Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele
 

Riigikogu toetas looduskaitseliste maadega tasaarveldamise lõpetamist

20. märtsil Riigikogus lõpphääletusel vastu võetud muudatustega looduskaitseseaduses ja riigivaraseaduses lõpeb looduskaitsealuste maadega oksjonitel tasaarveldamine.

“Maaga tehtavad tehingud muutuvad selgemaks ja õiglasemaks. Edaspidi sõlmib riik maadega ainult müügi- ja ostutehinguid ning ainult siis, kui maatükile on seatud piirangud pärast eraomaniku poolt maa ostmist,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Samuti ei pea riik maksumaksja raha kasutama maa ostmiseks omanikult, kes on teadlikult omale ostnud looduskaitsepiirangute maa,” lisas minister.
Muudatus tagab ka maaomanike võrdse kohtlemise – looduskaitsepiirangutega kinnistu eest hüvitise saamise kiirus ei sõltu sellest, kas maaomanikul on võimalus või soov osaleda riigi kinnisvaraoksjonil ning omandamiseks esitatud avaldused lahendatakse nende laekumise järjekorras. Pooleliolevad menetlused viiakse lõpuni seni kehtivate reeglite järgi.

Seadusemuudatus kiirendab oluliselt maade tagasiostmise ootejärjekorda nende maaomanike osas, kelle kinnisasjale on piirangud kehtestatud pärast maatüki omandamist.

Seadus jõustub üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Üüriäri KKK: Kas väljaüürimiseks osta remonitvajav või remonditud korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väljaüürimiseks sobiliku korteri valiku juures on oluliseks mõtlemise kohaks, kas üürileandja on võimeline tegema mõistliku ajaga mõistlikul tasemel remonti?

Kui üürileandjal on see võimekus olemas, siis tasub meeletule remondivajadusele viidates nõuda korteri ostuhinna langetamist.

Paljus on tegemist matemaatikaga, kus üürileandja/investor peab arvutama, kas remontivajava korteri ostuhind ja remondikulu on rohkem või vähem väärt kui juba remonditud korter.

Üürileandjale on projekt kasumlik, kui ta ei maksa remontivajava korteri ja remondikulu eest summat, mis ületab remonditud ja väljaüürimiseks kõlbuliku korteri maksumust.

Kindlasti peab üürileandja-investor arvestama sellega, et üürikorteri remont nõuab lisaressurssi. Siin on mõtlemise kohaks, kas investoril on see lisakulutuse ressurss olemas?

Kui seda peab laenama, siis tuleb seda tõenäoliselt teha tavapärase kinnisvaralaenu intressimäärast kõrgema intressimääraga.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tallinn võimaldab üürnikel üksikkorterid välja osta

Tallinna linnavalitsus otsustas teha linnavolikogule ettepaneku erinevates korterelamutes paiknevad üksikud linnale kuuluvad eluruumid otsustuskorras nende üürnikele müüa.

„Üle linna asuvates korterelamutes sadade üksikkorterite omamine on linnale majanduslikult ebaotstarbekas, kohustades linnaosavalitsusi kümnetes korteriühistutes liikmeks olema, samuti investeerima korterite renoveerimisse,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Nii rahaliselt kui ka ametnike töö seisukohalt on see põhjendamatult ressursimahukas.“

„Seetõttu oleme otsustanud võimaldada selliste korterite pikaaegsetel üürnikel neile koduseks saanud eluruumi turuhinnaga välja osta,“ ütles Võrk. „Olgu siinjuures veel kord rõhutatud, et tegemist ei ole odavmüügiga  – korteriomandid müüakse üürnikele kinnisvarabüroo poolt arvutatud turuhinnaga. Asjaolu, et tegemist ei ole soodsate hindadega, kinnitab fakt, et avalduse korterite väljaostmiseks esitas vaid alla poolte üürnikest.“

Võrk nentis, et linnale kuuluvad korterid tekitavad ka korteriühistu jaoks täiendavaid probleeme  – juhul, kui elamus on avaliku sektori korter, ei ole korteriühistul võimalik elamu renoveerimiseks kõige soodsamat laenu saada, samuti ei kata üksikkorterite üürist saadav tulu elamu ega korteri remontimisega seotud kulutusi. „Juhul, kui korteriomanike enamus otsustab elamu renoveerida, peab linn tegema ühe korteri kohta suuri kulutusi elamu remontimiseks,“ tõdes Võrk.

„Linnale kuuluvate üksikkorterite puhul on enamasti tegemist tagasihoidlike, põhjalikku renoveerimist vajavates eakates majades asuvate eluruumidega, millesse tuleb lisaks väljaostusummale veel päris korralikult investeerida,“ rõhutas Võrk.

