Eesti Pank: Hoogne töötajate juurde värbamine kiirendas palgakasvu

Eesti PankStatistikaameti täna avaldatud andmetel kiirenes keskmise palga kasv teise kvartali 7,3%lt kolmandas kvartalis 7,8%ni. Keskmise palga kasvutempo hoogustus ka võrreldes eelneva kvartaliga hooajalist mõju arvestades.

Konjunktuuriinstituudi andmete järgi on tööandjate seas ülekaalus need, kes ootavad edasist suurenemist. Samal ajal on kasvanud nende tööandjate osakaal, kes peavad tööjõupuudust peamiseks takistavaks teguriks. Hõive kasv tähendab enamiku erasektori tegevusalade jaoks veel endiselt selle taastumist kriisieelse taseme suunas. Kui uusi töötajaid otsib palju ettevõtteid korraga, siis see suurendab survet tõsta palka – seda enam, et eelmisel aastal oli palgakasv kriisi mõjul pigem aeglane.

Praeguseks on registreeritud töötute arv võrreldes kriisi tipuga küll jõudsalt kahanenud, kuid võrreldes kriisieelse aastaga on töötuna arvel endiselt ligikaudu kümme tuhat inimest enam. Palgasurve leevendamiseks on oluline, et tööpakkumised jõuaksid tõhusalt tööotsijateni ja et töötutel oleksid head võimalused oma oskusi täiendada.

Favorte: Veskimetsa rohelusse kerkib uus 54 korteriga elamu

Kinnisvaraarendaja Favorte ja ehitusfirma Mitt&Perlebachi koostöös kerkib Veskilise 7 kinnistule uus kolmekorruseline kortermaja. Veskimetsa Perekodude on juba alanud ja korterid valmivad järgmise aasta oktoobris.

Favorte kodude müügijuhi Elje Hinno sõnul teeb projekti eriliseks linnasisene puutumata ja privaatne looduskeskkond. Linnaosa sealsetele rohelistele naaberkinnistutele rohkem kortermaju ette ei näe.

„Ka Veskimetsa Perekodude rajamisel arvestatakse ümbritseva keskkonnaga. Näiteks kasvab kinnistul võimas tammepuu, mis säilitatakse ja mis jääb tulevikus kaunistama kortermaja sisehoovi. Sellest ka elamu kaarjas kuju,“ lausus Favorte müügijuht.

Korterite valgusküllased ja funktsionaalsed planeeringud pakuvad ostjatele suurt valikut. Põhirõhk on aga suurtel perekodudel. „Majas on palju viietoalisi perekortereid, mille populaarsuse tõusu me viimasel ajal täheldanud oleme. Sellistes kodudes jätkub ruumi nii koosolemise kui ka vaikuse nautimiseks,“ märkis Hinno.

Ehitusfirma Mitt&Perlebach asutaja ja kaasomaniku Kristjan Miti sõnul on neil Favortega seljataga juba pikem tulemusrikas koostöö, kus mõlemad osapooled alati rahule jäänud. „Praegune on eriti tore oma asukoha tõttu, kuhu tahaks kasvõi ise elama minna. Tallinna Loomaaia külje alla Veskimetsa rohelusse kaunite kodude loomine on puhas rõõm, sest siia korteri soetajad saavad lisaks kvaliteetsele kodule kaasa ka suurepärase elukeskkonna,“ selgitas Mitt.

Veskilise 7 kortermaja arhitekt Aigar Roht Arhitektibüroo Korrus OÜ-st kirjeldab arendust soliidse linnamajana. „Eri tooni krohvfassaadidele lisavad nüanssi ja tonaalsust rõdude detailid. Majatagune õu moodustab koos haljastuse, kõnniteede ja mänguväljakuga hubase ajaveetmisruumi,“ ütles ta.

„Pea aasta enne hoone valmimist on juba müüdud või broneeritud üle 40% korteritest. Tegu on tõeliselt unikaalse projektiga Tallinna kinnisvaramaastikul ja suur huvi enne maja valmimist ainult kinnitab seda,“ sõnas Favorte müügijuht.

Veskimetsa Perekodude kohta leiab rohkem infot veebilehelt https://veskilise.ee/

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Coop Pank: Coop Pank aitab väikseid korteriühistuid maja renoveerimisel

Coop PankCoop Pank on sel aastal appi tulnud mitmele väikesele korteriühistule Eesti maapiirkondades, kes on elektrihinna tõusu või muude põhjuste tõttu tahtnud alustada maja renoveerimist, aga on jäänud oma asukoha või kinnisvara madala väärtuse tõttu seni laenust ilma.

Pärnumaa kaguosas Valga-Uulu maantee ääres Tihemetsas asuv 16 korteriga ühistu sai tänu Coop Panga laenule vahetada oma vana ja aukliku eterniitkatuse uue ja kaasaegse vastu. Kuigi Asuvere tee 7 on alla tuhande elanikuga Tihemetsas üks suurimaid, ei olnud finantseeringu leidmine neile kerge, sest pankade silmis oli nende laenuvajadus suhteliselt väike ja asukoht väljaspool tõmbekeskusi. Tihemetsast on nii Pärnusse kui ka Viljandisse 50 kilomeetrit, kümnekonna kilomeetri raadiusesse jäävad Kilingi- ja Mõisaküla.

„Mõistame, miks paljud pangad ei taha meiesuguste väikeste ja pealinnast kaugel asuvate korteriühistutega tegeleda, kuid ilma välise finantseeringuta poleks meil olnud võimalik oma perede elutingimusi parandada. See tähendab, et meie 1975. aastal ehitatud korterelamut oleksid ähvardanud veekahjustused,“ rääkis Asuvere tee 7 juhatuse esimees Harri Reili.

