Paljud ehk ei teagi, kust jookseb piir Kassisaba ja Uue-Maailma asumite vahel ning kus on kelmika nimega Kelmiküla. Piirnedes ühelt poolt väikese ja vähetuntud Kelmiküla asumiga ning teiselt poolt palju kõlapinda leidnud Uue-Maailma asumiga, paikneb Kassisaba Tallinna vanalinnast läänes ja edelas – Toompuiestee, Paldiski maantee, laiarööpmelise raudtee ja Väike-Ameerika tänavate vahelisel alal. Väike asum Kelmiküla on põhimõtteliselt tänavad, mis jäävad kitsasse kolmnurka Paldiski mnt, Tehnika tänava ja Toompuiestee vahelisel alal.

Kassisaba eeslinna hoonestus hakkas kujunema 19. sajandi keskpaigas Paldiski maantee ääres ning Wismari, Adamsoni ja Koidu tänavate piirkonnas. 19. sajandi II poolel kujunes välja kogu siinne tänavatevõrk ning kinnistute struktuur. Põhjapoolne Kelmiküla hoonestus kujunes välja samuti 19. sajandi II poolel, saades hoogu Raudtee tehnikakooli rajamisega 1880. aastal. Suur enamus tänapäevaks säilinud puitmajadest on ehitatud eelmise sajandi alguses, domineerivad erineva kõrgusega paekivist sokliga (soklikorrusega või ilma) kahekorruselised viilkatusega (2+1) puitelamud, mille välisseinte materjal on valdavalt laudvooder ja katused on valtsitud plekist. Esimese vabariigi lõpul jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas üksikud kivimajad. Valmis Koidu tn 17 ja 23 ning Luise 22. Veel ehitati A. Kapi tänav terviklikult välja. Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise tulemusena ja nõukogude korra ajal ehitati tänava algusesse hävinenud hoonestuse asemele stalinistliku arhitektuuriga hooneid.

Kassisaba asumis kehtivad miljööväärtusliku asumi piirangud ning osad majad kuuluvad ka muinsuskaitse alla. Seetõttu on siinkandis uute ehitamise asemel pigem renoveeritud vanu maju ning uutele ehitistele kehtivad küllaltki ranged piirangud, mis elanikele annavad lisandväärtuse – kindlustatud on piirkonna miljöö säilimine.

Veel viisteist aastat tagasi ei olnud Kassisaba maine elupiirkonnana väga hea ja puitmajades esines ka tulekahjusid. Aastatetagune tänavapilt on muutunud, kuid mälupilt inimeste peas muutub aeglasemalt – seetõttu aktsepteerivad ja väärtustavad piirkonda rohkem noored inimesed.

Tänasel päeval on Kassisaba arengus veel aeg, mil nii müügiks kui ka üüriks pakutakse väga eriilmelisi kortereid – on nii renoveerimata puitelamute erinevates seisukordades kortereid kui ka uusehitisi. Pakkumiste hulgas on tooniandvaim korteri tüüp renoveeritud maja korras korter, nendegi puhul on võimalus valida nii nn “musta karbi” kui ka “valge karbi” vahel ning seejärel endale isikupärane kodu kujundada.

Rääkides 2011. aastal Kassisaba asumis tehtud tehingutest, võime samuti esile tuua kontraste. Ruutmeetritelt on müüdud pindade suuruste vahe kümnekordne – väikseim kõigest 16 m2 ja suurim 164 m2; ning sama suurusjärk eristab ka tehingusummasid – väikseim tehing toimus 17 256 euroga ning suurim 178 103 euroga. Veidi mõistlikumad on siiski ruutmeetrihinnad, mis jäid 385 ja 1996 euro vahele, erinedes üksteisest “vaid” viiekordselt, kuid enamik tehinguid on tehtud siiski mõistlikus hinnavahemikus 1100-1600 eurot/m2, keskmine ruutmeetrihind on 1357 eurot.

Hetkel on palju maju renoveerimisel ning ka mitmeid uusarendusi ja ka kohalik kogukond hoiab arengutel silma peal. Ruutmeetri pakkumishinnad piirduvad enamasti 1400-1700 euroga, kuid sõltuvad siiski nii korteri kui ka maja seisukorrast – halvemas seisus korteri hind võib alata 1100 eurost ning mõnede arenduste ruutmeetri pakkumishinnad küündivad 2000 euroni.

Antud piirkonnas korteri otsijad peavad tähtsaks vana- ja südalinna vahetut lähedust, miljööväärtust ja piirkonna suhtelist rahulikkust. Ühendus kesklinnaga on väga hea. Tänu ümbritsevatele liiklussoontele on ühendus hea ka teiste linna piirkondadega. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava ning Paldiski maantee põhimagistraalideks, peamiste sõiduteede vahelised tänavad on aga jalutamiseks mugavad ja autoliiklus nendel on mõõdukas. Samuti ilmestab Kassisaba rohke haljastus – Tehnika tänava liiklusrohkust kompenseerib kastaniallee rikkalik rohelus, detailplaneeringutes jälgitakse olemasolevate puude säilitamist või asendamist ning imeilus Falgi park pakub aastaaegade vaheldudes pidevalt silmailu.

Linnaelu nautivate inimestena oskavad siinsesse piirkonda korteri otsijad pidada lugu eraldi parkimiskohast – kuna majad paiknevad tihedalt, hoovialadest  ei piisa tänase päeva parkimistiheduse puhuks ning viimased lumerohked talved on oma osa võtnud ka tänavaruumist. Nii on renoveerijad ja arendajad silmitsi valikuga – kas väiksem korterite arv, maa-alune või nullkorrusel asuv parkla. Samuti annab ostusooviga inimeste jaoks korterile suure eelise kas või väike rõdu ning arendajate poolt müüdavates majades on esimesena müüdud just rõdude või terrassidega korterid.

Liina Tettermann
Uus Maa Kinnisvarabüroo nooremmaakler