Hepsor: Kinnisvaraarendusettevõtte Hepsor ASi tütarettevõtte Hepsor P26B OÜ jagunemine

Hepsor AS tütarettevõtte Hepsor P26B OÜ osanikud kinnitasid notariaalselt ettevõtte jagunemiskava 7. detsembril 2021. Hepsor P26B OÜ, milles Hepsor AS omab 51% osalust, arendas Lauluväljaku Lilleaia projekti. Arendusprojekti raames rajati Tallinna lauluväljaku läheduses kahes etapis kokku kolm kortermaja 99 korteriga. lõppes 2021. aastal ning kõik 99 korterit on müüdud.

Hepsor P26B OÜ täitis oma ärilised eesmärgid Lauluväljaku Lilleaia projekti lõppemisega 2021. aastal ning jagunes vastavalt 2019. aasta sõlmitud osanike lepingule. Jagunemise käigus annab Hepsor P26B kuuele omandavale ühingule üle 2,1 miljoni euro väärtuses varasid. Jagunemisega seoses omandab Hepsor AS 100% Hepsor P26B OÜ osadest. Osanike lepingu kohaselt kuulub Hepsor AS-ile tütarettevõtte kasumist 1,1 miljonit eurot. Jagunemine vähendab 2021. aasta konsolideeritud koondkasumit 1,8 miljonit eurot. Jagunemine on maksuneutraalne.

Jagunemine ei ole olulise osaluse võõrandamine ega omandamine, samuti ei ole see seotud isikuga Tallinna Börsi reglemendi “Nõuded emitentidele” tähenduses.

Hepsor: Division of Hepsor P26B OÜ, subsidiary of property development company Hepsor AS

Shareholders of OÜ, a subsidiary of property development company AS, approved ’s notarized division plan on 7 December 2021. AS holds 51% of Hepsor P26B OÜ, a company established for development of Lauluväljaku Lilleaia project. The project included three buildings with 99 apartments and was developed in two phases. All 99 apartments of the development that was competed in 2021 have been sold.

OÜ has achieved its operational objectives by completing the construction of Lauluväljaku Lilleaed project and was divided in accordance with the shareholders’ agreement signed in 2019. Upon division P26B shall transfer the assets in the amount of 2.1 million euros to six acquiring companies. Hepsor AS will acquire 100% of Hepsor P26B OÜ post division. The division will reduce consolidated comprehensive income of financial year 2021 by 1.8 million euros. The division is tax neutral.

The transaction should not be considered a transfer or acquisition of qualifying holding and a transaction with related party within the meaning of the “Requirements for Issuers” regulation of Tallinn Stock Exchange.

EfTEN: Uus-Järveküla elurajooni ehitus läheb maksma 34 miljonit eurot

Uus-Järveküla elurajooni, mille rajavad Rae valda ühiselt EfTEN United Property Fund ja Invego, ehitushanke võitis NOBE, lepingumaht on 34 miljonit eurot.

Uus-Järvekülat arendava Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on ettevõttel ehituspartneriks valitud NOBEga head kogemused Tiskreoja, Tabasalu Kodu ja Luccaranna elurajoonide ehitamisel. “Kogemus üksi ei ole siiski määrav – NOBE tegi tõesti hea pakkumise, mis annab nii arendajale kui igale koduostjale tugeva garantii praegustes pehmelt öeldes veidi heitlikes turutingimustes,” rõhutas Vähi.

“See on meie fondi esimene investeering elukondliku kinnisvara arendamisesse Eestis, mistõttu jälgime iga verstaposti erilise huviga. Projekti kulg on siiani täpselt plaanidega koosõlas ja see teeb rõõmu,” selgitas EfTENi jaeärisuuna juht Kristjan Tamla, kelle sõnul saab projekti kaasinvestoriks ka täna saada igaüks, kes soetab EfTEN United Property Fundi osakuid kasvõi 10 euro eest.

“Jagame Invegoga samu vaateid terviklike elukeskkondade rajamisel, kus rõhku pannakse tulevaste elanike mugavusele, kaunile ja funktsionaalsele arhitektuurile ning muidugi ehituse kvaliteedile, mille arvelt kompromisse ei tehta,“ ütles NOBE brändi all tegutseva Nordecon Betoon OÜ juhatuse esimees Mait Rõõmussaar.

Uus-Järvekülla rajatakse kokku 149 ridaelamukodu ja 16 paarismajakodu. Ehitustöödega on kavas alustada käesoleva aasta kevadel, esimesed kodud valmivad aasta hiljem 2023. aasta kevadel ja kogu lõplikult valmib elurajoon 2024. aasta jooksul. Uus-Järveküla elurajooni projekteerib PIN Arhitektid. Ridaelamukodude hinnad algavad 269 900 eurost. Rohkem infot leiab aadressilt www.uusjarvekula.ee

EfTEN Capital on suurim ärikinnisvarafondide valitseja Balti riikides. EfTEN Capitali hallatavate varade maht on 1 miljard eurot ning kokku juhib EfTEN Capital seitset kinnisvarasse investeerivat fondi. Ettevõttel on esindused kõigis kolmes Balti riigis ning kokku töötajaid üle 50 inimese.

Invego on Eesti juhtiv terviklike elurajoonide arendaja, kelle käe all on valminud Uus-Järveküla läheduses asuv Vana-Peetri elurajoon ning hetkel on valmimisel Tiskreoja, Tabasalu Kodu ja Luccaranna elurajoonid. Viimase viie aasta jooksul on ettevõte rajanud Tallinna ja selle lähiümbrusesse kodud enam kui 500 perele.

Nordecon: Lepingu sõlmimine Uus-Järveküla elurajoon projekteerimis- ja ehitustöödeks

NordeconNordecon AS kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) ja Invego gruppi kuuluv Tohvri-Kivi OÜ sõlmisid lepingu Rae valda rajatava Uus-Järveküla elurajooni projekteerimis- ja ehitustöödeks. Elamupiirkonda ehitatakse 28 ridaelamut ja 8 paarismaja kokku 165 elamuühikuga.

Lepingu maksumus on 28,3 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Projekti esimesed hooned valmivad 2023. aastal.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd 690 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon: Construction contract (Uus-Järveküla housing estate)

NordeconNordecon Betoon OÜ (brand name NOBE), a Nordecon Group company entered into a contract with Tohvri-Kivi OÜ, an Invego Group company for the design and construction of the Uus-Järveküla housing estate in Rae parish. 28 terraced houses and eight semi-detached houses with 165 housing units in total will be built.

The value of the contract is 28.3 million euros plus value added tax. The first houses will be completed in 2023.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2020 was 296 million euros. Currently Nordecon Group employs 690 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Korralda koolitus või koosolek Kinnisvarakooli koolitusklassis

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause ja lõunat.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 40 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 10 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 60 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Abikaasade varasuhted Osa II

Raid & KoTeise varasuhte liigina käsitleme vara juurdekasvu tasaarvestust. See varasuhte liik sobib tõenäoliselt kõige rohkem tegusatele abikaasadele, kes on ettevõtjad ja teevad palju tehinguid nii kinnisvara kui väärtpaberitega. Ja seda lihtsal põhjusel – abielu kestel tehingute tegemiseks ei ole reeglina teise abikaasa nõusolek vajalik välja arvatud siis, kui tegemist on teise abikaasa või perekonna eluasemega.

Selle varasuhteliigi korral jaotub vara põhivaraks ja soetisvaraks ning kokku moodustab see koguvara. Põhivaraks on abikaasale enne abiellumist kuuluv vara ja abielu kestel pärimise või kinke teel saadud vara. Muu abielu kestel omandatud vara aga nimetatakse soetisvaraks.

Kui abikaasad lahutavad abielu või sõlmivad abieluvaralepingu, millega valivad teistsuguse varasuhte liigi, tuleb kummalegi abikaasale kuuluv soetisvara ära hinnata ja tasaarvestada.
Kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa oma, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale. Ehk siis selle varasuhteliigi kehtivuse ajal vähem vara soetanud abikaasa saab teisele abikaasale esitada vastava rahalise nõude.
Samas võivad abikaasad abieluvaralepinguga leppida kokku ka teistsuguses soetisvara jaotamises.

Juhul aga, kui tahate olla varalistes suhetes täiesti iseseisvad, siis valige varasuhteliigiks vara lahusus. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Seega tekib kummalgi abikaasal iseseisvalt käsutatav vara, millega tehingu tegemiseks ei ole vajalik teise abikaasa nõusolek ja seda ka siis, kui tegemist on perekonna või teise abikaasa elukohaga.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiate kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Uus Maa: Pensionireform ja maale kolimine tõstsid väikelinnade hindu Tallinnast kiiremini

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul oli mullu väga erandlik aasta, sest kinnisvara hinnad ja tehinguarvud tõusid kõige kiiremini maakondades ja linnades, kus pole aastakümneid suuremaid muutusi toimunud – näiteks Põltsamaal kasvas korterite ruutmeetri mediaanhind aastaga 56%, Jõgeval 38% ning Türil 36%.

Igor Habali sõnul kasvasid 2021. aastal kinnisvaratehingute arvud ning hinnad eranditult kõigis Eesti maakondades ja sisuliselt võttis turg varasemaga võrreldes täiesti uue suuna. „Kui siiani on aastaid räägitud, et elu on sisuliselt võimalik ainult Tallinnas, siis nüüd on see trend pöördunud. Inimesed on hakanud tõesti üle Eesti kinnisvara ostma ja ka tagasi kolima. Seda kinnitab fakt, et Harjumaa osakaal kõigist kinnisvaratehingutest mullu vähenes,“ lisas Habal.

„Kui Ida-Virumaa kinnisvaraturg kiratses eelmisest majanduskriisist saati, siis mullu kasvas seal tehingute arv tervelt 35%, mis on rohkem kui üheski teises maakonnas,“ rääkis Habal.

Igor Habali kinnitusel oli sellise muutuse peamine mõjutaja pensionireform. „Ida-Virumaal võttis iga kolmas inimene teisest pensionisambast raha välja ning oluline osa sellest rahast läks kinnisvarasse. Kuna Ida-Virumaa hinnad on suhteliselt madalad, siis võimaldas pensioniraha reaalselt kinnisvara osta, mis Tallinnas polnud suuresti võimalik,“ lisas Habal.

„Peale tehinguarvude kasvu pole ka nii kiiret hinnatõusu kui mullu paljud maakonnad kogu taasiseseisvumise aja näinud. Näiteks kasvas Valgamaal kinnisvara mediaanhind eelmisel aastal 44%, Jõgevamaal 39% ja Hiiumaal 35%. Nendes kohtades on vähe pakkumisi ning madal võrdlusbaas ehk odavad hinnad, mis tähendab, et iga euro annab protsentuaalselt tuntava tõusu,“ selgitas Habal.

„Päris palju noori plaanib oma kodukohta tagasi minna ja soetada selleks kas suve- või päriskodu. Kui Tallinnas lähevad hinnad käest ära, siis kasvabki huvi eeslinnade ja maapiirkondade vastu, kus on head transpordiühendused. Sellised kohad olid mullu ka näiteks Türi, Tapa ja Põltsamaa,“ kommenteeris Habal ja lisas, et sarnane trend jätkub ka tänavu.

„Teine suur mõjutaja oli Covid, mille tõttu kulus vähem raha reisimisele ja muule meelelahutusele. Inimesed olid rohkem kodukontoris ja investeerisid oma elamistingimuste parendamisse,“ ütles Habal.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku kinnitusel ootab tänavu ees tõenäoliselt eelmisega sarnane aasta. „Maakohtade populaarsus kasvab, nõudlus on kõrge üle Eesti ning ka hinnad jätkavad tõusmist,“ lisas Habal.

Statistikaamet: Eesti rahvaarv langes, suurimaks mõjutajaks oli kõrge suremus

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsete andmete alusel oli 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 328 439 ehk 1629 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi. Eelmisel aastal sündis Eestis 13 138 ja suri 18 445 inimest. Registreeritud rändeandmetel saabus Eestisse 12 280 ja riigist lahkus 8602 inimest.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul jääb möödunud aastat iseloomustama erakordselt kõrge surmade arv, mida registreeriti 5307 võrra rohkem kui sünde. „Kõrge suremus ja viimaste aastatega samale tasemele jäänud sündimus tingisid negatiivse loomuliku iibe. Sellele vastukaaluks oli rändesaldo taas positiivne – Eestisse saabus elama 3678 inimest rohkem, kui siit lahkus. Kui varasemalt on positiivne rändesaldo aidanud rahvaarvu kasvatada, siis 2021. aastal sellest ei piisanud ning elanike arv langes.“

Eelmisel aastal suri esialgsetel andmetel 18 445 inimest, mida on aasta varasemaga võrreldes enam kui 2500 võrra rohkem. „Viimasel kümnel aasta on surmajuhtumite arv olnud 15 000–16 000 vahel ja aastased kõikumised on olnud enam-vähem 300 piires. Möödunud aasta näitaja oli aga erakordne. Surmade põhjuseid saame põhjalikumalt analüüsida kevadel, mil saabuvad täpsemad andmed, aga võib oletada, et koroonasurmade suur arv ja kuum suvi mängisid siin olulist rolli,“ lisas Trasberg.

Möödunud aastal sündis esialgsetel andmetel 13 138 last, mis on samas suurusjärgus eelmise aasta sündide arvuga. Kuna tegemist on esialgsete andmetega, võib neis veel korrektuure tulla.

Registreeritud rändeandmetel saabus 2021. aastal Eestisse elama 12 280 ja siit lahkus välismaale 8602 inimest. Sisseränne suurenes võrreldes varasema aastaga 1890 ja väljaränne 1282 inimese võrra. „Esialgsete näitajate põhjal muutus nii sisse- kui ka väljaränne pärast 2020. aastal kehtinud koroonast tingitud piiranguid taas aktiivsemaks,“ kommenteeris Trasberg. Ta lisas, et rändestatistikat on esialgsete andmete põhjal kõige keerulisem hinnata, sest lisaks rahvastikuregistri infole täiendab statistikaamet mõne aja pärast rändeandmeid ka registreerimata rände näitajatega.

Rahvaarv läbi aegade

Eestis elas sada aastat tagasi ehk 1922. aastal 1 097 733 inimest. Kõige kõrgem oli rahvaarv aastal 1990, ulatudes 1 570 599 inimeseni. Viimased 20 aastat on rahvaarv püsinud 1,3 miljoni juures.

Aastal 2000 korrigeeriti rahvaarvu vastavalt rahvaloenduse andmetele ja kuigi rahvaarvu arvutamiseks kasutatakse tänapäeval erinevaid registreid, on loendus endiselt olulisel kohal. „Näiteks arvutatakse rahvaloenduse tulemuste põhjal, mis vanuses sünnitavad naised keskmiselt oma esimese lapse, milliseid emakeeli Eestis elavad inimesed räägivad, millised on meie eluruumid ning kui suured on leibkonnad,“ kirjeldas Trasberg. Ka hetkel on käimas rahvaloendus, mille jaoks kogub statistikaamet andmed valdavalt registritest, kuid sellele lisaks palutakse igal vähemalt 15-aastasel Eesti inimesel täita lühike e-ankeet veebilehel rahvaloendus.ee.

Esialgne rahvaarv arvutatakse eelmise aasta esialgsete sünni-, surma- ja registreeritud rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 12. mail.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta detsembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta detsembri lõpu seisuga on 1,1082 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +5,63%. Fondi kogu puhasväärtus suurenes 132,6 miljoni euroni. NAVi kasvu mõjutasid otseselt renditegevusest teenitud rahavood ning portfelli kinnisvarainvesteeringute aastalõpu positiivsed ümberhindamised. EPRA NRV 2021. aasta detsembri lõpu seisuga on 1,1884 eurot osaku kohta, mis tähendab +5,72% kasvu võrreldes eelmise kuuga.

31. detsembri 2021 seisuga kasvas Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 327,4 miljoni euroni (31. detsember 2020: 340,0 miljonit). 2021. aasta detsembris kasvas portfelli väärtus 7,1 miljonit eurot (+2,2% portfelli väärtusest). Portfelli hindamised viidi läbi iseseisva kinnisvara hindaja Colliers poolt. Portfelli investeerimisobjektide väärtused kasvasid peamiselt tuleviku rahavoo prognooside ning enamiku bürooobjektide väljumistootluste paranemise tõttu. Kokkuvõte varade hindamiste kohta avaldatakse Fondi kodulehel käesoleva aasta 6. nädalal. Detailsemat teavet hindamiste ja portfelli tootluse kohta esitatakse Fondi aastaaruandes.

Fondi 2021. aasta detsembri auditeerimata konsolideeritud tulu äritegevusest oli 1,4 miljonit eurot, mille sees oli ka Läti riigi poolne toetus. Detsembris kasutas Fond Läti riigi COVID-19 toetust 0,4 miljoni euro ulatuses, et osaliselt toetada Galerija Centrs üürnikke novembris aset leidnud sulgemiste tõttu. Fond teenis detsembris 2021 auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 7,0 miljonit eurot. Terve 2021. aasta lõikes jõudis Fond kasumisse teenides puhaskasumit 1,4 miljonit eurot (2020: kahjum -13,5 miljonit eurot).

2021. aasta detsembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 16,1 miljonit eurot (30. november 2021: 19,6 miljonit eurot). Raha hulk vähenes veidi arendusprojektidesse investeerimise ning pangalaenude osalise tagasimakse tõttu. Fond plaanib uuel aasta jätkuvalt investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

31. detsember 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht kasvanud aasta jooksul 346,4 miljoni euroni (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,2 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse ja Europa ostukeskuse rekonstruktsiooni 2021. aasta detsembris.

03/02/2022 toimub seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal”

Tõnu ToomparkSeminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 03/02/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 I kvartal” toimub 03/02/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for December 2021

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of December 2021 amounted to EUR 1.1082 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit increased by +5.63%. The total net asset value of the Fund rose to EUR 132.6 million over the month. The NAV increase was mainly affected by the operating performance and positive year-end revaluation of investment properties. The EPRA NRV as of 31 December 2021 was EUR 1.1884 per unit, corresponding to an increase of +5.72% over the last month.

As of 31 December 2021, the fair value of the Baltic Horizon Fund portfolio increased to EUR 327.4 million (31 December 2020: EUR 340.0 million). In December 2021, the portfolio revaluation resulted in a fair value gain of EUR 7.1 million (+2.2% of portfolio value). The portfolio valuation is based on the valuations conducted by an independent real estate appraiser Colliers. Fair values of investment properties in the portfolio increased primarily due to upward adjustments of future cash flow projections and changes in exit yields for most of the office properties. The summary of property valuations will be published on the Fund`s webpage during week 6. More information will be provided in the annual report.

The Fund has earned EUR 1.4 million from operations in December 2021 resulting from unaudited consolidated net rental income and COVID-19 grant from the Latvian government. In December, the Fund has utilised a grant of EUR 0.4 million from the Latvian government with the aim to partially support tenants of Galerija Centrs with discounts due to a brief lockdown in November. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 7.0 million in December 2021. For the entire year of 2021, the Fund achieved an unaudited consolidated net profit of EUR 1.4 million (2020: net loss of EUR 13.5 million).

At the end of December 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 16.1 million (30 November 2021: EUR 19.6 million). Investments into (re)development projects and partial bank loan repayments were among the main reasons for the decrease in cash balance. The Fund is planning to invest part of outstanding cash to (re)development projects during the upcoming year.

As of 31 December 2021, the total consolidated assets of the Fund were EUR 346.4 million (31 December 2020: EUR 355.6 million). The Fund has invested an additional EUR 1.2 million into ongoing constructions of the Meraki office building and Europa SC reconstruction during December 2021.

Statistika: kuum korteriturg tõi ebamõistlikult kõrge hinnatõusu

Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti Tallinnas 2021. a ~10900 korteritehingut. Tegemist on viimase 15 aasta aastase tehingute arvu rekordiga.  Aastatagusega ehk 2020. aastaga võrreldes suurenes korteritehingute arv 22,3%. Tehingute keskmine hind 2356 €/m² oli eelmisest aastast 11,6% rohkem.

2021. aasta tehingute arv oli väga suur, mis viitab selgelt korterituru ülekuumenemisele. Kevadel väga aktiivselt alanud korteriturg jahtus üsna normaalsele temperatuurile suveks. Sügisel ja talve hakul läks tehingute arv taas kiirelt üles.

2021. a tugev nõudlus ostis ära rohkem kortereid, kui pakkumine suutis turule tuua. Napi pakkumise tingimustes läksid hinnad kiirele kasvule.

Aastane hinnatõusumäär 11,6% näitab hinnavõrdlust aasta varasema keskmisega. 2021. a jooksul kallines samaväärne Tallinna korter pigem 20-30%, mida on selgelt ebamõistlikult palju.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg detsembris 2021

Uus MaaVaid eelmise buumi tipule alla jäänud 2021. aasta lõpetas aktiivne detsember. Detsembris sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 2500 korteritehingu, mediaanhind saavutas uusarenduste mahu suurenemise läbi kõigi aegade parima tulemuse (1915 €/m2).

Aasta kokkuvõttes sõlmiti korteriomanditega 27 298 tehingut. Võrdluses 2020. aastaga suurenes korterituru kogukäive 36%, tehingute arv kasvas 24,7% ja mediaanhind 9,8%.

Eesti korteriturg

Tehingute arvult jäi lõppenud aasta alla vaid aastatele 2005 ja 2006. Hoolimata nõudluse kasvust iseloomustab kinnisvaraturgu pakkumise väike elastsus, pakkumiste arv oli 2021. aasta lõpul aastases võrdluses enam kui 30% väiksem, mis koos intressimäärade alanemise ja kodus veedetud aja kasvuga juhib hinnakasvu ka tänavuse aasta I poolaastal.

Eesti korterituru dünaamika, detsember 2021

Väikelinnade korteriturg

Maakondade lõikes näitasid kõik maakonnad nii tehingute arvu kasvu kui ka hinnakasvu, enim suurenes tehingute arv Ida-Virumaal (35%), mediaanhind aga Valgamaal (44%). Harjumaal sõlmiti 14 300 tehingut, mida oli 52,4% tehingute koguarvust. Mullu sõlmiti 54% tehingute koguarvust Harjumaal ning koos maamajade ja kruntide tehingute arvu kiirema kasvuga oleme tänu hübriidtöö populaarsuse jätkumisele tunnistajaks turu keskmisest kiiremale regionaalsete kinnisvarainvesteeringute kasvule.

Tähtsamate väikelinnade turul oli väga hea aasta: tehingute arv langes või jäi samaks vaid Paides ja Kärdlas, samas kui alla 10% suurust hinnakasvu näitas vaid Elva. Enam kui 40%-list tehingute arvu kasvu näitasid Maardu, Valga ja Türi; hinnakasv oli kõrgeim Põltsamaal (56%), Jõgeval (38%) ja Türil (36%); absoluutarvudes oli väljaspool Harjumaad mediaanhind kõrgeim Kuressaares (1091 €/m2), Viljandis (1000 €/m2) ja Haapsalus (986 €/m2), samas kui Kohtla-Järve jäi mediaanhind alla 100 €/m2.

Väikelinnade korteriturg

Tallinna korteriturg

Tallinnas oli aasta lõpp traditsiooniliselt aktiivne – kolmandat kuud järjest sõlmiti üle 1000 tehingu ning tänu aasta kõrgeimale uusarenduste osakaalule, püstitati tehingute mediaanhinna rekord tulemusega 2485 €/m2.

Aasta kokkuvõttes sõlmiti hoolimata uusarenduste arvu enam kui 600 langusest 10 881 tehingut, mida oli 37% enam kui 2020. aastal ja ligi 22% enam kui 2019. aastal. 2021. aasta tehingute mediaanhind oli 2224 €/m2, hinnanäitaja kasvas aastaga 9%. Uusarendustes oli tehingute mediaanhind ligi 2900 €/m2 (hinnatipp 6000 €/m2), järelturul ligi 2100 €/m2. Nõukogudeaegsetes Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe tellis- ja paneelmajades maksid paremad 2-toalised korterid 110 000 eurot ja 3-toalised korterid 130 000 eurot, samas kui 2020. aastal käidi välja vastavalt 90 000 eurot ja 115 000 eurot.

Tallinna korteriturg, detsember 2021

Tartu korteriturg

Tartus sõlmiti detsembris kümnendat korda viimase aasta jooksul vähemalt 200 tehingut, uusarenduste osakaal oli taas kõrge, moodustades 31% tehingute koguarvust. Võrreldes teiste suuremate linnadega suurenes Tartus uusarendustehingute arv: 2020. aastal sõlmiti 618 tehingut, 2021. aastal 722 tehingut. Sarnaselt Tallinnale püstitati detsembris mediaanhinna mõttes läbi aegade parim tulemus – 1874 €/m2. Võrreldes 2020. aastaga suurenes tehingute arv 33% (25% võrreldes 2019. aastaga), tehingute mediaanhind kasvas 10%.

2021. aasta kokkuvõttes sõlmiti 1104 tehingut, mida oli 26% enam kui möödunud aastal. Kui välja arvata Lai 29 ja Pepleri 34 mikrokorterite arendused, kus sõlmiti ligi 120 esmamüügi tehingut, oli uute korterite mediaanhind tulenevalt suuremast mahust madalam kui Pärnus (umbes 2000 €/m2), paremate korterite hinnatipp oli 3400+ €/m2, samas kui Pepleri 34 ja Lai 29 arendustes oli mediaanhind umbes 3600 €/m2. Nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp ulatub 2200–2300 €/m2-ni.

Tartu korteriturg, detsember 2021

Pärnu korteriturg

Pärnus sõlmiti detsembris 92 tehingut, mis jäi lõppenud aasta keskmise tulemuse juurde. Kuna uusarendustes sõlmiti 21% tehingutest, mis oli aasta kõrgeim tulemus, püstitas mediaanhind uue rekordi – 1668 €/m2.

2021. aasta kokkuvõttes sõlmiti 1104 tehingut, mida oli 26% enam kui möödunud aastal. Tehingute mediaanhind kasvas hoolimata uusarenduste ligi 60 võrra väiksemast tehingute arvust 12%, ulatudes 1415 €/m2-ni. Uute korterite mediaanhind oli Pärnus ligi 2400 €/m2, tipptehingute hinnad olid 4000+ €/m2. Nõukogudeaegsete tüüpmajade korterite hinnatipp ulatub 2100 €/m2-ni.

Pärnu korteriturg, detsember 2021

Narva korteriturg

Augustis alguse saanud ja pensionireformiga järgmise tõuke saanud Narva turg jätkas ka detsembris kõrglainel. Kolmandat kuud järjest sõlmiti üle 100 tehingu, oktoobris sõlmiti 110, novembris 112 ja detsembris 109 tehingut. Aasta kokkuvõttes sõlmiti 991 tehingut, mida oli 47% enam kui möödunud aastal ja 31% enam kui 2019. aastal.

Aktiivne turg ja väike pakkumiste arv on viimastel kuudel tähendanud ka viimaste aastate kõrgemaid hind – detsembris oli tehingute mediaanhind 449 €/m2, aasta kokkuvõttes 437 €/m2. Eelmise aastaga võrreldes suurenes Narvas tehingute mediaanhind 9%. Paremate 2-toaliste korterite hinnad ulatusid Narvas üle 40 000 euro ning 3-toaliste hinnad üle 60 000 euro. Aasta tagasi tuli paremate 2-toaliste eest maksta vähemalt 30 000 eurot ja 3-toaliste eest 45 000 eurot.

Narva korteriturg, detsember 2021

Majade ja suvilate turg

Majade ja suvilade turul oli aasta lõpp madalhooajale omaselt rahulik – üle Eesti sõlmiti 345 tehingut, mida umbes 50 tehingu võrra vähem kui novembris ning enam kui 100 võrra vähem kui suvekuudel.

Aasta kokkuvõttes kasvas tehingute arv majade ja suvilate turul 26%, hoonestamata elamumaa tehingute arv suurenes aga 58%. Majade keskmine hind suurenes 18% (113 000 €→133 000 €) ja kruntide keskmine hind 14% (42 000 €→48 000 €).

Eesti majade ja suvilate turg, detsember 2021

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: mis toimub üüriturul – talv 2022

Tõnu ToomparkÜüripakkumiste arvu vähenemine on lõppenud ja pakkumisi tiksub turule juurde. Pakkumiste arvu suurenemisele vaatamata liiguvad üüripakkumiste hinnad kindlalt üles. Üürihindade kasv jääb jätkuvalt oluliselt alla kinnisvara väärtuse suurenemisele.

Millised on siit olukorrast edasised üürituru arengusuunad? Mida peaks tegema üüriinvestor? Ostma? Või müüma? Või ootama?

  • Kas oled aktiivne üüriinvestor ja otsid, mida peaks tänases turuolukorras tegema?
  • Või soovid kasutada keerulisi aegu selleks, et hakata üüriinvestoriks?
  • Või otsid lahendusi üüriärist väljumiseks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.01.2022 Üürikoolitus