Coop Pank laenas Asuvere tee 7 ühistule katusevahetamiseks viieks aastaks 12 000 eurot. Sama palju raha oli olemas juba ka ühistu remondifondis. Remonditööde käigus asendati olemasolev katusekattematerjal uue ja kaasaegse eterniidi vastu ning paigaldati uued harja- ja viiluplekid.

„Oleme Coop Pangale väga tänulikud, et nad võtsid aja meie ära kuulamiseks ja aitasid meil laenutaotlemise käigus ka raamatupidamist korrastada. Nüüd on meil lõpuks uus katus pea kohal ja saime tänu pangale korda ka oma aastaaruanded,“ sõnas Reili.

„Finantseerime ka suurematest keskustest kaugemal asuvate kortermajade renoveerimist, sest meie jaoks on tähtis viia elu edasi igas Eestimaa nurgas. Töötame selle nimel, et ka väiksemad ja tõmbekeskustest kaugemal asuvad korteriühistud saaksid oma majad korda ja neis elavad inimesed oma kodude ülalpidamiskulud taskukohasemaks,“ ütles Coop Pangas korteriühistuid nõustav ärikliendisuhete juht Villi Hunt.

Ta lisas, et kõige levinumad põhjused, miks ühistud laenu vajavad, ongi enamasti seotud katusevahetamise või fassaadi soojustamisega. „Osadel kortermajadel vajavad väljavahetamist ka uksed või aknad. Ehitustööd võivad olla aga ka hoopis spetsiifilisemad. Näiteks oleme finantseerinud vana maja vundamendi tõstmist ja sokli renoveerimist korterelamul, mille suurim energiakulu tuli keldrikorruselt,“ rääkis Hunt.

Hiljuti aitas Coop Pank finantseerida ka ühe korterelamu renoveerimist maakonnas asuval kuue korteriga majal, millel oli tarvis välja vahetada katus ja välisuks. Kogu tööde maksumus oli 57 200 eurot, millest ühistu oli kokku kogunud 6000 eurot. Pangast saadi laenu 51 200 eurot 15-aastase laenugraafikuga. Majas asub 280 ruutmeetrit elamispinda ja ühistu kogutav remondifond laenu tasumiseks on 1,74 eurot ruutmeetri kohta. „Kuigi korterid on erineva suurusega, võib üldistavalt öelda, et keskmiselt on ühes korteris 46 ruutmeetrit pinda ning uus katus ja välisuks lähevad korteriomaniku jaoks maksma keskmiselt 81 eurot kuus,“ sõnas Hunt.

Villi Hunt soovitab nii väikestel kui ka suurtel ühistutel oma renoveerimisplaane igal juhul ja võimalikult varakult ka pangaga jagada. „Pärast täpsustavate küsimuste küsimist, saame juba vormistada esialgse laenupakkumise. Siis saab võtta renoveerimistöödele hinnapakkumised ja kui sobiv ehitus- ja laenupakkumine on välja valitud, kinnitatakse need üldkoosolekul kirjaliku otsusena. Sellega on kõik vajalikud dokumendid koos ning siis saab pank teha juba lõpliku laenuotsuse. Kohe pärast laenulepingu sõlmimist võib ehitaja töödega alustada ja majaelanikud saavad juba peagi tunda rõõmu renoveeritud ja väiksemate energiakuludega kortermajast,“ selgitas Hunt, kuidas korteriühistutel pangast laenu taotlemine tavaliselt käib.

Luminor: Teeme selgeks: kas enne uude koju kolimist tuleks müüa vana või vastupidi?

Luminor BankSageli võib kodu vahetust planeerivatel inimestel tekkida küsimus, kas enne tasuks maha müüa vana või soetada uus. Küsimus on seda päevakohasem, kui ka müüdav kodu on soetatud kodulaenuga. Ent millises järjekorras siis tehinguid teha?

Olemasoleva kinnisvara puhul pole probleemi

Luminori jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul tuleks kõigepealt mõelda sellele, milline on soetatav vara. „Kui uude koju saab kohe sisse kolida, siis reeglina pole see probleem ning ehk õnnestub uus kinnisvara broneerida, eelmine samal ajal maha müüa ning vanast korterist saadud tulu eest soetada uus kinnisvara,” rääkis ta.

Rebane nentis ka, et tavapäratult kuum kinnisvaraturg hetkel broneerimislepinguid ei soosi – võidab see, kes on kiirem ja kellel raha kohe olemas. „Kui broneeringut pole võimalik teha, siis tasub mõelda, kas inimene saab ajutiselt lubada kahte laenu korraga. Siin tuleb arvestada rusikareegliga, et kogu laenukohustus ei ületaks 40% laenu taotleva(te) inimes(t)e sissetulekust,” rõhutas ta.

Seda võimalust kasutatakse Luminori jaepanganduse juhi sõnul üsna tihti. „Kui inimese olemasolev korter pole kuigi suure laenujäägiga ning ka igakuine makse on väiksem, pole ajutiselt kahe laenu teenindamine probleemiks. Kui uus korter valmis saab, on võimalik sinna kolida ja panna eelmine kodu rahulikult müüki,” lisas ta.

Kui kahte laenu korraga pole võimalik teenindada

Ent üsna sageli juhtub, et kahte laenulepingut korraga pole võimalik teenindada, sest mainitud 40% ehk sissetulekute ja kohustuste vahekord on paigast ära. Sellisel juhul saab pangaga tingimuste osas läbi rääkida.

„Pank võib teha laenule positiivse otsuse, pärast mida kehtib see kolm kuud ning mida saab vajadusel pikendada. See tähendab, et eelmine laenuleping tuleb siis teatud tähtajaks lõpetada ehk kinnisvara maha müüa,” kirjeldas Rebane.

Teiseks võimaluseks on sõlmida laenuleping eeltingimusega, et uut laenu ei väljastata enne, kui vana on lõpetatud. „See sõltub eelkõige kliendist endast ehk kui kiire tal parasjagu ostu või müümisega on. Sellisel juhul on olemas garantii, mis tõendab, et inimene saab pangalt selle laenu,” selgitas ta.

Seda varianti kasutatakse sageli näiteks uusarenduse puhul, ent siis tuleb meeles pidada, et reeglina on vaja alguses tasuda omafinantseering ehk 15% kodulaenu sissemaksest. Samal ajal, kui uus kodu valmib, saab olemasolevat kinnisvara müüa.

Aga kuidas vana leping lõpetada?

Kes on varasemalt kodulaenu lepingu sõlminud, teab hästi, et laenu ennetähtaegsel tagastamisel rakendub teatud tasu. Luminori jaepanganduse juhi sõnul võivad pankade laenulepingud veidi üksteisest erineda, kuid reeglina on tagastamine tasuta, kui sellest teatakse ette.

„Mõnel juhul pole võimalik aga müümise otsust ette teatada, mistõttu tuleb kliendil tasuda kolme kuu intressimakse. Kui aga samast pangast võetakse ka uus kodulaen, on pank mitmetel juhtudel valmis tegema erandi, mis tähendab, et intresside maksmist ei rakendu,” rääkis Rebane.

Statistikaamet: Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1553 eurot, mis on 7,8% võrra suurem kui aasta tagasi samal ajal. Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.

Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine palk sarnases suurusjärgus ka enne koroonapandeemiat. „Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suurimaid,“ ütles Tarkiainen.

Kõrgeim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.

Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal (2878 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2539 eurot) ning energeetikas (2007 eurot). Madalaimat palka teeniti aga majutuse ja toitlustuse (976 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1133 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1260 eurot) tegevusaladel.

Võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (13,9%), ning info ja side (13,1%) tegevusaladel. Väikseim tõus oli energeetika (1,5%) ning hariduse (2,6%) tegevusaladel.

Statistika alus on küsimustik „Palk ja tööjõud” ning statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Eriolukorraga seoses saadud töötasu hüvitist käsitletakse tööandja makstud töötasuna. Töötukassa hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu ei arvestata tööandja sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakse hulka.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Domus Kinnisvara oktoober 2021 ülevaade: korterite keskmine ruutmeetrihind on võrreldes aastatagusega oluliselt tõusnud

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2021. aasta oktoobris Eestis kokku 5314 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 522 miljonit eurot. Tehingute arv langes septembriga võrreldes 6%, kuid eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusis 3%. Käesoleva aasta oktoobrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 7% kõrgem.

Oktoobris tõusis Eestis korterite müügitehingute arv 5%, olles 2020. aasta oktoobrikuu müügitulemustest 21% kõrgem. Kokku müüdi 2633 korterit keskmise hinnaga 1543 €/m². Keskmine hind on tõusnud 2020. aasta oktoobriga võrreldes 6%. Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest enamuses müügitehingute arv tõusnud välja arvatud Pärnus ja Kuressaares. Korterite keskmine hind on eelmise kuuga võrreldes tõusnud Tartus, Kuressaares ja Narvas. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind kõigis ülevaates toodud linnades tõusnud, enamus linnades enam kui 15%.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 2170 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 358 miljonit eurot. Septembriga võrreldes langes tehingute arv 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 16%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 5% ja tehingute koguväärtus 39%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati oktoobris ca 20% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2971 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 17% keskmise hinnaga 3274 €/m². 2020. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2960 uut korterit, mis on 6% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis uute korterite keskmine hind 8%. Käesoleval aastal esimese kümne kuuga on müüdud ligi 1800 uue korteri.

Tartu maakonnas teostati oktoobris 639 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 69 miljonit eurot. Septembriga võrreldes oli tehingute arv sama, kuid koguväärtus tõusis 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 14% ja tehingute koguväärtus 67%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati oktoobris ca 12% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2376 €/m². Kuu varem oli uute korterite osakaal 22% keskmise hinnaga 2263 €/m². 2020. aastal müüdi Tartu linnas kokku ligi 600 uut korterit, mis on 21% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 8%. Käesoleval aastal on esimese kümne kuuga müüdud juba ligi 600 uue korteri.

Pärnu maakonnas teostati oktooberis 435 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 25 miljonit eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 3%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 10% ja koguväärtus 30%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati oktoobris ca 6% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2168 €/m2. Kuu varem oli uute korterite osakaal 22% keskmise hinnaga 2272 €/m². 2020. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ligi 200 uut korterit, mis on 3% rohkem kuid 2019. aastal. Samal ajal tõusis ka uute korterite keskmine hind 3%. Käesoleval aastal on esimese kümne kuuga müüdud üle 120 uue korteri.

Viljandi maakonnas teostati oktoobris 159 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Tehingute arv langes septembriga võrreldes 36% ja tehingute koguväärtus 59%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 10% ja tehingute koguväärtus 29%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole oktoobris ega septembris müüdud ühtegi uut korterit. 2020. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 10 uut korterit keskmise hinnaga 1923 €/m2. 2019. aastal uute korterite tehinguid ei toimunud. Käesoleval aastal on müüdud esimese kümne kuuga 15 uut korterit keskmise hinnaga 1699 €/m2.

Saare maakonnas teostati oktoobris 163 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 6 miljonit eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 18% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 30% ja tehingute koguväärtus 11%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares ei ole oktoobris ega septembris uute korteritega tehinguid toimunud. Käesoleval aastal kokku on müüdud 11 uut korterit keskmise hinnaga 1749 €/m2. 2020. aastal müüdi Kuressaares kokku 16 uut korterit, mis oli 43% vähem kuid 2019. aastal.

Ida-Viru maakonnas teostati oktoobris 475 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 10 miljoni euro. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 7%, kuid tehingute koguväärtus langes 10%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 32% ja koguväärtus 55%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 07/12/2021

07/12/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine“. Koolitusel annavad ehitus- ja projekteerimisvaldkonna spetsialist Marko Sula, Noblessner Arenduse investeeringute juht Andrus Väärtnõu ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ülevaate kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 07/12/2021 kell 10.00-15.30 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Ehitusmaht püstitas kolmandas kvartalis rekordi

SwedbankEestis tehtud ehitustööde maht jätkas kolmandas kvartalis tugevat kasvu. Aastases võrdluses suurenes ehitusmaht 16%. Osaliselt oli selle taga eelmise aasta kolmanda kvartali ehitusmahtude langus ning sellest tulenev madalam võrdlusbaas. Samas ületas maht ka kriisi-eelse aasta kolmandat kvartalit 5% võrra ning ühtlasi püstitas ka uue mahurekordi.

Ehitusmahu kasvu taga oli hoonete ehituse suurenemine. Hoonete ehitusmaht suurenes kolmandas kvartalis 26% võrreldes aasta varasemaga ning jõudis samuti uue rekordilise tasemeni. Rajatiste ehitusmaht jäi kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes ligikaudu samaks. Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht jäi kolmandas kvartalis aastases võrdluses samaks ning moodustas 4% kogu ehitumahust. Eelmise aasta samal ajal oli vastav osakaal 5% ning pandeemia-eelsel ajal kaks korda kõrgem ehk 8%.

Ehitusettevõtete rekordiline ehitusmaht on viinud ka kindlustunde kõrgele

Ehitusettevõtete kindlustunne tõusis oktoobris viimase 14 aasta kõrgeima tasemeni ning hinnang tulevastele ehitustöödele püsib samuti kõrge, kuna nõudlus on tõusnud. Kui kevadel ja suvel valmistasid ehitusettevõtete jaoks enim muret ehitusmaterjalide tarneprobleemid ja hinnakasv, ei ole olukord nende hinnangul enam halvenenud, kuid probleem veel endiselt püsib. Rekordilised ehitusmahud ning tellimuste kasv on kiiresti tõstnud nõudlust tööjõu järele. Materjalipuuduse kõrval tunnetavad ehitusettevõtted peamise probleemina tööjõupuudust – seda pidas ehitustegevust piiravaks juba ligi pool ehitusettevõtetest. See omakorda hoiab ka palgakasvu ehituses kiirena.

Pensionireform toetas eluasemeinvesteeringuid

Kasutusse lubatud eluruumide arv oli esimese üheksa kuu kokkuvõttes aastatagusest 11,5% madalam ning seda mõjutas eelmisel aastal osade projektide ajutine peatamine ja uute projektide planeerimise edasilükkamine. Tekkinud on olukord, kus pakkumine ei ole suutnud tugeva nõudlusega sammu pidada. Seda näitab ka uute korterite jääk pealinna korteriturul, mis kolmandas kvartalis jätkas langust. Uusarenduste põud, aga ka arendajate suurenenud kulud, on omakorda ka korterite hinnakasvu kõrgena hoidnud – selle aasta esimese kümne kuuga kasvasid korterite hinnad pealinna korteriturul 9,4%, Eestis tervikuna 10,4% võrreldes aastatagusega.

Kuigi ehituslube on eluruumide arvu poolest kolmandas kvartalis väljastatud aastatagusest 24% vähem, on selle taga baasefekt, kuna aasta tagasi samal ajal oli ehituslubade arv kvartaliarvestuses viimase 15 aasta kõrgemaid. Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes on ehituslubade arv aastatagusest 7% madalam, kuid kõrvutades lubade arvu 2019. aasta kolme kvartaliga, on see 13% kõrgem. Seega püsib lootus, et juba lähiajal on planeeritavad arendused turule tulemas ning leevendavad, vähemalt osaliselt, eluasemeturul tekkinud puudujääki.

Kõrget aktiivsust korteriturul nägime taas oktoobris, mil tehingute arv nii Eestis kokku kui ka pealinna korteriturul ületas mõnevõrra selle aasta märtsi ja aprilli tehingute arvu. Seda toetas ka septembris teisest pensionisambast väljavõetud raha, mida osaliselt kasutati eluaseme ostmiseks. Majapidamiste eluasemeinvesteeringuid toetab palgakasv, soosivam olukord tööturul, aga ka suurenenud säästud ning pensionireform.

Mitteeluruume on sel aastal lisandunud vähem

Mitteeluruume lisandus kolmandas kvartalis 3% enam kui eelmise aasta samal ajal, kuid kolme kvartali kokkuvõttes lisandus mitteelamuturule 30% vähem pinda kui veel eelmisel aastal samal ajal. Samas on selle aasta kolme kvartali jooksul väljastatud ehituslube mitteeluruumidele 5% rohkem võrreldes aastatagusega ning 34% enam kui 2019. aastal. Ettevõtete kindlustunde taastumine koos üldise majanduskeskkonna paranemisega annavad julgust ehitusinvesteeringuid ellu viia. Riiklikud investeeringud jäävad ehitusmahte toetama. Nende mõju ehitusmahtudele lähiaastatel suureneb, kuna lisatoe annavad riiklikele taristuinvesteeringutele Euroopa Liidu rahad.

KredEx: Maakondlikud arenduskeskused: üle 400 korteriühistu on tundnud huvi KredExi toetusmeetmete vastu

KredexAlates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal ning viimastel kuudel on seda võimalust kasutanud juba 430 ühistut üle Eesti.

“KredEx teeb alates kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda ühistutele ja tulevikus ka eraisikutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,” lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. “Esimeste kuude statistika näitab, et tegemist oli väga vajaliku ja oodatud teenusega, kuna nõustamisvõimalust on kasutanud erinevates maakondades kokku 430 ühistut.”

Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huuli sõnul on huvi tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu, käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu.

“Ühistute tagasiside kohaselt on väga positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,” lausus Andres Huul.

Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, et ühistuliikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi küsida ning juba on konsultandid käinud kohtumas enam kui 20 ühistuga. “Usume, et järgmisel aastal, kui on lähenemas uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,” lisas ta.

Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.

Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredEx.

KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu ja käendust. Eelmisel aastal jagati korterelamutele erakorraliselt 100 miljonit eurot toetust, millega tehakse korda umbes 310 maja Eestis. Järgnevatel aastatel jagab KredEx toetustena stabiilselt 50-60 miljonit eurot aastas ehk igal aastal saab korda teha vähemalt paarsada maja. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud ligi 750 korterelamut.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul leida enda piirkonna arenduskeskuse kontaktid ning võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust. Nimekiri arenduskeskustest on kättesaadav www.arenduskeskused.ee/kontakt/.

Statistikaamet: Ehitusmaht ületas pandeemiaeelse taseme

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 15% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 16%.

Ehitusettevõtted ehitasid kokku 1047 miljoni euro eest, sellest hooneid 713 miljoni ja rajatisi 334 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 23% rohkem, rajatiste (teede, sildade, sadamate, magistraaltorustike, side- ja elektriliinide, spordiväljakute jms) ehitamine jäi samale tasemele.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturu kasvu jätkuvalt mõjutanud nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus. „Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on olukord juba pisut parem ehk ehitusturg on 2021. aasta esimese kolme kvartali põhjal paremas seisus kui 2019. aastal,“ kommenteeris ta.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid, aga enam tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Ehitusmahtude kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kümnendiku võrra. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 4%, aasta varem aga 5%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1737 uut eluruumi ehk ligi kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Ehitusluba väljastati 2521 eluruumi ehitamiseks, mida on neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 266 mitteelamut kasuliku pinnaga 171 900 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao,- büroo- ja haridushoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, kuid nende maht suurenes.

Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Maa-amet: Maa-amet avaldas tänavuste ülelendude andmed

Maa-ametMaa-amet avaldas geoportaalis 2021. aastal toimunud aeropildistuste ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevat aeropildistamist tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud (veerand Eestimaast) toimuvad ilusa ilmaga kevadel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata. Varasuvel, mil puud on lehtes, lennatakse metsade seire eesmärgil teine veerand Eestimaast. Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem.

2021. aasta aeropildistamise piirkonnad

Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduses või WMS-teenuses ning alla laadida avaandmetena.

Eesti Pank: Eluasemeturg oli oktoobris jätkuvalt väga aktiivne

Eesti PankOktoobris väljastati eluasemelaene rekordilises mahus ehk 184 miljonit eurot. Sõlmitud lepingute arv oli ligikaudu võrdne maikuus sõlmitud suure lepingute arvuga, keskmine väljastatud laenusumma aga varasemast suurem. Aastaga kasvas pankade eluasemelaenuportfell 8,6%. See on viimase kümne aasta kiireim kasv ning euroala keskmisega võrreldes ligi poolteist korda suurem. Majapidamiste võlakoormuse tõusuga suureneb aga ka tõenäosus, et neil võib tekkida raskusi laenude tagasimaksmisega.

Samal ajal on eluasemelaenude keskmine aastaintressimäär langenud. Selles peegeldub konkurentsi suurenemine eluasemelaenuturul. Majapidamistele antud tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär oli oktoobris ajaloo madalaim ehk 2%. Madalam intressimäär vähendab küll praeguseid laenuteenindamiskulusid, kuid tähendab ka seda, et laenuvõtja peab võtma arvesse, et baasintressimäärad võivad tulevikus tõusta. Siinsete pankade intressimäär on ulatunud tipphetkel 6%ni, kuid praegu sisaldab keskmine intressimäär peamiselt vaid pankade riskimarginaali.

Kõrgema laenumaksete ja sissetuleku suhtarvuga laenude osakaal suurenes III kvartalis. Et piirata liigsest laenukasvust tulenevaid riske, on Eesti Pank kehtestanud kommertspankadele nõuded, mis seavad laenuvõtjate võlakoormuse kasvule piirid. Teiste hulgas on kehtestatud piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvule. Selle nõude järgi ei tohi laenuvõtja kuised laenukohustused ületada 50% tema sissetulekutest, võttes arvesse intressitõusu. Sarnaselt eelnenud poolaastaga suurenes ka III kvartalis selliste uute laenude osakaal, mille puhul laenumaksete ja sissetulekute suhtarv jäi piirmäärale väga lähedale. See tähendab, et uute laenuklientide seas on üha rohkem laenuteenindamise kulude või sissetulekute muutuste suhtes haavatavaid majapidamisi.

Majanduse taastumine on ka ettevõtted taas julgemini laenama pannud. Ettevõtete puhul on näha just kinnisvaraga seotud laenude kiiret kasvu. Kinnisvaraettevõtete laenujäägi kasv ulatus oktoobris ligi 10%ni. Ettevõtetele väljastatud laenude portfell on viimase poolaastaga suurenenud kokku 330 miljoni euro võrra. Sellest moodustasid 239 miljonit kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenud.

NB! Eesti Pank avaldas täna oma kodulehel ka krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika oktoobri kohta. Statistikateates kirjeldatakse krediidiasutuste ja liisinguettevõtete statistika (varade maht ja struktuur, antud laenud ja liisingud, kaasatud hoiused, laenude ja liisingute intressimäärad jne) peamisi muutusi. Statistikateade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse neist eraldi.

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara pälvis ehitussektori aastakonverentsil kolm auhinda

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara pälvis ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil Ehitus 2022+: E-HORISONT Tark tellija 2021 tiitli, mis anti välja aasta jooksul edukalt ellu viidud arenduste eest tuues eraldi välja Tabasalu riigigümnaasiumi rajamise. Esmakordselt toimunud Targa Tellija konkursi eesmärk on väärtustada tellijaid, kes annavad oma panuse ehitussektori arengule ja ehituskultuuri tõusule Eestis.

Lisaks tunnustas Digitaalehituse klaster Aasta Tegu 2021 auhinnaga Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projekteerimise eest arendusprojekti meeskonda Riigi Kinnisvara AS ja Sirkel & Mall OÜ ning Aasta innovatsiooniprojekt 2021 tiitliga Rapla riigimaja arendusprojekti meeskonda koosseisus: Riigi Kinnisvara AS, Nordlin Ehitus OÜ, Tulitec OÜ, Infragate Eesti AS ja Hades Geodeesia OÜ.

Riigi Kinnisvara juhitud projektidest oli Aasta tegu kategoorias nomineeritud veel Saaremaa Gümnaasium (Makespece, Arcwood, Nordecon) ja Aasta innovatsiooniprojekti nominent Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projekteerimine.

„Riigi Kinnisvara soovib olla tugev kinnisvarapartner nii meie klientidele kui koostööpartneritele ja teenuseosutajatele. Oleme vägagi teadlikud, et avaliku sektori tellijana ning kinnisvaravaldkonna kompetentsikeskusena oleme eeskuju ja eestvedaja kvaliteetse ruumi loomisel. Saadud tunnustus on märk sellest, et oleme õigel teel,“ sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin.

Riigi Kinnisvara senine kogemus näitab, et heale tulemusele aitab kaasa osapoolte võimalikult varajane kaasamine, selgelt sõnastatud eesmärgid ja ühiselt ning pühendunult eesmärkide nimel tegutsev meeskond. „Teeme sügava kummarduse meie klientide ja koostööpartnerite ees. Eduka tulemuseni jõuame vaid koostöös,“ lisas Kusmin.

Tabasalu hariduslinnak on näide kaasaegsetest ja innovatiivsetest koolihoonetest, mis on energiatõhusad, avatud ja ühiskasutust toetava ruumilahendusega, luues nõnda kaasaegse ja mõnusa õpikeskkonna, kus on ruumi kokku enam kui 10 000 ruutmeetrit. Põhikooli ja spordihoone on ehitatud kuni 550 õpilasele ning gümnaasiumihoone kuni 360 õpilasele.

Riigigümnaasiumi hoone tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi nimel Riigi Kinnisvara ja ehitas Astlanda Ehitus, põhikooli ning spordihoone tellis Harku vallavalitsus ja ehitas Astlanda Ehitus. Hoonekompleksi arhitektid olid arhitektuurivõistluse võitjad Andro Mänd (HOOV AB OÜ) ja Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid OÜ). Põhikooli sisearhitektuurse lahenduse tegid Raul Tiitus ja Tarmo Piirmets (PINK OÜ), riigigümnaasiumi sisearhitektuuri Helen Oja ja Raul Kalvo (HO Studio OÜ), maastikuarhitektuurne lahendus Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid OÜ).

Eesti Rahvusraamatukogu 1993. aastal valminud hoone rekonstrueerimise eesmärk on arendada Rahvusraamatukogu hoonekompleks nutika ruumilahenduse, kaasajastatud tehnosüsteemide ning tänapäevaste materjalide abil nüüdisaegseks kultuuri- ja hariduskeskuseks. Raamatukogu rekonstrueerimistöödega on kavas alustada tuleval aastal. Plaanis on uuendada tehnosüsteeme, luua uued valguslahendused ning parandada kogu hoone energiatõhusust. Renoveeritud hoonesse kolivad Rahvusraamatukogule lisaks ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused.

Rapla riigimaja aadressil Tallinna mnt 14 toob ühe katuse üle 16 riigiasutuse ja hoonesse luuakse innovaatiline teenuste osutamise ja töökeskkond üle 130 inimesele. Riigimajade rajamise programm toetab mugava ja jätkusuutliku avaliku teenuse osutamist maakonnakeskustes, seda nii teenuse pakkujale kui teenuse tarbijale.

Riigi Kinnisvara eesmärk on heaperemehelikult arendada ja hoida riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Riigi Kinnisvara kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetne tegevus- ja töökeskkond. Riigi Kinnisvara seisab hea avaliku ruumi esteetilise rikastamise eest olles suurim kunstiteoste tellija avaliku otstarbega hoonetesse ja eksponeerides rajatud või rekonstrueeritud hoonetes paljude Eesti kunstnike loomingut. 2021. aasta on Riigi Kinnisvara jaoks juubeliaasta, mil tähistatakse oma 20. tegevusaastat.

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg oktoobris 2021

Uus MaaSeptembris pensioni II samba väljamaksete mõjust alguse saanud sügisene tõusulaine sai oktoobris jätku. Üle-Eesti sõlmiti 2633 korteritehingut, mis oli parim tulemus pärast 2006. aasta oktoobrit. Kevadel, kui rääkisime buumist, jäi tehingute arvu 2300–2400 juurde, septembris sõlmiti peaaegu 2500 tehingut.

Euroala üks kiiremaid inflatsioone ja koroonaedetabeli tipus püsimine pole tarbijakindlusele negatiivset mõju avaldanud. Hoopis vastupidi, turg on jätkuvalt aktiivne – madal pakkumine koos stabiilse nõudluse ja kümnendi parimate laenutingimustega soosivad kinnisvara nagu ka muude varade ostmist.

Tehingute mediaanhind oli rekordilähedane, viiendat korda ajaloo jooksul ületati 1600 €/m2 piir, täpne arv oli 1603 €/m2. Oma osa on siin inflatsioonist ja nõudluse/pakkumise tasakaalustamatusest tingitud kiirel hinnakasvul, ent sügis, eriti jõulueelne aeg on aasta olulisemaid uute majade valmimise perioode.

Eesti korteriturg

Uusarenduste suurem mõju peegeldus ennekõike Harjumaa tehingute arvus – kui septembris sõlmiti seal 1242 tehingut, siis oktoobris 1359 tehingut. Tegemist on selle aasta parima tulemusega ning maakonna tehingute mediaanhind – 2168 €/m2 –, oli kõigi aegade parim tulemus. Aasta esimese 10 kuu põhjal on mediaanhind Harjumaal suurenenud 7,1% võrra, samas kui tehingute arv on eelmise aasta madala võrdlusbaasi tõttu kasvanud koguni 23,3%. Teistest suurematest maakondadest kasvas Ida-Virumaa tehingute arv, mille taga võib näha pensionireformi mõju. Septembris oli tehingute arv Ida-Virumaal 287, oktoobris aga 325.

Eesti korterituru dünaamika

Keskmise palga ja kinnisvara hinna võrdlus

Ehkki nõudluse langust pole veel näha, valmistab muret võrreldes palkadega kinnisvara kiirem hinnakasv: kui palgad on suurenenud aastases võrdluses (II kvartali baasil) 7,3%, siis kinnisvara hinnakasv on olnud üle 10%. Vahepeal püsis kinnisvara taskukohasus stabiilsena, ent praegu saab ühe kuu netopalga eest 0,8 m2 suuruse tüki korteri pindalast. Veel kaks aastat tagasi oli võimalik saada 10% enam pinda ehk siis nii palju on kinnisvara taskukohasus viimase kahe aastaga langenud.

Netopalk/keskmine hind

Tallinna korteriturg

Tallinna jaoks väga oluline piir – 1000 korteritehingut kuus, ületati sel aastal kolmandat korda. 1046 tehingut oli kõrgeim näitaja pärast 2007. aasta maid. Tavapäraselt sellele aastale aitas tehingute arvu kõrgele mahule kaasa aktiivne järelturg, kus sõlmiti üle 800 tehingu, samas kui uusarendustes sõlmiti 218 tehingut ehk ligi 21% tehingute koguarvust.
Sisendhindade kasv ning väike pakkumine viis tehingute mediaanhinna rekordtaseme lähedale – 2271 €/m2 jäi alla vaid eelmise aasta detsembrile, ent siis oli uusarenduste osakaal ligi 40%.

Tallinna korteriturg oktoobris 2021

Tartu korteriturg

Tartus sõlmiti kaheksandat korda sel aastal vähemalt 200 tehingut, seejuures oli uusarenduskorterite müük tulenevalt ehitustööde planeerimisest mõnevõrra madalam – oktoobris sõlmiti uutes majades 54 tehingut, samas kui aastas keskmiselt on sõlmitud 61 tehingut. Vastukaaluks on järelturu aktiivsus läbi aegade üks kõrgemaid. Kui varasemalt on Tartus järelturul sõlmitud kuni 120 müügitehingut kuus, siis septembris ja oktoobris sõlmiti üle 160 tehingu. Tehingute mediaanhind oli sarnane kolmele eelnevale kuule, jäädes 1730 €/m2 juurde.

Tartu korteriturg oktoobris 2021

Pärnu korteriturg

Pärnus sõlmiti oktoobris 84 tehingut, mida oli küll vähem kui septembris, ent järelturu aktiivsuse pealt ei saa öelda, et turg oleks kuidagi langenud. Uusarendustes sõlmiti vaid 8 tehingut, mis oli peaaegu aasta madalaim tulemus, samas kui järelturu aktiivsus jäi aasta keskmise juurde.

Tulenevalt uusarenduste väikesest osakaalust oli tehingute mediaanhind 1424 €/m2, mis tähendab seda, et neljandat kuud järjest ületas mediaanhind 1400 €/m2 piiri, ent augusti ja septembri tulemusele jäädi alla.

Pärnu korteriturg oktoobris 2021

Narva korteriturg

Narvas on pensionireformi toel toimunud viimase kahe kuu jooksul selge turu aktiviseerumine. Omamoodi on see loogiline, kuna Ida-Virumaal võtsid 32% teise pensionisambaga liitunutest raha välja, mis oli Eesti maakondade lõikes kõrgeim tulemus.

Kui varem on Narvas sõlmitud parematel kuudel ligi 70 korteritehingut, siis septembris sõlmiti 98 tehingut ja oktoobris 110 tehingut, viimasel puhul on tegemist kõigi aegade rekordilise tulemusega.

Tehingute arvu kiire kasv ning inimeste hoiuste lühiajaline kasv suurendas madala pakkumiste tingimustes oluliselt mediaanhinda – kui varem on mediaanhind Narvas püsinud 400 €/m2 ümber, siis oktoobris tõusis see 500 €/m2-ni. Seda, kas tegemist on ajutise nähtusega, või on tegemist uue hinnatasemega, näitab juba aeg.

Narva korteriturg oktoobris 2021

Eesti majade ja suvilate turg

Majade ja suvilate turul on sügis rahulikum aeg. Veel septembris sõlmiti 449 tehingut, oktoobris sõlmiti aga 407 tehingut. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga sõlmiti 51 tehingut enam.

Sarnaselt korteriturule ei saa majade turul aktiivsuse üle kurta, ent väiksemal ja vähem likviidsemal turul on taolised hüpped sagedasemad. Rahunenud on ka hoonestamata elamumaa turg – kui kevadel sõlmiti kohati üle 500 tehingu kuus, siis septembris oli näitajaks 391 tehingut ning oktoobris 269 tehingut.

Kaamos: Avala büroomaja võitis mainekal Baltikumi kinnisvarakonkursil “People´s choice” ehk rahva lemmiku tiitli

Enamik kontoritöötajatest veedab töökohal arvestava osa elust, mistõttu on büroo-hoonete arendajate valikutel tohutu potentsiaal juurutada inimeste igapäeva keskkonnasõbralikemaid ja tervislikemaid harjumusi. Kinnisvaraarenduse konkursil Baltic Real Estate Investment Forum 2021 äsja „people´s choice“ rahva lemmiku tiitliga pärjatud Kaamos Kinnisvara juht räägib, mis tagas nende Avala ärikvartalile Electra büroohoonele konkursil edu ehk kuidas on loodud tervisklikke elustiile toetav töökeskkond.

„Tänased ärilinnakud ja sealsed büroohooned peavad lähtuma inimesekesksusest ja toetama kaasaegset elustiili, kus töised toimetused on läbi põimunud tervislike harjumuste ja aktiivse elustiiliga,“ rõhutas Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.

Ta lisas, et sarnaselt Avala ärikvartalile peaks iga büroohoone arendamisel looma terviklikku keskkonda, mis soosib inspiratsiooni ja mõttelendu ning suunab inimesi tervislikemale ja keskkonnasõbralikematele valikutele. „Hoone planeering peab lähtuma kestlikust arengust, soodustama füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise arengut ning arvestama inimese heaoluga,“ ütles Murer.

Mureri sõnul on Kaamos Kinnisvara järginud Avalat planeerides Skandinaavia eeskuju, mida paraku veel Baltikumis sama palju ei praktiseerita – näiteks, et linnaku töötajatele on tagatud mugav ligipääs spordiklubile. Avalas õige pea avatava klubi 24-7fitness juht Andrus Murumets sõnas, et spordiklubi ärilinnakus tekitab selle tervikus sünergia ja julgustab inimesi sportima. „Spordiklubi, mis asub kohe kontori kõrval, annab võimaluse minna trenni ükskõik mis ajal sõltumata enda päevagraafikust ning aitab hoida trennile minemisele kuluvat aega,“ ütles Murumets. Ta lisas, et võimalus minna enne päeva algust, lõunapausi ajal või peale tööd trenni on oluline, et hoida vaim ja keha värskena.

Lisaks on Avala ärilinnakus lõunapausideks ja töömõtetest puhkamiseks rohelise haljastusega õueala, mis võimaldab veeta rohkem aega värskes õhus. Aja mahavõtmiseks ja mõtete kogumiseks on linnakus isegi siseterviserajad. „Olgu ilm ükskõik missugune, siseterviserada on väga hea võimalus teha kiire sirutuspaus, liigutada end ja minna siis töiste toimetuste juurde tagasi,“ kinnitas Karin Luiga, kes on Electra büroohoones asuva BDO Eesti arendusjuht.

Juurduv trepikultuur

Luiga sõnul püsib BDO töökultuuris kindel veendumus, et inimeste sooritusvõime on parem, kui tasakaalustada arvuti taga tehtavat tööd mõõduka aktiivsusega. Intensiivse vaimse töö tasakaalustamiseks korraldatakse töötajatele mitmesuguseid aktiivseid väljakutseid, nagu näiteks trepikõnd. „Kuigi asume Electra maja üheksandal korrusel, on mitmeid kolleege, kes tulevad tööle ja lahkuvad sealt trepist, mitte liftiga,“ ütles Luiga ja lisas, et Avala kleepsud siseterviserajal mõjuvad seejuures kindlasti ergutavalt.

Lifte pole Avalasse kolimise järele kasutanud ka ärikvartali ühe suurima retniku, Enefit Connecti juhatuse esimees Jaanus Tiisvend. Tema sõnul on terves Eesti Energia grupis töötajate tervise edendamine ja hoidmine üks ettevõtte olulisimatest väärtustest. „Electra ärimaja toetab töökeskkonnana igati meie energiakangelaste aktiivseid eluviise. Näiteks sai ka siia lisaks muudele ägedatele võimalustele loodud siseterviserada, mida kohtab meie kõigis suuremates kontorites ning tänu millele saavad inimesed treppe kasutades võtta istuvast tööst energiapause,“ selgitas Tiisvend.

“People´s choice“ ehk rahva lemmiku tiitel

„Kuna me oleme viimase aasta jooksul Avala arengutega Tallinnas silma jäänud, siis tuli konkursil osalemise ettepanek otse konkursi korraldajalt Baltic Real Estate Investment Forum poolt“, mainis Murer.

Konkursi nominentide puhul olid hindamiskriteeriumite peamisteks märksõnadeks innovaatilisus ja disain, asukoht ja ligipääsetavus, kvaliteet ja ehituse kaasaegsus, keskkonda sobivus ning mõjud loodusele, kogukonnale ja linnale.

„Hääli said anda kõik inimesed, kuid oleme veendunud, et Avala puhul sai määravaks tänaste ja tulevaste klientide poolehoid. Ärimajas resideeruvad kliendid on uue büroomaja väga hästi vastu võtnud ja tagasiside põhjal valikuga rahul. Meie Electra ärihoone kõrval osalesid väga tugevad arendused ja seda suurem on ettevõtte rõõm rahvalemmiku tiitli üle. Oleme kõigile poolehoidjatele ülimalt tänulikud“ ütles Murer.

Ärikinnisvara kategoorias pälvis rahvalemmiku konkursil esimese koha Kaamos Kinnisvara Avala ärikvartali büroohoone Electra. Teise koha saavutas Leedu arendaja DEREIF SEB HQ hoone ning kolmanda Leedu arendaja Urban Inventors ärihoone Green Hall 3. Teiste tulemuste ja kategooriate kohta leiab rohkem informatsiooni: https://www.vz.lt/breif-awards

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2021 Ärikinnisvara vahendamine