EHC Lootsi: Reidi tee äärde kerkib 16,5 miljoniga esimene kaasaegne ärihoone

andis OÜ-le Reidi tee äärde 12 000-ruutmeetrise kaubandus- ja büroohoone rajamiseks 16,5 miljoni eurose laenu.

OÜ finantsjuhi Kristi Auliku sõnul asub aadressil Lootsi 8 praegu kolm hoonet, kus on kokku ligi 6300 ruutmeetrit renditavat kaubandus- ja teeninduspinda. „Uus ärihoone tuleb praeguste paekivist hoonete juurdeehitusena, mille käigus suureneb rendipinna maht kokku 12 000 ruutmeetrini. renoveeritakse, säilitatakse olemasolev arhitektuur ja ehitatakse juurde kaubandus- ja büroopinnad,” selgitas Aulik.

Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juhi Aimar Roosalu sõnul on Tallinn suunanud liikluse järk-järgult maanteelt Reidi teele, kust pääseb endisest märksa kiiremini nii kesklinna, Põhja-Tallinnasse kui Õismäele. „Reidi tee valmimine avas uued ärivõimalused ning piirkonda lisandub tulevikus uusi elu- ja äripindasid,“ ütles Roosalu.

„Sadama-ala on läbi aegade olnud väga populaarne kaubanduspiirkond, kus käib ka palju turiste. Uue ärihoone rajamine Lootsi 8 kvartalisse jätkab senist positiivset arengut sadamaga külgneval alal, kus asuvad näiteks Rotermanni ja Porto Franco kvartal. Lootsi 8 rendipindade vastu on juba praegu suur huvi,“ ütles Roosalu.

„Bigbanki jaoks on OÜ-ga 16,5-miljonilise laenulepingu sõlmimine oluline samm büroopindade finantseerimise turuosa kasvatamisel,“ lisas Roosalu.

OÜ haldab 2012. aastast Lootsi 8 aadressil asuvaid äri- ja kaubanduspindasid, mille juurdeehituse käigus rajatakse neli maapealset korrust ja maa-alune parkla. ehitus on alanud ning selle valmimistähtaeg on 2023. aasta märts. Hoone arhitektuurilise lahenduse tegi arhitektuuribüroo ning selle rajab Tallinna Ehitustrust OÜ.

Rajatava pinna üürimise eest vastutab müügipartnerina UUS MAA | CAPITAL kinnisvarabüroo eesotsas Leena Kreitner´iga.

Eesti Pank: Hinnatõus ja tarneraskused pärsivad majanduse edasisi kasvuvõimalusi

Eesti PankMajanduskasv oli kolmandas kvartalis endiselt väga kiire (aastavõrdluses 8,6%) ja tegevusalati laiapõhjaline. Võrreldes teise kvartaliga kasv pisut aeglustus: hooajalisi tegureid arvesse võttes ja tööpäevade arvuga korrigeeritult oli see 0,7%.

Nagu mujalgi, toetab ka Eestis majanduskasvu tugev nõudlus, mis kajastub eratarbimise kiires kasvus. Suures osas maailmast on selle taga kaks tegurit. Esiteks laiendas viiruseolukorra leevenemine tarbimisvõimalusi – näiteks on reisimine läinud lihtsamaks. Teiseks kogunes inimestel kriisi ajal sääste, mida saab nüüd tarbimisse suunata. Eestis võimendavad neid tegureid ka enneaegsed väljamaksed teisest pensionisambast.

Majanduskasvu pärsivad niinimetatud pakkumispoolsed piirangud. Tööstussektori kasv jäi majanduse keskmisele kasvule alla ja selle taga näivad olevat probleemid tarneahelates. Üleeuroopalise töötleva tööstuse küsitluse põhjal pärsib Eestis tootmist kõige enam tööjõupuudus. Euroopas üldiselt on aga suurim murekoht materjalide kättesaadavus. Oktoobris oli tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus erakordselt kõrge. See tähendab, et vaba tootmisvõimsust, mille arvelt kiirelt kasvada, enam kuigi palju ei olnud. Tarneraskuste tõttu võib olla tootmisvõimsust ka keeruline suurendada.

Energia kallinemine pidurdab tarbimise suurenemist, sest inflatsioon vähendab reaalse sissetuleku kasvu. Kui hinnatõus kiirendaks palgakasvu, tooks see kaasa üldisema hinnatõusu ja pikendaks kiire inflatsiooni perioodi. Praegu on kiire inflatsioon siiski suuresti tingitud energia kallinemisest ja see tegur on pigem ajutise iseloomuga. Valitsus saaks leevendada kiire hinnatõusu pikenemise riski, kui eelarve liiguks kiiremini tasakaalu suunas. Seda võimaldaks ellu viia majanduse hea olukord.

Majandusareng on üldjoontes kooskõlas prognoosiga, kuigi kolmandas kvartalis jäi majanduskasv oodatule veidi alla. Eesti Pank avaldab uuendatud majandusprognoosi 21. detsembril.

Statistikaamet: Majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6%. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, aga sel aastal on majanduskasv olnud kiire. Vaatamata piirangutele on majandusel läinud hästi. Võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga on majandus stabiilselt kasvanud. Kasv on jätkuvalt laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralase tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Samuti näitasid positiivseid tulemusi töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad. „Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15% maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,“ nentis Müürsepp.

Ainsaks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli kolmandas kvartalis energeetika, mille langus oli tingitud kiirest elektri ja gaasi hinnatõusust.

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos 8,7%. Kiiremat kasvu näitasid kulugrupid, mis pandeemias rohkem pihta said – vaba aeg ja kultuur, transport, restoranid ning hotellid, rõivad ja jalatsid. Samuti kasvasid teistest rohkem kulutused kestvuskaupadele nagu riided ja kodusisustus.

Müürsepp toob välja, et pärast mitut tugevat kvartalit tabas kolmandas kvartalis langus investeeringuid. „Eelkõige tarkvarasse ja andmebaasidesse tehtud investeeringute kahanemise tõttu vähenesid investeeringud 8,8%. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 11,4%. Seevastu suurenesid koos majanduse arenguga ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 32% ning muudesse masinatesse ja seadmetesse 15,1%,“ täpsustas ta.

Hoogsalt jätkus väliskaubanduse areng – eksport ja import suurenesid võrdselt 17,5%. Kõige kiiremini edenes teenuste eksport, mis kasvas arvutiteenuste ning muude tehniliste ja äriteenuste najal 38,9%. Teenuste import suurenes enim tänu kaubaveole meretranspordis ja ladustamisele. Kaubavahetust toetasid kõige enam puit ja puidutooted, arvutid ja elektroonikaseadmed, metallitooted ja elektrienergia.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,7% ja võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga kasvas 9,2%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Favorte: Favorte rajab Väo ristmiku äärde uue tehnopargi

Kinnisvaraarendaja Favorte on alustanud Väo Tehnopargi rajamist otse värskelt valminud Väo liiklussõlme äärde. Investeeringute kogumaht ulatub 20 miljoni euroni.

„Ehitame Väo Tehnopargi 5,5 hektarilisele arendusalale kuus ärihoonet kogupinnaga 21 300 m2,“ ütles Favorte müügijuht Ivo Tammearu. Hooned koosnevad stock-office äripindadest ehk lao-, tootmis- ja esinduslikest bürooruumidest, mis võimaldab Tammearu sõnul kogu ettevõtte tegevuse ühe katuse alla tuua ja seega säästa logistika-, aja- ja muudelt kõrvalkuludelt.

„Oleme Favortes viimastel aastatel keskendunud just stock-office ärihoonete rajamisele, muuhulgas ka näiteks Paldiski maantee ning Tallinna ringtee äärde. Jätkame varasema kogemuse ja tagasiside najal stock-office kontseptsiooni arendamist ja julgustame ettevõtteid seda järgi proovima,“ lausus Tammearu.

Väo liiklussõlme ümbritseva piirkonna näol on tegu alaga, mille areng on sisse saanud meeletu hoo ja kuhu on suunatud hulgaliselt investeeringuid. Favorte projektijuhi Madis Leti sõnul on Väo ristmik üks Eesti suurimaid teeprojekte. „Kui praegu läbib Transpordiameti andmetel Väo risti ligi 49 000 sõidukit päevas, siis tänu rekonstrueerimisele ennustatakse selle kasvu 60 000 sõiduki peale,“ selgitas ta.

