Tallinn alustab restaureerimistoetuse taotluste vastuvõttu

TallinnTallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond võtab kuni 2. märtsini vastu restaureerimistoetuse taotlusi.

Toetatakse kultuurimälestiste, Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal paiknevate hoonete, miljööväärtuslikel hoonestusaladel paiknevate hoonete ning üldplaneeringuga määratud väärtuslike hoonete restaureerimist. Toetakse konserveerimist, restaureerimist ning algsel kujul taastamist.

„Sel aastal eraldab linn restaureerimistoetusteks 250 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 75% toetatava restaureerimistöö maksumusest,“ märkis abilinnapea Andrei Novikov.

Eelmisel aastal toetati 31 projekti kogusummas 216 000 eurot. Taotlusi esitati ühtekokku 62  kogusummas ligi 725 000 eurot.

Toetust antakse töödeks, mille tegemist alustatakse pärast toetuse taotluse rahuldamise otsust ja mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks.

Taotlusi saab esitada Projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas aadressil https://mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus. Uue süsteemi kasutuselevõtt on muutnud taotluse esitamise lihtsamaks ja kiirendab ühtlasi menetlust. Toetuse kohta jagavad infot muinsuskaitse osakonna vastava valdkonna spetsialistid.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” annab ülevaate, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada

Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedAlates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.

Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega.

Suurem tähelepanu on pööratud planeeringu sisule ja asjaoludele, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Käsiraamatus on toodud ohtralt praktilisi näiteid ja selgitusi, viidatud on asjakohastele riigikohtu lahenditele.

Käsiraamatu info

Käsiraamatu saab soetada Kinnisvarakooli raamatupoest. NB! Hinna sees on käsiraamatu tasuta transport Eesti piires.

Uus Maa: Väärtuslikku vana kodu ei taheta enam niisama lihtsalt ära müüa

Uus MaaKel vähegi võimalik, jätab oma vana kodu alles ja annab üürile. See on kasvav trend ning puudutab eelkõige just erilisemaid kortereid, mis paistavad silma kas põneva planeeringuga või asuvad mõnes ajaloolises või erilise arhitektuuriga elamus.

Üldiselt on reegel olnud selline, et vana kodu müügist saadud raha kasutatakse uue ja suurema kodu soetamiseks. Rahaliste võimaluste kasvades ja investeerimise populaarsuse kasvu tuules on üha enam asutud otsima võimalusi, kuidas oma endine elukoht alles jätta.

Nii otsitakse erinevaid võimalusi, kuidas seda teha. Näiteks, kui eelmine kodu on ostetud ühe elukaaslase nimel võetud laenuga, siis teise kodulaenu võtab paarist teine pool.

Loeb unikaalsus

Kui vana kodu on tavaline ning ei oma ka erilist kasumipotentsiaali üüriturul, siis selle endale jätmisega vaeva ei nähta. Hoopis teine asi on korteritega, mis on omanäolised ja unikaalsed ning mille puhul tulevikus väärtus märkimisväärselt kasvab. Need võivad olla ajaloolistes majades asuvad elamispinnad, mille osas on nõudlus alati suur.

Näiteks, Kalamajas püütakse unikaalsed korterid igal võimalusel endale jätta ja teenida piirkonnale iseloomulikku head üüritulu. Sellega kaetakse tihti ära nii vana eluasemelaen kui ka osa uuest. Lisaks korteri unikaalsusele ja emotsionaalsele väärtusele peetakse oluliseks ka kinnisvara edaspidist hinnakasvu.

Samuti püütakse hoida kortereid, mille suurim eelis on kopsakas üüritulu. Olgu tegu siis korteriga kesklinnas või mõne kasvava haridus- ja ettevõtluspiirkonna lähistel paikneva vanema paneelmajakorteriga.

Siiski, kuigi tegu on kasvava trendiga, ei saa öelda, et see kõik oleks valdav. Endiselt on paljude jaoks määrava tähtsusega vana kodu müügist saadav raha, mida uue sissemakseks kasutada. Kuid kui endine kodu on väärtuslik ja unikaalsega, siis ei loobuta sellest enam niisama lihtsalt.

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” soodushinnaga

Kinnisvaramaakleri ABCKuni pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “199n45” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 26.01.2020.

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel. Raamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum

SwedbankMaailmamajandus saab veidi vabamalt hingata

Kuigi kaubandusmahud vähenevad ja ebakindlus on suur, on maailmamajanduse kasvuväljavaade veidi paranenud. USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe suurendab maailmamajanduses kindlustunnet. Seda vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte enne selle aasta USA presidendivalimisi.

Ajutine vaherahu Hiinaga võib aga suunata USA-d avaldama kaubandusteemadel suuremat survet Euroopale. Vähenenud on Brexitiga seotud ebakindlus ja mitmed majanduse väljavaadet iseloomustavad näitajad on stabiliseerumas. Maailmamajanduse kasv peaks jätkuma samas tempos nagu eelmisel aastal, kuid järgmisel aastal ootame kasvu mõningast paranemist.

Sel aastal näeme euroala majanduses sarnaste trendide jätkumist – nõrga välisnõudluse kõrval jääb tööstussektor majanduskasvu pidurdama, samas kui teenuste sektor jätkab mõõdukat kasvu. Meie hinnangul kasvab euroala majandus sel aastal 1,1%, mis on vaid veidi aeglasem eelmise aasta tulemusest.

Skandinaavia ja Balti riikide majandused on globaalsele ebakindlusele suutnud seni hästi vastu seista. Samas avaldab globaalne ebakindlus ja nõrgenenud välisnõudlus negatiivset mõju. Sel aastal peaks meie prognoosi järgi enamikes selle regiooni riikides majanduskasv aeglustuma. Tööturg püsib aga endiselt tugev ning tarbijate kindlustunne on kõrge. Esmakordselt on USA kasvutsükkel nii pikalt kestnud – praeguseks juba kümme aastat. Meie hinnangul USA majanduskasv lähiaastatel jätkub, kuid veidi aeglasemas tempos kui eelnevalt. Hiina majanduskasv aeglustub tasapisi. Suureks mureallikaks on aga selle riigi võlakoormusel tuginev kasvumudel, millel põhineb eelmise kümnendi globaalne majanduskasv.