Võrk tõdes, et üürile antud korterite koos üürnikega võõrandamine avalikul enampakkumisel oleks sotsiaalses mõttes juba ette läbikukkumisele määratud. „See tähendaks paljude üürnike jaoks kodust ilma jäämist, arusaadavalt oleks sellise olukorra tekitamine vastutustundetu ja lubamatu.“

Võrk lisas, et eluruumide otsustuskorras müügiga on juba algust tehtud, linnavolikogu on juba 60 korteri osas otsuse teinud ning neist omakorda 34 on juba müüdud. Müügiotsuse ootel on 181 korterit.

„Korterite otsustuskorras üürnikele müümise näol on tegemist omandireformi jätkuga. Muuhulgas aitame sellega tagastamisele läinud majades elanud inimesi, kes ei saanud teistega võrdsetel alustel endale eluaset erastada.”

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Müüja vastutusest müügilepingu eseme puuduste eest

19.11.2012.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-12 on Riigikohtu tsiviilkolleegium veelkord selgitanud müügilepingust tulenevaid müüja vastutuse aluseid.

Kohtuasja asjaolude kohaselt müüs kinnisvaraarendaja korteriomandi, mille kasutama asumisel ilmnes korteris pidev müra ja vibratsioon, mida põhjustas naaberkinnistul teostatav tootmistegevus. Seega ei olnud tegemist müüjast endast või konkreetsest ostetud korteriomandist või ehitisest tuleneva asjaoluga.

Kohtuasjas leiti, et pooled ei olnud müra ja vibratsiooni osas kokku leppinud mingites kindlates nõuetes, millele korter peab vastama. Müüja müüs hagejatele kinnisvaraarendajana korteriomandi uues (või vähemalt olulises ulatuses renoveeritud) majas, olles teadlik ostjate soovist hakata korterit kasutama eluruumina, mis on ka korteri tavakasutuseks. Nendel põhjustel pidi müügiese elamiseks sobima ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kolleegium on märkinud, et korterit ostes tuleb pidada endastmõistetavaks, et selles ei esineks elamist takistavaid või seda võimatuks tegevaid asjaolusid. Nii ei sobi elamiseks nt korter, milles ei ole võimalik tagada elamiseks elementaarseid tingimusi, nt normaalset temperatuuri.

Kolleegiumi arvates hõlmavad elementaarsed elutingimused vähemalt uutes ehitistes üldjuhul ka nt elementaarset veevarustust, kanalisatsiooni, piisavat päevavalgust ning elamist kestvalt häiriva püsivalt olulise müra, vibratsiooni või ebameeldiva lõhna puudumist.

Kui ostetud eluruum elementaarsetele tingimustele ei vasta, tuleb seda pidada lepingueseme mittevastavuseks lepingutingimustele, kui pooled ei ole lepingueseme omadusi detailselt kokku leppinud või on eraldi kokku leppinud, et eluruum ei pea mõnele elementaarsele elutingimusele vastama.

Riigikohus on ka varem leidnud, et asja ümbritsev müra võib vähendada asja, sh korteriomandi väärtust, kui see segab asja kasutamist ning asja omanikul ei ole võimalik nõuda segamise lõpetamist.

Hinnang sellele, milline müratase eluruumis on käsitatav eluruumi puudusena, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kolleegiumi hinnangul on tervisekaitseotstarbel kehtestatud normatiive ületav püsiv müra eluruumis käsitatav korteri puudusena.

Antud asjas oli tuvastatud, et müra ei ole ühekordne ega ajutise mõjuga, mida hagejad saanuks mõistlikult toimides kiirelt kõrvaldada. Müra oli püsiv, esinedes kord tugevamalt ja kord nõrgemalt mitme aasta vältel.

Puuduseks ja müügilepingu rikkumiseks oligi antud juhul kolleegiumi arvates ülemäärane müra korteris kui selline. Müra lugemisel müügiesemeks olnud korteri puuduseks (st müügieseme lepingutingimustele vastavuse hindamisel) ei ole tähendust, kas müra tulenes teise isiku tegevusest, nagu ka sellel, kas elamule oli antud kasutusluba. Oluline on üksnes see, kas müra esines ja kas selle tõttu sai lugeda müüdud korterit lepingutingimustele mittevastavaks.

Kolleegium on taaskord märkinud ka seda, et müüja peab korteri müümisel arvestama, et elementaarsetele elutingimustele mittevastav müra on eelduslikult lepingueseme puuduseks ja oma vastutuse selle eest saab ta välistada üldjuhul üksnes siis, kui on puuduse enne lepingu sõlmimist ostjale avaldanud. Erinevust ei ole, kas müra on tingitud ehituslikest puudustest või nt püsivalt lärmakast naabrist.

Seega on müüja vastutus piiratud seda rohkem, mida rohkem on ta müügieset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel ostjale avaldanud.

Artikli autor on Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Pille Pettai.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Korteriühistud kurdavad: prügiveokorraldus pealinnas jätab soovida

Eesti Korteriühistute Liidu liikmed kurdavad, et pealinna prügivedu tekitab ühistutele probleeme.

“Aastakümneid ei teadnud ühistud, mis on prügiprobleem, kõik laabus, ehitati välja prügimajad jne, nii ka meie majas. Pärast prügveo hankekonkursi korraldamise süsteemi on vähemalt Tallinn hakanud uppuma prügisse. Konkursi võitnud firmad on hakanud lihtsalt nahaalselt suhtuma oma kohustuste täitmisse ehk pürgi vedamisse. Meie ühistus alates talve saabumisest on iga-esmaspäevane lugu, kus upume prügisse, sest prügiveofirma ütleb, et täispargitud tänaval ei ole võimalik prügiautol nädalavahetusel liikuda.

Siinkohal mainin ära, et kaks aastat tagasi oli kordades lumisem talv ja hullemad teeolud ja tol ajal meid teenindanud ettevõttetel polnud kordagi probleemi teeolude tõttu, neil oli kitsastel tänavatel liikumiseks vastav transport). Tol ajal teenindas meid pool talve Upakkterminal ja pool talve Adelan, kummalgi polnud probleeme.

Alates Ragn Sellsi ajast on iga väikseim teekonarus takistuseks, kusjuures igat tühjendamata korda peame me tõestama, sest alati ei tunnistata ka tegemata jätmisi, viimasel korral lausa olime sunnitud filmima möödasõitu,” kurdab korteriühistu Kivila 21 juhatuse esinane Ellen Põld.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kahtlemata tegemist tõsise küsimusega. “Ühelt poolt on hanke võitnud firmal väga lihtne vastutus ühistutele lükata ja teha selgeks, et
tänav ei tohi olla autosid täis pargitud. Teisalt pole suurte kortermajade juures piisavalt parkimiskohti, nii et ka suurettevõte võiks püüda ühistuid mõista ja koos prügiprobleemile lahendusi otsida.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Mustamäele kiriku rajamiseks korraldatava arhitektuurivõistluse tingimuste kooskõlastamise.

Maarja Magdaleena Kiriku hoonetekompleks on plaanis rajada Kiili tn 9 kinnistule. Tallinna linnavolikogu on seadnud Tallinna linna omandis olevale kinnistule otsustuskorras tähtajalise ning tasulise hoonestusõiguse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kasuks.

Kiili tn 9 krundi hoonestamiseks korraldab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium koos Mustamäe Maarja Magdaleena kogudusega ning Eesti Arhitektide Liiduga avaliku üheetapilise arhitektuurikonkursi kiriku hoonetele parima arhitektuurse eskiisi saamiseks. Pärast võistlust tellib peakorraldaja arhitektuurikonkursi võitjalt võidutöö alusel ehitusprojekti hilisemad staadiumid.

Kehtestatud detailplaneering võimaldab ehitada krundile sakraalehitise tingimusel, et jälgitakse detailplaneeringuga lubatud ehitusmahtusid, mille kohaselt on ehitusalune pind 1100 m² ning maksimaalne kõrgus 11 m. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on krundi kasutamise sihtotstarve ühiskondlike hoonete maa.

Võimaldamaks haldusmenetluses huvitatud isikutel vastuväiteid ja seisukohti esitada, viiakse ehitusprojekti eskiisi menetlemine läbi avaliku menetlusena koos kohalikele elanikele avaliku arutelu korraldamisega. Arhitektuurikonkursi läbiviimisega Tallinna linnale finantsilisi kohustusi ei kaasne. Arhitektuurikonkursis žüriis osalevad Mustamäe linnaosa vanem Helle Kalda ja Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd.

Mustamäe linnaossa asutai 2010. aastal Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse kuuluv Maarja Magdaleena kogudus. Kogudus tegutseb aadressil A. H. Tammsaare tee 135 asuva linnaosa valitsuse keldriruumides. Linnaosa valitsus toetab kogudusele uute ruumide rajamise ideed ning pakkus kiriku asukohaks Kiili tn. 9 asuvat krunti. Nii koguduse enda kui ka linnaosa valitsuse ühiseks ideeks on rajada nimetatud asukohta nii kiriku sakraalhoone, koguduse kontor koos koguduse tegevusruumidega kui ka ruumid lastehoiule ja noorte tugikeskusele.

Kiili tn 9 krundi suurus on 6642 m², maksimaalne ehitusalune pind 1100 m² ning ehitise maksimaalne kõrgus maapinnast 11 m, seega seab detailplaneering arhitektuurivõistluse vägagi konkreetsetesse raamidesse, olles seeläbi samas arhitektidele positiivseks erialaseks väljakutseks religioosse sisuga teemaga tegelemisel.

Kiriku ruumiprogramm ja projekteerimisjuhend lähtub EELK Konsistooriumis kinnitatud Mustamäe kiriku kontseptsioonist – kiriku eesmärk on teenida Jumalat ja inimesi Jeesuse Kristuse eeskujul. Sooviks on ehitada pühakoda, mis vastab tänapäeva ühiskonna vajadustele ning pakuks Mustamäe elanikele võimalust käia kirikus oma kodukoha ligidal.

Planeeritavasse kompleksi on kavandatud kirikusaal, ruumid lastehoiu ja tugikeskuse jaoks, erinevad ringiruumid, mida saab kasutada hingehoidlike vestluste ja diakooniatöö tarvis, kiriku köök ja kiriku kantselei koos abiruumidega. Planeeritava kiriku kontseptsiooni märksõnadeks on sakraalne, kaasaegne, mitmeotstarbeline ning ümbruskonna sotsiaalseid vajadusi arvestav.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Kinnisvarakool teevad koostööd

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Kinnisvarakool OÜ sõlmisid koostöökokkuleppe, millega Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ konsultandid peavad 2013. õppeaastal Kinnisvarakoolis loenguid selle eest tasu küsimata.

“Peame Kinnisvarakooli tegevust väga oluliseks. Oleme kindlad, et peamiseks teguriks, mis aitab kinnisvaravaldkonna ja kinnisvaramaakleri elukutse mainet avalikkuse silmis tõsta on kinnisvaraturul tegutsejate pädevuse ja teadmiste suurenemine,” kommenteeris Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ juhatuse liige Urmas Tehver. “See on põhjuseks, miks otsustasime Kinnisvarakooliga koostöö kasuks ja olla selle toatajaks.”

“Kinnisvarakool on ja jääb suunatuks praktilistele koolitustele, mida viivad läbi parimad praktikud,” lisab Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark. “Teadmised otse elust on see, mis pakub koolitusel osalejatele suurimat kasu.”

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ on 2008 aasta detsembris asutatud kinnisvarafirma, mille eesmärgiks on olla hinnatud ja usaldusväärne partner klientidele ja koostööpartneritele, ühendada kompetentseid ja tegusaid spetsialiste ning pakkuda vaba ja inspireerivat töökeskkonda.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele ja eraisikutele. Kinnisvarakool OÜ missioon on tõsta kinnisvaraturuosaliste professionaalsust.

Lisateave

Urmas Tehver
Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Juhatuse liige
+372 513 1410
urmas.tehver@upc.ee
www.upc.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rakvere Linnavalitsus korraldab uue enampakkumise Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõigusega koormamiseks

Rakvere Linnavalitsus korraldab Rakvere Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõigusega koormamise enampakkumise kahes etapis, esimene etapi tähtaeg on 22. aprill ja teisel 27. mail.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on ettevõtjad Lennuvälja tööstusala vastu huvi tundnud, kuid seni lepingute sõlmimiseni siiski veel ei ole jõutud. „Nii mitmedki huvilised soovisid enampakkumise tähtaja pikendamist, mistõttu korraldamise uue enampakkumise,“ lausus Allar Aron.

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit. Alal asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ja kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval.

Tööstusalal on võimalik alguses seada kinnistule hoonestusõigus. „Pikendasime kasutusloa saamise tähtaega varasemalt kolmelt aastalt neljale. Nelja aastaga peab isik saama linnalt kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada,“ lisas Aron.

Hoonestusõiguse aastatasu alghind on 0,1 eurot ruutmeetri kohta.

Rakvere linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid, samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika- ja autotranspordiettevõtteid.

Suurim tööstusala piirkonda jääv ettevõte on ühtlasi ka Rakvere suurim tööandja uksetehas Jeld Wen Eesti AS. Esimesed ettevõtted on alal juba omategevust alustanud, näiteks ehitusettevõtte Nowap OÜ ning kanalisatsioonide ja veetrasside ehitusega tegelev T.A.K. Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ülemiste asumisse kavandatakse äri- ja tootmishooneid

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Peterburi tee 34 ja 34b kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise.

Planeeritava maa-ala suurus on 3,13 ha. Detailplaneeringuga soovitakse määrata ehitusõigus ühe kuni 8-korruselise äri- ja büroohoone ning seitsme kuni 3-korruselise lao- ja tootmishoone ehitamiseks. Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Paeko. Detailplaneeringu taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud Linnaruumi OÜ. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

Peterburi tee 34 ja Peterburi tee 34b kinnistud on hoonestatud põhiliselt 1- kuni 3-korruseliste lao- ja tootmishoonetega ning 5-korruselise büroohoonega. Peterburi tee ääres kasvab kõrghaljastus ja Peterburi tee 34 kinnistu keskel paikneb kompaktne haljasala.

Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajadus on tingitud Peterburi tee 34 kinnistu omaniku soovist kinnistut täiendavalt väärtustada ning kohandada kinnistul paiknev hoonestus turu nõudlusele vastavaks. Lisaks soovib kinnistu omanik likvideerida kinnistul asuva puurkaevu ning liituda ühisvee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkujaga.

Planeeritav maa-ala paikneb aktiivselt arendatavas piirkonnas, kuhu on kehtestatud detailplaneeringutega ette nähtud erineva suuruse ja paigutusega hooned. Kavandatavad hooned peavad Peterburi tee äärses osas sobituma tänavaseinas paiknevate olemasolevate ja varemplaneeritud hoonetega.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Maamaksutõus vähendab elamispindade kättesaadavust

Kodukulude alandamise ja maamaksuvabastuse teemade käsitlusest on kahetsusväärsel kombel kõrvale jäänud maamaksu ja üürikorterite kurb seos.

Maamaksuvabastus on ettenähtud ainult omanike kodualuse maa osas. Seega jääb maamaksuvabastusest kõrvale elamispind, mis ei ole omaniku enda koduks – näiteks väljaüüritud eluruum.

Võlaõigusseaduse paragrahv 293 ütleb, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega annab seadus loogilise võimaluse, et üürileandja ja üürnik lepivad kokku, et maamaksu tasub üürnik.

Enamus üürileandjaid ei ole maamaksu tasumise osas üürnikuga kokkulepet teinud ja seega peavad nad maamaksu ise tasuma. Maamaksu näilise kaotamisega kaasnes oluline maamaksu tõus ja see paneb kõiki üürileandjaid teemale vanade üürilepingute lõppemisel ja uute sõlmimisele olulist tähelepanu pöörama.

Maamaksu näol on tegemist selgelt väljaüüritavast asjast tuleneva kuluga, selle kulu kandmine üürniku poolt on vägagi loogiline. Arvestades, et üürileandjad ei ole maamaksu osas üürnikega kokkuleppeid teinud ja nad peavad mitmekordseks kasvanud maamaksu siiski valdavalt ise tasuma, on elamispindade väljaüürimise raskele teele veeretatud veel üks küll väike, aga takistav kivi.

Maamaks vähendab eluruumide üürileandjate madalat üüritootlust veelgi ja muude üürniku poole kalduolevate seadusandlusest tulenevate takistuste kõrval muudab selle ettevõtluse vormi veelgi keerukamaks.

Maamaksu oluline tõus ja üürileandjate teadmuse kasvamine viivad selleni, et uutesse üürilepingutesse kirjutatakse sisse punkt, millega maamaksu kulu kantakse edasi üürnikule. See turu tavade muutus muudab eluruumi üürilevõtmise kallimaks.

Alternatiivne võimalus seadusest möödahiilimise võimalusi otsivatele üürileandjatele on enese elukoha registreerimine väljaüüritavale pinnale. Selline kavalus käib tõenäoliselt käsikäes üüritulu varjamise ja maksude mittemaksmisega. See ei ole suund, kuhu me tüüri peaksime pöörama.

Täna on riik elamumajanduse arengukava näol endale teadvustanud, et üüripindadest on puudus. Eluruumide üürisektor ja selle laienemine on elamispindade kättesaadavuse seisukohast äärmiselt olulised. Samas on maamaksuvabastus üürisektori puhul viinud sisuliselt olulise maksutõusuni, mis pärsib uute üüripakkumiste turule toomist.

Elamispindade turu kvalitatiivse arendamise ja elamispindade kättesaadavuse suurenamise nimel tuleb elamispindade üürileandmise takistamise asemel seda hoopis soosida. Seda veel eriti tänastes majandusoludes, kus äsja seljataha jäänud majanduskriisist tulenevalt ei ole paljudel koduotsijatel piisavalt kõrget palka, mis lubaks eluasemelaenude turule siseneda või sääste, mille abil korteriostu omafinantseeringut katta.

Suure mure lahendus on lihtne. Elamumaa maamaksuvabastus peab kehtima kogu elamumaa kohta sõltumata, kas omanik kasutab seda oma koduna või annab üürile. See muudab maksuadministreerimise lihtsamaks, kaovad pseudoprobleemid, mis on seotud tänase maksuvabastuse korra keerdkäikudega.

Maamaksutõus vähendab elamispindade kättesaadavust

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Narvas avas uksed politsei- ja päästehoone

19. märtsil avatud Narva uues politsei- ja päästehoones saavad omale kaasaegsed tööruumid Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo Narva teenindus ning Päästeameti Ida päästekeskuse Narva päästekomando ning päästekeskuse spetsialistid.

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on Narva ühishoonel lisaks praktilisele väärtusele ka oluline märgiline tähendus turvalisuse sümbolina. „Täna avatud politseinike ja päästjate ühine maja on selge märk riigi kohalolekust. Kvaliteetne elupääste- või korrakaitseteenus peab olema kõikidele kodanikele ühtviisi kättesaadav nii Tallinnas kui piirilinnas Narvas. See on siinsete politseinike ja päästjate uus kodu, nende kindlus, mis annab turvalisuse tunnet nii politseile kui ka inimesele tänaval ja kodus,“ sõnas Vaher.

Ida prefekti ülesannetes olev Aimar Köss nentis, et valminud hoones ei ole töötingimused võrreldavad nende oludega, milles aastakümnete jooksul on tulnud töötada. „Kaasaegsete töötingimuste loomine on olnud üks prioriteete, sest see tõstab oluliselt nii politseiametnike kui päästjate motivatsiooni ja annab kõik võimalused põhiülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Siinkohal olen veendunud, et uuest ühishoonest kujuneb meie sisejulgeoleku nurgakivi, millest saab alguse Eestimaa turvalisus,“ ütles Köss.

Koos abihoonetega enam kui 5000 ruutmeetri suuruse kolmekorruselise maja projekteerimisel võeti arvesse kõiki politsei- ja päästetöö eripärasid. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Jaak Saarniidu sõnul kasutati hoone kavandamisel esmakordselt innovaatilist mudelprojekteerimise meetodit, mis võimaldas senisest efektiivsemalt jälgida hoone planeerimis- ja ehitusprotsessi ning analüüsida ja täiustada hoone kasutuslogistikat.

Narva politsei- ja päästehoone projekteeris Sirkel & Mall OÜ ja ehitas Fund Ehitus OÜ. Ühishoone projekti koguinvesteering oli 6,14 miljonit eurot.

Politseinike ja päästjate esimese ühise maja avas siseministeerium 2003. aastal Tapal. Ida regioonis on ühishooned lisaks Narvale veel Iisakus (2008), Rakveres (2010) ning eelmisel kevadel valminud keskuse hoone Jõhvis. Kokku on ühishooneid Eestis avatud kuus.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aastal võrreldes varasema aastaga 7,3%, teatab Statistikaamet. 2011. aastal oli aastakasv 8,5%.

2012. aastal võrreldes 2011. aastaga tõusid korterite hinnad 7,4% ja majade hinnad 7%.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga -1,4% ja võrreldes 2011. aasta IV kvartaliga 5,8%.

Eelmise kvartaliga võrreldes langesid korterite hinnad 2,8% ning majade hinnad kasvasid 1,7%. 2011. aasta IV kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,6% ja majade hinnad 8,4%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2012

Diagramm: Eluaseme hinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2006–2012

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Keskmise palgaga saab Tallinnas osta kahetoalise äärelinnakorteri

Tallinnas saab keskmise palga eest osta 51m2 suuruse korteri, võttes aluseks keskmise ostujõu. «See on keskmine kahetoaline korter äärelinna paneelmajas,» selgitas Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige, analüütik Tõnu Toompark. Keskmise ostujõu arvutamisel võttis Toompark aluseks Eesti keskmise palga, keskmised laenutingimused ning laenu pikkuseks kõige levinuma laenupikkuse ehk 25 aastat.

Laenuintressiks märkis ta antud perioodi keskmise intressimäära ning võttis aluseks ka piirkonna keskmise tehinguhinna. «Aastal 2007 buumi tipus sai nendel laenutingimustel osta vaid 20 ruutmeetrit elamispinda, nii et saame täna osta oluliselt rohkem,» nentis analüütik.

Poissmehekorter keskmise palgaga

«Kui olen üksik poissmees ja tahan palga eest korterit osta, saan selle täitsa kätte, kahepeale naisega jõuame osta juba kolmetoalise. Tänane intressimäär soosib elamispinna ostmist, sissetuleku ja hinna suhe on täna pigem ostja jaoks soodne,» rääkis Toompark. «Ei peaks nii mõtlema, et pean saama keskmise palga eest osta kolmetoalise uue korteri kesklinna, see on ikka rikkamate inimeste lõbu. Kesklinn on kallim piirkond ja mõelud neile, kes teenivad üle keskmise,» leidis ta. Tallinna mägedel on korterite ruutmeetrihinnad veidi erinevad, aga kahetoaline tavalises möödunud sajandi 60ndatel ehitatud paneelmajas maksab Toompargi sõnul laias laastus ühepalju nii Musta-, Õis-, kui ka Lasnamäel.

Kahe-ja kolmetoalised korterid hinnas

Tallinnas nõutakse enim kahe- ja kolmetoalisi korterid, ent kasvanud on nõudlus ka ühe- ja kahetoaliste järele. Enimnõutud piirkonnaks on Kalamaja, aga tehinguid tehakse kõige enam mägedel. «Kesklinnas on korteriturg alati aktiivne,» selgitas Toompark. «Kalamaja tehinguhinnad on väga palju tõusnud, ennekõike renoveerimise tõttu on hinnad üles läinud. Kalamaja on väga üles haibitud, aga tore, kui inimestele meeldib – kui see tähendab majade kordategemist kinnisvaraarendajate poolt, on see ju väga hea. Põhja-Tallinn on aga väga mitmekihiline – Kalamajast läbi Kassisaba Kopli liinideni, seda ei saa käsitleda ühtse kinnisvarapiirkonnana,» rääkis Toompark.

Korteritega tehtavate ostu-müügitehingute koha pealt joonistuvad Toompargi sõnul eranditena välja Pirita ja Nõmme: korteriturg on seal väike, korterid kallimad, peamised tehingud tehakse majadega. «Tallinna vanalinn on aga kitsas nišikaup, keskmisest palgast siin rääkida ei saa, kui selle kõrvale pole panna ootamatult süllelangenud varandust,» rääkis Toompark.

Tallinna kinnisvara on Toompargi sõnul inimestele muu Eestiga võrreldes siiski raskemini kättesaadav. «Inimesed teenivad pealinnas küll paremini ja siin on lihtsam tööd leida, aga samas peab arvestama, et kinnisvara hinnad on kõrgemad,» rääkis ta. Ostujõudu arvestades jäävad aga korterihinnad ka Tartus pealinna tasemele – ülikoolilinnas saab keskmise palga eest soetada samuti umbes 50-ruutmeetrise korteri.

Autor: Kristel Kossar
http://www.tallinnapostimees.ee/1173848/keskmise-palgaga-saab-tallinnas-osta-kahetoalise-aarelinnakorteri/

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

REL 2011: Eesti eluruumi keskmine pind ja tubade arv on kasvanud

2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati 657 791 eluruumi, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise loendusega on suurenenud nii eluruumi keskmine pind kui ka tubade arv elaniku kohta.

Loendatud 657 791 elamiseks kasutatavast ruumist olid 98,8% (649 746) tavaeluruumid (korter, eramu, ridaelamu- ja paarismajaboks), 1,1% püsielanikega ühiselamutoad või muud majutusruumid ning 0,2% elamiseks kasutatavad mitteeluruumid. Võrreldes 2000. aastal toimunud rahvaloendusega on tavaeluruumide arv Eestis kasvanud 32 347 eluruumi ehk 5,2% võrra.

Tavaeluruumidest on asustatud 544 967 (83,9% tavaeluruumidest) ning püsielaniketa 93 442. Asustatud tavaeluruumide osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal vähenenud, 2000. aastal oli asustatud 87,1% tavaeluruumidest.

Hooneid, kus asuvad tavaeluruumid, oli 2011. aasta loenduse andmetel 215 620, neist korterelamuid 23 616, ühepereelamuid 178 069, muid väikeelamuid (ridaelamud, paariselamud) 13 146 ja korteritega mitteelamuid 789. Tavaeluruumidega hoonete arv suurenes võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega ligikaudu 9,1%. Tavaeluruumidest 68,8% asub korterelamutes, 31% väikeelamutes ja 0,2% korteritega mitteelamutes.

Eesti elanikele kuulub 93,4% tavaeluruumidest, välisriigi elanikud 2,3%, riigile ja kohalikule omavalitsusele 1,8%.

Asustatud tavaeluruumide pind ja tubade arv

Asustatud tavaeluruumi keskmine pind elaniku kohta oli 30,5 m2, eelmisel loendusel 24 m2. Kõigis Eesti maakondades on võrreldes eelmise loendusega keskmine pind elaniku kohta suurenenud.

Asustatud tavaeluruumis oli keskmiselt 1,24 tuba elaniku kohta, 2000. aasta loendusel 1,06. Korterelamutes on enim 40–49 m2 suuruseid kahetoalisi ning 60–79 m2 suuruseid kolmetoalisi kortereid. Ühepereelamutes ja muudes väikeelamutes elatakse peamiselt nelja või enama toaga vähemalt 100 m2 eluruumis.

Asustatud tavaeluruumide keskmine pind elaniku kohta, 31.12.2011

Diagramm: Asustatud tavaeluruumide keskmine pind elaniku kohta, 31.12.2011

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Selgusid Tallinna paremini restaureeritud majad

Kolmapäeval, 20. märtsil antakse üle tänukirjad parimate 2012. aastal restaureeritud mälestiste, miljööalade hoonete ja ajaloolisse keskkonda sobivate uusehitiste eest.

Preemiad ja tänukirjad annab kell 15.00 algaval üritusel üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm Sauna 10 endises aidahoones, mis tunnistati tänavu parimaks vanalinnas restaureeritud majaks.

Hoonete omanike kõrval soovitakse esile tõsta arhitekte, restauraatoreid ja arendajaid. Lisaks tänukirjadele jagatakse kõige eeskujulikumalt korrastatud majade omanikele preemiad. Preemiafond on 5000 eurot ja see jaguneb kuue maja vahel. Veel üheksa maja märgitakse aga ära Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tänukirjaga.

Paremini restaureeritud kultuurimälestisteks tunnistati J. Poska 53, Sauna 10 ja Seene 8 hooned.

J. Poska 53 on1880. aastate lõpus Nikolai Thamme projekti järgi ehitatud historitsistlik puithoone Kadriorus, mis oli algselt pagaritööstur Georg Stude villa. Rikkaliku fassaadidekoori, võimsa trepikojatorni ning suure verandaga üks Kadrioru uhkemaid maju oli aastaid trööstitus seisukorras. Nüüdseks on Narva mnt ja J. Poska tänava nurk saanud väärika ehte – tublid omanikud on maja tervikuna muinsusteadlikult restaureerinud.

Parim restaureeritud maja vanalinnas on Sauna 10. Tegu on unikaalse 15. sajandist pärit kolmekorruseline aidahoonega. Ligi 15 aastat kasutuseta seisnud ja lagunenud paekivist hoone on täies mahus restaureeritud. Vana aida interjöör on säilitatud tõeliselt ehedalt: alles ja konserveeritud on originaalsed puidust toed, vahelaed ning puidust aidasalved. Kelder süvendati ning ruum sai tagasi kunagise kõrguse, tähelepanu väärivad kaunid võlvlaed, müüritrepi katke, väljakaevatud küünlanišid ja kunagiste ehitusjärkude eksponeerimine.

Seene 8 traditsionalistliku kõrge kivikatusega hoone kavandas arhitekt Robert Natus iseendale koduks. Hoonet peetakse Natuse loomingus üheks kaunimaks. Muinsusteadlikud omanikud on maja mitme aasta vältel nii väljast kui ka seest kultuurimälestisele vääriliselt korrastanud. Säilitatud ja traditsioonilisi materjale kasutades on restaureeritud kõik vanad detailid.

Kultuurimälestiste kategoorias tõstetakse esile veel vesilennukite angaaride töömahukat restaureerimist ning Kalasadama 2kunagise gaasitorni taaselustamist büroo- ja korteripinnana.

Parimad majad miljööaladel on Sügise 4, Hiiu-Maleva 56, Kiige 7 ja Jahu 7b.

Sügise 4 on 1903. aastal projekteeritud Lenderi tüüpi elamu, mis oli nõukogude perioodil kaotanud enamiku algsetest dekoratiivsetest fassaadidetailid. Hoone renoveerimisel taastati algse projekti järgi korrustevaheline püstlaudisest vahevöö, akende ehisdetailid, profileeritud piirdeliist, vahekarniisid ning laudis. Ülima asjatundlikkusega restaureeriti  siseaknad, välisuksed, varikatus ning isegi koridorid. Esile tõstmist väärivad eeskujulikult taastatud detailid, mis kahjuks reeglina jäävad tähelepanuta – eeskujulikult laotud korstnapitsid, lipuvarda hoidja ja valgustatud maja numbrimärk.

Kiige 7 on1936. aastal RobertNatuse projekti järgi ehitatud eramu Nõmme mändide all. Restaureerimismeelsed omanikud taaskasutasid vanu katusekive katusekatte uuendamisel: vanad kivid paigaldati esiküljele ning uued hoovipoolsele viilule. Natuse projekti alusel taastati puuduvad aknaluugid, mis andsid maja üldilmele hoopis uue iseloomu. Kõik uksed ja aknad on säilinud ja restaureeritud.

Jahu 7b on 1908. aastal Voldemar Lenderi projekteeritud kortermaja Kalamajas, mis sarnaselt Sügise 4 hoonele oli Nõukogude ajal täiesti ümber ehitatud: kadunud olid kõik maja kaunistanud detailid ning aknaavad olid suuremaks murtud. Renoveerimise käigus toimus hoonega täielik metamorfoos: taastati akende esialgne asetus, suurus ja kuju ning välisuks ja laudis koos dekooriga. Kalamaja on tagasi saanud ühe tõeliselt miljööväärtusliku maja.

Hiiu-Maleva 56 -1925. aastal ehitatud hoone korrastamise puhul on tegemist täieliku restaureerimisega – laudis ja katus värviti, aknad ja uksed restaureeriti. Kogu töö toimus majaomanike valvsa pilgu all ning osa töödest teostati ka ise. Tööde eestvedaja missiooniks oli taastada kunagise kodumaja väärikus.

Veel märgiti tänukirjadega ära Laulupeo 7, Rapla 11, Adamsoni 32, Roopa 16/Villardi 8 ja  Wismari 47. Viimane on 1880. aastal ehitatud väike ühekorruseline maja, mille restaureerimine on erakordne: tavaliselt jäävad nii pisikesed hooned kesklinnas suurematele jalgu, lisaks oli hoone seisukord avariiline.

Parimad uushooned ajaloolises keskkonnas on Salto AB projekteeritud Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli (Narva mnt 27) hoone ning Koidu 1 ja Paldiski mnt 9 kortermajad Proge OÜ-lt.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes