EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 30.09.2021 ja fondi esialgsed 2021. aasta 9 kuu finantstulemused

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) oli seisuga 30.09.2021 18,0499 eurot, kasvades septembriga 0,9%. Fondi EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 30.09.2021 seisuga 19,07 eurot. EPRA NAV suurenes septembris 0,8% võrra.

Septembris teenis EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud müügitulu kokku 1 141 tuhat eurot, mis on 28 tuhat eurot vähem kui augustis. Väiksem üüritulu tuli peamiselt hooajaliste tulude langusest ning üürnike vahetusest septembris Saules Miestase kaubanduskeskuses. Endiselt on märgilise tähendusega muutus viimase 1,5 aasta tarbijakäitumises – keskuse külastatavus on küll madalam, kuid ostud on suuremad, mis omakorda hoiab käibeüüride taset. Fondi konsolideeritud EBITDA oli septembris 975 tuhat eurot, mis on 25 tuhat eurot madalam kui augustis. Konsolideeritud puhaskasum oli septembris 772 tuhat eurot, s.o 8 tuhat eurot kõrgem kui augustis.

Selle aasta üheksa kuu jooksul on fond teeninud 9,4 (2020 9 kuud: 7,7) miljoni euro suuruse müügitulu juures 7,8 (2020: 6,15) miljonit eurot EBITDA-d. Müügitulu on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 22,5% ning EBITDA 27%, s.o kokku 1,7 miljonit eurot, millest 0,94 miljonit eurot on toonud uute kinnisvarainvesteeringute (Rutkausko büroohoone, Pirita Pansionaat, Ramygalos logistikahoone) lisandumine ning ülejäänud kasv on seotud nii võrdlusperioodil Covid-19 eriolukorra ajal üürnikele antud allahindlustega kui ka vakantsete pindade väljaüürimisega Ulonu ja Evolutioni büroohoonetes Vilniuses. Fondi selle aasta 9 kuu puhaskasum on 7,744 miljonit eurot (eelmise aasta 9 kuu puhaskasum oli varade allahindluse tulemusel 747 tuhat eurot).

EfTEN Real Estate Fund III AS on sellel aastal teeninud dividendimaksete aluseks olevat vaba rahavoogu kokku 3 630 tuhat eurot, mis on 35% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Fondi konsolideeritud raha jääk oli seisuga 30.09.2021 11,9 miljonit eurot, s.h on emaettevõtte kontol vabu vahendeid investeerimiseks summas 6,4 miljonit eurot.

Fondi konsolideeritud üle tähtaja võlgnevus oli 30. septembri seisuga 37 tuhat eurot, olles fondi madalaimal tasemel.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud omakapital oli 30.09.2021 seisuga 91,559 miljonit eurot (31.12.2020: 71,483 miljonit eurot).

EREF III reports monthly 09-2021

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” 21.10.2021

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank kutsuvad Sind 21. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4) toimuvale konverentsile.

„Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

  • Kinnisvaraturg makropildis
    Kristo Aab, LHV Panga majandusanalüütik
  • Kinnisvarasektorist vaates Tallinn 2035
    Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja
  • Ärikinnisvara sektori arengud Balti riikides
    Deniss Kairans, Colliers International partner
  • Rahamaailmast ja reaalmaailmast
    Urmas Sõõrumaa, Elu kunstnik
  • Digilahenduste areng kinnisvaraturul
    Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
    Diskussioonipaneelis osalevad: Ivo Jaanisoo, Siim Täkker, Madis Avi
  • Kinnisvarafondidest, sh Eften Balti turul
    Viljar Arakas, Eften Capital AS tegevjuht
  • Hullud ajad ehitussektoris arendaja pilgu läbi
    Andres Aavik, Liven AS nõukogu esimees
    Diskussioonipaneelis osalevad: Madis Mägi, Taimo Murer, Ivo Volkov
  • Arengud elukondlikul kinnisvaraturul. Kas teise pensionisamba avanemise mõjud on ülehinnatud?
    Igor Habal, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik

Päeva juhivad Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.

Konverentsile registreerimine hiljemalt 17. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

Üürikoolitus toimub 18/10/2021 Kinnisvarakoolis

Üürikoolitus toimub 18/10/2021 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad lektorid Tõnu Toompark, Karl Märka, Gerdi Arst ja Evi Hindpere ülevaate üüriäri majanduslikest aspektidest, üürivõlast, lühiajalisest üürimisest ja üüriäri juriidilistest aspektidest.

Koolitusele on oodatud:

  • eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
  • väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad eluruumidest üüripindu;
  • kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
  • investorid, kes soovivad edendada oma üürikinnisvara äri.

Üürikoolitus toimub 18/10/2021 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: korteritehingute keskmine hind kerkis 13%

Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2021 II kvartalis Eestis kokku 6542 korteritehingut keskmise hinnaga 1517 €/m². Eelmise aastaga võrreldes kasvas tehingute arv 13 ja tehingute hind samuti 13%.

Aastataguse ajaga võrdlusi tehes peab meenutama, et mullu juulis-augustis oli elamispindade turg kevadisest koroonavapustusest taastumas. Septembris oli turg juba üsnagi aktiivne. Seega on aastatagune võrdlusbaas pigem madalapoolne.

2021 III kvartali keskmise korteritehingu maksumus oli 85 800 eurot. Keskmise tehingu maksumus on aastaga kerkinud 9% võrra. Keskmise tehingu maksumus on keskmisest ruutmeetrihinnast kerkinud vähem. Selle põhjus on asjaolu, et tänavu on enam aktiveerunud vanemate ja odavamate ning väiksemate korterite turg, mis veel eelmisel suvel varjusurmas oli.

Ettevaatavalt võiks prognoosida, et kõrged hinnad pisut jahutavad kinnisvaraostjate indu. Küll on alust arvata, et elamispindade turg jääb jätkuvalt aktiivseks ehk tehinguid tehakse hooga edasi, kuid õigepisut vähemal määral, kui 2021. aastal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Net asset value of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 30.09.2021 and preliminary financial results 9 months 2021

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS was 18.0499 euros as of 30.09.2021, increasing by 0.9% in September. The net asset value of the EPRA share (net book value excluding deferred income tax liability and fair value of interest rate derivatives) was 19.07 euros as of 30.09.2021. EPRA NAV increased by 0.8% in September.

In September, EfTEN Real Estate Fund III AS earned a total of 1,141 thousand euros in consolidated sales revenue, which is 28 thousand euros less than in August. The lower rental income was mainly due to the decrease in seasonal income and the change of tenants in September in Saules Miestas shopping center. The change in consumer behavior over the last 1.5 years is still significant – the number of visitors to the center is lower, but purchases are higher, which in turn keeps the level of turnover rents. The Fund’s consolidated EBITDA was 975 thousand euros in September, which is 25 thousand euros lower than in August. The consolidated net profit in September was 772 thousand euros, i.e. 8 thousand euros higher than in August.

During the first nine months of this year, the fund has earned EBITDA of 7.8 (2020: 6.15) million euros with sales revenue of 9.4 (9 months of 2020: 7.7) million euros. Compared to the previous year, sales revenue has increased by 22.5% and EBITDA by 27%, ie a total of 1.7 million euros, of which 0.94 million euros have been brought about by the addition of new investment properties (Rutkausko office building, Pirita Elderly Care home, Ramygalos logistics building), discounts granted to tenants during the Covid-19 emergency ituation period during the reference period, as well as the renting of vacant premises in the Ulonu and Evolution office buildings in Vilnius. The fund’s net profit for the first 9 months of this year is 7.744 million euros (the net profit for the first nine months of the previous year was 747 thousand euros due to the investment properties revaluation loss).

This year, EfTEN Real Estate Fund III AS has earned a total of 3,630 thousand euros of free cash flow to be as base of dividends, which is 35% more than in the same period last year. As of 30.09.2021, the consolidated cash balance of the fund was 11.9 million euros, including free funds in the amount of 6.4 million euros in the parent company’s account.

The consolidated overdue debt of the fund was 37 thousand euros as of 30 September, being historically the lowest level of the fund.

The consolidated equity of EfTEN Real Estate Fund III AS was 91.559 million euros as of 30.09.2021 (31.12.2020: 71.483 million euros).

EREF III reports monthly 09-2021

Arco Vara: Millega arvestada, ostes kodu 100% omafinantseeringuga?

Arco VaraPraeguses turuolukorras ei ole erakordne, et kinnisvara osta sooviv inimene ei vaja panga abi, sest ostmiseks vabad vahendid on tal endal olemas. Kui pangalaenuga kodu ostes on vaja finantsasutuse ettekirjutatud tingimusi ja reegleid järgida, siis omavahenditest kinnisvara soetamine on paindlikum. Enne müügilepingule alla kirjutamist peaks endale siiski mõned asjaolud selgeks tegema.

Kui pangalaenu abil kodu ostes on vaja soetatavale kinnisvaraobjektile tellida eksperthinnang, siis omavahenditest ostes pole seda vaja. Eksperthinnangus on muuhulgas märgitud, kas kinnisvaraobjektiga seotud dokumentatsioon on korras. Sealhulgas kontrollitakse registritest, ega hinnataval varal pole kehtivaid koormatisi või kitsendusi. Veendutakse, et varal on olemas vajalikud load (ehitusluba, kasutusluba) ning et andmed, mis on objekti kohta riiklikus ehitisregistris esitatud, vastavad ka tegelikkusele.

Suurimad mittevastavused võivad olla näiteks eluruumi kooskõlastamata planeeringute muudatused või seadustamata küttekehad, nagu õhksoojuspump. Harv pole ka juhus, kus elamul puudub kasutusluba või see ei vasta väljastatud ehitusloale. Omal käel kodu ostes jäävad sellised asjad tihtipeale märkamata, kuna puudub vahelüli kontrolliva panga näol. Sellisel juhul tuleks end kurssi viia sellega, kas eluruumi riiklikusse ehitisregistrisse kantud andmed vastavad ka tegelikkusele, et vältida hilisemaid võimalikke probleeme. Võib juhtuda, et registriandmetes on eluruumi kohta kirjas vale arv tube või ei klapi ruutmeetrite arv.

Kui kõik eelnev on üle vaadatud ja tehing toimumas, siis raha turvaliseks ülekandmiseks müüjale tasub kasutada notari deposiitkontot. Riskide maandamiseks ei soovitata raha enne müügilepingu allkirjastamist üle kanda otse müüja pangakontole või talle sularahas tasuda. Notari deposiitkonto on neutraalne koht, kuhu kanda müügisumma, ning kui osapooled on müügilepingu allkirjastanud ning notar selle tõestanud, kannab notar kolme päeva jooksul raha müüjale.

Igal juhul soovitan sajaprotsendilise omafinantseeringu kasutamise korral kaasata tehingu sõlmimise juurde ka vastava valdkonna spetsialist, näiteks kinnisvaramaakler, kes saaks välistada võimalikud ebakõlad ning anda kindlustunde, et ostate kinnisvara, millel pole mingeid piiranguid.

Kui eelneva põhjal tundus, et omafinantseeringuga kinnisvara soetamise juures tuleb jälgida paljusid kitsaskohti, siis tegelikult on sellel ka palju plusse. Ilma pangalaenuta kinnisvara ostmisel jäävad ära mitmed kulud, nagu eksperthinnangu ja laenulepingu tasu, laenu tagasimaksetega koos ka intressitasu ja hüpoteegi seadmise kulud notaris. Samuti puudub sel juhul kodu soetades ka kindlustuskohustus, kuigi kodukindlustuse soovitan kõigil koduomanikel alati teha. Paljud pangavad nõuavad laenusaajatelt lisaks veel ka laenu- või elukindlustuslepingu sõlmimist.

Enamasti tähendab täies mahus omafinantseeringuga kinnisvara ostmine ka seda, et tehingu saab teha palju kiiremini – ei pea ootama kinnisvarahindajalt eksperthinnangut ning pangahaldurilt pangalaenu tingimusi ja laenuotsust. Mõnikord küsivad ostjad laenupakkumisi mitmest eri pangast, et pakutavaid tingimusi võrrelda, ja see pikendab kogu protsessi veelgi. Kui tehingus puudub kolmas osapool ehk pank, kellega tuleks sobiv aeg kokku leppida, võib saada ka notariaja veidi kiiremini.

Eelnevat kokku võttes tuleb silmas pidada, et täies ulatuses omavahenditest kinnisvara ostmise puhul on enamasti võimalik kiiremini tehinguni jõuda. Sealjuures tasuks siiski võtta piisavalt aega, et süveneda ostetava varaga seotud detailidesse, vajadusel asjatundja abiga.

Arco Vara: Airbnb või pikaajaline üürnik – kumb on tulusam?

Arco VaraKorteri saab üürile anda pikaajalisele üürnikule või lühiajaliselt mõne päeva kaupa Airbnb kaudu. Kumb on siis tulusam: kas stabiilsust pakkuv pikaks ajaks väljaüürimine või lühiajalised majutused, mille hind on oluliselt kallim?

Kui kõik oleks nii lihtne, et Airbnb kaudu üüriks korterit keegi iga päev, siis oleks ilmselgelt tulusam just nii oma kinnisvara välja üürida. Kuid paraku tuleb mõelda ka sellele, kas antud üüripinnale on kogu aeg huvilisi.

Olen teinud väikese arvutuskäigu, mis näitab, kumb variant on pikas perspektiivis mõistlikum.
Kui pikaajaline üürnik tasub stabiilselt iga kuu üüri, siis on omaniku igakuine tulu küll väiksem, kuid samas on tagatud kindel sissetulek. AirBnb kohta seda aga öelda ei saa. Näiteks Tartus on keskmine ööpäevahind Airbnb kaudu üürides 65 eurot. Kui korter oleks välja üüritud iga päev, siis oleks omaniku tulu kuus 1950 eurot. Ent samas on hetkel Tartus Airbnb kaudu pakkumises ehk seisab tühjalt 258 majutustkohta.

Airbnb kodulehel on info ka selle kohta, kui palju võiks olla reaalne tulu kuus. Ööbimise keskmise hinna aluseks on võetud viimase 12 kuu jooksul tehtud broneeringud ning saadud hind on korrutatud majutatud ööde arvuga. Kui on näiteks kaks külalist ning üürile on antud kogu majutuskoht, siis on keskmine tulu Tartus olnud 306 eurot kuus. Aastas teeb see 3672 eurot.

Keskmine üürihind pikaajalisel üürimisel on Tartus 470 eurot. See tähendab, et aastas saadav tulu on 5640 eurot, ööpäeva hinnaks teeb see 15,6 eurot.

Nende andmete põhjal saab väita, et mõistlikum on oma korter välja üürida pikaajalisele üürnikule.

Üürikorterite turul pakutakse Tartus praegu kõige rohkem ühe- ja kahetoalisi kortereid, kõige vähem neljatoalisi. Samas otsivadki tudengid kahe- või ühetoalisi kortereid. Kolme- ja neljatoalisi soovivad üldjuhul pered või tudengid, kes tahavad soodsama hinna tõttu üürida suuremast korterist ühte tuba. Pakkumisi on turul küll palju, ent head üürikorterid leiavad üürniku päeva-paariga. Keskmine ruutmeetrihind on Tartu üürikorteritel 9,9 €/m2 ning aktiivseid pakkumisi on igas kuus ligikaudu 400.

Kui pikaajalist ja soovitud üürnikku ei õnnestu kiiresti leida, siis võiks mõelda ka lühiajalisele üürimisele, et üüripind tühjana ei seisaks. Airbnb kaudu korterit välja üürides peab aga arvestama suurema raha- ja ajakuluga. Lühiajalise majutuse pakkuja peab korterisse ostma ka sööginõud, tekid-padjad, voodipesud, käterätikud, pesemisvahendid, tualettpaberi. Ajakulu nõuab lühiajaline väljaüürimine oluliselt rohkem kui pikaajaline: majutusteenuse pakkujal tuleb üle anda võtmeid, korterit koristada, voodipesu ja rätikuid pesta või need pesumajja viia jne. Pikaajaline väljaüürimine on passiivsem ja seda on kerge töö kõrvalt teha, lühiajalise väljaüürimise kohta seda aga nii kindlalt väita ei saa.

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: september 2021

Arco VaraSeptembris hooajaliselt turuaktiivsus tõusis, kuid III kvartal peegeldas justkui kasvu vaibumist

Septembris võis ootuspäraselt täheldada augustis aset leidnud rahunemise järgselt elamispindade turul tehingute arvu taaskordset veidi järsemat ülespoole liikumist. Eesti korteriturul tehti septembris sealjuures 2474 ostu-müügitehingut, mida oli 21% rohkem kui augustis ning 14% rohkem kui 2020. aasta sügise esimesel kuul. Võrreldes aastatagusega kasvas samaaegselt Tallinnas korteritehingute arv koguni 47%, kuid seda jätkuvalt suuresti ajutise madala aastataguse võrdlusbaasi tõttu. Juba novembrist-detsembrist võib oodata oluliselt tagasihoidlikumaid protsente ning järgmise aasta I poolaastal on uute tehingute arvu tipptasemete tegemine üsna keeruline. Pakkumine on jätkuvalt madalseisus ning kallinenud ehitushinna taustal ei ole veel täheldada, et see ka IV kvartalis järsult suurenema hakkaks. Kiirenenud palgakasv, alanev tööpuudus ning jätkuvalt madalad intressimäärad hoiavad kinnisvarade hinnad lähikuudel jätkuvalt tõusuteel, kuid ettevaatavalt on ilmne, et elamispindade turu senine tugev kasv nii tehingute arvu kui ka hinnatasemete osas jäi pigem tänavu I poolaastasse.

Kui korterituru kõrval vaadata aga näiteks elamuturu statistikat, siis nägime septembri vältel juba mõningast turuaktiivsuse alanemist. Septembris tehti Eestis hoonestatud elamumaadega 514 ostu-müügitehingut, mida oli 10% vähem kui aasta tagasi ning 8,9% vähem kui augustis. Eesti elamispindade turu iga-aastast hooajalist käitumist arvestades on üldiselt tavapärane, et septembris on tehingute arv kõrgem kui augustis. Käesoleva aasta sügis on alanud aga justkui olulise trendi muutusega. September lõpetas ühtlasi Harjumaa elamuturul võrreldes aastatagusega 11 kuud järjest kestnud turuaktiivsuse suurenemise. Ühe kuu baasilt on küll ebakindel põhjalikke järeldusi teha, kuid võib eeldada, et olemasolev pakkumine on elamuturul piiratud ning selle taustal on pakkumishindu tõstetud järjest kõrgemale, millest käib aga üha väiksema hulga potentsiaalsete ostjate ostujõud ja laenuvõimekus üle. Elamuturu hinnakasv näitas septembris augusti tasemelt aeglustumist, viidates alaneva turuaktiivsuse taustal tõenäoliselt nõudluse mõningasele vähenemisele.

Viimane ei oleks ka hetkel kuigi üllatuslik, kuna aasta I pooles kasvas Eesti elamispindade turusektor käibe poolest sisemajanduse kogutoodangu kasvust ligi viis korda kiireminini. Ühtlasi kasvas elamispindade turu käive samal perioodil ligi 20 korda kiiremini kui Eesti palgatöötajate poolt samal perioodil teenitud netopalkade kogusumma. Taolisi paralleele elamispindade turul, majanduses ja inimeste rahakotis toimuvaga saab tõmmata erinevaid, kuid nad kõik viitavad sellele, et kinnisvaraturg selgelt buumib ning turu tervist iseloomustavad näitajad on pelgalt mõne kvartaliga paigast ära nihkunud. Mis sealjuures laenuturgu puudutab, on siiski uute eluasemelaenude väljastamine kasvanud võrreldes elamispindade turu kogukäibega neljandiku võrra aeglasemalt ning ühtlasi on 2021. aastal vähenenud laenuraha kasutamise osakaal tehtud tehingutes, viidates ostjaskonna väga heale kapitaliseeritusele. Üürikinnisvara puudutavate näitajate puhul ei ole juriidilisest isikust ostjate arv enamikes Eesti piirkondades tänavu oluliselt suurenenud, viidates eraisikutest väikeinvestorite laialdasele lisandumisele.

Lisaks elamuturule võis ühtlasi III kvartalis märgata näiteks hoonestamata elamumaa müügi järsku vähenemist, mille juures Eestis tervikuna müüdi 1,2%-lise turuaktiivsuse languse taustal sisuliselt sama palju hoonestamata elamumaid kui aasta tagasi, kuid tunduvalt vähem võrreldes nii tänavu I kui ka II kvartaliga. Veel I kvartalis müüdi 579 ja II kvartalis koguni 765 hoonestamata elamumaad, iseloomustades järsku laialdase elamuehituse soovi. I kvartalis kasvas hoonestamata elamumaa müük võrreldes aastatagusega 92% ja II kvartalis koguni 190% võrra. Üksikelamute püstitamiseks sobilike kruntide pakkumine on samuti tugevalt vähenenud ning pakkumishinnad tõusnud, lisaks võib elamuehituse soovi edasilükkamise taga olla ka tänavu järsult kiirenenud ehitushinna kasv. Turuaktiivsuse taaskordse mõningase tagasitõmbumise taustal saame siiski jätkuvalt rääkida väga aktiivsest maa turust, kuna tehingute arv on endiselt kõrgemal kui 2019. aastal ning analoogsel tasemel kui 2020. aastal.

Tulles tagasi Eesti korterituru juurde, kasvasid korterite hinnad septembris 1578 €/m2 mediaanhinna taustal võrreldes aastatagusega 12% ja võrreldes augustiga 1,9% võrra. Hinnakasv püsis võrreldes augustiga suhteliselt sarnane, veel augustis kasvas hinnatase aastatagusega võrreldes samuti 12% ning võrreldes juuliga 1,6% võrra. Eesti suuremate keskuste lõikes oli aastane hinnakasv uute korterite eestvedamisel kiireim Pärnu linnas (+32%), millele järgnes Tallinn 8,9% ja Tartu 6,3%-ga. Võrreldes tänavu augustiga kasvasid Tallinnas korterite hinnad 2,7%, Pärnus 3,7% ja Tartus 1,2% võrra. Hinnakasv järelturukorterite osas on võrreldes kevad-suvise perioodiga veidi taandunud ning on kallinenud ehitushinna taustal taas koondumas üha enam uute korterite turusegmenti. Tempokas hinnakasv näib siiski turul laiapõhjaliselt jätkuvat, kuna nii järelturukorterite kui ka uute korterite turul on pakkumine jätkuvalt kesine. Enamikes Eesti suuremates linnades on müügipakkumisel keskmiselt 3 kuu müügitehingute mahu jagu kortereid, veel enne koroonakriisi oli vastavaks näitajaks üldiselt 4 kuni 6 kuud.

Elamispindade hinnakasv ei ole küll enam kiirenenud ning on segmenditi juba aeglustunud, kuid püsib jätkuvalt kiirem kui elanikkonna sissetulekute kasv. Nii korterite kui ka üksikelamute hinnad on enamikes Eesti piirkondades kasvanud 2020. aasta sügisest sõltuvalt vara konkreetsemalt puudutavatest teguritest 15 kuni 25 protsendi võrra ning viimaste kuude jätkuv pakkumishindade kasv tõotab hoida tehingute hinnad tõusuteel veel pikema perioodi vältel. Selle kõige taustal on järsult kiirenema hakanud ka tarbijahindade üleüldine kasv, mis on globaalselt viinud finantsturgudel volatiilsuse kasvuni. Ma ei ürita siinkohal olukorda samastada, aga kui lihtsalt illustreerimiseks paralleeli tõmmata, siis 2008. aastal oli tollase majanduskasvu perioodi lõppfaasis tarbijahindade aastane kasv Eestis 10,4% tasemel. Mis sellele järgnes on teadagi ning hetkel ei ole imestada, et järsult kiirenenud energiahindade tõus on investorid murelikuks teinud, sest selle taustal kardetakse eeskätt majanduskasvu aeglustumist. Euroopa Keskpank väidab aga endiselt, et rahapoliitikas enne kevadet muutusi tõenäoliselt ei tehta ning kõik on suuresti ajutine, viimases on turud globaalsed asunud siiski üha enam kahtlema.

Tavatarbija jaoks tähendab tänane olukord paraku seda, et käimas on laiapõhjaline hindade kasv ning see jätkub veel ka lähikvartalitel. Lisaks energiahindadele indikeerivad üsna tugevat hindade kasvu ka juba toiduained ning sellele järgnevad järk-järgult ka muud kaubagrupid. Kinnisvaraturgu puudutavalt ei ole ehitusmaterjalide osas lähitulevikus tõenäoliselt hinnataseme alanemist oodata ning kiirenenud tarbijahindade kasvu taustal on ainult aja küsimus, kui ka tööjõud soovib varasemast enam palka saada ning selle kõrval kaupade ja teenuste hindade kasv lõpptarbijate jaoks jätkub. Võib eeldada, et inimeste reaalsissetulekute kasv on lähikuudel suhteliselt napp ning Eesti mediaanpalka või alla selle teenivate kodanike jaoks on olukord, kus toidukorv ning energiahinnad on üha kallimad, suhteliselt trööstitu. Elamispindade kättesaadavuse halvenemine selle kõige saatel jätkub ning järjest rohkem eestlasi on sunnitud üüriturul veetma pikema perioodi oma elust kui nad varasemalt lootsid. Kõrge inflatsiooniga perioodid ei ole nende pikalevenivuse korral sugugi positiivsed ning ka sel korral on riskid globaalselt taas suurenenud ja ei oleks imestada, kui tänane olukord mõne tõsisema tagasilöögiga lõpeb.

2021. aasta augusti andmed on toodud 06.10 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Uus Maa: Inflatsioon lükkab kinnisvara hinnakasvu

Uus MaaEsialgsete andmete põhjal saab öelda, et pensioni II samba reformist kiiret ja hüppelist kasvu ei tekkinud, ent lõplike mõjude kohta on veel vara midagi öelda.

Septembris sõlmiti üle Eesti esialgsetel andmetel ligi 2200 korteri ostu-müügitehingut, mis tähendab kevadise tipu piiri kompamist. Peamiselt takistavad tehingute arvu suurenemist ebakindlusest tekkinud madal pakkumine ning tehinguprotsessile kulutatava aja pikenemine. Kuna nõudlus on püsinud tugevalt stabiilsena, siis hoolimata Euroopa ühest kiireimast inflatsioonist ei seisa lähiajal ees ka liikumist vastupidises suunas ehk tehingute arvu langust me ilmselt ei näe. Üheksa kuu lõikes on tehingute arv 2020. aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 24,1% ja 2019. aastaga 10,7%.

Nõudluse ja pakkumise tasakaalutus ning inflatsioonisurve on mõjunud hinnakasvule soodsalt. Septembris oli korteritehingute mediaanhind läbi aegade kõrgeim, ulatudes ligi 1700 €/m2-ni. Mulluse septembriga võrreldes suurenes mediaanhind koguni 20% ning esimese üheksa kuu lõikes oli hinnakasv 11,3%.

Kasvu veab Harjumaa

Tehingute laiapõhjalist kasvu ei esinenud ka maakondade lõikes. Suurim tõusja oli Harjumaa, kus sõlmiti 1200 korteritehingut ehk umbes 200–250 võrra enam kui eelnevatel kuudel. Teistes suuremates maakondades jäi tehingute arv samale tasemele, vähenedes veidi enam Tartumaal (septembris 257 tehingut, juulis-augustis üle 300 tehingu).

Mediaanhind tõusis Harjumaal esmakordselt üle 2100 €/m2, Pärnumaal esmakordselt üle 1250 €/m2, Ida-Virumaal ületas mediaanhind teist kuud järjest 250 €/m2 piiri. Võrreldes mullusega on mediaanhind esimese üheksa kuu lõikes igas maakonnas suurenenud. Absoluutarvudes oli väikseim kasv Ida-Virumaal (ainsana alla 50 €/m2), üle 100 €/m2 kasvas tehingute mediaanhind Tartu-, Harju- ja Pärnumaal.

Korteriturg suurt üllatust ei toonud

Suuremate linnade osas on puudu veel üksiktehingud, kuid olemasolevate tehingute põhjal saab öelda, et vaiksem uusarendusturg mõjutas enim Tartu tulemust, kus korteritehingute arv võib seekord jääda alla 200, samas kui tänavuse aasta keskmine oli siiani 210. Müüdud korterite mediaanhinnaks kujunes aga 1524 €/m2.

Tallinnas müüdi 901 korterit, mis jäi mai tasemele. Mediaanhind oli endiselt kõrge (2220 €/m2), mis jäi alla vaid eelmise aasta detsembri tulemusele. Jätkuvalt on aktiivne Pärnu kinnisvaraturg. Septembris müüdi 92 korterit ja tehingute mediaanhind oli 1524 €/m2, mis annab märku suuremast uusarenduste osakaalust. Narvas toimus 77 korteritehingut ning hinnatase kujunes tänavuse aasta madalaimaks – 380 €/m2.

Esimese üheksa kuu lõikes on Tartus mullusega võrreldes mediaanhind suurenenud 13,8% ja Pärnus 11,2%, Tallinnas ja Narvas on hinnakasv piirdunud rahulikuma tempoga, vastavalt 7,2% ja 5,9%.

Majade turule saabus sügisene rahu

Majade ja suvilate turule on aga ilmselt sügistalvine madalhooaeg kätte jõudnud. Kui alates märtsist sõlmiti üle Eesti selles segmendis igal kuul vähemalt 400 tehingut, siis septembris esialgselt vaid 314. Neist majadega sõlmiti 238 tehingut (eelmisel kuul 326) ning suvilatega 76 tehingut (111).

Aasta kokkuvõttes on tehingute arvu kasv püsinud korteritega samal tasemel, jäädes neljandiku juurde.

Elamispindade ülevaade sügis 2021: pakkumiste puudujääk määrab turu trendid

Tõnu Toompark2021. a sügisel jätkame elamispindade pakkumise nappuses. Ostuhuvilisi on rohkemat ja arendajad ei suuda soovitud tempos uusi projekte turule tuua. Suur nõudlus kasina pakkumise kõrval on viinud hinnad tõusule. Tagatipuks ajavad ehitushinnad kinnisvarahindu tõususuunas liikuma.

Valminud sügisene elamispindade turuülevaade heidab pilgu järmisele.

  • Vaade makropildile ja selle vahetu mõjule kinnisvaraturule
  • Laenuturu arengud käivete, laenukoormuse ja intressimäärade osas
  • Üldisem vaade korterituru tehingutele ja hindadele ning ostujõu dünaamikale
  • Uute korterite turu olulised arengud
  • Üüriturg ja üüriinvestorite aktiivsus
  • Järeldused ja prognoosid poole-pooleteise aasta vaates

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda sügisel 02.12.2021 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2021 IV kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis 2021

EfTEN: Investorid on EfTEN United Property Fundi paigutanud 9 miljonit eurot

Septembris paigutasid investorid EfTEN United Property Fundi 3,8 miljonit eurot, mis on parim kuutulemus alates fondi loomisest käesoleva aasta juunis. Kokku on fondiga liitunud 2640 investorit, kes on fondi paigutanud 9 miljonit eurot.

Septembris liitus fondiga 826 uut investorit, kes paigutasid fondi 3,3 miljonit eurot ning 183 varasemat investorit suurendasid oma positsioone 544 000 euro võrra. Pea viiendik fondi klientidest on fondi investeerinud korduvalt.

„EfTEN Unitedi kaudu investeerivad kinnisvarasse ühtemoodi nii väikeste summadega regulaarselt säästvad inimesed kui ka jõukamad ja institutsionaalsed kliendid,“ kommenteeris EfTEN Capitali jaeärisuuna juht Kristjan Tamla. „Nii oli septembris fondi investeeritud suurim summa 1 miljon eurot ning alla 50 euro investeeris fondi üle 130 kliendi,“ lisas Tamla.

Septembris sai esmakordselt fondi investeerida ka pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu. PIKi kaudu liitus EfTEN United Property Fundiga 65 investorit, kes investeerisid fondi üle 200 000 euro.

EfTEN United Property Fund investeerib Baltikumi äri- ja elukondlikusse kinnisvarasse. Hetkel on fondi suuremad investeeringud Uus-Järveküla elamurajooni arendus ja Domina kaubanduskeskus Riias, kuhu fond on investeerinud EfTEN Kinnisvarafond II kaudu. EfTEN United Property Fundi saab investeerida igakuiselt alates 10 eurost ning fondi osakud on plaanis noteerida Tallinna väärtpaberibörsil hiljemalt 2022. aasta mais. Fondi on investeerinud ka EfTENi juhtivtöötajad ja asutajad.

Rahandusministeerium: Kallis elekter on hinnatõusu kiirenemise taga

RahandusministeeriumEnergiahindade šokk ja majanduse jõuline taastumine on põhjustamas kiiret hinnatõusu üle Euroopa. Nii Eestis kui euroalal kiirenes inflatsioon tasemele, mida võis viimati täheldada 2008. aastal.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 1,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 6,6 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus kallineva energia ja teenuste tõttu 3,4 protsendini.

Rohkem kui poole septembri inflatsioonist põhjustasid energiatooted. Mitmete tegurite koosmõjul on elektri ja gaasi hinnad Euroopas hüppeliselt tõusnud. Kõigepealt on ilmastikuolud tänavusel aastal olnud ebasoodsad ning ei ole soosinud taastuvenergia tootmist. Teiseks on pandeemiast taastumine toimunud jõulisemalt, mistõttu nõudlus ületab pakkumist ning lisamahtu ei ole õnnestunud ka väljastpoolt importida.

Oma osa on ka EL-i kliimapoliitikal, mille tulemusena on saastekvoodi hinnad viimastel kuudel jõuliselt kerkinud, muutes seeläbi Eestile olulise põlevkivielektri kalliks. Siinkohal tuleb ka arvestada, et roheenergiale suurem panustamine tähendab seda, et üha enam hakkab börsihind sõltuma ilmastikuoludest ning põhjustab seeläbi suuremaid hinnakõikumisi. Eelmainitud põhjustena on meil kodudesse jõudnud elekter aastaga kallinenud 75 protsenti. Ka gaasihinnad on kodutarbijatel tõusma hakanud, olles 28 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Kõrgematest naftahindadest põhjustatud kütuse kallinemine kandub tarbijahindadesse oktoobris.

Vaadates kaubagruppe laiemalt, võib täheldada hinnatõusu muutumist laiapõhjalisemaks. Lisaks on tarneraskuste ja materjalipuuduse tõttu tööstuskaupade hinnad kerkimas. Septembris kiirenes televiisorite ja kasutatud autode hinnatõus 14 protsendini. Uute autode puuduse ja tarneaegade pikenemise tõttu eelistatakse vähekasutatuid, avaldudes seeläbi ka hindades.

Arvestades kolmandiku võrra tõusnud toidu maailmaturuhindu ja sisendite kallinemist, on toiduhindade tõus siinsel turul pigem tagasihoidlik, ulatudes septembris 3,3 protsendini. Valdava osa sellest moodustab aiasaaduste kallinemine, mida võib seostada vähenenud saagikusega.

Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt tõusevad tarbijahinnad tänavu 3,8 protsenti. Samas tuleb arvestada, et prognoosiks vajalikud sisendid nafta ja elektri tulevikutehingute osas fikseeriti augustis, kui hinnatase ja lähikuude väljavaade oli praegusest madalam. Järgnevate kuude inflatsioon sõltub paljuski energiahindade edasisest käekäigust. Hinnatõusu kõrgtase jääb eeldatavalt neljandasse kvartalisse.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021

Martina Proosa29/11/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Kolmandas kvartalis tugev majanduskasv jätkus

SwedbankJaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele kolmandas kvartalis. Kolmanda kvartali esimese kahe kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulumaht aastases võrdluses 10% ja tööstustoodangumaht ligi 7%. Nimetatud sektorid moodustavad Eesti majanduses loodud kogulisandväärtusest ligi veerandi. Septembri ja sel sügisel näeme pensionirahade kasutamise mõjul täiendavat positiivset efekti majandusele.

Augustis suurenes tööstustoodangumaht 4%, sealhulgas töötlevas tööstuses oli kasv 9%, kuid energiatootmises vähenes tootmismaht 16% ja mäetööstuses 28%. Töötlevas tööstuses suurenes tootmismaht augustis 24 tegevusalast 17-s ehk 71% tegevusaladest. Kuigi töötleva tööstuse kasv on sel aastal tugev olnud ja selle majandusharu tootmismaht ületab möödunud aasta märtsi taseme, jääb see maha pandeemia-eelsest tipust. Kuna tööstuse tootjahinnad kasvavad väga kiiresti, siis kasvas tööstussektori käive juulis ja augustis keskmiselt 13%, töötlevas tööstuses aga isegi 17%. Energiatootmise käive tegi seevastu aga tugeva languse. Kiiresti tõusnud tootjahindade tõttu ületavad tööstussektori ja töötleva tööstuse käive pandeemia-eelse tipu.

Tööstussektori kindlustunne on 14 aasta tugevaim

Kuigi Eesti tööstussektori kindlustunne saavutas oma viimase tipu juulis ja pole sealt edasi paranenud, on see ikkagi viimase 14 aasta kõrgeim ehk sama tase, mida me nägime 2007. aasta keskel. Samas on tööstussektori tootmiskasvu ootused eesolevatel lähikuudel 4 aasta tugevaimad. Esialgsete arvestuste järgi müüsid tööstusettevõtted välisturule augustis 11% ja siseturule 28% rohkem toodangut, kui aasta varem. Tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on praegu samal tasemel nagu 2007. aasta kevadel. Ka ekspordikasvu ootused on võrdlemisi head.

Tarneraskuste all kannatavate Eesti ettevõtete osakaal on tõusnud viimase 23 aasta suurimaks

Kuigi nõudlus on tugev, piiravad tööstusettevõtete tootmist üha rohkem varustuse ja tootmissisendite ning tööjõu puudus. Kolmandaks kvartaliks langes tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus tootmist piiras, 28 protsendini – nii madalat taset nägime viimati 14 aastat tagasi. Seevastu on samasugusele tasemele tõusnud ka ettevõtete osakaal, kelle tootmist piiravad tööjõu ja tootmissisendite puudus. Kui tööjõupuudust kurtvate ettevõtete osakaal oli tõusnud viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele, siis tootmissisendite puudust kannatavaid ettevõttete osakaal oli isegi viimase 23 aasta suurim. Selle taga on tõsised häired tarneahelates, mis on probleemiks ka teistes riikides.

Nõudlus on tugev, kuid pinged tootmises on suurenenud

Euroala ostujuhtideindeks näitab küll kogumajanduse, sealhulgas ka töötleva tööstuse kasvu, kuid need kasvud on nõrgenemas. Selle taga on tarneahelatega seotud tootmispiirangud, mured jätkuva pandeemia pärast aga ka ettevõtete kulude kiire kasv. Seega, kuigi nõudlus on tugev, on pinged tootmises suurenenud. Tarneahelate häired peaksid leevenema koos pandeemia taandumisega.

Haabersti saab tuleval aastal uue spordi- ja vabaajakeskuse

Haabersti Ring keskuselt võeti maha sarikapärg. Tuleval kevadel valmivas 9000 ruutmeetrises keskuses saab endale kodu Tallinna Spordiakadeemia Kalev, lisaks tulevad sinna rannavõrkpalli- ja jalgpalliväljakud, judo ja tantsusaal, spordihostel, saunad, massaaž ja muud tervist toetavad teenused.

Keskuse ehitab Mapri Ehitus, arhitektuurne lahendus pärineb Asum Arhitektidelt, sisekujunduse teeb Nion, väli- ja sisegraafika eest hoolitseb Velvet.

Eduard Beilinson, Tallinna Spordiakadeemia Kalev juht ütleb, et Ring saab lisaks korvpalluritele päriskoduks mitmele noorte spordikoolile: „Siin hakkab treenima kokku umbes 1500 last. Peale korvpalli hakatakse keskuses mängima võrkpalli, rannavõrkpalli, rannajalgpalli, rannatennist. Rannaalade jaoks on meil muide soojendatud liiv. Veel tulevad siia judokool, tantsustuudio, fitnessi ja jõutreeningute saal Gym!, täiskasvanutele jooga ja taiji harrastamise võimalused. Siia ootame kohalikule kogukonnale suunatud “Haabersti sügis” ja “Haabersti kevad” turniire ja rahvusvahelisi võistlusi, näiteks Euroopa noorte korvpalliliiga etappe.“

Spordiakadeemia otsib omale ruume juba üle 8 aasta. „Meil harjutab ligi 500 koolinoort ja ruumipuudus piirab meie arengut. Osalesime Tallinna linna poolt korraldatud konkursil, mille võitsime ja saime hoonestusõiguse lepingu. Kerkiv keskus läheb hästi kokku Tallinna sporditaristu arengu kontseptsiooniga,“ lisab Beilinson. Spordikeskuse juurde tulev saunakeskus on kogu oma elu Õismäel elanud Beilinsoni sõnul kohalike elanike suur soov, sest ujulaid on siin mitu, aga korraliku linnasaunu ei ole.

Kalle Kuusik, Ring keskust arendava ettevõtte Tallinna Spordibaasid omanik räägib, et kogukonnakeskuseks kujunenud Viimsi SPA eeskujul tahetakse Haaberstisse luua spordi- ja vabaajakeskus, kuhu lisaks sportlastele saavad tulla pered ühes sõpradega tervislikult aega veetma. Avamine on planeeritud tuleva aasta maisse.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on seda meelt, et spordikeskusi on viiruste levimise perioodil inimestele väga vaja, sest sporti harrastava inimese loomulik immuunsus on teiste omast kindlasti tugevam. „Meie ehitatav spordikeskus on eriline selle poolest, et ta asub Väike-Õismäe südames ja on veerandsaja tuhandele siinsele elanikule väga lähedal,“ lisab Roos.

RING keskuse funktsioonid

Esimesel korrusel, pindalal 2672,5 m2, on pallimängude saal – kaks täismõõtmetes treeningväljakut korvpallitreeninguteks, saali saab kohandada täisväljakuks meistrite liiga ja koondise mängude jaoks. Tribüünid kuni 500 inimesele.

Liivaväljakud – kolm rannavõrkpalli või rannatennise platsi soojendatava liivaga. Keskusest saab rannajalgpalli treeningväljak, kus lapsed ja täiskasvanud saavad aastaringi harrastada. Meeskondlikud riietusruumid treeneritele, võistkondadele ja spordilaagris osalejatele. Lõõgastusalal on saunad ja mullivannid, bassein. Lisaks kohvik sportlastele ja kohalikele elanikele.

Teisel korrusel on 1200 m2 pinnal Gym! 24/7 iseteenindusega spordiklubi, lisaks sportimist toetavad teenused nagu füsioteraapia ja massaaž ning lõõgastusala.

Hoones leiab asukoha sportlastele mõeldud hostel 106 voodikohaga.

Keldrikorrusele rajatakse judosaal koos õppeklassiga, mitme otstarbega treeningsaal ning tantsusaal.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

18.10.2021 Üürikoolitus