Eesti Pank: Rahapoliitilised otsused

Eesti PankRahapoliitika strateegia hiljutise läbivaatamise käigus leppis EKP nõukogu kokku sümmeetrilises inflatsioonieesmärgis, milleks on 2% keskpika aja jooksul. EKP kehtestatud baasintressimäärad on juba mõnda aega püsinud oma alampiiri lähedal ja inflatsiooni keskpika aja väljavaade on nõukogu seatud eesmärgist veel kaugel. Seda silmas pidades vaatas EKP nõukogu täna oma intressimääradega seotud eelkommunikatsiooni uuesti läbi, et rõhutada võetud kohustust säilitada inflatsioonieesmärgi saavutamist püsivalt toetav rahapoliitika kurss.

Selleks et toetada sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi saavutamist ja kooskõlas oma rahapoliitika strateegiaga eeldab EKP nõukogu, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu ja ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul püsivalt 2%ni ning alusinflatsiooni areng on nõukogu hinnangul piisav selleks, et inflatsioonimäär saaks keskpikas perspektiivis 2% tasemel stabiliseeruda. See võib kaasa tuua üleminekuperioodi, mille jooksul inflatsioonimäär on seatud eesmärgist mõõdukalt kõrgem.

EKP nõukogu tegi rahastamistingimuste ja inflatsiooniväljavaate juunikuist hinnangut kinnitades otsuse, et 2021. aasta esimeste kuudega võrreldes jätkatakse käesoleva kvartali jooksul pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames oste eeldatavasti märgatavalt hoogsamas tempos.

Nõukogu kinnitas ka teiste hinnastabiilsuse eesmärgi täitmist toetavate meetmete asjakohasust. Nendeks on EKP baasintressimäärade tase, varaostukava raames tehtavad varaostud, EKP reinvesteerimispõhimõtted ja pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid.

EKP baasintressimäärad

Nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana –0,50%.

Selleks et toetada sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi saavutamist ja kooskõlas oma rahapoliitika strateegiaga eeldab EKP nõukogu, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsioonimäär on jõudnud aegsasti enne ettevaateperioodi lõppu ja ettevaateperioodi ülejäänud aja jooksul püsivalt 2%ni ning alusinflatsiooni areng on nõukogu hinnangul piisav selleks, et inflatsioonimäär saaks keskpikas perspektiivis 2% tasemel stabiliseeruda. See võib kaasa tuua üleminekuperioodi, mille jooksul inflatsioonimäär on seatud eesmärgist mõõdukalt kõrgem.

Varaostukava

Varaostukava raames jätkatakse netovaraoste igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab jätkuvalt, et varaostukava raames tehakse igakuiseid netovaraoste seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

EKP nõukogu kavatseb ka jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava

EKP nõukogu jätkab netovaraoste pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, mille kogumaht on 1850 miljardit eurot. Oste tehakse vähemalt kuni 2022. aasta märtsi lõpuni ning igal juhul niikaua, kuni koroonaviiruse levikust tingitud kriisiolukord on nõukogu hinnangul möödas.

Kuna laekunud andmed kinnitavad 2021. aasta juuni rahapoliitikaistungil rahastamistingimustele ja inflatsiooniväljavaatele antud hinnangut, eeldab EKP nõukogu endiselt, et 2021. aasta esimeste kuudega võrreldes jätkatakse käesoleva kvartali jooksul erakorralise varaostukava raames oste märgatavalt hoogsamas tempos.

Oste tehakse paindlikult vastavalt turutingimustele ning vältides rahastamistingimuste karmistamist, mis on vastuolus eesmärgiga ohjeldada pandeemiast tingitud langusmõju inflatsiooni prognoositavale arengule. Peale selle toetavad aja jooksul ning erinevate varaklasside ja riikide lõikes paindlikult tehtavad ostud ka edaspidi rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Kui suudetakse säilitada soodsad rahastamistingimused, ilma et erakorralise varaostukava kestuse jooksul kasutataks netovaraostudeks kogu eraldatud summat, ei ole seda tingimata vaja täies ulatuses kasutada. Samal ajal on võimalik kogusummat soodsate rahastamistingimuste hoidmiseks vajaduse korral kohandada, et toime tulla pandeemiast tingitud šokiga, mis mõjutab negatiivselt inflatsiooni arengut.

EKP nõukogu jätkab erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist vähemalt kuni 2023. aasta lõpuni. Igal juhul kavatsetakse erakorralise varaostukava portfelli edaspidist likvideerimist juhtida, et vältida sekkumist asjakohasesse rahapoliitika kurssi.

Refinantseerimisoperatsioonid

Nõukogu jätkab küllaldase likviidsuse pakkumist oma refinantseerimisoperatsioonide kaudu. Suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kolmas seeria (TLTRO-III) on pankade jaoks jätkuvalt atraktiivne rahastamisallikas, mis toetab pankade laenuandmist ettevõtetele ja kodumajapidamistele.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente vajadust mööda kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni stabiliseerumine 2% tasemel.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

Luminor: majandused taastuvad eelmise kriisiga võrreldes kordades kiiremini

Luminor BankEesti toimetulek pandeemiaga on olnud Euroopa parimate seas, kui arvestada, et majanduskasv on viimaste kuudega suundunud jõulisele kasvutrendile, lubades uute töökohtade lisandumist ja tärkavat sissetulekute kasvu. Luminori peaökonomist Tõnu Palm annab ülevaate, kuidas on tänavune kriisist taastumine võrreldav 2008. aasta majanduskriisiga ja mida on majandusest oodata.

“Vastupidiselt 2008. aasta majanduskriisile, on pankade tänavune tugev finantsseis võimaldanud olla kriisis hoopis abiks,” kirjeldas Palm. Koroonakriisi ajal said pangad koos keskpankadega hoida ära majanduse finantseerimise hangumise ning jätkata ka kriisi haripunktis laenude pakkumist ja refinantseerida võlgasid. „Ettevõtjatele ja töövõtjatele tuli appi riik eelarve kärbete ärahoidmisega ning lisaeelarve stiimulitega – need on olulised erinevused, miks kindlustunne ja majandused taastuvad kordades kiiremini kui 2008. aasta kriisist,” selgitas Palm.

Luminori peaökonomist on lähituleviku väljavaate osas optimistlik ning toob välja, et Euroopa majandused näitavad koroonapiirangute leevendamise taustal juba jõulist elavnemisest. Vaktsineerimise ja piirangute leevendamise toel kogub arenenud riikide majanduskasv teises kvartalis hoogu, seejuures euroalas ületab ettevõtete ja tarbijate kindlustunne koguni kriisieelset taset ning tööstuse kõrval on kasv jõudnud teenuste harudesse. Kasvavad tööhõive ootused viitavad, et tööpuudus asub langustrendile.

„Eesti peamine eksporditurg – euroala – pöördub teises kvartalis taas kasvule, osa hoiustest leiab tee tarbimisse, mistõttu lubab suvine tarbimise mikrobuum vaadata Eesti majanduse lähikvartalite väljavaatele märksa positiivsemalt. Isegi Saksamaa reserveeritud tarbijate seas oli juunis esmakordselt rohkem optimiste kui pessimiste. See kõik osutab sellele, et oodatud tugev viieprotsendiline majanduskasv on jõudnud kohale lihtsalt veidi varem ja on püsivam,” selgitas Palm optimistlikult.

Majandustel on tulnud õppida viirusega koos elama ja see õnnestub seda paremini, mida kõrgem on vaktsineerituse tase ja targemalt suunatud majandusstiimulid, selgitas Luminori peaökonomist. Lisaks võimaldab e-kaubanduse kasvav osakaal tarbekaupade ostude kõrval pakkuda üha paremaid lahendusi ka erinevate teenuste ja isegi püsikaupade soetamiseks, vähendades seega koroonapiirangute negatiivset mõju. “On märkimisväärne, et Eesti oli teise karmi viiruselaine raames suuteline demonstreerima jaemüügi stabiilsust ja kahekohalisi kasvunumbreid alates aprillist. Viimase kahe kuu keskmine jaemüügi mahukasv on Eestis 18 protsenti aasta baasil,“ kirjeldas Palm.

Tarbijate kasvavast panusest annavad märku eluasemelaenude turg ja ka näiteks positiivsed arengud liisingu- ja autoturul, mis on sarnaselt teistele Euroopa riikidele selgelt aktiviseerunud pandeemia seisakust. Uute eluasemelaenude kuine käive jõudis mais 170 mln euroni, mis on viimase 13 aasta rekord. Ka Eesti uute sõiduautode turg on nüüd tugevas kasvus, jäädes käesoleva aasta esimeses pooles vaid 7 protsendiga maha 2019. aasta tasemest. Seejuures juuni uute sõiduautode müük 2600 autoga ületas koguni ülemöödunud aasta taset ja tähendas 63 protsendist aastakasvu madalalt võrdlusbaasilt.

Kriisist kiire taastumine

Kui globaalse finantskriisi järel võttis Euroopa majanduskindlustunde taastumine põhjast kriisieelsele tasemele kaks aastat aega, siis koroonakriisi puhul läks aega poole vähem. Suur roll on rekordiliselt jõulistel majandusstiimulitel ja koordineeritud tegevusel. „Pandeemia ajal hästi toime tulemine ja kiire taastumine on suuresti tänu eelnevas majanduskriisis saadud õppetundidele. Eelmisest kriisist väljumine võttis Eestil aega 4-6 aastat, praegusest kriisist taastumine on Eesti puhul olnud kordades kiirem,“ sõnas Luminori peaökonomist.

Olgugi et majanduskasv näitab jõulist kasvutrendi ja pangad olid hästi kriisiks ettevalmistunud, sai tööhõive kriisis tugevalt pihta ja sellel on negatiivseid mõjusid ka demograafiale (sündimusele, perekonna loomisele jne). Koroonakriisi ajal kannatas teadagi mitmed teenuste sektori harud, sh majutus- ja toitlustussektor. Enim töötavad nendes sektorites noored ja ülikooli kõrvalt töötavad tudengid, kes kriis tõttu ka töökohad kaotasid. “Täna on olukord noortel tööturul jätkuvalt Euroopas keeruline, kuid positiivselt poolelt on restoranid ja kohvikud taas avatud ja ka turism on tasapisi naasmas,” nentis Palm.

Luminori peaökonomisti sõnul paraneb majanduse jõulisest kasvust olenemata tööhõive viitega ning vajab toetust tööturu aktiivsete meetmete ja majanduse stiimulite targa suunamisega sinna, kus on sellele suurim mõju. “Oleme alles saavutanud majanduses kriisieelse taseme ja mitmed teenuste harud püsivad jätkuvalt surve all kuniks ka turism taastub,“ sõnas Palm. Samas on näha, et ka tööturul on pööre paremusele käivitunud ja registreeritud töötus on püsinud viimased kuud languses.

Rahandusministeerium: Eesti ehitab CO2 heitkoguste tulust 26 uut liginullenergiahoonet

RahandusministeeriumRahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) toetavad 27,5 miljoni euroga 26 uue avaliku sektori liginullenergiahoone rajamist ning kahe hoone energiatõhusaks renoveerimist. Selleks vajalik raha tuleb Eesti süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on toetusmeetmete põhieesmärk kliimamõjude vähendamine ja rahaline kokkuhoid. „Uute hoonete rajamine või seniste renoveerimine aitab ühelt poolt kaasa inimtegevuse mõju vähendamisele kliimamuutustele, teisalt vähendab avaliku sektori kulusid praeguste ebatõhusate hoonete ülalpidamiseks,“ selgitas Aab.

Taotlusi liginullenergiahoonete rajamiseks või energiatõhusaks muutmiseks said esitada keskvalitsuse asutused ja kohalikud omavalitsused. Valitsusasutustele oli ette nähtud toetusi 9,3 miljoni euro ulatuses ning omavalitsustele 18,2 miljonit eurot.

Kohalikud omavalitsused saatsid RTK-le 21 taotlust liginullenergiahoonete rajamiseks, millest otsustati rahastada 20 taotlust. Suurim toetuse summa on 1,27 miljonit eurot, kõige väiksem 470 000 eurot. „Raha läheb väga õigesse kohta ja omavalitsuste tegevust selle kasutamisel tuleb tunnustada. Kohalikuks eluks ja teenuste osutamiseks vajalike hoonete madalamad ülalpidamiskulud tähendavad maksumaksja raha väiksemat kulu,“ tõi Aab välja. „Päris kindlasti soodustab parem keskkond kvaliteetsemat teenuste osutamist ja ka kättesaadavust.“

RTK avaliku taristu talituse juhataja Marek Atoneni sõnul esitasid kohalikud omavalitsused projekte kõikjalt üle Eesti. „Kuigi enim projekte rahastatakse Harjumaalt – neli, esitati taotlusi kokku 12 erinevast maakonnast. Seetõttu saame toetada näiteks üheksa uue energiatõhusa lasteaia ehitamist, aga ka spordi ja huvitegevuse taristu rajamist,“ ütles Atonen.

Valitsusasutused saatsid kokku 12 taotlust, millest toetati kaheksat projekti. Näiteks saab Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) toetust viie liginullenergiahoone ehitamiseks ning Tartu Vangla kahe hoone renoveerimiseks. „RKAS kasutab toetusraha enamasti ühishoonete ja riigimajade ehitamiseks erinevatesse Eesti paikadesse. Kõige suurem toetus, 2,6 miljonit eurot, läheb aga Sisekaitseakadeemiale uue ühiselamu rajamiseks,“ lisas Atonen.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg juunis 2021

Uus MaaVõrreldes eelneva kolme kuuga, mil sõlmiti 2300+ korteriomanditehingut, oli juuni kuumalaine, puhkuste ja piirangute vähenemise saabudes juba vähemaktiivsem. Tehingute arv jäi lõpuks pidama 1982 juurde – lühivaates oli tegemist tagasiminekuga, ent pikas vaates jätkab turg kõrge aktiivsuse laineharjal. Endiselt liigub turul inimesi, kes jätsid mullu oma ostuotsused tegemata, ehkki ainult sellele grupile aktiivsuse kasvu omistada on selgelt liiga meelevaldne.

Väga tormiliselt jätkab Tallinna uusarendusturg ning seda hoolimata sellest, et uusi kortereid tuli II kvartali jooksul müüki enam kui 1000 – laojäägi realiseerimine jääb täna poole aasta juurde, mis on tavapärase olukorraga võrreldes kaks korda kiirem tempo. Ning kuna paljud tänased uusarendustehingud, mis statistiliselt realiseeruvad viitega, on tihti turu lakmuspaberiks, ei näe me kõrge aktiivsuse tõttu, mis teatavasti toimub rahatrüki ja madala intressimäära keskkonnas, ruumi hinnalangusele.

Eesti korteriturg

Kogu Eestis juuni jooksul müüdud korterite mediaanhind oli 1982 tehingu juures taas üle 1600 €/m2 (täpsemalt 1630 €/m2) ning eelmise aasta detsembri rekordilisest tulemusest jäi vaid veidi puudu.

Maakondade lõikes on mullusega võrreldes vähem kui 10% korteritehingute arvu kasvu näidanud vaid Jõgeva ja Läänemaa. Näiteks Harjumaal oli poolaastane kasv 32,6%, Ida-Virumaal 30,4% ning Tartumaal koguni 51,9%.

Tehingute mediaanhind oli mullusega võrreldes languses vaid Hiiu- ja Raplamaal, mis pigem annab tunnistust väikestest turust tingitud statistiliste eripäradega kui aktuaalse langusega. I poolaasta andmete põhjal oli mediaanhind Harjumaal 2004 €/m2 (+4,6%), millele järgnesid Tartumaa (1655 €/m2, +12,8%) ja Pärnumaa (1131 €/m2, +7,4%).

Eesti korteriturg juunis 2021

Tallinna korteriturg

Kui Tallinna uusarenduste kõrgest tempost oli juba juttu, siis asjaõigustehinguteks vormistus juunis 142 korterit. Tegemist oli tänavuse aasta madalaima arvuga, mis nagu uusarendustehingute puhul ikka, sõltub peamiselt korterite üleandmisest ostjale, mitte võlaõiguslikest müükidest. Kui võtta juurde ka järelturutehingud, mida oli juunis 645, sõlmiti juunis 787 tehingut. Kiire pilk jaotusele ütleb seda, et tehingute suurem langus toimuski uusarenduste toel, kuna järelturu arvud on endiselt rõõmustavalt kõrged. Jaanuarist-veebruarist oli tulemus siiski veidi parem ning eelmise aasta juunist samuti.

Eelmise aasta I poolaastaga võrreldes on tehingute arv tänavu kasvanud 35,8%, seda aga hoolimata uusarenduste tehingute arvu langusest umbes 250 võrra. Tehingute mediaanhind oli Tallinnas 2173 €/m2 ning võrreldes eelmise aasta I poolaastaga on tänavu mediaanhind suurenenud 6,9%.

Tallinna korteriturg juunis 2021

Tartu korteriturg

Aastataguse ajaga võrreldes on turu aktiivsus kõige kiiremini suurenenud Tartus ning peamine süü lasub uusarendustel, kuna järelturu kasvutempo on Tartus sama kiire kui pealinnas. Juunis sõlmiti 185 tehingut, mis ületas vaid tänavuse veebruari tulemust, ent aastate lõikes on tegemist tublisti üle keskmise tulemusega. Kerge languse tõi juunikuusse uusarendusturg (27 tehingut), samas kui järelturu kõrge tempo on püsinud. Uusarenduste väike osakaal peegeldus ka tehingute mediaanhinnas, mis oli tänavuse aasta madalaim (1642 €/m2). Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga on tehingute arv Tartus kasvanud 61,8% ning tehingute mediaanhind 16,9%.

Tartu korteriturg juunis 2021

Pärnu korteriturg

Pärnus taandus juunis turg normaalsuse lainele – kokku sõlmiti 73 tehingut, millest uusarendustes 12 ja järelturul 61. Järelturu näitajad on veidi kõrgemad kui keskmiselt, samas kui sarnaselt teistele linnadele jäi tulemuse aasta esimeste kuude tasemele.

Tehingute mediaanhind oli kolmandat kuud üle 1300 €/m2, I poolaasta põhjal on tehingute arv võrreldes mullusega suurenenud 37,4%, mediaanhind samas vaid 1,5%. Mediaanhinna väikese kasvu taga on uusarenduste osakaalu langus, tegelik hinnatõus on siiski suurem.

Pärnu korteriturg juunis 2021

Narva korteriturg

Narvas sõlmiti juunis 53 tehingut, tegemist oli aasta madalaima tulemusega ning jäi alla ka pikaajalisele keskmisele. Languse taga ei pruugi olla väiksem aktiivsus, suurem süüdlane on ilmselt pakkumiste arvu langus.

Tehingute mediaanhind oli samuti kerges languses (400 €/m2), ent erinevalt varasematest aastatest pole veel tänavu kordagi langenud alla 400 €/m2 taset. I poolaasta lõikes on tehingute arv piirilinnas suurenenud 28%, tehingute mediaanhind 4,8%.

Narva korteriturg juunis 2021

Majad ja suvilad

Kui korteritehingute arv on mullusega I poolaastaga suurenenud kolmandiku võrra, siis majade ja suvilate turul on kasv olnud 43%. Juunis sõlmiti 460 tehingut, jäädes aprilli ja mai tulemusele siiski alla. Arvuliselt on suuremat kasvu näidanud loomulikult suuremad maakonnad, näiteks Harjumaal on sõlmitud enam kui 250 tehingut rohkem, Tartumaal 77 tehingut enam, Ida-Viru, Lääne-Viru ja Pärnumaal sõlmiti 60+ tehingut enam.

Kõrgem aktiivsus on mõjunud positiivselt ka majade hindadele – näiteks Harjumaal oli tehingute keskmine hind üle 260 000 euro (mullu 224 000 eurot) ja Pärnumaal 110 000 eurot (mullu veidi alla 90 000 euro), samas kui Tartumaa tase (145 000 eurot) on sarnane mullusele.

Eesti Pank: Eesti Pank nõuab kahelt suurpangalt endiselt ettevaatlikkust eluasemelaenude riskide maandamisel

Eesti PankEesti Pank jättis edasi kehtima nõude, mille kohaselt peavad Swedbank ja SEB Pank eluasemelaenude riskide katteks arvestama kapitalinõudeid vähemalt 15 protsendi eluasemelaenuportfelli mahu suhtes.

Eesti Panga hinnangul on 2019. aasta sügisest kehtiv nõue endiselt vajalik, sest eluasemelaene on tänavu antud tunduvalt rohkem kui varem ja seega pole süsteemne risk selles vallas vähenenud. Keskpanga eesmärk on tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.

Eluasemelaenudega seotud laenukahjumid on viimastel aastatel olnud väga väikesed. Selle tulemusel on suuremad pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. Teisisõnu on laenude riskisust kajastavad riskikaalud veelgi vähenenud. Tulevikus pole aga välistatud, et majandusolukord võib muutuda märksa halvemaks. Kui majanduses tulevad halvemad ajad, siis on inimestel raskem laene tagasi maksta ning ka kinnisvarahinnad võivad järsult langeda. Selliste halbade asjaolude kokkulangemisel võivad pankade laenukahjumid märgatavalt suureneda. Riskikaalu languse piiramine on Eesti Panga jaoks üks võimalus kindlustada, et pankadel on piisavalt kapitali ka majandusolude halvenemisel.

Keskpank peab väga oluliseks, et Eesti pankadel oleks piisavalt kapitali, sest siis suudavad pangad katta majandusraskuste ajal tekkivaid laenukahjumeid ning samal ajal jätkata uute laenude andmist. Samuti on küllaldase kapitaliga pankadel võimalik makseraskustes laenuklientidele vastu tulla. Hea näide sellisest olukorrast oli koroonakriisi esimene aasta, millal Eestis tegutsevad pangad pakkusid ulatuslikult maksepuhkuseid ja muutsid sellega esialgse šoki üleelamise ettevõtetele ja majapidamistele lihtsamaks.

Riskikaalu alampiiri nõue puudutab Eestis praegu kaht panka – Swedbank ja SEB Pank –, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, kus riskiarvestust mõjutab varasem laenukahjumite maht. Keskpanga riskikaalu nõue ei kehti teistele kommertspankadele, sest nad kasutavad Eestis lihtsamat standardlähenemist, kus eluasemelaenude kapitaliarvestuses kasutatakse ühetaolist riskikaalu (35 protsenti).

Eesti Pank on kehtestanud eelmise finantskriisi õppetunnina eluasemelaenude andmisele kolm põhinõuet, et kaitsta nii laenuvõtjaid kui ka panku liiga suurte riskide võtmise eest. Need kolm nõuet on järgmised: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Hinnang hüpoteeklaenude riskikaalu alampiiri nõude säilitamise kohta (juuli 2021)
Teavitus Euroopa Liidu institutsioonidele (inglise keeles – mai 2021)

Statistikaamet: Ehitushinnaindeks jõudis teises kvartalis rekordtasemele

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2021. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 5,2% ja võrreldes 2020. aasta sama kvartaliga 6,2%.

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Statistikaameti analüütiku Ülo Pauluse sõnul tõusis ehitushinnaindeks seekord kvartalite võrdluses indeksi avaldamise algusest enim. „Indeksi muutust mõjutas eelkõige materjalide kallinemine. Esimese kvartaliga võrreldes tõusid ehitusmaterjalide hinnad 7,3% ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 8,7%,“ selgitas Paulus.

Esimese kvartaliga võrreldes kasvasid kulutused tööjõule 1,8% ning kulutused mehhanismidele 1,4%.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2021
I kvartal 2021 –
II kvartal 2021, %
II kvartal 2020 –
II kvartal 2021, %
KOKKU 5,2 6,2
   tööjõud 1,8 2,3
   ehitusmasinad 1,4 0,6
   ehitusmaterjal 7,3 8,7
Eramuindeks 4,4 4,8
Korruselamuindeks 7,8 8,7
Tööstushooneindeks 4,6 5,3
Ametihooneindeks 4,8 6,1

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis nii võrreldes esimese kvartaliga kui ka eelmise aasta teise kvartaliga 4,4%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2021
I kvartal 2021 –
II kvartal 2021, %
II kvartal 2020 –
II kvartal 2021, %
KOKKU 4,4 4,4
   tööjõud 1,4 2,1
   ehitusmasinad 1,2 -1,5
   ehitusmaterjal 6,8 6,5

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Arco Vara AS aktsionäride erakorraline üldkoosolek

Arco VaraAKTSIONÄRIDE ERAKORRALISE ÜLDKOOSOLEKU KUTSE, PÄEVAKORD JA ETTEPANEKUD

Lp Arco Vara AS-i aktsionär

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Maakri 19/1, Tallinn, edaspidi nimetatud ka kui Ühing) aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimub 12.08.2021 kell 10:00 Tallinnas, aadressil Maakri 19/1, II korrusel.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord:

  1. Aktsiakapitali suurendamine

Ühingu juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku võtta vastu järgmine otsus:

  • Ühing emiteerib 1 000 000 lihtaktsiat, igaüks nimiväärtusega 0,70 eurot, mille tulemusena suureneb Ühingu aktsiakapital 700 000 euro võrra (aktsiakapitali suurus enne aktsiakapitali suurendamist on 6 571 856.90 eurot).
  • Uute aktsiate eest tasutakse rahaliste sissemaksetega. Ühingu uute aktsiate väljalaskehind on 2,25 eurot iga aktsia eest, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 1,55 eurot on ülekurss.
  • Uute aktsiate märkimine ja nende eest tasumine toimub perioodil 25. septembrist 2021 kell 10:00 kuni 15. oktoobrini 2021 kell 16:00 vastavalt pakkumisdokumendis täpsustatud korrale, mis avaldatakse enne pakkumisperioodi algust.
  • Äriühingu olemasolevatel aktsionäridel eelisõigust ei ole, emissioon on suunatud uutele jaeinvestoritele, keda jaotamisel eelistatakse, kuid pakkumises võivad osaleda ka olemasolevad aktsionärid.
  • Ühingu aktsionärid volitavad Ühingu juhatust määrama ja täpsustama väljalastavate aktsiate lõpliku arvu ja jaotuse investorite vahel, arvestades aktsiate pakkumise tulemusi ning aktsiate pakkumise tingimusi määravas pakkumisdokumendis sätestatut.
  • Aktsiate pakkumisel toimub liigmärkimine, kui märkimisavaldusi laekub enam kui 1 000 000 aktsia märkimiseks. Liigmärkimise korral otsustab Ühingu nõukogu aktsiate jaotuse ning liigmärgitud aktsiate tühistamise.
  • Kui märgitakse vähem kui 1 000 000 aktsiat, on Ühingu juhatusel õigus pikendada märkimisperioodi või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud.
  • Uued aktsiad annavad õiguse saada dividendi alates märkimisperioodi lõppemisest.
  • Ühing esitab taotluse kõigi uute emiteeritavate aktsiate kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas ning Ühingu aktsionärid annavad Ühingu nõukogule ja juhatusele volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Arco Vara AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS‑i kodulehel aadressil www.arcovara.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Maakri 19/1, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.com. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 09.08.2021. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.com ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 05.08.2021 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume informeerida meid sellest hiljemalt 09.08.2021 ja edastada digitaalselt allkirjastatud volikirjad e-posti aadressile info@arcovara.com. Juhul, kui puudub digitaalse allkirjastamise võimalus, palume saata skaneeritud volikiri e-posti aadressile info@arcovara.com ja originaal postiga aadressile Maakri 19/1, Tallinn 10145. Erakorralisest üldkoosolekust füüsiliselt osa võtta soovivate aktsionäride registreerimine algab 12.08.2021 kell 09:30. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Välisriigis registreeritud juriidilisest isikust aktsionäri dokumendid peavad olema legaliseeritud või kinnitatud apostille’iga.

Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku kutse avaldatakse ka Eesti Päevalehes 21.07.2021.

Extraordinary General Meeting of Arco Vara AS

Arco VaraNOTICE OF THE EXTRAORDINARY GENERAL MEETING, ITS AGENDA AND PROPOSED RESOLUTIONS

Dear shareholder of Arco Vara AS,

Notice is hereby given that the extraordinary general meeting of Arco Vara AS (registry number 10261718; registered office at Maakri 19/1, Tallinn, hereinafter also the Company) will be held in the meeting room at Maakri 19/1, Tallinn on the 2nd floor on 12 August 2021 at 10:00.

The agenda of the extraordinary general meeting:

  1. Increase of the share capital

The Management Board, in accordance with the Supervisory Board, proposes to the shareholders to adopt the following resolution:

  • The Company shall issue 1,000,000 shares, each with a nominal value of EUR 0.70, resulting in a new share capital of EUR 700,000 (the valid amount of share capital before the share capital increase is EUR 6,571,856.90).
  • The new shares will be paid for with cash contributions. The issue price of the new shares of the Company is EUR 2.25 for each share, of which EUR 0.70 is the nominal value of the share and EUR 1.55 is the share premium.
  • The subscription and payment for the new shares shall take place in the period from 25 September 2021 at 10:00 until 15 October 2021 at 16:00 in accordance with the procedure specified in the offering document that will be published before the start of the offering period.
  • The preferential subscription right of the Company’s existing shareholders is excluded, the issue is directed to new retail investors who will be preferred in the allocation, however, existing shareholders may also participate in the offering.
  • The shareholders authorise the Company’s management board to determine and specify the final number and allocation of the shares among subscribers, taking into account the results of the offer and the terms of the offering of shares, as determined in the offering document.
  • The offer of shares is deemed to be oversubscribed if there are more applications for subscription than for subscribing for 1,000,000 shares. In the case of oversubscription, the supervisory board of the Company decides on the distribution and cancellation of the oversubscribed shares.
  • If less than 1,000,000 shares have been subscribed, the management board of the Company has the right to extend the subscription period or to cancel the shares that are not subscribed for within the subscription period.
  • The issued shares entitle to receive a dividend starting from the end of the subscription period.
  • The Company shall submit an application for the listing of all the Company’s new shares to be issued and for the admission thereof to trading on the Nasdaq Main List and the shareholders authorise the supervisory board and management board of the Company to perform all acts and enter all contracts and agreements necessary to this end.

The materials of the extraordinary general meeting will be available on the website of Arco Vara AS at www.arcovara.com and in the registered office of Arco Vara AS at Maakri 19/1, Tallinn on business days from 9 am to 5 pm.

Questions regarding the agenda items may be sent by email to info@arcovara.com. The questions together with the answers will be published on the website of Arco Vara AS. All shareholders have a lawful right to obtain information at the general meeting from the Management Board about the operation of the company. Shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital of Arco Vara AS may propose a resolution on any or all agenda items, provided they submit the proposal at least 3 days before the general meeting, i.e. by 9 August 2021 at the latest. Shareholder requests and proposals have to be submitted by email to info@arcovara.com and they will be published in line with legal requirements.

The list of shareholders eligible to vote will be fixed 7 days before the general meeting, i.e. on 5 August 2021 as at the end of the working day of the Nasdaq CSD Estonian settlement system.

We ask everyone who decides to appoint with a proxy a representative, to inform us about it at the latest on 9 August 2021 and send us the digitally signed proxy to info@arcovara.com. In case you are not able to sign digitally, please send us the scanned proxy to info@arcovara.com and the original by post to Maakri 19/1, Tallinn 10145. Registration of physical attendees begins on 12 August 2021 at 09:30. For registration, please bring an identity document, in case of the shareholder’s representative a written proxy, or documents proving the right of representation. Documents concerning shareholders who are legal persons registered abroad shall be legalised or bear an apostille.

The invitation of the Extraordinary General Meeting of Arco Vara AS will be published in Eesti Päevaleht on 21 July 2021.

20. juulil kell 12.00 toimus Mustamäel kauaoodatud Szolnoki uue kaubanduskeskuse nurgakivi asetamise tseremoonia

TallinnAmortiseerunud ja üle kaheksa aastat maaomanike kohtutüli tõttu tühjalt seisnud Szolnoki keskuse ja turu kohale kerkib järgmise aasta märtsis-aprillis kaasaegne Rimi Vilde supermarket.

Mustamäe on viimastel aastatel läbi teinud suure arenguhüppe. Meie Mustamäe ei ole enam magala rajoon – aina rohkem tähelepanu pööratakse elukeskkonnale ja elukvaliteedile: kõik teenused peavad olema meie inimestele mugavalt kättesaadavad nende kodukandis. Uue Vilde supermarketi ehitus on tähtis lüli selles protsessis.

Ei saa salata, et kaupluse puudumine Szolnoki piirkonnas on olnud meie linnaosa üheks suuremaks valupunktiks. Tervelt kaheksa aastat kestnud maaomanike kohtusaaga pidurdas uusarendust ja jättis Szolnoki piirkonna elanikke ilma lubatud toidupoeta. Ei möödunud nädalatki, kui linnaosavalitsusse poleks pöördunud kodanikud küsimusega, millal on lootust, et Rimi saab alustada uue poe ehitamisega.

Nüüd on asi ametlik: täna asetasime uue poe nurgakivi, ja juba kevadel teeb uus supermarket uksed lahti esimestele poekülastajatele. Ma soovin jõudu ehitajatele ja palju edu Rimile – see kauplus on meie linnaosasse väga teretulnud.

Uue Rimi supermarketi arhitektiks on AB Stuudio Paralleel OÜ ja ehituse peatöövõtja on Nordecon Betoon OÜ. Uue hoone pindala on 1550 m2, millest pea 1000m2 on müügisaal. Uue Rimi kaupluse avamine loob umbes 25 uut töökohta. Supermarketi avamine on planeeritud märtsis-aprillis 2022.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine IKEA Tallinna kaupluse teetaristu rajamiseks

NordeconNordecon AS, Transpordiamet ja Viljandi Real Estate OÜ sõlmisid lepingu IKEA Tallinna kaupluse taristu ehitustööde teostamiseks, mille raames rajatakse Kangrumäe teele kergliiklustee ja ehitatakse välja IKEA Tallinna kaupluse territooriumi juurdepääsud ning rajatakse Kurna-Tuhala teele uus ringiristmik.

Tööde maksumus on ligikaudu 3,5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning need valmivad 2022. a juunis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 675 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Reterra Estate: Tabasallu kerkib 15 miljonit eurot maksev kogukonnakeskus

Reterra EstateTabasalus algas ligi 13 000 ruutmeetri suuruse A-energiaklassiga Tabasalu Keskuse ehitus. Hoone arendaja Reterra Estate investeerib keskusesse üle 15 miljoni euro. Keskuse ankurrentnikuks on Selveri toidupood, lisaks leiab sealt erinevad büroo- ja teeninduspinnad, väiketootjatele suunatud välituru ja mitmekülgset valikut pakkuva toidutänava.

Reterra tegevjuhi ja partneri Reigo Randmetsa sõnul on huvi keskuse rendipindade vastu olnud väga suur, neist ligi 70 protsendile on rentnikud juba leitud. Uue keskuse valmimist ootavad ning omale on koha broneerinud juba ka mitmed kohalikud ettevõtted ning teenusepakkujad.

„Mingil põhjusel pole Tabasalu saanud Tallinna lähialevikuna piisavalt tähelepanu hoolimata faktist, et igapäevaselt läbib Klooga maanteed ca 15 000 inimest ja piirkond on väga kiiresti arenev,“ sõnas Randmets. „Kindlasti mahub siia üks korralik väliturg, tugeva sortimendiga toidupood ning kvaliteetsed ja keskkonnasõbralikud büroo- ja kaubanduspinnad. Meie eesmärk on olla Tabasalu kõige kesksem punkt, kogukonnakeskus, kuhu oleks põhjust terve perega minna,“ lisas Randmets.

Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos toob välja, et Tabasallu ehitatav keskus eristub oma huvitava fassaadi poolest. „Mapri Ehitusel õnnestub taas ehitada eristuva välimusega hoone. Esimese korruse ilmestamiseks on tellitud eraldi betooni valuvorm, millega saadakse siksakiline fassaad. PIN arhitektid on põnevalt lahendanud ka teise korruse toidutänavale ligipääsu,” lisas Roos.

Tabasalus Kallaste tänav 7 kerkiva hoone arendajaks on Reterra Estate, arhitektideks PIN Arhitektid ning ehitab Mapri Ehitus. Keskus valmib tuleva aasta suvel.

Reterra Estate OÜ on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvara arenduse ja investeerimisega tegelev ettevõte. Ettevõtte peamised investeeringud on suunatud ärikinnisvara ja elukondliku kinnisvara arendusprojektidele Tallinnas, Tartus ja Riias.

Ärikinnisvara valdkonnas arendab Reterra Tallinnas Tabasalus 13 000 ruutmeetri suurust kaubandus- ja teeninduskeskust, mille esimesel korrusel hakkab paiknema Selver ja teisel ja kolmandal korrusel büroo- ning kaubanduspinnad. Tallinnas ollakse arenduspartneriks ka Telia ja Pipedrive koduks olevas WoHo ärikvartalis. Lisaks on Reterra arendanud esmaklassilised äripinnad IT ettevõttele Heathmont Group, ehitusettevõttele Leonhard Weiss ning rajanud Annelinnas ka Tartu Tervisekeskuse.

Elamuarenduses alustati 2019. aastal Tartus 267 korteriga Raadimõisa Kodu rajamisega, mis on olnud kaks aastat enim müüdud ja populaarseim uusarendus Tartumaal. Tartus on veel kerkimas ligi 150 korteriga Lumina Kodud uusarendus. Harjumaal Tabasalus on ettevõte arendanud Pähkli ja Viimsis Mustika villade elamurajooni. Rae ja Peetri piirkonda kerkib peagi üks suurim elamuarendusprojekt, Raemõisa elurajoon. Tallinnas on lisaks valminud WOHO 50 luksuskorterit Pipedrive tornmajas. Projekteerimisfaasis on Tallinnas veel Hipodroomi, Kalamajas Tööstuse 54 ja Peterburi teel asuvad elamuarendusprojektid.

Statistikaamet: Juunis oli tootjahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks elekter

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta juunis võrreldes maiga 2,6% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 9,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit maiga võrreldes enam hinnatõus elektrienergia tootmises, aga ka puidutöötlemises ja puittoodete, metalltoodete ning kemikaalide tootmises. „Vastupidist mõjul avaldas hindade langus mäetööstuses ja joogitootmises,“ lisas Šokman.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit enam hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergia ning elektroonikaseadmete valmistamises. Veel avaldas mõju mäetööstuse ja joogitootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks suurenes juunis võrreldes maiga 2,3%. Hinnad tõusid enim elektrienergia, naftatoodete ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Ekspordihinnaindeks kasvas üheksandat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta juuniga suurenes ekspordihinnaindeks 12,0%.

Impordihinnaindeks kasvas juunis võrreldes eelmise kuuga 2,7%. Enim tõusid hinnad elektrienergia, mäetööstuse ja naftatoodete tootmises. Impordihinnaindeks kasvas seitsmendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 12,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Veebikoolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 14/09/2021

martina-proosa14/09/2021 toimub Kinnisvarakooli veebikoolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine“. Lektor on Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa.

Koolituse eesmärk on viimase aja kohtupraktika põhjal tutvustada, millistel juhtudel ning milliseid õiguskaitsevahendeid on kinnisvara ostjal võimalik müüja suhtes rakendada, kui selgub, et ostetud korteril või majal ilmnevad puudused. Lisaks selgitatakse müügigarantii olemust ja sisu.

Koolitus “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” annab vajalikke teadmisi kinnisasja müügilepingute sõlmimiseks ja täitmiseks.

Muu hulgas saab teada:

  • mida ostja ja müüja peavad kinnisasja müügilepingut sõlmides tähele panema;
  • kes peab tõendama puuduse olemasolu;
  • millal ja kuidas esitada kinnisasja puudusega seotud nõudeid;
  • millistel juhtudel on võimalik kinnisasja müügilepingust taganeda või alandada ostuhinda.

Koolitus  “Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine” toimub 14/09/2021 kell 10:00-14:45 veebikeskkonnas ZOOM.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 

Nordecon: Construction contract (IKEA Tallinn store road infrastructure)

NordeconNordecon AS, the Estonian Transport Administration and Viljandi Real Estate OÜ entered into an agreement for the construction of the IKEA Tallinn store infrastructure, within which a light traffic road on Kangrumäe Road, accesses to the IKEA Tallinn store territory and a new roundabout on Kurna-Tuhala Road will be built.

The cost of the works is close to 3.5 million euros, plus VAT, and they will be completed in June 2022.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Sweden, Finland and Ukraine. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2020 was 296 million euros. Currently Nordecon Group employs 675 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Statistika: 2021 II kvartali korteritehingute hind oli aastatagusest 7% kõrgemal

Tõnu Toompark

Tallinna korteritehingute keskmine hind oli 2021 II kvartalis maa-ameti andmetel 2258 €/m². See on aastatagusest hinnast 7% kõrgemal. Tehingute mediaanhind on 2142 €/m² ehk eelmise aasta tasemest 3,6% kõrgemal.

Tallinna tehingus olnud korteri keskmine väärtus oli 126 000 eurot, mis on umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi.

Meenutama peab, et aasta tagasi oli kinnisvaraturul koroona ja eriolukorra tõttu kõige keerulisem aeg. Korteritehingute koguarvu keskmistes hindades see ei peegeldunud. Küll oli selge hinnalangus kõikides korterite vanuseklassides.

Tallinna erinevate linnaosade korterite hinnad jätkavad liikumist suhteliselt samasuguses tempos ja samas suunas. Aeg-ajalt mõne linnaosa hinnakõver kaldub ettearvatavalt rajalt kõrvale. Tõenäoliselt on selle põhjus mõne pisut mahukama ja mõjukama arendusprojekti asjaõiguslepingute sõlmimine. Seejärel naaseb hinnakõver endisele rajale.

Korteritehingute maksumus on palju seotud tehingute jagunemisega uute-vanade korterite vahel. 2021 II kvartalis suurenes olulisel määral vanemate nõukogudeaegsete korterite tehingute arv. Tegemist on keskmisest odavamate korteritega. Keskmine korteritehingu maksumus jäi aga püsima aastatagusele tasemele. Selle põhjus on eelkõige käesoleva aasta esimese poole kiire korteritehingute hinnatõus.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!