Käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara?” 25% soodsam

Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedTelli käsiraamat “Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladusedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “8y9flu” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 29.11.2020.

Käsiraamat „Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused“ keskendub nõuannetele eraisikust kinnisvaramüüjale, kes soovib müüa oma kodu – korteri või maja. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Pikaliiva korteriarendusprojekti V etapi käivitamine

Merko EhitusASi Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti on käivitanud Tallinnas Haaberstis asuva Pikaliiva korteriarendusprojekti viienda ehk viimase etapi, mille raames valmib 2021. aasta lõpuks kaks kortermaja kokku 66 korteriga.

Aadressil Äkke 5 ja Äkke 7 kerkivates korterelamutes asuvate korterite suurused jäävad vahemikku 34–84 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 2100 eurost. Pikaliiva korterelamud on B energiaklassiga. Hoonete ümber rajatakse parkimiskohad, sisehoovid haljastatakse ja sinna ehitatakse laste mänguväljak.

Pikaliiva elukvartal (merko.ee/pikaliiva) asub Tallinnas Haabersti linnaosas Harku järve lähistel, kuhu Merko rajab kokku 298 uut kodu. Arendusprojekt hõlmab kümne neljakorruselise kortermaja ehitamist, millest kuus hoonet on valmis ning kaks hoonet Äkke 1 ja Äkke 3 aadressil valmivad 2021. aasta oktoobris.

Swedbank: Kolmandas kvartalis ehitusmaht jätkas langust

SwedbankEhitussektor reageerib kriisi mõjudele viitega ja seda kinnitab ka ehitusmahu languse süvenemine kolmandas kvartalis. Ehitusmaht Eestis vähenes 10% aastases võrdluses. Ehitusmahtu pidurdas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu langus – hooneehitus langes kolmandas kvartalis 11%, rajatiste ehitus, mis veel eelmises kvartalis kasvas, langes kolmandas kvartalis 9% aastases võrdluses. Selle aasta esimese kolme kvartali keskmine ehitusmaht langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes kolmandas kvartalis 38% aastases võrdluses. Teise kvartaliga võrreldes langus mõnevõrra taandus. Välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus püsis kolmandas kvartalis 5% juures, eelmisel aastal moodustasid välismaal tehtud ehitustööd keskmiselt 8%.

Ehitusettevõtete kindlustunne on endiselt nõrk

Nii jaekaubanduse, teenuste sektori kui ka tööstuse kindlustunne on kevade põhjast nüüdseks oluliselt paranenud. Sama ei saa öelda ehitusettevõtete kindlustunde kohta, mille paranemine on kolmandas kvartalis olnud vaevalisem ning võttis oktoobris taas suuna allapoole. Ehitusettevõtete hinnangul piirab ehitustegevust peamiselt ebapiisav tellimuste maht. Kuna ehitusprojektid kestavad üldjuhul pikemat aega, jätkub ehitustöö olemasolevate lepingute alusel, uusi tellimusi on varakevadest lisandunud aga vähem, mis tõenäoliselt jääb lähiajal ehitusmahtusid negatiivselt mõjutama. Riiklikud investeeringud võivad ehitussektorit edaspidi küll toetada, kuid projektide ehitusjärku jõudmine võtab aega, mistõttu selle mõju avaldub viitega. Ehitussektori käekäiku jääb üldiselt mõjutama majanduse taastumise kiirus ning ettevõtete kindlustunne teha investeeringuid, mida ohustab viiruse teine laine ja sellega kaasnevad piirangud.

Korteriturg on viiruse esimesest lainest nüüdseks taastunud

Selle aasta kolmandas kvartalis valmis Eestis 1900 eluruumi ehk 8% rohkem kui aasta tagasi. Esimese üheksa kuuga on valminud 9% rohkem eluruume kui aasta tagasi. Ehituslube väljastati kolmandas kvartalis 33% rohkem kui aasta varem samal ajal. Kokku on selle aasta 9 kuuga väljastatud ehitusluba 7228 eluruumile, mis on 22% kõrgem näitaja kui eelmise aasta samal ajal. Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate uute korterite laojääk, mis peegeldab uusarenduste pakkumiste arvu, on kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga veidi suurenenud.

Esmakordselt pandeemia algusest ületas tehingute arv nii Tallinna korteriturul kui ka Eestis tervikuna aastatagust tehingute arvu septembris ehk pool aastat peale ulatuslike piirangute kehtestamist. Juuli ja augusti madalama aktiivsuse tõttu jäi kolmandas kvartalis tehingute arv Eestis 5% ning Tallinnas 12% aastatagusele alla. Oktoobris püsis nii Eesti kui ka Tallinna tehingute arv aastatagusest kõrgem ning kuigi november veel kestab ja tehingud kajastuvad statistikas viitajaga, ületab tehingute arv tõenäoliselt ka novembris aastatagust taset.

Vaatamata sellele, et piirangute kehtestamisega langes tehinguaktiivsus eluasemeturul enneolematult kiiresti ning üksikute tehingute lõikes võis korteriturul mõningaid allahindlusi kohata, ei ole koroonakriis korterihindadele tervikuna seni olulist mõju avaldanud – nii teises kui ka kolmandas kvartalis oli keskmise hinna kasv positiivne. Tõenäoliselt jätkab ka neljanda kvartali kokkuvõttes keskmine hind kasvu. Kuigi uudised vaktsiini peatse saabumise osas lisavad optimismi, ei ole veel täit selgust, millal vaktsiin laiemat kasutust leiab ja selle positiivne mõju majandusele avaldub. Seni aga ohustab korterituru väljavaadet, vähemasti lähiajal, viiruse teine laine ja selle mõju nii majandusele kui ka üldisele kindlustundele. Samas suudab meie hinnangul kinnisvaraturg tervikuna tänu viimaste aastate jätkusuutlikule arengule uuele viiruse lainele hästi vastu seista.

Aasta ehitaja 2020 on Joonas Matteus

Eesti Ehitusettevõtjate LiitTäna kuulutati Tallinnas Kultuurikatlas virtuaalselt toimunud ehitussektori erialaliitude ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldataval konverentsil Ehitus 2021+ välja konkursi „Aasta Ehitaja 2020“ võitja, kelleks osutus AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg projektijuht Joonas Matteus. Võidu tõi erameditsiinikeskuse Confido äri- ja meditsiinihoone ehitus.

„Ehitusfirma Rand ja Tuulberg projektijuht Joonas Matteus juhtis Tallinnas asuva erameditsiinikeskuse Confido ja kõrvalasuva parkimismaja projekteerimis- ning ehitustöid, milles suurimaks väljakutseks oli oskuslik koostöö rahvusvahelises keelekeskkonnas mitmete osapoolte, näiteks tellija, arhitekt, projekteerija ning rentnike ja objekti personali vahel, ning mille tulemusena valmis tähtaegselt Töökoja-Veerenni kvartalis maamärgina mõjuv laitmatu kvaliteediga ehitis,“ kommenteeris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor ja konkursi „Aasta Ehitaja 2020“ žürii esimees Indrek Peterson.

„Aasta Ehitaja 2020“ tiitlile võis esitada nii pea-kui alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikul 2. oktoober 2019 kuni 1. oktoober 2020.

“Aasta Ehitaja 2020” konkursi kandidaadid olid:

Ain Holland – Acres OÜ

Eesti Meremuuseum (Paks Margareeta), Pikk tn 70, Tallinn.

Marek Jassik – KMG Inseneriehituse AS

Reidi tee ehitus, Reidi tee, Tallinn.

Paul Järvsoo – Merko Ehitus Eesti AS

Türi põhikooli uus õppehoone ja spordihoone, Ferdinand Johann Wiedemanni 3, Türi.

Aivar Kullas – Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS

Büroohoone ehitus, Paju 1, Tartu.

Eke Kurg – Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS

Tartu Ülikooli Delta õppehoone, Narva mnt 18/20, Tartu.

Maksim Kurotškin – Maru Ehitus AS

Module Tech OÜ büroo-ja tootmishoone, Loodevälja tee 9, Jõelähtme vald.

Marek Lillemets – Tallinna Ehitustrust OÜ

Hotel L’Embitu / Hotell Jardin, Lembitu 12, Tallinn.

Joonas Matteus – Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS

Äri- ja meditsiinihoone, Töökoja 1, Tallinn.

Parkimismaja, Töökoja 4, Tallinn.

Aleksander Muhhin – KRC Ehitus OÜ

RMK Tartu büroohoone ja RMK Tartu abihoone, Rõõmu tee 7 ja 11, Tartu.

Alan Muruväli – TREV-2 GRUPP AS

Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Ardu lõigu ehitus.

Viljo Niit – Nordecon AS

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus, Kerese 14, Narva.

Andres Nurja – AS YIT Eesti

Rakvere vallimäe kompleksi ehituse peatöövõtt, Vallimäe 1, Rakvere.

Madis Padu – Nordecon AS

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 13,0-13,7 Veskitammi liiklussõlme ehitus.

Marek Sööt – Nordecon AS

Vanasadama D-terminali rekonstrueerimine ja laiendus, Lootsi 13/4, Tallinn.

Jegor Šurmin – KRC Ehitus OÜ

Elva spordihoone, Tartu mnt 3/1, Elva.

Indrek Tarto – Merko Ehitus Eesti AS

Väike-Järve ärimaja, Pärnu mnt 186, Tallinn.

Birgit Tohus-Leppik – BAUEST OÜ

Naissaare sadama rekonstrueerimise I etapi ehitustööd, Naissaare, Harjumaa.

Lauri Tomp – Embach Ehitus OÜ

Saue valla keskusehoone ehitus, Kütise 18, Saue.

Konkursi “Aasta Ehitaja” eesmärk on leida parim ehitusjuht, kelle töö on pälvinud kõrge tunnustuse nii ehituse tellija, arhitekti, projekteerija kui ka omanikujärelevalve teostaja poolt

Ehitusettevõtjate Liit valib parimat ehitusjuhti juba alates 2009. aastast ning selle laiem eesmärk on läbi oma ala parimate tunnustamise ehitaja ameti suurem väärtustamine“ ütles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.

“Aasta Ehitaja 2020” konkursi nominente võisid esitada nii EEEL-i kuuluvad kui ka Liitu mitte kuuluvad ettevõtted ja ehitusobjektide tellijad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor
Ilmar Link, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige
Lembit Makstin, Ekspert LM Invest OÜ
Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor
Tõnis Tarbe, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

Valter Napits, InseneribürooTelora OÜ
Liivi Tamm, Meediapilt OÜ juhataja

Mihkel Mäger, Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvaraarenduse direktor

Eelnevatel aastatel on AASTA EHITAJA tiitli võitnud:

Tarmo Pohlak (2009) poolt juhitud Tallinki büroohoone ehitus

Tiit Joosti (2010) poolt juhitud Ämari lennubaasi ehitus

Arvo Kirotus (2011) poolt juhitud Reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd

Keit Paal (2012) poolt juhitud Tallinna Ülikooli Loomemaja NOVA õppehoone ehitustööd

Aivo Pedak (2013) poolt juhitud Viljandi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd

Ahto Aruvälja (2014) poolt juhitud Tondiraba jäähalli ehitustööd.

Peeter Voovere (2015) poolt juhitud Tartu Pauluse Kiriku rekonstrueerimistööd.

Tarmo Pohlak (2016) poolt juhitud Hilton Tallinn Park Hotelli ehitustööd.

Valdo Rohtla (2017) poolt juhitud Balti Jaama Turu ehitustööd.

Jaano Tootsi (2018) poolt juhitud Arvo Pärdi Keskuse ehitustööd.

Sergei Strigin (2019) – Tallinki büroohoone ehitustööd.

Merko Ehitus: Merks Viesturdārzs korteriarendusprojekti II etapi ehitusega alustamine

Merko EhitusASi Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks on alustanud Riias asuva Merks Viesturdārzs korteriarendusprojekti teise etapi ehitust, mille raames valmib 2022. aasta esimeses pooles üks hoone 167 korteri ja 7 äripinnaga. 

Aadressil Rūpniecībase tn 27 asuva viie- kuni seitsmekorruselise hoone korterite suurus on vahemikus 33–150 ruutmeetrit ning ruutmeetrihinnad vahemikus 2500–2900 eurot.

Merks Viesturdārzs (merksviesturdarzs.lv) korteriarendusprojekt asub Riia kesklinnas. Hooned on A energiaklassiga, igal korteril on rõdu või terrass ning uue etapi korteritel ka põrandaküte. Hoovi rajatakse laste mänguväljak ning maa-alusele parkimiskorrusele panipaigad ja parkimiskohad koos elektriautode laadija paigaldamise võimalusega.

Arendusprojekt hõlmab kokku kolme hoonet ligikaudu 350 korteriga. Esimene hoone aadressil Rūpniecībase tn 25 valmis 2020. aastal.

Riigi Kinnisvara: Mõdriku üliõpilaselamu-õppehoone arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Molumba

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara korraldas koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga Mõdriku õppekeskuse üliõpilaselamu-õppehoone arhitektuurivõistluse, mille eesmärk oli Mõdriku mõisakompleksi rikastava uue hoone arhitektuurse eskiisi väljatöötamine. Arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Molumba ideekavandiga „Õukond“, mille autoriteks on Karli Luik, Johan Tali ning Harri Kaplan. Õppekeskus asub Tiigivahe teel, Mõdriku külas Vinni vallas. 

Riigi Kinnisvara projektidirektor Raivo Toom võttis kokku žürii tagasiside võidutööle, kes leidsid, et ideekavand respekteerib olemasolevat hoonestust ning sobitud ajaloolisesse keskkonda oma karjakastelli laadse hoonekuju ja sisehooviga, eristudes selgelt ja kaasaegselt kvaliteetse arhitektuurikeelega mõisaaegsest hoonestuskihistusest. „Üliõpilaselamu-õppehoone on lahendatud võimalikult madala 2koruselise ja sisehooviga ristkülikukujulise mahuna. Õppe- ja ühiskasutuses ruumid moodustavad suurepärase, kogu hoonet läbiva ning väliruumi kaasava, voolava ruumilise terviku,“ lisas Toom.

2019. aasta sügisel Tallinna Tehnikakõrgkool ja Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ühinesid ja selle tulemusena moodustati regioonis TTK Teenusmajanduse instituut, mis asub Mõdriku õppekeskuses Lääne-Virumaal. Teenusmajanduse instituudis omandab rakenduskõrgharidust ca 700 üliõpilast, ettevõtetele ja avalikule sektorile pakutakse rakendusuuringuid, täienduskoolitusi ning nõustamist innovatsiooni- ja arendusküsimustes.

Molumba arhitekt Karli Luik ütles, et Mõdriku on põnev koht, kus kohtuvad nii ruumilised, ajaloolised, kultuurilised, kui ka looduslikud ning akadeemilised kihistused. „Kihistuste virrvarr annab võimaluse väga mitmekesine keskkonna tekkeks, kus uus täiendab vana ning toob selle kvaliteedid veelgi kenamalt ja teravamalt esile. Arhitektidena püüame lisaks kohalikule ruumilisele keskkondlikkusele aidata kaasa ka laiemale jätkusuutlikkuse arengule,“ lisas Karli Luik.  „Nii on rõõm osaleda hoone sünni juures, mis ühelt poolt  toetab muidu pigem kiivakiskuvat regionaalarengut ning puithoonena aitab kaasa kohalike ressursside kasutamisele ehituses ning arvestab energiatõhususe juures kogu hoone elukaare kulu,“ täiendas Luik.

Hoone peamine eesmärk on majutada kuni 116 üliõpilast ja külalisi (õppejõude, välisüliõpilasi) ning lisafunktsioonina võimaldada keskuses pakkuda oma köögiga toitlustamist ja võimalust korraldada suuremaid konverentse-seminare. Hoonesse tuleb planeerida ka üks digitaalne õppe-simulatsiooniruum, kus peab olema vee- ja kanalisatsiooni võimalus. Üliõpilaselamu-õppehoone eeldatav suletud netopind on ca 2 400 m2.

Galerii võidutöödest https://photos.app.goo.gl/zNtQmSCTJaFLqzB87

Tallinna Tehnikakõrgkooli arendusprorektori Tarmo Sildebergi sõnul oli arhitektidele püstitatud lähteülesanne keerukas ja väljakutsuv. „Uus õppehoone rajati eeskujulikult restaureeritud mõisasüdamesse, mille ajaloolised hooned pärinevad 18. sajandist ja osalt varasemastki ajast. Kõik võistlustööd paistsid silma tugeva tasemega ja otsuse tegemine ei olnud kerge. Võidutöös on praktilised lahendused esteetiliste ja ajaloolistega kontekstidega kenasti tasakaalus,“ sõnas arendusprorektor. Sildeberg lisas, et mõisakompleks on väga tähtis ka kohalikule kogukonnale ja loodab, et koostöös arhitektidega saavutati lahendus, mis suudab ühendada tervikuks ka kõigi osapoolete ootused.

Teise koha võitis ideekavand „Jätkuv maastik“, mille autoriteks on Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass, Jõnn Sooniste ja Lill Volmer arhitektuuribüroost Must. Kolmandaks valiti arhitektuuribüroo Nikita Atikini ideekavand „Cucu“, mille autoriteks on Eerika Alev, Eva Kedelauk, Kristel Niisuke ning Kristiina Way. Ergutuspreemiad anti välja ideekavandile „Metsas“, mille autoriteks on Andreas Krigoltoi ning Xenia Sooniste arhitektuuribüroost Niikuinii ning ideekavandile „Oktoober“ arhitektuuribüroost KUU, autoriteks on Joel Kopli, Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv ja Liis Juuse. Preemiafond on kokku 16 000 eurot.

Õppetöö korraldamisel suurematest linnadest väljas on väga oluline üliõpilastele tagada majutusvõimalused, kuna toimiv üüriturg vajalikus mahus puudub. Mõdrikul asub hetkel 1957. aastal valminud üliõpilaselamu, mida on aastate jooksul korrastatud ja remonditud, kuid ruumiplaan on jäänud algseks. Tänapäevased energiatõhususe nõuded, hoone elukaare kulud ning loomulikult üliõpilaste ootused mugavustele ja privaatsusele on aga ajas väga palju muutunud. Olemasolev üliõpilaselamu on amortiseerunud ning põhjalikul rekonstrueerimisel puudub majanduslik mõttekus. Seetõttu on mõistlik vana üliõpilaselamu lammutada.

Teenusmajanduse instituudi peahoone asub 18. sajandi lõpul valminud Mõdriku mõisas, mis on Virumaa ühe esinduslikuma mõisaansambli erandliku arhitektuuriga härrastemaja. Lisaks peahoonele toimub õppetöö ka teistes mõisakompleksi kuuluvates renoveeritud hoonetes nagu viinavabrik ja tall. Hooned asuvad kenas ja hooldatud mõisapargis, mida ilmestavad väikesed veesilmad.

Žüriisse kuuluvad esimees Lauri Peetrimägi Tallinna Tehnikakõrgkoolist, ehitusnõunik Erik Keskküla Vinni vallavalitsusest, Maarja Kask, Emil Urbel ning Angeelika Pärna Eesti Arhitektide Liidust. Žürii koordinaator on Ivar Lubjak OAAS Arhitektidest.

Eesti Pank: Suvel paranenud kindlustunne on pannud ettevõtteid sügisel aktiivsemalt laenu võtma

Eesti PankKoroonakriisiga kaasnenud ebakindluse tõttu panid paljud ettevõtted kevadel uute investeeringute tegemise ootele, mistõttu vähenes vajadus uute pikaajaliste laenude järele. Majandusaktiivsuse üldise langusega kahanes seejuures vajadus ka lühiajaliste käibelaenude järele. Sarnaselt varasemate kriisidega vähenes uute pikaajaliste laenude võtmine kriisi alguses (II kvartal) rohkem kui lühiajaliste laenude oma ning oli aastatagusega võrreldes 48% väiksem. Lühiajalisi laene kasutati II kvartalis 20% väiksemas mahus võrreldes sama perioodiga aasta tagasi.

Suvel aga kindlustunne mõnevõrra paranes ning ettevõtete uute pikaajaliste laenude võtmine taastus kiiremini kui lühiajaliste laenude oma. Uusi pikaajalisi laene võeti oktoobris 19% rohkem kui aasta tagasi, kuid uusi lühiajalisi laene võeti aastatagusega võrreldes 18% vähem.

Sektoriti oli muutus ettevõtete uute pangalaenude võtmise osas erinev. See võis olla tingitud mitmetest teguritest, sh tegevusmahtude languse suurusest erinevates sektorites, sektorite erinevast finantsseisust enne kriisi, aga ka mõnevõrra erinevatest kriisi toetusmeetmetest sektorite lõikes.

Kriisis tugevaima löögi saanud majutus- ja toitlustussektor on jätkanud pikaajaliste laenude kasutamist varasemaga samas mahus, mis võib viidata sellele, et majutusettevõtted näevad madalseisus võimalust teha investeeringuid ja kaasajastada pindasid. Hoogsalt on jätkanud pikaajaliste laenude võtmist ka taristusektor, osaliselt ilmselt hooajalisuse ning paljuski ka riiklike investeeringute jätkumise tõttu. Taristusektori ettevõtted võtsid aprillist alates 13% jagu rohkem pikaajalisi laene võrreldes eelmise aasta sama perioodi seitsme kuuga. Primaarsektor (põllumajandus, metsandus, jahindus ja kalandus) on varasemaga võrreldes samas mahus kasutanud nii pika- kui ka lühiajalisi laene. See võib samuti tuleneda sektori hooajalisusest, sest suvel ja sügisel vajatakse põllumajandustöödeks uut tehnikat. Samas on primaarsektoris hoidnud uute laenude võtmise kasvu tagasi uute liisingute kasutamise vähenemine metsa ümbertöötlemise tehnika soetamiseks.

Tööstussektoris, kus majandusaktiivsus hakkas langema juba eelmise aasta lõpus, võeti pikaajalisi laene viimase seitsme kuu võrdluses 43% vähem kui samal perioodil eelmisel aastal. Kogumahus mängis uute pikaajaliste laenude võtmise vähenemises kriisi alguses suurimat rolli kinnisvara- ja ehitussektor, kuid viimastel kuudel on selles sektoris uute laenude kasutamine varasemate aastate keskmise lähedal või isegi ületab seda. Peaaegu poole vähem on seitsme kuu kokkuvõttes nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi laene kasutanud logistikasektor, mida on ühelt poolt tugevalt räsinud kriis, kuid teiselt poolt võib olla mõju avaldanud ka plaanitav Euroopa Liidu maanteetranspordisektori regulatsioon.

Statistikaamet: Kolmandas kvartalis ehitati vähem uusi hooneid

StatistikaametStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis kodumaal ja välisriikides kokku 12% vähem kui 2019. aasta samas kvartalis. Eesti ehitusturul vähenesid mahud 10%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid omal jõul 817 miljoni euro eest, sellest hooneid 518 miljoni ning rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 299 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 13% ja rajatisi 10% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kohalikku ehitusturgu mõjutas enim uute hoonete ehitusmahtude vähenemine. „Aasta esimeses pooles veel kasvu näidanud rajatiste ehitamine hakkas kolmandas kvartalis samuti kahanema. Seda eelkõige tingituna remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemisest,“ lisas Sinisaar.

Välismaal tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht vähenes aastaga ligi kolmandiku võrra. Vähem ehitati nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5%, aasta varem 8%.

Ehitisregistri andmetel sai kasutusloa 1900 uut eluruumi, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem. Kõige rohkem valmis eluruume Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal. Ehitusluba väljastati 3338 eluruumi ehitamiseks ehk kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli jätkuvalt korterelamu.

Kasutusse lubati ka 316 mitteelamut, kus on kasulikku pinda kokku 186 000 ruutmeetrit. Kõige rohkem lisandus uut lao-, haridus- ja tööstuspinda. Võrreldes möödunud aasta sama kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Domus Kinnisvara: Olla või mitte olla – selles on ärikinnisvara küsimus?

Domus KinnisvaraKoroonapaanika taustal olen saanud sel aastal pidada ohtralt vestluseid ärikinnisvara jätkusuutlikkuse teemal. Kas kodukontorid võtavad üle ja büroopindu pole enam vaja? Kas turismisektor on lõplikult surnud ja hakkame hotelle korterelamuteks ümber ehitama? Kas e-kaubanduse võidukäik toob kaasa kaubanduskeskuste ümberehitamise tootmis- ja logistikahooneteks? Arvamusi on seinast-seina, tõe kriteeriumiks saab ajalugu. Mõned mõtted siiski ettevaatavalt:

1. Vajadus büroode järele jääb
Siin-seal meedias viidatud uuringutest võiks järeldada, et kodutöö kogemused kipuvad pigem olema positiivsed. Ent hoolimata avatud meelega enda ümbruse pingsast jälgimisest ja inimeste küsitlemisest, ei ole ma edulugusid suutnud leida. Varasemalt vabapidamisel elanud noorte itimeeste või turundustšikkide jaoks on kaugtöö ja kodukontor iseenesestmõistetav motivatsioonipaketi osa. Kuni teatud piirini, mis üldjuhul jõuab kätte vanuse ja ürgsete tungidega. Nimelt pereinimestele kippus kevadine kogemus olema täielik piin. Eriti, kui a) sul on tavaline eesti pere (statistiliselt 2,12 liiget leibkonnas, ca 25% leibkondadest on õnneks lastega ja nii elab ca 60% elanikest kolme- ja enama liikmelistes peredes), b) sa elad tavalises eesti kodus (55% meist elab korterelamutes, Eestis on ca 29 m2 eluruumide pinda ühe elaniku kohta) ja c) kohalik kool/lasteaed, kuhu oled harjunud oma võsukesed töötegemise ajaks kupatama, on kinni pandud. Sellistes tingimustes suudavad tulemuslikule tööle keskenduda tegelikud vähesed.

Oleme Domus Kinnisvara käimasolevate arendusprojektide kontekstis üksjagu arutlenud selle üle, kuidas kodukontori teema funktsionaalselt sisse tuua. Aga lõpuks taandub kõik tarbija rahakotile ja kapitalismi aluseks olevale ressursside parimale kasutusele. Andmete ebatäpsusest hoolimata võib hinnata, et täna on iga Tallinna elaniku kohta ca 3 m2 büroopinda. Keskmise leibkonna kodu peaks kontori funktsionaalsuse omandamiseks muutuma ca 7 m2 ehk ca 12% võrra suuremaks. Suurusjärguna sobilik ühe töise kabinetinurga loomiseks. Aga kui peres on kaks kontorirotti, kes kodulaenu teenindamiseks vajaliku igakuise palga teenimiseks kuskil omaette nurgas arvutit ja telefoni piinama peavad? Kaks kabinetti? 14 lisa-ruutmeetrit? 24% suurema korteri ostmine päevakorda vaja võtta? 24% suurem eluasemekulu igakuiselt kanda? Tean tööandjaid, kes on olnud valmis büroopinna pealt saadud kokkuhoidu kodukontori kasutajatega jagama. Aga olen siiski veendunud, et lõpuks muutuvad määravaks 2 faktorit: a) ühise kontoripinna pidamine on ettevõtte jaoks kordades odavam, kui eraldi kodukontorite kulude hüvitamine ja b) äriorganisatsiooni kõige olulisemat eesmärki – ressursside koondamine sh personali liitmine ühtselt toimivaks meeskonnaks – ei saavutata kodukontorist kunagi sama efektiivselt kui ühises büroos koos töötades.

2. Vajadus tootmis- ja logistikapindade järele jääb
Paljudes ametites ei ole kodu- või kaugtöö võimalik. Koristaja peab lähenema maas vedelevale prügile ning laomees peab tõstuki rooli istuma, et euroaluseid riiulitele tõsta. Isegi müüja peab seisma iseteeninduskassade juures ning hiiglaslik 3D-printer ei suuda kogu maja valmis ehitada, sest inimlik faktor jääb masinaid segama. Kodust seda teha ei saa ja lihtsamate tööde robotiseerimise võidukäik on endiselt alles alguses. On väga suur hulk (sh inimtöö põhiseid) sektoreid, millele pandeemia on mõjunud positiivselt – kõikvõimalikud logistikaga seotud valdkonnad (last-mile teenused, komplekteerimine ja pakenditööstus, teatud materjalitööstused jne). Toidukulleritest rääkimata. Mingil määral orienteeruvad tootmised ümber (pole vist kunagi niipalju maske toodetud?) ja üksjagu vahepeal Aasiasse kolinud tootmisest on tagasi Euroopasse toodud tarnekindluse parandamiseks. Paradoksaalsel kombel on ka kevadise kriisi üle elanud restoranid, SPA-d jms ettevõtted tihti puupüsti rahvast täis, sest tarbijal pole lihtsalt muid alternatiive. Neis tugevnevates sektorites hoolitsetakse oma töötajate eest paremini kui kunagi varem – peaasi, et terved püsivad ja tööl käivad. Isegi kui pandeemiaga seotud personalirisk on motiveerinud kapitaliste suurendama investeeringuid robotiseerimisse, siis ilmastikukindlat keskkonda tootmiseks on ka seadmetel vaja. Nii ei ole võimalik tootmiselt ja logistikalt võtta ära põhitegevusega seotud kinnisvara, sest muidu oleksime tagasi tööstusrevolutsiooni eelses ajas. Loomulikult on üksjagu ettevõtteid, kelle plaanid üleilmne pandeemia sassi lööb ja kelle kinnisvara kas osaliselt või täielikult seetõttu sõltuvalt asukohast ja kvaliteedist lühemaks või pikemaks ajaks uut kasutajat ootama jääb. Oma 24 aastase kinnisvarakogemuse põhjal olen veendunud on igale kinnisvarale on sobilik kasutaja või uus äriplaan olemas. Koroona möödub nii nagu Kreeka võlakirjakriis, uued probleemid ja lahendused tulevad taas.

3. Vajadus kaubanduspindade järele jääb
E-kaubandus muutub aina populaarsemaks, internetiostude maailma on astunud ka paljud konservatiivsemad tarbijad … aga poed on ikka rahvast täis. Küllap selleks on mitmeid põhjuseid. Alates hommikusest tõdemusest, et pikkade keelu-kuude jooksul on kõik sokid auklikuks kulunud ja nüüd uusi vaja. Või siis igavusest, sest muude meelelahutsvõimalustega on meil endistviisi kehvasti. Kaubanduskinnisvara valdkonnas on praegu väga palju mõtteainet, kuid olgem korrektsed – need protsessid oli alanud juba enne koroonat. Kaubanduskeskuste jõuline laiendamine ja diskussioonid teljel ostlemine vs meelelahutus parema konkurentsipositsiooni hõivamiseks – kõik ei välju sellest võitjana. Ettevõtete ärimudelite muutused ja sellega koos stock-office tüüpi kinnisvara pealetung – reaalne alternatiiv konkureerimas kaubanduspindadega. Kodukohapood või turg kui alternatiiv pikkadele jalutuskäikudele kaubanduskeskuse koridorides. Tarbijate jõukuse kasvuga kaasnevad kõrgemad kvaliteediootused on pakkunud soodsa kasvupinnase väiketootjate müügivõrgustikele. Kõik see ja veel muudki oli toimumas juba varem, toimub jätkuvalt ning on osaks tavapärasest arengust. Kuidas ostlemine toimub, võib muutuda, kuid suur osa sellest protsessist jääb meie kliimas vajama füüsilist ruumi, mistõttu saab kaubanduspindade teema kokku võtta sarnaselt tööstus- ja logistikapindade lõigule eelnevalt.

Eelnev vaade võib tunduda optimistlik ja nii on ehk paslik lisada tõdemus, et kinnisvaraturg jääb dünaamiliseks nagu kõik muud turud pakkudes tõuse ja languseid. Majandushariduse esimeselt kursuselt tuntud ökonoomika reeglid nõudluse ja pakkumise ning turuosaliste irratsionaalsuse kohta kehtivad endiselt. Ja just seetõttu tuleb minu hinnangul eelnimetatud kolme sektorit selgelt eristada ja oma panused teeksin tootmise/logistika õitsengule. Kaubanduskinnisvara valdkond muutub värvikirevamaks ning bürookinnisvara valdkonnas muutub parem kvaliteet ka väiksematele ettevõtetele kättesaadavamaks.

Tallinna uute korterite turu pakkumine müük, hinnad ja prognoosid

Tõnu ToomparkTunned huvi, mis toimub uute korterite turul? Ma hoian sel silma peal ja aitan vastata järgmistele küsimustele.

  • Kui palju on turul aktiivseid korteripakkumisi?
  • Millise toalisuse ja suurusega kortereid pakutakse?
  • Millised pakkumised lähevad kaubaks? Millised ootavad ostjat kauem?
  • Millised piirkonnad / linnaosad müüvad kiiremini? Kus läheb müügiga kauem?
  • Millised arendajad pakuvad turule paremini vastuvõetavat kaupa?
  • Mis toimub hindadega?

Neile ja teistele kinnisvaraturu kõige põletavamatele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooring.

  • Jälgin regulaarselt uute korterite turul toimuvat.
  • Võtan kokku pakkumiste arvu ehk konkurentsiolukorra.
  • Vaata, kuidas liigub müük ja mida teevad hinnad.
  • Uurin, millised segmendid piirkonniti või toote lõikes on soodsamad ja kus negatiivsemad trendid.
  • Vajadusel saan teha erinevaid väljavõtteid piirkondade, korterite toalisuse vms näitaja alusel.
  • Seon turu arengud suure pildiga ja teen prognoose.

Kui see info tundub huvipakkuvat, kontakteeru.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Merko Ehitus: Start of construction of the second stage of the Merks Viesturdārzs residential project

Merko EhitusSIA Merks, part of AS Merko Ehitus group, has started the construction of the second stage of Merks Viesturdārzs residential project in Riga. The new stage includes one building with 167 apartments and 7 commercial units, which are to be completed in the first half of 2022.

The size of the apartments at the Rūpniecības street 27 five- to seven-storeyed building ranges between 33–150 square metres and the price per square metre ranges from 2,500 to 2,900 euros.

Merks Viesturdārzs (merksviesturdarzs.lv) residential project is located in the prestigious Quiet Centre area in Riga. The buildings will have energy class A. Each apartment will have a balcony or terrace and the new stage building will have heated floors. There will be children’s playground in the yard, underground private storage spaces and parking with a possibility to install a charging point for electric cars.

The development project comprises in total of three residential buildings with approximately 350 apartments. The first building at Rūpniecības street 25 was completed in 2020.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg oktoobris 2020

Uus MaaOktoober möödus kinnisvaraturul septembri peegelpildina. Jätkusid samad tendentsid, mis septembris – majanduse negatiivsed mõjud eelkõige tööpuuduse kasvu näol pole veel kinnisvaraturule jõudnud, samas kui ostjate kõrges tehinguaktiivsuses on märgata võrreldes kevadega oluliselt vähem muret koroonaepideemia pärast.

Seda pilti võivad murendada täiendavad piirangud, mis pole küll nii ulatuslikuid märtsis-aprillis, ent siiski halvendavad majandussituatsiooni. Pigem tuleks karta kiirele taastumisele järgnevat vindumist, mis teatud sektorile võib tähendada tunduvat pikemat taastumisperioodi.

Tulenevalt uusarenduste väiksemast pakkumismahust tulevad järgmised 12 kuud tehingute arvu osas kergelt vähemaktiivsemad, ent hinnamõju ulatus on veel endiselt tundmatu suurus. Mitmetes segmentides nagu Tallinna, Pärnu ja Narva tüüpkorterite turg on hinnad küll langenud, ent enamikes piirkondades pole hinnalangust toimunud.

Eesti korteriturg

Oktoobris sõlmiti peamiselt tänu Tallinna turu uusarendustehingute suurele müügimahule teist kuud järjest üle 2100 tehingu (kokku 2190 tehingut), mis oli tänavuse aasta parim tulemus, ületades septembri tulemust ligi 25 tehinguga. Tehingute aktiivsus on stabiilselt hea ka ülejäänud Eestis – tänavuse aasta parimad tulemused tehti Harju-, Pärnu-, Rapla-, Saare- ja Valgamaal.

Tehingute mediaanhind oli 1490 €/m2, mis tähendab seda, et tänavuse aasta esimese kümne kuu põhjal on tehingute arv langenud 9%, aga mediaanhind on suurenenud 5%.

Harjumaal oli mediaanhind 1946 €/m2 (kolmandat kuud järjest üle 1900 €/m2), aastataguse ajaga võrreldes on tänavu mediaanhind suurenenud ligi 8%. Eelmise aasta kümne kuuga võrreldes on mediaanhind langenud neljas maakonnas, mis pigem on tulenenud tehingute struktuurist, kui sisulisest hinnalangusest. Tartumaal on mediaanhind suurenenud 9,3% (1495 €/m2) ja Ida-Virumaal 5,2% (203 €/m2).

Eesti kinnisvaraturg oktoober 2020
Eesti kinnisvaraturg oktoober 2020

Tallinna korteriturg

Varasemate uusarendustehingute realiseerumise suure mahu ja järelturu tugeva aktiivsuse koosmõjul oli oktoober Tallinnas tänavuse aasta aktiivseim.

Oktoobris sõlmiti 933 tehingut, mis oli väga tugev tulemus, sest 900 tehingu piir on alates 2017. aastast ületatud vaid 7 kuul. Järelturul sõlmiti 624 tehingut (septembris 628 tehingut), uusarendustes sõlmiti aga üle 300 tehingu, mis tegi osakaaluks 33%.

Mediaanhinnas peegeldus uusarenduste kõrge osakaal, tõstes näitaja samuti tänavuse aasta kõrgeimale tasemele (2097 €/m2), jäädes alla vaid eelmise aasta detsembrile. Aasta esimese kümne kuuga on mediaanhind suurenenud 8%, ent aasta algusega võrreldes ei saa me rääkida püsivast hinnakasvust. Pilt on oluliselt kirjum – mõnedes uusarendustes on hinnad langenud panipaikade ja parkimiskohtade pealt, tüüpkorterite piirkonnas ehk „mägedel“ oleme näinud keskmiselt 5% hinnakorrektsiooni, samas kui muudes piirkondades pole hinnalangust toimunud.

Reeglina on hinnad sulanud piirkondades, kus ostjaskonna moodustavad kriisis enim kannatada saanud inimesed ehk keskmise ja keskmisest madalama sissetulekuga inimesed.

Tallinna korteriturg oktoobris 2020
Tallinna korteriturg oktoobris 2020

Tartu korteriturg

Aktiivse uusarendusturu tõttu sõlmiti Tartus kolmandat kuud järjest üle 190 tehingu. Oktoobris oli uusarenduste osakaal koguni 39% (77 tehingut), samas kui järelturul on aasta lõpule omaselt turg rahustunud.

Uusarendusturu aktiivsust näitab seegi, et eelmisel aastal oli 10 kuuga uutes majades sõlmitud 25% tehingutest, tänavu aga 31%. Tehingute struktuuri tõttu oli mediaanhind oktoobris koguni 1587 €/m2 ning erinevalt Tallinnast, Pärnust ja Narvast on Tartus aasta algusega võrreldes suurenenud hinnatase nii uusarendusturul kui ka järelturul.

Näiteks aasta esimese üheksa kuu põhjal suurenes järelturu hinnatase 4% (1324→1383 €/m2), uusarendusturul aga 10% (1782→1969 €/m2). Annelinnas kasvas järelturu korterite mediaanhind 7%, esimese 10 kuu põhjal oli vastav näitaja Tartu suurimas linnaosas 1195 €/m2.

Tartu korteriturg oktoobris 2020
Tartu korteriturg oktoobris 2020

Pärnu korteriturg

Pärnus sõlmiti septembris tänavuse aasta parim tulemus – 87 tehingut, mida hoolimata kõrgest näitajast mõjutas hoopiski aktiivne järelturg. Uusarendustes sõlmiti vaid 12 tehingut, samas kui järelturu tulemus – 75 tehingut, jäi viimase kahe aasta kontekstis alla vaid eelmise aasta maile.

Mediaanhind oli oktoobris 1327 €/m2, millega jäädi tänavuse aasta kontekstis alla vaid märtsile ja maile, kusjuures kahe viimase kuu puhul oli uusarendustehingute osakaal vähemalt 30%. Kui uusarendusturul on hinnad võrreldes eelmise aastaga enam kui 10% kasvanud, siis järelturul (eriti, mis puudutab tüüpkortereid) oleme sarnaselt Tallinnale nägemas hinnalangust.

Uusarendusturgu on lisaks jõukamale pärnakale toetanud Pärnu-väline ostjaskond, järelturu ostjaskonna moodustavad aga peamiselt kohalikud, keskmise või keskmisest madalama sissetulekuga inimesed, kes on tänavuse aasta kontekstis enam kannatada saanud. See aga tähendab seda, et suureneb hinnadiferents vanema ja uuema korteri vahel.

Pärnu korteriturg oktoobris 2020
Pärnu korteriturg oktoobris 2020

Narva korteriturg

Narvas sõlmiti 52 tehingut, mis oli küll suur samm tagasi võrreldes septembriga, ent jäi üsna viimaste aastate keskmise tulemuse juurde.

Tehingute mediaanhind on küll tänavuse aasta esimese kümne kuu tehingute põhjal võrreldes eelmise aastaga 3% võrra tõusnud, ent aasta algusega võrreldes on sarnaselt Tallinnale ja Pärnule järelturul toimunud hinnakorrektsioon.

Esimeses kvartalis oli tehingute mediaanhind 410 €/m2, teises kvartalis 395 €/m2 ja kolmandas kvartalis 381 €/m2. Seega tehingud toimuvad, ent tulenevalt ebakindlusest ja nõudluse vähenemisest, sõlmitakse neid veidi madalamal tasemel.

Narva korteriturg oktoobris
Narva korteriturg oktoobris

Omanike Keskliit ja Korteriühistute Liit saatsid riigihalduse ministrile kirja seoses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatustega

Eesti Omanike Keskliit / EOKLSaatsime minister Aabile ettepaneku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks, millega soovime omanike vabastamist linnateede talvisest hooldusest.

Lugupeetud minister Jaak Aab

Rahandusministeerium tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise ettevalmistamisega ning lõppenud on eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine. Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistu Liit on kinnisvaraomanike huve esindavad  vabaühendused. Meie poole pöörduvad sageli omanikud ja ühistud, kes on hädas kohaliku omavalitsuse poolt pandud koormiste täitmisega. Nimelt võib kohalik omavalitsus kehtestada heakorraeeskirjade täitmise tagamiseks isikutele koormiseid, sh  võib kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. EhS §97 lg 6 sätestab selle koormise juba otsese kohustusena –  asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Ehitusseadustiku säte ei võimalda kohalikul omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda. Juhime tähelepanu, et Riigikogule esitatud EhS eelnõus vastav säte puudus ja see lisati eelnõule omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud.

Kõnniteede korrashoiu ja libedustõrje koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. Näiteks pöördus õiguskantsleri poole pöördus Pärnu linna elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise, majandusliku olukorra jm asjaolude tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga vahetult piirneval linna maal (200 m2 ). Ta palus linnal end koormise täitmisest vabastada, kuid linn keeldus ja pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et KOKS  sätetest ei tulene, et  omavalitsus peab üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormise kehtestama. Kohalikul omavalitsusel on võimalik valida mitmete lahenduste vahel. Kui kohalik omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Isiku põhiõiguste (omandipõhiõiguse ja üldist vabaduspõhiõiguse – PS § 32 lg-d 1-3 ja § 19 lg 1; vt ka RKPJKo 14.06.2011, 3-4-1-13-11, p 40) ülemäärast piiramist koormise täitmisel aitab ära hoida volikogu kehtestatavate regulatsioonide paindlikkus. Volikogu saab koormist reguleerivas määruses lubada teha isikule koormise täitmisel soodustusi või vabastada ta koormise täitmisest. Konkreetsel juhul ei pruugi turusituatsioonist lähtumine hoida ära isiku põhiõiguste ülemäärast piiramist. Oluline on vältida võimalust, inimene peab hakkama koormise täitmiseks taotlema sotsiaaltoetust. Vt õiguskantsleri kiri Pärnu linnavolikogule 18.05.2020 nr 6-1/200404/2002883.

Kinnisasja omanike suhtes avalike koormiste kehtestamine pärineb 1864.a Balti Eraseadusest ja on sealt kandunud tänasesse õiguskorda Eesti taasiseseisvumisel. Leiame, et 21. sajandil ei peaks avaliku võimu teostamisel enam kasutama sunnitöö vahendeid. Nii nagu talumehed ei pea enam täitma küüdikohustust või ülal pidama vallavaeseid, ei pea ka kinnistuomanikud hooldama kohalikule omavalitsusele kuuluvaid kõnniteid. Hobutranspordi, aurumasinate ja kojameeste ajastust oleme jõudnud tänapäeva, kus kaasaegne teehooldustehnika võimaldab kiirelt ja tõhusalt omavalitsusel ise oma teid hooldada tagades ka teehoolduse ühtse taseme. Omanikud on samuti kohaliku omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka lumesaju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu, sisuliselt  ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk.

Veelüks näide. Tallinna linn plaanib luua linna heakorraüksuse, mille üheks ülesandeks oleks pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate teeala korrashoiuga tegeleda. Absurdne on olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid,  linn pakub omanikule, et me võime ise oma teed korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab.

Teeme ettepaneku, et KOKS muutmise käigus  analüüsitakse läbi ka seaduse §36 rakenduspraktika ja selle normi sobivus kaasaegsesse õiguskorda. Analüüsida tuleks ka teiste Põhjala riikide kogemust talvise kõnniteehoolduse korraldamisel. Omanikud ja ühistud võivad tulla kohalikule omavalitsusel appi linnateede hooldamisel oma krundi piiri ääres, kuid selle eest tuleb omanikule tasuda ka hüvitist.

Lugupidamisega

 

Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu esimees

 

Urmas Mardi

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

Kinnisvaraturu piirkonna detailne turuülevaade: ülevaade kinnisvarasektori peamistest suundumustest

Tõnu ToomparkÜksikasjalik kinnisvaraturu piirkonna analüüs annab pisiasjadesse mineva teadmise kitsama piirkonna (omavalitsus, linnaosa, asum…) elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Piirkonna ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele ja arenduste finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

07/12/2020 toimub “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub  07/12/2020. Koolituse eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.Dmitri Rozenblat

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 07/12/2020 kell 10.00-13.15 Tallinnas.
Lektoriks on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Dmitri Rozenblat.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!