Kinnisvara24: Kuidas raskel ajal kinnisvara müüa?

Oleme sattunud olukorda, kus keegi meist ei ole varem olnud. Me ei tea, millised ajad on ees ja mida teeb turg. Ilmselt on aga kõigil abi nippidest, mida raskel ajal kinnisvara müügis kasutada.

Pane kirja kõik objekti positiivsed omadused

Mõtle, miks peaks keegi selle maja või korteri vastu huvi tundma, ja kirjuta lähtuvalt sellest löögivõimeline müügikuulutus. Too välja objekti positiivsed omadused, olgu selleks suurepärane asukoht, kvaliteetsed materjalid, hea planeering või mõistlik hind.

Oleme kogu aeg rõhutanud hea müügiteksti vajalikkust, aga nüüd on see olulisem kui kunagi varem. Guugelda parimaid müügitekste ja kui tunned, et endal jääb oskustest puudu või sul ei tule vaimu peale, palu appi keegi, kellel kirjutamine hästi välja tuleb.

Suurepärased pildid. Või kõige paremad tegelikult

Kui müügis on palju objekte, on väga tähtis silma torgata. Tee nii head pildid, kui su vahendid lubavad, ja pilte olgu pigem rohkem kui vähem. Eriti oluline on esimene pilt. Vali seda hoolega.

Eriti heade piltidega kuulutusi jagame ka meie oma Facebooki seinal ja Instagramis. Tasub pingutada, eks ole!

Realistlik hind

Realistlik hind on tähtsam kui kunagi varem. Kui varem sai väikest õhku ja allahindlusruumi lubada, siis rasketel aegadel ei ole see paraku enam võimalik. Kui tahad mõistliku aja jooksul korteri või maja ära müüa, pead hinna sättima pigem pessimistlikult kui optimistlikult.

Pange koos omanikuga objektile veidi väiksem hind kui keskmine pakkumine. See tõmbab tähelepanu ja samas ei ole vahe väga suur.

Turunda, turunda, turunda!

Raskel ajal ei müü üksi asi end ise. Selleks on vaja vaeva näha ja müügil olevat objekti korralikult turundada.

Tee tööd Facebooki gruppidega. Jaga kuulutust mitmes grupis ning lisa link ka kommentaaridesse, kui keegi peaks sellist pinda otsima. Nii jõuab sinu kuulutus just õigete inimesteni.

Lingi jagamisel kasuta alati Kinnisvara24 linki. Seda sellepärast, et kui kasutaja on kord meie lingil klikanud, kuvatakse talle sama kuulutust eri saitidel ja sotsiaalmeedias korduvalt. Nii näeb klient, kelle maja või korterit sa müüd, et sa teed väga head promotööd, ning teiseks – huviline ei unusta nähtud kuulutust ja tuleb oma potentsiaalset uut kodu suurema tõenäosusega vaatama.

Vaata, kas välisuks on tip-top

Kui majale või korterile on tekkinud ostuhuviline, näeb ta vaatama tulles esimese asjana muidugi välisust. Kui see vajab väikest kõpitsemist või kasvõi lingi vahetust, tasub see töö ette võtta. Esmamulje häälestab inimest ja tekitab teatava hoiaku, tahame me seda või mitte.

Sama kehtib ka muude väiksemate parandustööde puhul: kui väikse kuluga saab hakkama, siis lase omanikul see ära teha. Kui ostja mõistab, et ta peab kohe sisse kolides asuma seda või teist parandama, valib ta ilmselt teise koha, kus pole vaja midagi sellist teha.

Kasuta objekti valmis sättemisel professionaali abi

Inimesed, kes müügis olevat maja või korterit vaatama tulevad, otsivad endale suure tõenäosusega kodu. Ning selleks, et see teiste hulgast silma paistaks, peab see olema hubane ja õdus.

Üks soovitus on kasutada maja või korteri vaatamisvalmis seadmisel professionaali abi. Kui sa seda teha ei taha, siis lase toad nii tühjaks teha, et huvilisel on võimalik ette kujutada, millised need tema mööbli ja sisekujundusideedega välja näeksid. Igasugused fotod, nipsasjad, ajakirjad jms oleks mõistlik selleks ajaks kokku pakkida.

Pealegi, kui toad on pudi-padist tühjaks tehtud, paistavad need ühtlasi suuremad välja.

Hea lõhn on olulisem kui sa arvad

Hea lõhn, mis uksel vastu tuleb, on esmamulje tekkimisel ülioluline. Kui praegu pole aroomid kiita, siis küpseta saiakesi ja tee kohvi või põleta tubades natuke mahedat viirukit. Nii on mõnus lõhn garanteeritud.

Kui ostjaid ei leidu, tee paus

Kui sa 90 päeva jooksul oma objektile ostjaid ei leia, tee väike paus ja võta korraks kuulutus maha. Kui kuulutus on vana, siis tundub, et sellel korteril või majal peab kindlasti midagi viga olema, et see pole ostjat leidnud.

Tee võimalusel uued pildid ja pane maja või korter umbes kuu pärast uuesti müüki. Vahepeal võid hoolega hinnamonitooringut teha, et uuel kuulutusel hinda võimalikult täpselt sihtida.

Ole valmis läbi rääkima

Sa ei tea, mida hinnad võivad paari-kolme kuu pärast teha. Sellepärast ütle omanikele, et nad ei laseks head võimalust käest ja võtaksid ehk pisut väiksema pakkumise ka vastu.

https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/kuidas-raskel-ajal-kinnisvara-muua/

1Partner: Kinnisvaratehingute arv kukkus pea veerandi, kuid hinnad püsivad

1PartnerMärtsis müüdi Tallinnas 662 korterit, mis on 21 protsenti vähem kui veebruaris, samas püsis ruutmeetri hind 2073 euroga endisel tasemel, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti tehinguinfot.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul tehakse varem lepitud tehingud ära, kuid uusi on tuntavalt vähem. “Kinnisvarakuulutusi vaadatakse praegu märksa rohkem kui kuu tagasi, kuid inimesed on äraootaval seisukohal. Aprillis langeb tehingute arv tõenäoliselt veel,” ütles Vahter.

“Hinnad esialgu püsivad, sest turuosalised võtsid eelmisest kriisist õppust ja on rahaasjades konservatiivsemat joont hoidnud. Ka aa taesimene kvartal oli tugev ning see aitab paljudel nina veepeal hoida. Kui kriis aga jääb pikalt kestma, siis on kõik võimalik,” lisas Vahter.

“Kinnisvarasektor hingab muu majandusega samas rütmis. Need, kel hea palk või korralik rahatagavara, on praegu küllalt heal  positsioonil.Sama käib ka kinnisvaraarendajate kohta – suurtel ja hästi kapitaliseeritud ettevõtetel on piisavalt vahendeid ja müügiga pole kiiret. Nõrgema finantstervisega arendajaid ohustab viirus samamoodi nagu riskirühma kuuluvaid inimesi,” ütles Vahter.

Märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 861 ostu-müügitehingut, mis on ligi 25 protsenti vähem kui veebruaris. Viimati oli sarnase tehingute arvuga kuu 2014. aastal. Pealinna kinnisvaratehingute koguväärtus langes kuuga 37 protsenti 97 miljoni euroni.

Märtsis müüdi Tallinnas 662 korterit, mis on 21 protsenti vähem kui veebruaris. Korterite keskmine ruutmeetrihind oli märtsis 2073 eurot, mis on 0,1 protsenti vähem kui veebruaris. Pealinna odavaim korter müüdi 1000 ning kalleim 890 000 euro eest.

Märtsis müüdi pealinnas 19 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 12 võrra vähem kui varasemal kuul. Soodsaim eramu müüd 20 000 ning kalleim 725 000 euro eest.

Märtsis müüdi kolm elamumaa krunti, mis on veebruariga võrreldes 17 võrra vähem.

Arco Vara: Kinnisvara koroonapäeviku II kanne: 01. aprill 2020

Arco VaraEilse kuupäevaga lõppes märtsikuu ning saab tagantjärele juba esialgset kinnisvaraturu statistikat analüüsida. Arvestades, et seadusandlusest tulenevalt on notaritel õigus tehtud tehingute andmeid edastada kuni käesoleva kuu kümnenda kuupäevani, võib mõningal määral lähinädalatel veel siiski tehingute arv suureneda kui ka hinnatase marginaalselt muutuda.

Märtsikuu jooksul tehti Tallinna korteriturul 662 ostu-müügitehingut, mida oli 21% vähem kui veebruaris ning 20% vähem kui 2019. aasta märtsis. Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaankeskmiseks hinnatasemeks 1991 €/m2, mida oli 2,6% vähem kui veebruaris, kuid koguni 10% enam kui veel aasta tagasi samal perioodil. Seda, kas 2,6%-line mediaanhinna langus indikeeris juba ka tegelikku tehinguhindade langust, ei saa veel siiski otseselt kinnitada. Kui vaatame keskmise korteritehingu hinda, milleks kujunes märtsis 117 800 eurot, oli seda siiski 2,1% võrra enam kui veel veebruaris.

Kuna me ei tea veel, millises mahus müüdi märtsi vältel täiesti uusi kortereid ja millises mahus järelturukortereid, võis mõningane mediaanhinna langus aset leida pelgalt tehtud tehingute struktuuris aset leidnud muutuste tõttu. Arvestades, et järelturul langeb hetkel tehingute arv oluliselt ulatuslikumalt kui uute korterite puhul, püsib ka veel aprillis hinnatase tõenäoliselt suhteliselt sarnasel tasemel nagu veel aasta esimestel kuudel. Viimast just seetõttu, et uute korterite osas on võlaõiguslikud lepingud korteri ostmiseks sõlmitud suures osas juba 2019. aastal, kuid järelturul tehakse ostu-müügitehingu jaoks kokkuleppeid keskmiselt ainuüksi nädal varem. Kuna turuaktiivsus püsis märtsi vältel isegi oodatust veidi kõrgemal tasemel, moodustas tehtud tehingutest uute korterite müük tõenäoliselt arvestatava osa, mida kinnitab ka aritmeetilise keskmise hinna püsimine võrreldes veebruariga täpselt samal tasemel (2073 €/m2).

Kinnisvaraturul on ostu-müügitehingute turg üsna madala efektiivsusega, mistõttu ei olegi olnud hetkel laiapõhjaline hinnalangus koheselt oodatav. Kinnisvaraturul võtab hinnalanguse kujunemine ja sellest taastumine mõnevõrra kauem aega kui näiteks finantsturgudel. Kui võtame olukorra illustreerimiseks näiteks OMX Tallinna börsiindeksi ja kõrvutame seda Tallinna korterituru mediaanhinnaga, avaneb 2008. aasta majanduskriisi taustal pilt, kus kinnisvaraturul tehti hinnatasemete põhi kaks kvartalit hiljem kui börsil, mida võiks huvipärast justkui ühe indikaatorina jälgida ka käesoleva kriisi vältel.

Vaadates pakkumiste arvu ja pakkumishindade muutusi Tallinnas märtsikuu vältel, siis avaneb pilt, mis kirjeldab pakkumiste arvu kasvu korteriturul keskmiselt 1,8% juures ja keskmise pakkumishinna muutust +0,4% tasemel. Teisisõnu, vähemalt ostu-müügitehingute turul ei saa me veel märtsi näitel rääkida ei märgatavast pakkumiste arvu kasvust või ka pakkumishindade langusest. Jah, saab juba välja tuua mõningaid uusarenduste projekte, kus pakkumishindu langetati juba märtsi eelviimasel nädalal maksimaalselt 15% võrra, kuid seal tekib ka omakorda küsimus, et kas need korterid enne pakkumishindade langetamist oleksid üldse kunagi sellisel hinnatasemel ostjaid leidnud ka koroonaviiruse pandeemia esilekerkimiseta. Keskmise pakkumishinna kasvu võis märtsi vältel täheldada tõenäoliselt asjaolu tõttu, et pakkumisse lisati veelgi enam uusi kortereid, mille ruutmeetrihind on varasemast napilt kõrgem, mis on ka olnud viimaste aastate hinnakasvu peamiseks põhjuseks. Tartus võisime seevastu märtsis täheldada küll pakkumishindade langust, aga selle taustal vähenes ka pakkumiste arv, mis pigem viitab veel uute korterite edukale müügile ja nende pakkumisest väljalangemisele.

Arvestades, et Tallinnas uute korterite müük väheneb, uute korterite ehitamine väheneb, uute korterite olemasolev laojääk väheneb ning üldine nõudlus elamispindade järele väheneb, võib juba varasemalt sõlmitud uute korterite võlaõiguslike lepingute vähenemise taustal peatselt ka statistiline hinnalangus kiireneda. Korterituru hinnataseme juures on siiski alati oluline jälgida seda, mida teevad uued ja vanad korterid eraldiseisvalt, keskmist korterit kui sellist sisuliselt tegelikkuses turul ei eksisteeri, s.t keskmine korter on viimaste aastate taustal olnud ~ 30% täiesti uus ja ~ 70% ehituslikult vanem. Kui uute korterite turu osas kiire vahelepõige teha, siis mind isiklikult huvitab peatselt, kuidas ehitussektor ilma ukrainlasteta ja valgevenelasteta piiride suletuse tõttu toime tuleb.

Turul laiapõhjaliselt aset leidva hinnalanguse tekkimiseks peaks varuma veel natukene aega. Eriolukorra kestmise vältel ostu-müügitehingute turul tõenäoliselt kardinaalseid muutusi aset ei leia, sest nii müüjad kui ka ostjad istuvad kodus ning turg sisuliselt ei toimi. Suur hulk maaklereid kui ka iseseisvalt müüjaid täna isegi ei näita klientidele kortereid, isegi kui nad seda sooviksid. Kui eriolukord lõppeb ja turg taas enamvähem normaalselt toimima saab hakata, hakkame alles nägema pakkumise kuhjumist ja selle negatiivset mõju hinnatasemele, kuna likviidsus asub kasvava tööpuuduse ja halveneva tarbijate kindlustunde tõttu võrreldes varasemaga kukkuma. Olukorras, kus pakkumine pole isegi veel suurenema asunud ning pakkumishindu mõnede varade puhul juba langetatakse, saame rääkida pigem kahest tegurist.

Esiteks, kinnisvaramaaklerid üritavad kliente nõustada, et pakkumishinnas alla tulla ja müüki kiirendada, sest kliendi sooviks on enamasti ikkagi oma vara võimalikult kiiresti müüa ning tänases turusituatsioonis on selleks ainukeseks viisiks hinnalangetus. Teiseks, suur hulk kinnisvaraomanikke hoiab meediast uudiseid lugedes kahe käega peast kinni ja langetab pakkumishinda ilma ühegi muu põhjuseta, s.t ta ei tee seda mitte niivõrd pakkumise ja nõudluse muutuste tõttu vaid puhtalt hirmust. Hirm on ka täna see, mis turgu selgelt domineerib, iseasi on aga sealjuures, et kui suur hulk ostjatest ja müüjatest sellega peatselt kaasa läheb. Kui mõni suurem arendaja peaks pakkumishindu varsti langetama, võib see olla juba piisav päästik, mis vallandab kogu kinnisvaraturul laiapõhjalise pakkumishindade languse. Kriis on aga alles alanud ning suuremad muutused kinnisvaraturul alles ootavad ees.

Oluliselt efektiivsem on aga üüri- ja ennekõike lühiajaline üüriturg, kust käesoleva kinnisvaraturu langusfaas on alguse saanud. Ainuüksi viimase seitsme päevaga on Tallinna üüriturule lisandunud 15% võrra enam pakkumisi, millest tõenäoliselt suurem osa pärineb endiste lühiajalise majutuse üürikorterite arvelt. Arvestades senist investeerimisbuumi ja üürikorterite aktiivset soetamist, on mainimist väärt, et aastaga on üürikorterite pakkumine Tallinnas suurenenud pea 50% võrra. Tartu linnas on aastane muutus olnud veelgi suurem, kus pakkumine on kasvanud 75%. Arvestades, et perioodil 03.2007 – 06.2009 suurenes Tartus üürikorterite pakkumine 900% (jah, lugesid õigesti, üheksa kahe nulliga) ning Tallinnas perioodil 04.2007 – 04.2009 575%, peaks veel täna olema ruumi kasvada küll ja veel, sest kümnenditaguse kriisi korral polnud ei üürikinnisvarasse investeerimine niivõrd laialdane kui täna ega sisuliselt eksisteerinud ka lühiajalise majutuse turgu.

Suur osa lühiajalise majutuse korteritest hakkab peatselt olema nii müügi- kui ka üürikuulutusena samaaegselt, tõstes omakorda ka müügipakkumiste arvu. Õnneks või kahjuks omab väärtpabereid Eesti elanikkonnast väljaspool pensionifonde ainuüksi ligikaudu 4% elanikkonnast, mistõttu ei pea paljud oma üürikinnisvara müüki hindade langedes mõistlikuks, sest selle rahaga pole midagi targemat nagunii peale hakata, isegi kui väärtpaberite turul on toimumas kriisiaegne soodusmüük. Lühiajalise majutuse korterid on pikaajalise üüri turul täna aga selgelt eelisseisus, sest suurel hulgal sellistel korteritel on väga heas seisukorras siseviimistlus ning üldine klienditeeninduse tase on kordades parem kui pikaajalisel üüriturul, mistõttu endiste lühiajaliste üürikorterite pidajad peaksid käesoleva perioodi kergemini üle elama kui näiteks tüüpilised Lasnamäe üürileandjad, kes iga kuu 5nda kuupäeva varahommikul ukse taha koputama tulevad, et üür sularahas saada.

Meediast on juba mitmeid kordi läbi käinud, kuidas käesolev meditsiiniline kriis asub kinnisvaraturu trende jäädavalt muutma just vastulinnastumise trendi esilekerkimisega. Vastulinnastumine iseenesest tähendab seda, et näiteks Tallinnast hakatakse mingil põhjusel, milleks hetkel oleks koroonaviirus, kolima hajaasustusega piirkondadesse elama. Jah, ajutiselt see leiab aset, kuid mitte viirusesse nakatumise kartuses, vaid seetõttu, et tööpuudus teeb hüppelise kasvu ja väga paljudel pole enam kusagil mujal elada kui vanemate või vanavanemate juures maal või mõnes väikelinnas, kust suur hulk Tallinna nooremapoolseid elanikke on esialgselt tulnud. Ei saa populaarseks ka maakodud või suvilad, vastupidi, kuna leibkondade sissetulekud vähenevad suureneva tööpuuduse ja väheneva palga tõttu, peab üsna suur hulk inimesi oma teise kinnisvara müüma, et eelolevatel kvartalitel või aastatel majanduslikult ellu jääda. Tööturg asub kriisist taastuma kõige esimesena Tallinnas ja Harjumaal, mistõttu väikelinnadest ja maapiirkondadest väljaränne hakkab aasta II pooles ja 2021. aastal taas tõenäoliselt hoogustuma, mis viib ääremaastumise taaskordse võimendumiseni. Ida-Virumaal langeb lähitulevikus korterituru mediaanhind alla 2009. aasta taseme, sest piirkondlike suhteliselt monofunktsionaalsete keskuste ellujäämine olukorras, kus põlevkivitööstus tervikuna peab konkureerima ligi 20-dollarilise toornafta barrelihinnaga, ei tõota Ida-Virumaale just kuigi positiivset tulevikku.

Aprill toob ennekõike turuaktiivsuse tugeva languse. Kui vaadata välisriike ja neis paiknevaid linnu, kus koroonaviiruse epideemia laine on Eestist mõnevõrra eespool, on korteriturgudel tehingute arv langenud eriolukorra keskele jäävatel perioodidel keskmiselt kuni 70% võrra. Tallinnas ja Tartus jääb korterituru tehingute arvu hoidma uute korterite turg, mis ei ole aga otseselt seotud aprillis või märtsis sõlmitud ostu-müügitehingu kokkulepetega. Järelturuaktiivsus püsib aprillis seega tunduvalt madalam kui veel varasematel kuudel, mis tuleb eriti selgelt esile tõenäoliselt just Eesti piirkondlikes keskustes, kus uute korterite turg puudub. Kuna aga koroonaviiruse levik on väljaspool Harju-, Tartu- ja Saare maakonda olnud seni suhteliselt tagasihoidlik, võib aga nii mõneski väikelinnas olla kinnisvaraturul hetkel optimism veel tunduvalt suurem kui näiteks pealinnas või Kuressaares, sest inimesed ei pruugi ennast tunda kuigi mõjutatuna.

Kinnisvara koroonapäevik on Arco Vara kinnisvaraanalüütiku ja kutselise hindaja Mihkel Eliste jooksev ülevaade turu hetkeseisust. Analüüs ilmub nii kirjalikus kui ka video vormis kord nädalas Arco Vara blogis ning sotsiaalmeedias.

Nordecon: COVID-19 viiruse levikuga seotud piirangute mõju Nordecon AS dividendide ja aktsiakapitali vähendamise otsustele

NordeconNordecon AS on 06.02.2020. a börsiteates muuhulgas avalikustanud juhatuse ettepaneku dividendideks 2019. a majandusaasta eest ja tuumikaktsionäri kavatsuse aktsiakapitali vähendamiseks 2020. aastal.

Arvestades COVID-19 viiruse kiire leviku piiramiseks Eestis kehtestatud eriolukorda, millel on lähitulevikus eeldatav negatiivne mõju ka ehitussektorile, teeb juhatus kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku 2020. a korralisele aktsionäride üldkoosolekule dividendide maksmise ettepanekut mitte esitada. Samuti on nõukogu informeerinud juhatust kavatsusest aktsiakapitali vähendamise makse ettepanekut aktsionäride korralise üldkoosoleku päevakorda mitte lülitada.

Kuivõrd praeguse riikliku eriolukorra ja sellega kaasnev tegelik mõju  Eesti majandusele, ehitussektorile ja kontserni majandustegevusele on hetkel raskesti hinnatav ja teadmata, plaanivad Nordecon ASi kontserni juhatus ja nõukogu uuesti arutada 2019. a majandusaasta eest dividendide maksmise küsimust pärast 2020. a III kvartali ja üheksa kuu majandustulemuste avaldamist.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2019. aasta konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Tallinn tuli välja toetusmeetmetega ettevõtjatele

Tallinn„Eriolukorra, liikumispiirangute ja paljude linlaste sissetulekute vähenemise tõttu on ettevõtjad loomulikult keerulises olukorras. Reaalsus on see, et elu jäi seisma ja olukord on ettevõtjate jaoks šokeeriv. Pakume välja meetmed eelkõige linna partneriteks olevatele ettevõtetele, mis parandaks nende rahavooge, leevendaks koormust ja aitaks kriisist välja tulla,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Üheks esmaseks meetmeks on otsus tasuda ettevõtetele saadud teenuste ja kaupade eest 10 kalendripäeva jooksul tööde vastuvõtust või kauba kättesaamisest senise 21 või 30 kalendripäeva asemel, mis parandab ettevõtete rahavooge. Samuti loobub linn eriolukorrast tingitud tellimuse täitmise raskuste või tarneraskuste korral lepingujärgsetest sanktsioonidest ja pikendab tähtaegu mõistliku aja võrra. Võimaluse korral rakendatakse pikaajalistes lepingutes lühemaid maksesamme.

Linn tasub igas kuus kokku ligikaudu 15 000 arvet, mille maksetähtaegu otsus puudutab. 2019. aastal oli linnal tehinguid kokku ligikaudu 16 000 ettevõtjaga.

Samuti otsustas linnavalitsus rakendada reklaamimaksu soodustust 50 protsendi ulatuses, sest välireklaamiturg on praegu sisuliselt peatunud. Ehitise pinna kasutusse andmise lepingud reklaami ja teabe eksponeerimise eesmärgil vabastatakse üüri tasumisest 100 protsenti.

Linn vähendab lepingupartnerite üüri- ja kasutustasusid sõltuvalt lepingupartneri tegevusalast ja sellest, millises ulatuses eriolukord mõjutab lepingupartneri majandustegevust. Kõik linna üürnikud sh toitlustus-, kaubandus-, teenindus-, haridus-, spordi-, huvitegevus-, kunsti- ja kultuuriasutused ja välimeediaettevõtted vabastatakse üüri tasumisest 100 protsenti. Teatud lepingute puhul võidakse olukord lahendada juhtumipõhiselt. Kuni 100 protsenti vabastatakse üüritasust  kõik Tallinna Turgude haldusalasse kuuluvad üürnikud. Üürnikel, kes kasutavad linna pinda büroopinnana, alandatakse üürihinda 20 protsenti. Soodustused ei laiene kommunaalkulude tasumisele.

Tallinn jätkab sporditegevuse toetuste maksmist ja vabastab linn spordirajatiste üüritasude maksmisest 100 protsendi ulatuses.

„Lähtudes olukorra keerukusest ja vähenenud omaosalustasude maksmisest tuleb linn spordiklubidele vastu nii palju kui võimalik ning jätkame spordiklubidele sporditegevuse toetuse maksmist eeldusel, et treeningute korraldamine jätkub kaugjuhendamise teel,“ ütles Mihhail Kõlvart.

Toimumata jäänud konverentside, kultuuri- ja spordiürituste kulud hüvitatakse selles osas, mille eest on ettevõte juba maksnud. Otsus puudutab ettevõtteid, kes on linnale esitanud ürituse osalise toetamise taotluse, on toetuse kätte saanud, kuid on olnud sunnitud eriolukorra tõttu ürituse kas ära jätma või edasi lükkama.

Meetmed on planeeritud kolmest kuust aasta lõpuni sõltuvalt meetmest. Nende rakendamine vähendab Tallinna omatulu ja sellega arvestamiseks valmistab linnavalitsus ette linna lisaeelarve. Ettevõtjate abipaketi mõju linnaeelarvele võib ulatuda kuni nelja miljoni euroni.

Uus Maa: Kriis toob kinnisvaraturule ka uusi võimalusi

Uus MaaOlukord on kriitiline ja viiruse mõju ettearvamatu. Siiski, meil kõigil on vaja kuskil elada ja mõnes segmendis avalduvad suurepärased võimalused uuteks asjalikeks otsusteks.

Lühiajaline üüriturg on hetkel kriisis. Pole turiste ning korterite lühiajaline väljaüürimine osutub pea võimatuks. Mitmed investorid on pannud oma korterid ootele ning loodavad peatset kriisi möödumist.

Samas on märkimisväärne hulk neid kortereid, mis lühiajalise kassavoo äralangemisel on otsustatud anda pikaajalisele üürile. Seda trendi on näha kinnisvaramaaklerite jagatavates kuulutustes ning selliste pakkumiste arv on kolmandiku võrra kasvanud.

Siin on võimalus muuta elustiili. Näiteks müüa oma suurem elamispind ja kolida ümber soodsale üüripinnale. Nii saab tekitada endale likviidsust, mida kasutada elamise reservina või investeerida edasi mingil hetkel tekkivasse põnevasse võimalusse.

See on ka suurepärane võimalus mängida ümber oma tänane üürikodu, valides uue elamispinna, mis on oluliselt parema asukoha või suurusega ning samas püsides üürihinnas ikka sarnases suurusjärgus.

Seega, kuigi me kõik ootame, mis saab ning oleme ettevaatlikud oma otsustes, tasub teiselt poolt näha ka uusi võimalusi, tänu millele kriis paremini üle elada või oma elus midagi muuta.

Uus Maa: Ridaelamu kasutuskord – võimalus vältida erimeelsusi naabrite vahel

Uus MaaEestlastest on saamas ridaelamurahvas. Miks ka mitte, sest meile meeldib mugavus, privaatsus, säästlikkus, oma aiake, terrass ja piisavalt parkimisruumi. Kui oled endale uude ridaelamusse kodu ostmas, siis tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kuidas on tagatud ridaelamubokside omanikele naabritega kaasomandis oleva kinnistu kasutamine.

Kinnistule, kuhu ehitatakse ridaelamu, planeeritakse üldjuhul lisaks ka aiaosad, terrassid, laste mänguväljak, parkimiskohad, katlaruumid, koht olmejäätmetele jne. Eriomandi kokkuleppeta on ridaelamubokside omanikel õigus kogu kinnistut kasutada oma parima äranägemise järgi. Taoline käitumine ei pruugi meeldida kõikidele naabritele ning võib omavahelistes suhetes tekitada lisapingeid.

Tähtis on notariaalne kokkulepe

Segaduste ja erimeelsuste vältimiseks tasub sõlmida notariaalne eriomandi kasutamise kokkulepe. Ridaelamuboksi omanike vajadustest lähtuvalt võiks kaasomandis oleva kinnistu jagada:

  • Ühiskasutatavaks alaks, mida kasutavad ja hooldavad kõik omanikud ühiselt;
  • ridaelamuboksi omaniku ainukasutatavaks alaks, millel toimetab ainult ridaelamuboksi omanik ja temaga koos elavad pereliikmed.

Tavaliselt on korrektsed ja ettenägelikud arendajad enne ridaelamubokside müümist kinnitanud notariaalse eriomandi kasutamise kokkuleppe (kasutuskord) ridaelamubokside omanike kaasaomandis oleva osa kasutamiseks.

Kasutuskorras võiks muuhulgas fikseerida:

  • Ala, mis kuulub iga ridaelamuboksi ehk eriomandi juurde. Sellised alad on näiteks aiaosa, terrass ja parkimiskohad, mida kasutavad ning hooldavad vaid konkreetse ridaelamuboksi omanikud;
  • ühisala, mida kasutavad ja hooldavad kõik ridaelamubokside omanikud. Sellised alad on näiteks õueala, katlaruum, mänguväljak jne.

Pane tähele

Kui kinnistu on ümbritsetud aiaga, siis võiks määrata kasutuskorraga aia äärde ühisala, mille kaudu on keskmiste ridaelamubokside omanikel võimalik liikuda näiteks muruniiduki või aiakäruga. Kui taoline ühisala puudub, siis üle naabri aiaosas ilma loata minna ei tohiks ning muruniidukit või mullakäru tuleks enda aiaosale toimetada läbi elutoa.

Kui ridaelamubokside vahele on ehitatud kütteruum kogu maja soojavarustuseks, siis võiks määrata ühisala kütteruumi pääsemiseks. Vastasel juhul tuleb sinna pääsemiseks küsida luba ridaelamuboksi omanikult, kelle alalt oleks tarvis kütteruumi siseneda. Kindlasti fikseerige kokkuleppes, et kütteseadme hooldamine jääb kõikide omanike ühiseks kohustuseks.

Kui kinnistule on planeeritud ühine mänguväljak, siis tuleks jätta see ühiskasutusse ja sellele pääsemiseks määrata ühisala. Ka mänguväljaku hooldamine tuleks kasutuskorraga määrata kõikide ridaelamubokside omanike kohustuseks, sõltumata sellest, kas neist kõigis lapsed elavad või mitte.

Kui ridaelamu aiaosa muruniitmiseks on planeeritud kasutada robotniidukit, siis võiks määrata robotniiduki boksi ühisalaks ning hooldamise kõikide ridaelamubokside omanike kohustuseks.

Seega, et elu ridamajas sujuks kõigile mõnusalt, tasub enne asjad kokku leppida. Hilisemad vaidlused võivad olla vägagi emotsionaalsed ning pikalevenivad.

Riigi Kinnisvara: Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks

Riigi Kinnisvara / RKASVabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. Tänasest on selleks võimalus näiteks kohalikel omavalitsustel, riigi osalustega eraõiguslikel äriühingutel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin ütles, et ettevõtte meeskond on valmis oma kogemusi ja teadmisi jagama nii kinnisvaraarenduse kui korrashoiu teenuste hankimisel. „Võtame seda tunnustusena, et meie tööd kinnisvarakeskkondade loomisel hinnatakse ning usaldatakse. Meie ülesanne on tagada riigi ja avaliku sektori heaks töötavatele inimestele kvaliteetne ning kaasaegne tegevus- ja töökeskkond, et nemad saaksid keskenduda oma põhiülesannetele,“ lisas Kusmin.

Riigi ühe suurima riigihankemenetluste läbiviijana korraldas Riigi Kinnisvara 2019. aastal 940 hanget ligi 88 mln euro väärtuses. Ettevõtte hankespetsialistide pikaajalise kogemuse tulemusena on hanketegevusega seonduvad dokumendid ning protseduurid saavutanud taseme, kus 2019. aastal vaidlustasid pakkujad kokku vaid 1 hanke, mis jäeti rahuldamata.

Riigi Kinnisvara nimetamist keskseks vabatahtlikuks hankijaks on toetanud ka mitmed erialaliidud, sh Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit.

„Toetame RKAS-i ehitussektoris keskseks hankijaks kinnitamist. Usume, et sellel otsusel saab olema oluline kaal ’hea hanketava’ (ühtne hankereeglistik, hankelepingu tingimused jms) kujundamisel kogu Eestis, mille lahutamatuks osaks oleks hanke kavandamisel ka põhjalik eeltöö,“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Kaupo Kolsar. „Kindlasti tõstab see sektoris riigihangete korraldamise keskmist kvaliteeti. Usun, et sellest otsusest võidavad mõlemad osapooled – nii tellijad kui pakkujad. Eestis on veel suur osa potentsiaalseid riigihankijaid, kellele olulise ehitushanke korraldamine on ainukordne tegevus, mistõttu puudub neil ka eelnev kogemus ja vajalik võimekus nõuetekohase, selgepiirilise ning kvaliteetse riigihankeprotsessi läbiviimiseks. Loodame, et nad vast avanenud võimalust aktiivselt kasutavad,“ lisas Kolsar.

Rahandusministeerium tegi ettepaneku määrata Riigi Kinnisvara vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvaraarenduse ja -korrashoiu riigihangetes, millega kaasneks avaliku sektori kinnisvara haldamise professionaalsuse tõus ning seeläbi riigivara väärtuse parem säilimine. Tegemist on kinnisvara tugiteenuse keskse korraldamisega, mis tagab ülevaate riigi kinnisvaraportfellist ja vabastab ühtlasi riigi- ja avaliku sektori asutused tugiteenusega tegelemise kohustusest. Samuti võimaldab see professionaalsemalt korraldada ehitus- ja kinnisvara korrashoiu hankeid, mille tulemusel väheneb hangete vaidlustamise risk. Keskse hankija kasutamine on vabatahtlik.

Vabatahtlik keskne hankija kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonnas on seotud kahe teenusvaldkonnaga: korrashoid- ning arendusteenused. Korrashoiuteenuste alla kuuluvad nt haldus-, tehnohooldus-, heakorra-, tarbimis- ja turvateenused ning remonttööd. Arendusteenuste alla nt projekteerimis- ja ehitustegevuse ning omanikujärelevalve korraldamine, sisustamine, arendusprojekti juhtimine ning kunstiteoste tellimine.

Kinnisvara24: Koos lemmikloomaga korteri üürimine muutub lihtsamaks

Uus üürilepingute teenus, mis kaitseb kinnisvaraomaniku vara ja vabastab üürniku tagatise maksmisest, muudab üürikodu leidmise lemmikloomaomanike jaoks senisest lihtsamaks. Seda juhul, kui üürnik on valmis igakuiselt väikest teenustasu maksma.

Milleks seda vaja on?

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24.ee turundusjuhi Laura Tammeoru sõnul on seni olnud väga vähesed üürikorterite ja -majade omanikud valmis oma vara välja üürima lemmikloomadega inimestele, sest kardetakse erinevaid probleeme, mis võivad kaasneda koduloomade pidamisega. Sellele murele pakub nüüd lahendust Rendin.co üürilepingute teenus, mis ei nõua üürnikult tagatisraha maksmist, kuid kaitseb samas omaniku vara kindlustuse abil ka juhul, kui kahjustada saab kinnisvara või selle sisustus.

„Nõudlus üürikorterite järele, kus kodulooma lubatakse, on väga suur – maakleritelt küsib iga kolmas üürikodu otsija, kas lubatakse lemmiklooma, sest paljudes peredes on koer, kass või mõni muu väiksem koduloom. Samal ajal on selliseid kuulutusi vaid 1-2% kõikidest üürikuulutustest,“ tõi Tammeorg välja. Hetkel on Kinnisvara24 portaalis üleval 1250 aktiivset üürikuulutust ja vaid 20 kuulutusele on lisatud märge „lemmikloom lubatud“.

Kui seni on kinnisvaraomanikud eelistanud ilma lemmikloomadeta üürnikke või küsinud koduloomaga üürnikelt tavapärasest suuremat tagatisraha, siis Rendin.co pakub lahendust mõlemale poolele. „Kinnisvaraomanik ei pea oma vara pärast enam muret tundma, sest see on kindlustusega kaetud. Lisaks lemmikloomadele on üürikorteri leidmine keerulisem ka näiteks välismaalastel, üksi või mitmekesi koos elavatel noortel ja suurperedel, samuti neil, kel puudub tagatiseks vajalik lisaraha. Rendini teenus muudab üürikodu leidmise lihtsamaks, pakkudes samal ajal kinnisvaraomanikele turvatunnet,“ selgitas Tammeorg.

Kuidas see täpsemalt toimib?

Koostöös Rendiniga on Kinnisvara24 portaalis võimalik lisada kuulutuse sisestamisel märge „tagatisrahata“. Ka otsingus saab eraldi välja filtreerida korterid, kus pakutakse tagatisrahata Rendin üürilepingut. Kinnisvaraomanikule on teenus tasuta, üürnikule lisandub igal kuul teenustasu 2.5% üürimaksest – näiteks 500-eurose üüri puhul on teenustasu 12.50.

Rendin üürilepingu kindlustuskaitse katab üürniku süül kahjustunud vara kuni 100 kuuüüri suuruse summa ulatuses. Omanikku ja üürnikku kaitseb ERGO üürilepingu kindlustus, mis tagab töökoha kaotuse või makseraskuste korral igakuiste maksete jätkumise ja vastutuskindlustuse juhul, kui üüritav vara saab kahjustada.

https://blog.kinnisvara24.delfi.ee/koos-lemmikloomaga-korteri-uurimine-muutub-lihtsamaks

Rahandusministeerium: Tõhusad abimeetmed kiirendavad majanduse kriisist välja tulekut

RahandusministeeriumRahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi, mis valmis 18.3.2020, ulatub Eesti majanduslangus tänavu vähemalt kolme protsendini, kuid tõhusate kriisiabimeetmete korral peaks normaalne majandustegevus taastuma tunduvalt kiiremini kui pärast eelmist kriisi.

„Kuigi valitsuse meetmetest on oodata kriisi sügavuse pehmendamist, mõjutavad meie majanduse käekäiku peamiselt viiruse leviku tõkestamise meetmed nii meil kui ka lähiriikides, mis määravad, millal saab ettevõtlus taastuma hakata,“ ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. „Niivõrd muutuvas keskkonnas on prognoos paratamatult juba valmimise hetkel veidi aegunud. Seirame pidevalt majanduses ja maksulaekumistes toimuvat ja oleme vajadusel valmis uueks prognoosiks.“

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos valmis 18. märtsiks ning arvestab selle aja olukorra hinnangu ja seadustatud otsustega. Seetõttu jäid prognoosi eeldustest välja valitsuse leevenduspakett ettevõtetele ja ka vahepeal lisandunud liikumis- ja majandustegevuse piirangud.

Makromajandus

Erinevalt eelmisest kriisist, kui oluline roll oli nõudluse vähenemisel, saab selle kriisiga kahjustada ka pakkumispool nii rahvusvaheliste tarneahelate katkemise kui ka töötajate töölt eemalejäämise tõttu. Nõudlust vähendavad omakorda tarbimisele seatud füüsilised  piirangud, sissetulekute langus ja ebakindlusest tulenev suurem säästmine.

Tegevusalade lõikes saavad esimeses järjekorras suurima löögi turism ja muud elanike vaba aja veetmisega seotud valdkonnad, kuid puutumata ei jää tõenäoliselt ükski tegevusvaldkond ega ettevõte.

Tööturg saab kriisis paratamatult tugeva tagasilöögi ning ettevõtted seisavad raske valiku ees,  kas vähendada ajutiselt töökoormust või töötajad kohe koondada.

Sisenõudluse seisukohast on suurim tagasilöök eratarbimises – praegustes oludes piirdutakse eelkõige sundkulutustega esmatarbekaupadele ja eluasemeteenusele, suureneb ilmselt sideteenuste tarbimine ja läbi ei saa ka transpordita. Väliskaubanduses on langus suurim turismi- ja veoteenuste valdkonnas ning kui kriis jääb lühiajaliseks ja maailmamajandus kosub kiiresti, siis saab suur osa sellest langusest järgmisel aastal tagasi võidetud.

Tarbijahinnad jäävad nii järsult taanduva nõudluse kui ka nafta hinnalanguse tõttu varem arvatust oluliselt madalamaks, aeglustudes tänavu 0,8 protsendile. Lisaks 17 aasta madalaimatele naftahindadele mõjutab energiahindu sooja talvega kaasnenud elektri börsihinna odavnemine.

Riigi rahandus

Prognoosi eelduste fikseerimise hetkeks seadustatud otsustest ja olukorra hinnangust lähtuvalt kujuneb käesoleva aasta valitsussektori nominaalseks eelarvepuudujäägiks 975 mln eurot ehk 3,5% SKPst.

Majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Langus puudutab nii sotsiaalmaksu, käibemaksu kui ka füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksu.

Aktsiiside 2020. aasta laekumise prognoos vähenes muu hulgas ka peamiste kütuseliikide varumise tõttu 2019. aasta detsembris, mis suurendas möödunud aasta tulu ning vähendab samas mahus selle aasta tulu. Maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete vähenemine ulatub kokku 766 miljoni euroni.

Kokku vähenevad tänavu riigi tulud prognoosi järgi eelarves plaanituga võrreldes kokku 832 miljoni euro võrra.

Kulude poolel kasvavad peamiselt kulutused ravikindlustusele ja töötuskindlustushüvitistele.  Riigieelarve kulude prognoos sel aastal tervikuna veel olulist muutust ei näita, kuna ei eeldata suuri muutusi riigi investeeringutes ega tegevuskuludes, sotsiaalkuludes on mitmed kululiigid seotud möödunud aasta põhjal arvutatud pensioniindeksiga. Valitsuse kavandatavaid kriisi leevendusmeetmeid käesolev prognoos ei sisalda.

Riigieelarve on prognoosi järgi tänavu 479 mln euro suuruses nominaalses puudujäägis. Riigikassa negatiivne rahavoog, mis sisaldab ka Haigekassa ja Töötukassa teenindamist, ulatub tervikuna 1,2 miljardini. Sõltuvalt valitsuse meetmetest ja nende maksumusest võib puudujääk veelgi suureneda. Negatiivset rahavoogu sel ja järgmisel aastal rahastab riik osaliselt reservide arvelt, kuid plaanis on kaasata ka suures mahus lisavahendeid laenulepingute ja lühiajaliste võlakirjaemissioonide abil, millest osa on prognoosi avaldamise hetkeks juba tehtud.

Veebikoolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 02/04/2020

Veebikoolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 02/04/2020 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 02/04/2020 kell 10.00-13.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Михкель Нестор: Сначала возмещение зарплаты, а потом «деньги с вертолета»?

SEB PankХотя кризис, который начался со вспышки коронавируса, в Эстонии длится всего пару недель, мы уже сегодня видим предприятия и людей, которые потеряли все свои доходы и испытывают серьезные экономические трудности. Поэтому приятно отметить, что страна сумела немедленно отреагировать и предприняла срочные меры по улучшению ситуации. 

Страна смогла быстро отреагировать

Хотя кризис, который начался со вспышки коронавируса, в Эстонии длится всего пару недель, мы уже сегодня видим предприятия и людей, которые потеряли все свои доходы и испытывают серьезные экономические трудности. Поэтому приятно отметить, что страна сумела немедленно отреагировать и предприняла срочные меры по улучшению ситуации. Несмотря на то, что детали все еще находятся в процессе окончательного уточнения, забегая вперёд, можно сказать, что выбранное направление является правильным. Мы должны помочь людям и предприятиям пережить трудное время, чтобы с нормализацией ситуации экономика как можно скорее встала на ноги.

Необходимость возмещения заработной платы может растянуться больше, чем на два месяца

Наибольший успех можно предречь в отношении компенсации заработной платы из Кассы по безработице. В Эстонии имеется много предприятий, где из-за экономических ограничений работа была остановлена практически со дня. Однако, если предположить, что нормальное общественное устройство всё же восстановится в ближайшее время, то увольнение сотрудников будет неправильным решением, поскольку со временем рабочая сила понадобится снова. С другой стороны, в секторах с низкой рентабельностью, таких как общественное питание, покрытие расходов за счет резервов просто невозможно. В нынешних экономических условиях работники, вероятно, согласились бы на неоплачиваемый отпуск, но это поставило бы их в очень сложное финансовое положение и создало бы дополнительный шок спроса в экономике. Государственная компенсация заработной платы позволяет «лишним» работникам справляться, по крайней мере, в краткосрочной перспективе.

Другой вопрос, достаточно ли двух месяцев и 250 миллионов. Предприятиям, которые (справедливо) опасаются затяжного кризиса, уже сегодня можно было бы подать сигнал, что период компенсации может быть продлён. Например, в секторе туризма сегодня очень сложно предвидеть восстановление спроса летом или осенью. Даже в том случае, если вспышка вируса пойдет на спад, перемещение людей будет и дальше строго контролироваться, поскольку страны не хотят рисковать возвращением вируса. В результате для некоторых предприятий более целесообразным может оказаться немедленное сокращение сотрудников.

Сильные предприятия получат платежный отпуск даже без государственной гарантии

Кредитная гарантия Kredex и кредит оборотных средств вряд ли быстро завоюют популярность. Опять же, в надежде на сценарий, в котором нынешние проблемы носят временный характер, предприятиям с образцовым платежным поведением без труда могут получить временный платежный отпуск даже при нормальных обстоятельствах. Банки понимают, что сегодняшняя ситуация была непредсказуемой для всех, и долгосрочное сотрудничество не будет так просто разрываться. Однако если мы увидим, что экономические ограничения и обусловленная этим неплатежеспособность сопровождает предприятие уже долгое время, то гарантия может оказаться необходимой. В таком случае, однако, уже на уровне предприятия возникает вопрос о том, целесообразно ли копить долги с неизвестной перспективой на будущее, или пора свернуть лавочку и начать всё с чистого листа когда-нибудь потом, в более благоприятный период. Оборотный кредит, предлагаемый самим Kredex, может быть необходим для более рискованных секторов, которые коммерческие банки не готовы финансировать даже в хорошие времена в экономике. С другой стороны, низкая кредитоспособность всегда имеет объективную причину, и отдавать наши общие деньги предприятиям, которые частный сектор не желает финансировать, вероятно, было бы неразумно даже в трудные для экономики времена.

Еще большее долговое бремя – не выход для восстановления экономики

Если в краткосрочной перспективе выбранные государством меры являются правильными и должны помочь предотвратить крупные экономические потери, то для экономических аналитиков интереснее именно долгосрочная точка зрения – как Эстония и Европа в более широком плане выйдут из этого кризиса.

В настоящее время «великий план» по выходу из кризиса заключается в том, чтобы отказаться от различных ограничений в отношении государственных финансов и поддержать экономику посредством крупных субсидий из государственного бюджета. Поскольку странам негде взять таких резервов, то для этого выпускаются новые облигации. В нынешней экономической ситуации запрашиваемая по ним процентная ставка была бы очень высокой, но здесь в игру вступают центральные банки, которые в огромных количествах скупают на рынке государственный долг. Это позволит выпускать облигации с отрицательной процентной ставкой даже в странах с самой слабой экономикой.

Однако для долгосрочного восстановления экономики дальнейшее повышение и без того высокой долговой нагрузки вредно. Если Италия выйдет из этого кризиса с долговой нагрузкой 200% от ВВП вместо нынешних 140%, то мы можем быть уверены, что там не может быть и речи о каком-либо особом экономическом росте даже в следующем десятилетии.

В ожидании «вертолетных денег»

Таким образом, есть реальная возможность того, что если в прошлый кризис была реализована невообразимая экономическая концепция – отрицательная процентная ставка, то на этот раз мы придем к следующей экономической выдумке – «вертолетным деньгам». Под этим термином подразумевается ситуация, когда вложение денег происходит не за счет дополнительных кредитов, а напрямую из новых денег, «напечатанных» центральным банком. Другое дело, каким будет точное юридическое и бюрократическое устройство и сколько времени потребуется для достижения такого соглашения.

Для Эстонии, конечно, не страшно, если вертолетных денег не будет. Наш государственный долг в виде доли от ВВП в прошлом году составил около 9%, то есть в 10 раз ниже, чем в среднем по еврозоне. По сути, это означает, что мы имеем возможность поддержать экономику в размере десятков миллиардов. Сегодня представляется разумным как следует подготовиться к тому, чтобы в умеренном количестве занять на рынке дополнительные деньги, но оставить надежду на возможность, что «вертолет» центрального банка ниспошлет на нас эти деньги без обязанности их возврата.

Жизнь – это не только экономика, но без экономики нет жизни

Прежде всего, мы должны, конечно, надеяться на то, что вспышка заболевания стихнет и экономические ограничения будут сняты. Как бы ужасно это ни звучало, в какой-то момент экономика может стать важнее жизней. В конце концов, мы можем временно печатать больше денег и делиться ими друг с другом, но в итоге деньги – это просто инструмент. Настоящее благополучие и предпосылки для жизни на планете Земля обусловлены тем, что люди производят товары и услуги и обмениваются ими друг с другом. Если единственными работающими останутся только врачи и пекари, а остальные залезут под камень, то в конечном итоге возникает вопрос, кому будут нужны эти «нахлебники».

Statistika: Eluruumide valmimine inimese kohta on samal tasemel, mis 2007. aastal

Tõnu Toompark2019. aastal valmis Eestis 7014 eluruumi kogupindalaga 658 300 m². Aastaga suurenes valminud eluruumide arv 8% ja nende pindala 13%.

Eluruumide valmimine 1000 inimese kohta oli vastavalt 5,3 eluruumi ja 496 m². Need näitajad on Eesti selle sajandi rekordid.

Eluruumide valmimiste arv 1000 inimese kohta oli 5,3 ka kinnisvara- ja majandusbuumi tipus 2007. aastal. Toona oli aga 1000 elaniku kohta valminud eluruumide pindala ainult 423 m² ehk möödunud 2019. aastast märksa vähem.

2007. kinnisvarabuumiga võrreldav eluruumide valmimine paneb küsima, kas oleme jälle kinnisvarabuumi keskkonnas?

Siin peaks arvestama üldist konteksti. Eesti inimesed ja Eesti riik on täna märkimisväärselt rikkamad, kui 2007. aastal. Elamispindade arenduste turgu on vedanud tugev nõudlus, mis baseerub tööjõuturul. 2007. aasta buumi taga oli nõudlus, mida kannustas laenuturg.

Loomulikult on koroona pandeemia olnud tegur, mis on kõik kaardid segamini löönud. Veel lähimineviku positiivsed hinnangud on tänases olukorras muutunud teadmatuse tõdemiseks. Loodame parimat.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Domus Kinnisvara: Kinnisvarahinnad tõusevad kriisist hoolimata

Domus KinnisvaraArvad, et see on jabur pealkiri? Võimalik, kuid möödunud töönädal tõi mitmeid põnevaid uudiseid, mis seda mõtet võiks toetada. On ju ootuspärane, et kui majanduses on turbulentsed ajad, pannakse suuremad projektid üldjuhul seisma. Nii tundub kõrvalt vaadates ka kinnisvaraarenduses järsult käsipidurit tõmmatavat. Eriti kui infoväli piirdub vaid börsifirmade avalike teadetega. Avalikkusele nähtava pinna all aga toimuvad märksa põnevamad protsessid. Pole uudiseks, et praegune olukord erineb totaalselt 2007-2008 kriisi eelõhtust justnimelt üldise rahandusliku positsiooni ja likviidsuse poolest.

Kinnisvaraarendajate omavahelises suhtluses tuleb selgelt välja, et investeeringute hoogu on jõuliselt pidurdatud mitte seepärast, et raha pole, vaid ootuses, et avanevad soodsad ostuvõimalused. Paralleelselt suheldes pankuritega ilmneb, et rahastuse piiramise otsust (ei arendajatele ega tarbijatele) pole ükski pank seni teinud. Ja kuskil töötavad rahatrükimasinad kiiremini, kui Rootsi riik jõuab rahapesu eest trahve välja kirjutada. Usun, et praegune eriolukord ja selle põhjused võimendavad juba mõnda aega kestnud trende st varasema kogemuseta “arendajal” on täna ilmvõimatu oma projektile rahastust saada ning tõenäoliselt kehtib see ka kehvapoolsete näitajatega tarbijale kodulaenu taotlemisel. Ent see tundub ka ainukene potentsiaalne soodusostude tegemise koht – varasemad investeeringud, mida on võimendatud väga kõrge intressiga projekti kiire lõpetamise lootuses.

Kui suur on selliste projektide osakaal tänasel turul … pigem päris väike. Põhjuseks seesama eelviidatud trend, et pangad on juba mõnda aega suunanud oma ressursi nendele arendajatele, kellel varasem kogemus ja omapoolne likviidsus ette näidata. Kõik ülejäänud on pidanud raha kaasama alternatiivsetest allikatest, mis tähendab väikeseid summasid ja väikeseid projekte. Küllap mõni selline nüüd omale uue omaniku leiabki, kuid mõju kinnisvaraturule tervikuna pole sellel rohkem, kui taas paar negatiivset pealkirja meedias. Põhiline uute korterite maht tuleb suurtelt tegijatelt, kellel on üldjuhul ka odav rahastus (ühe erandiga ehk) ja märkimisväärne likviidsus. Nii võibki juhtuda, et kui eriolukord ja selle järellainetus on lõppenud, oleme sunnitud nentima, et praegune järsk pidurdamine on loodetud ülepakkumise asemel tekitanud kinnisvaraturule hoopis defitsiidi.

Täna on seda võimatu ette näha, sest pole selge kas ja millal viiruse peatamiseks tekitatud eriolukord reaalselt majanduskriisiks muutub. Arvestades tohutuid päästepakette nii meil kui mujal, ei pruugi seda üldse juhtuda.

1Partneri juht: numbrid ei valeta, inimesed istuvad kodudes

1Partner1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on kinnisvaraäris kaks kindlat märki sellest, et inimesed istuvad kodus – tehingute maht on languses, aga samas on hüppeliselt kasvanud kuulutuste lugemine kinnisvaraportaalides ja kodulehtedel.

Martin Vahteri sõnul on 1Partneri kinnisvarakuulutuste vaatamine kasvanud võrreldes eelmise kuu sama perioodiga keskmiselt 20 protsenti. “Selline tõus on märkimisväärne, sest juba enne oli huvi kinnisvara vastu kõrge. Inimesed on kodus luku taga ja tegelevad aktiivselt window shoppinguga,” nentis Vahter ning lisas, et mõnede uusarenduste kodulehtedel on külastajaid isegi üle kahe korra rohkem, kui eelmisel kuul.

“Esimesena kasvas huvi majade vastu. Levinud müügiportaalis olid esimesel karantiininädalal 1Partneri kõigist kuulutustest TOP 20 just eramajad. Tundub, et inimesed vaatavad uue pilguga kodudele, mis pakuvad rohkem teistest inimestest eraldatust. Samuti ilmselt oodatakse ka hinnalangetust, mida praegu veel tunda pole,” ütles Vahter.

“Inimestel on vaba aega, planeeritakse tulevikku ja unistatakse, aga hoitakse ka turumuutustel silma peal. Kinnisvarafirmas käib töö praegu edasi. Tehingute arv on küll languses, aga päringuid laekub ja virtuaalseid objektikülastusi tehakse,” lisas Vahter.

“Kindlasti mõned planeeritavad arendusprojektid külmutatakse, aga üldiselt notarid toimetavad ja varem lepitud tehingud toimuvad. Kinnisvarasektori käekäik sõltub paljuski praeguse olukorra kestmise pikkusest, raha kättesaadavusest ja riigi võimest majandusele elu sisse puhuda,” ütles Vahter.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!