Meie hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja järgmisel aastal intressimäärasid ei muuda – seda olukorras, kus rahapoliitilised meetmed on ammendumas. See hoiab turu intressimäärad madalal, kuigi need on oma põhjast juba veidi ülespoole liikunud.

Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum

Vaatamata halvenenud väliskeskkonnale, oli Eesti majanduskasv eelmisel aastal tugev. Meie arvestuste järgi kasvas majandus siis 3,7%. Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvud on aga aeglustumas ja nende nõudlus nõrgemas. See piirab üha enam Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi. Ka Eesti majanduskasv aeglustub sel aastal. Samas me ei oota midagi drastilist – võrreldes sellega, mida me nägime viimasel kolmel aastal, aeglustub majanduskasv mõõdukama ja jätkusuutlikuma temponi. Sel aastal ootame majanduskasvuks 2,4%, järgmisel aastal 2,5%. Kui eelmistel aastatel aitas majanduskasvule kaasa ka suurenev hõive ehk suurem tööjõu panus, siis käesolevast aastast hõive kasv tõenäoliselt pidurdub ning sellest enam majanduskasvule täiendavat tuge ei ole. Selle aasta majanduskasvu oleme veidi ülespoole korrigeerinud, kuna eelmise aasta oodatust tugevama kasvu mõju peaks ka sellesse aastasse kanduma. Samuti on väliskeskkonna väljavaade veidi parem, kui möödunud aasta sügisel.

Aeglasem majanduskasv peaks leevendama mõnevõrra pingeid tööturul. Vaatamata vähenevale tööjõu nõudlusele ja ka ettevõtete sektori aeglustuvale kasvule või isegi selle langusele, peaks palga nominaalkasv vaid veidi aeglustuma. Väike tööpuudus, väga kõrge tööhõive ja jätkuvalt tõsine tööjõupuudus hoiavad palgakasvu tugevana. Meie hinnangul aeglustub see eelmise aasta 7,5%-lt sel aastal 6,5%-ni ning järgmisel aastal jääb palgakasv 5-6% piiresse. Kiire palgakasv võib suurendada veelgi ettevõtete tööjõukulusid, vähendada nende kasumlikkust ning koos sellega investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet.

Majanduskasvu aeglustumine hoiab tagasi hinnakasvu kiirenemist. Meie hinnangul inflatsioon sel aastal veidi pidurdub ning selle taga on peamiselt kodukulude ja toiduainete hindade aeglasem tõus. Ka järgmisel aastal peaks inflatsioon jääma mõõdukaks. Nii ootamegi kahel eesoleval aastal ligi 2% hinnakasvu.

Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on suurendanud tarbijate kindlustunnet ning see on hoidnud tarbimise kasvu tugevana. Majapidamise tarbimine on aga viimastel aastatel liikunud koos netopalga reaalkasvuga – selle kasv eelmisel aastal aeglustus ning aeglustumine jätkub ka sel ja järgmisel aastal. See peaks meie hinnangul majapidamiste tarbimist veidi pidurdama.

Käesolevas majandusprognoosis ei ole arvestatud plaanitud kogumispensionireformi ning suuremate taristuinvesteeringutega mõjudega. Me lisame nende tegurite võimalikud mõjud prognoosi põhistsenaariumisse siis, kui pensionireformi seaduse eelnõu vastu võetakse ning kui taristuprojektide ehituse kohta avaldatakse täpsem info.

https://www.swedbank.ee/private#news=20200121125900965

Swedbank: Maailmamajandus saab veidi vabamalt hingata

SwedbankKindlustunde taastumine võib jääda vaid ajutiseks

USA ja Hiina vahel sõlmitud esimese etapi kokkulepe parandab kindlustunnet, vaatamata sellele, et edasised kokkulepped ei tule niipea – tõenäoliselt mitte enne selle aasta presidendivalimisi. USA presidendivalimised ongi sel aastal üha suuremas fookuses. Ajutine vaherahu Hiinaga võib aga suunata USA-d avaldama kaubandusteemadel suuremat survet Euroopale. Arvestades euroala, eriti aga Saksamaa, majanduse praegust nõrkust, tuleks see väga halva ajastusega. Vähenenud on Brexitiga seotud ebakindlus ja mitmed majanduse väljavaadet iseloomustavad näitajad on stabiliseerumas. Maailmamajanduse kasv jätkub samas tempos nagu eelmisel aastal, kuid järgmisel aastal ootame kasvu mõningat paranemist. Suureks mureallikaks maailmamajanduses on aga Hiina võlakoormusel tuginev kasvumudel, millel põhineb eelmise kümnendi globaalne majanduskasv.

Euroala majanduskasv püsib eelmise aasta lähedal

Sel aastal näeme euroala majanduses sarnaste trendide jätkumist – nõrga välisnõudluse kõrval jääb tööstussektor majanduskasvu pidurdama, samas kui teenuste sektor jätkab mõõdukat kasvu. Kui suuremate mõjude ülekandumist teenustele ja sisenõudlusele õnnestub vältida, jätkab tööhõive kasvu, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos. Meie hinnangul kasvab euroala majandus sel aastal 1,1%, mis on vaid veidi aeglasem eelmise aasta tulemusest.

Globaalne ebakindlus avaldab Põhja- ja Baltimaade majandustele mõju

Skandinaavia ja Balti riikide majandused on globaalsele ebakindlusele suutnud seni hästi vastu seista. Sel aastal peaks meie prognoosi järgi enamikes selle regiooni riikides majanduskasv aeglustuma. Tööturg püsib aga endiselt tugev ning tarbijate kindlustunne on kõrge. Soome majandus üllatas eelmisel aastal positiivselt, kuid sel ja järgmisel aastal peaks Soome majanduskasv aeglustuma 1% lähedale. Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist ka kõikides Balti riikides. Vaatamata sellele, et kindlustunde indikaatorid Rootsis viitavad jahenemisele, sisendavad reaalsed majandusnäitajad pigem optimismi. Sel aastal kasvab Rootsi majandus meie hinnangul 1,4%, mis on aga eelmisest aastast vaid veidi parem tulemus.

USA rekordiline kasvutsükkel jätkub

Esmakordselt ajaloos on USA kasvutsükkel nii pikalt kestnud – praeguseks juba kümme aastat. Meie hinnangul USA majanduskasv lähiaastatel jätkub, kuid veidi aeglasemas tempos kui eelnevalt. Ettevõtete investeeringud ja eksport on endiselt mõjutatud kaubanduskonfliktist ja nõrgenenud väliskeskkonnast, kuid tänu kaubanduspingete leevenemisele on ettevõttete kindlustunne tõusmas. Tööturg püsib tugev ning majapidamiste kindlustunne on kõrge.

Keskpankade intressimäärad järgmise kahe aasta jooksul ei muutu

Majanduskasvu toetamiseks langetas USA Föderaalreserv eelmisel aastal baasintressmäära, Euroopa Keskpank langetas aga hoiustamise intressimäära ja taaskäivitas varaostuprogrammi. Meie hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja järgmisel aastal intressimäärasid ei muuda – seda olukorras, kus rahapoliitilised meetmed on ammendumas. See hoiab turuintressimäärad madalal, kuigi need on oma põhjast juba veidi ülespoole liikunud.

Eesti majanduskasv on lähiajal mõõdukam ja jätkusuutlikum

Halvenenud välisnõudlus vähendab üha enam Eesti ettevõtete ekspordivõimalusi ning investeeringute ja tarbimise kasvu aeglustumine nõrgendavad ka sisemajanduse nõudlust. Samas, me ei oota sellel aastal midagi drastilist – võrreldes sellega, mida nägime viimasel kolmel aastal, aeglustub majanduskasv mõõdukama ja jätkusuutlikuma temponi. Sel aastal ootame majanduskasvuks 2,4%, järgmisel aastal 2,5%. Kui eelmistel aastatel aitas majanduskasvule kaasa ka suurenev hõive ehk suurem tööjõu panus, siis käesolevast aastast hõive kasv tõenäoliselt  pidurdub ning sellest enam majanduskasvule täiendavat tuge ei ole. Selle aasta majanduskasvu oleme veidi ülespoole korrigeerinud, kuna eelmise aasta oodatust tugevama kasvu mõju peaks ka sellesse aastasse kanduma; samuti on väliskeskkonna väljavaade veidi parem, kui möödunud aasta sügisel.

Aeglustuv majanduskasv peaks leevendama pingeid tööturul

Vaatamata nõrgenenud välisnõudlusele, oli Eesti majanduskasv eelmisel aastal tugev. Samas, töötleva tööstuse – Eesti suurima kaupu eksportiva majandusharu – tootmismaht ja kaupade eksport liikusid aasta viimases kvartalis langusesse. Olukorra selline halvenemine oli ootuspärane, kuna tööstusettevõtete tootmis- ja ekspordikasvu ootused on juba pikemat aega ja üha rohkem langenud. Meie hinnangul kandub töötleva tööstuse tootmismahtude langus või nõrgem kasv edasi ka sellesse aastasse. Kõikide majandussektorite kindlustunne on halvenemas, kuid tarbijate kindlustunne on jätkuvalt tugev.

Aeglasem majanduskasv peaks pingeid tööturul mõnevõrra leevendama. Vaatamata vähenevale tööjõu nõudlusele ja ka ettevõtete sektori aeglustuvale kasvule või isegi selle langusele, peaks palga nominaalkasv vaid veidi aeglustuma. Kuna tööpuudus suureneb vähe, tööhõive on väga kõrge ja tööjõupuudus on jätkuvalt tõsine probleem, siis jääb palgakasv tugevaks. See võib suurendada veelgi ettevõtete tööjõukulusid, vähendada ettevõtete kasumlikkust ning koos sellega nende investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet.

Investeeringute kasv jätkub, kuid oluliselt aeglasemas tempos, kui eelmisel aastal

Kuigi investeeringud suurenesid eelmisel neljal aastal keskmiselt 7%, oli kasv aastate lõikes väga ebaühtlane. Eelmise aasta tugeva investeeringute kasvu taga olid peamiselt mittefinantsettevõtted ja majapidamised, kuid valitsemissektori investeeringud vähenesid. Kuna investeeringud suurenesid eelmisel aastal palju, samal ajal kui näiteks töötlevas tööstuses on kasutamata kapitali osakaal suurenenud ning ettevõtete üldine kindlustunne, sealhulgas nende hinnang tootmise kasvu suhtes, on halvenenud, siis jääb meie hinnangul mittefinantsettevõtete investeeringute kasv oluliselt väiksemaks. Samas peaks, vähemalt osaliselt, kompenseerima nende tegurite mõju jätkuvalt suur tööjõupuudus, üha suurenevad tööjõukulud ja intensiivistuv konkurents, mis sunnib ettevõtteid investeerima rohkem tootlikkuse parandamiseks. Tarbijate tugev kindlustunne koos jätkuva nõudlusega eluaseme järele peaksid suurendama majapidamiste investeeringuid. Valitsemissektori investeeringud kasvavad sel aastal ilmselt tagasihoidlikult ja välisvahendite tugi nendes väheneb. Samas, isegi tagasihoidlikul valitsemissektori investeeringute suurenemisel on arvestatav positiivne efekt Eesti majandusele, kuna nende osakaal SKP-s on võrdlemisi kõrge (ligi 5%) – EL liikmesriikide võrdluses kõrgeim. Valitsemissektor kaasab teatavasti PPP (public-private partnership) põhimõtte järgi oma investeerimisplaanidesse ka erasektori.

Netopalga reaalakasvu aeglustumine pidurdab veidi majapidamiste tarbimist

Majanduskasvu aeglustumine hoiab tagasi hinnakasvu kiirenemist. Meie hinnangul inflatsioon sel aastal veidi pidurdub ning selle taga on peamiselt kodukulude ja toiduainete hindade aeglasem tõus. Ka järgmisel aastal peaks inflatsioon jääma mõõdukaks – hinnad peaksid kasvama siis veidi üle 2%.

Kiire palgakasv, mõõdukas inflatsioon ja madalad intressimäärad on suurendanud tarbijate kindlustunnet ning see omakorda on hoidnud tarbimise kasvu tugevana. Majapidamise tarbimine on aga viimastel aastatel liikunud koos netopalga reaalkasvuga – selle kasv eelmisel aastal aeglustus ning aeglustumine jätkuba ka eesoleval kahel aastal. See peaks meie hinnangul pidurdama veidi ka majapidamiste tarbimist. Kuna Eesti majapidamised tarbivad vähem kui on nende kasutatav tulu, on neil ka vajadusel ruumi suurendada tarbimist oma säästude arvelt. Samas, see ei kehti kõikide majapidamiste kohta, kuna säästud on väga ebaühtlaselt jaotunud.

Seega, lisaks aeglasemale ekspordikasvule annab ka nõrgem sisemajanduse nõudlus sel aastal väiksema panuse majanduskasvu. Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele plaanib valitsus vähendada möödunud neljal aastal olnud eelarvedefitsiiti ning viia eelarve nominaalselt tasakaalu. Eelnevatel, tugeva majanduskasvu, aastatel liiga lõdva fiskaalpoliitika tõttu on valitsusel nüüd kahjuks vähem ruumi majanduskasvu toetada, kui selleks vajadus tuleb.

Sel aastal peaksid riskid prognoosi põhistsenaariumi jaoks olema tasakaalus

Käesolevas majandusprognoosis ei ole arvestatud plaanitud kogumispensionireformi ning suuremate taristuinvesteeringute mõjudega. Kogumispensioni reform võib tuua kaasa majanduskasvu volatiilsuse ning halvema juhul ka ajutise konkurentsivõime halvenemise välisturgudel. Suuremahulised taristuinvesteeringud, kuid need käiku antakse, võivad aga tööturgu taas veelgi pingelisemaks muuta. Me lisame nende tegurite võimalikud mõjud prognoosi põhistsenaariumisse siis, kui pensionireformi seaduse eelnõu vastu võetakse ning kui taristuprojektide ehituse kohta avaldatakse täpsem info.

Maailmamajandus saab veidi vabamalt hingata

 

Maa-amet: Kinnisvara tehingute koguväärtus on seitsme protsendi võrra kõrgem kui aasta tagasi

Maa-ametMaa-amet avaldas 2019. aasta IV kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.

2019. aasta IV kvartalis tehti üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.

Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta IV kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi 7-protsendilist kasvu ja kvartali võrdluses ligi 6-protsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.

Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6 063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid 3 protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli IV kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.

Lõppenud aasta IV kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2 618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti. Järelturul maksis korteri ruutmeeter keskmiselt 1 828 eurot, sealjuures aastane kasv oli 6 protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2 618 EUR/m2), järelturu kahetoalise korteri keskmine hind oli aga 87 546 eurot (1 766 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi 4 protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud 1 protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi 3 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi 8 protsendi võrra.

 

Arco Vara: Viljandi linna elamuturg kujunes 2019. aastal ajalooliselt aktiivseimaks perioodiks

Arco Vara2019. aastal tehti Viljandi maakonnas 258 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut, mida oli 16% võrra enam kui varasemal aastal, kuid pelgalt 5 tehingut rohkem kui 2017. aastal.

Võrreldes kaugemate perioodidega, müüdi 2019. aastal siiski napilt 1 elamu vähem kui ajalooliselt aktiivseimal aastal (2015. a.). Kogu maakonnas tehtud elamutehingute raames kujunes keskmiseks mediaanhinnaks 2019. aastal 21 750 eurot ja aritmeetiliseks keskmiseks 44 700 eurot, mille juures hinnatasemed kasvasid võrreldes aastatagusega vastavalt 32% ja 21% võrra. Arvestades, et mediaanhinna kasv püsis mõnevõrra kiirem, võib väita, et hinnakasv leidis aset elamuturul tervikuna tõenäoliselt enamikes hinnaklassides ja erineva kvaliteediga varade puhul üheselt. Viljandi linnast väljaspool on hinnakasv esinenud ennekõike keskmisest odavamate varade puhul (kuni 40 000 eurot), mille puhul on potentsiaalne ostjaskond kõige laialdasem. Sarnaselt Tallinnale on ka Viljandimaal aset leidnud n-ö valglinnastumise trend, kus osa elanikkonnast kolib kättesaadavama kinnisvara tõttu maakonnakeskusest väljapoole, kuid erinevalt pealinna lähiümbrusest leiab maakondades vastav trend aset peamiselt järelturuelamute, mitte uusehitiste lõikes.

Viljandi linnas müüdi 2019. aastal samaaegselt 69 hoonestatud elamumaad, mida oli 7 tk rohkem kui 2018. aastal ning 9 tk rohkem kui 2017. aastal. Tehtud tehingute mahu taustal ületati ka varasemalt kõige aktiivsem 2015. aasta periood, kui Viljandi linnas müüdi 67 elamut. Erinevalt Eesti suurematest keskustest ei jõudnud 2000ndate buumi perioodil elamuturu aktiivsus korterituruga sarnases tempos kasvada, sest ülemaailmse finantskriisi tekkides kinnisvaraturu edasine loomulik arengutempo katkestati. Viimane on ka põhjus, miks käesoleva kasvutsükli vältel on erinevalt korteriturust Viljandi linnas buumiaegsed tipud juba nii hinnatasemelt kui ka tehingute arvult ületatud. Viljandi linnas tehtud tehingute lõikes kujunes 2019. aastal keskmiseks mediaanhinnaks 75 000 eurot ja aritmeetiliseks keskmiseks 79 900 eurot, mida oli vastavalt 18% ja 20% võrra enam kui aasta varem. Sarnaselt maakonnale kui tervikule asus ka Viljandi linnas elamuturul hinnakasv kiirenema, mida võis korteriturule järgnenud elamuturu aktiivsuse kasvades pidada ootuspäraseks. 2020. aastal edasine hinnakasv tõenäoliselt aeglustub, mida saadab ka elamuturu edasise kasvu peatumine, sest olemasolev pakkumine ei suuda pikaajalises mõõtmes sarnasel hinnatasemel olemasolevat nõudlust rahuldada ning pakkumishindade kasvu jätkudes tõenäoliselt osa ostjaskonnast loobub elamu soetamisest. Viljandi linnas on hinnakasvu soodustanud ennekõike tehingud üksikute uusehitistega ja renoveeritud ning heas seisukorras elamutega, mis vastavad enamike võimalike ostjate nõudmistele. Hinnakasv on 2019. aasta näitel olnud mõnevõrra kiirem just perioodil 1970 – 1990 ja enne 1940ndaid ehitatud elamute puhul, kuid ainuüksi 6,6% näiteks perioodil 1940 – 1970 ehitatud elamute puhul.

Viljandi linnast väljaspool maakonnas müüdi 2019. aastal 189 hoonestatud elamumaad, mida oli 17% võrra enam kui aasta tagasi, kuid siiski mõnevõrra vähem kui mitmel teisel varasemal aastal. Turuaktiivsuse kasvu võis sealjuures täheldada ennekõike Põhja-Sakala vallas (+61%), kuid rohkem tehinguid kui aasta tagasi tehti ka Viljandi vallas (+17%). Võrreldes 2018. aastaga vähenes 2019. aastal tehingute arv ainuüksi Mulgi vallas (-11%), kus viimaste aastate vältel on tehingute arv püsinud suhteliselt muutlik. Tehtud tehingute lõikes kujunes 2019. aastal Viljandi maakonna valdades tervikuna keskmiseks elamutehingu hinnaks 31 900 eurot, mida oli koguni 24% võrra enam kui aasta varem. Veel 2018. aastal võis valdade elamuturul täheldada 4,9%-list ning 2017. aastal 2,8%-list aastast hinnakasvu, mis asus aga 2019. aastal üsna järsult kiirenema. Hinnakasv püsis 2019. aastal valdade lõikes kiireim Mulgi vallas (+34%), seejärel Viljandi vallas (+24%) ning viimasena Põhja-Sakala vallas (+11%). Olenemata, et sobilike pakkumiste vähenemise ning pakkumishindade kallinemise tõttu siirdutakse elamute soetamiseks järjest enam linnast väljapoole, on statistiline terviklik hinnatase siiski jätkanud kasvamist, kuna elamute kallinemine on turul aset leidnud tervikuna.

Elamuturu aktiivsuse kasvu takistab ennekõike pakkumiste vähenemine ja hinnatõus

Lisaks vahepealsetele hooajalistele teguritele on elamuturu aktiivsust soodustanud asjaolu, et hulk potentsiaalseid korterituru kliente on hakanud siirduma hoopis elamuturule. Nii maakonnakeskuses kui ka sellest väljaspool on elamuturu kasvu tagasi hoidmas sarnased tegurid nagu piirkondlikul korteriturul. Korterite hinnad on vahepeal mõõdukalt kasvanud, kuid samaaegselt on elamute hinnatase olnud kuni 2018. aasta lõpuni oluliselt aeglasema kasvukiirusega. Pakkumiste arv on maakonnas püsinud langustrendi taustal endiselt võrdlemisi laialdane, kuid turuväärtusega hinnastatud ning ehituslikult kvaliteetseid pakkumisi on turul suhteliselt vähe, seda ennekõike Viljandi linnas ja selle vahetus lähiümbruses. Lähikvartalitel on oodata korteriturul pakkumiste arvu kasvule pöördumist, mille järgselt asub tõenäoliselt mõningase viitajaga pakkumiste arv taas tõusma ka elamuturul. Hulgaliselt on pakkumisel müüjate poolt ülehinnatud ning kehva nii põhikonstruktsioonide kui ka siseviimistluse seisukorraga elamuid, millede müügiperioodid on madala likviidsuse juures osutunud juba äärmiselt pikaks. Piirkondlik hinnakasv on siiski ka pikemat aega müügis olnud varadele juba ostjaid leidnud, sest müüjate hinnasoovidele on lihtsalt elamuturu tegelik hinnatase asunud järele jõudma.

Viljandi linna siseselt on tehingute arv kasvanud seni peamiselt madalamas ja keskmises hinnaklassis elamute arvelt, seda valdavalt 50 000 – 100 000 euroses hinnavahemikus. Sagenema on siiski hakanud ka keskmisest kallimate varadega tehtud tehingud, mis ilmestab ennekõike elukondliku kinnisvara kasvutsükli lõppfaasi. Kuna uusehitiste osakaal on kogu pakkumises Viljandi maakonnas suhteliselt tagasihoidlik ning Viljandi linna korteriturul on uusehitistes paiknevate suuremate korterite pakkumine samuti võrdlemisi õhuke, on kallimate elamute soetamist märgata ennekõike heas kuni väga heas seisukorras järelturu varade osas. Kuigi aastases võrdluses on hinnatase üksikute keskmisest kallimate (üle 125 000 eurot) elamutega tehtud tehingute tõttu suurenenud, on tegelik elamuturu aastane hinnakasv jäänud kuni 100 000 eurot maksvate varade osas pigem kuni 10% ja üle 100 000 euroste varade puhul kuni 5% juurde. Samaaegselt on kehva elamuturu pakkumise struktuuri tõttu asutud rohkem soetama ka rahuldavas seisukorras odavamaid elamuid, mille puhul võib piirkonniti olla hinnakasv isegi ajutiselt veidi kiirem, kuid nende pakkumiste arv on järjepidevalt vähenenud.

Elamuturg on siiski alates 2017. aastast tervikuna aktiveerunud nii maakonnakeskuses kui sellest väljaspool, ennekõike on kasvanud huvi uusehitiste ja renoveeritud ning heas seisukorras üksikelamute vastu. Võrreldes varasemate perioodidega on olnud täheldada ostjate huvi kasvu ja sellest tulenevalt müügiperioodide lühenemist ka maapiirkondades paiknevate elamute osas, kus hinnatase on madalam. Enamjaolt on tehingute raames tegemist olnud kehvemas seisukorras elamutega, mis on koheseks sissekolimiseks sobilikud, kuid mille seisukord vajab perspektiivis oluliste lisakulutuste tegemist. Samaaegselt on sagenenud pangalaenu kasutamine kehvemas seisukorras üksikelamute rekonstrueerimiseks, seda ennekõike n-ö maapiirkondades. Väga sagedasti on maapiirkondades elamutehingud ära jäämas, sest krediidiasutused ei soovi vastavaid varasid oma olemusest ja seisukorrast tulenevalt finantseerida või on probleemiks potentsiaalse ostjaskonna kõrgem krediidirisk.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

Allikas: Mihkel Eliste turuanalüüs

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid 2020 talv

Tõnu ToomparkTallinna 2019. a kokkuvõte ja 2020. a trende prognoosiv elamispindade turuülevaade võtab kokku Tallinna korterituru kõige olulisimad arengud.

  • Mis toimub korteritehingute arvuga? Mis on tehingute arvu muutuse tagamaad?
  • Kuidas liiguvad tehingute hinnad? Aga kinnisvara väärtus?
  • Kas korterite nõudlus on suurenemas või vähenemas? Millised tegurid mõjutavad nõudlust?
  • Kuidas muutub elamispindade pakkumine? Kas pakkumise muutused vastavad nõudlusele ja tehingutele? Kas uusarenduste jaoks on jätkuvalt turgu?
  • Millised on elamispindade turu olulisemad riskitegurid?
  • Kas oleme buumis? Või on oodata kriisi ja krahhi?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Alternatiivina personaalsele esitlusele toimub elamispindade turuülevaate ettekanne 28.01.2020 Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Seminari toimumisinfo leiad siit.

Selgusid Stroomi rannahoone arhitektuurikonkursi esimese etapi tulemused

TallinnEsimeses etapis esitasid taotluse konkursil osalemiseks 17 arhitektibürood, kellest pääseb teise vooru viis portfooliote hindamisel enim punkte saanud osalejat.

Portfooliovooru hindamiskriteeriumid tõstsid esile arhitektibürood, kellel on suur avalikke hoonete ja avaliku ruumi projekteerimise kogemus ning kelle loomingu kõrget kvaliteeti kinnitab suur arv arhitektuurikonkurssidelt võidetud auhindu ning omistatud preemiaid.

Linnaplaneerimise valdkonda kureeriva Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on ootused võistlustöödele kõrged. „Soovime, et uus rannahoone võimaldaks mereäärset kohalolu ka sügistalvisel perioodil, mis toetaks kõikvõimalikke vabaaja tegevusi rannapargis. Ühtlasi peaks ka see arhitektuur kõnetama sügavamalt koos ümbritseva looduskeskkonnaga,“ avas Novikov linna ootusi konkursile.

Võrdse konkurentsi ja anonüümsuse tagamiseks žürii ees on konkurss anonüümne – osalejate nimed avalikustatakse võitjate väljakuulutamisel. Parima arhitektuurse lahenduse selgitab välja Tallinna linna esindajaid ja arhitektuurivaldkonna erialaspetsialiste koondav žürii. Žürii esimees on abilinnapea Andrei Novikov. Žüriisse kuuluvad linnavolikogu esindaja ja Põhja-Tallinna linnaosakogu juht Andrei Birov, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk, arhitektid Jaak Huimerind, Villem Tomiste ja Lembit-Kaur Stöör ning maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg. Eksperdina on kaasatud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid.

Eskiiside esitamise tähtaeg on 30.märts 2020.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturu ülevaade detsember 2019

Uus MaaDetsembri möödumisega on taas põhjust kinnisvaraturu aasta kokkuvõteteks. Detsember oli ühelt poolt teise poolaasta kõige loium kuu (1783 ostu-müügitehingut), teiselt poolt aga kõige kõrgemate tehinguhindadega kuu (mediaanhind 1558 €/m2). Seega oli uusarenduste osakaal väga kõrge, ent turg oli pühade eelse ja pühadeaegse perioodi kõrval vähemaktiivsem. Kuna Maa-amet on viimastel aastatel paljude arenduste puhul kajastanud ka võlaõiguslikke tehinguid, siis on see detsembri suurt mahtu mahendanud ning jaotanud tehinguid rohkem aasta peale laiali.

Eesti kinnisvaraturu ülevaade 2019

2019. aasta jätkas möödunud aastate arengut – tehingute arv suurenes 800 võrra enam kui 23 000 tehinguni, mis oli kümnendi kõrgeim näitaja ning praktiliselt 2007. aasta tase. Tehingute arv vähenes vaid kolmes maakonnas, enim panustasid tehingute arvu suurenemisesse Harjumaa (+279 tehingut võrreldes mullusega), Ida-Virumaa (+176 tehingut) ning Pärnumaa (+94 tehingut). Positiivne oli ka Raplamaa suur tehingute arvu kasv (+68 tehingut), mis viitab ka Raplamaa heale geograafilisele asendile Harjumaa suhtes, lastes sel maakonnal võrreldes enamikuga Eestist osa saada kinnisvaraturu kiirest arengust.

Tehingute mediaanhind suurenes võrreldes möödunud aastaga 3,5%, viidates juba rahulikumale kinnisvaraturu arengule. Tehingute mediaanhind oli kõrgeim Harjumaal (1793 €/m2), kus aastane hindade kasv oli ligi kaks korda kiirem Eesti keskmisest (6,5%). Harjumaa suurt mõju kinnisvaraturule peegeldab ka olukord, kus Harju maakond on ainus maakond, mille tehingute mediaanhind ületab Eesti tehingute mediaanhinda. Tartumaal kasvasid hinnad 3,7% võrra 1374 €/m2-ni, 1000 €/m2 piiri ületas ka Pärnumaal, kus hinnad kasvasid 8%. Hinnakasvu panustasid kõik maakonnad, hinnatõus oli kõige tagasihoidlikum Ida- ja Lääne-Virumaal, kus absoluutnäitajates suurenes mediaanhind mullusega võrreldes vähem kui 5 €/m2 võrra.

Maakondade korteriturg 2019 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Maakondade korteriturg 2019 – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Tallinna korteriturg 2019.aastal

Tallinnas sõlmiti detsembris 846 ostu-müügitehingut, mis aasta kokkuvõttes jäi tehingute arvu poole pealt maha ainult oktoobrist ja novembrist. See aga tähendas väga aktiivset aasta viimast kvartalit, kus sõlmiti enam kui 200 tehingut rohkem kui III kvartalis. 846 tehingust oli 338 puhul tegemist esmamüügiga, mis viis uusarendustehingute osakaalu 40%-ni ehk siis aasta kõrgeima näitajani. Kõrge osakaal mõjutas hinnataset, tehingute mediaanhind tõusis esmakordselt üle 2000 €/m2 piiri (täpsemalt 2133 €/m2) ehk kõigi aegade kõrgeima tasemeni. Bravuurikas IV kvartal tähendas seda, et 2019. aastal suurenes tehingute mediaanhind mullusega võrreldes koguni 7,3%, mille taga oli hinnakasvu kiirenemine nii uusarendus- kui ka järelturul.

2019. aastal sõlmiti 9785 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis jäi samasse auku nagu 2017. aasta 9760 tehingut ja 2018. aasta 9700 tehingut. Taoline paigalseis viitab sellele, et suure turukasvu aeg on möödas, uusarenduste maht on jäänud pidama samale tasemele (umbes 30%), samas kui järelturg on püsinud paigal juba alates 2013. aastast. Kuna majanduses prognoositakse rahulikumaid aegu ning uusarenduste maht jääb ka 2020. aastal üsna samaks, ei ole suuri muutusi oodata ka tänavusel aastal.

Tallinna korteriturg 2019 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Tallinna korteriturg 2019 – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Tartu korteriturg 2019.aastal

Tänavune detsember oli võrreldes muu aastaga keskmisest vähemaktiivsem kuu. Detsembris sõlmiti 141 tehingut, millest uusarendustehinguid oli 40 ehk enam kui 28%. Taoline tehingute jaotus kergitas mediaanhinna aasta keskmisest tasemest veidi kõrgemale, 1473 €/m2-ni. Võrreldes eelmise aasta detsembriga oli nii aktiivsus kui ka hinnatase üsna sarnane. Kokkuvõttes võib tõdeda, et 2019. aasta oli Tartus rahulikuma arengu aasta, uusarendustes sõlmitud tehingute arv oli 485 ehk 58 võrra väiksem kui 2018. aastal, ent järelturu aktiivsus oli kümnendi kõrgeim, kergitades tehingute arvu 2012ni ehk kõrgeima tasemeni pärast 2007. aastat. Tehingute mediaanhinna kasvu toetas kiire sissetulekute kasv ning tarbijakindlus, näitaja oli 2019. aasta tehingute põhjal 1443 €/m2 ehk 4,1%. Tulenevalt uusarenduste madalamast osakaalust aeglustus mediaanhinna kasv enam kui kahe korra võrra.

Tartu korteriomandite turg 2019 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Tartu korteriomandite turg 2019 – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Pärnu korteriturg 2019.aastal

Pärnus oli detsember aasta kõige vähemaktiivsem kuu – detsembri jooksul sõlmiti 48 ostu-müügitehingut, mida oli 8 võrra vähem kui jaanuaris, seni aasta kõige vähemaktiivsemal kuul. 2018. aastaga võrreldes detsembris tehingute arv isegi kasvas, tehingute mediaanhinna näitaja, mis oli ülikõrge (1426 €/m2), viitas ühelt poolt uusarenduste suurele osakaalule (25%), teisalt aga ka järelturu kõrgetele tehinguhindadele. Uusarenduste arv on Pärnus suurenenud alates 2017. aastast, 2019. aastal sõlmiti uutes majades 203 tehingut ehk 23% tehingute koguarvust, mida oli 66 võrra enam kui 2018. aastal.

Kokku sõlmiti 2019. aastal 896 tehingut, mis oli kümnendi paremuselt teine näitaja, jäädes napilt alla 2017. aasta näitajale. 2017. aastal oli uusarenduste arv küll väiksem, ent järelturg oli aktiivsem. Tehingute mediaanhind, mis 2019. aastal oli 1244 €/m2, viitab aga lisaks suuremale uusarenduste mahule, ka üleüldisele hinnatõusule ning tarbijate paranenud kindlustundele. Võrreldes 2018. aastaga suurenes tehingute mediaanhind Pärnus koguni 8,3% võrra.

Pärnu korteriomandite turg 2019 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Pärnu korteriomandite turg 2019 – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Narva korteriturg 2019.aastal

Detsember oli Narvas üsna loid kuu, kuna sõlmiti vaid 53 ostu-müügitehingut. Seda oli küll mõne tehingu võrra rohkem kui juulis või augustis, ent 2019. aasta kontekstis, mis oli tervikuna viimase kümnendi aktiivseim, ei paistnud detsember väga eredalt silma. Aasta jooksul sõlmiti 759 tehingut, mida oli 25 võrra enam kui 2017. aastal ning 50 võrra enam kui 2018. aastal. Kerge pakkumishinna tõusu läbi on pandud piir ka hinnalangusele, ent sotsiaalmajanduslike näitajate poolest Eesti ühes kõige vaesemas omavalitsuses on kinnisvaraturul tegu „kaotatud kümnendiga“. Hinnatase jõudis tippu 2014. aastal, kui mediaanhind oli 474 €/m2, pärast seda on hinnatase igal aastal langenud, jõudes 2019. aastaks 391 €/m2-ni. Tehingute arvu kasv on küll positiivne, ent vaja on ka hinnakasvu, mis peegeldaks positiivseid muutusi Narva turul.

Narva korteriturg 2019 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Narva korteriturg 2019 – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Maakonnalinnade korteriturg 2019.aastal

Suurte turgude kiiluvees jätkas 2019. aastal kasvamist ka maakonnalinnade turg. Kaheteistkümnest vaatluse alla võetud maakonnalinnast vähenes tehingute arv vaid kolmes linnas – Haapsalus, Paides ja Põlvas ning tehingute mediaanhind Rakveres. Tehingute arv oli 2019. aastal kõrgeim Jõhvis, kus sõlmiti 253 tehingut. Võrreldes 2018. aastaga suurenes tehingute arv Jõhvis 40 võrra. 243 tehingut sõlmiti Rakveres, 242 tehingut Viljandis ja 233 Valgas. Jõhvi järel suurenes tehingute arv enim Valgas (+25 tehingut) ja Viljandis (+20 tehingut).

Tehingute mediaanhind oli maakonnalinnadest kõrgeim Kuressaares, kus see 2018. aastaga võrreldes suurenes enam kui 100 €/m2 võrra, ulatudes 955 €/m2-ni. Kuressaare järel tuli tükk tühja maad, seejärel tulid üsna samal tasemel Rapla (776 €/m2), Viljandi (754 €/m2), Haapsalu (740 €/m2) ja Rakvere (734 €/m2). Enim kasvas tehingute mediaanhind Võru linnas, mille turgu mõjutasid silmnähtavalt uusarendustehingud, kasvatades mediaanhinda ühe aastaga 124 €/m2 võrra 610 €/m2-ni. Enamike maakonnalinnade mediaanhind jäi üle 400 €/m2, teistest madalam oli hinnatase Jõgeval (307 €/m2), Jõhvis (223 €/m2) ja Valgas (136 €/m2).

Maakonnalinnade korteriturg 2019 - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Maakonnalinnade korteriturg 2019 – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Veel on võimalik registreeruda Kinnisvarakooli koolitusele “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Haldusmenetlus ehitamisel ja planeerimiselKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 11/02/2020 Tallinna kesklinnas. Lektor on Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 11/02/2020 kell 10.00-15.30.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2019. aasta korteritehingute käive oli 1,8 miljardit eurot

Tõnu Toompark2019. aasta Eesti korteritehingute rahaline kogukäive oli maa-ameti andmetele tuginedes 1,8 miljardit eurot. Tehingute käive suurenes aastatagusega võrreldes 7,8%.

1,8 miljardisest tehingute käibest 62% ehk 1,1 miljardit olid tehingud Tallinna korteritega. Võrdlusena olgu toodud, et tehingute koguarvust moodustavad Tallinna korteritehingud 42%.

Tallinna korteritehingute käibe suure osakaalu taga on nii Tallinna tehingute suur arv, kui ka Eesti kõige kallimad tehingute hinnad. Lisaks on oluline mõju asjaolul, et Tallinnas arendatakse väga aktiivselt uusi kortereid. Väljaspool Tallinnat on arenduse maht oluliselt tagasihoidlikum.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1Partner: Parkimine läks Tallinnas järsult kallimaks

1PartnerEuropark tõstis detsembris Tallinnas parkimise hindasid, mõnes kohas üleöö isegi 60 protsenti. 1Partner Kommertskinnisvara konsultandi Leelo Ratase sõnul on kõrged parkimiskulud juba mitmele kesklinna äripiirkonnale halvavalt mõjunud.

Leelo Ratase kinnitusel kurdavad kesklinna ärimajade rentnikud, et Rotermanni kvartali kõrval tõusis päevase parkimise hind detsembris
kümnelt eurolt 16le. “Samuti kergitati ka teiste ümbruskonnas asuvate parklate tasusid,” rääkis Ratas.

“Suures plaanis veab parkimise hinnarallit Tallinna linn, võimaldades ka erafirmadel tariifid erakordselt kõrgeks tõsta. Kallis ja ebamugav
parkimine on vanalinna äridele ning ka büroopindadele juba laastavalt mõjunud,” ütles Ratas.

“Parkimine on kasvav äri. Järgmise kolme aastaga ehitatakse Tallinnasse juurde 175 000 ruutmeetrit büroosid ja kuskil peavad töötavad inimesed oma autosid hoidma. Seetõttu tõuseb koos büroohoonete lisandumisega parklakruntide tootlus ja ka väärtus,” sõnas Ratas.

“Parkla on ärimaana igati tulus investeering, sest sel puudub sisuliselt halduskulu – paljud Tallinna eraparklad on vaatamata
krõbedale hinnale täiesti hooldamata ja joonimata auklikud porimülkad,” lisas 1Partner Kommertskinnisvara konsultant.

“Kaudselt soosib olukord aga äripindade rajamist äärelinna, kus parkimine on mugavam ja soodsam,” lisas Ratas.

Statistikaamet: Ehitushinnaindeksi tõusu toetas peale palgasurve materjalide kallinemine

StatistikaametStatistikaameti andmete kohaselt tõusis ehitushinnaindeks 2019. aastal võrreldes 2018. aasta keskmisega 1,9%. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli ehitushinnaindeksi muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,7%.

Võrreldes 2018. aasta keskmisega, kallines möödunud aastal tööjõud 4,3%, masinate kasutamine 2,0% ja materjalide hind 0,7%. Kolmanda kvartaliga võrreldes mõjutas indeksit kõige enam materjalide kallinemine, mis andis 44% kogu kvartali muutusest. Võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga, andis tööjõu kallinemine indeksi tõusust poole.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2018. aasta keskmisega võrreldes 2,2%, sealhulgas kallines tööjõud 4,4%, masinate kasutamine 5,3% ja materjalide hind 0,4%. Möödunud aasta neljandas kvartalis oli muutus kolmanda kvartaliga võrreldes 0,5% ja 2018. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,9%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi korral on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2019
III kvartal 2019 – IV kvartal 2019, % IV kvartal 2018 – IV kvartal 2019, %
KOKKU 0,5 1,7
tööjõud 0,8 3,2
ehitusmasinad 1,5 1,5
ehitusmaterjal 0,3 1,0
Eramuindeks 0,6 2,1
Korruselamuindeks 0,5 1,7
Tööstushooneindeks 0,2 1,5
Ametihooneindeks 0,6 1,8
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2019
III kvartal 2019 – IV kvartal 2019, % IV kvartal 2018 – IV kvartal 2019, %
KOKKU 0,5 1,9
tööjõud 0,6 2,9
ehitusmasinad 2,0 3,4
ehitusmaterjal 0,2 1,1

Statistikatöö „Ehitushinnaindeks“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

 

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine