Raid & Ko: Korterimüüjad hoiavad hindu paigal

Raid & KoTallinna korterite turg on suurte muutuste teel. Tehingute arv näitas märtsis õrna langust, aprillis kukkus see juba olulisel määral. Hindades veel muutusi ei paista – aprilli kuus langes tehingute arv 43%, kuid aastane tehingute keskmise hinna kasv oli ikkagi 9,2%.

Mai kuus on levinud arvamus, et tervise-kriisi kõige hullem periood on selja taha jäämas. Märtsis-aprillis viirust peljanud kinnisvaraostjad on turul taas vaikselt ringi liikumas.

Kõik kinnisvaraostjad ei ole kadunud

Mõningatel juhtudel võib üllatusena tõdeda, et ostjate huvi ei ole kõigele vaatamata kuhugi kadunud. Nii näiteks pälvivad jätkuvat ostuhuvi omapärased selgete konkurentsieelistega objektid, mille puhul hind ei ole huvilise esimene ostuargument. Kinnisvaraobjekti võib omapäraseks muuta näiteks merevaade, tuntud arhitekt või heal tasemel disain.

N-ö tavapärasemate pakkumiste – näiteks tüüpkorterite puhul jääb silma, et kinnisvaramüüjad ei ole kiirustanud hindu langetama. Pakkumiste hinnad püsivad endiselt aasta alguse piirides. Müüjatele ei ole hinnaläbirääkimistes paindlikust olulisel määral juurde tekkinud.

Arvata võiks, et hinnad siiski liiguvad pigem aeglase languse suunas. Arvestades, et palgatoetused ja laenupuhkused kestavad, on need meetmed äkilise ja kiire korterite languse ära hoidnud.

Korteriostjatel on jalad alt löödud

Ostjate trumpkaardid ehk kasvav palganumber ja kindlus töökoha osas on kadunud. Varasemalt optimistlikud pankurid vaatavad laenukliente kahtlustavalt. Kuuldavasti ei anta laene klientidele, kes on saanud palgatoetust. Mõnevõrra olevat kerkinud omafinantseeringu määrad ja intressimäärad. Üüriinvestorid on turult kadunud kui kevadine lumi.

Need tegurid tähendavad, et kui keskmine ostja soovibki kodu osta, siis ei pruugi see tema jaoks võimalik olla. Võib-olla pole keskmisel koduostjal piisavat kindlustunnet töökoha ja sissetuleku säilimise osas. Võib-olla tundub küsitav hinnatase täna liiga kõrge ja see loob tehingu tegemise rajale emotsionaalse barjääri.

Mõju hindades näeme sügiseks

Kinnisvaraturu muutused toimuvad aeglaselt. Eeldada võime, et paari kuu pärast muutuvad tänased hindu jõuga paigal hoidvad kinnisvaramüüjad närvilisemaks. Septembris-oktoobris hakkavad otsuseid langetama need kinnisvaraga kimpus olevad inimesed, kelle laenumaksete puhkused hakkavad lõppema. Nii võime sügisel-talvel näha hindade allapoole viimist neilt kinnisvaramüüjatelt, kes müügitehinguni jõudmisega enam oodata ei kannata.

Teised kinnisvaramüüjad hoiavad hambad ristis hindu paigal. Sisuliselt lükkavad nad müügitehingud edasi kaugesse tulevikku. Kui tehingu edasilükkamine probleeme ei tekita, siis see ei pruugigi halb plaan olla.

Järgmisele aastale prognoositakse tänavuse 7-10% majanduslanguse asemele 5-7% majanduskasvu. Majanduse kasvukursile pöördumine ei tähenda kohest kinnisvara hinnatõusu, aga positiivse plaani järgi liikudes võiksid korterite hinnad 2020/2021 aastavahetuse hinnapõhja järel 2021. a lõpus aeglase tõususuuna võtta küll.

Swedbank: Kuidas mõjutab COVID-19 uusi kodulaene?

SwedbankEhkki paljude inimeste kinnisvara ostuplaanid lükkusid pandeemia ja sellega kaasneva ebaselguse tõttu edasi, toimuvad tehingud siiski ja inimesed soovivad aru saada laenu saamise võimalustest nüüdseks kujunenud olukorras.

Siit leiad vastused korduma kippuvatele küsimustele, mis on tõstatunud just kinnisvara ostmisel laenuga.

Kas uusi kodulaene üldse antakse praeguses olukorras?

Jah, Swedbank jätkab ka nüüd laenu andmist nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Kui märtsis ja aprillis kodulaenude nõudlus ootuspäraselt ja märkimisväärselt langes, siis nüüd näeme juba huvi järk-järgulist taastumist. Kodulaenu soovivad eelkõige need inimesed, kes tunnevad oma töökoha ja sissetuleku osas stabiilsust ning kellel oli kodu ostu soov juba enne kriisi algust. Muidugi on ka inimesi, kellel on nüüd tekkinud mõte kinnisvara soetada. Nemad uurivad enda laenuvõimalusi ja ostuprotsessi, et sobival hetkel kinnisvara ostu plaan teostada.

Millised on soovitused laenusoovijale?

Soovitame hästi põhjalikult kaaluda laenu võtmist ja laenu võtmisega kaasnevaid riske. Suurimad riskid on just laenu tasumise võimekuse osas, seepärast on oluline tähelepanu pöörata sissetuleku jätkusuutlikkusele. Tuleks reaalselt hinnata, kas sissetuleku vähenemine või kadumine on tõenäoline ning milline on sel juhul lahendus, kui see juhtub. Isegi kui inimesel on kogutud raha sissemakse jaoks ja ka mõningane rahapuhver ootamatusteks, tuleb meeles pidada, et kodulaen on pikaajaline kohustus. Peab tunnistama, et ühtviisi nii inimeste kui ka panga huvides on, et võetud kohustus on hästi kaalutletud ja läbimõeldud otsus. Kahluste ja ebakindluse korral on mõistlik oodata, kuni selgub pandeemia mõju majandusele ja konkreetse pere eelarvele pikas perspektiivis. Tasub meelde tuletada vana tarkust – üheksa korda mõõda, üks kord lõika.

Sissetuleku vähenemise riskidest rääkides toonitatakse euribori muutust. Kas ja kui palju eluasemelaenu maksed suurenevad juhul kui euribor tõuseb?

Laenu intress koosneb marginaalist ja baasintressist. Kui marginaal püsib muutumatu, siis baasintress euribor muutub iga kuue kuu järel. Euribori määra tõusuga kuumakase suureneb ja vastupidi. Praegu on euribori määr negatiivne ja seetõttu see hetkel laenumakseid ei mõjuta. Laenuvõtjad peavad aga valmis olema selleks, et kui euribori määr muutub positiivseks, siis kuumakse suureneb.

Näide euribori mõjust kuumaksele:

Laenusumma on 80 000 eurot, laenuperiood 22 aastat, intressimäär 6 kuu euribor + 2,4% aastas. Laenu väljastamise hetkel on 6 kuu euribor tasemel –0,245 aastas, st intressimäär kokku 2,4% aastas, sest kui euribor on negatiivne, loetakse see võrdseks nulliga. Kuumakse annuiteetgraafiku järgi on 390,33 eurot. 6 kuu euribor muutub laenulepingus iga 6 kuu järel.

Kui 6 kuu euribor tõuseb tasemele 0,1% aastas (st intressimäär kokku 2,5%), on kuumakse 394,27 € (tõus 3,94 eurot).
Kui 6 kuu euribor tõuseb tasemele 1% aastas (st intressimäär kokku 3,4%), on kuumakse 430,77 eurot (tõus 40,44 eurot).
Kui 6 kuu euribor tõuseb tasemele 2% aastas (st intressimäär kokku 4,4%), on kuumakse 473,51 eurot (tõus 83,18 eurot).
Kui 6 kuu euribor tõuseb tasemele 5% aastas (st intressimäär kokku 7,4%), on kuumakse 614,60 eurot (tõus 224,27 eurot).
Ajalooliselt on euribor olnud ka üle 5%.

Kuidas on laenutaotluste läbivaatamine muutunud? Kas võetakse arvesse rohkem tegureid kui enne COVID-19 kriisi?

Laenu väljastamiseks analüüsib pank mitut tahku: laenusoovija sissetulek, senine kohustuste täitmise korrektsus, tagatis ja selle seisukord, omafinantseering jne. Inimeste laenuvõimekuse hindamisel võtame ennekõike arvesse pere regulaarset igakuist sissetulekut ja väljaminekuid. See võimaldab mõista, kuidas mõjutab laen pere rahalist tasakaalu ja kas mõni muu regulaarne makse muutub perele koormaks. Muidugi on alati oluline üldine majanduskontekst – millises sektoris oodatakse rahvamajanduse kasvu vastavalt vajadusele tööjõu järele ja vastupidi. Pöörame sellele aspektile erilist tähelepanu, kuna pandeemia põhjustatud kriis on mõjutanud paljusid eri tööstusharude ettevõtteid. Laenu väljastamise või väljastamata jätmise otsuse teeme alati individuaalselt, kliendist lähtuvalt. Analüüsime mitmeid tegureid, seetõttu võib sama sissetulekuga laenusoovijatele laenu andmise otsus erineda.

Kas kinnisvarahinnad peaksid langema?

Veidi enam kui kuu pärast eriolukorra kehtestamist ei ole me kinnisvarahindade olulist langust näinud. Nüüd on nõudlus küll eluasemete järele vähenenud, kuid pakkumised on samuti piirkonniti turul on märkimisväärselt vähenenud. Paljud ostjad kui ka müüjad on nüüd valinud nn ootepositsiooni, mis hoiab kinnisvarahinnad stabiilsel tasemel. Müügihinnaga kauplemine on tavapärane, selline tava eksisteeris enne eriolukorda. Kui praegune olukord venib, on oodata väikeseid hinnakõikumisi ja sellele aitavad kaasa müüjad, kes ei saa või ei soovi enam oma kinnisvara müüki edasi lükata.

Kas omafinantseeringu määr on karmistunud?

Me ei ole omafinantseeringu määrasid muutnud. Minimaalseim omafinantseering on 15% ja see sobib laenusoovijale, kelle varasem krediidiajalugu on laitmatu , kellel on piisavalt sääste ja kes on ostmas likviidset kinnisvara. Samas on võimalik omafinantseering ka 10%, kui laenusoovija kuulub KredExi käenduse sihtgruppi. Need on noor pere, noor spetsialist, veteran ja energiatõhusa vara omandaja.

Keskmine tegelik omafinantseering, mida laenuvõtjad on tehingusse panustanud, on 30% ringis.

Uusarenduse ostjad on mures, et kui nad on võlaõigusliku (VÕL) lepingu juba sõlminud, kuid vahepeal töötasu vähendatud või hoopis kadunud või vara turuväärtus vähenenud, et mis selline olukord neile kaasa toob?

Asjaõiguslepingu sõlmimise eel kontrollime, kas vara on valmis ning kas laenusoovija maksevõime lubab soovitud laenusumma kasutusele võtta. Laenusumma väljamaksmist turuväärtuse muutus ei takista.

Kui maksevõime on vähenenud selles ulatuses, et laen ei ole enam jõukohane ning laenuvõtja seda ise ka kinnitab, siis ei ole mõistlik laenu välja maksta. NB! Iga laenuvõtja sissetulekut hinnatakse sel juhul eraldi, sest kõik juhtumid on erinevad.

Meie soovitame VÕL osas võiks nõu pidada notariga, kas on võimalus, et sissemakstud rahast ilma ei jääks. Kas lepingus esinevad mingid asjaolud, mis lepingu rikkumist vabandavad vmt. Kas on võimalus AÕL sõlmimist edasi lükata ajaks, kui kliendi keeruline olukord on lahenenud, kliendi maksevõime taastunud.

Lepingud on erinevad ja arendajad on erinevad, eelkõige tuleks alustada läbirääkimist arendajaga, vajadusel kaasata õigusabi, et läbirääkimistes edukas olla.

Pank siin vahendaja rolli võtta ei saa ega tohigi, oleme finantseerijad, mitte ühe või teise poole esindajad.

https://kukkur.swedbank.ee/kodu/kuidas-mojutab-covid-19-uusi-kodulaene

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg aprillis 2020

Uus MaaKui märtsi turuülevaates võis juba rääkida kuu teisele poolele negatiivset mõju avaldanud eriolukorrast, siis aprilli tehingute statistikat võimendas eriolukord täielikult.

Kuu viimastel nädalatel oli näha aktiivsuse kasvu

Kuu viimasel nädalal oli tunda aga aktiivsuse kasvu, mis loodetavasti avaldab koos eriolukorra piirangute kaotamisega järgmistele kuudele positiivset mõju. Täielikult pole koroonaviirusest tingitud šokk ja sellest tingitud  majanduslangus veel kinnisvaraturul oma mõju avaldanud, näiteks hindade osas avaldub selgem pilt umbes poole aasta pärast. Kuna seekordne kriis ei saabunud kinnisvaraturult, on kriisi järelmid tunduvalt pehmemad kui 2008.–2009. aastal.

Pihta on saanud kõik kinnisvarasegmendid

Koroonaepideemia on tabanud kõiki kinnisvarasegmente, ehkki üsna erinevalt. Esimese löögi sai lühiajaline üürikinnisvaraturg, mille tulemusel toimus suurem liikumine pikaajalisele turule. See aga tähendas suuremat pakkumist ning hinnasurvet üüriturul, mis tõi kaasa aktiivsed hinnaläbirääkimised, mille tulemusel langesid üürihinnad neil pindadel 20%–30%. Kinnisvaraportaalis KV.EE oli eelmise aasta aprillis Tallinnas 1908 üürikuulutust ja Tartus 420 kuulutust, nüüd aga vastavalt 3233 ja 782 kuulutust. Samuti on näha väiksemat huvi investeeringukorterite soetamise vastu.

Korteritehingute arv on langenud -40%

Korterituru tehingute arv langes aprillis võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega ligi 40%, üksikelamute ja suvilate turg nägi enam kui 20%-list langust, ehkki ühe kuu põhjal on veel keeruline rääkida maastumise protsessi algusest. Küll aga on maaklerid üle kogu Eesti kinnitanud inimeste suurt huvi maamajade, kruntide ja suvilate vastu, aktiivne on nii müügi- kui ka üüriturg. See võib tähendada, et näiteks korteriturg võib kriisist taastuda aeglasemalt kui majade turg.

Müügihinnad on stabiilsed

Müügihinnad on püsinud stabiilsetena üle kogu Eesti, kauplemisruum on küll selgelt paindlikum, ent nii uusarenduste kui ka järelturu statistika ei näita veel hinnalanguse trendi. Pankade konservatiivse laenupoliitika tõttu ning ka seetõttu, et paljud ehitavad omavahenditest, on kinnisvaraarendajate likviidsus täna veel väga hea ning kui just tegemist pole projektiga, millele on õla alla pannud riskantsemad mehhanismid, pole veel suuremaks muretsemiseks põhjust. Hindade stabiilsus on hoidnud ka müügipakkumise mahu stabiilsena, tõenäoliselt püsib paljudel omanikel lootus saada veel turu tipu lähedast hinda, selmet pool aastat hiljem märgatava allahindlusega kinnisvara maha müüa.

Märtsiga võrreldes langes turg -35,6%

Aprillis sõlmiti korteriomanditega esialgsetel andmetel 1179 tehingut, mis võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega oli ligi 800 tehingu võrra väiksem ehk 40% madalam. Võrreldes märtsiga langes turg 35,6% võrra, kui mitte arvestada paljude maakondade turu väiksust, oli languse ulatus üsna laiapõhjaline, jäädes valdavalt 30% ja 45% vahele. Harjumaal sõlmiti alla 600 tehingu (44% langus võrreldes eelneva 12 kuu keskmisega), Tartumaal alla 250 tehingu (-16,9%) ja Ida-Virumaal 204 tehingut (-46,7%).

Tehingute mediaanhind oli aprillis veel üsna tipu lähedane, ületades koguni märtsi tulemust. Aprilli näitaja – 1492 €/m2 jäi alla vaid eelmise aasta detsembrile ja tänavusele veebruarile. Tehingute mediaanhind oli kõrgeim Harjumaal (1855 €/m2), millele järgnesid Tartumaa (1387 €/m2) ja Pärnumaa (1045 €/m2). Ehkki Saaremaal sõlmiti vaid 9 tehingut, oli nende tehingute mediaanhind samuti kõrgem kui eelneva 12 kuu jooksul keskmiselt.

Kinnisvaraturg aprillis, 2020
Aprilli tehingute arv (sinise kirjaga) ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega (punase kirjaga).

Korteriturg Tallinnas

Tallinnas sõlmiti 455 tehingut, mida oli 44% vähem kui eelmise 12 kuu jooksul keskmiselt. Tehingute arvu langus oli nii järel- kui ka uusarendusturul üsna sarnane, ehkki põhjused olid erinevad. Järelturul sõlmiti veidi üle 300 tehingu ehk 45% vähem kui eelmise 12 kuu jooksul keskmiselt, kuna aga uusarendustehingud olid valdavalt varem sõlmitud, siis näeme selle segmendi suuremat statistilist muutust sügise paiku.

Aprillikuine langus tuli peamiselt mahu vähenemise pealt. Avaliku pakkumise põhjal tabas aprillis uusarendusturgu samuti umbes 40%-line tehingute arvu langus, varasema 250 korteri asemel müüdi umbes 150 korterit.

Laojäägi realiseerimine pikenes seetõttu vähem kui 9 kuult enam kui 13 kuuni. Tehingute mediaanhind oli 1992 €/m2 ehk sarnane märtsi näitajale, hinnalangus tekib viitega peamiselt nõudluse vähenemisest, ehkki näiteks magalarajoonide tüüpkorterite tehingud aprillis veel hinnalangust ei näidanud.

Tallinna korteriturg, aprill 2020
Tallinna korteriturg, aprill 2020

Korteriturg Tartus

Tartus sõlmiti 95 tehingut, võrreldes eelmise 12 kuu keskmise näitajaga langes tehingute arv ligi 45% võrra. Langus oleks veelgi suurem olnud, kuid varem kokkulepitud, ent nüüd asjaõigustehingutena fikseeritud uute korterite müük aitas arve veidi kenamatena välja paista.

Nimelt sõlmiti koguni 34 uusarendustehingut ehk rohkem kui jaanuaris, veebruaris või märtsis, samas kui järelturul sõlmiti enam kui 50% vähem tehinguid kui viimase aasta jooksul keskmiselt.

Tehingute mediaanhind oli 36%-lise uusarendustehingute osakaalu tõttu Tartus aga rekordiline, ulatudes peaaegu 1600 €/m2-ni. Hinnasurvet on aga juba praegu tunda, statistikas peaks uus turusituatsioon täiel määral kõige varem avalduma hilissügisel.

Korteriturg Tartus, aprill 2020
Korteriturg Tartus, aprill 2020

Korteriturg Pärnus

Pärnus sõlmiti aprilli 41 ostu-müügitehingut, mis oli viimase viie aasta madalaim näitaja. Viimase 12 kuu keskmisega võrreldes tabas suvepealinna ligi 50%-line tehingute arvu langus.

Langus tuli peamiselt järelturu pealt, kuna statistiliselt kajastuvad uusarenduste tehingutes valdavalt varasem sõlmitud võlaõiguslikud tehingud. Näiteks möödunud aasta aprillis sõlmiti 69 järelturutehingut, tänavu vaid 33.

Tehingute mediaanhinnas oli sarnaselt ülejäänud piirkondadele muutusi vähem märgata, aprillis oli näitaja 1125 €/m2.

Pärnul saab ees olema üsna keeruline suvi, reisipiirangute ning tarbijakindluse vähenemise tõttu on hoobi saanud lühiajaline üüriturg, keeruline saab olema ka traditsiooniliselt tugeval turismisektoril.

Korteriturg Pärnus, aprill 2020
Korteriturg Pärnus, aprill 2020

Narva korteriturg

Narva turgu tabas võrreldes eelmise 12 kuu keskmisega mõnevõrra laugem, 32%-line tehingute arvu langus, sõlmiti 44 tehingut. Võrreldes eelmise aasta aprilliga langus turg aga juba 40% ehk sama järsult kui ülejäänud Eestis.

Märts oli teatavasti veel üsna aktiivne (74 tehingut), Venemaa-poolsed ajaliselt hiljem seatud piirangud avaldasid seetõttu täiel määral mõju aprillis.

Piirangute jätkumine Venemaaga avaldab Narvale ilmselt suuremat mõju kui ülejäänud Ida-Virumaale, kuna selle majandus on idanaabriga tihedamalt seotud.

Viimati sõlmiti sama vähe tehinguid 2018. aasta jaanuaris, samas kui tehingute mediaanhind langes Narvas eelmise 12 kuu keskmisega võrreldes 5% võrra 379 €/m2-ni.

Sarnaselt ülejäänud Eestile on Ida-Virumaal maakinnisvara päringute osakaal suurenenud.

Narva korteriturg, aprillis 2020
Narva korteriturg, aprillis 2020

5 soovitust, kuidas saada hea ülevaade oma üürikorterite portfellist ning sellega seotud kuludest ja tuludest

BidrentoPraegune digiajastu on muutnud üsna drastiliselt klassikalisi töövõtteid. On teada fakt, et olenemata tegutsemisalast kaasatakse tehnoloogiat järjest rohkem erinevate tööprotsesside optimeerimises ja automatiseerimises.

Inimesed näevad tehnoloogia kasutuselevõtus palju positiivset, sest usaldades mitmed asjatoimetused spetsiaalsetele programmidele ja tarkvaradele, muutuvad tööprotsessid tunduvalt ajaefektiivsemaks ning täpsemaks. Need kaks faktorit on ka peamised põhjused, miks sai loodud Eestimaine veebipõhine BidrentoPro üürikorterite haldustarkvara, mis on mõeldud üürikorterite haldusega seotud tegevuste optimeerimiseks. Kinnisvarahaldurid ja üürikorterite omanikud on aastakümneid kasutanud paberit, e-maile ja Excelit kinnisvaraobjektidest ülevaate saamiseks. Palju infot on Excelis ja seda töödeldakse manuaalselt. Kõik see on suuremal või vähesemal määral senini toiminud, kuid arusaadavalt on need võtted juba ajale jalgu jäänud.

Bidrento

Hea uudis on aga see, et pideva tehnoloogia arenguga ning uute süsteemide ja tarkvarade turule tulekuga, on kinnisvara haldamine muutunud lihtsamaks kui kunagi varem. Eestis loodud kasutajasõbralik üüripindade haldustarkvara BidrentoPro on välja arendatud silmas pidades inimeste ja ettevõtete reaalseid soove ja vajadusi, mis puudutavad üürikinnisvara haldamist. Kui lisaks üürikorteritele on portfellis ka mõned äripinnad, siis neid saab samuti mugavalt BidrentoPro tarkvaras hallata.

BidrentoPro tarkvara ei hoia kokku mitte ainult aega, vaid annab ka väga informatiivse ülevaate hallatavatest üüripindadest. Kõik see muudab kogu haldusprotsessi sujuvaks ja murevabaks. Rain K. Trigon Capitalist, kes omab üürimaja ning tegeleb igapäevaselt ligi 90 üürikorteri haldamisega jagab oma ausat arvamust tarkvara kasutamise suhtes: “BidrentoPro koondab ühele platvormile raamatupidamise, klientide halduse ja lepingud. See võimaldab meil oma üürimaja hallata väga mugavalt nii arvutist, kui ka telefonist. Oleme tänu BidrentoPro tarkvarale saanud loobuda mitme erineva programmi kasutamisest, mis on säästnud meile tohutult aega.”

Mis asi on üürikorterite haldustarkvara?

Lühidalt öeldes on üürikorterite haldustarkvara pilvepõhine programm, mis aitab üüriobjektide omanikel või nende halduritel elamukinnisvara hallata. Tänaseks on olemas ka võimalused äripindade halduseks. Tarkvara mitte ainult ei säästa aega ja raha, vaid lihtsustab ka igapäevaseid kinnisvarahaldusega seotuid ülesandeid. Selle abil saab lihtsalt ja mugavalt hoolitseda üüripindade haldamise, arvete esitamise, makseviivituste, lepingute, raportite ja palju muu eest.

Lisaks saab kinnisvarahaldustarkvara kasutades liikuda ühe või kahe üüripinna haldamise juurest edasi kasvõi 500 korteri haldamiseni, ilma et kaoks selgus, struktuur ja täpne aruandlus.

Kellele on haldustarkvara mõeldud?

Haldustarkvara on mõeldud üürikorterite ja äripindade omanikele ning kinnisvarahalduritele olenemata nende kinnisvaraportfelli suurusest. Kui inimene haldab ühte üüripinda, sobib talle hästi BidrentoPro “Basic versioon” (6,70€/kuu), kui aga portfell on suurem ja igapäevaselt tuleb hoida silm peal kuni 10-nel üüriobjektil, siis on igati sobilik “Standard versioon” (18,90€/kuu). See annab ligipääsu kõikidele funktsioonidele ning lisaks ka soodus kuulutamise võimaluse www.bidrento.ee üürikinnisvara platvormil.

Seega saab haldustarkvara kasutaja kogu üüriprotsessi hallata ühes keskkonnas alates üürniku leidmisest kuni arvete saatmiseni ja seda kõige kaasaegsamaid tehnoloogilisi lahendusi kasutades. Kui inimesel tuleb hallata näiteks 8 korterit, siis võib ette kujutada kuivõrd keerukas ja ajamahukas on kogu tööprotsess, just seepärast tasub kaaluda haldustarkvara kasutusele võtmist. Sven A. (väikeinvestor), kes on tänaseks päevaks kasutanud BidrentoPro-d üle 4 kuu, jagab oma kogemust: “Algul tundus võõras, aga paari korraga harjusin ära. Nüüd ei vahetaks mitte millegi vastu. Eriti meeldib kasutamise lihtsus ja võimalus isikupärastada enamikku sisestatud infost. Olen kasutanud BidrentoPro tarkvara nüüdseks üle 4 kuu. Äärmiselt suureks abiks minu kulude ja laekumiste registreerimisel ja silma peal hoidmisel. Nad täiustavad seda pidevalt, nii et võin öelda, et nad tõesti usuvad oma tootesse. See on pilvepõhine ning funktsioonide ja aruandluse pideva värskendusega. Väga kasutajasõbralik liides võimaldab mul kulusid ja kogutud üürisummasid sisestada minutitega, on võimalus lasta teha seda süsteemil ka täiesti automaatselt. Tundub üsna jõuline mitmete funktsioonidega, mida ma isegi ei kasuta, kuid näen, kuidas need võivad olla kasulikud suurematele kinnisvara omanikele. Kindlasti soovitan seda toodet.”

Inimeste jaoks, kes on kokku puutunud Airbnb-ga ja tegelevad  lühiajalise üürimisega, on BidrentoPro justkui pikaajaline Airbnb platvorm, kus korteriomanik saab halduse keskkonna koos üürniku leidmisega enda kasutusse. Samuti AirBnb korterite omanikud saavad luua endale BidrentoPro keskkonnas detailse ülevaade tuludest ja kuludest ning hoida kõiki dokumente ühes pilvepõhises programmis. Kasutaja Kaarel L. „Võtsin proovida BidrentoPro tarkvara kuna tegelesin kolme AirBnb korteriga ning koguaeg oli puudu põhjalikust ülevaatest kulude poolelt ja mis kõige olulisem – palju ma siis ikkagi teenisin kasumit igakuiselt. Võtsin kasutusele BidrentoPro tarkvara ja sain hakata pidama väga head ülevaadet enda tuludest ja kuludest ning lisa boonusega leidsin, et saan sinna laadida alla ka kõik dokumendid, pildid ja failid ning seda kõike ka vajadusel mobiilist.“

5 soovitust, kuidas saada kiiresti hea ülevaade oma üüriportfellist ning sellega seotud kuludest ja tuludest

1. Oma ajakohast ja korrastatud ülevaadet oma objektidest, üürnikest ja üürimajadest

Kõik algab sellest, et üüriportfelliga seonduv info oleks korrastatud ja ajakohane. Kui üüriportfellis on 1 üüriobjekt, siis see on lihtne ja tihti kogu info on üürileandjal meeles ja ei vaja mingit süsteemi. Kui aga üüriportfell kasvab, siis tekib vajadus ka korrastatud süsteemi järgi, et info oleks vajadusel kiiresti leitav ning ka ajalugu säilitatud. On väga oluline omada ajaloolist ning samuti ajakohast infot oma üüriobjektidest, üürnikest ja nendega seonduvast infost. Näiteks BidrentoPro annab põhjaliku ja informatiivse ülevaate hallatavate üüriobjektide ja üürnike üle: üürimaksete ajalugu, üürilepingu informatsioon ja muu oluline on lihtsasti ning kiiresti kättesaadav.

2. Võimalusel automatiseeri arveid ja nende arvestust

Tänapäeval saab väga palju siiamaani manuaalselt tehtud tegevustest automatiseerida ja asendada tehnoloogiaga. Näiteks BidrentoPro-ga saab automatiseerida muidu aeganõudvad ülesanded nagu igakuiste arvete saatmised (k.a. kommunaalarved) ja jälgimised.

3. Ära lase enda üüriportfellis tekkima üürivõlglasi ning jälgi hoolikalt maksete laekumisi ja tegutse varakult meeldetuletustega võlgnikele

Kui üürileandjal on ainult 1 üüriobjekt, siis üürimaksete laekumiste jälgimine ja meeldetuletuste saatmine on väga lihtne, aga kui üüriobjekte on näiteks 10 või 50, siis siin tasuks appi võtta tehnoloogia, et mitte lasta tekkida pikkajalisi võlgnike. BidrentoPro annab täieliku ülevaate laekumiste ning õhus olevate võlgade kohta. Erinevad liidestused pankade ja raamatupidamisprogrammidega lihtsustavad info liikumist ja väldivad nii omakorda inimlikke eksimusi.

4. Oma ülevaadet oma üüriportfelli tulude, kulude ja tootlikkuse üle

Üürnikud maksavad ja raha laekub, kuid samas tihti unustatakse kulude kohta täpne arvestus. Olgu tegemist kas AirBnB või pikkajalise üürikorteriga, siis on väga oluline teada, kui palju ja mis objekti peale kulub kuus. Tänu sellele saab õige pildi ette kui palju üks või teine üüriobjekt omanikule raha teenib. Näiteks BidrentoPro haldustarkvara annab informatiivse ja asjaliku ülevaate üüriobjekti investeeringu kohta. Nii omab üüriinvestor või kinnisvarahaldur kontrolli oma numbrite ja üksikasjalike üüriprognooside ning turutrendide üle.

5. Dokumentide süsteemne säilitamine

Tekita endale üks turvaline koht, kus saad hoida kõik olulised dokumendid. Oleks väga kasulik, kui Sul oleks loodud ka mingi süsteem selle jaoks, kuidas sa dokumente säilitad ja neid kiiresti leiad. Nii saad vajadusel leida vajaliku dokumendi ilma, et kulutad tunde nende otsimisele. Näiteks kasutades BidrentoPro haldustarkvara ei pea muretsema dokumentide ja muude tähtsate paberite asukoha ja turvalisuse pärast, sest kõik vajalikud dokumendid saab lihtsama vaevata üles laadida ühte keskkonda ja need vajadusel kiiresti üles leida.

Kui soovid omada kontrolli oma üüriportfelli üle, siis kasuta võimalust ja proovi BidrentoPro haldustarkvara: www.bidrento.ee/bidrentopro

Riigi Kinnisvara: Rae riigigümnaasiumi õppe- ja spordihoone rahvusvahelise arhitektuurikonkurss

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja Rae riigigümnaasiumi õppehoone (Aruküla tee 22) ning spordihoone (Talli tn 2) arhitektuurivõistluse. Rae valda rajatav uus riigigümnaasium alustab õppetegevust septembris 2023.

Riigi Kinnisvara arhitekt Kalle Komissarov kirjeldas ootusi Rae riigigümnaasiumi õppe- ja spordihoone ideekavandile: “Ootame kunstilist kvaliteeti, funktsionaalsust ja vastavusust võistlusülesandele. Samuti arhitektuurselt kõrgetasemelisust ja sobivust asukohta. Lahendus peaks olema realistlik ning optimaalsete kuludega rajatav, olema mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega. Hoonete teenindamiseks vajalik maa-ala on lahendatud õppetöö vajadusi silmas pidades ning loodav õpikeskkond on kaasaegne ja toetab iga õppija nii individuaalset kui ka sotsiaalset arengut,” lisas Komissarov.

Rae riigigümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele ning 36-54 õpetajale ja muule personalile. Hooned kavandatakse ja ehitatakse etapiliselt. Esimeses etapis ehitatakse õppehoone 360 õpilasele, välialad ning spordihoone. Teises etapis rajatakse õppehoone juurdeehitus lisaks 180 õpilasele. Planeeritava riigigümnaasiumi õppehoone eeldatav suletud netopind on ca 4020 m², spordihoone suletud netopind on ca 2100 m².

Planeeritavast alast põhja ja lõuna suunas jäävad haljasmaad, lääne suunas äri- ja tootmismaad ning väikeelamud. Võistlusalast jalakäigu kaugusel asuvad Jüri Gümnaasium, raamatukogu, terviserajad, perspektiivne tervisekeskus, kauplus ning veel mitmed avaliku funktsiooniga hooned. Aruküla tee ääres kulgeb kergliiklustee, mis on ühendatud kogu Jürit alevikku ning Rae valda katva kergteede võrgustikuga. Vahetult planeeringuala kõrval Aruküla teel asuvad bussipeatused, mida teenindavad Tallinna ning naaber omavalitsusi läbivad bussiliinid.

Hoone energiatõhusus peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. Õppehoone peab olema madala energiakasutusega ja arvestama säästvate tehnoloogiate kasutamist. Hoone peab olema võimalikult säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku, ehitustehnoloogiaga ning olema lihtne hooldada. Hoone konstruktiivses lahenduses eelistada puitu.

Žüriisse kuuluvad Indrek Riisaar Haridus- ja Teadusministeeriumist, Rae valla arhitekt Kadri Randoja, Eesti Arhitektide Liidust Andro Mänd ja Hindrek Kesler ning Eesti Maastikuarhitektide Liidust Lidia Zarudnaya. Žürii koordinaator on Kalle Komissarov Riigi Kinnisvarast.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 17.08.2020 kell 15:00. Ideekonkursi preemiafond on kokku 21 000 eurot.

Ideekonkursil osalemiseks, teavituste saamiseks ja küsimuste esitamiseks läbi e-riigihangete keskkonna peavad osalejad avaldama oma kontaktandmed, registreerudes hangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee „hankes osalejad“ lehel.

Riigihange „Rae riigigümnaasiumi õppe- ja spordihoone rahvusvaheline arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 223302.

Kokku tegutseb 1. septembri 2019 seisuga 16 riigigümnaasiumi, 13 maakonnas. 2021 alustavad õppetööd riigigümnaasiumid Tabasalus, Paides ja Kuressaares, 2022 Rakveres, Tallinnas Mustamäel ja Laagris ning 2023. aastal avatakse Rae, Tallinna (Kolde pst ja Endla tn) ja Narva riigigümnaasium.

Veebiseminar “Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel” toimub 29/05/2020

Kinnisvarakoolis toimub 29/05/2020 seminar “Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel“. Seminar  annab ülevaate erinevatest kinnisvarasektoriga seotud investeerimisvõimalustest, mis on kättesaadavad ja jõukohased kõigile väikeinvestoritele.

Seminari Väikeinvestori võimalused kinnisvarasse investeerimisel” sihtrühm on: 

  • Väikeinvestorid, kes soovivad panustada kinnisvarasektorisse – üürikinnisvarasse, ühisrahastusse, kinnisvarasektori aktsiatesse või kinnisvarafondidesse.
  • Kõik inimesed, kellel on huvi hakata tegelema investeerimisega. Investeerimisega alustamiseks ei pea Sul olema kontol tuhandeid eurosid, piisab ka ainult tahtmisest, teadmistest ja kahekohalisest summast.

Seminaril saad teada järgmist.

  • Seminaril osaleja on teadlik erinevatest võimalustest kinnisvarasse investeerimisel.
  • Seminaril osaleja oskab planeerida oma investeeringute tootlust ja arvestab erinevate investeerimistoodetega kaasnevaid riske.
  • Seminaril osaleja teab kuidas tegeleda oma portfelli üürikinnisvaraga.
  • Seminaril osaleja oskab koostada oma väärtpaberite portfelli vastavalt oma võimalustele ja riskitaluvusele.
  • Seminaril osaleja oskab valida ühisrahastuse pakutavate võimaluste seast endale sobivaim toode.

Seminar toimub 29/05/2020 kell 10.00-14.15 Zoomi keskkonnas. Lektor on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2020 I kvartalis väljastati eluruumide ehituslubasid endisel määral

Tõnu Toompark2020 I kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 584 elamut 2021 eluruumiga. Ehitusloa saanud elamutest asus Tallinnas 54 ja eluruumidest 549.

Tallinnas ehitusloa saanud elamutest 31 olid ühepereelamud ja 23 paarismajad, ridamajad ja n-ö tavapärased korterelamud. Viimastes asub 518 eluruumi ehk kogu ehitusloa saanud eluruumidest 94%.

Väljaspool Tallinnat, Harjumaad ja Tartut on ehitusloa saanud eluruumide kaalukauss olulisel määral kaldu ühepereelamute poole. Tallinnas, selle vahetus naabruses ja Tartus on suurem rõhk korterite arendamisel.

Ehitusloa taotlemine on ajaliselt pikk protsess. Seetõttu ehituslubade väljastamise kõverates koroona-kriisi mõjud hetkel veel välja ei paista. Arvata on, et trendid jätkavad endises suunas veel paar kvartalit.

Järgmine küsimus on, kui palju ehituslubadest ehitusse läheb. Tõenäoline on, et ehitusega alustamine lükatakse pildi selgumiseni ja kindlustunde tagasitulemiseni edasi. Ehitamisega alustamise edasilükkajad saavad olema nii eraisikud, kes ehitavad ühepereelamut omatarbeks kui professionaalsed arendajad, kes rajavad korterelamuid.

 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Pro Kapital Grupp: Kommentaar Sixth Street Partnerite ja Lintgen Adjacent Investments S.à r.l pressiteatele T1 Mall of Tallinn restruktureerimise kohta

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp on teavitanud tütarettevõtte AS-i Tallinna Moekombinaat suhtes saneerimismenetluse algatamisest 03. aprilli 2020 Harju Maakohtu määrusega. 7. mail 2020 esitas AS Tallinna Moekombinaat saneerimiskava võlausaldajatele tutvumiseks ning seisukoha edastamiseks. Enamus võlausaldajatest on juba hääletanud saneerimiskava poolt.

TPG Sixth Street Partners ja Lintgen Adjacent Investments S.à r.l (edaspidi TPG Sixth Street Partners) avaldasid 18. mail 2020 pressiteate, milles teatasid, et hääletavad AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimiskava vastu ning kutsusid üles ka teisi võlausaldajaid kava vastu hääletama.

TPG Sixth Street Partners ei ole käitunud heas usus AS-i Tallinna Moekombinaat ning ettevõtte võlausaldajate, üürnike ja koostööpartnerite suhtes.

Eksitavast avalikust pressiteatest on selgunud, et TPG Sixth Street Partnersi eesmärk on nurjata AS-i Tallinna Moekombinaat saneerimiskava vastu võtmine ja viia AS Tallinna Moekombinaat pankrotti. TPG Sixth Street Partnersi tegevus kahjustab AS-i Tallinna Moekombinaat äritegevust ja seetõttu kõigi võlausaldajate huve. TPG Sixth Street Partners on vältinud AS-i Tallinna Moekombinaat ja saneerimisnõustaja püüdlusi pidada nendega läbirääkimisi seoses saneerimiskavaga.

TPG Sixth Street Partners on oma pressiteates jätnud mainimata ja täpsustamata  järgmist: TPG Sixth Street Partners nõue on pandiga tagatud ja AS-i Tallinna Moekombinaat pankroti korral oleks ta üks vähestest võlausaldajatest, kes saaks oma nõudele mingit rahuldust ja saaks seda suurimas ulatuses. Kõik ülejäänud võlausaldajad, kelle nõuded on tagamata, ei saaks AS-i Tallinna Moekombinaat pankroti korral oma nõuetele mitte mingisugust rahuldust.  Seetõttu on saneerimiskava, mis näeb ette tagamata nõuetega võlausaldajatele 40% nõuete tasumist tegelikult kõigi tagamata võlausaldajate huvides,  vastupidiselt TPG Sixth Street Partnersi väidetule.

TPG Sixth Street Partnersi enneolematu avalik üleskutse kõigile teistele võlausaldajatele ei ole seega midagi muud kui katse sundida ASi Tallinna Moekombinaat saneerimiskava nurjumisele ja tagada TPG Sixth Street Partnerite huvi võimalikult suures ulatuses, tehes seda AS-i Tallinna Moekombinaat tagamata nõuetega võlausaldajate arvelt, kellele pankrotimenetluses peaaegu midagi ei laekuks. Seadus on ette näinud võimaluse, et üks suur pahatahtlik võlausaldaja võib proovida takistada saneerimist oma isiklike huvide eesmärgil ning on võimaldanud kohtul sellise võlausaldaja tegevusele vaatamata saneerimist jätkata.

Saneerimine hõlmab üksnes AS-i Tallinna Moekombinaat ega oma vahetut mõju AS-i Pro Kapital Grupp kontserni teistele ettevõtetele. AS-i Pro Kapital Grupp kontserni ettevõtted ei ole taganud AS-i Tallinna Moekombinaat kohustusi.

SEB: Helge tulevik on võimalik vaid majanduskasvuga

SEB PankIlmaparandajate soovunelmad võivad olla suures plaanis õiged, kuid keskkonnasäästlik ja  inimsõbralik maailm on võimalik saavutada ikkagi vaid majanduslikul teel.

Maailm naaseb endiste murede juurde

Ilm õues on muutunud soojemaks, koroonaviirus näib vähemalt hetkeks olevat taandumas ja inimesed saavad pöörduda tagasi endiste murede juurde. Muidugi pole miski enam endine ja koroonakriis on jätnud jälje igale eluvaldkonnale – ka tänapäevasele Facebooki-põhisele kodanikuaktivismile. Sotsiaalmeedia-kuulsuste, ent ka mitme tõsiseltvõetava ühiskonnategelase eestvedamisel räägitakse sellest, kuidas koroonakriis on andnud meile võimaluse astuda välja kapitalistliku tarbimisühiskonna raamidest, peatada kliimasoojenemine ja luua uus sotsiaalselt õiglane maailmakorraldus. Õilsate eesmärkide kõrval saavad tuliselt pihta ka mõned majandusteaduslikud mõisted nagu sisemajanduse kogutoodang (SKT), majanduskasv ja tootlikkus, mis uue ja parema ühiskonna eesmärkidega kokku ei käi. Esmapilgul on nende teesidega ehk lihtne nõustuda – kui pole just tegemist majandusteaduslikult mõtleva inimesega.

Sisemajanduse kogutoodang keskkonda ei hävita

Huvitav vaade maailmale on kriitika, mis käib SKT ja selle kasvu kohta, võrdsustades sellega kogu halva, mida kaasaegses ühiskonnas näeme. See vaatenurk on täna eriti põnev teatava ajaloolise paralleeli tõttu. Nimelt jõudis SKT kui majanduse tähtsaim mõõtühik laiemasse käibesse just eelmise kogu maailma puudutanud suure kriisi, II maailmasõja järel, et mõõta riikide taastumist sellest. Toonased otsustajad oleksid täna ilmselt väga üllatunud, kuuldes milliseid pahesid näitajale omistatakse.

Korraks mõistesse süüvides, on sisemajanduse kogutoodang statistiline kontseptsioon, mis kõige lihtsamalt öeldes mõõdab seda, kui palju väärtust suudavad ühe ühiskonna liikmed riigis luua. Et see väärtus on vaid materiaalne ja loodust kahjustav ei ole tõsi. Parema ühiku puudumisel mõõdame me väärtust küll rahaga, kuid majanduskasvu panustab nii haridus, arstiabi, joogatund kui kristalliteraapia. Muuseas oli Eesti majanduskasvu peamine vedaja 2019. aastal IT-teenused, mille ökoloogiline jalajälg on suhteliselt tagasihoidlik. Paradoksaalselt ongi mitmed kaasaegse ühiskonna poolt vajatavad teenused kõrgema lisandväärtusega, kui rõivad, koduelektroonika või mis iganes muu füüsiline tarbimisühiskonna hüve. Seega – sisemajanduse kogutoodangul ei ole värvi, lõhna, maailmavaadet ega hea/halb skaalat, see on lihtsalt mõõtühik ja mida me selle sees loome või tarbime on inimeste kollektiivse käitumise kogusumma.

Uuema tulijana on lisaks majanduskasvule meelepaha pälvimas veel tootlikkuse mõiste, mis  võiks rohelisest ja humaansest vaatevinklist võttes olla vastupidiselt positiivne, kui suudame vähesema vaeva ja ressurssidega luua ühiskonnale rohkem väärtust.

Majanduskasvu ja tootlikkuse vaenamise üks põhjuseid võib olla tõsiasi, et riigi SKT korreleerub hästi tema elanike ökoloogilise jalajäljega. Teisalt tuleb mõista, et kõrge SKTni jõuti ajajärgul, kui keskkonnakaitse ei olnud teadvustatud vajadus ja nagu ennist mainitud, ei tähenda suurem tarbimine tingimata suuremat keskkonnakahju. Nii on maailmas populaarsust kogumas termin „peak stuff“, millega väljendatakse ennekõike jõukamate riikide elanike äratundmisele jõudmist, et neil on materiaalselt eluks kõik vajalik olemas. Küll kiputakse unustama, et uue auto asemel Netflixi uuest sarjast ja isetehtud karulaugupestost unistamiseks, peab ühiskond olema selle kirutud majanduskasvu abil olema jõudnud väga kõrge SKT tasemeni.

Moraalsete majakate õõnes kõmin

Omaette küsimus on, kas ühel rikkal läänemaailma elanikul saab üldse tekkida moraalne positsioon ülejäänud ilmale üleliigset tarbimist ette heita. Täiesti eluline künismi tippnäide on, kui sinu senini kord kuus reisipilte postitanud ja muidu head elu nautiv Facebooki-tuttav, hakkab ühtäkki rääkima kliimasoojenemisest ja ületarbimisest ning sellekohaseid petitsioone ja avaldusi jagab. Isegi, kui jõukas lääneilma kodanik tsivilisatsiooni hüved endalt heidab, on ta neid jõudnud juba kogeda ja nautida. Väga raske oleks isikliku auto või lennureisi mõttetust selgitada kellelegi, kes teenib alla Eesti mediaanpalga, rääkimata inimestest Pakistanis või Bangladeshis.  Selleks, et jõuda „peak-stuff“ ühiskonda, tuleb enne „stuff“i omada. Lisaks – kuigi meil võib olla enda subjektiivne arvamus, kui palju ja milliseid teenuseid ja tooteid inimesed peaks tarbima, on see endiselt meie enda subjektiivne arvamus.

Helge tulevik on võimalik

Kui unelmate tulevikus hüppaks kõik läänemaailma jõukad ühekorraga autost ratta selga, kannaks riided kaltsuks ja sööks vaid enda kasvatud kanamune, siis oleks praegune koroonakriisist tingitud majanduslangus selle kõrval köömes. Eluolu paraneb maailmas ainult kasvava majanduse tingimustes. See ei tähenda, et me keskkonnasäästlikuma maailmani ei jõuaks. Viimased kümnendid on toonud jõuliseid arenguid keskkonnakahju maksustamises, uusi säästlikke tehnoloogiaid ja kujundanud inimeste tarbimisharjumusi. See trend ei muutu, kuid piiratud ressursside tingimustes jõuab maailm lahenduseni, mis põhineb endiselt majandusprintsiipidel, mitte vihasel sotsiaalmeedia-utopismil.

Domus Kinnisvara: Allüürimine kui lahendus!?

Domus KinnisvaraOlukord ärikinnisvara turul on muutunud paljude ettevõtete jaoks keerulisemaks – käibed on langenud, paljud inimesed töötavad kodust – kuid üleliigne kontori-, lao- ning tootmispinna osas tahab omanik ikka üürimakseid, kõrvalkulud tasumist ning katkiläinud lamp vahetamist. Selles olukorras võib tunduda kunagi isegi puudu jäänud pind täna selgelt liigse luksusena.

Tasapisi on aga nii üürnike kui ka omanike teadvusesse jõudmas võimalus vähegi sobiva pindade layout`i puhul kaaluda allüürimist. Eriti kui algupärast üürilepingu muudab (va ajutised või püsivad üürhinna langetused) see ainult allüüri lubava klausli lisamises. Täna on turul ettevõtteid kes soovivad oma asukohta muuta ja/või kolida väiksema pinna peale. Taoliste soovide rahuldamiseks võibki allüürimine olla väljapääs uue win-win-win lahenduse suunas kõigi kolme osapoole jaoks. Allüürnik leiab uue sobiva pinna muutunud olukorra eelarve raames. Põhiüürnik langetab laekuva allüürniku üüri ning kõrvalkulude võrra enda koormust. Omaniku vaates on pind aktiivsemalt kasutuses, mis reeglina tähendab ka pinna kasutajate paremat võimekust oma majandustegevuse arvelt üüri- ja kommunaalmakseid tasuda.

Kuigi see võib osadele üürnikele olla psühholoogiliselt raske allaneelata, võib olla isegi allüürimine odavama hinna eest, kui omanikuga sõlmitud üürilepingus – päeva lõpuks oluline kokkuhoid, mis võib otsustada ettevõtte enda väljavaated kriisist edukalt läbitulemiseks. Domus Kinnisvara äripindade konsultandid on valmis siinjuures aitama nii a) allüürnike leidmise kui b) osapoolte vahelise üürilepingu muudatuste sisseviimise konsulteerimise osas. Olgem paindlikud ning head allüürimist!

Domus Kinnisvara: Tallinna korteriturg tehingute arvult 2011. aasta tasemel

Domus KinnisvaraKoroonaviirusest tingitud eriolukord on Eestis kestnud juba veidi üle kahe kuu ning see on vaikselt hakanud mõju avaldama ka kinnisvaraturule. Märgata on tehingute arvu langust, kuid müügitehingute hindades veel suuri muutusi toimunud ei ole. Viimati toimus Tallinna korteriturul nii vähe müügitehinguid 2011. aasta suvel, samas keskmine ruutmeetrihind on siiski üle 1000 euro kõrgem kui tollal. 

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu aprillis Eestis kokku 2811 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 189 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 25% ja eelmise aasta aprilliga võrreldes 34%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 30% madalam.

Aastatagusega võrreldes on kõigis ülevaates toodud linnades müügitehingute arv langenud, enamuses linnades ligi poole võrra. Korterite keskmine hind on märtsiga võrreldes tõusnud ainult Tartus. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind tõusnud Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Narvas.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 982 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 104 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes langes nii tehingute arv kui ka tehingute koguväärtus 34%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 46% ja tehingute koguväärtus 42%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ja aprillis ca 27% tehingutest uute korteritega. Aprillis oli uute korterite müügitehingute keskmine hind 2570 €/m², kuu varem oli sama näitaja 2523 €/m².

Tartu maakonnas teostati aprillis 418 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 29 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes langes tehingute arv 5% ja koguväärtus 4%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus  21% ja tehingute koguväärtus 9%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati aprillis ca 32% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 1870 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 20% keskmise hinnaga 1942 €/m².

Pärnu maakonnas teostati aprillis 239 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 16 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 76%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 25% ja koguväärtus 4%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati aprillis ainult üks uue korteri tehing keskmise hinnaga 1891 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 32% keskmise hinnaga 1676 €/m².

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 112 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 1%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 22%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus 7%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole märtsis ega aprillis uute korteritega tehinguid toimunud.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprill 67 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 3 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 64% ja tehingute koguväärtus 60%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 48% ja tehingute koguväärtus 17%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares ei ole aprillis uute korteritega tehinguid tehtud. Kuu varem müüdi kaks uut korterit keskmise hinnaga 1804 €/m2.

Ida-Viru maakonnas teostati aprill 217 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 3 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 30% ja tehingute koguväärtus 60%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 35% ja koguväärtus 25%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2020. aasta aprilli seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2020. aasta aprilli lõpu seisuga on 1,3366 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -0,64%. Fondi puhasväärtuse vähenemine tulenes seoses aprillis osakuomanikele rahalise väljamaksete arvesse võtmisega summas ligikaudu 1,70 miljonit eurot ja negatiivsest muutusest rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis.

Arvestamata väljamaksete mõju Fondi puhasväärtusele, oleksrenditegevusest teenitud rahavoog ja negatiivne muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis mõjutanud puhasväärtust +0,48% võrra võrreldes eelmise kuuga. EPRA NAV vähenes 2020. aasta aprilli lõpu seisuga 1,4268 euroni osaku kohta, mis tähendab -0,56% langust viimase kuuga. Fond teenis 2020. aasta aprillis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 734 tuhat eurot.

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi fondivalitseja jätkab aktiivset pandeemia majandusliku mõju jälgimist ning hindab
regulaarselt Fondi nõudeid ja võimalikke allahindlusi üürnikele. COVID-19 viirusepuhang toob tõenäoliselt kaasa täiendavad eraldised Fondi nõuete osas 2020. aasta teise kvartali jooksul. 2020. aasta aprilli lõpus oli fondil piisavalt likviidsusvahendeid (8 643 tuhat
eurot), et katta likviidsusvajadused keset COVID-19 pandeemiat.

Kinnisvaraintervjuu #15: Tõnu Toompark (Kinnisvarakool) ja Algis Liblik (1Estate Kinnisvara)

Tõnu Toompark ja Algis Liblik räägivad majutuskorterite ehk lühiajalise üüri valdkonna arengutest koroona-kriisi tingimustes.

Juttu tuleb sellest, kas turistid võiksid Eestisse tagasi tulla, kuni praktiliste hinnapoliitika küsimusteni.

Kinnisvarakool

Värsked kinnisvarauudised otse meilile

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.


 

Baltic Horizon Fund: 2020. aasta I kvartali konsoleeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused I kvartali 2020. aasta kohta.

COVID-19 pandeemia mõju
2020. aasta alguses hakkas kõikjal maailmas levima uus koroonaviirus (COVID-19), mis on mõjutanud erinevate riikide, sh Balti riikide, ettevõtteid ja majandust. Viiruse levik on muutnud oluliselt Fondi tegevuskeskkonda, millel on tõenäoliselt negatiivne mõju Fondi 2020. aasta majandustulemustele.

Kuna olukord on ebakindel ja kiiresti muutuv, ei ole Fondi juhtkonnal veel võimalik täpselt hinnata, millised on viirusepuhangu tagajärjed Fondi finantstulemustele. 2020. aasta I kvartali tulemusi pandeemia eriti ei mõjutanud ja need olid head. Märkimisväärne mõju Fondi tulemustele ilmneb 2020. aasta II kvartalis, sest pandeemia hakkas Fondi tegevusele mõju avaldama alles 2020. aasta märtsi lõpus.

COVID-19 puhangu tõttu on Fondi valitseja Northern Horizon Capital AS võtnud kasutusele konkreetseid meetmeid, et juhtida pandeemiast tingitud riske ja kaitsta Fondi investorite vara pikaajalist väärtust. Fondivalitseja eesmärk on optimeerida tegevuskulusid ja jätkata aktiivset suhtlust rentnikega, et tagada rendimaksete pikaajaline laekumine. Fondi finantsseisundi tugevdamiseks on Fond otsustanud jätta ligikaudu 1,8 miljoni euro ulatuses jaotuskõlblikku rahavoogu 2020. aasta I kvartali tulemuste eest välja maksmata. Fondivalitseja jälgib tähelepanelikult pandeemia majanduslikku mõju ja hindab tulevasi väljamakse-tasemeid järgnevate perioodide majandustulemuste alusel ümber.

Fond on rakendanud mitmeid meetmeid, mille eesmärk on leevendada rahalisi raskusi, mis on tabanud kõige haavatavamaid rentnikke, kelle tegevusele viirusepuhang on kõige tõsisemat mõju avaldanud. Fond on nõustunud nende puhul rendi maksmist 90 päeva edasi lükkama ja loobunud edasilükkamisega seotud trahvidest ja intressidest.

Baltic Horizon Fund peab valdavalt kaubandussegmendi rentnikega aktiivseid läbirääkimisi karantiiniperioodi rendimaksete vähendamise ja tühistamise üle. Sellel on negatiivne mõju Fondi 2020. aasta II kvartali tulemustele. Vastavalt diskussioonidele kaubandussegmendi rentnikega, on 15. mai 2020 seisuga Fondi juhtkond otsustanud karantiiniperioodi puhul rendimakseid vähendada keskmiselt 50% ulatuses ning seda vajadusel maksimaalselt juulini 2020. Lõplik otsus sõltub sellest kui palju on iga rentnik olnud mõjutatud karantiiniperioodist ning laekuvast riigiabist.

Väljamaksed 2019. aasta IV kvartali ja 2020. aasta I kvartali tulemuste eest
31. jaanuaril 2020 kuulutas Fond osakuomanikele 2019. aasta IV kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 3 175 tuhat eurot (0,028 eurot osaku kohta). See teeb 2019. aasta IV kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 2,16%.

24. aprillil 2020 kuulutas Fond osakuomanikele 2020. aasta I kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 701 tuhat eurot (0,015 eurot osaku kohta). See teeb 2020. aasta I kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 1,12%.

Puhaskasum ja puhas renditulu
Fondi 2020. aasta I kvartali puhaskasum oli 3,4 miljonit eurot, 54,3% suurem kui 2019. aasta I kvartalis, mil puhaskasum oli 2,2 miljonit eurot. Puhaskasumile avaldas märkimisväärset mõju puhta renditulu kasv, mis oli tingitud uute kinnisvarainvesteeringute omandamisest 2019. aastal. Puhta renditulu kasvu positiivset mõju vähendas teatud määral halduskulude ning neto finantskulude kasv. Finantskulude kasvu põhjustas keskmise laenukapitali kulukuse määra tõus. Kvartali kasum osaku kohta oli 0,03 eurot (2019. aasta I kvartal: 0,03 eurot).

Kontsern teenis kvartalis 5,8 miljonit eurot puhast renditulu. 2019. aasta I kvartali puhas renditulu oli 3,9 miljonit eurot. Kasv saavutati tänu uutele, 2019. aastal kaasatud kapitali abil omandatud kinnisvara-investeeringutele. Portfelli praeguse suurima vara, Galerija Centrsi, ja North Stari ärikeskuse omandamine avaldas Kontserni 2020. aasta I kvartali puhta renditulu kasvule olulist mõju. Portfelli EPRA võrreldav puhas renditulu suurenes aastaga 2,8% peamiselt Eesti ja Läti turgude tugevamate tulemuste tõttu. Mõneti mõjutas tulemust ka Leedus määratud eraldised, mille põhjustas juba 16. märtsil alanud karantiiniperiood.

2020. aasta I kvartali puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: büroo 49,2% (2019. aasta I kvartal: 55,1%), kaubandus 46,2% (2019. aasta I kvartal: 38,4%) ja vaba aeg 4,6% (2019. aasta I kvartal: 6,5%).

Keskses äripiirkonnas asuvate ostukeskuste (Postimaja, Europa ja Galerija Centrs) teenitud renditulu moodustas 36,1% Fondi portfelli 2020. aasta I kvartali puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste teenitud puhas renditulu moodustas 2020. aasta I kvartalis 10,1%.

Fondi kinnisvarainvesteeringute I kvartali puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 39,9% (2019. aasta I kvartal: 28,0%), Leedu 34,6% (2019. aasta I kvartal: 36,8%) ja Eesti 25,5% (2019. aasta I kvartal: 35,2%).

Varade brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)
2020. aasta I kvartali lõpuks kasvas Fondi varade brutoväärtus eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,4% ja tõusis 373,3 miljoni euroni (31. detsember 2019: 271,7 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt Meraki büroohoone arendusprojekti tehtud investeeringutest. Fond kavatseb Meraki büroohoone ehitust 2020. aastal jätkata, samas jälgides COVID-19 pandeemia mõju ulatust. Fondivalitseja jälgib pandeemia majandus-mõju ja tagab piisava likviidsustaseme ehituse ajal.

Varade puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)
Fondi varade puhasväärtus püsis stabiilsena ja oli 2020. aasta I kvartali lõpu seisuga 152,5 miljonit eurot. Kvartali paremaid majandustulemusi tasakaalustasid osakuomanikele tehtud väljamaksed summas 3,2 miljonit eurot ja rahavoo riskimaandamise reservi negatiivne muutus summas 0,2 miljonit eurot. Seisuga 31. märts 2020 oli osaku puhasväärtus 1,3452 eurot (31. detsember 2019: 1,3451 eurot) ja EPRA nõuete kohaselt arvestatud osaku puhasväärtus 1,4349 eurot (31. detsember 2019: 1,4333 eurot).

Kinnisvarainvesteeringud
Baltic Horizon Fundi portfelli kuulub 15 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut ja üks lõpetamata kinnisvarainvesteering Meraki maatükil. 2020. aasta I kvartali lõpus hinnati Fondi portfelli väärtuseks 360,3 miljonit eurot (31. detsember 2019: 358,9 miljonit eurot). Kvartali jooksul tegi Kontsern 0,1 miljoni euro ulatuses investeeringuid olemasolevasse portfelli ja investeeris lisaks 1,3 miljonit eurot Meraki arendusprojekti.

Intressikandvad laenukohustised ja võlakirjad
Intressikandvad laenukohustised ja võlakirjad püsisid sarnasel tasemel kui 31. detsembril 2019 ja moodustasid 205,8 miljonit eurot. Pangalaenukohustised vähenesid pisut laenuamortisatsiooni tõttu. Aastane laenu-amortisatsioon moodustab 0,2% kogu tasumata jäägist.

Rahavood
2020. aasta I kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 4,3 miljonit eurot (2019. aasta I kvartal: positiivne summas 3,0 miljonit eurot). Investeerimistegevuse rahavoog oli olemasolevatesse kinnisvara-investeeringutesse tehtud täiendavate investeeringute tõttu negatiivne summas 0,1 miljonit eurot (2019. aasta I kvartal: negatiivne summas 17,9 miljonit eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 4,6 miljonit eurot (2019. aasta I kvartal: positiivne summas 5,6 miljonit eurot). Kvartali jooksul tegi Fond rahalise väljamakse summas 3,2 miljonit eurot ja maksis pangalaenudelt ja võlakirjadelt regulaarseid intresse.

2020. aasta I kvartali lõpus oli Fondil piisavas koguses raha ja raha ekvivalente (9,4 miljonit eurot), et rahuldada oma likviidsusvajadusi COVID-19 pandeemia ajal.

Peamised kasumi näitajad

Tuhandetes eurodes         I kv 2020 I kv 2019 Muutus (%)
Puhas renditulu         5 772 3 916 47,4%
Halduskulud -889 -709 25,4%
Muu äritulu 8 6 33,3%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4
Ärikasum         4 887 3 213 52,1%
Finantstulud ja -kulud (neto) -1 376 -897 53,4%
Maksueelne kasum         3 511 2 316 51,6%
Tulumaks -157 -143 9,8%
Perioodi puhaskasum       3 354 2 173 54,3%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 113 387 525 78 496 8311 44,4%
Kasum osaku kohta (eurodes)       0,03 0,03

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes         31.03.2020 31.12.2019 Muutus (%)
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 356 666 356 575 0,0%
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud 3 669 2 367 55,0%
Varade brutoväärtus (GAV)       373 345 371 734 0,4%
Intressikandvad laenukohustised ja võlakirjad 205 765 205 827 -0,0%
Kohustised kokku         220 813 219 216 0,7%
Varade puhasväärtus (NAV)       152 532 152 518 0,0%
Ringluses olevate osakute arv 113 387 525 113 387 525
Osaku puhasväärtus (eurodes) IFRS-i nõuete kohaselt   1,3452 1,3451 0,0%
Osaku puhasväärtus (eurodes) EPRA nõuete kohaselt   1,4349 1,4333 0,1%
Laenu tagatuse suhtarv (%) 57,1% 57,3%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 2,6% 2,6%
  1. Osakute arv ei sisalda 255 969 osakut, mille Fond omandas osakute tagasiostu programmi raames.

Kinnisvarainvesteeringute tulemused

Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli keskmine tegelik täitumuse määr oli 2020. aasta I kvartalis 97,6% (IV kvartal 2019: 98,0%). Kõiki rendigarantiisid arvesse võttes oli sisemine täitumuse määr 97,6% (IV kvartal 2019: 98,0%). Seisuga 31. märts 2020 oli täitumuse määr 97,4% (31. detsember 2019: 98,3%). Keskmine otsene tootlus oli 2020. aasta I kvartalis 6,7% (IV kvartal 2019: 6,6%) ja esmane puhastootlus 6,5% (IV kvartal 2019: 6,4%). Tootluste tõus tulenes peamiselt Eesti kinnisvara-investeeringute parematest võrreldavatest tulemustest. Kogu portfelli keskmine rendihind oli 2020. aasta I kvartalis 13,5 eurot ruutmeetri kohta.

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1
(tuhandetes eurodes)
Renditav netopind
(m2)
Otsene tootlus2 Esmane puhas-tootlus3 Täitumuse määr
I kv 2020
Vilnius, Leedu            
Duetto I Büroo 16 460 8 587 7,5% 6,8% 100,0%4
Duetto II Büroo 18 935 8 674 7,3% 7,1% 100,0%4
Europa ostukeskus Kaubandus 40 721 16 856 6,2% 5,7% 95,1%
Domus Pro ostukeskus Kaubandus 16 670 11 247 7,7% 7,2% 97,5%
Domus Pro ärikeskus Büroo 7 740 4 831 8,7% 7,3% 100,0%
North Star ärikeskus Büroo 20 104 10 550 7,0% 7,3% 100,0%
Meraki arendus 3 669
Vilniuses kokku   124 299 60 745 7,1% 6,6% 98,2%
Riia, Läti            
Upmalas Biroji bürookompleks Büroo 24 209 10 458 7,5% 7,4% 100,0%
Vainodes I Büroo 20 902 8 052 6,8% 6,9% 100,0%
LNK Centre Büroo 17 007 7 453 6,4% 6,5% 100,0%
Sky ostukeskus Kaubandus 4 851 3 254 7,7% 8,0% 98,4%
Galerija Centrs Kaubandus 76 408 20 022 6,0% 5,9% 93,0%
Riias kokku   143 377 49 239 6,5% 6,4% 97,0%
Tallinn, Eesti            
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 32 250 9 145 4,5% 4,8% 95,6%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 15 150 8 664 9,0% 7,1% 100,0%
G4S-i peahoone Büroo 17 550 9 179 7,8% 6,9% 100,0%
Lincona Büroo 17 820 10 871 8,2% 7,3% 100,0%
Pirita ostukeskus Kaubandus 9 889 5 508 6,0% 7,5% 86,5%
Tallinnas kokku   92 659 43 367 6,5% 6,3% 97,3%
Portfell kokku   360 335 153 351 6,7% 6,5% 97,6%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2019 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
  2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
  3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
  4. Sisemine täitumuse määr on rendigarantii tõttu 100%.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 01.01.2020-31.03.2020 01.01.2019-31.03.2019
 
Renditulu 6 209 4 151
Teenustasutulu 1 356 763
Renditegevuse kulud -1 793 -998
Puhas renditulu 5 772 3 916
Halduskulud -889 -709
Muu äritulu 8 6
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4
Ärikasum 4 887 3 213 
Finantstulud 1 2
Finantskulud -1 377 -899
Finantstulud ja -kulud kokku -1 376 -897
     
Maksueelne kasum 3 511 2 316
Tulumaksukulu -157 -143
Perioodi kasum 3 354 2 173
     
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskahjum -178 -556
Rahavoogude riskimaandamise puhaskahjumiga seotud tulumaks 13 36
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkahjum kokku -165 -520
     
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku 3 189 1 653
     
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)   0,03 0,03


KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 31.03.2020 31.12.2019
     
Põhivarad    
Kinnisvarainvesteeringud 356 666 356 575
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud 3 669 2 367
Tuletisinstrumendid 29 73
Muud põhivarad 55 54
Põhivarad kokku 360 419 359 069
     
Käibevarad    
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 291 1 794
Ettemaksed 358 301
Muud käibevarad 893 734
Raha ja raha ekvivalendid 9 384 9 836
Käibevarad kokku 12 926 12 665
Varad kokku 373 345 371 734
     
Omakapital    
Sissemakstud kapital 138 064 138 064
Rahavoogude riskimaandamise reserv -1 721 -1 556
Jaotamata kasum 16 189 16 010
Omakapital kokku 152 532 152 518
     
Pikaajalised kohustised    
Intressikandvad võlakohustised 205 661 205 718
Edasilükkunud tulumaksukohustised 6 343 6 199
Tuletisinstrumendid 1 862 1 728
Muud pikaajalised kohustised 1 327 1 298
Pikaajalised kohustised kokku 215 193 214 943
     
Lühiajalised kohustised    
Intressikandvad võlakohustised 405 414
Võlad tarnijatele ja muud võlad 4 546 3 171
Tulumaksukohustis 8
Muud lühiajalised kohustised 669 680
Lühiajalised kohustised kokku 5 620 4 273
Kohustised kokku 220 813 219 216
Omakapital ja kohustised kokku 373 345 371 734


Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:

Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Avaldamine: GlobeNewswire, Nasdaq Tallinn, Nasdaq Stockholm, www.baltichorizon.com

Käesolev teade sisaldab informatsiooni, mille Fondivalitseja on kohustatud avaldama Euroopa Liidu turukuritarvituse määruse kohaselt. Informatsioon esitati avaldamiseks 15.05.2020 kell 23:05 Eesti aja järgi ülalmainitud avaldamiskanalite esindajatele.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!