Lett jätkab, et lisaks Väo ristmiku valmimisele on algust tehtud ka teiste lähedusse jäävate teeobjektide uuendamisega. „Käsil on Rahu tee pikendamise planeerimine ning aktuaalne on ka Peterburi tee rekonstrueerimine. Samuti võetakse järgmise aasta jooksul ette Vana-Narva maantee ja Saha-Loo tee ristmik, mis parandab ligipääsu Maardule ja Muuga sadamale,“ märkis Lett.

Korda saab ka Väo Tehnoparki vahetult ümbritsev linnakeskkond. Tänu Väo liiklussõlme välja ehitamisele kaasajastatakse muuhulgas ka arenduse naaberkinnistuid – rajatakse Eesti üks suurimaid sõidu- ja veoautodele mõeldud täisteenindusjaam-tankla, üle kolme kilomeetri jalg- ja rattateid ning nutikas veo- ja matkaautode parkla. Kõik loetletud projektid panustavad tugevalt Väo Tehnopargi tervikliku ärikeskkonna välja kujunemisesse.

„Tänaseks oleme sõlminud ehituslepingu TREV-2 Grupp AS-iga tehnopargi trasside rajamiseks ja kahele ärihoonele on väljastatud ka ehitusluba. Esimese hoone valmimine on planeeritud 2023. aasta suvele. Kuna tegu on tõelise logistika tuiksoonega, siis tasub huvilistel varakult endale Väo Tehnopargis koht broneerida,“ ütles Favorte müügijuht.

Väo Tehnopargi kohta leiab lisainfot arenduse veebilehelt vaotehnopark.favorte.ee

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 07/12/2021

Kinnisvarakoolis toimub 07/12/2021 koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?“. Jurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu võlglastega tegelemise võimalustest ja õiguslikest alustest.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd ja põhikirjast kinni pidamist;
  • kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?” toimub 07/12/2021 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: eluasemelaenude rekordiliselt madal intressimäär kompenseerib kinnisvara hinnatõusu

Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel oli 2021 III kvartali lõpu seisuga Eesti uute eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,12%. Aasta varem oli intressimäär 2,47% ehk oluliselt kõrgemal. 20-…30-aastaste eluasemelaenude intressimäär oli 1,94%.

Kõrge inflatsioonimäär ehk tarbijahinnaindeksi kasvumäär 6,6% viib reaalse intressimäära miinusesse. Eluasemelaenude nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud tarbijahinnaindeksi kasvumääraga, oli 2021 III kvartali seisuga -4,52%.

Langenud eluasemelaenude intressimäär ja miinusesse kukkunud reaalne intressimäär on tegurid, mis hoiavad elamispindade tehingute arvu kõrgel. Korterite tehinguhinnad on väga tempokalt tõusnud. Samas aitab kõigi aegade soodsaim eluasemelaenude nominaalne intressimäär hinnatõusu kompenseerida ja tehingu vaatamata kasvanud hinnale ära teha.

Lisaks on kõrge inflatsioonimäär kinnisvaratehingute arvu kasvatav, sest investorid proovivad raha inflatsiooni eest kinnisvarasse peita.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Swedbank: Estonia: robust demand contributes to the economic growth

  • SwedbankGDP expanded 8.6% y/y and 0.7% q/q (swda) in 3Q – the growth met our expectations.
  • GDP has increased 8.5% y/y in the first three quarters of 2021.

In 3Q, more than half of the GDP growth came from four economic activities: construction, ICT, real estate activities and transportation. Private consumption increased 8.7% largely with the support of money withdrawn from the mandatory funded pension scheme. Investments contracted by 8.8%, as large software investments made by Volkswagen Group in its Estonian subsidiary receded. Inventories contributed more to the GDP growth than did private consumption and export of goods. Government restrictions for limiting the spread of the virus had minor impact on total economy.

Economic output has exceeded pre-pandemic peak by 5.1%, in real terms. Supply bottlenecks, labour shortage and increased commodity and energy prices are increasingly limiting economic growth. Additional risks may come from the spread of the Omicron variant of the virus. Despite 3Q GDP growth met our expectations, we will probably revise 2021 GDP growth forecast (9%) slightly down.

Read full analysis here

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the third quarter and 9 months of 2021

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.09.2021, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 14.3 hectares in the City of Pärnu, Estonia. An industrial and logistics park is planned to be developed on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company.

In the first quarter of 2021 a 3.43-hectare property at the price of 824 040 (VAT not included) euros was sold.

In the second quarter of 2021 a 0.89-hectare property at the price of 205 000 (VAT not included) euros was sold.

In the third quarter of 2021 a 2.01-hectare property at the price of 604 080 (VAT not included) euros was sold.

Condensed statement of financial position as of 30 September 2021 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net profit for first 9 months of 2021 of AS Trigon Property Development is 398,411 euros and the earnings per share is 0.08855 EUR.

As of 30 September 2021 the assets of AS Trigon Property Development were 2,890,408 euros. The equity of the company was 2,889,764 euros, corresponding to 99.98 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 30.09.2021 31.12.2020
Cash 1,488,952 146,890
Receivables and prepayments 43,189 789
Total current assets 1,532,141 147,679
Investment property 1,358,267 2,350,000
Total non-current assets 1,358,267 2,350,000
TOTAL ASSETS 2,890,408 2,497,679
Payables and prepayments 644 6,325
Total current liabilities 644 6,325
Total liabilities 644 6,325
Share capital at book value 2,299,020 2,299,020
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings /loss 77,146 -321,264
Total equity 2,889,764 2,491,354
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 2,890,408 2,497,679

Condensed statement of comprehensive income

EUR 9 M 2021 9 M 2020
Gain on sales of investment property 464,040 4,405
Expenses related to investment property -5,983 -8,409
Gross profit /loss 458,057 -4,004
Administrative and general expenses -59,831 -11,758
Other operating income 100 0
Operating profit /loss 398,326 -15,762
Net financial income 86 10
NET PROFIT /LOSS FOR THE PERIOD 398,411 -15,752
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT /LOSS 398,411 -15,752

2021 III Q interim

Kawe: Ärikinnisvara kontsern Kawe hakkas ehitama kortereid

20 aastat ärikinnisvara investeeringute ja ehitusega tegelenud Kawe AS alustas oma esimese elukondliku kinnisvaraarenduse – A-energiaklassi kuuluva Türi Kvartali müügi ja ehitusega. Tallinna kesklinna piiril asuvas 183 koduga kõrghaljastatud pargis saab olema neli kortermaja. Esimeses etapis alustatakse Türi 9/1 maja ehitusega ning müüki tuli 42 korterit.

Kawe partneri Jaanus Kosemaa sõnul on kodude ehitamine Kawe jaoks jaoks loogiline laienemise suund, mida on Norra partneritega pikemat aega ette valmistatud.

“Turule sisenedes oli meie fookus rahavoogu tootvatel ärikinnisvara investeeringutel, ettevõtte kasvades hakkasime ka ise arendama. Täna oleme valmis oma büroode arendamisel kogutud teadmised – energia kokkuhoid ning madalad kasutuskulud – tooma üle elamuarendusse“, ütles Kosemaa.

Piirkonna tervikliku kontseptsiooni on loonud arhitektuuribüroo DAGOpen ja LÜNK arhitektid. „Koostöö Kawe meeskonnaga oli huvitav ning sisukas. Kokkuvõttes sündis mõnus sümbioos meie turu eripära ning Norra turu parimat praktikat kaasates. Ainuüksi tavapärasest sügavamaid (1,8m) rõdusid ei kohta just paljudes arendustes.“, ütles LÜNK arhitekt Üllar Ambos.

Türi Kvartalisse tuleb neli moodsa arhitektuuriga A-energiaklassi kortermaja. Majad on 7-kordsed ja omavahel ühendatud maa-aluse autoparklaga. Kõigil korteritel on suured põrandalt algavad aknad, kõrged laed (2,75 m – 3,1 m), vesipõrandaküte ja hoolega läbimõeldud planeeringud. Iga korteri juurde kuulub kas rohelisse sisehoovi avanev isiklik terrass või tavapärasest sügavam klaaspiirdega rõdu. Viimasel korruse elanikud saavad nautida avaraid vaateid Ülemiste järvele või Tallinna kesklinnale oma privaatsetelt terrassidelt.

Kawe on oma 20 aasta jooksul investeerinud ärikinnisvarasse ning portfelli kuulub 10 büroo- ja 8 tööstuskinnisvara hoonet, kokku 176 000 m². Kosemaa sõnul sai Türi Kvartalit planeerides ning luues kokku pandud Norra partnerite parimad kogemused ning teadmised nende elukondlikult turult ja siduda need Eesti koduostja vajadustega.

„Türi Kvartal on meie esimene korterarendus ning järge on ootamas juba samas suurusjärgus elukondlik arendus Kadriorus”, ütles Kosemaa.

Türi Kvartali esimese maja ning pargi ehitamist alustab Kawe AS 2022.a. veebruaris. Esimese maja uued elanikud saavad sisse kolida 2023.a. suve lõpuks. Kogu kvartal planeeritakse valmis saada 2026 aastal.

Swedbank: Wage growth remains rapid in Estonia

  • SwedbankThe average gross wage growth accelerated to 7.8% in the third quarter.
  • Average wages have risen above pre-crisis levels in all sectors.
  • Income inequality among wage earners has increased this year.
  • Labor shortages and rising minimum wages keep wage growth rapid in the following year.
  • The average wage level exceeded pre-crisis levels in all sectors

The growth of the average gross monthly wage accelerated to 7.8% in the third quarter. The growth of average net wage was somewhat slower, but still exceeded the increase in consumer prices of 5.5% in Q3. Wages increased in all sectors. In two years, the average gross wage has increased by 11.2 percent. The growth rate has varied across sectors. In IT and mining, the average wage has risen by around 20 percent in two years, while in domestic trade, it has risen by only 1.6 percent.

Income inequality has

In previous years, wages have grown faster at the lower end of the wage spectrum, but this year wages have grown faster among the higher-wage earners. This is due, on the one hand, to the freezing of the minimum wage this year and, on the other, to the corona crisis, which has hurt sectors and occupations where wages tend to be lower. Next year, however, the growth of wages of lower-wage earners should accelerate again, as the minimum wage will increase by 12.0% in January.

Labor shortages hurt the economy

Demand for new employees has increased significantly in both industry and services. About 40 percent of entrepreneurs see labor shortages as their biggest business obstacle. Such a large labor shortage, with a still high unemployment rate, shows the unmatch of vacancies and jobseekers in terms of skills and location. A large part of the unemployed have more simple skills and lower levels of education, while there are a lot of vacancies among jobs that require more complex skills and training.

Labor shortages and rising minimum wages keep wage growth rapid. Swedbank estimates that the average gross salary will increase by 6.5 percent next year.

Eesti Pank: Hoogne töötajate juurde värbamine kiirendas palgakasvu

Eesti PankStatistikaameti täna avaldatud andmetel kiirenes keskmise palga kasv teise kvartali 7,3%lt kolmandas kvartalis 7,8%ni. Keskmise palga kasvutempo hoogustus ka võrreldes eelneva kvartaliga hooajalist mõju arvestades.

Konjunktuuriinstituudi andmete järgi on tööandjate seas ülekaalus need, kes ootavad hõive edasist suurenemist. Samal ajal on kasvanud nende tööandjate osakaal, kes peavad tööjõupuudust peamiseks takistavaks teguriks. Hõive kasv tähendab enamiku erasektori tegevusalade jaoks veel endiselt selle taastumist kriisieelse taseme suunas. Kui uusi töötajaid otsib palju ettevõtteid korraga, siis see suurendab survet tõsta palka – seda enam, et eelmisel aastal oli palgakasv kriisi mõjul pigem aeglane.

Praeguseks on registreeritud töötute arv võrreldes kriisi tipuga küll jõudsalt kahanenud, kuid võrreldes kriisieelse aastaga on töötuna arvel endiselt ligikaudu kümme tuhat inimest enam. Palgasurve leevendamiseks on oluline, et tööpakkumised jõuaksid tõhusalt tööotsijateni ja et töötutel oleksid head võimalused oma oskusi täiendada.

Favorte: Veskimetsa rohelusse kerkib uus 54 korteriga elamu

Kinnisvaraarendaja Favorte ja ehitusfirma Mitt&Perlebachi koostöös kerkib Veskilise 7 kinnistule uus kolmekorruseline kortermaja. Veskimetsa Perekodude ehitus on juba alanud ja korterid valmivad järgmise aasta oktoobris.

Favorte kodude müügijuhi Elje Hinno sõnul teeb projekti eriliseks linnasisene puutumata ja privaatne looduskeskkond. Linnaosa üldplaneering sealsetele rohelistele naaberkinnistutele rohkem kortermaju ette ei näe.

„Ka Veskimetsa Perekodude rajamisel arvestatakse ümbritseva keskkonnaga. Näiteks kasvab kinnistul võimas tammepuu, mis säilitatakse ja mis jääb tulevikus kaunistama kortermaja sisehoovi. Sellest ka elamu kaarjas kuju,“ lausus Favorte müügijuht.

Korterite valgusküllased ja funktsionaalsed planeeringud pakuvad ostjatele suurt valikut. Põhirõhk on aga suurtel perekodudel. „Majas on palju viietoalisi perekortereid, mille populaarsuse tõusu me viimasel ajal täheldanud oleme. Sellistes kodudes jätkub ruumi nii koosolemise kui ka vaikuse nautimiseks,“ märkis Hinno.

Ehitusfirma Mitt&Perlebach asutaja ja kaasomaniku Kristjan Miti sõnul on neil Favortega seljataga juba pikem tulemusrikas koostöö, kus mõlemad osapooled alati rahule jäänud. „Praegune projekt on eriti tore oma asukoha tõttu, kuhu tahaks kasvõi ise elama minna. Tallinna Loomaaia külje alla Veskimetsa rohelusse kaunite kodude loomine on puhas rõõm, sest siia korteri soetajad saavad lisaks kvaliteetsele kodule kaasa ka suurepärase elukeskkonna,“ selgitas Mitt.

Veskilise 7 kortermaja arhitekt Aigar Roht Arhitektibüroo Korrus OÜ-st kirjeldab arendust soliidse linnamajana. „Eri tooni krohvfassaadidele lisavad nüanssi ja tonaalsust rõdude detailid. Majatagune õu moodustab koos haljastuse, kõnniteede ja mänguväljakuga hubase ajaveetmisruumi,“ ütles ta.

„Pea aasta enne hoone valmimist on juba müüdud või broneeritud üle 40% korteritest. Tegu on tõeliselt unikaalse projektiga Tallinna kinnisvaramaastikul ja suur huvi enne maja valmimist ainult kinnitab seda,“ sõnas Favorte müügijuht.

Veskimetsa Perekodude kohta leiab rohkem infot veebilehelt https://veskilise.ee/

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Coop Pank: Coop Pank aitab väikseid korteriühistuid maja renoveerimisel

Coop PankCoop Pank on sel aastal appi tulnud mitmele väikesele korteriühistule Eesti maapiirkondades, kes on elektrihinna tõusu või muude põhjuste tõttu tahtnud alustada maja renoveerimist, aga on jäänud oma asukoha või kinnisvara madala väärtuse tõttu seni laenust ilma.

Pärnumaa kaguosas Valga-Uulu maantee ääres Tihemetsas asuv 16 korteriga ühistu sai tänu Coop Panga laenule vahetada oma vana ja aukliku eterniitkatuse uue ja kaasaegse vastu. Kuigi Asuvere tee 7 korteriühistu on alla tuhande elanikuga Tihemetsas üks suurimaid, ei olnud finantseeringu leidmine neile kerge, sest pankade silmis oli nende laenuvajadus suhteliselt väike ja asukoht väljaspool tõmbekeskusi. Tihemetsast on nii Pärnusse kui ka Viljandisse 50 kilomeetrit, kümnekonna kilomeetri raadiusesse jäävad Kilingi-Nõmme ja Mõisaküla.

„Mõistame, miks paljud pangad ei taha meiesuguste väikeste ja pealinnast kaugel asuvate korteriühistutega tegeleda, kuid ilma välise finantseeringuta poleks meil olnud võimalik oma perede elutingimusi parandada. See tähendab, et meie 1975. aastal ehitatud korterelamut oleksid ähvardanud veekahjustused,“ rääkis Asuvere tee 7 korteriühistu juhatuse esimees Harri Reili.

Coop Pank laenas Asuvere tee 7 ühistule katusevahetamiseks viieks aastaks 12 000 eurot. Sama palju raha oli olemas juba ka ühistu remondifondis. Remonditööde käigus asendati olemasolev katusekattematerjal uue ja kaasaegse eterniidi vastu ning paigaldati uued harja- ja viiluplekid.

„Oleme Coop Pangale väga tänulikud, et nad võtsid aja meie ära kuulamiseks ja aitasid meil laenutaotlemise käigus ka raamatupidamist korrastada. Nüüd on meil lõpuks uus katus pea kohal ja saime tänu pangale korda ka oma aastaaruanded,“ sõnas Reili.

„Finantseerime ka suurematest keskustest kaugemal asuvate kortermajade renoveerimist, sest meie jaoks on tähtis viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Töötame selle nimel, et ka väiksemad ja tõmbekeskustest kaugemal asuvad korteriühistud saaksid oma majad korda ja neis elavad inimesed oma kodude ülalpidamiskulud taskukohasemaks,“ ütles Coop Pangas korteriühistuid nõustav ärikliendisuhete juht Villi Hunt.

Ta lisas, et kõige levinumad põhjused, miks ühistud laenu vajavad, ongi enamasti seotud katusevahetamise või fassaadi soojustamisega. „Osadel kortermajadel vajavad väljavahetamist ka uksed või aknad. Ehitustööd võivad olla aga ka hoopis spetsiifilisemad. Näiteks oleme finantseerinud vana maja vundamendi tõstmist ja sokli renoveerimist korterelamul, mille suurim energiakulu tuli keldrikorruselt,“ rääkis Hunt.

Hiljuti aitas Coop Pank finantseerida ka ühe korterelamu renoveerimist Võru maakonnas asuval kuue korteriga majal, millel oli tarvis välja vahetada katus ja välisuks. Kogu tööde maksumus oli 57 200 eurot, millest ühistu oli kokku kogunud 6000 eurot. Pangast saadi laenu 51 200 eurot 15-aastase laenugraafikuga. Majas asub 280 ruutmeetrit elamispinda ja ühistu kogutav remondifond laenu tasumiseks on 1,74 eurot ruutmeetri kohta. „Kuigi korterid on erineva suurusega, võib üldistavalt öelda, et keskmiselt on ühes korteris 46 ruutmeetrit pinda ning uus katus ja välisuks lähevad korteriomaniku jaoks maksma keskmiselt 81 eurot kuus,“ sõnas Hunt.

Villi Hunt soovitab nii väikestel kui ka suurtel ühistutel oma renoveerimisplaane igal juhul ja võimalikult varakult ka pangaga jagada. „Pärast täpsustavate küsimuste küsimist, saame juba vormistada esialgse laenupakkumise. Siis saab võtta renoveerimistöödele hinnapakkumised ja kui sobiv ehitus- ja laenupakkumine on välja valitud, kinnitatakse need korteriühistu üldkoosolekul kirjaliku otsusena. Sellega on kõik vajalikud dokumendid koos ning siis saab pank teha juba lõpliku laenuotsuse. Kohe pärast laenulepingu sõlmimist võib ehitaja töödega alustada ja majaelanikud saavad juba peagi tunda rõõmu renoveeritud ja väiksemate energiakuludega kortermajast,“ selgitas Hunt, kuidas korteriühistutel pangast laenu taotlemine tavaliselt käib.

Luminor: Teeme selgeks: kas enne uude koju kolimist tuleks müüa vana või vastupidi?

Luminor BankSageli võib kodu vahetust planeerivatel inimestel tekkida küsimus, kas enne tasuks maha müüa vana või soetada uus. Küsimus on seda päevakohasem, kui ka müüdav kodu on soetatud kodulaenuga. Ent millises järjekorras siis tehinguid teha?

Olemasoleva kinnisvara puhul pole probleemi

Luminori jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul tuleks kõigepealt mõelda sellele, milline on soetatav vara. „Kui uude koju saab kohe sisse kolida, siis reeglina pole see probleem ning ehk õnnestub uus kinnisvara broneerida, eelmine samal ajal maha müüa ning vanast korterist saadud tulu eest soetada uus kinnisvara,” rääkis ta.

Rebane nentis ka, et tavapäratult kuum kinnisvaraturg hetkel broneerimislepinguid ei soosi – võidab see, kes on kiirem ja kellel raha kohe olemas. „Kui broneeringut pole võimalik teha, siis tasub mõelda, kas inimene saab ajutiselt lubada kahte laenu korraga. Siin tuleb arvestada rusikareegliga, et kogu laenukohustus ei ületaks 40% laenu taotleva(te) inimes(t)e sissetulekust,” rõhutas ta.

Seda võimalust kasutatakse Luminori jaepanganduse juhi sõnul üsna tihti. „Kui inimese olemasolev korter pole kuigi suure laenujäägiga ning ka igakuine makse on väiksem, pole ajutiselt kahe laenu teenindamine probleemiks. Kui uus korter valmis saab, on võimalik sinna kolida ja panna eelmine kodu rahulikult müüki,” lisas ta.

Kui kahte laenu korraga pole võimalik teenindada

Ent üsna sageli juhtub, et kahte laenulepingut korraga pole võimalik teenindada, sest mainitud 40% ehk sissetulekute ja kohustuste vahekord on paigast ära. Sellisel juhul saab pangaga tingimuste osas läbi rääkida.

„Pank võib teha laenule positiivse otsuse, pärast mida kehtib see kolm kuud ning mida saab vajadusel pikendada. See tähendab, et eelmine laenuleping tuleb siis teatud tähtajaks lõpetada ehk kinnisvara maha müüa,” kirjeldas Rebane.

Teiseks võimaluseks on sõlmida laenuleping eeltingimusega, et uut laenu ei väljastata enne, kui vana leping on lõpetatud. „See sõltub eelkõige kliendist endast ehk kui kiire tal parasjagu ostu või müümisega on. Sellisel juhul on olemas garantii, mis tõendab, et inimene saab pangalt selle laenu,” selgitas ta.

Seda varianti kasutatakse sageli näiteks uusarenduse puhul, ent siis tuleb meeles pidada, et reeglina on vaja alguses tasuda omafinantseering ehk 15% kodulaenu sissemaksest. Samal ajal, kui uus kodu valmib, saab olemasolevat kinnisvara müüa.

Aga kuidas vana leping lõpetada?

Kes on varasemalt kodulaenu lepingu sõlminud, teab hästi, et laenu ennetähtaegsel tagastamisel rakendub teatud tasu. Luminori jaepanganduse juhi sõnul võivad pankade laenulepingud veidi üksteisest erineda, kuid reeglina on tagastamine tasuta, kui sellest teatakse ette.

„Mõnel juhul pole võimalik aga müümise otsust ette teatada, mistõttu tuleb kliendil tasuda kolme kuu intressimakse. Kui aga samast pangast võetakse ka uus kodulaen, on pank mitmetel juhtudel valmis tegema erandi, mis tähendab, et intresside maksmist ei rakendu,” rääkis Rebane.

Statistikaamet: Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine palk sarnases suurusjärgus ka enne koroonapandeemiat. „Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suurimaid,“ ütles Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2878 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2539 eurot) ning energeetikas (2007 eurot). Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse (976 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1133 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1260 eurot) tegevusaladel.

Võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (13,9%), ning info ja side (13,1%) tegevusaladel. Väikseim tõus oli energeetika (1,5%) ning hariduse (2,6%) tegevusaladel.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?