Alver, Mari Rass, Alvin Järving, Luisa Männilaan, Patrick Barbo ja Lukas Laubre (Arhitekt Must OÜ), kelle preemiaks on 3000. Žürii otsustas välja anda ka 1500 euro suuruse eriauhinna, mille saavad võistlustöö „Halloo, Kosmos, Siin Maa!“ autor Siim Tuksam (Part OÜ).

Kultuuriministeerium: Riik võttis kaitse alla Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi

KultuuriministeeriumKultuuriminister Heidy Purga tunnistas kultuurimälestiseks Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi. Kunda mõis kuulus 19. sajandi Eesti silmapaistvamate ja paremini majandatud mõisate hulka, millest annab tunnistust tänini säilinud silmapaistev tööstushoonete kompleks – ühtse tervikuna säilinud tööstushooned, pais ja kanalisüsteem.

Kunda mõisa tööstushoonete kompleksi kuuluvad vesiveski koos kahekorruselise kanalisüsteemi, sellele rajatud kunstlike kärestike ja paisuga, viinavabrik, hüdroelektrijaam, mõisa masinarehi ning vana veski vare. Esimesed kirjalikud teated Kunda mõisa vesiveskist pärinevad 1494. aastast, mõisa tööstuskompleksi hooned on rajatud vahemikus 1859–1895. Tegemist on Eestis oma aja kontekstis erakordse näitega tööstusliku vesiehitise ja maastikuarhitektuuri nutikast kombineerimisest, sellest ajast säilinud tööstuspärandi kompleksid on haruldased.

“Vesiveskid on osa pärimusmaastikust, olles kunagi mänginud olulist rolli jõeäärses majanduselus. Kahjuks on suurem osa neist jäänud kasutuseta või suisa varemetesse. Tänaseks on alles vaid loetud arv töökorras vesiveskeid ja hüdroelektrijaamu, mis on kaduvväike osa Eesti kunagisest rohkest hüdroenergiat kasutanud tööstuspärandist. See on hindamatu kultuuriväärtus, mis räägib Eesti pikaajalisest ajaloost. Kui see hävib, ei ole seda võimalik taasluua,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Kunda mõisa vesiveski erines teistest vesiveskitest selle poolest, et ratta asemel käivitas veskit ja sellega maa-aluse transmissioonivõlli kaudu ühendatud saeveskit turbiin, mis võimaldas veskit töös hoida aastaringselt. Turbiinide rakendamine veskis oli toonases Eestis tehnoloogiline innovatsioon, mis levis laiemalt alates 19. sajandi lõpukümnenditest. Kunda mõisa hüdroelektrijaam on teadaolevalt ka Eesti esimene mõisa hüdroelektrijaam.

Tööstushoonete kompleksi mälestiseks tunnistamisel leiti, et oluline osa mõisakompleksile eripärase ilme andmisel on paisutus, mille taastamine aitaks taasluua vesiveskile ja kanalite süsteemile ajalooliselt omast keskkonda, toetades ka algupärast kasutust. Samas tuli arvestada asjaoluga, et Kunda hüdroelektrijaam tootis elektrit viimati 1980. aastate lõpus ja kanalite süsteem on praeguseks kasutusest välja langenud. Seega jõuti järeldusele, et säilinud kompleks omab kõrget kultuuriväärtust ja väärib riikliku kaitset ka ilma paisutuse ja kanalite süsteemi töö taastamiseta, sest tõuseb Eesti kontekstis esile kui silmapaistev kogum mõisa abihooneid ja nende juurde kuuluvaid insenertehnilisi rajatisi. Seega lõppes mälestiseks tunnistamise menetlus paisutusele lisatingimusi seadmata.

Ettepaneku Kunda mõisa vesiveski kompleksi mälestiseks tunnistamiseks esitas algselt Viru-Nigula vallavalitsus, seda toetas ka hoonekompleksi omanik.

Invego alustas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elurajooni teise etapi ehitust

InvegoKinnisvaraarendaja Invego alustas 40 miljonit maksva Uus-Järveküla elamurajooni teise etapi ehitusega, mille käigus valmib 2025. aasta esimeses pooles veel 30 rida- ja paarismajakodu.

“Oleme viimastel kuudel müünud Uus-Järvekülas tosin uut rida- ja paarismaja, mis on igati hea tulemus. Muidugi on turg palju rahulikum kui kaks-kolm aastat tagasi, kuid läbimõeldud ja lisandväärtust pakkuvad uusarendused müüvad ka täna,” selgitab Invego juht Kristjan-Thor Vähi otsust järgmise etapi ehitusega alustada.

Vähi sõnul kaalub tänane tüüpiline koduostja läbi mitu erinevat võimalust ja langetab siis otsuse. “Nii-öelda paberil müümise tippajad on selleks korraks läbi. Samas tugevad arendajad teevad oma asja edasi ja nende loodav väärtus on ostjale nii silmaga nähtav kui käega katsutav,” räägib Vähi, kelle sõnul on uue etapi ehitusega alustamine oluline ka nende kümnete perede jaoks, kes juba Uus-Järvekülas elavad. “Invego tugevus on terviklike elurajoonide arendamine ning sellest saab täit rõõmu tunda siis, kui kogu rajoon on valmis,” on Vähi veendunud.

Kokku rajatakse Uus-Järveküla elurajooni 165 rida- ja paarismaja kodu peredele, kes soovivad elada looduse keskel, linna vahetus läheduses ning hindavad privaatsust ja looduslähedust, mida korteris elamine ei paku. Uus-Järvekülas on poed, koolid ja lasteaed mugavas läheduses ning linnaga korralik ühendus nii ühistranspordi kui autoga. Teises etapis ehitatakse kolm ridaelamut ning kaheksa uut paarismaja Uus-Järveküla tee ja Kindluse tee ääres.

Uus-Järveküla elurajooni arendab Invego ja projekti finantspartneriks on EfTEN Capitali kinnisvarafond EfTEN United Property Fund. Uus-Järveküla projekteeris PIN Arhitektid ja ehitustööde eest vastutab NOBE.

Invego on Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, mis on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud kokku üle 1200 kodu ning 25 000 m2 äripindasid. Invego mahukamateks arendusteks on hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning täna töösolevad Luccaranna ja Keila Pargikodude elurajoonid.

Statistikaamet: Esimese kvartali ehitushindade tõusu talitsesid vähenenud kulud materjalidele ja masinatele

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 0,9%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksit esimeses kvartalis võrreldes 2023. aasta sama ajaga eelkõige tööliste palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 58%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule 2,6%, kulutused materjalidele langesid 1% ja mehhanismidele 0,8% võrra,“ täpsustas Paulus. Sisendhindade korrektsiooni panustasid enim betoontoodete tootjad ja suurmehhanismide rendifirmad.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 0,1%.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2024

IV kvartal 2023 –
I kvartal 2024, %

I kvartal 2023 –
I kvartal 2024, %

KOKKU

0,2

0,9

   tööjõud

2,6

6,5

   ehitusmasinad

-0,8

0,8

   ehitusmaterjal

-1,0

-0,2

Eramuindeks

1,1

2,1

Korruselamuindeks

0,7

1,3

Tööstushooneindeks

-0,6

-0,1

Ametihooneindeks

0,3

0,6

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2024

IV kvartal 2023 –
I kvartal 2024, %

I kvartal 2023 –
I kvartal 2024, %

KOKKU

-0,2

-0,1

   tööjõud

0,3

3,4

   ehitusmasinad

-3,3

-1,3

   ehitusmaterjal

-0,3

-2,0

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust otsekulude tasemel ja see jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel võetakse arvesse eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Veel jõuad end kirja panna koolitusele “Kinnisvara hindamise ABC”

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/04/2024. Kutseline hindaja Andres Teder selgitab koolitusel põhilisi aspekte kinnisvara hindamisest, selle eesmärkidest ja hindamise protsessist.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on mõeldud:

  • kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad mõista kinnisvara hindamisakte;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust mõjutavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kellel on huvi väärtuse kujunemise mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvara hindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kellel on huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 24/04/2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN: EfTEN United Property Fund distributes approximately 260 000 euros to investors

EfTEN Capital AS, as the management company of the EfTEN United Property Fund (stock market ticker EFCUPFFT, ISIN code EE3500001609) decided to make a cash distribution of 10,451 euro cents per unit from the fund to the unitholders. The distribution constitutes 1,32 of the fund’s latest closing price.

This is the first distribution of the EfTEN United Property Fund in 2024. Since the listing of EfTEN United Property Fund on the Nasdaq Tallinn stock market in May 2022, the fund has made distributions in the amount of 60,7 euro cents per unit.

The distribution is based on receipts from the fund’s three underlying funds (EfTEN Real Estate Fund AS, EfTEN Kinnisvarafond II AS, EfTEN Residential Fund).

The list of unitholders eligible for distribution will be fixed as of the end of the business day of the settlement system of the securities registry (record date) on May 14, 2024. Based on the above, the day of changing the rights related to the units of the fund (ex-date) is May 13, 2023. Starting from that date, the person acquiring the units of the fund does not participate in this distribution.

The distribution to unitholders will be made on May 23, 2024 via cash transfer to unitholder’s bank account and is subject to taxation according to the law.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus