Merko Ehitus: Käivitatakse Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viies etapp

ASi Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti on otsustanud käivitada Tallinna kesklinnas asuva Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi, mille raames valmib 2023. aasta alguses 12 kortermaja kokku 137 korteri ja 8 äripinnaga.

Aadressidele Veerenni 36b ja Pille 11 (merko.ee/veerenni/) kerkivate kolme-, nelja- ja kuuekorruseliste B-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 34–118 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 3228 eurost. Parkimiskohad asuvad hoone maa-aluses parklas, haljastatud sisehoovis on puhke- ja mängualad. Uue arendusetapi arhitektuuri on loonud Tõnis Tarbe ja Johann-Aksel Tarbe ning see sarnaneb Veerenni tänava ääres asuvate varasemate etappide omaga.

Kolme etapi jooksul on alates 2019. aastast Uus-Veerennis valminud 23 hoonet 283 korteri ja 12 äripinnaga. Hoonete vahele rajatud sisehoov pälvis 2020. aastal Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia hooviruumi kategoorias. Neljas etapp, Tiiu 12 majad kokku 88 korteriga on sissekolimiseks valmis 2022. aastal. Arendusprojekti kogumahus rajatakse aastate jooksul umbes 50 korterelamut ligi 1400 uue koduga. Samuti kerkivad piirkonda lasteaed ja ärihoone.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 28/09/2021

28/09/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC“. Lektor Evi Hindpere toob välja ja seletab lahti olulised õigusaktid, mis on vajalikud kõigile kinnisvarasektoris tegutsejatele.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • põhjaliku ülevaate tsiviilseadistiku üldosa seadusest;
  • läbilõike perekonnaseadusest;
  • kokkuvõtte pärimisseadusest;
  • teadmised asjaõigusseadusest;
  • ülevaate võlaõigusseadusest;
  • oskuse koostada üürilepingut;
  • infot ehitusõigusest.

Koolitus toimub 28/09/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Launch of the fifth stage of the Uus-Veerenni residential project (Tallinn, Estonia)

Merko EhitusAS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, has decided to launch the fifth stage of the Uus-Veerenni residential development project in the city centre of Tallinn. The new stage includes 12 buildings with 137 apartments and 8 commercial premises, which are to be completed at the beginning of 2023.

The 3-, 4- and 6-storey residential buildings located at Veerenni 36b and Pille 11 (merko.ee/veerenni/) will have the energy class rating B and the size of the apartments will range between 34–118, price per square metre starting from 3,228 euros. Parking spaces will be located under the building and there will be a courtyard with recreational areas and playgrounds. The architectural solution of the buildings has been designed by Tõnis Tarbe and Johann-Aksel Tarbe and it is similar to the architecture of the earlier stages situated along Veerenni Street.

Since 2019, 23 buildings with 283 apartments and 12 commercial premises have been completed in three stages in Uus-Veerenni. The courtyard between the buildings won the 2020 annual award of the Association of Landscape Architects in the courtyard category. The fourth stage, Tiiu 12 buildings with a total of 88 apartments will be move-in ready in 2022. As part of the development project, approximately 50 apartment buildings with nearly 1,400 new homes will be built over the years. There will also be a kindergarten and a commercial building in the area.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is an Estonian leading construction company which offers construction services in general construction, civil engineering, electrical and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

Statistika: korterite arendusturu liikumised on rahulikud

Tõnu Toompark

2020. aastal tabas eluruumide arendamise turgu ajutine paanika. Koroonast põhjustatud teadmatus sundis mitmeid kinnisvaraarendajaid projektide ehitamisega alustamist edasi lükkama. Arendajad jäid ootama suuremat kindlust majandusarengute osas.

Juba suvel-sügisel vurasid mitmete ootele jäänud projektide platsidele ehitusmasinad ja hoonete ehitamine läks käima. Majandusse suunatud rahasüstid aktiveerisid nii koduostjad kui üüriinvestorid. Juba sügiseks 2020. a toimis kinnisvaraturg kui õlitatult.

2021.a suve lõpuks-sügiseks on elamispindade turg ajutisest meeltesegadusest rahunenud. Esialgu korterite defitsiit, seejärel materjalide kitsikus on korterite hindu üles ajanud. Elu on nagu nõukogude ajal, kus tuleb taga ajada letialust kaupa.

Korterituru mullune mõningane raputus on 2021. a sügiseks tagasi tehtud. Siit võib edasi prognoosida mõõdukamaid arenguid. Kortereid jätkub kõikidele, neist puudu ei jää. Kuniks majanduse trendid on positiivsed ja raha inimestele kättesaadav, ei ole elamispindade hinnalanguseks suurt ohtu.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maa-amet: Augusti kinnisvaraturg näitas rahunemise märke

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2021. aasta augustis kinnisvaraturul ligi 4300 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 7 protsenti rohkem kui aasta tagasi augustis, kuid 9 protsenti vähem kui eelnenud kuul.

Augustis tehti kinnisvaraturul ligi 290 ostu-müügitehingut rohkem kui aasta tagasi, kuid eelnenud kuuga võrreldes oli tehinguid ligi 400 võrra vähem.

Suvel on ostu-müügitehingute arv näidanud turuaktiivsuse hooajalist taandumist, kuid siiski tehti kolmel suvekuul keskmiselt 8 protsenti rohkem tehinguid kui aasta tagasi samal ajal. Augusti ostu-müügitehingute arv oli suurem nii 2020. kui ka 2019. aasta augustiga võrreldes. 2021. aasta augustis tehti hoonestamata maadega 1054 tehingut, hoonestatud maadega 896 tehingut ning eluruumina müüdud korteriomanditega 2072 tehingut, mida on vastavalt 9 protsenti vähem ning 18 protsenti ja 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Tavapäraselt oli kinnisvaraturg aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligikaudu 39 protsenti kõikidest augusti tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Pealinnas tehti 721 korteritehingut, mis oli ligi 14 protsenti rohkem kui aasta tagasi augustis. Iga kümnes tehing tehti uue eluruumiga. Tartus tehti 229 ja Pärnus 86 korteritehingut, tehingute koguarv kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes vastavalt 14 ja 48 protsenti.

Augustis maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2337 eurot, mis on eelmise aasta augustiga võrreldes 10 protsenti rohkem. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 1850 eurot ning Pärnus 1613 eurot, mis teeb aasta keskmiseks hinnakasvuks vastavalt 13 ja 22 protsenti.

Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas.
Detailsemate turuülevaadetega saab tutvuda Maa-ameti kodulehel.

Arco Vara: Koduvahetuslaen kui võimalus uue kodu soetamiseks – millistel tingimustel pangad seda annavad?

Arco VaraPraeguse kinnisvarabuumi ajal on suur oht soovitud eluasemest ilma jääda, kui kiiresti ei tegutse. Kuidas aga osta uut, kui olemasolev kodu pole veel maha müüdud? Just sellises olukorras tulebki appi koduvahetuslaen, ma tahaksin öelda, et maakler, kuid paraku on selle artikli eesmärk tutvustada koduvahetuslaenu.

Niisiis, mis imeasi on koduvahetuslaen?

Koduvahetuslaen tuleb tavaliselt kõne alla siis, kui uus korter või maja soovitakse välja osta ajal, mil vana, laenuga soetatud eluaseme müügiga alles tegeletakse. Koduvahetuslaen on üks võimalus uue elukoha soetamiseks, kuid sellisel juhul peab arvestama päris mitme olulise aspektiga. Toon välja kaalukamad plussid ja miinused:

Plussid

Soovitud kodu saab soetada kohe

Saab mugavalt planeerida aega, millal kolida vanast eluasemest uude

Ei ole tehniliselt ega ajaliselt tavalisest kodulaenu taotlemisest keerulisem

Olemasoleva kodu müümise ajaks võimaldab pank kliendile üldjuhul laenu põhiosa maksepuhkust, tasuda tuleb vaid intressimakseid

Miinused

Vana eluaseme piiratud müügiaeg (üldiselt 6 kuud kuni aasta).

Risk, et olemasolevat eluaset ei õnnestu soovitud hinnaga müüa.

Laenu saamiseks peab mõlemad kodud – nii uue kui ka vana – pangale laenu tagatiseks seadma.

Kaasnevad suuremad kulud: tuleb tasuda mõlema eluaseme kindlustus ja kommunaalmaksed, kõrgem intress, laenulepingu sõlmimise tasu ning lisakulud, kui taotleda osalise laenu tagastamise tähtaja pikendamist ja maksepuhkust.

Mõni pank on nõus finantseerima uue kodu ostu ainult siis, kui kliendi maksevõime võimaldab mõlema kodu finantseerimist täissummas.

Alternatiivid

Müüa olemasolev eluase enne uue ostmist ja elada kuni uue eluaseme leidmiseni üüripinnal.

Broneerida juba leitud uus eluase ja vormistada uue kodu ost kui ka olemasoleva kodu müük samaaegselt ühe tehinguna.

Kindlasti on riskivabam vana eluase enne uue kodu ostmist maha müüa, kuid nagu ütleb tuntud vanasõna: kes ei riski, see šampust ei joo.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks tõusis augustis 15,5%

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta augustis võrreldes juuliga 1,7% ja võrreldes eelmise aasta sama kuuga 15,5%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit nii juuli kui ka eelmise aasta augustiga võrreldes enam hinnatõus puidutöötlemises ning puittoodete, elektrienergia ja metalltoodete tootmises. „Tootjahinnaindeksi muutusele avaldasid mõju ka elektroonikaseadmete hinnad, mis küll võrreldes juuliga langesid, aga võrreldes mulluse augustiga tõusid,“ täiendas Šokman.

Indeksit mõjutas juuliga võrreldes veel hindade langus tekstiili ja kütteõlide tootmises. Eelmise aasta augustiga võrreldes oli samuti mõjutajaks hinnalangus tekstiili tootmises ning ka mäetööstuses.

Ekspordihinnaindeks suurenes augustis võrreldes juuliga 1,1%. Hinnad tõusid enim põllumajandussaaduste ja puittoodete tootmises ning mäetööstuses. Hinnad langesid kõige rohkem naftatoodete-, tekstiilitoodete ning jalatsitootmises. Ekspordihinnaindeks kasvas üheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes ekspordihinnaindeks 15,6%.

Impordihinnaindeks kasvas võrreldes eelneva kuuga 1,2%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, puittoodete ja elektrienergia tootmises. Suurim hinnalangus sai osaks naftatoodete-, mööblitoodete ja tekstiilitoodete tootmisele. Impordihinnaindeks kasvas üheksandat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta augustiga suurenes impordihinnaindeks 15,2%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Majandus- ja kommunikatsiooniamet: Edaspidi tuleb riigiteede ehitusel planeerida sisse ka internetikaabel

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEttevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja majandus- ja taristuminister Taavi Aas leppisid omavahel kokku, et edaspidi tuleb riigiteede ehitamisel arvestada ka sidetrassidega ning need juba varajases planeerimisfaasis sisse arvestada. See kiirendaks oluliselt kiire interneti ühenduste rajamist.

„Kiire internetiühenduse omamine on täna elementaarne vajadus ja Eestis peab see asukohast sõltumata olema inimestele kättesaadav ja taskukohane. Kuigi riik on juba aastaid panustanud ja jätkab panustamist sidevõrgu taristu rajamisse ja viimase miili ehitamisse, võtab reaalse ühenduse ehitamine täna mitmel pool liiga kaua aega. Kui viiksime juba teede ehitamise käigus kas siis maa alla side kaablikanalisatsiooni, või looks sidemastide paigaldamiseks sobivad kohad teetrassidele, aitaks see olulisel määral kiirendada internetiühenduste rajamist,“ selgitas IT-minister Andres Sutt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul ei ole täna teede ehitamisel kohustust sidetrasse sisse planeerida. „Kuigi suuremate maanteede ehitamisel arvestatakse sageli ka juba täna planeerimise ja rajamise etapis sidetrassidega, ei ole seaduses praegu sellist nõuet. Täna võib tekkida olukord, kus ehitatakse tee valmis, kuid paar kuud hiljem tuleb sideettevõtja ja kaevab tee kõrvalt jälle maa üles, et sinna paigaldada sidekaabel. Siin saaksime kindlasti asju tõhusamalt teha, kui sidetrassid juba tee ehituse varajastes faasides sisse planeerida,“ selgitas Aas, kelle sõnul vaatab Transpordiamet selle pilguga üle ka täna töös olevad projektid.

Ministrite hinnangul tuleks edaspidi õigusakti tasandil sätestada nõue, et uute teede (eelkõige suured maanteed) planeerimise ja rajamise etapis projekteeritakse ja paigaldatakse kohe ka kaablikanalisatsioon side jaoks koos vajalike väljavõtetega ning sidemastide kohad teetrassidel.

Suti sõnul jääks sideettevõtjatel hiljem võimalus olemasolevatesse kaablikanalisatsioonidesse oma valguskaabel sisse viia ning eraldi kaevetööde järele poleks enam vajadust. „Inimese jaoks muutuks kaabliühenduse saamise protsess kiiremaks ja sideettevõtjatel ühenduse loomine mugavamaks ja odavamaks,“ märkis ta. Ministri sõnul on see eriti oluline ka 5G kontekstis, kuna sisseehitatud kaablikanalisatsioon ja sidemastide kohad aitaksid kaasa ka intelligentsete transpordisüsteemide kasutusele võtmisele ja oleksid tulevikus üheks eelduseks isejuhtivate sõidukite liikumiseks.

Riigi Kinnisvara: Vastavatud Jõgeva riigimaja toob kokku 11 riigiasutust

Riigi Kinnisvara / RKASJõgeval avab uksed riigimaja, kuhu kolivad kokku 11 riigiasutust, et Jõgevamaa inimesed saaks paljud avalikud teenused mugavalt ühest kohast kätte. Jõgeva riigimajas alustavad tööd näiteks Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet ja mitmed muud asutused.

Riigimaja eesmärk on pakkuda inimestele võimalikult laia ringi avalikke teenuseid ning jagada teenuste kohta infot ja abi, et maakonnas oleks võimalikult kerge ametiasju ajada. Riigimaja toob ühe katuse alla riigiasutused, mis varem paiknesid Jõgeva linnas viies erinevas asukohas.

„Jõgevamaal elab üle 28 000 inimese ja just nende jaoks on riigimaja loodud. Koos on paljude riigiasutuste esindused, et lihtsustada asjaajamist ja teenuste kättesaadavust kohapeal. Siit majast saab head nõu ning vajalikku avalikku teenust iga piirkonna elanik ja ettevõtja,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Niisama oluline on võimaldada kohalikel riigitööd teha kodulähedaselt ning paindlikult. Jõgevamaalastele on nüüd kaugtöötamiseks tingimused loodud.“

Täieliku uuenduskuuri läbinud Jõgeva riigimaja asub aadressil Suur tn 3 endises maavalitsuse hoones. Uuenenud maja on neljakorruseline büroohoone koos kolmekorruselise juurdeehitusega. Riigimaja rekonstrueerimisprojekti koostas AS RTG Projektbüroo ning ehitustöid viis läbi AS Ehitustrust.

„Jõgeva riigimaja rajamisel pöörati kõrgendatud tähelepanu kõiki kaasavale disainile ja ligipääsetavusele. Eriliselt oluline on, et riigimaja oleks ligipääsetav kõigile – nii kodanikule kui ka riigimajas töötajale. Jõgeva riigimajas on võetud Eestis esmakordselt kasutusele mitmeid erilahendusi, mis muudavad avalike teenuste kättesaadavust kõigile, olenemata inimese erivajadusest,“ ütles Riigi Kinnisvara AS juhatuse esimees Kati Kusmin.

Rahandusministeeriumi riigimajade projektijuht Silver Salla märkis, et üle Eesti maakonnakeskustesse rajatavatest 18 riigimajast on Jõgeva järjekorras neljas. „See on esimene sellises mahus renoveeritud majadest ja siin saadud teadmised ning kogemused kuluvad marjaks ära järgmise aasta alguses valmivate Pärnu ja Rapla riigimajade juures. Ikka selleks, et luua parimad võimalused töötamiseks ja teenuste osutamiseks,“ rõhutas Salla.

Ehituse käigus uuenes hoone ruumiprogramm, mille tulemusel tekkisid majja kvaliteetsed tööalad, mugavad puhkeruumid ning funktsionaalne klienditeenindusala. Lisaks sai hoone endale kaasajastatud tehnosüsteemid, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, muuhulgas ka päikeseenergia tootmiseks. Ehitustööde käigus lammutati põhihoonele hilisemate juurdeehituste käigus rajatud viilkatus ning seeläbi taastati 1968. aastal Johannes Fuksi poolt projekteeritud hoone originaalilähedane modernistlik ilme.

Riigimajja on kavandatud töökohad kokku ca 95 töötajale ning lisaks avaliku sektori töötajatele mõeldud kaks kaugtöökohta. Jõgeva riigimaja rajamise maksumus on 2,9 miljonit eurot, millest 0,7 miljonit on saadud CO2 toetust. Riigimajade üheks eesmärgiks on vähendada riigil kasutuses olevat büroopinda. Riigimaja loomisega seati eesmärk, et riigiasutuste pinnakasutust tuleb vähendada 30 m² büroopinnalt 20 m² töötaja kohta. Jõgeva riigimaja rajamisega vähendati pinnakasutust koguni 16 m² inimese kohta, mis saavutati töökeskkonna muutmise ning ühisruumide ristkasutusele võtmisega.

Jõgeva riigimaja nõupidamisruume kaunistavad ainulaadsed, koostöö ja suhtluse olulisust rõhutavad Jõgevamaal sündinud kirjaniku Veiko Belialsi mõtted. Riigimajade dekoratiivgraafika koosneb inimesi sümboliseerivatest abstraktsetest kujunditest ja väljendab inimeste omavahelistest suhetest rääkivaid lugusid. Ühiskasutatavate ruumide dekoratiivgraafika on esitatud puhke- ja nõupidamisruumides. Graafilisi pindu seovad tervikuks iga piirkonnaga seotud eesti kirjanike originaaltekstid.

Lisaks kirjanike loomingu esitlemisele muudab riigimajad eristuvaks ning koduseks kohalike maamärkide kasutamine seinagraafika loomisel. Riigimajade kaugtööruumi kaunistavad kogukonna jaoks olulised kultuuriobjektid või tähenduslikud hooned. Kohalikud valisid Jõgevat iseloomustatavateks objektideks tuuleveski ja bussijaama.

Pindi Kinnisvara: September tõotab jääda kinnisvaraturul loiuks

Pindi KinnisvaraEesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks langes teist kuud järjest. Augustis kukkus indeks 3 % võrra ning jäi pidama hinnatasemel 1690 €/m², septembriks on oodata ka tehingute arvu langust.

Veel eelmise aasta detsembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks 1822 €/m² ja juulis korrigeeritud andmetel 1743 €/m². Kui juulis tehti indeksilinnades 1378 korteriomandi tehingut, siis augustis oli tehingute arv 1390. Võrdluseks – 2020. aasta juulis ehk peale suuremat „koroonaehmatust“ tehti indeksilinnades 1201 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et mineviku andmeid on küll huvitav vaadata, kuid pigem teeb murelikuks jooksev info. „Pool kuud on läbi, kuid Maa-ameti andmebaasi on sisse kantud oluliselt vähem suuremate linnade korteritehinguid, kui tavapäraselt sel perioodil. Kevadine hinnaralli on läbi, pensionirahade pealevoolu keegi enam ei oota, ehitushindade kasv on peatumas. Hinnad on aga jätkuvalt kõrged ja tehingusse lähevad keskmisest jõukamad inimesed või need, kellel on pakiline vajadus – lihtne inimene, kes laenu abil oma perele suuremat elamispinda otsib, jääb suuremates linnades kõrgete hindade tõttu kukalt kratsima ja lükkab tehingu edasi või kolib linnast väljapoole,“ selgitas Sooman.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2020 on indeks 7 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 171 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi 18 aastase ajaloo.

https://www.pindi.ee/2021/09/17/september-tootab-jaada-kinnisvaraturul-loiuks/

Luminor: Olukord kinnisvaraturul: kas buum on tõesti möödas?

Luminor BankKui selle aasta esimeses pooles tegi kinnisvaraturg hüppelise kasvu, siis ekspertide hinnangul ennustati aasta teiseks pooleks olukorra stabiliseerumist. Kas turg on endiselt aktiivne või hakkab olukord vaikselt jahtuma, selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Tanel Rebase sõnul oli kinnisvaraturg selle aasta esimeses pooles tõepoolest väga aktiivne. „Võis isegi märgata, et korterite peale käis oksjon, kus kohapeal kõige kõrgema hinna pakkunud ostja sai korteri endale,” kirjeldas ta.

Küll aga on olukord muutumas, millele annab kinnitust ka väike langus laenumahtudes. „Hetkel dikteerib kinnisvaraturu olukorda pakkumine, mis on oluliselt väiksem kui näiteks eelmisel aastal samal ajal. See tähendab, et müügis oleva kinnisvara hulk on oluliselt vähenenud ning ostuhuvilistel seega vähem valikuvõimalust,” ütles Rebane.

Viimane on omakorda muutnud ostjaid ettevaatlikumaks ja kaalukamaks. „Klient on kindlasti valvsam ja mõtleb, kas tal on mõistlik hetkel sellise hinnaga kinnisvara osta. Seega võib öelda, et suurt kasvu pole hetkel näha, pigem toimub hetkel turu stabiliseerumine,” märkis ta.

Uusarendusi tuleb juurde

Üheks põhjuseks, miks pakkumisi on jäänud vähemaks, on uusarenduste vähesus. „Uusarendusi on hetkel tõepoolest vähem turul kui mõni aeg tagasi,” sõnas Rebane. Selle on omakorda tinginud ehitusmaterjalide hindade tõus, mistõttu on ka arendajad hetkel kalkuleerivamad ning mõtlevad iga arendusega seotud detailid väga korralikult läbi.

Sellegipoolest võib lähiajal oodata uusarenduste pakkumise kasvu. „Hetkel analüüsitakse, kellele, kuhu ja millise hinnaga kinnisvaraarendust ehitada, seejärel tullakse uute korteritega kindlasti ka turule,” kinnitas Rebane.

Pensionisamba väljamaksed ei heiduta

Ent kas sügisel hakkavad kinnisvaraturul rolli mängima ka II pensionisambast raha välja võtnud inimesed? Tanel Rebase hinnangul on need inimesed tänaseks juba tee kinnisvaraturule leidnud ning kinnisvara varakult broneerinud.

„Võib ennustada, et huvilisi tuleb küll juurde, kuid see pole kindlasti massiline, seda enam, et kinnisvarahinnad on praegu väga kõrged ning sobiva objekti valikul tuleb otsus väga teadlikult ja kaalukalt teha,” sõnas Luminori jaepanganduse juht.

Samuti pole väljamakse summa tõenäoliselt nii suur, et sellega kinnisvaraturule siseneda annaks. „Arvestades praegust keskmist ruutmeetri hinda, siis näiteks Tallinna kesklinnas peaks korteri sissemakse olema umbes 15 000 eurot. Keskmine II sambast väljamakstav summa on aga umbes 8000 eurot, millest omakorda tuleb tasuda veel tulumaks,” näitlikustas ta.

See aga ei tähenda, et inimesed seda võimalust üldse ei kasuta. „Kindlasti soetab üks hulk inimesi selle summa eest ka endale sobivat kinnisvara, kuid võib arvata, et suur hulk väljamakstavast summast läheb siiski vanade kohustuste katteks või muudeks jooksvateks kulutusteks,” ütles Rebane.

Veel jõuad registreeruda 01/10/2021 toimuvale “Kinnisvara hindamise ABC” koolitusele

Kinnisvara hindamise ABC01/10/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest;
  • info kasutatavatest hindamistoimingutest;
  • selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
  • arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

  • kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad aru saada kinnisvara hindamisaktidest;
  • kinnisvara-arendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 01/10/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

SwedbankAasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel, kuid nõudlus püsib tugev. Tallinna korterite hinnakasv aeglustus teises kvartalis seitsme protsendini aastases võrdluses, mis ületas pealinna elanike netopalga kasvu. Samas toetas taskukohasust aastatagusest madalam eluasemelaenude intressimäär.

Erakordselt suur nõudlus uue eluaseme järele, millele ehitus ei suutnud samas tempos reageerida, viis nõudluse ja pakkumise tasakaalust ning kiirendas uute korterite hinnakasvu. Suurem osa tehingutest uute korteritega tehakse aga eelnevate kokkulepete põhjal, mistõttu uusarenduste hinnakasv teise kvartali statistikas veel ei kajastu ja need tehingud jõuavad statistikasse hoonete valmimisel. Seega tuleb kõrgem hinnakasv järk-järgult statistikasse hiljem. Korterite taskukohasuse indeksi väärtus teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll näitas tõusu, kuid võttes arvesse, et tehingud uute korteritega lisanduvad statistikasse viitajaga, on taskukohasus tegelikult halvenenud.

Tehingute statistikas näeme hetkel ka tavapärasest tunduvalt väiksemat uusarenduste osakaalu – teises kvartalis oli tehingute osakaal uute korteritega 18%. Võrdluseks oli vastav osakaal enne pandeemiat keskmiselt ligi 30% ning eelmise aasta teises kvartalis 36%.

Korterite taskukohasus tõenäoliselt halveneb

Müügis olevate korterite hulk uusarendustes on esimesel poolaastal vähenenud, mistõttu on uute korterite hinnad jätkuvalt kasvanud. Tänased pakkumishinnad on võrreldes sama arenduse eelmise etapi pakkumishindadega kasvanud 15-20%. Eluruumide arv, mille ehitamist on alustatud, oli aga poolaasta arvestuses viimase üheteistkümne aasta kui statistika on avaldatud kõrgemaid.

Seega peaks uute korterite pakkumine lähimas tulevikus hakkama järk-järgult suurenema ning leevendama tekkinud uusarenduste puudujääki. Majapidamiste finantsolukorda toetab palgakasv, suurenenud hoiused ning väljavõetud pensionisäästud. Meie hinnangul korterite hinnakasv jätkub tugeva nõudluse ja ehitusmaterjalide kallinemise mõjul. Korterite hinnakasv tõenäoliselt ületab netopalga kasvu käesoleva aasta teises pooles ning see halvendab tasukohasust. Madalad intressimäärad aga pidurdavad taskukohasuse halvenemist.

Riias ja Vilniuses oli palgakasv korterite hinnakasvust tugevam

Vilniuse elanike netopalga kasv oli teises kvartalis 12% ning ületas korterite hinnakasvu pea kaks korda. Riias kasvas netopalk 10% ning samuti ületas korterite hinnakasvu, mis oli 6%. Sarnaselt Tallinnale ei kajastu tehingud uute korteritega statistikas veel täiel määral ka Riias ega Vilniuses. Seda arvesse võttes eluaseme taskukohasus mõnevõrra paranes Riias, Vilniuses aga halvenes. Eluasemelaenude intressimäärad olid teises kvartalis aastatagusest madalamad kõigis kolmes Balti riigis.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbank: säästudega klientide hulk on aastaga suurenenud

SwedbankSääste koguvate eestlaste hulk on viimastel aastatel hakanud tasapisi kasvama ja juba 22 protsendil klientidest on kogutud kolme või enama kuu säästupuhver, näitavad Swedbanki andmed.

„Kui tavapäraselt on eestlased silma paistnud üsna kehvade kogujatena, siis viimastel aastatel on hakanud vähenema nende klientide arv, kellel pole üldse sääste. Isegi enne teise samba raha laekumist ehk augusti lõpu seisuga on ainuüksi viimase kolme kuuga vähemalt ühe kuu säästupuhvrit omavate klientide hulk tõusnud ca 17 000 võrra. Muidugi on siin oma panus sellel, et koroonakriisi aegses maailmas on raha kulutamine näiteks reisimisele keerulisem, kuid loodame, et need, kes on puhvri omamisest tulenevat turvatunnet tunda saanud, ei taha sellest enam loobuda,“ kirjeldas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Kõige eeskujulikumad säästjad on Eestis pensioniealised: 51protsendil Swedbanki pensioniealistest klientidest (65+) on vähemalt ühe kuu säästupuhver, kuid 35protsendil suisa enam kui kuue kuu rahavaru. Vähemalt kuue kuu rahatagavara omajate hulk hakkab suurenema alates 50ndast eluaastast – 51-64-aastaste seas on see olemas 15%-l Swedbanki klientidest. Keskmine säästupuhvri summa erineb vanuserühmiti ulatudes 5600st (18-25aastased) 20 000ni (36-50aastased).

„Kõige enam ongi säästmisharjumust vaja kasvatada tööealise elanikkonna seas, kus ootamatusteks ollakse üsna halvasti ettevalmistatud. Sissetuleku kaotus paiskab olenevalt vanuserühmast 80-90 protsendile eestlastest olukorda, kus varude puudumise tõttu pole võimalik oma vahenditega rahaliselt hakkama saada. Räägime üha rohkem investeerimisest, aga ei tohi ära unustada, et sellega peab kaasas käima ka kogumine,“ lisas Ulla.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Riik saab edaspidi taotleda meretuuleparkide hoonestuslubasid

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus kiitis tänasel istungil heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muutub tõhusamaks vette ehitamise jaoks vajalike protsesside menetlemine ja seeläbi lihtsustub nii meretuuleparkide kui ka näiteks kalakasvanduste rajamine.

„Tuuleenergia on praegu üks perspektiivikamaid viise, kuidas meie elektritootmine suuremas mahus roheliseks saada ning riigil on suur huvi meretuuleparkide rajamise hoogustumisele kaasa aidata,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Ministri sõnul saab seetõttu seaduse ühe olulisema muudatusena hakata riik edaspidi ise tegema merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. „Tahame vältida selliseid olukordi, kus suuri merealasid broneeritakse igaks juhuks ja seejärel jäävad need pikaks ajaks seisma ning ehitamiseni ei jõutagi,“ selgitas minister.

Ta lisas, et samal põhjusel muutub edaspidi hoonestusluba kehtetuks, kui selle omanikule ei ole viie aasta jooksul pärast loa saamist väljastatud ehitusluba ning hoonestusloale ei ole taotletud tähtaja pikendust. Samas pikeneb konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaeg 20 päevalt 60 päevale, et arendajatel oleks piisavalt aega konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada.

Lisaks täpsustati kehtivat seadust majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Näiteks tehti muudatused ehitusseadustikus ohutuse põhimõtetes ning ehitus- ja kasutusloa andmisest keeldumise regulatsioonis, et kõrvaldada olukord, kus ehitis võib põhjustada ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC