Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Selver ja Merko Ehitus Eesti alustasid koostööd Peetri külla kaubanduskeskuse rajamiseks

15.03.2013 Tõnu Toompark

Selver avab novembris Tallinna ja Rae valla piiril asuvas Peetri külas hüpermarketi. 6500-ruutmeetrise keskuse rajamiseks on sõlmitud leping aktsiaseltsiga Merko Ehitus Eesti. Rajatavasse keskusesse luuakse vähemalt 100 uut töökohta.

„Peetri külla on kohalikud elanikud Selverit oodanud juba aastaid,“ räägib Selveri keti juht Andres Heinver. „Pärast pikki läbirääkimisi kõigi osapooltega on nüüdseks detailplaneering kinnitatud, lepingud ehitaja ning taristu rajajatega allkirjastatud ning lähipäevil võib märgata meie krundil juba ehitustegevust,“ lisas ta.

Peetri külla rajatava Selveri kogupinnaks on ligi 6500 ruutmeetrit, millest 3000 ruutmeetrit võtab enda alla müügisaal. Selveris saab tööd ligi 70 inimest, neile lisanduvad töökohad üürnike juures. Kohalik elanik leiab Selverist rikkaliku valiku toidu- ja esmatarbekaupu, sortimendis on ligi 20 000 erinevat toodet. Keskuse juurde tuleb üle 350 parkimiskoha.

Lisaks toidupoele on rajatavas Selveris üle 1000 ruutmeetri pinda allüürnikele. Keskuses leiavad koha apteek, toidukoht ning erinevad kauplused ja teenusepakkujad.

„Oleme juba alustanud läbirääkimisi ning kõigil huvilistel on just praegu õige aeg meiega ühendust võtta,“ rääkis Andres Heinver. „Mõned eelkokkulepped on juba sõlmitud, aga vaba pinda veel jagub,“ lisas ta.

Seoses uue kaubanduskeskuse rajamisega tekib Peetri külla uus tänav nimega Veesaare tee, rekonstrueeritakse Mõigu tee Tartu maanteest Küti teeni, valmib uus kergliiklustee ning saab uue katte Aruheina tee. Kõigi taristuga seotud tööde elluviijaks on aktsiaselts Tallinna Teed ning ehituse lõpptähtajaks on septembri keskpaik. Detailplaneeringu kohaselt on võimalik rajada Tartu maantee äärde veel ärihoone pindalaga kuni 7000 ruutmeetrit, kaks automüügisalongi ja üks büroohoone. Kinnistud kuuluvad aktsiaseltsile Tallinna Kaubamaja Kinnisvara.

Selveri ketti kuulub 38 super- ja hüpermarketit, 1 kodupood ning 2 gurmeekauplust. Tänavu avatakse veel kauplused Tartus, Viljandis ning Peetri külas. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Selver annab tööd 2300 inimesele. 2012. aasta müügitulu oli 329,9 miljonit eurot ning kliendid tegid aasta jooksul 32,7 miljonit ostu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 25/03…02/04/20103

14.03.2013 Tõnu Toompark

Märtsi lõpus toimub “Kinnisvara täiendkoolitus“, mille eesmärk on aidata maakleritel ette valmistuda kutseeksamiks.

Samuti on koolitus suunatud kõikidele kinnisvaravaldkonnas tegutsejatele, kes soovivad oma teadmisi värskendada.

Koolitusel räägime kinnisvaraturust, kindlustamisest, maakleritegevusest ja standarditest, ehitusest ja planeeringutest, kinnisvarainvesteeringutest ja -hindamisest, juriidilistest küsimustest.

Kinnisvara täiendkoolituse lektorid on Tõnu Toompark, Igor Fedotov, Evi Hindpere, Urmas Tehver ja Marko Sula.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kinnisvarasektor on kriisist väljunud

14.03.2013 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvarasektor on kriisist väljunud, kuigi kasvu asemel tuleb Eesti kinnisvarafirmade liidu (EKFL) juhi Tõnis Rüütli sõnul praegu veel rääkida taastumisest.

Viimasel paaril aastal on kinnisvarasektor aastas 10% kasvanud ja samasugust kasvu prognoositakse ka tänavu, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kinnisvarasektori ees seisab aga suur probleem ja see on ehitushind. Kui praegune ehitushind – 1000 eurot ruutmeetrilt – on iseenesest mõistlik, on see peaaegu sama hind, mida ostujõuline klientuur suudab maksta.

“Piltlikult öeldes see ostujõuline nõudlus, mis meil siin turul on, kipubki enam-vähem ehitushinna kanti,” rääkis Rüütel .

Ehitushind ongi tema sõnul kinnisvarasektori suurim murekoht. Tõusevad nii eri energiakandjate hinnad kui ka nõudmised uusehitisele, mis peab olema aina energiasäästlikum.

See kõik aga tähendab, et uusehitisi on liiga vähe ja kuigi kinnisvaraturg on tõusuteel, kaubeldakse peamiselt juba olemasolevate pindadega.

“Elamufond täna ei uuene sellel määral nagu ta amortiseerub. Selle aegluse üks oluline põhjus on see, et inimeste ostujõud on nii kõrge nagu ta on. Kui Eesti keskmine brutopalk on kuskil 900 -1000 euro vahel kuus, siis Tallinna odavamad uusarendusprojektid suudavad heal juhul pakkuda hinnaks 1300-1400 eurot ruutmeetrist, mis on äärelinnas ja võib-olla mitte nii hea asukohaga. Kesklinnas lähevad hinnad 2000-3000 euroni ja vanalinnas veel kõrgemale. Siis on selge, et keskmise palgaga tuleb äärelinna poole vaadata, kui sinnagi jõud peale hakkab,” rääkis Kinnisvarakooli juhatuse liige Tõnu Toompark.

Kinnisvaraturg ise on samas elav. Tallinnas ja Harjumaal, kus liigubki üle 70% kinnisvarasektori rahast, tehti mullu kinnisvaratehinguid 23% rohkem kui aasta varem ning omanikku vahetas 4,8% elamufondist, mis on mõlemad väga suured arvud. Iseasi, kas kinnisvarasektori nii hea tervis on põhjendatud, kui ülejäänud majandusel veel nii hästi ei lähe, ütles Toompark.

Eesti kinnisvaraga seonduvat analüüsiti ka tänasel konverentsil “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg”.

Kinnisvarateo laureaat Tallinna linnaplaneerimise amet

Tänasel konverentsil kuulutas EKFL välja “Kinnisvara tegu 2012” laureaadi, kelleks on Tallinna linnaplaneerimisamet, kes pälvis tiitli Tallinna uue ehitusmääruse eest.

“Põhjus, miks Tallinna linna ehitusmäärus teiste nominentide seas enam hääli sai ja laureaadiks osutus, on kinnisvaraarendajaid seni ahistanud detailplaneeringute menetlustähtaegade kohati vägagi ebamõistlik pikkus” märkis Tõnis Rüütel.

Kinnisvaraarendajad loodavad, et uus ehitusmäärus peaks ennekõike aitama planeeringute menetlemise aega tunduvalt lühendada, menetlust paremini jälgida ning halduskoormust vähendada.

Ühe peamise muudatusena ei nõua uus ehitusmäärus enam detailplaneeringu eskiisi koostamist. Kuna eskiisi koostamine ja menetlemine võttis kolmandiku kuni poole planeeringu koostamisele kuluvast ajast, peaks sellest loobumine menetlusaega kõvasti lühendama.

Teine tähtis muudatus on detailplaneeringu esitamine, menetlemine ja kooskõlastamine elektroonselt. Ka see lühendab kuluvat aega, samas muudab kogu süsteemi läbipaistvamaks ja lihtsamini jälgitavaks.

Auhinnale “Kinnisvara tegu 2012” said kandidaate esitada kõik EKFLi liikmed. Nominentide hulgast valis võitja EKFLi juhatus.

Allikas: Mari Rebane, ERR,

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Lauluväljaku naabrusse kavandatakse retrokohvikut ja ärihoonet

14.03.2013 Tallinn.ee

Tallinna linavalitsus algatas detailplaneeringu, mille kohaselt kavatsetakse renoveerida Lauluväljaku naabruses asuva legendaarse Tuljaku kohviku hoone ning ehitada selle kõrvale kuni 6-korruseline ärihoone.

Pirita tee 26e kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt soovitakse endine kohviku “Tuljak” hoone restaureerida ning rajada hoonele kuni 6 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega juurdeehitis. Juurdeehitis projekteeritakse ning kohvikuhoone restaureeritakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustele.

Kesklinnas Pirita tee ääres asuv näituseväljakute alaga külgneva planeeringuala suurus on 0,4 ha. Planeeritaval alal paikneb ärimaa maakasutuse sihtotstarbega Pirita tee 26e kinnistu, mille omanikuks on OÜ Baltek Arendus. Kinnistul asub arhitektuurimälestiseks tunnistatud endine kohvik “Tuljak”. Planeeritaval alal kasvab liigiliselt ja väärtuselt mitmekesine kõrghaljastus.

Kontaktvööndis asuvad kinnistud on valdavalt äri- ja elamumaa sihtotstarbelised, kontaktvööndi lõunaosas asub arhitektuurimälestiseks tunnistatud Lillepaviljon. Piirkonnas kasvab väärtuslikku kõrghaljastust, sh on väärtuslik Lillepaviljoni ümbrusesse rajatud aed ja endise kohviku “Tuljak” hoonega ühendatud tehismaastik.

Lähimad ühistranspordipeatused asuvad Pirita teel, mistõttu ühendus linna keskuse ja Pirita keskusega on hea.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Baltek Arendus, detailplaneeringu eskiisi koostas RAAM Arhitektid AI OÜ.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarasektor on kriisist väljunud

14.03.2013 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvarasektor on kriisist väljunud, kuigi kasvu asemel tuleb Eesti kinnisvarafirmade liidu (EKFL) juhi Tõnis Rüütli sõnul praegu veel rääkida taastumisest.

Viimasel paaril aastal on kinnisvarasektor aastas 10% kasvanud ja samasugust kasvu prognoositakse ka tänavu, vahendasid ERRi raadiouudised.

“Piltlikult öeldes see ostujõuline nõudlus, mis meil siin turul on, kipubki enam-vähem ehitushinna kanti,” rääkis Rüütel .

Ehitushind ongi tema sõnul kinnisvarasektori suurim murekoht. Tõusevad nii eri energiakandjate hinnad kui ka nõudmised uusehitisele, mis peab olema aina energiasäästlikum.

See kõik aga tähendab, et uusehitisi on liiga vähe ja kuigi kinnisvaraturg on tõusuteel, kaubeldakse peamiselt juba olemasolevate pindadega.

Eesti kinnisvaraga seonduvat analüüsiti ka tänasel konverentsil “Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg”.

Kinnisvarateo laureaat Tallinna linnaplaneerimise amet

Tänasel konverentsil kuulutas EKFL välja “Kinnisvara tegu 2012” laureaadi, kelleks on Tallinna linnaplaneerimisamet, kes pälvis tiitli Tallinna uue ehitusmääruse eest.

Kinnisvaraarendajad loodavad, et uus ehitusmäärus peaks ennekõike aitama planeeringute menetlemise aega tunduvalt lühendada, menetlust paremini jälgida ning halduskoormust vähendada.

Auhinnale “Kinnisvara tegu 2012” said kandidaate esitada kõik EKFLi liikmed. Nominentide hulgast valis võitja EKFLi juhatus.

Toimetas
Inga-Gretel Linkgreim

http://uudised.err.ee/v/majandus/fb06f3da-c12f-483e-a2d8-1131d79baabd

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Evi Hindpere: taaskord maamaksust

14.03.2013 Evi Hindpere

Seda kommentaari ajendas kirjutama eilses saates „Kaua võib“ tõstatatud pensionärist vanaproa maamaksust ajendatud mure.

Maamaksuseaduse muudatus tõi tõepoolest kaasa linnades suuremate kui 0,15 ha kruntide korral maamaksu kohustuse, mis seab väikese sissetulekuga pensionärid raskesse olukorda.

Kuigi perekonnaseadus näeb ette laste kohustuse aidata enda hädas olevaid vanemaid, ei pruugi kõigil vanuritel olla järglasi või teisi toetavaid lähedasi.

Probleemile selgitusi andes, oleks Tallinna Linnavaraameti juhataja võinud ka selgitada lisamaamaksuvabastuse võimalust.

Nimelt maamaksuseaduse § 11 lg 5 sätestab, et kohalik omavalitsusüksus võib täiendavalt vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ulatuses.

Sama kehtib ka represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku puhul.

Selleks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada kirjalik avaldus, mille alusel saab volikogu otsustada vabastuse korra ja ulatuse.

Evi Hindpere
Raid & Ko kinnisvara- ja õigusbüroo

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Korterituru kõrghooaeg algab positiivsete nootidega

14.03.2013 Andree Raid

Tallinna korteriturg oli 2012. aastal ülimalt aktiivne. Tehingute maht ehmatas isegi kõige suuremaid optimiste, õnneks seekord positiivselt. Tallinna 2012. aasta 7042 korteritehingut on viimase viie aasta rekord. Aasta varasemaga võrreldes kasvas Tallinna korteritehingute arv 23,3 protsenti.

Korterituru suure kasvu tõid mullu neli linnaosa: Põhja-Tallinn, Kristiine, Nõmme ja Haabersti linnaosad. Neis neljas linnaosas kasvas korteritehingute arv aastataguse ajaga võrreldes 30-40%. See on tehingute arvu kasv, mille sarnast pole me juba aastaid näinud.

Põhja-Tallinna, Haabersti ja Kristiine linnaosas kasvasid korteritehingute keskmised hinnad 9-12 protsenti. Ülejäänud Tallinna linnaosade korterite hinnakasv jäi märksa allapoole küündides 4-7 protsendini.

Kõrgeima tehingute arvu kasvuga Põhja-Tallinna linnaosa korterituru aktiivsuse taga seisab selgelt Kalamaja piirkond. Kalamajja on viimaste aastate jooksul rajatud hulk uusi elamuid, palju on renoveeritud maju, mis on värske näo saanud.

Uued korterid ja vanade kvaliteedi tõstmine on olnud tegurid, mille tõttu on Põhja-Tallinna korterite hinnatase kasvanud aastaga 12%. Tehingute hinnataseme kasv ei tähenda veel, et samavõrra oleksid kallimaks läinud ka vanades renoveerimata majades asuvad korterid. Siiski on ka üldine kinnisvara hinnatase ehk väärtus aastaga tõusnud, kuid seda pigem 5-8%.

Kristiines ja Haaberstis on samuti uusi projekte, mis on tehingute hinnataset tõstnud, kuid uute projektide osakaal tehingute koguarvus on seal väiksem. Nende linnaosade 2012. a. kiire hinnatõus on olnud tingitud osaliselt varasemast Tallinna keskmisele tasemele allajäänud aeglasemast hinnatõusust.

Tehingute praktikast paistab välja, et kõige rohkem on kasvanud 2- kuni 3-toaliste korterite tehingute arv. Suuremate ehk nelja- ja enamatoaliste korterite tehingute kasv on olnud märksa väiksem. Hinnad aga on aastaga kasvanud kõige enam just 1-toalistel korteritel.

Madal intressimäär ja head laenutingimused ning kinnisvaraturu aktiivsema positiivse kevadise hooaja algus lubavad, et kinnisvaramaakleritel on lähikuudel endiselt käed tööd täis. Uusi kortereid tuleb lisanduvate projektide raames juurde, see tähendab, et kasvavad ka tehingute hinnatasemed.

Tehingute hinnatõus ei too siiski kaasa valimatut korterite väärtuse kasvu, kuid ka langust ei ole vaja karta. Elamispindade hinnad jätkavad kindlalt tõususuunas, kuid 5-8-protsendilisest väärtuse kasvust oluliselt kõrgemat aastast näitajat me vaevalt näha saame.

Tasahilju vähenev tööpuudus ja kerkiv keskmise palga number lubavad, et laieneb inimeste ring, kes suudavad omale elamispinna ostu võimaldada. See tähendab esimeses järjekorras väiksemate 1-2-toaliste korterite turu jätkuvat aktiivsust.

Nende korterite peale ihuvad ka hammast investorid, kes soovivad korteri soetada üürile andmiseks. Üürileandjate huvi kinnisvaraportfellide laiendamiseks on olnud viimase aasta jooksul kasvav. Tänane üüriturg lubab arvata, et üüriinvestorite aktiivsus jätkub eeloleval aastalgi.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kitsekülla kavandatakse ärihoonet

14.03.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus võttis vastu Tondi tänava algusse kuuekorruselise ärihoone rajada võimaldava detailplaneeringu.

Planeeritud maa-ala, eraomanikule kuuluv elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistu, asub Kesklinnas Kitseküla asumis Tondi ja Marta tänava nurgal. Detailplaneeringu kohaselt on võimalik ehitada Marta tn 2 // Tondi tn 14 kinnistule kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone.

Planeeritud maa-alaga külgneval Marta tn 6a maaüksusel asub kunstimälestiseks tunnistatud Blasius Hochgrewe monument, mille kaitsevöönd on 50 meetrit. Planeeritud maa-ala asub mälestise kaitsevööndis.

Tondi tänavast loodesse jääv ala on miljööväärtuslik ala, millel asuvad põhiliselt kahekorruselised puitelamud. Ühistransport on piirkonnas hästi korraldatud ning ühendus linna keskusega ja teiste piirkondadega on väga hea.

Tondi tänaval on intensiivne liiklus ja liiklusest tingitud häiringute tõttu ei ole koht elamute ehitamiseks parim, seetõttu on tehtud detailplaneeringuga ettepanek kinnistu sihtotstarvet muuta, arvestades ühtlasi asjaoluga, et ka naaberkinnistutele kavandatakse koostamisel oleva detailplaneeringu kohaselt 6-8-korruselisi ärihooneid. Nende detailplaneeringute realiseerimisel saaks Tondi tänav ja Tondi tänava ning Pärnu maantee nurk korrastatud tänavaseina.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Eesti Optik. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 22. juuni 2011 korraldusega. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimus 30. augustil 2011 avalik arutelu.

Eskiislahendusega tutvumise ning arutelu toimumise aja ja koha kohta ilmus teade ajalehes Eesti Päevaleht ja ajalehes Pealinn. Detailplaneeringu koostas Arhitektuuribüroo Tääker OÜ.

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad detailplaneeringu avaliku väljapaneku.

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Üüriäri KKK: Kas anda korter üürile ise või maakleri abil?

14.03.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole mõtet maaklerit palgata.

Pigem tasub sellisel puhul nõuda üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

See annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tivoli Arenduse laenulepingud on ennetähtaegselt üles öeldud

13.03.2013 Tõnu Toompark

Arco Investeeringute AS-i (100% Arco Vara AS tütarettevõte) ühisettevõtte Tivoli Arendus OÜ-le on International Invest Project OÜ poolt esitatud laenulepingu ülesütlemise avaldus, millega palutakse Tivoli Arendusel tasuda kõik laenulepingust tulenevad võlgnevused kokku summas üle 8 mln euro.

International Invest Project OÜ antud laenu tagab hüpoteek Tivoli Arenduse kinnistutele ja Arco Vara AS-i ning Arco Investeeringute AS-i käendused.

Kontsern on käendanud Tivoli Arenduse laenu summas kuni 5,65 mln eurot. Arco Vara on käendusega seoses 31.12.2012 seisuga moodustanud eraldise summas 1 mln eurot.

Tivoli Arendus jätkab läbirääkimisi International Invest Project OÜ-ga pooltele sobiva lahenduse leidmiseks.

Samuti on Tivoli Arendusele saatnud laenulepingu ülesütlemise teatise AS Swedbank. Teatise kohaselt palutakse Tivoli Arendusel tasuda pangale laenu intressid ja põhiosa kokku summas üle 160 tuh euro.

Tivoli Arendus OÜ on projektiettevõte, mis on loodud Tallinnas endise aadressiga Narva mnt 67 asuva 48588 m2 suuruse maa-ala arendamiseks. Ettevõtte ainus vara on eelpool nimetatud maa-alal asuvad kinnistud.

Tivoli Arendus OÜ osalus jaguneb võrdselt Arco Investeeringute AS-i ja International Invest Project OÜ vahel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Äripindade müügipakkumiste arv kukkus aastaga 25%

13.03.2013 Tõnu Toompark

Äripindade müügipakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel aastaga vähenenud 25% võrra. Kui aastat tagasi pakuti üle Eesti müügiks 1657 äripinda, siis tänavu veebruaris oli vastav number 1239.

Eesti äripindade pakkumistest 69% ehk 859 asub Harjumaal. Harjumaa äripindade pakkumiste hulk on vähenenud samas taktis, mis kogu Eestiski ehk 26%.

Suurema pakkumiste hulgaga on Harjumaa kõrval olnud Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa. Tartumaa äripindade pakkumine on portaali KV.EE andmetel aastaga vähenenud koguni 63%.

Ainsate maakondadena on äripindade pakkumine kasvanud Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Valgamaal, kuid neis piirkondades on turg „õhuke“ ja mõningane pakkumiste lisandumine suurt pilti oluliselt ei mõjuta.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk
Maakond	02/2012	02/2013	Muutus, %
Eesti	1 657	1 239	-25%
Harjumaa	1 161	859	-26%
Ida-Virumaa	95	80	-16%
Läänemaa	13	14	8%
Lääne-Virumaa	27	28	4%
Pärnumaa	139	92	-34%
Tartumaa	94	35	-63%
Valgamaa	25	37	48%
Viljandimaa	66	64	-3%
Võrumaa	19	15	-21%

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Soetusmaksumus või turuväärtus? Kuidas aastaaruandes kinnisvara hinda määrata?

13.03.2013 Meelis Tammre

01.01.2013 algavate majandusaastate raamatupidamise aastaaruannete koostamisel on õiglase väärtuse meetodi kasutamine kohustuslik kinnisvarainvesteeringute puhul, mille õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutusega. Objektiivseima tulemuse annab kinnisvarainvesteeringu kajastamine õiglases väärtuses ja aktiivse turu korral on selle parimaks indikaatoriks kinnisvarainvesteeringu turuväärtus.

Alternatiivselt kasutatud soetusmaksumuse meetodit kasutati varem pigem järjepidevalt (ehk valiti kas õiglase väärtuse või soetusmaksumuse meetod ning kasutati jätkuvalt), kuid nüüd kajastatakse kinnisvarainvesteeringuobjekti soetusmaksumuse meetodil vaid siis, kui õiglast väärtust ei ole enam võimalik mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt hinnata, ning seda vaid senikaua, kuni õiglast väärtust on taas võimalik usaldusväärselt hinnata.

Kinnisvarainvesteeringute arvestus- ja kajastamismeetodite valimisel tasub tähelepanu pöörata eelkõige järgnevatele asjaoludele:

Kui raamatupidamise heas tavas fikseeritud arvestus- ja aruandluspõhimõtetele tähelepanu ei osutata, moonutab see ettevõtte finantsseisundist ning tegevuse tulemustest esitatavat kuvandit.
Sõltuvalt vara soetamise ajast ei pruugi soetusmaksumuses kajastamine käesoleval hetkel olla objektiivne, kuna enamiku kinnisvaraturu kõrgajal soetatud ja rajatud varade soetusmaksumus ületab nende tänaste turupõhiste sisenditega leitud väärtust.

Soovitav on soetusmaksumuse meetodit kasutada pigem piiratud turuga (ehk eriotstarbeliste) varade korral, mille puhul reaalselt turgu kui sellist ei eksisteeri ja õiglase väärtuse määramine on keeruline. Kuigi ettevõtetel otsene kohustus selleks puudub, on siiski soovitav Eesti raamatupidamise hea tava kohaselt kinnisvarainvesteeringute turuväärtuse hindamisel kasutada ettevõtteväliste professionaalsete ehk kutseliste (atesteeritud) hindajate abi.

Nõue ei kehti juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste, kuid ka siis võib olla (maksustamise, vähemusosanike huvide kaitse vm aspektide tõttu) mõistlik saada väärtusele sõltumatu osapoole hinnang.

Vastava spetsialisti kaasamine ettevõtte kinnisvara hindamiseks suurendab hinnangute täpsust ning adekvaatsust. Hindajad jälgivad ja töötavad igapäevaselt läbi kinnisvaraturu informatsiooni, maandades vara turuväärtuse kajastamisega seotud riske.

Võib julgelt märkida, et ise eksperte omavaid ettevõtteid on hetkel minimaalselt. Juhul kui ettevõtte juhtkond katsub ise hinnata ettevõtte bilansis oleva kinnisvara turuväärtust, võib tulemus olla teadmatuse, oskamatuse või hindamiseks vajalike alusandmete puudulikkuse tõttu ebapädev ja lõpptulemusena ei pruugi seetõttu juhtkonna poolt hinnatud vara väärtus ettevõtte majandusaasta aruandes olla kajastatud õiglases- ehk turuväärtuses.

Enamik suuremate kinnisvarabüroode hindajatel on ka juurdepääs maa-ameti tehinguregistrile, kus kajastuvad kõik Eestis teostatavad kinnisvaratehingud. Muudel ettevõtetel juurdepääs sellisele tehinguinfole puudub, mistõttu on ka keeruline omal käel pädevalt õiglast väärtust määrata ning lihtsalt müügipakkumiste põhjal väärtuse määramine on äärmiselt ebatäpne, reaalsuses võib hilisem tehinguhind pakkumishinnast erineda väga palju.

Sõltuvalt kasutatud sisenditest ja muudest andmetest võib leitud tulemuseks olla ka hoopis erinevat liiki väärtus:

Kasutades konkreetse objekti võimalikke rahavoogude andmeid juhul, kui need ei vasta hetke turutasemele (nt omandisuhete kaudu seotud ettevõtetel, kus üürilepingud ei vasta turu hinnatasemetele vms), on tulemuseks pigem kasutusväärtusele omane tulemus, mitte aga õiglane väärtus.
Teine levinud viga on näiteks kalli tehnoloogia või sisseseade arvestamine kinnisvara väärtuse sisse, mida teha ei tohiks. Tootmiseks vms kasutatav tehnoloogia ei kuulu kinnisvaraobjekti lahutamatute päraldiste hulka, mistõttu seda tuleb käsitleda eraldiseisvalt.

Hea teada:

Eriotstarbeline vara – vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingit konkreetset liiki kasutusala või kasutajatega ning mida harva, kui üldse, müüakse vabal turul – välja arvatud juhul, kui toimub vara asustava ettevõtte müük.Soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Õiglane väärtus – Vastavalt RTJ 5-le on vara õiglase väärtuse parimaks näitajaks summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Turuväärtus – on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.
Kutseline hindaja – hindaja, kes on sooritanud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja Kutsekoja poolt korraldatava kutseeksami ning kellele on väljastatud vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.
Maa-ameti tehinguregister – maa-ameti poolt peetav register, kus registreeritakse Eesti Vabariigis toimuvad kinnisvaratehingud ning milles sisalduva info kasutamise võimalus on litsentseeritud maahindajatel, kellele on vabariigi valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav tegevuslitsents.

Artikli autor:
Meelis Tammre
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2013. aasta veebruari kinnisvaraturu ülevaade

13.03.2013 Tõnu Toompark

EESTI

Eesti kinnisvaraturg oli veebruaris tehingute hulga poolest mullusest tublisti aktiivsem. Kui vaadata numbrite dünaamikat, siis on põhimõtteliselt tegu möödunud aasta koopiaga, kuid vahe jaanuari ning veebruari tehinguhulga vahel on vähenenud, mis tähendab, et varasemalt tuttav “unine” jaanuar on kadumas.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti statistika kohaselt toimus kogu Eestis veebruarikuu jooksul 2936 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille koguväärtuseks kujunes 140,8 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes kerkis tehingute hulk 4,9% ning mulluse veebruariga võrreldes 20,9%.

Kuuga tõusis korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind vaadeldud linnadest Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres ja Haapsalus ning langes Jõhvis, Kuressaares ja Viljandis.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestile tõusis ka kinnisvaraturu mootoriks olevas Tallinnas tehingute hulk nii jaanuari kui ka eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Samas on üha enam märgata ostuaktiivsuse (ehk huvi soetada kinnisvara) kandumist kesklinnast äärelinna poole. Kuigi tehingute struktuuris see väga veel avalduma pole hakanud, võib see aasta edenedes aga muutuda.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmeil toimus veebruaris Tallinnas 875 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 73,3 miljonit eurot. Jaanuarikuuga võrreldes kerkis tehinguaktiivsus 18,9% ja 2012. aasta veebruariga võrreldes 18,6%.

Ka korteriturg jätkas mõõdukat kasvu. Veebruaris vahetas omanikku 584 korterit, mis on jaanuarist 9,4% enam. Ruutmeetri keskmine mediaanhind on juba neljandat kuud järjest enam kui 1000 eurot – veebruaris kerkis hind 4,5%, 1058 eurole. Aastaga on see kerkinud aga 15,3%.

Korteri ruutmeetri keskmine mediaanhind ning selle muutus linnaosade kaupa

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Veebruaris tuli pakkumisele mitmeid uusi arendusprojekte, mille ruutmeetri keskmine hinnatase ületab enamasti 2000 euro piiri. Statistika näitab, et sageli broneeritakse hinnast hoolimata juba pakkumise alguses pooled korterid.

Niisuguse suure huvi osaliseks saavad just need projektid, kus pööratakse rohkem tähelepanu planeeringutele, ökonoomsele kütteviisile ja läbimõeldud elukeskkonnale. Kasvavad hinnad ja tihe konkurents tõstavad praktiliselt iga kuuga arendusprojektide “kvaliteedilatti” aina kõrgemale, mis tähendab, et uued tulijad peavad eduka müügi saavutamiseks ka aina enam eeltööd tegema.

Allikas: Maa-amet

Väikeinvestorid on enam tegutsemas magalapiirkondades, kus üüriturg on praegu aktiivsem. Endiselt ostetakse likviidseid 1- ja 2-toalisi kortereid, mis on heas seisukorras ja võimaldavad uuel omanikul alustada otsekohe üüriäri.

Üürikorterite pakkumiste hulk on kasvanud enamikes linnaosades, mis on mõnel juhul mõjutanud ka keskmist pakkumishinna taset. Statistika järgi on populaarseimaks kujunenud Mustamäe, kus erinevalt teistest linnaosadest on pakutavate üürikorterite hulk jäänud samale tasemele. Mujal linnaosades on nende hulk mõnel juhul isegi kahekordistunud.

Kõige enam on üürikorterite pakkumiste hulk kasvanud kesklinnas, kus hinnatase on pidevalt kasvanud. Just selle tõttu on üsna paljud kesklinnas töötavad inimesed otsustanud üürida taskukohasema korteri tsentrumist eemal. Üürikorterite pakkumistehulga kasvu taga on ka seniste üürnike kolimine ostetud korterisse või Eestist lahkumine.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg oli veebruaris jaanuarist aktiivsem. Omanikku vahetas 26 eramut ja suvilat ning 10 elamukrunti. Järjest vähem on põhjust rääkida eramuturu sesoonsusest, kuna inimeste ostuhuvi ei sõltu enam peaaegu üldse aastaajast. Pigem on määravaks tegurtiks finantsiline võimekus ja pangalaenu kättesaadavus.

Tartu

Veebruaris oli turg üle ootuste aktiivne. Praegu mõjutab kinnisvaraturgu suur nõudlus ja pakkumiste vähesus, mis paratamatult toob kaasa hindade tõusu. Selline asjade käik on pannud müüjad nn jõupositsioonile.

Allikas: Maa-amet

Maa-ameti andmetel toimus veebruaris Tartus 179 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on jaanuari tulemusest suisa 32,6% enam. 2012. aasta veebruariga võrreldes paisus tehingute hulk aga 53%.

Ka korteriturg, mis on Tartu kinnisvaraturu kasvu mootoriks, tegi veebruaris suure hüppe üles. Oma osa mängivad selles nii investorid kui ka väga edukaks osutunud uusarenduste müük.

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas möödunud kuu jooksul 127 korterit, mis on jaanuarist 51,2% enam. Viimase 12 kuu lõikes on tegu kolmanda tulemusega. Ruutmeetri keskmine mediaanhind tõusis kuuga 1,4%, 905 eurole. Aastaga kerkis see aga 9,2%.

Eramuid müüdi veebruaris 16 ning elamukrunte 1. Kuigi jaanuari 8 müügiga võrreldes oleks tõus päris korralik, jõudis maade- ja majadeturg veebruaris tegelikult tagasi oma viimase aasta tüüpilisele tehingutasemele.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa jätkas veebruaris jaanuarikuises rütmis. Maa-ameti andmetel toimus kokku 262 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta esimesest kuust 0,8% vähem. 2012. aasta veebruariga võrreldes on tehinguaktiivsus tõusnud aga 20,2%.

Allikas: Maa-amet

Korteriturul sarnast stabiilsust polnud, oli nii tõusjaid kui ka langejaid. Näiteks Narvas müüdi veebruaris 64 korterit (jaanuaris 51), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 393 eurot (aastane hinnatõus 14,6%).

Allikas: Maa-amet

Maakonnakeskuses Jõhvis müüdi veebruaris 16 korterit (jaanuaris 19) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind on aastaga langenud 43,1%, 161 eurole. Kohtla-Järvel toimus veebruaris 55 korterimüüki (jaanuaris 62) ning ruutmeetri mediaanhind langes aastaga 12,2%, 86 eurole. Jõhvi ja Kohtla-Järve kohta tuleb siiski märkida, et suured langused ja tõusud on neis linnades tulenevalt kinnisvaraturu eripäradest suhteliselt tavalised.

Allikas: Maa-amet

Veebruaris tärkas huvi ka maamajade ja suvilate vastu, mis on aga kevade lähenedes üsnagi tavapärane. Tehingute mõttes oli eramuturg aga talvine – näiteks Jõhvis müüdi vaid üks maja.

Pärnu

Pärnus oli veebruarikuine kinnisvaraturg aasta algusest mõneti vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul suvepealinnas 68 kinnisvara ostu-müügitehingut, jäädes jaanuari 75-le mõnevõrra alla. Aastaga on tehingute hulk kerkinud siiski 19,3%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi veebruaris 50 (jaanuaris 54). Ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 713 eurot. Võrreldes jaanuarikuuga tõusis hind 6,8% ja 2012. aasta veebruariga võrrelduna 32,5%.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata tehingute hulga langusest on kevade lähenedes korterite ostuhuvi taas suurenenud. Kuigi see on suvituslinnale täiesti omane, on huvi võrreldes möödunud aastaga oluliselt suurem. Ostjaskonnast ca 5% on investorid, kelle ostueesmärk on kas üüritulu või tulevikus korter kallimalt müüa.

Eramuturu tehingute tase oli aasta keskmisest madalam, milles mängib oma rolli kindlasti ka talv. Müüdi kolm eramut ja üks elamukrunt.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli veebruaris jaanuarist veidi aktiivsem, kuid viimase 12 kuu lõikes keskmisest tasemest siiski mõneti madalam. Maa-ameti andmetel teostati kokku 19 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis võrreldes jaanuariga on 18,8% ja möödunud aasta veebruarist 35,7% enam. Kuigi protsendid on märkimisväärsed, on sellised liikumised väikestel kinnisvaraturgudel siiski täiesti tavapärased.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (jaanuaris 10). Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 465 eurot, mis võrreldes jaanuariga tähendab 20,4% langust ja aastataguse veebruariga võrreldes 4,7% kukkumist.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg püsis tavapärasel tasemel – müüdi kaks maja ja üks elamukrunt.

Rakvere

Veebruaris oli Rakvere kinnisvaraturg vaikne, langedes 12 kuu keskmise tasemega võrreldes suhteliselt madalale. Maa-ameti andmetel toimus möödunud kuul 19 ostu-müügitehingut. Jaanuaris tehti neid 29 ning möödunud aasta veebruaris 33.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 14 (jaanuaris 18) ja ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 407 eurot. Võrreldes jaanuariga kerkis hind 8,2%, kuid 2012. aasta veebruariga võrreldes langes hind 26,8%.

Allikas: Maa-amet

Kui müügiturg langes, siis üüriturul puudub jätkuvalt vakants ja nõudlus ületab pakkumise. Selle põhjuseks on muu hulgas ka käimas olev Rakvere haigla ehitus, sest sellega seotud tööjõud mujalt piirkondadest vajab ajutist elamispinda.

Eramuturg möödus veebruaris tehinguteta. Kuu teises pooles muutus suuremaks aga huvi põhjarannikul asuva suvituspiirkonna vastu. Küsitud on nii Käsmu, Võsu, Eisma kui ka Karepa kohta ning toimuvad ka ostutehingud. Kuigi üldjuhul on suvilate vastu hakatud huvi tundma mõnevõrra hiljem, pigem märtsi teises pooles, on käesoleva aasta erandi põhjustanud ilmselt soe ja mõneti päikeseline veebruari teine pool.

Kuressaare

Kuressaare kinnisvaraturul möödus veebruar stabiilselt ja müüdud objektide hulk oli viimase 12 kuu lõikes keskmisel tasemel. Maa-ameti andmetel toimus kokku 14 ostu-müügitehingut, mis on 12,5% jaanuarist vähem, kuid mullusest veebruarist 75% enam.

Nagu mujalgi väikelinnades, põhjustab Kuressaares suuri hüppeid turu väiksusest tulenev väike tehingute arv, kus iga tehing omab muutuseprotsendile tugevat kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi sarnaselt jaanuarile ka veebruaris 10. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 619 eurot, mis tähendab, et kuuga langes hind 7,3% ja aastaga 0,6%. Omanikku vahetas ka kaks eramut.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus müüdi veebruaris 13 kinnisvaraobjekti, mis on jaanuarist ühe võrra vähem, kuid mullusest veebruarist 5 võrra enam. Viimase 12 kuu lõikes oli tegu keskmisest pisut vaiksema kuuga.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 8 (jaanuaris 11). Keskmine ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga 57,9%, 534 eurole. Sellisele kasvule aitas kaasa asjaolu, et müük on aktiivsemaks muutunud ka seni suhteliselt passiivselt huvilisi oodanud möödunud kümnendil rajatud uushoones Posti tänaval, kus pärast aasta-alguse hinnalangetust on müüdud väiksemaid kortereid.

Allikas: Maa-amet

Üüriturg säilitas vaatamata vaiksemale aasta-algusele suhteliselt suure aktiivsuse ning kuigi pakkumisi on pidevalt, leiavad paremad neist uued üürilised loetud tundidega.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Igakevadine konverentsi„Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“

13.03.2013 Tõnu Toompark

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on majanduskriis sektoris lõppenud. Turg elavneb, tõusuks paaril viimasel aastal, samuti prognoos käesolevaks aastaks on ca 10% aastabaasil. Jätkuvalt on probleemiks ehitushinnad.

“Kriis on selgelt näidanud, et Eesti oma väikese ja avatud majandusega sõltub suurel määral maailmamajanduse käekäigust, samamoodi sõltub ka meie kinnisvaraturg oluliselt globaalsetest muutujatest. Seetõttu keskendub ka seekordne konverents lisaks Eestis toimuvale ka välisriikide kinnisvaratrendidele ning globaalmajanduse mõjudele,” ütles Tõnis Rüütel. „Üheks teravamaks märksõnaks on mõistagi energiasääst. Kinnisvaraarenduses on siin ees Euroopa regulatsioonidest lähtuvad karmid ajalised raamid. Silmas pidades energiakandjate hüppelist hinnatõusu, puudutab see paraku meid kõiki,“ lisas Rüütel.

Üle 10-aastase traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Tallinna Ülikooli rektor, professor Tiit Land. Trükitud triljoneid on turul palju, seetõttu mõtiskleb Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm hüpoteesi üle, kas tulevikus terendab uus finantsvarade ja kinnisvaramull? Hoonete energiatõhususalase seadusandliku raamistiku muutustest räägib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi konsultant Kevin Vaher. Tartu Ülikooli turunduse dotsent Andres Kuusik räägib uutest turunduse suundadest kinnisvara majandussektoris. Ülevaate kinnisvarainvesteeringutest Baltikumis annab East Capital Real Estate tegevjuht Madis Raidma ja ERI Kinnisvara tegevjuht Andres Teder analüüsib kinnisvara hinnadünaamikat 2013-2014.aastatel.

Diskussioonpaneelid toimuvad teemadel „Kinnisvaraarendaja, arhitekti, planeerija ja ehitaja tulevikunägemus“ Arle Mölderi juhtimisel ja „Uus aeg kinnisvaraturul, turuosaliste nägemused arengustest 2013-2014“ Kalev Roosivälja juhtumisel. Diskussioonpaneelides osalevad: Merylin Jalakas, Tiit Kuusik, Ülar Mark, Viljar Arakas, Margus Eek ja Mika Sucksdorff.

Konverentsi moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ning EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

Konverentsipäeva lõpus kuulutab EKFL traditsiooniliselt välja auhinna „Kinnisvara tegu 2012“ laureaadi ja annab üle Tauno Kangro skulptuuri „Mees oma unistuste aknal“.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Maksumaksjate liit esitas halduskohtule 18 koduomaniku kaebused

13.03.2013 Tõnu Toompark

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) kutsus koos Eesti Omanike Keskliiduga üles koduomanikke, kes ei ole kodualuse maamaksu vabastuse piirangutega, vaidlustama oma maksuteate halduskohtus. Tänaseks on EML juristid koostanud ja Tallinna Halduskohtule esitanud 18 kaebust, lisaks veel ka kolm vaiet Maksu- ja Tolliametile.

Suurem osa kaebajaid elab Tallinnas, kuid kaebusi tuli ka Maardu ja Pärnu linnast. Kaebajate hulgas on ka mitmeid pensionäre, raske puudega isikuid ja üksikemasid, kelle jaoks on ebaõiglase maamaksu tasumine ka rahaliselt raske koorem. Vaidlustatud maksusummad on vahemikus alates 2 eurost lõpetades 2331 euroga.

Põhiliselt vaidlustati maamaksu määramine kahel põhjusel. Esimene põhjus oli see, et kortermaja esimesel korrusel asusid kauplused, teenindusettevõtted või bürooruumid, mistõttu oli kogu kinnistule omistatud lisaks elamumaale ka ärimaa või sotsiaalmaa otstarve.

Kaebustes leitakse, et kortermajas asuva eluruumi omanik tuleb lugeda ühtlasi ka elamu juurde kuuluva elamumaa omanikuks ning äriruumi omanik vastavalt ärimaa omanikuks. Vastasel juhul on erinevate kortermajade elanikke ebavõrdselt koheldud. Eluruumi omanikud ei saa mingit lisahüve või kulude kokkuhoidu sellest, et samas majas asuvad äriruumid. Pigem võib kortermajas toimuv äritegevus põhjustada majaelanikule täiendavaid kulusid ning häirida kodurahu.

Teine grupp kaebusi oli kinnistute kaasomanikelt, kellele eelmisel aastal rakendati Tallinnas maamaksuvabastust 1500 ruutmeetri ulatuses igale kaasomanikule, nüüd aga 1500 ruutmeetrit kõigi kaasomanike peale kokku (näiteks ½ mõttelise osa omanik saab maksuvabastust 750 m2 osas jne). Maamaksu vaidlustajate hulgas oli näiteks neli Nõmme majaomanikku, kelle kodud asuvad piirkonnas, kus ehitusmääruse kohaselt ei ole lubatud kinnistuid tükeldada väiksemateks kui 1200 ruutmeetri suurusteks kruntideks.

Kaebustes leitakse, et kaasomanikele kehtestatud piirang on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega ning palutakse tunnistada maamaksuseaduse § 11 lõige 3 osaliselt põhiseadusevastaseks. Oli ka kaebusi, milles vaidlustati 1500 ruutmeetri piirang tervikuna ning leiti, et kogu kodualune maa tuleb maamaksust vabastada sõltumata maatüki suurusest, sest tihti sõltub krundi suurus asjaoludest, mida koduomanik muuta ei saa.

Maksu- ja Tolliametile esitatud vaietes vaidlustatakse maksuhalduri praktika muudatust, mis puudutab maksukohustuse alampiiri arvutamist. Maamaksuseaduse kohaselt maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Varem arvutati seda piirmäära iga objekti kohta eraldi, aga sellel aastal liidetakse ühe kohaliku omavalitsuse piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused kokku.

Selle tulemusena peavad paljud maksumaksjad maksma näiteks uuemates kortermajades eraldi korteriomandina vormistatud parklakohtade eest mõned eurod või isegi sendid maamaksu. EML arvates ei ole selline halduspraktika muudatus kooskõlas maamaksuseaduse sätte ega mõttega, sest nii väikeste summade arvutamine kulutab liigselt maksuhalduri ja kohalike omavalitsuste ametnike ressurssi.

Eesti Maksumaksjate Liit on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab ja koolitab oma liikmeid maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja “MaksuMaksja” ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2000 liikme.