Тыну Тоомпарк: советы тем, кто хочет купить квартиру для дальнейшей ее сдачи

PostimeesВыставляющиеся в срочном порядке на продажу квартиры, которые раньше сдавались в аренду, и выросшие цены аренды жилья заставляют мелких инвесторов задуматься о том, стоит ли заняться бизнесом по сдаче жилья в наем, пишет Тыну Тоомпарк на Rus.Err. Что нужно учитывать, если вы решили таким способом обеспечить себе дополнительные накопления к пенсии?

Более высокая доходность — у квартир в неудовлетворительном состоянии или у квартир, которые сдаются по комнатам, а также сдача в аренду комнат общежития. В этом сегменте дело придется иметь с арендаторами, у которых вероятно плохая платежная дисциплина и это привносит свои риски. Вероятнее всего владельцам такого жилья придутся больше времени тратить на решение вопросов со своими арендаторами.

DzD.ee

http://rus.postimees.ee/756500/tynu-toompark-sovety-tem-kto-hochet-kupit-kvartiru-dlja-dalnejshej-ee-sdachi

Тыну Тоомпарк: советы тем, кто хочет купить квартиру для ее дальнейшей аренды

Выставляющиеся в срочном порядке на продажу квартиры, которые раньше сдавались в аренду, и выросшие цены аренды жилья заставляют мелких инвесторов задуматься о том, стоит ли заняться бизнесом по сдаче жилья в наем. Что нужно учитывать, если вы решили таким способом обеспечить себе дополнительные накопления к пенсии?

При обдумывании решений по инвестициям в жилье для последующей сдачи его в аренду следует обратить внимание на доходность инвестиций, то есть на тот доход, который будет получать ежегодно инвестор по сравнению с первоначальным размером инвестиций.

Под доходностью сдаваемой в аренду квартиры будем понимать доход от аренды, поделенный на рыночную стоимость квартиры. Для простоты расчетов не будем принимать во внимание тот период, когда квартира остается свободной при смене арендатора. Также не будем учитывать и расходы, связанные с ремонтом квартиры и затраты по обслуживанию квартиры, такие, например, как взносы в ремонтный фонд квартирного товарищества, оплата страховки и тому подобное.

Сдавая в аренду квартиры среднего уровня, расположенные в старых панельных домах в Таллинне, можно ожидать средний уровень доходности 7-8%. Преимущество квартир, расположенных на окраине города — относительно высокая доходность, но недостатком является риски, связанные с домами, в которых эти квартиры расположены. Старые панельные дома в Ласнамяэ, Мустамяэ, Ыйсмяэ нуждаются в дополнительных инвестициях и эти расходы должны покрывать собственники, а не арендаторы.

Расположенные вблизи центра города квартиры в хорошем состоянии предлагают доходность доходность 5-6%. Преимущество этого сегмента рынка, по сравнению с более отдаленными от центра районами, – лучшее местоположение и активный спрос на рынке аренды.  В то же время, активный спрос на квартиры в центре города является и в своем роде и недостатком –  арендодателю придется конкурировать со многими своими конкурентами.

Квартиры в центре города в очень хорошем состоянии, т.е. в самом дорогом сегменте рынка, имеют доходность 4% и даже ниже. Преимущество этих квартир — стабильная и наиболее платежеспособная клиентура. Недостаток — из-за высокой стоимости аренды число потенциальных арендаторов ограничено.

Исходя из вышесказанного, более высокая доходность — у квартир в неудовлетворительном состоянии или у квартир, которые сдаются по комнатам, а также сдача в аренду комнат общежития. В этом сегменте дело придется иметь с арендаторами, у которых вероятно плохая платежная дисциплина и это привносит свои риски. Вероятнее всего владельцам такого жилья придутся больше времени тратить на решение вопросов со своими арендаторами.

Только различные показатели доходности еще не означают того, что один из секторов недвижимости был бы лучше или хуже в плане сдаче квартир в наем. Инвестор, вкладывающий деньги в квартиру для дальнейшей сдачи, должен думать о том, какие риски он готов взять на себя, как хозяин сдаваемой в наем квартиры и с какими клиентами он хочет общаться. Кроме того, арендодатель должен подумать и о том, сколько своего времени он хочет посвятить вопросам, связанным со сдачей жилья в аренду.

http://rus.err.ee/blog/e4af9097-6ba2-4d8b-a861-ce89c9428077

Uus Maa taasasutas äritegevuse Lätis

Uus MaaKäesoleva aasta märtsis alustab Uus Maa Property Advisors tütarfirma UMPA Latvia tegevust Lätis, keskendudes esmajärjekorras investeeringute nõustamisele ja konsultatsioonile.

UMPA Latvia äritegevust hakkab koordineerima Uus Maa kauaaegne koostööpartner Aigars Zarins, kes on kinnisvaraturul tegutsenud 20 aastat ning on rahvusvahelise kinnisvaraorganisatsiooni FIABCI Balti haru juhataja.

“Läti kinnisvaraturg sai kriisi käigus märksa raskema löögi kui Eesti oma ja näitab täna esimesi taastumise märke. Me usume, et sellisel hetkel tegevuse alustamine loob tugeva aluse edukale äritegevusele,” ütles UMPA Latvia juhatuse liige Ardi Roosimaa.

“Paljud investorid otsivad praegu kõrgemaid tootlusi, mis õigustaks keerulise maailmamajandusega kaasnevaid riske. Läti on demonstreerinud tugevaid makromajanduslikke tulemusi, mis annab alust eeldada, et erasektor, seal hulgas ka kinnisvaraturg, hakkab lähiaastatel kasvama, et naaberturgudele järele jõuda. UMPA investeerimisalased teenused tuginevad pikaajalisele rahvusvahelisele kogemusele ja koostööle,” selgitas Roosimaa.

“Praegu on selle tegevuse alustamiseks õige hetk, sest Läti kinnisvaraturg hakkab maailma suurimast langusest taastuma. Investorid vaatlevad Balti riike tavaliselt tervikuna ning see oleks esimene samm kasvu saavutamise suunas. Meil on pikaajalised kogemused äriklientidega töötamise alal ning nüüd on meil võimalus keskenduda just sellele ettevõtlusvaldkonnale ja pakkuda oma klientidele esmaklassilist teenust.

UMPA Latvia asutamine on esimene samm selles suunas, et hakata teenindama kogu Baltikumi tervikuna ning pakkuda meie klientidele kvaliteetsemat teenust,” kommenteeris UMPA Latvia juhatuse esimees Aigars Zarins.

10 nõuannet, kuidas müüa kinnisvara kuni veerandi võrra kallimalt

Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Kinnisvara müügiks ettevalmistamine tagab  kuni veerandi võrra kallima hinna.

Ostjal kulub täna kinnisvaraga tutvumiseks keskmiselt 15 minutit, seepärast tuleb lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Mõnikord piisab ainult pilgust majale või korterile, et öelda oma “jah” või “ei”. Esmast muljet on võimalik jätta vaid üks kord ning parima tulemuse saavutamiseks tuleb kõik teha niivõrd koduseks ja hubaseks, et sinna soovitakse jäädagi.

Alljärgnevalt 10 lihtsat nõuannet, kuidas müüa kinnisvara kuni veerandi võrra kallimalt:

  1. Korralda suurpuhastus – viska ära vanad ajalehed ja ajakirjad ning pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekoratiivasjad sahtlitesse või kapidesse. Paiguta üleliigne mööbel, hooajal mittevajalik riietus või üleliigsed jalanõud panipaika. Ära unusta koristada ka abiruume (garaaži, kuuri või kõrvalhoonet).
  2. Pese aknad – nii paistab tuppa rohkem valgust.
  3. Hoia kodu piinlikult puhas ja korras – korras korter või maja jätab väga hea esmamulje. Selleks vabane sõrmejälgedest erinevatel pindadelt, peeglitelt ja klaasidelt, pese või vahata põrandad ning pese puhtaks ahju või kamina klaasid ning külmkapp. Poleeri metallpinnad. Kui ettevõtmine tundub liiga töömahukas, kaalu puhastusfirma kaasamist.
  4. Vabane lõhnadest – puhasta vaibad ja tekstiilpinnad vabanemaks küpsetamise, suitsetamise ja kodulooma lõhnadest.
  5. Muuda ruumid heledamaks – vaheta välja katkised elektripirnid. Pese puhtaks (vajadusel värvi üle) seinad. Kaaluda tasub ka kardinate vahetust tõhulisemate vastu.
  6. Muuda vannituba luksuslikuks – Hoolitse selle eest, et nähtaval ei oleks hambaharju, koristustarbeid, erinevad puhastusvahendeid ja kassiliivakasti. Vaheta vanad käterätikud uute toon-toonis rätikute vastu ning vana dušikardin uue vastu. Paiguta pesuruumi värsked lilled ning küünlad.
  7. Vajadusel korralda väiksemad remontööd – raskelt sulguvad uksed ja aknad, mõni katkine klaas, tilkuv kraan või katkine aialipp võib tunduda tähtsusetu, kuid jätab mulje, et korter või maja vajab remonti.
  8. Korista aed ja ümbrus – niida muru, riisu lehed, püga hekid ja vajadusel istuta pottidesse uued lilled.
  9. Hoolitse detailide eest – värsked lõikelilled, puuviljavaagen või pidulikult kaetud laud on need detailid, mis loovad ettekujutuse mugavast ja hubasest kodust. Alati ei ole võimalik ostjatel tutvuda korteri või majaga päeval. Pimedal ajal süüta küünlad, võimalusel tee kaminasse tuli.
  10. Anna ostjatele hingamisruumi – võimalusel jäta kinnisvaramaaklerile võti ja mine ise poodi või jalutama, nii saavad ostjad rahulikult korteri või majaga tutvuda ning omavahel arutades kiiremini ostuotsueni jõuda.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Korterite üüriturg pakub erinevaid tootlusi

Kiirelt kaubaksminevad üürikorterid ja kõrgele tõusnud üürihinnad panevad väikeinvestoreid vägisi mõtlema üüriärisse astumise teemadel. Kas tõesti ei peaks ostma ühte korterit, mis välja üürida, et selle abil endale täiendav pensionisammas soetada?

Investeerimisotsuste juures peaks arvestama investeeringu tootlust ehk tulu, mida investeering investorile-omanikule iga-aastaselt võrreldes alginvesteeringuga annab.

Üürikorterite tootlusena peame siin järgnevalt silmas üürikorteri aastast üüritulu jagatuna korteri turuväärtusega. Lihtsuse mõttes jätame arvestamata vakantsuse ehk ajaperioodi, mis kulub ühest üürnikust tühjaksjäänud korterisse uue üürniku leidmisele. Samuti jätame siin kõrvale korteri haldamise ja remondiga seonduvad kulud nagu näiteks ühistu korjatav remondifond, kindlustus jms.

Tallinna äärelinna vanemas paneelelamus asuva keskmisel tasemel korteri saab välja üürida tootluse tasemel 7-8%. Äärelinna korteri eelis on suhteliselt kõrge tootlus, kuid puuduseks on riskid, mis seonduvad hoonega. Lasnamäe-Õismäe-Mustamäe vanad paneelelamud vajavad järjest täiendavaid investeeringuid ja need on summad, mis tuleb katta omanikul, mitte üürnikul.

Kesklinna lähiümbruse keskmisel ja heal tasemel korterid pakuvad üüritootlust 5-6%. Selle turusegmendi eelis on äärelinnaga võrreldes parem asukohakvaliteet ja aktiivne üüriturg. Aktiivne üüriturg kesklinnas ja selle lähistel on omal moel ka puuduseks – üürileandja peab ses sektoris võistlema hulga konkurentidega.

Kesklinnakorterite väga heas ehk kõige kallimas segmendis on üüritootlus 4% ja isegi allapoole. Nende üürikorterite eelis on stabiilsem ja kõige maksujõulisem klientuur. Puuduseks on kõrgest hinnast tulenev vähesem potentsiaalsete üürnike hulk ja sellest omakorda tulenevad suuremad vakantsused.

Eeltoodust kõrgemat tootlust võib pakkuda halvas seisukorras olevate korterite või korterite tubade kaupa, samuti ühiselamutubade väljaüürimine. Siin on tegemist üürnike segmendiga, kus maksedistsipliin on tõenäoliselt kõige kehvem ning see toob mängu omad riskid.  Tõenäoliselt on selle sektori puhul kõrgem ka kinnisvaraomaniku ajakulu, mis kulub üürnikega tegelemisele.

Erinevad tootluse määrad ei tähenda otseselt, et üks kinnisvaraturu sektor oleks parem või halvem üüriäri korraldamiseks kui teine. Üürikorterisse raha paigutav investor peab mõtlema kui suurt ja millist riski ta üürileandjana soovib võtta ja milliste klientidega ta soovib suhelda. Samuti peab üürileandja mõtlema sellele kui palju oma aega soovib ta üüriäri tegevustele pühendada.

Kinnisvaraspetsialistid saavad võimaluse täienduskoolituseks

Linnisvarakool OÜ: Kinnisvara täiendkoolitus kinnisvaraspetsialistideleEesti tegusaim kinnisvarakoolituse pakkuja Kinnisvarakool OÜ alustab märtsis kinnisvara täiendkoolituse pakkumisega maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele.

„Täiendkoolitus on suunatud juba kinnisvaravaldkonnas tegutsevatele headele inimestele, kes soovivad end erialaselt täiendada,“ täpsustas Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Kinnisvaraspetsialistid langevad sageli teenimatu kriitika alla. Parim vahend selle kriitika vältimiseks on tõsta professionaalset taset ehk end koolitada. Muuhulgas sobib uus täiendkoolitus maakleri kutseeksamile minejatele,“ lisas Toompark.

Kinnisvara täiendkoolitus keskendub loengutele majanduse, juriidika, ehituse ja planeeringute, kindlustuse ning maaklerluse valdkonnast. Loengupidajateks on pikaajalise praktilise kogemusega spetsialistid. Nii saavad kõik loengud olema äärmiselt elulised.

Kinnisvarakool OÜ on Raid & Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mille missioon on suunatud professionaalsuse tõstmisele kinnisvaraturul. Kinnisvarakool OÜ koolituste hulka kuuluvad koolitused kinnisvara ABC, üürikoolitus, müügikoolitus, kinnisvara täiendkoolitus jm koolitused.

Lähem info ja registreerumine

  • Koolitus toimub 4 päeval 22.-30.03.2011. a. Tallinnas.
  • Koolituse kogupikkus on 28 akadeemilist tundi.
  • Huvilistel on võimalik koolitusel osaleda ka üksikute päevade ja/või üksikute loengute haaval.
  • Kinnisvara täiendkoolitusele kohta leiab lähema info koolituse kodulehelt:
  • Koolitusele registreerumine toimub eelviidatud lehel ja/või alltoodud kontaktide kaudu.

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
 Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

 

Tallinnas on 1250 maja müügipakkumist

Portaali KV.EE andmetel oli jaanuaris Tallinnas 1252 maja müügipakkumist. Tallinna elamu keskmine pakkumishind oli 1040 €/m², mis on 1% madalamal aastatagusest hinnatasemest.

Kõige kõrgemad on hinnatasemed Tallinna Vanalinnas, kus maja ruutmeetri eest küsitakse keskmiselt 2487 eurot. Kalliduselt järgmine piirkond on Pirita, kus maja saab kätte keskmise ruutmeetrihinnaga 1326 eurot.

Pirita linnaosale järgneb ühepereelamute poolest populaarne piirkond Nõmme, kus keskmine elamu pakkumishind on 1165 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
01/2011 01/2012 Muutus, %
Haabersti 1 053 1 006 -4%
Kesklinn 939 978 4%
Kristiine 1 131 1 030 -9%
Lasnamäe 261 274 5%
Mustamäe 436 224 -49%
Nõmme 1 124 1 165 4%
Pirita 1 352 1 326 -2%
P-Tallinn 713 838 18%
Vanalinn 2 550 2 487 -2%
Tallinn 1 046 1 040 -1%
Narva 394 308 -22%
Pärnu 792 755 -5%
Tartu 740 706 -5%

Tallinna majade müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

 

Newsec Property Outlook Spring 2012

Newsec Property Outlook Spring 2012

Statistika: tööga hõivatute arv vähenes kvartaliga 13 300 inimese võrra

Peale pikka langust näitas töötute arv 2011. a. IV kvartalis taas tõus. Töötute arv tõusis eelmise kvartaliga võrreldes 2000 inimese võrra 79 000 töötuni. Töötuse määraks teeb see 11,4%.

2011. a. keskmiseks tööpuuduse määraks kujunes seega 12,5%.

Kuigi töötute arv kasvas vaid 2000 inimese võrra, siis tööga hõivatute arv langes koguni 13 3000 inimese võrra. 2011. a. IV kvartalis oli tööga hõivatud 614 500 inimest.

See on ligi 50 000 inimese võrra vähem kui tööhõive tippajal 2007.-2008. aastal.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kassisaba toob kinnisvaraturule kontraste

Uus MaaPaljud ehk ei teagi, kust jookseb piir Kassisaba ja Uue-Maailma asumite vahel ning kus on kelmika nimega Kelmiküla. Piirnedes ühelt poolt väikese ja vähetuntud Kelmiküla asumiga ning teiselt poolt palju kõlapinda leidnud Uue-Maailma asumiga, paikneb Kassisaba Tallinna vanalinnast läänes ja edelas – Toompuiestee, Paldiski maantee, laiarööpmelise raudtee ja Väike-Ameerika tänavate vahelisel alal. Väike asum Kelmiküla on põhimõtteliselt tänavad, mis jäävad kitsasse kolmnurka Paldiski mnt, Tehnika tänava ja Toompuiestee vahelisel alal.

Kassisaba eeslinna hoonestus hakkas kujunema 19. sajandi keskpaigas Paldiski maantee ääres ning Wismari, Adamsoni ja Koidu tänavate piirkonnas. 19. sajandi II poolel kujunes välja kogu siinne tänavatevõrk ning kinnistute struktuur. Põhjapoolne Kelmiküla hoonestus kujunes välja samuti 19. sajandi II poolel, saades hoogu Raudtee tehnikakooli rajamisega 1880. aastal. Suur enamus tänapäevaks säilinud puitmajadest on ehitatud eelmise sajandi alguses, domineerivad erineva kõrgusega paekivist sokliga (soklikorrusega või ilma) kahekorruselised viilkatusega (2+1) puitelamud, mille välisseinte materjal on valdavalt laudvooder ja katused on valtsitud plekist. Esimese vabariigi lõpul jõuti valmis ehitada uue kava kohaselt Kassisabas üksikud kivimajad. Valmis Koidu tn 17 ja 23 ning Luise 22. Veel ehitati A. Kapi tänav terviklikult välja. Suur osa Koidu tänava hoonestusest hävis 1944. aasta märtsipommitamise tulemusena ja nõukogude korra ajal ehitati tänava algusesse hävinenud hoonestuse asemele stalinistliku arhitektuuriga hooneid.

Kassisaba asumis kehtivad miljööväärtusliku asumi piirangud ning osad majad kuuluvad ka muinsuskaitse alla. Seetõttu on siinkandis uute ehitamise asemel pigem renoveeritud vanu maju ning uutele ehitistele kehtivad küllaltki ranged piirangud, mis elanikele annavad lisandväärtuse – kindlustatud on piirkonna miljöö säilimine.

Veel viisteist aastat tagasi ei olnud Kassisaba maine elupiirkonnana väga hea ja puitmajades esines ka tulekahjusid. Aastatetagune tänavapilt on muutunud, kuid mälupilt inimeste peas muutub aeglasemalt – seetõttu aktsepteerivad ja väärtustavad piirkonda rohkem noored inimesed.

Tänasel päeval on Kassisaba arengus veel aeg, mil nii müügiks kui ka üüriks pakutakse väga eriilmelisi kortereid – on nii renoveerimata puitelamute erinevates seisukordades kortereid kui ka uusehitisi. Pakkumiste hulgas on tooniandvaim korteri tüüp renoveeritud maja korras korter, nendegi puhul on võimalus valida nii nn “musta karbi” kui ka “valge karbi” vahel ning seejärel endale isikupärane kodu kujundada.

Rääkides 2011. aastal Kassisaba asumis tehtud tehingutest, võime samuti esile tuua kontraste. Ruutmeetritelt on müüdud pindade suuruste vahe kümnekordne – väikseim kõigest 16 m2 ja suurim 164 m2; ning sama suurusjärk eristab ka tehingusummasid – väikseim tehing toimus 17 256 euroga ning suurim 178 103 euroga. Veidi mõistlikumad on siiski ruutmeetrihinnad, mis jäid 385 ja 1996 euro vahele, erinedes üksteisest “vaid” viiekordselt, kuid enamik tehinguid on tehtud siiski mõistlikus hinnavahemikus 1100-1600 eurot/m2, keskmine ruutmeetrihind on 1357 eurot.

Hetkel on palju maju renoveerimisel ning ka mitmeid uusarendusi ja ka kohalik kogukond hoiab arengutel silma peal. Ruutmeetri pakkumishinnad piirduvad enamasti 1400-1700 euroga, kuid sõltuvad siiski nii korteri kui ka maja seisukorrast – halvemas seisus korteri hind võib alata 1100 eurost ning mõnede arenduste ruutmeetri pakkumishinnad küündivad 2000 euroni.

Antud piirkonnas korteri otsijad peavad tähtsaks vana- ja südalinna vahetut lähedust, miljööväärtust ja piirkonna suhtelist rahulikkust. Ühendus kesklinnaga on väga hea. Tänu ümbritsevatele liiklussoontele on ühendus hea ka teiste linna piirkondadega. Liikluskorraldus on muutnud Luise ja Endla tänava ning Paldiski maantee põhimagistraalideks, peamiste sõiduteede vahelised tänavad on aga jalutamiseks mugavad ja autoliiklus nendel on mõõdukas. Samuti ilmestab Kassisaba rohke haljastus – Tehnika tänava liiklusrohkust kompenseerib kastaniallee rikkalik rohelus, detailplaneeringutes jälgitakse olemasolevate puude säilitamist või asendamist ning imeilus Falgi park pakub aastaaegade vaheldudes pidevalt silmailu.

Linnaelu nautivate inimestena oskavad siinsesse piirkonda korteri otsijad pidada lugu eraldi parkimiskohast – kuna majad paiknevad tihedalt, hoovialadest  ei piisa tänase päeva parkimistiheduse puhuks ning viimased lumerohked talved on oma osa võtnud ka tänavaruumist. Nii on renoveerijad ja arendajad silmitsi valikuga – kas väiksem korterite arv, maa-alune või nullkorrusel asuv parkla. Samuti annab ostusooviga inimeste jaoks korterile suure eelise kas või väike rõdu ning arendajate poolt müüdavates majades on esimesena müüdud just rõdude või terrassidega korterid.

Liina Tettermann
Uus Maa Kinnisvarabüroo nooremmaakler

Üürikoolitus sai läbi, järgmine on müügikoolitus

Kinnisvarakool OÜ: kinnisvara müügikoolitusVeebruari üürikoolitus sai edukalt läbi. Järgmisena toimub nädala pärast 29/02/2012 kinnisvara müügikoolitus.

Müügikoolitus on suunatud maakleritele ja eraisikutele Müügikoolituse raames räägime kliendikesksusest ja klientidega suhtlemisest. Neid teemasid käsitleb psühholoog Rein Heinsalu.

Praktilisest kinnisvaramüügist ja selle nüanssidest räägib pika praktikaga kutseline kinnisvaramaakler Maria Kopso.

29/02/2012 müügikoolituse komplekti kuulub erandkorras ka kinnisvaraturu ülevaade, mille annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Kinnisvara müügikoolitus on suunatud praktiliste soovituste ja nõuannete andmisele, mis aitaksid kaasa kinnisvara müümisele ja vahendamisele.

Registreerimine, lähem info, kontakt

Registreerimine ja lähem info müügikoolituse lehel.

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

 

81% Harjumaa korteripakkumistest asub Tallinna linnas

Portaali KV.EE andmetel oli jaanuaris 2012 Tallinnas 9107 korteri müügipakkumist. See moodustab kogu Harjumaa korteripakkumistest 81%.

Korteripakkumiste keskmine hind on Harjumaal aastaga keskmiselt kasvanud 1% võrra. Vaatlusalustest 20 vallast-linnast kasvas korterite keskmine pakkumishind 7-s ja langes 12-s vallas-linnas.

Seega peame tõdema, et enamus valdades korterite pakkumishinnad langesid.

Aastane korterite hinnatõus oli suurim Jõelähtme vallas, kus see oli 9%.Muudes valdades jäi hinnatõus enamasti paari protsendi piiresse. Seevastu hinnalangus küündis mitmetes linnades-valdades isegi mitmekümne protsendini olles suurim Keilas näiteks 39 protsendiga.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite pakkumishind ja selle muutus, €/m²
Vald 01/2011 01/2012 Muutus, %
Anija vald 359 367 2%
Harjumaa 1 190 1 199 1%
Harku vald 980 982 0%
Jõelähtme vald 738 805 9%
Keila 1 154 699 -39%
Keila vald 508 451 -11%
Kiili vald 1 208 1 208 0%
Kose vald 582 492 -16%
Kuusalu vald 546 432 -21%
Loksa 342 252 -26%
Maardu 597 568 -5%
Nissi vald 300 255 -15%
Paldiski 398 346 -13%
Raasiku vald 590 593 0%
Rae vald 1 078 1 076 0%
Saku vald 867 843 -3%
Saue 942 928 -1%
Saue vald 1 061 1 114 5%
Tallinn 1 266 1 292 2%
Vasalemma vald 172 143 -17%
Viimsi vald 1 259 1 302 3%

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Homme on üürikoolitus

Viimane võimalus registreeruda koolitusele kinnisvara ABC üürikoolitusTäna on veel viimane võimalus liituda homse üürikoolitusega.

Elamispindade üürileandmise ja -võtmisega seonduvat käsitlev üürikoolitus toimub homme 22/02/2012 algusega 16.00.

Koolitusel käsitleme põhjalikult üürilepinguga seonduvat. Vaatame, kuidas lepingut sõlmida, millele selle juures tähelepanu pöörata, kuidas käituda probleemide puhul ja millised on üürnike ja üürileandjate õigused ning kohustused.

Eelnevat aitab selgeks saada jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Täiendavalt vaatame üüriäri majanduslikku poolt ja seda, millist tulemus võib korteri üürileandja enda rahakotis kogeda. Majandusliku käsitluse aitab läbi viia kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Üürikoolitusele saab registreeruda lehel Kinnisvara ABC üürikoolitus.

Kontakt ja info

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

 

Eluasemelaenusid jääb vähemaks

2011. aasta lõpus oli Eesti Panga andmetel Eestis 157 134 eluasemelaenu. See on napid 0,5% vähem laene kui aasta tagasi.

Keskmine eluasemelaenu jääk oli 37 434 eurot, mis on samas suurusjärgus, kus laenu jääk on olnud viimased viis aastat.

Eluasemeturu trendid on stabiilsed ja muutuvad vähe. Täna tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude arv väheneb juba teist aastat järjest.

Arvatavasti ei saa ka 2012. aasta oluline pöördemoment olema.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1Partner Kinnisvara käive kasvas 35%

1PartnerKinnisvarafirma 1Partneri 2011. aasta kinnisvarateenuste käive kasvas 35 protsenti 1,33 miljoni euroni ning kasum 86 protsenti 250 000-ni.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul iseloomustab 2011. aastat kõikuv tehinguaktiivsus vaheldudes europohmellist eufooria ning tagasi umbusuni. “Kokkuvõttes tuli aga sektorile hea aasta ning kasvas nii tehingute arv kui keskmine väärtus,” ütles Vahter.

“Kui arvestada laenu ja kinnisvara hinna suhet, siis on viimased kaks aastat olnud ostjale iseseisvusaja parimad. Laenu kättesaadavus ja hind olid tänu madalale Euriborile odavad ning ka kinnisvara hind soodne,” ütles Vahter.

Martin Vahteri kinnitusel on 2012. aasta alguseks laenu riskimarginaalid veidi tõusnud, kuid pankadevaheline intressimäär Euribor endiselt madal ning ka kinnisvarahinnad pikemat aega stabiilsel tasemel. “Kui tarbijakindlus püsib, siis on tehinguteks endiselt hea potentsiaal ning loodame, et tuleb stabiilne aasta,” hindas Vahter.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori sõnul kindlustas ettevõte tänu lojaalsetele klientidele 2011. aastal oma peamises tegevuspiirkonnas – Tallinnas ja Harjumaal turuliidri positsiooni ning varasemalt tehtud investeeringud tõstsid firma käivet ning kasumit. “2012. aastal jätkame senisel kursil ning pöörame eritähelepanu praeguseks hästi käima läinud vene- ja soome kinnisvaragruppide tööle,” lisas Vahter.

Kokku teenindas ettevõte 2011. aastal enam kui 2000 klienti.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine