Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Jaemüügi kasv aprillis veidi aeglustus

31.05.2013 Adaur.ee

Sildid: ehitus, hinnalangus, hinnatõus, internet, Jaemüük, Kaubamaja, kaubandus, kauplus, müük, statistika, Statistikaamet, tööstus, tulu, USA, võrdlus

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kui märtsis kasvas jaemüük aastases võrdluses 7%, siis aprillis kasv veidi aeglustus.

2013. aasta aprillis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 369 miljonit eurot, seega jäi aprillis kauplustesse ligi 287 eurot elaniku kohta. Jaemüük tööstuskaupade kauplustes suurenes 2012. aasta aprilliga võrreldes 9%. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad) ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes jäi müük eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Aprillis suurenes jaemüük enim kasutatud kaupade kauplustes ning väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük), kus jaemüük kasvas aastaga poole võrra (50%).

Selle tegevusala kaupluste müügi kasv kaupade jaemüüki oluliselt ei mõjuta, sest antud tegevusala osatähtsus on väga väike — tänavu aprillis oli see 1,8%. Keskmisest enam suurenes aprillis jaemüük posti või interneti teel (kasv 21%), majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes (kasv 16%) ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes (kasv 14%).

Toidukaupade kaupluste jaemüük, mis märtsis mõnevõrra elavnes, pöördus aprillis taas langusesse ning vähenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 1%. Nende kaupluste jaemüügi langusele avaldas osaliselt mõju toidukaupade hinnatõusu kiirenemine. Kui eelmise aasta aprillis oli toidukaupade aastane hinnatõus 1,4%, siis tänavu aprillis 5,2%.

Mootorikütuse jaemüük suurenes 2012. aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 13%, eelneva kuuga võrreldes jaemüügi kasvutempo mõnevõrra aeglustus. Mootorikütuse jaemüügi kasvule avaldas mõju mootorikütuse hinnalangus. Tänavu aprillis oli mootorikütus 6,6% odavam kui aasta varem samal ajal.

Võrreldes eelmise kuuga suurenes aprillis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 1%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes aga müük protsendi võrra. 2013. aasta nelja kuuga (jaanuar–aprill) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 4,5%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli aprillis 442,9 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 83%. 2012. aasta aprilliga võrreldes suurenes müügitulu jooksevhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes 1%.

Tondilosse on KIKi toel lammutatud 95 tuhande euro eest

30.05.2013 Adaur.ee

Tänaseks on SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetuse abil lammutatud maastikupilti reostavad lagunenud hooned Pärnumaal, Ida-Virumaal, Saaremaal ning Võrumaal. Valmis projektid said KIKilt toetust kokku 94 512 eurot.

Kuressaare linnas lammutati sõjaväe peal- ja allmaa garaažid ning kolm betoonestakaadi. Ida-Virumaal Maidla külas on likvideeritud kuuest hoonest koosnev laudakompleks. Pärnumaal Pärnjõe külas lammutati vana kaupluse laohooned ning Pärnu Raeküla lasteaia endise katlamaja hoone ja korsten. Antslas likvideeriti vana põllumajanduslik laohoone.

“Kiita tuleb nii omavalitsusi kui aktiivseid kohalikke inimesi, kes on olnud varmad kasutama võimalust kohalikku maastikupilti reostavate vanade hoonete lammutamiseks. Kui aasta tagasi tondilosside lammutamise programmi alustasime, oli palju neid, kes ei uskunud, et huvi maastike puhastamise vastu üldse on. Praegu saab öelda, et huvi on nii suur, et programmi lõppu ei ole praegu ette näha,” ütles KIKi nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus.

Kokku on KIKist rahastamisotsuse saanud 31 projekti kogusummas 1,3 miljonit eurot. Neist 5 on valmis ning 17 projekti on töös. KIKi toetatud projektide staatust ja paiknemist näeb lisatud kaardilt.

Suurimad tööd on käsil Läänemaal, kus Kiltsi külas lammutatakse ühe projekti raames sõjaväelinnakus 30 kasutusest väljalangenud militaarehitist. Viljandimaal, Paistu vallas lammutatakse seafarmi laudad koos abiehitistega ning Tartus sõjaväelennujaama hooned. Neile kolmele suurprojektile on KIK eraldanud toetust kokku ligi 350 tuhat eurot.

KIKi keskkonnaprogrammist on maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalagunenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitiste lammutamiseks ja sellest tekkinud jäätmete käitlemiseks võimalik toetust taotleda alates 2012. aastast. Lisaks ümbruse korrastamisele aitab see propageerida ka materjalide taaskasutust.

Taotlejatele ja toetuse saajatele korraldab KIK 3. juunil samal teemal Lõuna-Eestis teabepäeva. Lisainfo teabepäeva kohta KIKi kodulehelt.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteist aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.

Enampakkumisel südalinna äriruumid

30.05.2013 Tallinn.ee

Sildid: elamu, elamumaa, eluruum, Harjumaa, Ida-Virumaa, kinnistu, Kohtla-Järve, korter, korteriomand, linnaosa, mitteeluruum, Narva, Nõmme, Pärnu, Pirita, Põhja-Tallinn, remont, südalinn, Tallinn, Tallinna Linnavaraamet, tööstus, üür, üürnik, Vasalemma

Tallinna Linnavaraamet pani enampakkumisele Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi ning ühtse müügiobjektina kaks Narva mnt 19//21//23 hoones asuvat korteriomandit.

Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6korteriomandi alghind on 237 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 241,2 m2. Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones asuv korteriomand on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Narva mnt 19//21//23 korteriomandite alghind on kokku 350 000 eurot. Korteriomandite reaalosadeks on mitteeluruumid üldpinnaga 128,2 m2 ja 164 m2.

Ühtse müügiobjektina on enampakkumisel ka kaks aadressil J. Vilmsi tn 50 asuvat korteriomandit. Korteriomandite reaalosadeks on esimesel korrusel asuvad, viimase üürniku poolt projektiväliselt kokku ehitatud eluruumid üldpinnaga 30,9 m2 ja 18,6 m2. Korteriomandite alghind on kokku 37 600 eurot.

Nõmme linnaosa südames on enampakkumisel mitteeluruum üldpinnaga 285 m2. Jaama tn 12-M2 korteriomandi alghind on 205 000 eurot. Pirita linnaosas on alghinnaga 65 800 eurot enampakkumisel Tuule tee 18-R korteriomand, mille reaalosaks I korrusel asuvad äriruumid üldpinnaga 66,9 m2.

Põhja-Tallinnas on alghinnaga 9700 eurot enampakkumisel Süsta tn 3-9a korteriomand, mille reaalosaks esimesel korrusel asuv eluruum üldpinnaga 17,1 m2. Süsta tn 3 elamu on Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamuna kantud Kultuurimälestiste registrisse.

Enampakkumisel on ka Harjumaal Vasalemma alevikus asuv Tööstuse tn 1 kinnistu ning Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand.

Vasalemma alevikus asuva, elamumaa sihtotstarbega, hoonestamata, 4536 m² suuruse Tööstuse tn 1 kinnistu alghind on 9000 eurot ning Kohtla-Järve linnas asuva Vahtra tn 18a-107 korteriomandi, mille reaalosaks 60,4 m² suurune eluruum, alghind 2930 eurot.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu avalik arutelu

30.05.2013 Tallinn.ee

Sildid: arendamine, ehitus, haldus, linnaosa, loodus, Mustamäe, Nõmme, planeerimine, planeering, rajatis, seadus, Tallinn, territoorium, üldplaneering, väärtus, Vabariigi valitsus, valitsus

Nõmme halduskogu saalis (Vabaduse pst 77) toimub 17. juunil algusega kell 17 teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“ avalik arutelu.

Teemaplaneeringu tulemusel arendatakse välja Nõmme‑Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused ja reguleeritakse inimtegevust, et tagada maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse.

Teemaplaneeringu avalikul arutelul tutvustatakse veel kord teemaplaneeringu lahendust, samuti toimunud avaliku väljapaneku käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest tulenenud muudatusi.

Teemaplaneering oli 19. aprillist kuni 20. maini avalikul väljapanekul, mille jooksul esitati kolm ettepanekut ja vastuväidet. Ettepanekute ja vastuväidetega on arvestatud ning teemaplaneeringut on vastavalt täpsustatud. Avalikul arutelul on viimane võimalus küsida täiendavaid selgitusi ning väljendada oma arvamust teemaplaneeringu suhtes enne teemaplaneeringu esitamist kehtestamiseks.

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult. Temaplaneering on kooskõlas kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ning täpsustab ja täiendab Tallinna üldplaneeringut. Planeeringuga määratakse maastikukaitseala edasised arengusuunad ning mitmekesistatakse territooriumi funktsioone.

Planeeringu üldeesmärk on puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi, leida ala ruumiliseks planeerimiseks parimad lahendused, tagada looduskeskkonna eksisteerimine linna tingimustes, pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamised ohustajad on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liigsuur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel.

Planeeringu eesmärgiks on korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega.

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

30.05.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Eesti Ehitus, ehitamine, ehitis, ehitus, ehitusluba, ehitusmaht, ehitusmahud, elamispind, elamu, eluruum, kontor, korter, kvaliteet, pere, rajatis, ridaelamu, riik, statistika, Statistikaamet, Tallinn, Tari, taristu, tööstus

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet.

2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus.

I kvartalis ehitati omal jõul 380 miljoni euro eest, sellest hooneid 240 miljoni ja rajatisi 140 miljoni euro eest. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades 3%, rajatiste ehitamine aga suurenes kümnendiku võrra.

Kui viimastel aastatel on ehitusturgu vedanud põhiliselt taristuobjektide ehitus ning hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd, siis tänavu on hakanud elavnema ka hoonete uusehitus ja seda just kohalikul ehitusturul.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ligi viiendiku, vähenesid nii hoonete kui ka rajatiste ehitustööd. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu I kvartalis 12%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta I kvartalis kasutusse 419 uut eluruumi, s.o ligi kolmandiku vähem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas. Turul on endiselt ruumi uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele. 2013. aasta I kvartalis väljastati ehitusluba 608 eluruumi ehitamiseks. Kuigi eluruumide arv oli kümnendiku võrra väiksem kui 2012. aasta I kvartalis ehitusloa saanud eluruumide arv, on kavandatavad eluruumid mullusest keskmiselt 16 ruutmeetrit suuremad. Eelistatuim elamutüüp on korterelamu.

Kasutusse lubati 154 mitteelamut kasuliku pinnaga 149 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kontori-, põllumajandus- ja tööstushoonepinda. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Üüriäri KKK: Leppetrahv lepingu rikkumise eest – kas tohib?

30.05.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud.

Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma. Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Riigi Kinnisvara AS korraldab maaklerteenuse riigihanke infopäeva

29.05.2013 Adaur.ee

Sildid: aktsia, Eesti, elamispinnad, infopäev, kinnisvara, korter, korteriomand, Lasnamäe, leping, maakler, maakond, portfell, Riigi Kinnisvara, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, riigihange, riik, RKAS, Tallinn, teenus, üür, üürileping, üürnik

Esmaspäeval, 3. juunil algusega kell 12.00 toimub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis maaklerteenuse riigihanke infopäev, mille raames ettevõtte jurist-hangete spetsialist selgitab, kuidas vormistada korrektne pakkumus ja kuidas see esitada nii, et pakkumus osutuks hanketingimustele vastavaks.

Infopäev toimub Tallinnas, Riigi Kinnisvara ASi II korruse saalis aadressil Lasnamäe 2 kell 12.00-13.00.

Infopäev on tasuta ja kõik huvilised oodatud!

Riigi Kinnisvara AS kuulutas 21. mail välja maaklerteenuse riigihanke ettevõtte kinnisvaraportfellis oleva 69 korteri müümiseks. Korteriomandeid asuvad üle Eesti kõigis maakondades ja nende miinimumhind kokku on 782 489 eurot. Elamispinnad ei ole üürilepingutega koormatud.

Riigihanke „Maaklerteenus üürniketa korteriomanditele“ kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 143351. Pakkumiste esitamise aeg on 5. juuni 2013 kell 14.00.

Lisainformatsioon

Märt Mäe
Müügijuht
Riigi Kinnisvara AS
Tel: 606 3407
Mob: 513 3745
E-post: mart.mae@rkas.ee

Szolnoki kvartalisse kavandatakse moodsat kaubanduskeskust

29.05.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus algatas detailplaneeringu, millega luuakse võimalus rajada Mustamäe linnaosa südamesse mahukas kaubanduskeskus.

Planeeritava maa-ala suurus on 1,27 ha. „Planeeritav maa-ala asub E. Vilde tee, Mustamäe tee, Keskuse tänava ja Ehitajate tee vahelises kvartalis, rahva seas on see piirkond tuntud endise „Szolnoki“ restorani ja turu järgi,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kahtlemata aitab sellele alale uue kaubanduskeskuse rajamine kogu piinlikult sööti jäänud piirkonna heakorrastada ning sellest esindusliku ja hästi toimiva asumikeskuse kujundada.“

E. Vilde tee 91a, 91b, 101, 101a, 101b, 101c, 101d, 103a ja 103b kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Kinnisvaravalduse AS. Detailplaneeringu algatamisettepaneku juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud K-Projekt AS.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata E. Vilde tee 101 kinnistule ehitusõigus kuni 2-korruselise kaubanduskeskuse ehitamiseks ja E. Vilde tee 91a kinnistule ehitusõigus ärihoonet teenindava parkla rajamiseks. Planeeringuga kavandatav on kooskõlas Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ja arengusuundadega.

„Mustamäe Linnaosa Valitsus korraldab lähiajal detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ja avaliku arutelu,“ lisas Võrk.

Tondiraba asumisse kavandatakse võimsat spordi- ja vabaajakeskust

29.05.2013 Tallinn.ee

Sildid: arendus, arhitekt, detailplaneering, elamu, erasektor, koostöö, korter, Lasnamäe, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, linnaosa, planeering, RAAM Arhitektid AI, sektor, Tähesaju City, Tallinn, Tallinna Linnavalitsus, üldplaneering, väärtus, valitsus

Tallinna linnavalitsus algatas Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise.

Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneering hõlmab 10,62 ha suuruse maa-ala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua võimalused ehitada Tallinna linna omandis olevale maale jäähall, ujula, võimlemishall, hostel ja raamatukoguhoone.

Tallinna Spordi- ja Noorsooamet soovib Varraku tn 14 krundi ja lähiala hoonestada eesmärgiga rajada alale Tondiraba spordikompleks. Jäähalli ehitamist on kehtiva detailplaneeringu alusel juba alustatud, kavandatav ujula, võimlemishall, hostel ja raamatukogu ehitatakse valmis koostöös avaliku sektori institutsioonidega või erasektoriga.

Planeeritav maa-ala piirneb 9-korruseliste korterelamutega, seni ellu viimata Tähesaju City arendusega ning Tondirabaga. Planeeritav ala on hoonestamata ning haljastatud väheväärtuslike lehtpuude ja -põõsastega. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga.

Planeeritaval maa-alal kehtiva detailplaneeringu muutmise vajadus on tingitud Tallinna Spordi- ja Noorsooameti täpsustunud soovist erinevate spordihoonete järele, samuti soovist rajada rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamiseks täismõõtmetega jäähall.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku ja illustreeriva materjali koostanud RAAM Arhitektid AI OÜ.

Lasnamäe Linnaosa Valitsus korraldab lähiajal detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ning avaliku arutelu.

Tallinnas pakutakse müüa 1360 maja

29.05.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Haabersti, Kesklinn, kinnisvara, kõige kallim, Kristiine, KV.EE, Lasnamäe, linnaosa, Mustamäe, Narva, Nõmme, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, Pirita, portaal, Tallinn, Tartu, Vanalinn

Portaali KV.EE andmetel pakuti 04/2013 Tallinnas müügiks 1360 maja. Nende m üügipakkumiste keskmine hind oli 1044 €/m².

Tallinna majade müügipakkumiste arv on aastaga tõusnud 22%. Pakkumiste arvu kiire tõus on tõenäoliselt üks põhjus, mis on pakkumishinna 2-protsendilisse langusesse viinud.

Majade pakkumise suurim osa asub Nõmme linnaosas. Seal oli portaalis KV.EE aprillis müügipakkumisi 322.

Kõige kallima pakkumishinnaga majad asuvad Vanalinnas. Vanalinna majade pakkumishind on portaali KV.EE andmetel 3132 €/m², mis ületab kordades teisel kohal olevat Pirita linnaosa. Pirita majapakkumiste keskmine hind on 1328 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
	04/2012	04/2013	Muutus, %	04/2012	04/2013	Muutus, %
Haabersti	179	228	27%	1 052	1 111	6%
Kesklinn	115	125	9%	961	873	-9%
Kristiine	116	126	9%	969	866	-11%
Lasnamäe	57	76	33%	293	261	-11%
Mustamäe	39	74	90%	227	224	-1%
Nõmme	302	322	7%	1 187	1 290	9%
Pirita	203	266	31%	1 362	1 328	-2%
P-Tallinn	53	69	30%	840	568	-32%
Vanalinn	14	15	7%	2 468	3 132	27%

Tallinn	1 119	1 360	22%	1 060	1 044	-2%

Narva	28	49	75%	317	293	-8%
Pärnu	324	311	-4%	788	783	-1%
Tartu	392	329	-16%	716	732	2%
Eesti	5 108	5 608	10%	800	812	2%

Majade müügipakkumiste arvu muutus Tallinnas portaalis KV.EE 2012 ja 2013

Alustati korterite müüki ajaloolises Kristiine puitmajas

29.05.2013 Adaur.ee

Sildid: arhitekt, arhitektuur, Ave Klaser, ehitus, elamu, gaas, keskkond, Kesklinn, kinnisvara, koostöö, korter, Kristiine, maakler, Margit Sild, Marko Bäärs, muinsuskaitse, Muinsuskaitseamet, müük, nõudlus, Perton Ehitus, prognoos, Tallinn, USA, Uus Maa, väärtus

Puitmajade ehitamisele ja taastamisele spetsialiseerunud Perton Ehitus OÜ ja Kinnisvarabüroo Uus Maa on alustanud koostööd korterite müümisel rekonstrueeritavas majas Pardi tänav 4.

Pardi tänav asub Kristiine kesklinna-poolses osas. Taastatav hoone on kolmekorruseline nn Tallinna tüüpi kivitrepikojaga krohvitud puitmaja, mille on projekteerinud arhitekt Karl Tarvas. Omaaegsetest arhitektidest eristus Tarvas keskklassile suunatusega, pidades silmas inimesi, kes hindavad enam kodusoojust ja mugavust kui lopsakat dekoori ning esinduslikkust.

Kivist trepikoja, puidust vahelagede ja püstplankseintega hoone rekonstrueeritakse Perton Ehitus OÜ poolt täielikult. Majale paigaldatakse korralikud puitaknad ning trepikodades säilinud originaalkiviplaadid, käsipuud ja trepiastmed renoveeritakse. Eelkõige keskendutakse just maja korrastamisele, mitte ümberehitamisele. Maja juures on suur aed, kuhu leiab lisaks haljastusele koha ka laste mänguväljak ning autode parkimisala. Prognoositavad küttekulud saavad olema madalad, sest maja hakkab kütma oma gaasikatel.

“Pardi 4 korterelamu on hästi säilinud ja juba enne tööde algust heas seisukorras. Tööde käigus ehitame elamispinnaks katuse- ja soklikorruse, paigaldame saksa-tüüpi aknad ja ajastutruu ilmega peaukse. Hoovi tuleb 10 parkimiskohta ja avar õueala. Kolme korteri juurde hakkab kuuluma ka hekiga eraldatud oma hoovinurk,” kommenteeris projekti Perton Ehituse juhatuse liige Marko Bäärs.

Müügiga tegelevad Uus Maa staažikad maaklerid Ave Klaser ja Margit Sild. “Tallinna-tüüpi majad on väga unikaalsed – tegelikult ei leidu neid mitte kusagil mujal maailmas,” sõnas Margit Sild.

Ave Klaser lisas, et Kristiines on harva müügil kortereid sellistes majades, sest need on sealsete elanike seas väga hinnatud. Suurt nõudlust tõestab ka fakt, et juba eelmüügi ajal oli klientide huvi väga suur.

Majja tuleb 10 korterit üldpinnaga 29,7-67 m2 ning need sobivad inimestele, kes hindavad rahulikku aedlinna miljööd ja elukeskkonda kesklinna lähedal.

Ajalooliste hoonete taastamisele spetsialiseerunud Perton Ehitus OÜ on asutatud 2006. aastal. Ettevõttele on Muinsuskaitseameti poolt väljastatud tegevusluba arhitektuurimälestistega töötamiseks. 2012. aastal pärjati ettevõtte poolt taastatud Wismari 47 korterelamu Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti poolt tänukirjaga.

Enne käesolevat elamut on Perton Ehitus OÜ rekonstrueerinud/ehitanud 22 korterelamut, peamiselt Talllinnas.

Eelmise aasta eest deklareeriti ligikaudu 5,7 miljardit eurot tulu

28.05.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, eluase, eluasemelaen, Hannes Udde, intress, kindlustus, kontroll, koolitus, laen, maakond, Maksu- ja Tolliamet, maksud, pension, tulu, tulumaks, üür, üüritulu

Möödunud, 2012. aasta kohta esitati maksu- ja tolliametile 562 340 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2011. aastaga võrreldes 0,7% rohkem. Kokku deklareeriti 2012. aasta eest tulu 7,5% rohkem ehk ligikaudu 5,7 miljardit eurot. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi 10 400 eurot.

Elektrooniliselt täitis deklaratsiooni 95% esitajatest. Kõige aktiivsem oli e-deklaratsioonide täitmisel Järva maakond (96,1%) ja valdadest Kose vald (98,6%).

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 5,4 miljardit eurot. Keskmiselt deklareeriti palgatulu 2012. aasta eest 839 eurot kuu kohta, 2011. aastal oli keskmine palgatulu 787 eurot kuus.

„Eelmisel aastal kasvas oluliselt deklareeritud rendi- ja üüritulu, mida deklareeriti summas 7,7 miljonit eurot. Samuti kasvas välistulu ja investeerimiskonto deklareerimine,” ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. „Tore, et inimeste teadlikkus kasvab, et kogu teenitud tulu tuleb deklareerida,“ märkis Udde.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (52,6%), pensionidelt (21,1%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%). Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid (17,8%) ja vabatahtlik pensionikindlustus (3,4%).

Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti 6 deklaratsioonis, mis on 10 deklaratsiooni võrra vähem kui aasta tagasi.

Kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata tulumaksu 1888 deklaratsiooni alusel kokku 199 524 eurot. Tagastatud on tulumaks tänaseks 393 634 deklaratsiooni alusel kogusummas 90,5 miljonit eurot.

Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2012. aastal eluasemelaen või kui laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti neid deklaratsioone, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kui varasemate aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu juurde maksmise ja tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli ning füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest on tähtajaks 1. oktoober.

Kavandatakse kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum laiendamist

28.05.2013 Adaur.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Lasnamäe linnaosas Tondiraba asumis asuva kaubanduskeskuse laiendamist võimaldava detailplaneeringu koostamise algatamise.

Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse esitas OÜ Linnasaare Kinnisvara. Planeeritava maa-ala suurus on 8,53 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõiguse määramine kahe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubanduskeskuse ärihoone ehitamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Planeeritava maa-ala suurus on 8,53 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum laiendamiseks, ehitades ärimaa sihtotstarbega Mustakivi tee 13 kinnistule kaks kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubanduskeskuse ärihoonet. Mustakivi tee 13 kinnistu on praegu hoonestatud kahekorruselise kaubanduskeskusega.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks keskuse ala, linnaosa tõmbekeskus, kus on tihedalt põimunud korruselamute, ameti- ja valitsusasustuste, äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste, haljasalade, rekreatsioonialade jms maad. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Planeeritaval maa-alal kehtib detailplaneering, millega on kavandatud kaks transpordimaa ja 1 ärimaa sihtotstarbega krunt kuni 5 korruselise ärihoone teenindamiseks ja ehitamiseks. Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajadus on tingitud kinnistu omaniku soovist olemasolevat kaubanduskeskust laienda, et tõsta kaupade ja teenuste tarbimise kvaliteeti ning kättesaadavust ja luua uusi võimalusi vaba aja veetmiseks.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku koostanud K-Projekt AS.

Uus Maa alustab kinnisvaranõustamisega pangakontorites

28.05.2013 Adaur.ee

Sildid: Anne Pärgma, elamispind, eluase, Eve Soppe, kinnisvara, kliendipäev, kohus, konsultatsioon, kontor, koostöö, kvaliteet, laen, Lasnamäe, linnaosa, maakler, mõis, müük, pank, plaan, statistika, Swedbank, teenus, üür, Uus Maa, vahendus

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Swedbank alustavad igakuiste nõustamispäevadega, et pakkuda klientidele mitmekülgset kinnisvara- ja laenualast nõu ja abi. Esimene kliendipäev leiab aset täna, 28. mail Lasnamäe Mustakivi Keskuse Swedbanki kontoris kell 16.00-18.00.

Tasuta nõu saab küsida kõigil kinnisvaraga seotud teemadel, mis puudutavad oma vara müüki või üürile andmist ja sellele õige hinna määramist ning tehingu rahastamist laenu abil. Samuti aidatakse kõiki kinnisvaraostu ettevalmistamisel ja objektide leidmisel. Kõigile küsimustele vastavad ja soovitusi jagavad piirkonna parimad spetsialistid.

Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna tegevjuhi Eve Soppe sõnul on selliste nõustamispäevade näol tegemist suurepärase võimalusega valida endale kinnisvaramaakler läbi isikliku kohtumise ja saada tasuta konsultatsiooni piirkonna parimatelt spetsialistidelt. „Tegemist on väga hea kompleksteenusega, sest lisaks kinnisvara-alasele nõule on kliendile võimalust saada koheselt ka tulemuslikku laenunõustamist pangatöötajate poolt,“ lisas Soppe.

Swedbanki eralaenude osakonna valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul hindavad praegused kodulaenuvõtjad enda maksejõulisust reaalselt ning kohustusi võetakse väga mõistlikult. Vara valikul pööratakse tähelepanu eelkõige asukohale, seejärel on olulisel kohal kinnisvara hind ja kvaliteet.

„Pank on valmis klienti igakülgselt nõustama võimalikult jõukohase eluaseme valikul. Koostöös vahendajatega saame kliendile kindlasti abiks olla. Ka statistika näitab, et pea pooled tehingutest tehakse kinnisvaramaakleri vahendusel,“ lisas Pärgma.

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Swedbanki nõustamispäevad hakkavad toimuma kord kuus Lasnamäe Mustakivi Keskuse Swedbanki kontoris. Edaspidi on plaanis sarnaste koostööpäevadega alustada ka teistes linnaosades.

KredEx käendas üle 300 eluasemelaenu

28.05.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, elamu, eluase, eluasemelaen, käendus, korter, KredEx, laen, pangad, pere, portfell, üür, üürnik

Pangad väljastasid selle aasta esimeses kvartalis 354 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 17,3 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 23%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 33%.

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas I kvartalis 190 noort peret 1,2 mln euro ulatuses ning 163 noort spetsialisti 1 mln euro ulatuses. Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli 48 769 eurot.

Eluasemelaenu käendust kasutati esimeses kvartalis põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 646 leibkonda, kellest 15 011 on noored pered, 8563 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,184 1,185 1,186 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Jaemüügi kasv aprillis veidi aeglustus

Tondilosse on KIKi toel lammutatud 95 tuhande euro eest

Enampakkumisel südalinna äriruumid

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu avalik arutelu

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

Üüriäri KKK: Leppetrahv lepingu rikkumise eest – kas tohib?

Riigi Kinnisvara AS korraldab maaklerteenuse riigihanke infopäeva

Szolnoki kvartalisse kavandatakse moodsat kaubanduskeskust

Tondiraba asumisse kavandatakse võimsat spordi- ja vabaajakeskust

Tallinnas pakutakse müüa 1360 maja

Alustati korterite müüki ajaloolises Kristiine puitmajas

Eelmise aasta eest deklareeriti ligikaudu 5,7 miljardit eurot tulu

Kavandatakse kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum laiendamist

Uus Maa alustab kinnisvaranõustamisega pangakontorites

KredEx käendas üle 300 eluasemelaenu

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: