Baltic Horizon Fund publishes its NAV for September 2020 and a change in the financial calendar

Baltic Horizon FundNet asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of September 2020 amounted to EUR 1.2247 per unit. The total net asset value of the Fund rose to EUR 138.9 million over the month. Compared to the previous month, NAV increased by +0.54%. The NAV was affected positively by the operating performance of properties and negatively by cash flow hedge movement during the month. EPRA NAV, EPRA NRV and EPRA NTA as at the end of September 2020 increased to EUR 1.3137 per unit, corresponding to an increase of +0.59% over the last month.

Consolidated net rental income for the first 9 months of the year amounted to EUR 15.2 million, exceeding the previous year’s net rental income for the same period by EUR 1.6 million or +11.8% (EUR 13.6 million during the nine months ended 30 September 2019). The strong growth was driven by the acquisitions of Galerija Centrs and North Star, which had a positive effect on the Group’s net rental income growth in 2020 as compared to 2019, albeit rental income growth in 2020 slowed down due to relief measures granted to tenants during the COVID-19 pandemic. The direct impact of the COVID-19 health crisis on the net rental income in September 2020 was limited to temporary rent reductions for the most affected tenants in the amount of EUR 0.1 million, which is significantly lower compared to Q2 2020. The Fund earned an unaudited consolidated net profit of EUR 0.8 million in September 2020.

At the end of September 2020, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 8.4 million (31 December 2019: EUR 9.8 million) which demonstrates a strong liquidity position. Improving rent collection rates had a positive impact on the Fund’s cash balance during September 2020. In total, the Fund’s cash and cash equivalents increased by EUR 1.3 million during September 2020. After successful negotiations with the tenants, the Fund’s management team has managed to reduce the trade receivables from EUR 3.3 million as at the end of May 2020 to a standard level of EUR 1.4 million as at the end of September 2020.

As of 30 September 2020, the total fair value of Fund’s portfolio stood at EUR 347.2 million (31 December 2019: EUR 358.9 million), while the total net leasable area was 153,351 sq. m. The Fund has invested an additional EUR 0.4 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during September 2020.

Change in the financial calendar:

The Q3 2020 interim report (unaudited consolidated) of Baltic Horizon Fund will be disclosed on week 49. Previously the planned disclosure time of the report was week 46. Updated financial calendar is available on Baltic Horizon Fund webpage.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” 25% soodsam

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadusTelli käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamistKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “bqec97” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 18.10.2020.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Riigi Kinnisvara: Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitamisleping sõlmitud

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara ning Viljandi Haigla SA sõlmisid koostöölepingu, millega Viljandi maakonna haigla ja tervisekeskuse ehitustööde, omanikujärelevalve, tavasisustuse ja kunstiteose tellimise riigihangete korraldamise ja täitmise eest vastutab Riigi Kinnisvara. Viljandi kesklinna rajatav 23 000 m² suuruse netopinnaga innovaatiline tervishoiukompleks valmib 2023. aastal.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on koostöö Viljandi Haiglaga olnud hea. „Kuigi haigla ehitusprojekti juhtimine ei ole küll Riigi Kinnisvara tavapärane valdkond, oleme suutnud edukalt varasema kogemuse suurprojektide juhtimisel üle tuua ka Viljandisse. Usun, et leiame läbi riigihangete head koostööpartnerid, et Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse ehitus edukalt lõpuni viia,“ lisas Kusmin.

SA Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere: „Uue maja planeerimise protsess on tegelikult meie enda muutumise protsess. Me ei ole rääkinud ainult betoonist vaid ka sellest, kuidas me seal toimetama hakkame. RKAS on olnud väga tubli partner, kes läbi valu ja vaeva ning vastastikkuse õppimise on kogu pildi endale selgeks saanud. Haiglal endal ei ole sellise suuremahulise ehituse planeerimise kompetentsi ja meil on rõõm, et oleme Eesti turul nii usaldusväärse partneri leidnud, kellega on kindel edasi minna“.

Viljandi haigla- ja tervisekeskusega ehitatakse ümber kogu maakonna tervise- ja sotsiaalsüsteem, mis on ainulaadne projekt kogu Baltikumi regioonis ning mille eesmärk on tuua sümbioosina ühte hoonesse kokku kogu ravi- ja sotsiaalteenuste pika ahela kõik lülid ning panna nad kiiresti ja paindlikult ühtse meeskonnana koos tööle. 19. sajandi keskel loodud Viljandi haigla luuakse uueks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni teeviidaks kogu lähiregiooni haiglavõrgu arengule.

Viljandi Haigla koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigi Kinnisvaraga korraldatud Viljandi uue haigla ja tervisekeskuse arhitektuurivõistluse võitis DAGOpen arhitektid Jose A Pavón Gonzalez, Jaan Kuusemets ja Enrique Vallecillos Segovia võistlustööga “Elu”. Projekteerimistöödeks planeeriti 15 kuud, kuhu mahuks neli etappi: eskiisprojekt, eelprojekt, põhi-ja tööprojekt. Juunis sellel aastal sai valmis eelprojekt ning olenemata vahepeal tekkinud eriolukorrale, ollakse töödega graafikus. Viljandi maakonna uue haigla ja tervisekeskuse ehituse algus on planeeritud 2021. esimesse poolde.

Vabariigi Valitsus kinnitas Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi vabatahtlikuks keskseks hankijaks kinnisvara arendus- ja korrashoiuvaldkonna riigihangetes. Uus roll võimaldab Riigi Kinnisvara kompetentsi kasutada ka teistel avaliku sektori hankijatel, mitte ainult ministeeriumitel ja nende allasutustel. See on ka Viljandi Haigla ja Riigi Kinnisvara koostöö aluseks.

Uue Viljandi haigla ja tervisekeskusele nime leidmiseks korraldatud konkursi võitis Hanno Matto ning uueks nimeks sai Tervikum. Rohkem informatsiooni uue haigla ja tervisekeskuse kohta leiate kodulehelt https://newviljandihospital.ee.

Aastal 2024 kolib Swedbanki peakontor nn Hipodroomi kvartalisse

SwedbankSwedbank AS ja EKE AS sõlmisid lepingu, mille kohaselt kolib aastal 2024 Swedbank AS oma peakontori Tallinnas Liivalaia tänavalt nn Hipodroomi kvartalisse.

Swedbank AS-i juht Olavi Lepp ütles, et Liivalaia tänava hooned on jäänud pangale väikeseks ning on oma aja ära elanud. „Mul on äärmiselt hea meel, et aastaid mõtetes ja paberil olnud projekt saab lõpus tegelikuks ning juba mõne aasta pärast kolivad kõik meie Tallinna erinevates paikades tegutsevad üksused ühise katuse alla. Uues peamajas saavad olema suurepärased tingimused töö tegemiseks, sest arvestatud on nii ergonoomika, mobiilsuse kui ka jätkusuutlikkuse põhimõtetega. Olen kindel, et meie kollektiiv võtab uue peahoone vastu positiivsete emotsioonidega,“ sõnas Lepp.

Hipodroomi kvartali arendaja EKE AS kontserni arendusjuht Karl Ader sõnas, et on suur rõõm olla osaline Tallinna kinnisvara turu mitmekesistumises ning täname Swedbank AS-i väljakutse ja usalduse eest oma uue peamaja arendamisel. „Kuigi kvartal valmib alles aastate pärast, saan kinnitada, et see tuleb kaasaegne, põhjalikult läbimõeldud ja tuleviku vajadusi arvestav. Piirkonnast on saamas uus tuiksoon. “

Swedbanki uus peahoone on plaanitud ligi 2000 töötajale ning lepingu kohaselt valmib 2024 aastal, misjärel kolitakse kõik Tallinnas erinevates hoonetes olevad üksused ühte hoonesse.

https://www.swedbank.ee/business#news=20201014094636824

Statistikaamet: Kinnisvaraturg on tormisilmas

StatistikaametKevadise pandeemiakriisi tipphetkel oli palju juttu sellest, et majanduslik tagasilöök jõuab kinnisvaraturule sügiseks. Oktoober on käes ja pigem nähakse paranemise märke. Kas tegemist on kerge pääsemisega või on hullem hoopis tulekul? Suuremates kriisides kinnisvarahindade liikumisele rakendatav tormisilma loogika võib olla adekvaatne kirjeldamaks ka tänast Eesti kinnisvaraturu olukorda.

Kui orkaan on tugevamat liiki, siis selle keskel on selge ja tuulevaikne ala – orkaani silm. Sellise tormi kätte sattudes saad kõigepealt tuult ja vett ning siis saabub vaikus, taevas läheb selgeks ja ilm ilusaks. Torm oleks justkui ootamatult haihtunud, kuid tegelikult mitte. See mis tuleb, on teine osa tormist ja tavaliselt hullem ning laastavam, kui esimene pool.

Tõsise orkaani korral on silm alati olemas

Inimesed on looduse osa ja inimestevahelisi suhteid saab kirjeldada loodusseadustega. Majandus, nagu ka kinnisvaraturg, on alluv samale seaduspärasuste süsteemile, mille kaudu inimesed ja loodus omavahel suhtlevad ning on seda miljoneid aastaid teinud. Tormid majanduses ei ole sugugi mitte ainult kunstilised kujundid, vaid reaalselt esinevad ja looduslikele tormidele analoogselt kulgevad protsessid. Tormisilmade esinemine kinnisvaraturgudel on reaalne ja varemalt täheldatud nähtus.

Tormisilm kinnisvaraturul väljendub selles, et suure kriisi ootuses hakkavad asjad allamäge minema: hinnad langevad, ostjad haihtuvad, ehitused hanguvad, arendustellimused kaovad, finantseerimissoovid vähenevad jne. Kuid ootamatult möödub kõik, kriisi nagu ei jõutagi ja asjad hakkavad uuesti ülesmäge minema, seda negatiivsete üldiste majandusnäitajate kiuste. Kinnisvaraturg oleks kui paradiisisaareke keset üldist kaost. Selline taastumine ei kesta kaua, oodatud löök tuleb ja tuleb tugev.

Harjumaa on tormidünaamika parimaks indikaatoriks

Saamaks kinnisvaraturu dünaamikast võimalikult terviklikku pilti, on oluline võtta aluseks piirkond, kuhu koondub suur osa nõudlusest ja pakkumisest, kus on aktiivselt tegevad finantseerijad ja kus toimub uute objektide ehitus. Sellises keskkonnas pääsevad majandusjõud kõige ehedamalt esile ja turuanomaaliaid kohtab vähem. Eestis on taoliseks piirkonnaks Harjumaa. Võimalikult suure arvu võrreldavate kinnisvaraobjektide saamiseks analüüsisime korteriturgu. Ehituse ja finantseerimise mõjude nägemiseks oli mõistlik analüüsida uusi elamispindu. Müüjate ja ostjate müügitasakaalu hindamiseks on üheks heaks sisendiks müügipakkumiste analüüs.

Harjumaa uute korterite müügikuulutuste analüüs näitab, et märtsis oli nende eest küsitav mediaanhind ligi 150 000 eurot. Pandeemia tõttu sattus turg surve alla ja hind kukkus juuni alguseks 143 000 euro juurde. Sealtmaalt hakkas hind vaikselt taastuma ja tänaseks oleme jõudnud tagasi 150 000 euro piirimaile. Kas see tähendab, et kriis on läbi ja oleme taas majandusõitsengus?

Kapitel on Eesti konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2020

Kapitel8.oktoobril tunnustasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit Eesti selle aasta edukamaid ja konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid. Kapitel pälvis konkurentsivõimelisima väike- ja keskettevõtte tunnustuse ning lisaks juba kolmandat korda Eesti konkurentsivõimelisima kinnisvaraettevõtte tiitli.

Aasta ettevõte valiti EASi ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on koostanud Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelit juba aastast 2003 ning tänavu osales seal kokku 1418 Eesti ettevõtet, millest tunnustati kolmeteistkümne valdkonna parimaid. Konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus majandusnäitajate põhjal. Arvestatakse kahe viimase aasta majandustegevuste näitajad: müügitulu, puhaskasum, omakapital, töötajate arv ning tööjõukulu. Andmete analüüsi ja edetabelite koostamise partneriks on Eesti Konjunktuuriinstituut, tehes koostööd Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudiga.

US Real Estate: Patarei Merekindluse hoovid saavad 5000 m2 kogupindalaga klaaskatuse

US Real EstatePatarei Merekindluse arhitektuurikonkursi tööde tähtaeg kukkus 12. oktoobril. Konkursile kutsutud neli arhitektuuribürood: KOKO Arhitektid, KAOS Arhitektid, HG Arhitektuur ning Arhitektuuriüksus, esitasid kõik väga jõulised ja omanäolised tööd.

Žürii kooseisu kuuluvad arendaja esindajad Urmas Sõõrumaa, Martin Kolga ja Tarmo Pohlak ning arhitektide Illimar Truverk, Kalle Komissarov, Oliver Alver ja Sulev Nurme. Žürii on alustanud konkursitöödega tutvumist ning nelja eriilmelise töö seast on plaanis võidutöö välja valida hiljemalt detsembri alguses.

Konkursi ülesandepüstitus hõlmas endas Patarei Merekindluse sisehoovide, välialade ning rannapromenaadi arhitektuurset lahendust.
„Konkursilt on oodata Merekindluse avalikule alale põnevaid ja ainulaadseid lahendusi. Moodne arhitektuur tekitab olemasolevate 19.
sajandi ajalooliste klassitsistlike hoonete kõrval vägeva kontrasti ning annab kogu kompleksile täiesti teistsuguse hingamise,“ sõnas US
Real Estate’i arendusdirektor Martin Kolga. ’’Suurim erialane väljakutse sellel arhitektuurikonkursil osalevatele arhitektuuribüroodele on kahtlemata kokku 5000m2 pindalaga sisehoovide katmine klaaskatustega. Kuna klaaskatuste kavandamine on lisaks arhitektuurile kahtlemata ka väga keerukas insenertehniline ülesanne, siis oleme konkursi tööde hindamise protsessi kaasanud vastavad konstruktsioonide ja energiatõhususe tippspetsialistid,’’ lisas US Real Estate’i ehitusdirektor Tarmo Pohlak

„Tänan arhitekte esitatud sisukate tööde eest! Patarei Merekindlusenäol on tegemist väga pretensioonika ja keerulise objektiga, juba
arhitektuurivõistluse lähteülesanne eeldas mitmetasandilist mõtlemist. Arhitektid olid teemasse sügavuti läinud ja väljapakutud lahendustes leidub mitmeid elemente mida on võimalik edasi arendada,“ sõnas Urmas Sõõrumaa.

Patarei Merekindluse peaprojekteerijaks on Arhitekt 11, kellega koostöös hakkab konkursi võitja projekteerima sisehoove ja välialasid.
Vahetult pärast käesoleva konkursi lõppemist plaanib arendaja kuulutada välja ka avaliku arhitektuurikonkursi Patarei Merekindluse
kõrvale planeeritud uutele hoonetele. Merekindlus saab valmis 2026. aastal, kuid esimeste üürihuvilistega on arutelud juba alanud ning
huvi on märgatav.

Patarei Merekindlus on 19. sajandi keskpaigas valminud klassitsistliku arhitektuuriga kaitserajatis, mis algselt kandis nime Kalaranna fort
ja mis tänaseks kuulub Euroopa arhitektuuripärandisse. Urmas Sõõrumaale kuuluva U.S. Invest Grupi ettevõtte omandas Patarei merekindluse käesoleva aasta veebruaris.

Patarei Merekindluse uudistega ja seal toimuvate sündmustega saab kursis olla kodulehel www.merekindlus.ee.

KredEx toetab kortermajade renoveerimist 12 miljoni euroga

PealinnAlates 1. novembrist on tüüpprojektide järgi ehitatud vanade kortermajade ühistutel võimalik taotleda toetust, et teha maja korda tehases toodetud soojustuselementidega. Uut viisi rekonstrueerimisel saab toetust 50% tööde kogumaksumusest või kuni 1 000 000 eurot korterelamu kohta. Taotlusi võetakse vastu 1. veebruarini.

KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on see ühistute jaoks ainulaadne võimalus panustada innovatsiooni ja saada seejuures energiatõhus ning hea sisekliimaga kodumaja.  “Kuna tegemist on Eestis korterelamute rekonstrueerimisel uue meetodiga, siis valib KredEx toetust saavatele ühistutele projekteerija ning ehitaja avaliku konkursi teel. Loodetavasti annab see ühistutele suurema julguse ja kindluse üheskoos riigiga innovatsiooni panustada ning saada seeläbi majad korda,” sõnas Reinsalu.

“Meetme eelis on eelkõige aja sääst – katuse ja fassaadi soojustuselemendid toodetakse tehases ning kohapeal toimub vaid nende paigaldus maja seintele ja katusele,” lisas ta.

Toetust saavad järgmiste tüüpprojektide järgi ehitatud korterelamud kogu Eestis: 1-317, 1-464, 111-121 ja 111-133. Sellised majad on näiteks Lasnamäe, Õismäel, Mustamäel, Tartu Annelinnas, Ida-Virumaal.

Toetuse eelarve on ligikaudu 12 miljonit eurot. Toetust saab 50% või kuni 1 000 000 eurot korterelamu kohta. Tööd tuleb lõpetada kahe aasta jooksul. Vajalik on tööde tulemusel saavutada vähemalt C-energiaklass. Oluline on, et kastutakse tehases valmistatud välisseina ja katuse elemente ning hoone juures toimub vaid nende paigaldamine.

Igale tüüpprojektile eraldatakse konkreetne eelarve, mille kinnitamisel võetakse muuhulgas arvesse tüüpmajade rekonstrueerimise eelduslikku maksumust, eelarve kinnitatakse enne vooru algust. Taotluse esitanud majad jaotatakse tüüpprojektide järgi rühmadesse ning iga rühma sees tekib paremusjärjestus vastavalt energiakasutusele suuremast energiakasutusest väiksemani. Selle alusel tekib pingerida, mille alusel määratakse, kes saab toetuse.

http://www.pealinn.ee/newset/kredex-toetab-kortermajade-renoveerimist-12-miljoni-euroga-n258925

Vanalinna äriruumide üürimine läks odavamaks

TallinnKesklinna valitsuse annab vanalinnas üürile äriruume senisest soodsama hinnaga; kirjalikke pakkumisi saab mõnele ruumile esitada veel homseni.

„Viimase kuu jooksul oleme üürile andnud juba mitu Kesklinnas asuvat äriruumi, mis näitab, et vaatamata majanduses valitsevatele keerulistele aegadele on huvi äriruume rentida täiesti olemas. Omalt poolt tulime ettevõtjatele vastu nii palju kui vähegi võimalik ja alandasime suure osa pakutavate äriruumide üürimise alghinda,“ ütles Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

Pärnu mnt 8 // Väike-Karja 8 äriruumi (üldpind 333,8 m2) hinda on alandatud 6 eurole ruutmeetri eest. Raekoja plats 16 // Vene tn 3 asuva esimese korruse äriruumi (74 m2) alghind on nüüd 35 eurot/m2. Suur-Karja 21 on pakkumisel äriruumid I korrusel (132,9 m2), II korrusel (148 m2) ja III korrusel (1466 m2) ning alghinda on alandatud 5 eurole/m2. Need ruumid saab kasutusse võtta eraldi. Poole võrra odavam, 75 eurot/m2, on nüüd pakkumise alghind Viru tn 20 esimese korrus väikse äriruumi eest.

Üürile said hiljuti antud Pärnu mnt 125, Raua tn 1 / Pronksi tn 6 osa II korruse äriruumist ning Nunne tn 1 esimese korruse äriruumid. Praegu on pakkumisel veel J. Köleri tn 8 // Vesivärava tn 7 alghinnaga 6 eurot ruutmeeter; Kuninga tn 2 väike äriruum alghinnaga 35 eurot/m2; Mündi tn 2 // Raekoja plats 10 // Saiakang 1 (üldpind 77,6 m2) ja Pikk tn 41/1 (üldpind 161 m2) üüri alghinnaga 6 eurot/m2.

Pakutavate ruumidega saab tutvuda eelneval kokkuleppel telefonil 645 7237 või 5688 5688. Pakkumused tuleb esitada Kesklinna valitsuse linnavara osakonnale (Nunne tn 18, III korrus tuba 304) kinnises ümbrikus hiljemalt 14. oktoobril kell 12.00. Pakkumuste avalik avamine algab samal päeval kell 12.15 Nunne 18 saalis.

„Vanalinna on väga teretulnud ettevõtted, kes pakuvad eestimaiseid originaaltooteid ja -teenuseid. Just nende vastu tunnevad suurt huvi nii kohalikud elanikud kui ka Tallinna külalised,“ märkis linnaosa vanem.

Raid & Ko: kinnisvarainvestorid, palun rahakott valmis panna

Raid & KoKinnisvaraturul on ees ootamas keerulisemad ajad. Nutikas kinnisvarainvestor teab, et parimad ostud tehakse ajal, mil veri on tänavatel. Tõsist verevalamist kinnisvaraturult ootama ei peaks, kuid mõistlik on rahakott valmis hoida ja otsida soodsaid investeerimisvõimalusi. Nii soovitab kinnisvarabüroo Raid & Ko juhataja Andree Raid.

„Tõsiasi on, et töötuid on koroona-ajal juurde tulnud kümnetes tuhandetes. Palgatõusudel on lähitulevikuks kriips peal. Nii on inimestel vähem raha kulutada. See seab piirangud kinnisvaraturul tegutsevate ostjate potentsiaalsele arvule ehk nõudlusele,“ arutles Andree Raid.

Korterituru pakkumisepool seevastu on optimistlik. Uusarenduste turule tulemise maht on jätkuvalt märgatav. Ka vanemate korterite turul on pakkumine kasvanud. Kui pakkumist on palju, kuid nõudlusel on oht väheneda, avaldab see paratamatusena survet hindadele.

Kinnisvaratehingute statistika näitab, et Tallinna korteritehingute hindades on juba mõningane napp langus. Optimistid ootavad hindade püsimist, pessimistid näevad varasema püsiva hinnatõusutrendi pöördumist ja saabuvat hinnakorrektsiooni.

„Korteriturgu ei pea tabama totaalne ja ulatuslik hinnalangus. See ei olegi tõenäoline. Küll võiks keerukamates majandusoludes oodata, et siin-seal näeme olulisi ehk kümnekonna protsendi suuruseid allahindlusi. Soodushinda pakuvad kinnisvaramüüjad, kel on müügiga mingil põhjusel tuli takus,“ prognoosis Andree Raid.

Kiirustamise põhjus võib olla kartus tulevase suurema hinnalanguse ees. Mõnel puhul mängib rolli lõppev laenupuhkus. Samuti võib tööpuudus olla tegur, mis ei luba võetud eluasemelaenu tagasi maksta ja sunnib kinnisvara müüma. Osalt võiks pakkumine suureneda varasemalt majutussektorisse suunatud korterite müügiturule tulemise läbi, kus üürileandjatel jääb loodetud kõrge rahavoog teenimata.

„Kinnisvaraomanike pakiline müügivajadus loob ostuvõimalused investoritele. Hea ostuhinna väljakauplemiseks peab investoril raha kontol olemas olema. Vaieldamatu eelise hea tehinguhinna väljakauplemiseks annab otsustamise ja tegutsemise kiirus. Teisisõnu peab soodushinda jahtival investoril raha tagataskus olemas olema, et vajadusel loetud päevadega notariaalse lepinguni jõuda. Kiire ostuotsus on hea ja oluline argument allahindluse väljakauplemiseks,“ andis Andree Raid soovituse.

Valdavad majandusprognoosid näevad ette, et tänavune majanduslangus asendub 2021. aastal majanduskasvuga. See tähendab, et periood soodushinnaga kinnisvarainvesteeringuid teha ei saa olema pikem kui aasta-poolteist.

„Üldjuhul on turul tehingute ajastamine keeruline kui mitte võimatu. Nüüd aga mängib saatus selle võimaluse ise kätte. Kes on kinnisvarasse investeerimisest huvitatud, peaks võimalusest kinni hakkama, vaikselt juba pakkumisi uurima ja rahakoti valmis hoidma,“ soovitas Andree Raid.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Arco Vara: Mis avab kinnisvaraostjate rahakoti?

Arco VaraKinnisvara hind ja selle müümise edukus ei sõltu üksnes kinnisvara asukohast. Väide, et asukoht on kõige tähtsam, on tegelikult pooltõde. Muidugi tuleb kasuks, kui vara asub väga hea likviidsusega piirkonnas, aga asukoht on ainult üks eduka müügi komponent. Mis on veel eduka müügi tagatiseks?

  • Lisaks asukohale tuleb hinna määramisel arvesse võtta ostja tahtmisi. Mõtle, mida ostja oleks nõus sinu kinnisvara eest maksma. Arvesta sellega, et ostja ei taha üle maksta, ta tahab maksta turu keskmist hinda ja pigem vähem, kui müüja küsib.
  • Erihuvidega ostjaid on väga vähe. Erihuvidega ostja on keegi, kes ostab sellepärast, et peab või tahab. Tal ei ole muud võimalust kui ainult see üks ja ainus. Näiteks on ostja korter praegu müüdava korteri kõrval ja ta on nõus maksma turu keskmisest rohkem, et seda korterit endale saada.
  • Kinnisvara seisukord on ostja jaoks väga oluline. Kliendid on nõus maksma rohkem, kui kinnisvara näeb hea välja ja on kvaliteetne – seda igas vara hinnaklassis. Seega aitab müügiks ettevalmistus müüjatel kergema vaevaga müüa, sest ostjaid on rohkem.
  • Esimesed kaks nädalat on parim aeg, et leida oma kinnisvarale klient. Ostjaid on siis rohkem kui üks, eriti kui asukoht, hind ja seisukord on tasakaalus. On üsna levinud müüt, et esimesele ostjale ei tohiks müüa, sest pakkumine on liiga vähe turul olnud. Vastupidi, see on ainuõige, kui on tahtmist müüa ja edasi liikuda.

Hoovi.ee: Kuidas kasvatada oma üüriportfelli tootlust üüritulu ettemaksu abil

hoovi.pngJuba põgusa üüriäris tegutsemisega saavad enamikele kinnisvarainvestoritele selgeks üüriäri puudutavad teatud fundamentaalsed probleemid:

  • kinnisvara väljaüürimine on äri nagu iga teine, mitte passiivne investeering
  • üüriäri on väga kapitalimahukas ning ühe väljundühiku „tootmine“ on väga kallis
  • kinnisvara on suhteliselt vähelikviidne varaklass
  • üüriäri on madala sisenemisbarjääriga ja pigem väikese riskiga, kuid madala omakapitali tootlusega valdkond

Kuidas üüriäris tegutsevad ettevõtjad neid probleeme enda jaoks lahendavad? Suuremat passiivsust otsivad investorid saavad madalama tootluse hinnaga kasutada haldusfirma teenuseid. Kapitalimahukust saab vähendada väiksemaid ja odavamaid kortereid ostes ning võimalikult suure osa vajaminevast tööst ise ära teha. Likviidsust saab suurendada valides oma portfelli võimalikult likviidseid objekte. Tootluse tõstmine on kõige keerulisem, kuna see sõltub väga palju faktoritest, mis on üürileandja kontrolli alt väljas – ennekõike turu nõudlusest ja kapitali hinnast.

Kuidas aitab Hoovi üürileandjal neid probleeme lahendada ning ennekõike tõsta tootlust? Me pakume kinnisvaraomanikele võimalust võtta oma tulevane üüritulu ettemaksuna välja ehk siis müüa oma üürilepingute nõudeõigus meile edasi. Mitmed meie kliendid on kasutanud üüritulu ettemaksu, et viia läbi hädavajalikud ehitus- või remonditööd või isegi muutnud üüripinna planeeringut olukorras, kus omavahenditest ei piisa ning parandanud sellega tootlust. Remonti vajav ja tühjalt seisev üüriobjekt ei tähenda mitte ainult kulusid kommunaalarvete ja laenumaksete näol, vaid ka saamata jäänud tulu. Tuleb meeles pidada, et isegi amortiseerunud sisustusega pind, kus on üürnikud sees, tähendab üürileandjale kulu, kui antud pinna eest saaks tänapäevase sisu korral küsida suuremat üüri. Üürileandja „kulu“ väljendub sellisel juhul saamata jäänud tulus.

Teine levinud situatsioon, kus meie kliendid on kasutanud üüritulu ettemaksu tootluse suurendamiseks, on otseselt portfelli kasvatamine, ehk uute objektide ostmine. Üürileandja kontol omaosaluseks, remondiks ja sisustuse soetamiseks kogutav ja jõude istuv raha on samuti kulu, kui see ei teeni raha juurde või teenib madalama protsendiga, kui üürikinnisvarasse paigutatuna. Üüritulu ettemaksust saadava kapitali kulu ei saa küll kõrgema riski ja oluliselt nõrgema tagatise tõttu võrrelda hüpoteeklaenu intressiga, kuid õige planeerimise korral on võimalik selle abil omakapitali tootlust kasvatada.

Finantsteadlikumad kliendid on üüritulu ettemaksu kasutanud ootamatult turule ilmunud hea hinnaga objekti soetamiseks, remontimiseks ja sisustamiseks ning hiljem odavamat kinnisvaraga tagatud laenu kasutades refinantseerinud ehk Hoovi käest oma üürilepingud „tagasi ostnud“. Heast ostuvõimalusest haaramine võib osutuda eriti relevantseks praeguse majanduslanguse tingimustes, kus kinnisvara hinnad langevad, kuid pangad on laenukraane oluliselt kinni keeranud. Meie kliendid saavad igal ajal meile üüri ettemaksu tagastada ning üürilepingu lõpetada kui avaneb veel soodsam finantseerimisvõimalus.


Joonis 1. Hoovi üüritulu ettemaksu teenus. Hoovi tuleb üürileandja ja üürniku vahele, maksab omanikule üüri ettemaksuna ning hakkab igakuiseid laekumisi koguma seniselt üürnikult.

Hoovi on uus ja värske Eesti kapitalil põhinev finantsettevõte, mis pakub kinnisvaraomanikele üürilepingud rahaks teenust. Vaata lähemalt www.hoovi.ee. Lisainfo saamiseks kirjuta meile support@hoovi.ee.

“Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” toimub 29/10/2020

29/10/2020 toimub Kinnisvarakoolis uus koolitus “Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit“. Koolituse eesmärgiks on anda praktiline ülevaade üüriäri uuest ja kasvavast trendist ehk lühiajalisest üürimisest ja teadmine,  kuidas selle tegevusega maksimeerida kinnisvarast saadavat kasumist.

Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” on suunatud:

  • kinnisvara investoritele, kes ostavad/omavad kinnisvara ja annavad seda üürile;
  • kinnisvara omanikele, kes on huvitatud oma kinnisvarast saama maksimum tootlust;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürile andmiseks;
  • inimesed, kes ei oska otsustada,  kas anda kinnisvara  lühi- või pikaajaliselt üürile.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Lühiajaline üürimine – kuidas maksimeerida kasumit” toimub 29/10/2020 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Estonishing Stay Apartments asutajad  Gerdi Anupõld ja Evelin Org.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: anomaalia kinnisvaraturul – kinnisvara väärtus tõuseb, tehingute keskmine hind langeb

Tõnu Toompark2020 III kvartalis oli oli Tallinna korteritehingute keskmine hind Maa-ameti andmetel 2077 €/m². Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kerkis tehingute keskmine hind 5,8%. Eelmise kvartaliga võrreldes oli hind 1% madalamal. Seega võiks justkui tõdeda, et korterite väärtus  2020 III kvartalis võrreldes kvartal varasemaga vähenes. Asjad aga olid hoopis vastupidised.

Korteritehingute keskmine hind annab ülevaate nende korterite hindadest, millega tehinguid on tehtud. Keskmist hinda mõjutab seega, kas tehingute struktuuris muutub uute ja vanade ja/või kallimate ja odavamate korterite osakaal.

Ühe võimaluse võrrelda enam-vähem samaväärsete korterite hinnamuutust on vaadata korterite valmimist ehk esmakasutusaastat. See annab avalõigus toodust sootuks teistsuguse pildi.

2020 I kvartalis olid Tallinna korterite hinnad esmakasutusaasta alusel vaadelduna kõigi aegade kõige kõrgemal tasemel.

2020 II kvartalis langesid korterite hinnad kõikides vanuseklassides. Ainus erand oli vanuseklass 2001.-2010. a valminud korterid. Hinnalanguse ilmselge põhjus oli majandusele ja kinnisvaraturule tekitatud šokk, mille põhjus oli koroona.

2020 III kvartalis tõusid korterite tehinguhinnad kõikides vanuseklassides. Jälle olid erandiks 2001.-2010. a valminud korterid, kus tehingute hind tuli hoopis mõnevõrra alla. Üldise hinnatõusu tagamaa oli seekord koroona-šokist ülesaamine ja selles tulenenud tehingute arvu ja hindade taastumine.

Niisiis nägime olukorda, kus 2020 II kvartalis kõikides vanuseklassides korteritehingute hind langes, aga turu keskmine tehingute hind tõusus. 2020 III kvartalis nägime vastupidist olukorda, kus kõikides vanuseklassides tehingute hind tõusis, kuid kogu turu keskmine langes.

Tallinn: Korteritehingute hind esmakasutusaasta alusel, €/m²

Tallinn: Korteritehingute hind esmakasutusaasta alusel, €/m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Merko: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised Harjumaal

Merko Ehitus12. oktoobril 2020 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja AS Saku Maja vahel leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste uuendamiseks Saku vallas Harjumaal.

Lepingu raames laiendatakse ja osaliselt rekonstrueeritakse Männiku reoveepumplat, rekonstrueeritakse osa Männiku ja Tallinna vahelisest reoveekollektorist ning likvideeritakse Kurtna reoveepuhasti.

Lepingu maksumus on ligikaudu 1 miljon eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2021. aasta juulis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!