Baltic Horizon Fund: Euroclear Rootsi lepingu pikendamine kuni 11. novembrini 2022

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS (“Northern Horizon”) teatas 2. augustil 2022 Euroclear Sweden AB-le (“Euroclear Rootsi”) esitatud taotlusest Euroclear Rootsi teenuste lepingu pikendamiseks (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6bbf6c23d546ce6aaaa5d0c64aca7a2e&lang=et).

Euroclear Rootsi teavitas täna, et Northern Horizoni taotlus rahuldatakse ja lepingut pikendatakse kuni 11. novembrini 2022. See tähendab, et Baltic Horizon Fundi osakute („Osakud“) hoidmine Rootsi investorite poolt ja Osakutega kauplemine Nasdaq Stockholmi börsil jätkub ka pärast 31. augustit 2022 (Euroclear Rootsi poolt eelnevalt teatatud kuupäev Osakute kustutamisest oma registreeritud väärtpaberite süsteemist põhjusel, et Nordea Bank Abp lõpetab oma teenuste pakkumise seoses Rootsis kaubeldavate Osakutega). Northern Horizon jätkab tööd Rootsi investorite Osakuid esindavate Rootsi hoidmistunnuste emiteerimise kallal eesmärgiga, et see oleks rakendatav enne Euroclear Rootsi lepingu lõppemist. Northern Horizon teavitab investoreid edasistest arengutest.

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 20/10/2022

20/10/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine“. Koolitusel annab kinnisvara korrashoiu ekspert Tanel Tiits ülevaate kaasaegse kinnisvara olemusest ja selle tehnohooldusest.

Koolitusele on oodatud:

  • kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes töötavad inimesed, kes tegelevad kinnisvara haldamise ja hooldamisega;
  • riigi osalusega ettevõtete haldusjuhid ja spetsialistid;
  • kõik kohalike omavalitsuste töötajad, kes puutuvad kokku kinnisvaraga ja kinnisvaratoimingutega;
  • ettevõtted, kelle põhitegevuseks on kinnisvaraarendus või kinnisvara haldus;
  • kõik ettevõtete haldus- ja hooldusjuhid, tehnikajuhid ja varadega (seadmed, masinad, inventar) tegelevad spetsialistid.

Koolitus “Kinnisvara tehnohoolduse korraldamine” toimub 20/10/2022 kell 10.00-14.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fund: extension of Euroclear agreement until 11 November 2022

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS („Northern Horizon“) notified on 2 August 2022 about request to Euroclear Sweden AB („Euroclear Sweden“) for an extension of the agreement concerning Euroclear Sweden’s services (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6bbf6c23d546ce6aaaa5d0c64aca7a2e&lang=en).

Euroclear Sweden has today informed Northern Horizon that the request has been accepted and the extension of the agreement is granted until 11 November 2022. This means that the safekeeping and trading of Baltic Horizon Fund units („Units“) held by Swedish investors and traded on Nasdaq Stockholm continues also after 31 August 2022 (the date previously announced by Euroclear Sweden to de-register the Units in its book entry system as a consequent of Nordea Bank Abp ceasing to offer its services in relation to the Swedish traded Units). Northern Horizon continues to work on implementation of issuing Swedish Depositary Receipts representing the Units for Swedish investors in order it to be in place prior to the termination of Euroclear agreement. Northern Horizon will keep the investors informed on further progress.

Tartus algavad võrgualasid koondava NET Spordihalli ehitustööd

NET Spordihalli arendaja ja ehitusettevõte Rand & Tuulberg allkirjastasid eile lepingu, mis tähistab Tartusse rajatava uudse lähenemisega spordikeskuse ehitustööde algust.

Kolmekorruseline spordihoone kerkib Tartu Annelinna, Ihaste tee ja Emajõe vahelisele maa-alale Väike-Anne kanali äärde. Ehitustööde lõpetamine koos kasutusloa saamisega on kavandatud 1. septembriks 2023.

„Nii ehitusloa saamise kui ehituslepingu sõlmimise protsess vastavalt linna ja ehitajaga sujus äärmiselt ladusalt, igati mõistvas vastastikkuses arusaamises ja koostöös. Kui lisada projekteerijate ja arhitektide panus, tajume selgelt, et kõik osapooled mõistavad ideed ja teed teostuseni ühtmoodi,“ sõnas legendaarse Tartu sulgpallitreeneri Mart Siliksaare mõttest tuld võtnud ja projekti vedama asunud ettevõtja Vallot Mangus.

Kui Mangus rõhutas ehitajale võimalikult detailideni kirjeldatud tellimuse olulisust, siis Rand & Tuulbergi juhatuse esimees Taivo Täht tunnustas omakorda arendaja julgust ja läbimõeldud tegevust.

„Tänane olukord ehitusturul ei ole lihtne arendajale ega ehitajale. Hea tulemus nõuab tihedat koostööd ja paindlikke lähenemisi,“ sõnas Taivo Täht. „Oleme aastakümnete jooksul ehitanud mitmeid spordirajatisi ja toetanud erinevaid spordialasid. NET Spordihalli valmimine annab Tartu spordielule kindlasti olulise täienduse.“

Kõikvõimalikud võrgualad kutsuvad! Aga mitte ainult

Nagu nimi NET Spordihall ütleb, on tegemist rajatisega, kus esiplaanil võrguga seotud sportmängud. Oma koha leiavad 12 sulgpalli- ja 6 rannavolleväljakut, samuti saab harrastada rannatennist ja -jalgpalli ning täiesti uue alana Tartus padelit. Ent vähe sellest: külalisi ootavad muuhulgas ka 15 m kõrgune ronimissein, jõu- ja rühmatreeningute saalid ning lasteala.

„Soovime, et meie juurest leiaks tegevust nii suuremad kui väiksemad, nii isad kui emad, nii perega kui üksi tulles, nii tippsportlased kui asjaarmastajad. Et avardada kohalike inimeste vaba aja veetmise võimalusi, peame pakkuma võimalikult multifunktsionaalset teenuspaketti,“ selgitas Vallot Mangus.

Pilkupüüdva ja valgusküllase ehitise loomisel on tema sõnul muuhulgas eraldi tähelepanu pööratud kvaliteetsete olmetingimuste pakkumisele. Samuti rõhusid arendaja, arhitekt (Kamp Arhitektid) ja projekteerija (Tari) keskkonnasõbralikkusele ja energiatõhususele.

Et ülalpidamiskulud püsiks võimalikult madalad, paigaldatakse hoonesse soojustagastusega ventilatsioon, energiasäästlik valgustus ja katusele päikesepaneelid. “Vaimusilmas näeme, et rajatav hoone annab positiivse tõuke terve piirkonna arengule ja leiab kohalike elanike laia kasutust,” sõnas Mangus.

Suur elamispindade turuülevaade sügis 2022

Tõnu Toompark2022. a suve lõpuks ei ole Venemaa terrorirünnak Ukrainas lõpu märke näitamas. Samuti on endiselt laineid löömas teine oluline majandust mõjutav tegur – ülikõrge inflatsioonimäär. Nende riskitegurite kõrval on mõtted üha enam sügisestel küttekuludel ehk energia kättesaadavuse ja hindade juures. Kuidas käitub selles kontekstis Eesti/Tallinna elamispindade turg?

2022. a suur sügisene elamispindade turuülevaade vaatab põgusalt peamisi makrotrende, mis annavad kinnisvaraturule ja elamispindade turule liikumise raja ette. Eraldi on vaatluse all laenuturg kui sektor, mis sageli on suuremate tõusude ja languste taustajõud.

Eraldi on vaatluse all korterite turu liikumised nii hindade kui tehingute arvu osas. Põhjalikum pilk on pööratud uute korterite sektorile kui segmendile, mis paneb paika korterituru ja elamispindade turu üldisemad suundumused, sh hindade liikumise suuna ja kiiruse.

Käsitluse all on täiendavalt üüriturg, üüripakkumiste teema ja üürihinnad ning üüriinvestorite käitumine.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 21.08.2021 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2022

Rendi Kinnisvarakooli koolitusruum koosoleku, õpitoa või koolituse korraldamiseks

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 50 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 15 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 80 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

KV.EE: Üürihinnad jätkavad marssi tõusu suunas

Kinnisvaraportaalist KV.EE võis juulis 2022. a leida 2053 Tallinna korteri üürikuulutust. Aastataguse 2541 pakkumisega võrreldes on Tallinna korterite üüripakkumine vähenenud 19%.

Tänavune juulikuine üüripakkumiste keskmine hind on kasvanud 14,5 €/m² peale ehk eelmisest aastast 24% kõrgemale. Üürihindade tõus on kõikne, st üürihinnad on kinnisvaraportaalis KV.EE kerkinud üsna ühtlaselt kõikides Tallinna piirkondades.

Üüripakkumiste arvu vähenemise taga on selgelt Vene terrorisõja tagajärjel Eestisse jõudnud pagulased. Pagulased on suurendanud üürikorterite nõudlust, millele pakkumine ei ole suutnud kiiresti järgi võtta.

Samuti peab arvestama, et juba augustis on algamas üürituru tipphooaeg, mil kortereid asuvad otsima tudengid ja teised sügisel ärihooaega alustavad inimesed.

Arvestades jätkuvat tugevat üürikorterite nõudlust ja nappivat pakkumist võib prognoosida, et üürihinnad jätkavad pigem mõõdukat marssi tõusu suunas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / üür: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / üür: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
07.2021 07.2022 Muutus, % 07.2021 07.2022 Muutus, %
Haabersti 139 141 1% 10,0 12,5 25%
Kadriorg 62 56 -10% 12,5 15,5 24%
Kesklinn 878 740 -16% 12,2 15,3 25%
Kristiine 195 167 -14% 12,2 14,5 19%
Lasnamäe 345 214 -38% 9,8 11,8 20%
Mustamäe 326 254 -22% 11,6 13,6 17%
Nõmme 77 75 -3% 9,9 14,0 41%
Pirita 51 38 -25% 11,8 14,1 19%
Põhja-Tallinn 354 284 -20% 12,5 15,6 25%
Vanalinn 114 84 -26% 14,2 17,5 23%
Tallinn 2 541 2 053 -19% 11,7 14,5 24%
Eesti 4 193 3 669 -12% 10,5 12,8 22%
Harjumaa 2 729 2 261 -17% 11,5 14,8 29%
Narva 92 95 3% 4,5 6,1 36%
Rakvere 40 38 -5% 7,1 7,3 3%
Pärnu 130 157 21% 8,1 9,7 20%
Tartu 844 729 -14% 10,1 11,5 14%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Tallinna Sadam: AS Tallinna Sadam lõpetab tegevuse Paljassaare sadamas

Seoses piiratud äriarenduse võimalustega Paljassaares, otsustas AS Tallinna Sadam (edaspidi: Tallinna Sadam) 2017. aastal loobuda Paljassaare sadama pidamisest ja haldamisest. Ühtlasi alustas Tallinna Sadam protsessi sadama pidamisest väljumiseks ning varade järk-järgulist võõrandamist. 2020. aasta jooksul võõrandas Tallinna Sadam Paljassaare sadama kaid ja muud kinnistud ning 2021. aastal tehnovõrgud ja rajatised ning lõpetas võrguteenuse osutamise Paljassaares. Pika menetlusprotsessi tulemusena rahuldas Transpordiamet Tallinna Sadama ja OÜ Hundipea avalduse ning teostas sadama pidaja muutmise, mille kohaselt on alates 10.08.2022 Paljassaare sadama pidaja OÜ Hundipea. Tallinna Sadam ei ole enam Paljassaare sadama pidaja ega osuta enam Paljassaares sadamateenuseid.

Sadama pidamise ja sadamateenuste osutamise lõpetamine Paljassaares ei avalda olulist mõju Tallinna Sadama majandustulemustele, kuna Paljassaare sadamaga seotud varad on viimaste aastate jooksul juba võõrandatud. Pärast varade võõrandamist jätkas Tallinna Sadam avalikkuse huve silmas pidades ja Paljassaare sadama katkematu toimimise tagamiseks Paljassaare sadama pidamist kuni Transpordiameti poolt uue sadama pidaja kooskõlastamiseni, osutades veel vaid mõningaid sadamateenuseid ja võimaldades Paljassaare sadama akvatooriumi kasutamist.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade PKG3 lunastamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on lunastamas 6 900 “EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP VAHETUSVÕLAKIRI PKG3 10-2020” vahetusvõlakirja (ISIN EE3300108711) nimiväärtusega kokku 69 000 Eesti krooni ja lunastusväärtuses 19 320 eurot ning on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse võlakirjade kustutamiseks registrist.

Vahetusvõlakirjad kandsid intressi 7% kalendriaastas. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind oli 2,80 eurot. Võlakirjade omanike fikseerimise kuupäev oli 10. augustil 2022 ning lunastusmakse tehakse 24. augustil 2022.

1Partner Kinnisvara ekspert: tudengeid ootab üüriturul eriti kibe konkurents

1PartnerSel sügisel tuleb tudengitel niigi väheste saadaval olevate üürikorterite nimel konkureerida nii sõjapõgenikega kui nendega, kes kõrgete kommunaalkulude hirmus püüavad väiksemasse korterisse kolida.

“Hinnad on aastaga tuntavalt tõusnud, aga nõudlus ületab endiselt pakkumist. Samas vastu saabuvat talve korteri üürimisel erilist tähelepanu pöörama lisanduvatele kuludele,” analüüsis olukorda 1Partner Kinnisvara elamispindade tegevjuht Meelis Ränk ning tõi näiteks, et eelmisel sügisel 500 euroga üürimiseks pakutud 2-toalise kesklinna korteri eest tuleb sel aastal välja laduda juba 600 eurot.

“Me näeme, et paljud inimesed, kelle jaoks on kodu üürimise eelarve pingeline, otsivad väiksemat ja odavamat pinda,” kirjeldas Meelis Ränk rekordeid löövate energiahindade mõjule viidates, miks nõudlus väiksemate korterite vastu veelgi kasvanud on.

Tänavu kevadel üüriturul kõvasti kaarte seganud Ukraina sõjapõgenike saabumise mõju kandub edasi ka sügisesse. “Kuigi sõja eest põgenevaid ukrainlasi enam nii massiliselt riiki ei saabu, siis suurel määral konkureerivad nad tagasihoidlikumate üürikorterite pärast just tudengitega,” nentis Meelis Ränk.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

SEB: Anu Arnover: ees ootab roheregulatsioonide laine. Kas meie kinnisvaraturg on selleks valmis?

SEB PankEhitust ja keskkonnakaitset ei peetud veel mõned aastad tagasi kokku käivateks terminiteks, kuid see on muutumas. A-energiaklassi nõue juba kohaldub alates 2020. aastast antavatele ehituslubadele ning Euroopa Liidu Taksonoomia ehk jätkusuutlike investeeringute delegeeritud õigusakt, mille esimene pakett tänavu jõustus, on meie majandusellu kaasa toonud rohkelt muudatusi. Taksonoomiaga kehtestatakse selged hindamiskriteeriumid määramaks kindlaks, milline majandustegevus annab olulise panuse roheleppe eesmärkide saavutamisse. Mida võivad oodata ja milleks peaksid kinnisvaraettevõtted valmistuma juba praegu?

Et EL on fookusesse võtnud kinnisvarasektori, on arusaadav: tegu on ühe kõige energiamahukama ja suurema süsiniku jalajäljega sektoriga, mistõttu on selle mõju jätkusuutlikkuse eesmärkidele ülioluline. Hooned toodavad Euroopas 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest ja kasutavad 40% kogu energiast. Lõviosa, üle 80% energiast kulub ruumide kütmiseks, jahutamiseks ning vee soojendamiseks. Probleemi mastaapsusest annab aimu ka tõik, et EL-is on enam kui 30 miljonit sellist hoonet, mis liialt energiat tarbivad ehk mille energiakulu on 2,5 või enamgi korda kõrgem keskmise hoone omast.

Nagu viimased aastad on näidanud, siis EL-i institutsioonides ei ole see keskkonnakahju jäänud märkamata ja mõju vähendamiseks on seatud ambitsioonikad eesmärgid. Nende saavutamine nõuab aga panust mitte ainult ehitussektorilt, vaid ka olemasoleva kinnisvara omanikelt. Ehk teisiti, energiat peab tarbima vähem ka su 2000ndate alguse kontor ja kümmekond aastat tagasi ehitatud eramaja. Mida see aga endaga kaasa toob?

Nõuded uusehitistele muutuvad veelgi karmimaks ning praeguste hoonete renoveerimisel peab nende energiaefektiivsus oluliselt tõusma.
EL-i taksonoomia eesmärk ei ole mitte ainult suunata ettevõtteid jätkusuutlikkuse poole, vaid ka luua võrdsed võimalused ning teha selgeks ja lihtsasti arusaadavaks, mis on roheline investeering. Näiteks on sel aastal jõustunud EL-i taksonoomia hindamiskriteeriumite esimene pakett andnud juba tulemusi: osa investeerimisfondidest on kaotanud oma jätkusuutlikkuse märgise. Et saada tagasi õigus nimetada end jätkusuutlikuks fondiks, peab fond kas tagama, et nende poolt finantseeritavad ettevõtted oleksid jätkusuutlikud või neist loobuma ja muutma oma investeerimissuunda. Ükskõik kumb tee ka ei valitaks, on suund selgelt sama.

Jätkusuutlikkus kui investeering

Ka pankadele on EL-i taksonoomia oluline, kuna meie tegevus on äärmiselt rangelt reguleeritud. Samas, et olla jätkusuutlikkuse vallas regulatsioonidest samm ees, näeb SEB endal rolli mitte ainult jätkusuutliku ettevõtluse finantseerijana, vaid ka selles, et aidata oma praegustel ja uutel klientidel järele jõuda. 2017. aastal emiteeris SEB grupp oma esimese rohelise võlakirja summas 500 miljonit eurot ning sel aastal tehti uus emissioon, väärtuses juba miljard eurot.

Kõik need rahalised vahendid investeeritakse eri erasektori projektidesse, millel on oluline mõju jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlikkuse kriteeriumitele vastavad ettevõtted saavad kasutada ka rohelaenu, mis on Eestiski juba saadaval. SEB Eesti andis esimese sellise laenu 2020. aasta oktoobris, kui finantseeriti 1,7 miljoniga päikeseparkide rajamist. Jaanuaris tulime välja ka rohelise kodulaenuga.

Kogu selle teema puhul on oluline mõista, et kinnisvarasektoris ei tuleks jätkusuutlikkuse nimel tehtud pingutusi ja väljaminekuid näha mitte kulu, vaid investeeringuna.

Kinnisvarahaldajatele toovad sellised investeeringud kaasa madalamad ülalpidamiskulud, üürileandjatele kõrgema üürihinna, vara müüjatele selle kõrgema väärtuse ja müügihinna ning arendajatele investorite ja finantsasutuste tunduvalt suurema huvi. Suures pildis tähendab jätkusuutlik kinnisvara enamasti madalamat riski ja vara suuremat pikaajalist väärtust.

Mida peaksid tegema kinnisvaraettevõtted, et olla jätkusuutlikumad?

Esimese sammuna tuleks kaardistada ja hinnata hetkeolukorda ning oma tegevusi: kus, kui palju ja mis jäätmeid või saastet teie ettevõte tekitab ning mis mahus ja milliseid energiaressursse kasutab. Selle teadmise pinnalt on teil võimalik otsustada, mis muudatused oleksid kõige vajalikumad ehk suurima mõjuga ning seejärel saate seada jätkusuutlikkuse eesmärgid, mida soovite järgmise kolme, viie või koguni kümne aasta jooksul saavutada.

Teine samm on muuta oma mõtlemist: ärge keskenduge ainult uute lahenduste maksumusele, vaid võtke arvesse ka nende eeliseid, kuluefektiivsust ja tasuvust. Ja kolmandaks, kaasata tuleks võimalikult paljusid kolleege, koostööpartnereid ja kliente, sest iga väiksemgi muudatus on tulemuste saavutamiseks oluline.

Ei maksa eeldada, et seatud eesmärgid kohe saavutatakse. Ent isegi kui täna puuduvad võimalused või tehnoloogiad hoonete energiatarbimise ja saaste vähendamiseks, ehitusmaterjalide väljavahetamiseks või taastuvenergiale üleminekuks, ei tähenda, et need võimalused juba lähitulevikus eksisteerida ei võiks.

Jätkusuutlikkus ei ole eesmärk omaette – see on teekond ja teie seatud eesmärgid verstapostideks. Seega, mida varem alustad, seda kiiremini kohale jõuad, sest tagasiteed enam pole: nõuded ja reeglid karmistuvad, turul saab jätkusuutlikkus üha tugevama konkurentsieelise ning EL-i taksonoomia hindamiskriteeriumite esimene pakett on alles algus. Seega jääb ettevõtja enda otsustada, kas ta soovib olla kõige selles juures esirinnas ja teistele teenäitajaks või jääda üha karmistuvate miinimumnõuete keskmes viimaste sekka.

Pro Kapital: Notice of redemption of convertible bonds PKG3

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs that it is redeeming 6 900 “EEK 7.00 PRO KAPITAL GRUPP CONV. BOND PKG3 10-2020” convertible bonds (with ISIN EE3300108711) in total nominal value of 69 000 Estonian kroons and issue value of 19 320 euros and has submitted the Nasdaq Central Depository of Securities the application to delete the bonds from the register.

The convertible bonds bore an annual interest of 7%. The issue price of each convertible bond was 2.80 euros. The list of bondholders was fixed on 10 August 2022 and redemption payment will be made on 24 August 2022.

Merko Ehitus: Riigihankel pakkumise edukaks tunnistamine Eestis (Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine Tallinnas)

MerkoTallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on teavitanud, et riigihankel „Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimine“ (viitenumber 245920) kuulutati edukaks AS Merko Ehitus kontserni kuuluva Tallinna Teede ASi pakkumus maksumusega 7,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Tööd hõlmavad Vana-Kalamaja tänava 1,2 km pikkuse lõigu rekonstrueerimist Tallinnas – tänava teekatendi ja teealuste kommunikatsioonide uuendamist. Rajatav lõik algab Nunne tänava Toompuiestee poolsest otsast ja lõppeb Suur-Patarei tänavaga, kulgedes valdavalt Vana-Kalamaja tänaval. Ehitusprojekt hõlmab ka uute platside rajamist Balti jaama kõrvale ning Gustav Adolfi gümnaasiumi põhikooli ette.

Ehitustööde valmimise tähtaeg 2023. aasta suvel. Lepingu sõlmimisest ja selle lõplikest tingimustest teavitame eraldi börsiteatega.

Tallinna Teede AS on teedeehitusega tegelev ettevõte, mis teostab teedeehituse, hoolduse ja remonditöid üle terve Eesti. Ettevõttel on oma asfalditehas ja teedeehitusmaterjale katsetav akrediteeritud labor.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.07.2022

EfTEN Real Estate Fund IIIEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) oli 31.07.2022 seisuga 20,0053 eurot, suurenedes juulis 0,7%. EPRA aktsia puhasväärtus (EPRA NRV – raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.07.2022 seisuga 21,29 eurot. EPRA NAV suurenes juulis 0,8% võrra.

Juulis teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 1 122 tuhat eurot, mis on 7 tuhat eurot rohkem kui kuu varem. Suurenemine tuli seoses Evolution büroohoone vakantsete pindade väljaüürimisest.

2022. aasta seitsme kuu jooksul on fond teeninud kokku 7 735 tuhat eurot üüritulu (16% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil) ning 6 799 tuhat eurot EBITDA-d (samuti 16% rohkem kui eelmisel aastal), s.h võrreldavatel alustel arvestatud EBITDA nende kinnisvarainvesteeringute osas, mis olid fondi bilansis ka eelmise aasta 7 kuu jooksul, suurenes sellel aastal võrreldes eelmise aastaga 9% võrra.

Fondi selle aasta 7 kuu EPRA kasum aktsia kohta on 11,10 eurot (6,1% rohkem kui eelmisel aastal). Fondi kulud moodustavad üüritulust 13,01% (eelmisel aastal: 13,03%)

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud omakapital oli 31.07.2022 seisuga 101,478 miljonit eurot (31.12.2021: 96,914 miljonit eurot).

EREF_III_reports_monthly_07_2022

EfTEN: EfTEN Capitali fondide üüritulu kasvas aastaga 27 protsenti

EftenEfTEN Capitali seitsme fondi üüritulu oli esimesel poolaastal 36 miljonit eurot, kasvades aastaga 27 protsenti. Kõigi EfTEN Capitali valitsetavate varade maht ulatub nüüd ligi 1,1 miljardi euroni.

EfTEN-i fondid teenisid poolaastaga puhaskasumit 34 miljonit eurot ning investoritele teenitud omakapitali aastane tootlus oli juuni lõpu seisuga 13 protsenti, teatas EfTEN.

„Balti riikide ärikinnisvarast koosneva EfTEN-i portfelli näitajad jätkasid kasvu. Aastavahetusel ületas varade maht miljardi piiri ning on jätkanud kasvu nii kinnisvara väärtuse tõusu kui ka ärikinnisvara objektide omandamisega,“ ütles EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas.

Arakas lisas, et EfTEN Capitali hallatavad hooned toimivad hetkel väga hästi. „Kohati üllatab isegi meid, kui suurt huvi rentnikud meie hoonete vastu üles näitavad. Nii näiteks sõlmisime vaatamata suvisele vaikelule augusti alguses meie Leedus asuvates büroohoonetes uusi rendilepinguid, kus üüritase on senisest märkimisväärselt kõrgem.“

Mais tõi EfTEN Capital Tallinna börsile teise fondi – EfTEN United Property Fundi, kuhu kaasati investoritelt 7 miljonit eurot.

„Oleme valmistunud võimalike halvemate aegade saabumiseks kinnisvarasektoris juba pikalt. Pangalaenude tase on kõikides fondides alla 50% ning viimase poolaasta jooksul kaasatud kapitali (sh pea 10 miljonit eurot EfTEN United Property Fundis) hoiame paremate ostukohtade saabumise ootel. Hetke olukorda hinnates on tõenäoline, et lähikuudel me uusi suuremaid ostutehinguid ei tee. Kinnisvara müüjad eeldavad hetkel endiselt, et intressitase jääb nullilähedaseks ning sügis ei too kaasa majandusaktiivsuse jahtumist. EfTEN-is oleme majanduse üldiste väljavaadete suhtes selgelt pessimistlikumad. Lätis ja Leedus näitas statistika, et II kvartalis oli seal kvartaalses võrdluses juba majanduslangus. Energiahindade kasv, intressitõus ja Euroopa majanduskasvu aeglustumine avaldab kindlasti mõju ka Eestile,“ märkis Arakas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC