Ober-Haus: eramuturg

03.08.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Kui korteriturul saabus põhi juba 2009/2010. a, siis eramute turul hinnalangus jätkus. Mõningane elavnemine eramute turul on toimunud viimase aasta jooksul, kuid sedagi eelkõige Tallinnas ja linna lähipiirkonnas.

Kui Tallinnas ja Harjumaal tervikuna on müügipakkumiste hulk viimase paari aasta jooksul kerges tõusutrendis, siis Tallinna hinnatud piirkondades Nõmmel, Kakumäel ja Pirital on müügipakkumiste arv vähenemas.

Harju maakonnas ja Tallinnas on kinnisvaraportaali City24 andmetel ca 2 400 müügipakkumist väga erinevas hinnaklassis ja seisukorras elamutele, kuid Maa-ameti andmetel toimus käeoleva aasta II kvartalis ainult 352 tehingut hoonestatud elamumaaga. Maa-ameti andmetel võrreldes eelmise aasta II kvartaliga tehingute arv tõusis, rahaline maht jäi samaks, kuid keskmine hind mõnevõrra langes.

Hoonestatud elamumaaga toimus Maa-ameti andmetel käesoleva aasta I kvartalis 213 tehingut (keskmine hind 123 000 €), II kvartalis 353 tehingut (keskmine hind 90 000 €), eelmise aasta II kvartalis 300 tehingut (keskmine hind 111 000 €).

Keskmise hinna järskude muutuste põhjuseks kvartalite lõikes on tehingute struktuur ja sesoonsus. II kvartalis ostetakse sesoonsusest tulenevalt enim suvilaid ja odavama hinnaklassi remonti vajavaid elamuid. Reeglina on aasta lõikes tehingute arv suurim II ja III kvartalis.

Enamik tehinguid eramutega toimus Tallinna lähipiirkonnas arenenud infrastruktuuriga piirkondades hinnavahemikus 110 000 – 170 000 €. Hinnaga üle 300 000 € toimus üksikuid tehinguid eelkõige hinnatud piirkondades Tallinnas.

Eramu olemusest lähtuvalt on tänases turusituatsioonis eelistatud 130-170 m² uus või kuni 5 aasta vanune hoone. Seoses energiahindade tõusuga on potentsiaalsed eramute ostjad järjest enam hakanud tähelepanu pöörama kõrvalkuludele, eelkõige kütte hinnale. Ostjate jaoks on oluliselt tähtsustunud kasutusloa olemasolu.

Tallinnast kaugemal olevates piirkondades on eramute likviidsus väga madal ning turu aktiivsus otseses sõltuvuses kohalikust infrastruktuurist ning kaugusest olulistest tõmbekeskusest, eelkõige Tallinnast.

Eramute müügiperioodid on tavaliselt 6-12 kuud, keskmisest kallimatel ja eksklusiivsetel objektidel võivad müügiperioodid ulatuda 12-18 kuuni.

Oluliselt on vähenenud tehingud paarismajadega, põhjuseks klientide eramueelistus vaatamata kallimale hinnale. Populaarsust on kogumas taas ridaelamud tänu soodsamale hinnale. Paarimaja osa hinnatase on reeglina 5-10% madalam kui eramul. Valdav enamik tehinguid ridaelamu boksidega toimus hinnavahemikus 90 000-110 000 €.

Eramute turul on Tallinna linnasiseselt enimhinnatud Pirita linnaosas Maarjamäe, Merivälja, Pirita keskuse ja ürgoru piirkond; Haabersti linnaosas Kakumäe, Tiskre ja Rocc al Mare piirkond; Nõmme linnaosas Veskimöldre, Vana-Mustamäe ja Nõmme keskuse lähedane piirkond; Kristiine linnaosa.

Nendes piirkondades on heas korras kaasaegsete eramute hinnatase 200 000-400 000 €, üksikute eksklusiivsete modernsete eramute hinnatase on ületanud 600 000 €. Remonti ja kaasajastamist vajavate eramute hinnatase on 130 000-160 000 €. Eriti hinnatuks võib pidada üksikuid kesklinna piirkonnas (Kadriorg) vaiksetel kõrvaltänavatel paiknevaid eramuid, kus pakkumine on väga piiratud ja tehinguid toimub harva.

Harjumaal on keskmisest enimhinnatud Tallinna läheduses (kesklinnast kuni 20 km kaugusel) arenenud infrastruktuuriga asumites ja nende vahetus läheduses paiknevad eramud. Viimsi poolsaare läänekülje mereäärne piirkond, eriti vaatega Tallinnale ja merele, Haabneeme ja Viimsi alevik, Tabasalu aleviku ja selle lähedane mereäärne piirkond. Nendes piirkondades on heas korras kaasaegsete eramute hinnatase sarnane Tallinna linna hinnatud piirkondades olevate eramutega.

Keskmiselt on hinnatud Viimsi poolsaare idakülg, Muuga aedlinna piirkond, Peetri ja Jüri aleviku, Saku aleviku, Keila linna, Saue linna ja Laagri aleviku piirkond, Muraste-Suurupi küla piirkond. Nendes piirkondades on heas korras kaasaegsete eramute hinnatase üldjuhul 110 000-170 000 €, üksikuteeksklusiivsete modernsete eramute hinnatase võib ulatuda 250 000-300 000 €. Remonti ja kaasajastamist vajavate eramute hinnatase on 60 000-100 000 €.

Oluliselt vähemhinnatud ja millele nõudlus praktilisel puudub, on puuduliku infrastruktuuriga uuselamurajoonides asuvad, Tallinna kesklinnast kaugemal kui 20 km sisemaa suunas paiknevad ja olulisi investeeringuid vajavad eramud. Nendes piirkondades on tehingud pigem juhuslikud ja eramute hinnatase väga kõikuv.

Käesoleva aasta III kvartaliks prognoosime sesoonsusest tulenevalt tehingute arvu kasvu, kuid hindade stabiilsust.

Rain Rätt
Ober-Haus

Statistics: Real Estate Investment In Estonia Increases 24 Per Cent Y-o-Y

03.08.2012
Sildid: , , , , , , , ,

According to a report by Tõnu Toompark on his adaur blog, investment in real estate in Estonia has increased by 24 per cent y-o-y to the first quarter of 2012.

Citing figures from the Estonian Statistics office, investments from  Estonian companies into plant and equipment fixed assets came to a value of 506 million Euros in the first quarter of 2012, writes Tõnu.

A bit less than a third of this total came in the real estate sector, including buildings and facilities acquisition, construction, repair work and the acquisition of land, Tõnu continues.

After a three year fall in investment in the real estate sector, the last five consecutive quarters have seen growth in investment, Tõnu writes.

The original article (in Estonian) together with diagrams illustr investment levels in fixed assets including buildings, facilities, and land, and changes thereof, is here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Apartments For Rent In Tallinn Increase Y-o-Y Slightly In Number, Greater By Rent Price

02.08.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , ,

There has been a y-o-y increase in rental prices in Tallinn of 18 per cent, to July 2012, according to Tõnu Toompark on his adaur blog.

This undoubtedly is connected with the short supply of rental properties in Tallinn at the moment.

According to Tõnu and citing data from real estate portal kv.ee, the volume of rental apartments on the market has increased y-o-y, but not by much, which may put a downward pressure on residential rental prices through the summer and autumn – as noted there has been a rise up to now.

Tõnu cites more data from kv.ee which states that there were 1 996 apartments up for rent on the portal in June, which is only a two per cent increase y-o-y.

However, the shortage in availablility of rental items is not as perceptible today as was the case a year ago, Tõnu continues.

This will be predominant in those areas of Tallinn where more apartments have come on to the rental market, which has happened in all districts. writes Tõnu, except North Tallinn (which includes Kalamaja and Kopli) the Soviet-era residential district of Mustamäe and the leafy, sought-after outer suburb of Nõmme. These three areas have seen a fall in the volume of rental apartments available (by as much as -37 per cent in the case of Nõmme).

Fallinn demand may be the result of rising rental asking prices (as well as the latter being the result of falling supply). The average rental asking price in Tallinn was a 6.10 Euros per square metre in July 2011; a year later that figure had risen to 7.20 Euros per square metre.

In any event this makes the rental market attractive for investors; a shortage of supply and rising rental levels mean a property could be let out very quickly and at higher prices, ensuring good cashflow.

The district of Tallinn with the highest rise in number of rental apartments available y-o-y to July 2012 was the residential suburb of Kristiine, according to Tõnu’s data, at 23 per cent. The city centre (which includes the Old Town) saw a 10 per cent rise in number of available apartments over the same period, from 736 to 806 items (also by far the highest total number of items of any region, as might be expected).

Outside of Tallinn, Pärnu saw an 18 per cent rise in apartments available for rent, whereas Tartu saw the opposite trend with a -26 per cent fall over the same period.

The figure for the whole of Estonia was a -4 per cent fall.

The original article (in Estonian) and data is here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Uus Maa 2012 poolaasta turuülevaade

02.08.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Ilmunud on Uus Maa 2012 poolaasta turuülevaade.

Käesoleval aastal jätkus mullusega sarnane kinnisvaraturu aktiviseerumine, milleks andsid tõuke nii hoogustunud uusarenduste turg kui ka kohalike väikeinvestorite aktiivsem tegevus. Teisalt aga on üha enam näha, et kinnisvaraturu positiivsed arengud jaotuvad Eesti lõikes aina ebaühtlasemalt – kui kasvu näeme enam suuremates keskustes Tallinnas ja Tartus ning mõnes puhkusepiirkonnas, siis paljude linnade ja valdade kinnisvaraturud püsivad samal tasemel või on langenud.

Kui möödunud aastal oli üks investeerimise suurtest põhjustest eurotsooni ebamäärane tulevik, siis sel aastal on enam hakatud rääkima pankade üha väiksemateks muutuvatest hoiuseintressidest.

Korteriturul said talveperioodil väga oluliseks veebruarikuised küttearved, millest üsna tihti sõltus ka ostuhuvilise poolt tehtav hinnapakkumine või tuli müüjal teha huvi kasvatamiseks hinnakorrektsioone.

Üüriturg säilitas enamiku poolaastast sügisega sarnase aktiivsuse. Suurte küttearvetega talveperioodil langesid kohati üürihinnad ning sõlmiti ka lepinguid vaid kommunaalmaksete tasumise eest. Hiliskevadel hakkasid atraktiivsemates piirkondades aga üürihinnad taas tõusma (reaaltehingute alusel kuni 5%, Pärnus tõusis hooajaliselt suvekorterite hind kohati ka 100%).

Uusarendusteturul on enam hakatud rajama väiksemaid kortermaju miljööväärtuslikes asumites ning tervikliku elukeskkonnaga kvartaleid.

Suurarendusi ehitatakse samuti, kuid vähem kui mullu.

Äripindadeturul süvenes juba möödunud aastal alanud suur nõudlus A-klassi büroopindade järele, mis on kaasa toonud hinnatõusu.

Pikemalt saad lugeda siit: Uus Maa 2012 I poolaasta turuülevaade.

Redevelopment Of Train Station Area In Tallinn, Estonia Up For Tender

01.08.2012
Sildid: , , , , , , , , , , ,

As recently reported on this blog, one of the up and coming areas of Tallinn is the area surrounding the train station, merging into the Kalamaja and Pelgulinn neighbourhoods.

Our faith in this seems to be bearing fruit; according to a recent report by Ott Tammik on the Estonian Public Broadcasting (ERR) English language site, the City of Tallinn is drafting the very terms and conditions for the tender of architectural plans that will make this long yearned-for development become a reality.

The project has been in the offing for some 11 years, and will replace the existing Balti Jaama Turg (Train Station Market). Not surprisingly the developments are not unopposed – one point of contention is the reassigning of Reisijate Street, currently closed to traffic and taken up by much of the marketplace itself, as a traffic street, and the existing Kopli Steet to become a four lane thoroughfare, the report stated.

Currently traffic is undoubtedly congested, particularly at rush hour, since Kopli Street is a one way street along the stretch that passes the train station. New developments would require better road access.

Other dissenting or at least questioning voices, as well as market traders, include national rail carrier Eesti Raudtee who wish to preserve some rail sidings and have space for additional platforms in future, according to the report.

Previous architectural plans had met with objections due to apartment developments blocking the view of Toompea, the seat of the Estonian government and the highest point of the old town.

As noted on this blog the area where Telliskivi Street crosses train tracks adjacent to the station is already something of a bohemian quarter, with two or three successful restaurants and various other businesses.

The original report is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Tallinna üürikorterid aastatagusest 18% kallimad

01.08.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Portaali KV.EE andmetele tuginedes on käesoleval suvel üüripakkumis eelmisest aastast pisut rohkem. Tõenäoliselt jääb sel suvel-sügisel surve elamispindade üürihindadele eelmisele aastale alla. Tänane üürikorterite pakkumishind on aastatagusest 18% kõrgemal.

Juuli kuus oli portaalis KV.EE 1996 korteri üüripakkumist. Aastatagusest on see napid 2% rohkem. Siiski ei ole Tallinna turul tunnetatav selline üürikorterite defitsiit nagu see oli eelmisel aastal.

Valdavalt on linnaosade lõikes üüripakkumisi siiski juurde tulnud. Vähemaks on üüripakkumisi jäänud vaid Mustamäel ja Põhja-Tallinnas ning Nõmme linnaosas.

Üheks vähema nõudluse põhjuseks on kindlasti hind. Kui aasta tagasi oli Tallinna üürikorteri keskmine pakkumishind 6,1 €/m², siis tänavu juulis küsiti üürihinda juba 7,2%. See teeb aastaseks hinnatõusuks 18%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
07/2011 07/2012 Muutus, %
Haabersti 100 111 11%
Kesklinn 736 806 10%
Kristiine 112 138 23%
Lasnamäe 279 296 6%
Mustamäe 227 181 -20%
Nõmme 101 64 -37%
Pirita 48 52 8%
P-Tallinn 227 191 -16%
Vanalinn 91 112 23%
Tallinn 1 955 1 996 2%
Pärnu 287 340 18%
Tartu 1 279 950 -26%
Eesti 3 692 3 531 -4%

Korterite üüripakkumiste arvu muutus Tallinnas portaalis KV.EE

Selveri seitsmes hüpermarket avatakse Tallinna suurima liiklustihedusega ristmiku ääres

31.07.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Selver sõlmis lepingu Pro Kapitalile kuuluva aktsiaseltsiga Tallinna Moekombinaat, mis rajab Peterburi, Tartu, Järvevana ja Suur-Sõjamäe teede ristumiskohta 131 000 m2 üldpinnaga kaubanduskeskuse. Selveri hüpermarket paikneb sellest 5 973 m2, kokku tuleb rajatavasse keskusse 55 000 m2 üüritavat pinda.

“Viimase paari aasta jooksul on Selver hoolikalt turgu analüüsinud ja sellele tuginedes otsustanud jõuliselt laieneda super- ja hüpermarketite valdkonnas,” ütles Selveri juht Andres Heinver. Uus Selveri hüpermarket, mis rajatakse Tallinnas aadressile Peterburi tee 2, hakkab pakkuma tööd 80 inimesele ja on kavas avada 2014. a teisel poolel.

Lähituleviku plaane kommenteerides sõnas Heinver, et Selver avab viis uut kauplust sel ja järgmisel aastal ning peab arendajatega läbirääkimisi mitmete projektide osas. Nende hulka kuulub näiteks arendusprojekt Tartu mnt alguses asuval Veesaare kinnistul.

Pro Kapitali tegevjuht Allan Remmelkoor ütles, et tänased uued ja edukad kaubanduskeskused ei ole enam äärelinna tühermaadele rajatavad suured kastid, vaid tugevad maamärgid linna tuiksoontel. „Selver on innovaatiline ja tugeva positiivse imagoga jaekett. Usun, et meie koostöö tuleb aktiivne ja tulemuslik,“ rääkis Remmelkoor.

Pro Kapitali rajatavas uues kaubanduskeskuses saab olema 55 000 m2 üüritavat pinda, üle 200 kaupluse ja teeninduspinna ning 1600 parklakohta. Lisaks uutele kaubamärkidele hakkab keskus pakkuma külastajatele ka mitmeid meelelahutusvõimalusi.

Selveril on praegu 35 kauplust üle Eesti, millest 29 on supermarketid ja 6 hüpermarketid. Äsja tuldi turule ka uue kodupoodide kontseptsiooniga, millele tuginedes plaanib Selver avada lähiaastatel mitmeid väikekauplusi erinevates linnades. Praegu tegutsevad hüpermarketid on Kadaka, Järve, Tondi, Torupilli ja Pirita Selver Tallinnas ning Anne Selver Tartus.

Statistika: Kinnisvarainvesteeringud kasvasid aastaga 24%

31.07.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , ,

2012. aasta I kvartalis tegid Eesti ettevõtted statistikaameti andmetel põhivarainvesteeringuid 506 miljoni euro väärtuses.

Neist investeeringutest alla kolmandiku ehk 144 miljoni euro väärtuses kulus kinnisvaraga seonduvateks investeeringuteks – hoonete ja rajatiste soetamine, ehitamine, remont ja maa soetamine.

Kogu põhivarainvesteeringute maht jäi käesoleva aasta esimeses kvartalis mullusega samale tasemele. Kinnisvarainvesteeringute maht aga kasvas aastatagusega võrreldes 24%.

Kinnisvarainvesteeringud on peale pea kolmeaastast langust näidanud nüüdseks juba viis kvartalit tugevat tõusu.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Retail Sales In Estonia Continuing To Grow

31.07.2012
Sildid: , , , , , , ,

More hopeful signs of economic recovery in Estonia comes with a recent report on the Statistics Estonia site which states that retail sales in Estonia increased by seven per cent y-o-y to June 2012.

Furthermore this trend has been continuing since March 2012; every month between March and June saw an increase in retail sales of between six and eight per cent, according to the report.

The total retail sales of goods of retail trade enterprises, to give the retail sector its full name, came to a value of 384.8 million Euros in June 2012, which represented about 80 per cent of the total revenues from sales of retail trade enterprises (484.9 million euros)* the report stated.

There was an apparent growth in all areas, but the sector with the biggest increase was pharmaceuticals and cosmetics (17 per cent) together with ‘non-specialized stores selling predominantly industrial goods’ (16 per cent) and ‘retail sales via mail order or the internet’ (15 per cent).

Retail sales in grocery stores grew six per cent y-o-y which was actually a lower figure than had been the case over the previous two months, but this was largely due to that sector starting from a higher reference base in June 2011 than some other sectors, the report stated.

The overall retail sales in retail trade enterprises month-on-month increase in June 2012 was three per cent at constant prices, and one per cent by seasonally and working-day adjusted data.

Over the six month period January-June 2012 the report said that retail sales in retail trade enterprises increased by nine per cent at constant prices compared y-o-y.

The original report is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Üürikoolitus elamispindade üüriturust 26/09/2012

30.07.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , ,

Kinnisvarakool: üürikoolitusElamispindade üüriturule ja -ärile keskenduv üürikoolitus toimub 26/09/2012. Koolitusele registreerumine on juba alanud.

Üürikoolitus on suve jooksul läbinud uuenduskuuri. Senine 4-tunnine koolitus on pikenenud 6-tunniseks.

Esimesed 4 tundi räägib jurist ja koolitaja Evi Hindpere eluruumide üürileandmise juriidilisest küljest: kuidas lepinguid sõlmida, kuidas neid mittesõlmida, kuidas üürilepinguidmuuta, lõpetada, mida teha probleemide korral.

Üürikoolituse teises osas räägib kinnisvaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark üüriäri majanduslikust poolest. Vaatluse alla tulevad muuhulgas üüriäri peamised trendid, riskid üüriäris. Vaatame detailselt üle üüriäri tootlikkust mõjutavad tegurid ja üüriprojekti äriplaani.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee		 Kinnisvarakool

Застройщики пока не рискуют начинать большие новые проекты

30.07.2012
Sildid: , , , , ,

PostimeesХотя покупатели заинтересованы в новых квартирах, они не готовы платить ту цену, которая принесла бы прибыль и застройщику.

«Проекты заморожены из-за высокой цены на строительство, рынок отвергает дорогостоящие проекты», — констатирует аналитик фирмы недвижимости Adaur Тыну Тоомпарк, отметив, что цена на строительство составляет 70-90 процентов стоимости проекта.

Цены на строительство стали расти быстрыми темпами с середины 2010 года, и низкий спрос на новые квартиры вынуждает застройщиков проявлять осторожность.

Как сказал член правления фирмы Kaanon Kinnisvara Хярмо Хальясте, девелоперские проекты откладываются на будущее в надежде, что рост спроса уравновесит подорожание строительных цен.

«Из-за царящей на рынке ситуации показатели застройщиков на таком уровне, что за строительство берутся только те, кто еще во время строи­тельного бума приобрел земельные участки, цена на которые с учетом объема строительства ничтожна», — отмечает он.

Глава Союза фирм недвижимости Тынис Рюйтель замечает, что поскольку рынок недвижимости Эстонии по-прежнему пребывает в спячке, застройщикам следует быть осторожными, берясь на новые проекты, такого бума, какой был в 2005-2007 годах, ожидать не приходится.

Член правления Pindi Kinnisvara Пеэп Сооманн говорит, что год назад на рынке недвижимости в Таллинне предлагалось 1600 новых квартир, а сейчас — 1240.

На рынке первичного жилья наблюдается дефицит, поскольку в последние годы застройщики не брались за большие проекты в основном из-за неясной ситуации с ценами на строительство. Как правило, в качестве застройщиков выступают фирмы, которые сами строят.

Март Саа из Arco Vara считает, что рынок восстанавливается, хоть и крайне медленно. Цены на строительство, отмечает он, стали расти во второй половине прошлого года, при этом цены на квартиры поднимать нельзя. По его словам, застройщики меньше рискуют с небольшими объектами, но большие лучше отложить или отказаться от них.

Arco Vara планирует взяться за проект Tivoli, но пока трудно сказать, когда построят 140 квартир — темпы строительства будут зависеть от заинтересованности покупателей.

КОММЕНТАРИЙ

Аве Класер, консультант бюро недвижимости Uus Maa

Застройщиков сдерживает высокая цена на строительство. Это наиболее ощутимо в секторе бизнес-площадей, где новые объекты застопорились как раз из-за высокой цены на строительство, что осложняет инвестирование. В результате цены на аренду могут оказаться столь высокими, что рынок их просто не потянет.

Покупатели стали более требовательными и просвещенными, что положительно влияет на качество строительства, но повышает цену строительства. А цены на строительство влияют и на ситуацию и в других секторах недвижимости.

Застройщики берутся строить лишь небольшие многоквартирные дома. Только большие фирмы, такие как YIT, могут себе позволить взяться за большие проекты. Но если окончательная стоимость проекта вырастет, то никто не пойдет на такой риск, поскольку покупателей на такие квартиры найти не удасться.

Многое зависит и от района, в котором строят. Покупатели согласны покупать квартиры в центре города, недалеко от него, но в центре все меньше земли, где можно строить.

Энн Тоссо, летний репортер

http://rus.postimees.ee/922814/zastrojwiki-poka-ne-riskujut-nachinat-bolshie-novye-proekty

Estonia’s Credit Rating Affirmed At A1 By Moody’s

30.07.2012
Sildid: , , , , , , ,

Bond credit raters Moody’s Investor Services have affirmed Estonia’s A1 government bond rating and stable outlook.

As reported on this blog, Fitch had already upped Estonia’s rating to A+, so this is more good news.

The rating was based on factors including the Estonian government’s budgetary rigour and financial strength during the continuing crises of the 2008-10 downturn and the Eurozone (Estonia joined the Euro in January 2011) the low level of public debt, healthy banks and Estonia’s ability to withstand external shocks.

The rating could change over time of course, with both up- and downgrades possible. If Estonia had a long-term track record of steady growth (GDP has of course been growing since the downturn) and a strengthening and diversification of its economic base (recovery has largely been export driven) an upgrade might be on the cards, according to Moody’s.

Conversely, if an intensification of the Eurozone crisis had a negative impact on the public debt situation, or if foreign bank owners (the bulk of the successful banks in Estonia are Scandinavian owned) wavered on their commitments, which could have a similar effect, a downgrade could result.

In Any event, A1 it is! More information from Moody’s is here.

The principal methodology used in this rating was Sovereign Bond Ratings published in September 2008. Please see the Credit Policy page on www.moodys.com for a copy of this methodology.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Ober-Haus: Tallinna korterite üüriturg

30.07.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,

Ebakindlus majanduses, tarbijate kindlustunde vähenemine ja töökohtade koondumine tõmbekeskustesse on kaasa toonud ka inimeste varasemast suurema liikumise ning vajaduse üürikorterite järgi. Lisaks on ühiskonnas toimunud mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes pangalaenuga korteri ostmisel olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist 2007.a kevadel hakkas Tallinna üürikorterite pakkumiste hulk kiiresti tõusma, kuid omanikud püüdsid esialgu kramplikult buumiaegset küsitud hinnataset säilitada.

Turg reageeris klassikaliselt: kui pakkumine kasvab, siis nõudlus väheneb ja hinnad langevad.

Kui kinnisvaraturu tipus 2007. a oli Tallinnas keskmine üürikorteri pakkumishind juba ca 10 €/m², siis turu põhjas 2009. a alla 5 €/m². Mõningates piirkondades sai kortereid üürida ainult kommunaalkulude eest. Üürituru põhi saabus 2009. a kevadel ja Tallinna hakkasid hinnad vaikselt tõusma 2010. a kevadel. Alates 2010. aastast on hinnatõus sõltuvalt asukohast ja korterist olnud 15 – 30%.

2010.a kevadest kuni 2011. a sügis – talveni olid üürihinnad tõusutrendis, kuid 2011/2012 talvel hakkas pakkumine kasvama ja hinnatõus peatus. Üheks põhjuseks kindlasti sundkulutuste (kommunaalkulud) tõus.

Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega. Kesklinnas mõjutab oluliselt üürihinda kindla parkimiskoha olemasolu.

Kui I kvartalis Tallinna korterite üüriturul tervikuna võrreldes eelmise kvartaliga pakkumine mõnevõrra kasvas, siis II kvartalis püsis pakkumiste hulk stabiilne ja olulist hinnamuutust ei toimunud. Kuna valdav osa potentsiaalsetest tarbijatest on hinnatundlikud, siis Tallinna suurimas elurajoonis Lasnamäel võis märgata II kvartali jooksul ca 30% pakkumise vähenemist ja üürihinna tõusu eelkõige 1- toalistel korteritel.

Korterite üürihinnad on tõusutrendis sesoonsusest tulenevate kõikumistega alates 2010. a kevadest.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga on üürihinnad kuni 10 – 20% kõrgemad sõltuvalt korteri asukohast, seisukorrast ja suurusest. Eelkõige on hinnatõus viimase aasta jooksul tabanud hinnatud asukohas paiknevaid väiksemaid odavamate kõrvalkuludega kortereid. Samas kesklinna suurematel ja üüriturul keskmisest kallimatel korteritel ei ole olulist hinnatõusu toimunud.

Kesklinnas on enimnõutud on 1 – 2 toaline möbleeritud ja kodutehnikaga varustatud korter hinnaga 300 – 400 € kuus, soovitavalt koos parkimiskohaga. Äärelinna magalarajoonides on eriti nõutud heas korras 1- toalised korterid hinnavahemikus 160 – 230 €. Üürihinnale lisanduvad tavaliselt mõõdetavad kommunaalkulud. Olulisel vähemnõutud on vanemates korterelamutes 3 – 4 toalised korterid, põhjuseks reeglina kõrged kommunaalkulud.

Tallinna kesklinnas oli II kvartali lõpus kinnisvaraportaali City24 andmetel üürikorteri keskmine pakkumishind ca 8,0 €/m² ja äärelinnas sõltuvalt piirkonnast 5,2 – 6,4 €/m².

Kuna üürituru areng on kiire, siis planeeritakse Tallinnas juba spetsiaalsete üürimajade arendamist, kuid teadaolevalt ei ole reaalselt veel ühegi üürimaja ehitust alustatud. Sobivaid kortereid otsivad investeeringu eesmärgil ka välismaalased, kes panustavad 5 – 10 aastases perspektiivis kinnisvara hinnatõusule ja soovivad teenida üüritulu. Sobivaks investeeringuks peetakse reeglina kesklinnas kaasaegses uuemas elamus paiknevat heas korras 2- toalist korterit.

III kvartalis hakkab üürikorterite nõudlust ja pakkumist mõjutama sesoonsus, eriti algav õppeaasta. Prognoosime, et seoses õppeaasta algusega võib toimuda väiksematel korteritel ajutiselt 5 – 10% hinnatõus, mis kütteperioodi saabumisega tõenäoliselt taandub kuna lähiperspektiivis on eluasemele tehtavad sundkulutused kindlas tõusutrendis.

Samuti jätkub konvergents lähiriikide pealinnade Helsinki ja Stockholmiga, kus korterite hinnatase on oluliselt kõrgem ja võrreldes arenenud Euroopa riikidega on Eestis üürituru osakaal kogu kinnisvarasektoris kasvav.

Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt

Statistics: 96 Per Cent Of Residential Dwelling Space In Estonia Is In Private Sector

28.07.2012
Sildid: , , , , , , , ,

According to Tõnu Toompark on his adaur blog, 96 per cent of residential dwelling space in Estonia is in private hands.

The total number of residential items comes to 657 800 units, only a small increase on the last 12 years, with only three per cent of dwellings owned by local governments and one per cent by the state, writes Tõnu.

Given the upheaval of the collapse of the USSR 20 years ago and the wholesale transferral of ownership from state to private sector this is perhaps unsurprising, and is no doubt a factor in the somewhat active real estate market here, compared with some neighbouring countries (e.g. the Scandinavian nations) where public sector housing will account for a much higher proportion.

The original article (in Estonian) is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Arendajad pelgavad uusi projekte

27.07.2012
Sildid: , , , , , , , , , , , , , , , , ,

«Kõrge ehitushind on pannud arendusprojektid seisma, sest turg ei võta kallima hinnaga arendusi vastu,» ütles Adauri analüütik Tõnu Toompark. Ta rõhutas, et ehitushind moodustab arendusest 70–90 protsenti.

Ehitushinna kiire tõus algas 2010. aasta keskpaigast ning väike nõudlus uute korterite järele on teinud arendajad ettevaatlikuks.

Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste ütles, et arendusprojektidega alustamine lükatakse pigem tulevikku, sest loodetakse, et ostunõudluse kasv hakkab tasakaalustama ehituse kallinemist.

«Senine turu areng on arendaja marginaalid viinud tasemele, kus ehitusega julgevad alustada ainult need, kes on krundi ostnud enne buumi algust ning kelle krundi maksumus on kogu arenduse mahtu arvestades tühine,» märkis ta.

Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel märkis, et kuna Eesti kinnisvaraturg on ikka veel parajalt hapu, on arendajatel mõistlik uut projekti ette võttes ettevaatlik olla ning ainult tasahilju tegutseda. Ta rõhutas, et 2005.–2007. aasta buumi enam ei tule.

http://www.e24.ee/920382/arendajad-pelgavad-uusi-projekte/

1 2 3 … 1,238 1,239 1,240 … 1,438 1,439 1,440
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.04.2024 Üürikoolitus