Застройщики пока не рискуют начинать большие новые проекты

PostimeesХотя покупатели заинтересованы в новых квартирах, они не готовы платить ту цену, которая принесла бы прибыль и застройщику.

«Проекты заморожены из-за высокой цены на строительство, рынок отвергает дорогостоящие проекты», — констатирует аналитик фирмы недвижимости Adaur Тыну Тоомпарк, отметив, что цена на строительство составляет 70-90 процентов стоимости проекта.

Цены на строительство стали расти быстрыми темпами с середины 2010 года, и низкий спрос на новые квартиры вынуждает застройщиков проявлять осторожность.

Как сказал член правления фирмы Kaanon Kinnisvara Хярмо Хальясте, девелоперские проекты откладываются на будущее в надежде, что рост спроса уравновесит подорожание строительных цен.

«Из-за царящей на рынке ситуации показатели застройщиков на таком уровне, что за строительство берутся только те, кто еще во время строи­тельного бума приобрел земельные участки, цена на которые с учетом объема строительства ничтожна», — отмечает он.

Глава Союза фирм недвижимости Тынис Рюйтель замечает, что поскольку рынок недвижимости Эстонии по-прежнему пребывает в спячке, застройщикам следует быть осторожными, берясь на новые проекты, такого бума, какой был в 2005-2007 годах, ожидать не приходится.

Член правления Pindi Kinnisvara Пеэп Сооманн говорит, что год назад на рынке недвижимости в Таллинне предлагалось 1600 новых квартир, а сейчас — 1240.

На рынке первичного жилья наблюдается дефицит, поскольку в последние годы застройщики не брались за большие проекты в основном из-за неясной ситуации с ценами на строительство. Как правило, в качестве застройщиков выступают фирмы, которые сами строят.

Март Саа из Arco Vara считает, что рынок восстанавливается, хоть и крайне медленно. Цены на строительство, отмечает он, стали расти во второй половине прошлого года, при этом цены на квартиры поднимать нельзя. По его словам, застройщики меньше рискуют с небольшими объектами, но большие лучше отложить или отказаться от них.

Arco Vara планирует взяться за проект Tivoli, но пока трудно сказать, когда построят 140 квартир — темпы строительства будут зависеть от заинтересованности покупателей.

КОММЕНТАРИЙ

Аве Класер, консультант бюро недвижимости Uus Maa

Застройщиков сдерживает высокая цена на строительство. Это наиболее ощутимо в секторе бизнес-площадей, где новые объекты застопорились как раз из-за высокой цены на строительство, что осложняет инвестирование. В результате цены на аренду могут оказаться столь высокими, что рынок их просто не потянет.

Покупатели стали более требовательными и просвещенными, что положительно влияет на качество строительства, но повышает цену строительства. А цены на строительство влияют и на ситуацию и в других секторах недвижимости.

Застройщики берутся строить лишь небольшие многоквартирные дома. Только большие фирмы, такие как YIT, могут себе позволить взяться за большие проекты. Но если окончательная стоимость проекта вырастет, то никто не пойдет на такой риск, поскольку покупателей на такие квартиры найти не удасться.

Многое зависит и от района, в котором строят. Покупатели согласны покупать квартиры в центре города, недалеко от него, но в центре все меньше земли, где можно строить.

Энн Тоссо, летний репортер

http://rus.postimees.ee/922814/zastrojwiki-poka-ne-riskujut-nachinat-bolshie-novye-proekty

Estonia’s Credit Rating Affirmed At A1 By Moody’s

Bond credit raters Moody’s Investor Services have affirmed Estonia’s A1 government bond rating and stable outlook.

As reported on this blog, Fitch had already upped Estonia’s rating to A+, so this is more good news.

The rating was based on factors including the Estonian government’s budgetary rigour and financial strength during the continuing crises of the 2008-10 downturn and the Eurozone (Estonia joined the Euro in January 2011) the low level of public debt, healthy banks and Estonia’s ability to withstand external shocks.

The rating could change over time of course, with both up- and downgrades possible. If Estonia had a long-term track record of steady growth (GDP has of course been growing since the downturn) and a strengthening and diversification of its economic base (recovery has largely been export driven) an upgrade might be on the cards, according to Moody’s.

Conversely, if an intensification of the Eurozone crisis had a negative impact on the public debt situation, or if foreign bank owners (the bulk of the successful banks in Estonia are Scandinavian owned) wavered on their commitments, which could have a similar effect, a downgrade could result.

In Any event, A1 it is! More information from Moody’s is here.

The principal methodology used in this rating was Sovereign Bond Ratings published in September 2008. Please see the Credit Policy page on www.moodys.com for a copy of this methodology.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Ober-Haus: Tallinna korterite üüriturg

Ebakindlus majanduses, tarbijate kindlustunde vähenemine ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järgi. Lisaks on ühiskonnas toimunud mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes pangalaenuga korteri ostmisel olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist 2007.a kevadel hakkas Tallinna üürikorterite pakkumiste hulk kiiresti tõusma, kuid omanikud püüdsid esialgu kramplikult buumiaegset küsitud hinnataset säilitada.

Turg reageeris klassikaliselt: kui pakkumine kasvab, siis nõudlus väheneb ja hinnad langevad.

Kui kinnisvaraturu tipus 2007. a oli Tallinnas keskmine üürikorteri pakkumishind juba ca 10 €/m², siis turu põhjas 2009. a alla 5 €/m². Mõningates piirkondades sai kortereid üürida ainult kommunaalkulude eest. Üürituru põhi saabus 2009. a kevadel ja Tallinna hakkasid hinnad vaikselt tõusma 2010. a kevadel. Alates 2010. aastast on hinnatõus sõltuvalt asukohast ja korterist olnud 15 – 30%.

2010.a kevadest kuni 2011. a sügis – talveni olid üürihinnad tõusutrendis, kuid 2011/2012 talvel hakkas pakkumine kasvama ja hinnatõus peatus. Üheks põhjuseks kindlasti sundkulutuste (kommunaalkulud) tõus.

Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega. Kesklinnas mõjutab oluliselt üürihinda kindla parkimiskoha olemasolu.

Kui I kvartalis Tallinna korterite üüriturul tervikuna võrreldes eelmise kvartaliga pakkumine mõnevõrra kasvas, siis II kvartalis püsis pakkumiste hulk stabiilne ja olulist hinnamuutust ei toimunud. Kuna valdav osa potentsiaalsetest tarbijatest on hinnatundlikud, siis Tallinna suurimas elurajoonis Lasnamäel võis märgata II kvartali jooksul ca 30% pakkumise vähenemist ja üürihinna tõusu eelkõige 1- toalistel korteritel.

Korterite üürihinnad on tõusutrendis sesoonsusest tulenevate kõikumistega alates 2010. a kevadest.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga on üürihinnad kuni 10 – 20% kõrgemad sõltuvalt korteri asukohast, seisukorrast ja suurusest. Eelkõige on hinnatõus viimase aasta jooksul tabanud hinnatud asukohas paiknevaid väiksemaid odavamate kõrvalkuludega kortereid. Samas kesklinna suurematel ja üüriturul keskmisest kallimatel korteritel ei ole olulist hinnatõusu toimunud.

Kesklinnas on enimnõutud on 1 – 2 toaline möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud korter hinnaga 300 – 400 € kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga. Äärelinna magalarajoonides on eriti nõutud heas korras 1- toalised korterid hinnavahemikus 160 – 230 €. Üürihinnale lisanduvad tavaliselt mõõdetavad kommunaalkulud. Olulisel vähemnõutud on vanemates korterelamutes 3 – 4 toalised korterid, põhjuseks reeglina kõrged kommunaalkulud.

Tallinna kesklinnas oli II kvartali lõpus kinnisvaraportaali City24 andmetel üürikorteri keskmine pakkumishind ca 8,0 €/m² ja äärelinnas sõltuvalt piirkonnast 5,2 – 6,4 €/m².

Kuna üürituru areng on kiire, siis planeeritakse Tallinnas juba spetsiaalsete üürimajade arendamist, kuid teadaolevalt ei ole reaalselt veel ühegi üürimaja ehitust alustatud. Sobivaid kortereid otsivad investeeringu eesmärgil ka välismaalased, kes panustavad 5 – 10 aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu. Sobivaks investeeringuks peetakse reeglina kesklinnas kaasaegses uuemas elamus paiknevat heas korras 2- toalist korterit.

III kvartalis hakkab üürikorterite nõudlust ja pakkumist mõjutama sesoonsus, eriti algav õppeaasta. Prognoosime, et seoses õppeaasta algusega võib toimuda väiksematel korteritel ajutiselt 5 – 10% hinnatõus, mis kütteperioodi saabumisega tõenäoliselt taandub kuna lähiperspektiivis on eluasemele tehtavad sundkulutused kindlas tõusutrendis.

Samuti jätkub konvergents lähiriikide pealinnade Helsinki ja Stockholmiga, kus korterite hinnatase on oluliselt kõrgem ja võrreldes arenenud Euroopa riikidega on Eestis üürituru osakaal kogu kinnisvarasektoris kasvav.

Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt

Statistics: 96 Per Cent Of Residential Dwelling Space In Estonia Is In Private Sector

According to Tõnu Toompark on his adaur blog, 96 per cent of residential dwelling space in Estonia is in private hands.

The total number of residential items comes to 657 800 units, only a small increase on the last 12 years, with only three per cent of dwellings owned by local governments and one per cent by the state, writes Tõnu.

Given the upheaval of the collapse of the USSR 20 years ago and the wholesale transferral of ownership from state to private sector this is perhaps unsurprising, and is no doubt a factor in the somewhat active real estate market here, compared with some neighbouring countries (e.g. the Scandinavian nations) where public sector housing will account for a much higher proportion.

The original article (in Estonian) is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Arendajad pelgavad uusi projekte

«Kõrge ehitushind on pannud arendusprojektid seisma, sest turg ei võta kallima hinnaga arendusi vastu,» ütles Adauri analüütik Tõnu Toompark. Ta rõhutas, et ehitushind moodustab arendusest 70–90 protsenti.

Ehitushinna kiire tõus algas 2010. aasta keskpaigast ning väike nõudlus uute korterite järele on teinud arendajad ettevaatlikuks.

Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste ütles, et arendusprojektidega alustamine lükatakse pigem tulevikku, sest loodetakse, et ostunõudluse kasv hakkab tasakaalustama ehituse kallinemist.

«Senine turu areng on arendaja marginaalid viinud tasemele, kus ehitusega julgevad alustada ainult need, kes on krundi ostnud enne buumi algust ning kelle krundi maksumus on kogu arenduse mahtu arvestades tühine,» märkis ta.

Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel märkis, et kuna Eesti kinnisvaraturg on ikka veel parajalt hapu, on arendajatel mõistlik uut projekti ette võttes ettevaatlik olla ning ainult tasahilju tegutseda. Ta rõhutas, et 2005.–2007. aasta buumi enam ei tule.

http://www.e24.ee/920382/arendajad-pelgavad-uusi-projekte/

Uue Tallinna vangla detailplaneering kinnitati ning arendusega saab jätkata

Harjumaa Rae Vallavolikogu kehtestas 19. juunil Rae vallas asuva ligikaudu 50 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Tallinna vangla piirkonna ja lähiala detailplaneeringu, millega anti roheline tuli Tallinna vangla arendusele.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on tegemist hea uudisega, kuna algselt Maardusse kavandatud ning seal aastateks vaidlustesse takerdunud Tallinna vangla arendus liigub plaanipäraselt edasi.

„Eelmisel aastal uue asukoha saanud Tallinna vangla arendus on saanud hoo sisse ning protsessid kulgevad hea tempoga. Eelmisel kevadel leidsime vanglale uue asukoha, kuhu vangla rajada ning nüüd, kui on olemas ka detailplaneering, saame selle projektiga edasi liikuda. Tänane Tallinna vangla on äärmiselt amortiseerunud ning nii töötajate, kui kinnipeetavate jaoks oleks ammu vaja korralikumaid tingimusi – pealegi on lagunevate hoonete avariiremont tuleviku suhtes erilise kasuta kulutus. Hea uudis on, et Rae vallavolikogu poolt 19 juunil kehtestatud planeeringule leiti kõiki osapooli rahuldav lahendus ning uue Tallinna vangla rajamisega saab minna edasi maatoimingute ja projekteerimise juurde, “ lausus minister.

Rae valla detailplaneeringuga nähakse ette muuta osaliselt valla üldplaneeringut ning muudetakse mõningal määral varasemat Soodevahe tööstuspargi detailplaneeringut, kuna on vajadus muuta osaliselt maakasutuse sihtotstarve riigikaitsemaaks ning määrata sellest tulenev ehitusõigus ja hoonestustingimused. Samuti lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsude ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus.

Rae vallavolikogu algatas Tallinna vangla detailplaneeringu 7. juulil 2011. aastal ning selle koostas K-Projekt AS.

Järgmise sammuna alustatakse maatoimingutega, millele järgneb Tallinna vangla projekteerimine ja ehitamine. Kõige varem valmib vanglakompleks 2015. aastal. Vanglaehitust korraldab Riigi Kinnisvara AS.

Uus Tallinna vangla on plaanitud kambersüsteemi tüüpi vanglana ning sinna luuakse lisaks vanglale avavangla, arestimaja ja praegu Maardus asuv Tallinna vangla tervishoiuosakond. Vanglasse on planeeritud 1000 kohta, arestimajja 150 kohta ning avavanglasse 100 kohta. Tallinna Vangla rajamisega koos arutatakse ka uue väljasaatmis- ja interneerimiskeskuse loomist Tallinna vangla lähistele.

Uue Tallinna vangla kubatuur saab olema 300 000 m³, mis on võrreldav kolme Olümpia hotelli suuruse hoonega ning hoonete suletud brutopind kokku ligi 74 000 m².

Kinnisvara müügikoolitus toimub 24/09/2012

Kinnisvarakool: Kinnisvara müügikoolitus24/09/2012 toimub Kinnisvarakooli koolitustesarja teine koolitus – kinnisvara müügikoolitus. Koolitusele registreerumine on alanud.

Müügikoolitus on suunatud maakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, aga ka eraisikutele, kel on vajadus tegeleda kinnisvaramüügi protsessi juhtimisega.

Kinnisvara müügiprotsess koosneb kahes komponendist – ensemüügist ja kinnisvaraobjekti müügist. Neile kahele teemale ongi kinnisvara müügikoolitus keskendunud.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool

National Conservation Strategy Developed For Estonia

According to a recent report by Robin Ilves on the Estonian Public Broadcasting English language site, the Estonian government has announced plans for a nationwide scheme for nature conservation and protection.

The new plan, to be carried out by the Ministry of the Environment, appropriately enough, spans until 2020, the report said.

Estimated at a cost of 582.2 million Euros, the scheme aims to educate the public about nature conservation and the natural environment, including environmentally-friendly nature tourism, preservation work and financial incentives for creating conservation areas, the report continued.

Estonians value their natural environment; the country boasts several unspoilt national parks and vast areas of bog land hosting a plethora of species, as well as approximately half the country being covered by forest. As noted on this blog the quality of bathing water in freshwater rivers and lakes is amongst the best in Europe.

Thus it comes as no surprise that conservation would be on the agenda; even during the Soviet era there were environmental protests against the proposed strip mining of phosphorus (which thankfully never came to fruition).

However such efforts at conservation hitherto have largely been conducted on a regional or ad hoc basis – this is the first comprehensive national plan of its kind.

The original article is here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Iseehitamise valu ja võlu

Minu kodu lähedal on üks elamupiirkond, millest ma aeg-ajalt mööda jalutan. Ja seetõttu olen aastaid olnud pealtvaataja ühe eramu ehitamisprotsessile, mida tõesti ehitab omanik täiesti üksi.

Vaadates ehitustempot peab tõdema, et tegemist pole kiire ehitamisega. Ehitustööde peale on seni kulunud umbes 4-5 aastat ja sama tempoga jätkates kulub veel mõni aasta enne kui saab sisse kolida.

Aga seevastu sellist ehituskvaliteeti nagu seal on saavutatud kohtab väga harva. Iga töö on tehtud äärmiselt täpselt ja korrektselt. Näiteks fassaadi soojustusmaterjalina kasutatav peno on paigaldatud sellise täpsusega, et pole kuskil ka kõige pisematki pragu ning sein on filigraanselt sirge.

Märkimist väärib kindlasti ka see, et alati on kõik materjalid ladustatud korrektselt ning ehitusobjekti koristatakse regulaarselt. Kui tavaliselt on ehituse ajal maja ümbruses sageli korralik prügimägi siis sellel objektil on kõik absoluutselt puhas ja kõik prügi on alati peale tööpäeva lõppu koristatud.

Selle maja valmimist vaadates on selge, et seda ehitatakse palgaraha eest. Kogutakse mõnda aega raha, ostetakse ehitusmaterjali ja siis paneb peremees selle paika. Põhilised ehituskuud on suvisel perioodil puhkuse ajal või siis muul ajal õhtuti peale tööd.

Jõudumööda toetavad ka teised pereliikmed pereisa tööd. Pere 3 last ja abikaasa on samuti sageli abis ning aitavad lihtsamaid töid teha. Tõsi lapsed on veel väikesed ja nende tugi ehitustööde osas minimaalne.

Sealt mööda jalutades olen sageli imetlenud selle pere püüdlusi ja kindlameelsust niimoodi ise ehitades oma kodu luua. Sisuliselt kulub pea iga vaba hetk selles peres pereisal umbes 6 – 8 aasta jooksul ainult oma maja ehitamisele. Lisaks veel see, et suur osa teenistusest läheb ehitusmaterjalide ostmisele ja seetõttu muud soovid peavad jääma ootele.

Imetlen seda peret just seetõttu, et selline ise ehitamine nõuab pidevat pingutamist ja pühendumist, mida on vähestel.

Võtame kokku

Mis on iseehitamise peamised eelised:

  • Tugev emotsionaalne side oma majaga
  • Ehituskvaliteet sõltub sinu oskustest
  • Ehitustöid teostad endale sobival ajal ja mahus
  • Palgarahast ehitades ei ole vaja laenu võtta (või oleks vaja laenu võtta tunduvalt väiksemas mahus)
  • Maja ehitusmaksumus tänu iseehitamisele on väiksem
  • Iseehitamise käigus õpib uusi oskusi ja paned ennast proovile

Mis on iseehitamise peamised miinused:

  • Maja ehitusperioodiks kujuneb 6-8 aastat või enam
  • Kogu vaba aeg aastate jooksul kulub ainult ehitamisele ja ei jää aega perega ning näiteks harrastustega tegelemiseks
  • Ehitusperioodil peab pere elama kokkuhoidlikult kuna suurem osa teenistusest läheb ehitamiseks
  • Nõuab suurt pühendumist ja distsipliini võetud eesmärgi elluviimisel

Kindel on aga see, et kui lõpuks ise oma maja ehitades see lõpuks valmis saab, on rahulolu majast mitmekordne. Selliselt ehitavad oma maja ainult tõeliselt tugevad pered, kes saavad hakkama iga eesmärgiga oma elus!

Edu neile!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Dos And Don’ts When Letting Out Rental Property In Tallinn And Estonia: Part Two-The Don’ts

Following on from our article yesterday in which we outlined what you should do when letting out property in Estonia, here as promised is part two, in which we detail the ‘don’ts’…

1) Don’t wait to secure the highest rental rate possible. Profits can be washed out by the additional vacancy time; in addition, market conditions can change rapidly. By the same token, don’t keep rental rates high and accept a high vacancy rate while waiting for market conditions to improve. High levels of vacancy can lead to high tenant improvement costs and free rent as additional concessions due to the market being a tenant’s market. At the time of writing, the rental market is quite buoyant and so obtaining the market rate for your property without a long wait should be viable.

2) Don’t rule out proposedtenant improvements-losing a potential tenant by refusing to make improvements could lead to additional vacancy time.

3) Don’t make the mistake of cutting out promotional work on your apartment as well as search feesas the market tightens again. If you are not competitive in these areas, you risk fewer tours, which will mean less qualified tenants, which could lead to longer vacancy times.

4) Don’t halt refurbishment and improvement plans in a hot market. These plans can take months to develop and come to fruition. Tenants want the level of service and quality of appearance to be maintained over the life span of their lease. This may attract them to stay for another lease term, saving you money. That being said, you should keep your tenant improvement costs as low as possible. It’s a good idea to stay on top of the repair and maintenance needs of your property by repairing or replacing any item that is not functioning as soon after being notified as possible to prevent further damages or tenant dissatisfaction.

5) Don’t impinge on your tenant’s privacy: inform them about any potential visit well in advance and certainly at least 24 hours.

6) Do not leave anything of great financial or sentimental value in a property which you are letting out.

And that’s it! We hope you have found this advice helpful, and we’re waiting to hear your comments, questions or experiences!

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

55% maapakkumisest asub Harjumaal

Portaali KV.EE andmetel oli juuni kuus Eestis 4459 maatüki müügipakkumist. Neist pakkumistest 55% ehk 2458 asuvad Tallinnas ja Harjumaal.

Aastaga on Eesti maapakkumiste arv kasvanud 2%, Harjumaa pakkumisi on sama palju, kui aasta tagasigi.

Turu suuruse järgi on enam pakkumisi veel Pärnu ja Tartu maakonnas, kus asub vastavalt 646 ja 612 pakkumist.

Maapakkumiste keskmine hind on pigem langemas. Eesti keskmine pakkumishind langes aastaga 4%. Sama palju kukkusid hinnad Harjumaal.

Tartu hinnatase kasvas aastaga 13%, Pärnus aga langes 16%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 06/2011 06/2012 Muutus, % 06/2011 06/2012 Muutus, %
Eesti 4 361 4 459 2% 35,4 34,1 -4%
Harjumaa 2 455 2 458 0% 47,7 45,7 -4%
Hiiumaa 23 33 43% 1,0 1,5 50%
Ida-Virumaa 78 76 -3% 28,5 32,7 15%
Jõgevamaa 53 46 -13% 15,3 18,3 20%
Järvamaa 15 NA 12,0 NA
Läänemaa 180 146 -19% 7,7 13,4 74%
Lääne-Virumaa 52 79 52% 18,8 23,1 23%
Põlvamaa 15 13 -13% NA
Pärnumaa 518 646 25% 29,2 24,6 -16%
Raplamaa 116 93 -20% 11,4 11,3 -1%
Saaremaa 48 103 115% 25,3 12,7 -50%
Tartumaa 613 612 0% 15,6 17,6 13%
Valgamaa 68 78 15% 19,7 16,8 -15%
Viljandimaa 45 39 -13% 33,6 28,6 -15%
Võrumaa 82 37 -55% 14,8 NA

Maatükkide müügipakkumiste arvu muutus Eestis portaalis KV.EE

Avati Jõgeva uus kohtu- ja politseihoone

Jõgeval avati kolmapäeval, 25. juulil pidulikult enam kui 2000 ruutmeetri suuruse netopinnaga uus kohtu- ja politseihoone, milles saavad omale kaasaegsed tööruumid kohus, kinnistusosakond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus ning politsei koos arestimajaga.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on uus kohtu- ja politseihoone kaasaegne ning tänaseid ja ka homseid kohtupidamise vajadusi igati arvestav. „Kaasaegsed ning töötajasõbralikud tingimused tõstavad kindlasti töötajate motivatsiooni ning seeläbi ka kohtupidamise ja töökvaliteeti üldiselt. Ükski senituntud maja ise kohut mõistma ei hakka või kurjategijaid ei püüa, kuid kindlasti on head töötingimused tähtsad märgina, et kohtunike, politseinike, kohtuametnike, kriminaalhooldajate ja paljude teiste inimeste töö on tähtis ja sellesse panustakse maksumaksjate poolt heade töötingimustega. Kui küsida, mida maksumaksja vastu ootab, siis kindlasti head teenindust, tempokat kohtupidamist ja asjalikku suhtumist keeruliste asjade juures ja olen kindel, et uues Jõgeva kohtu ja politseihoones seda pakutakse. Uue maja valmimine ja paremad töötingimused aitava ka kindlasti meid sammu lähemale valitsuse eesmärgile, et kohtupidamine ühes astmes toimuks saja päevaga,“ sõnas justiitsminister Kristen Michal maja avamisel.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul valmis Jõgeva uus kohtu- ja politseihoone ühiste jõupingutuste tulemusena. „Ametid, mis olid küll ka varem ühe katuse all, saavad nüüd koostööd jätkata uues, säästlikumas ja mugavamas hoones. Vastvalminud maja oli väga oodatud, kuna sellega ei parane mitte ainult ametnike töötingimused, vaid kasvab ka korrakaitse tõhusus ja usaldusväärsus Jõgeva kodanike silmis,“ ütles ta.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on uus politsei- ja kohtumaja hea näide tulevikkuvaatavast riigi kinnisvarastrateegiast, mille võtmesõnaks on säästlikkus. „Vastvalminud ühishoone on energiasäästlik ja võimaldab senisest märksa efektiivsemat pinnakasutust, mis aitab riigil tulevikus kulusid kokku hoida,“ rõhutas Saarniit.

Enam kui 2000 ruutmeetri suuruse netopinnaga hoones said omale kaasaegsed tööruumid kohus, kinnistusosakond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus ja politsei koos arestimajaga. Samuti rajati Suure ja Pargi tänavate äärde parkimisalad ning uus haljastus koos tänavavalgustusega.

Riigi Kinnisvara AS korraldas 2011. aastal Jõgeval Suur tn 1 kinnistule arendaja leidmiseks vähempakkumise, mille kohaselt seati ehitaja kasuks hoonestusõigus ja sõlmiti ehitiste ning territooriumi kasutamiseks üürileping. Viimases pakkumisvoorus osales kokku viis firmat, kellest parima pakkumise tegi Merko Elamu AS. Hoone on projekteerinud AS Amhold.

Sarnast finantseerimismudelit kasutades on tänaseks juba valminud Rakvere politsei ja pääste ühishoone ning Jõhvi kohtumaja.

Dos And Don’ts When Letting Out Rental Property In Tallinn And Estonia: Part One – The Dos

Following hot on the heels of our recent posts on where to buy in Tallinn, Estonian real estate terminology getting lost in translation, and top tips when buying in Estonia, all of which we hope you’ve found helpful, we thought we’d continue on that trajectory.

This time, the topic is letting out properties. So here are the main ‘dos’ when letting out an apartment here or, for the most part, anywhere:

Many people become a ‘landlord’ in Estonia or elsewhere for that matter with little knowledge of the realities of what the process involves.

Even if you are an existing landlord already, you can never have too much advice, and there may be some differences between Estonia and wherever you hold your other properties.

A lack of knowledge about being a landlord can lead to such unwanted scenarios as unexpected expenses, void periods or problem tenants.

To help you avoid any of these undesirable situations, here are some of the most significant do’s and don’ts when letting out property in Estonia.

Do…

1) Make your property as appealing as possible to potential tenants (neat and clean, in order, decorated). If the property was formerly your personal home or part time home, or contains fixtures and fittings left over from a former occupant, be prepared to make the necessary internal alterations in order to successfully attract a tenant. One’s own personal tastes may not match with those of other people. Experience has shown that tenants on the whole prefer light, neutral colours and modern, contemporary (but not too extreme) fixtures and fittings. Time to get rid of that lime-green ceiling or novelty lampshade! ‘Minimal is king’, is a useful watchword here. At the same time, thoughtfully-located and attractive pictures which are in keeping with the overall design of the apartment can make all the difference, as can a few well-placed mirrors. Plants also make a huge difference, although naturally there is the issue of getting tenants to water them once an agreement has begun. The property should also be wisely furnished (e.g. take away unnecessary furniture pieces, have modern and clean furniture which is in keeping with the property etc.)

2) Steer clear of void periods at all costs, even if this means being flexible about rental levels. This also means you should be flexible in terms of rental periods, for example having a short term let for part of the year and longer terms during the remainder, to maximise profits and minimize void periods. This can have the effect of earning 10-15 per cent more per year. Naturally having a fully-managed service will mean that the hassle of organising this is out of your hands.

3) Consider letting the property out as a part-furnished property. Whilst many tenants may be travelling light or interested in short term lets and therefore more likely to choose a fully-furnished property, some scope for their own additions to the furniture can be attractive. What constitutes essential furniture in a part-furnished property? Naturally beds should be provided in the primary bedrooms at the very least; mattresses should be included only if they are relatively new (ie no more than 4-5 years old) and clean. Sofas and chairs should also be included where necessary, and substantial storage space in particular for clothes (wardrobes, walk in wardrobes, chests of drawers etc) is also a must. Kitchen fixtures and fittings should natrually be included and utensils, cutlery, crockery etc can also be provided inexpensively.

4) Provide as much detailed description of your property as possible. There are two very good real estate portals (kv.ee and city24.ee) which list properties available under quite detailed search parameters, in English and with plenty of photos. Your real estate broker will also be able to advise and guide you through the process of marketing your property.

5) Once you have a tenant, make sure that you have a proper lease agreement in place (certainly ask for a tenant’s documentation; get all the important terms of the tenancy in writing). You should also check the potential tenant’s background if possible (credit info, personal info, family, pets, smoking etc). An agent can advise you on this. It is worth having a detailed inventory compiled. This will be signed by both landlord and tenant, thus avoiding any unpleasant disputes arising surrounding any damage at the end of a tenancy. It should cover not only major items such as any furniture, but also details of the overall qualities of the walls, painted areas, flooring etc to account for any damage that might occur. You might also consider obtaining property insurance to cover for damage, and a security deposit, usually of one month, is also worth getting. It’s worth having an inventory taken (even in unfurnished properties).

6) Consider getting a property professionally cleaned at the end of a tenancy period. This can work wonders in attracting a new tenant, breathing new life into worn carpets and making grubby tiles sparkling again. First impressions last and it would be a shame to put off a potential tenant simply because of an unpleasant odour or dirty bathroom.

7) A certain amount of reasonable wear and tear should of course be expected, so expect it! Over time items will need to be replaced. As a general rule, fridges and other white goods will need to be replaced as they become outdated or cease to work over the years, and a property will need small redecoration works and maintenance works approximately every four years. Wooden parquet flooring also requires attention from time to time.

8) If you are living outside Estonia, it is well worth arranging for a managing agent who will not only find and reference tenants for you, but also draw up contracts, manage the collection of rents, bill payments, see to any maintenance or emergency repairs which may arise, advise you on any refurbishments that may need doing etc. Keep in touch: your managing agents can advise you about developments at the property, maintenance issues etc, but always respond to emails and queries on this promptly. This will lead to a better relationship with a tenant and an increased likelihood that they will want to stay on.

….and the ‘don’ts’ will follow in a later installment!

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

LVM Kinnisvara: aastases võrdluses müüdi Saaremaal kaks korda rohkem kortereid

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot.

Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni.

Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot.

Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Statistika: eluruumidest 96% kuulub erasektorile

Eesti eluruumide omandi struktuur püsib eelmisse sajandisse jäänud erastamise järel üksluine. 2012. aasta alguse seisu 657 800 eluruumist 96% kuulub erasektorile.

3% eluruumide omanikuks on kohalikud omavalitsused ja 1% eluruumidest kuulub riigile.

Suur erasektori proportsioon elamispindade omandi osas on üks põhjus, miks Eesti elamispindade turu aktiivsus on kõrgem kui näiteks mõnes lähiriigis, kus suur osa elamispindadest kuulub kohalikele omavalitsustele.

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine