Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 08.2022

Tõnu ToomparkAugustis on alanud jahihooaeg üürikorteritele. Üürinõudluse poolel on nii tudengid kui Venemaa terrori eest Eestisse pagenud inimesed. Üürihinnad on kerkinud tavatult kõrgele tasemele. Karta on, et lähiperspektiivis on hinnatõus pigem jätkumas.

Jätkuvalt on aktuaalsed investorite küsimused:

  • Kas hetkel teha uusi investeeringuid praegu, kui veri on Kiievi tänavatel?
  • Kas hoida raha investeeringuteks tulevikus lootused odavamale ostuhinnale?
  • Kuidas suhestuvad korterite üürihinnad ja ostu-müügihinnad?
  • Millised on tootluse määra liikumise perspektiivid?
  • Millises segmendis ja millises suunas muutub üüripakkumine?
  • Millises segmendis ja millises suunas muutub üürinõudlus?
  • Kuidas suhestub üürihind kõrgesse inflatsiooniootusesse?
  • Kas peaks üürikorterite portfelli müüma ja kolima soojemasse kliimasse?
  • Kas jutud kinnisvara võimalikust hinnalangusest saavad tõeks?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Nordecon: 2022. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

NordeconVaatamata jätkuvalt keerulisele väliskeskkonnale olid 2022. aasta II kvartal ja I poolaasta kontsernile kokkuvõttes kasumlikud. Jätkus ka müügitulu kasv, mis tugineb suuresti eelmistel perioodidel sõlmitud ehituslepingute täitmisel.

Samas on jätkuv materjalide tarnete ebakindlus ja sisendhindade kiire kasv loonud olukorra, kus ehitustööde planeerimine on nii aja kui maksumuse osas väga keeruline. Koos üldise raske majanduskeskkonnaga sunnib see nii era- kui ka avalikku sektorit investeeringuid pigem edasi lükkama. Just avaliku sektori investeeringute mahu vähenemine, eriti teede- ja infrastruktuuri ehituses, avaldab lühemas ja ka pikemas perspektiivis otsest mõju nii kontserni müügitulule, kasumlikkusele kui ka teostamata tööde portfell mahule.

Kontserni 2022. aasta I poolaasta müügitulu oli 149 256 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes müügitulu ligikaudu 27%. Müügitulu kasv tugineb hoonete segmendi kasvule, rajatiste segmendi müügitulu on eelmise aasta võrreldava perioodiga vähenenud.

Kontserni brutokasumlikkus oli  2022. aasta I poolaastal 2,1% ning II kvartalis 2,5%. Nii I poolaasta kui ka II kvartali kasum teeniti hoonete segmendis. Kui hoonete segmendi kasumlikkust on vaatamata sisendhindade kasvule ja materjalide tarneprobleemidele suudetud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga parandada, siis rajatiste osas on kasumlikkuse parandamine ülimalt keeruline. Peamine tellija, Transpordiamet, on tühistanud mitmed juba välja kuulutatud hanked ning on oluliselt vähendatud käesoleva aasta investeeringute mahtu. See mõjutab oluliselt kõrgete püsikuludega segmendi tulemust.

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2022 oli 220 687 tuhat eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 18%.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.06.2022 31.12.2021
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 4 967 9 031
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 60 574 48 091
Ettemaksed 8 181 4 947
Varud 27 560 25 637
Käibevara kokku 101 282 87 706
 
Põhivara
 
Pikaajalised finantsinvesteeringud 76 76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 623 9 206
Kinnisvarainvesteeringud 8 233 5 599
Materiaalne põhivara 17 774 17 433
Immateriaalne põhivara 15 081 15 051
Põhivara kokku 49 787 47 365
VARA KOKKU 151 069 135 071
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 353 16 289
Võlad hankijatele 68 810 57 324
Muud võlad 7 944 7 459
Ettemaksed 15 398 11 539
Eraldised 1 395 707
Lühiajalised kohustused kokku 110 900 93 318
 
Pikaajalised kohustused
 
Laenukohustused 6 824 7 405
Võlad hankijatele 3 987 4 178
Eraldised 1 856 2 044
Pikaajalised kohustused kokku 12 667 13 627
KOHUSTUSED KOKKU 123 567 106 945
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 689 1 948
Jaotamata kasum 5 413 6 341
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 24 010 25 197
Mittekontrolliv osalus 3 492 2 929
OMAKAPITAL KOKKU 27 502 28 126
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 151 069 135 071


Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 6k 2022 II kv 2022 6k 2021 II kv 2021 2021
Müügitulu  149256  80803  117966  68979  288534
Müüdud toodangu kulu -146075 -78769 -116660 -67580 -284513
Brutokasum 3 181 2 034 1 306 1 399 4 021
     
Turunduskulud -186 -115 -214 -108 -559
Üldhalduskulud -3 118 -1 513 -2 833 -1 362 -6 053
Muud äritulud 1 856 103 127 92 519
Muud ärikulud -276 -2 -29 -6 -2 264
Ärikasum (kahjum) 1 457 507 -1 643 15 -4 336
     
Finantstulud  146  79  537  132  958
Finantskulud -1 377 -43 -665 -376 -1 320
Finantstulud ja –kulud kokku -1 231 36 -128 -244 -362
     
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 226 543 -1 771 -229 -4 698
Tulumaks -200 -200 -619 -250 -808
Puhaskasum (kahjum) 26 343 -2 390 -479 -5 506
 
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
         
Realiseerumata kursivahed -259 -413 406 587 -475
Kokku muu koondkasum (kahjum) -259 -413 406 587 -475
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) -233  -70 -1 984 108 -5 981
     
 Puhaskasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -928 -10 -2 148 -584 -6 310
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 954 353 -242 105 804
Kokku puhaskasum (kahjum) 26 343 -2 390 -479 -5 506
Koondkasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -1 187 -423 -1 742 3 -6 785
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 954 353 -242 105 804
Kokku koondkasum (kahjum) -233 -70 -1 984 108 -5 981
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,03 -0,00 -0,07 -0,02 -0,20
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,03 -0,00 -0,07 -0,02 -0,20


Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2022 6k 2021
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 177 608 142 892
Maksed hankijatele -162 328 -124 977
Makstud käibemaks -4 447 -4 387
Maksed töötajatele ja töötajate eest -12 476 -13 075
Makstud tulumaks -312 -616
Netorahavoog äritegevusest -1 955 -163
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -97 -104
Materiaalse põhivara müük 322 158
Immateriaalse põhivara soetamine 0 -16
Antud laenud -9 -25
Antud laenude laekumised 11 60
Saadud dividendid 6 0
Saadud intressid 6 4
Netorahavoog investeerimistegevusest 239 77
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 1 870 1 418
Saadud laenude tagasimaksed -1 605 -1 243
Rendimaksed -1 790 -1 574
Makstud intressid -428 -545
Makstud dividendid -391 -2 814
Muud maksed -4 0
Netorahavoog finantseerimistegevusest -2 348 -4 758
Rahavoog kokku -4 064 -4 844
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 9 031 12 576
Valuutakursimuutused 0 0
Raha jäägi muutus -4 064 -4 844
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 4 967 7 732


Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2022. aasta I poolaastal oli 3 181 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 1 306  tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kontserni brutokasumlikkus paranenud, moodustades I poolaastal 2,1% (I poolaasta 2021: 1,1%) ning II kvartalis 2,5% (II kvartal 2021: 2,0%). Nii poolaasta kui ka II kvartali kasum teeniti hoonete segmendis, kus kasumlikkus moodustas I poolaastal 3,8% ning II kvartalis 3,4% (I poolaasta 2021. 2,5% ja II kvartal 20221: 2,8%). Rajatiste segmendi tulemus oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga nõrgem, nii I poolaasta kui ka II kvartal olid kahjumlikud vastavalt -6,4% ja -0,3% (I poolaasta 2021: -0,5% ja II kvartal 2021: 3,2%). Kui hoonete segmendi kasumlikkust on vaatamata sisendhindade kasvule ja materjalide tarneprobleemidele suudetud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga parandada, siis rajatiste osas on kasumlikkuse parandamine ülimalt keeruline. Peamine tellija, Transpordiamet, on tühistanud mitmed juba välja kuulutatud hanked ning on oluliselt vähendatud käesoleva aasta investeeringute mahtu. See mõjutab oluliselt kõrgete püsikuludega segmendi tulemust.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2022. aasta I poolaastal 3 118 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 10% (I poolaasta 2021: 2 833 tuhat eurot), kulude kasv tuleneb ostetud teenuste ja kaupade üldisest kallinemisest. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,0% (I poolaasta 2021: 2,2%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2022. aasta I poolaastal 1 457 tuhat eurot (I poolaasta 2021: kahjum -1 643 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 158 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 92 tuhat eurot). Swencn AB võlausaldajate poolt heakskiidetud saneerimiskava kohaselt kuulub võlausaldajatele tasumiseks 25% esitatud nõuetest, mille tulemusena on aruandeperioodil kajastatud muu ärituluna 1 560 tuhat eurot.

Kontserni finantskulusid mõjutas oluliselt Ukrainas asuvale sidusettevõttele V.I. Center TOV antud laenu allahindlus summas 825 tuhat eurot. Antud laenu õiglase väärtuse hindamise aluseks on võetud 2021. aasta lõpu seisuga rahvusvaheliselt tunnustatud sõltumatu hindaja poolt koostatud hindamisaktide sisendid,  kuna puuduvad uuemad usaldusväärsed andmed. Allahindluse vajadus on tekkinud lähtudes arendusprojekti realiseerimise ajafaktorist ehk arendusprojektide valmimise edasilükkumisest.

Kontserni puhaskasumiks kujunes 26 tuhat eurot (I poolaasta 2021: kahjum 2 390 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa moodustas kahjum 928 tuhat eurot (I poolaasta 2021: kahjum 2 148 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2022. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas -1 955 tuhat eurot (I poolaasta 2021: -163 tuhat eurot). Järjest enam mõjutab rahavoogusid vajadus tasuda materjalide ettemakseid, seda nii seoses materjalide kiire kallinemisega kui ka jätkuvate tarneraskuste tõttu. Seda olukorras, kus nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes ettemaksude saamise võimalus puudub. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.

Investeerimistegevuse rahavoog 2022. aasta I poolaastal oli 239 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 77 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 97 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 120 tuhat eurot) ja materiaalse põhivara müügist summas 322 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 158 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2022. aasta I poolaastal oli -2 348 tuhat eurot (I poolaasta 2021: -4 758 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed. Saadud laenud moodustasid kokku 1 870 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2021: 1 418 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 1 605  tuhat eurot (I poolaasta 2021: 1 243 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 1 790 tuhat eurot (I poolaastal 2021: 1 574 tuhat eurot). Dividende maksti 2022. aasta I poolaastal 391 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 2 814 tuhat eurot).

Seisuga 30.06.2022 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid  4 967 tuhat eurot (30.06.2021: 7 732 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja  6k 2022 6k 2021 6k 2020 2021
Müügitulu, tuhat eurot 149 256 117 966 136 798 288 534
Müügitulu muutus 27% -14% 36% -2,5%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 26 -2 390 1 419 -5 506
Puhaskasum (-kahjum) emae/v aktsionäridele, tuhat eurot -928 -2 148 -156 -6 310
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 31 528 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot -0,03 -0,07 0,00 -0,20
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,1% 2,4% 2,8% 2,1%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,0% 2,2% 2,8% 2,1%
EBITDA, tuhat eurot 3 158 92 3 694 -797
EBITDA määr müügitulust 2,1% 0,1% 2,7% -0,3%
Brutokasumi määr müügitulust 2,1% 1,1% 4,4% 1,4%
Ärikasumi määr müügitulust 1,0% -1,4% 1,5% -1,5%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 0,9% -1,4% 1,5% -1,6%
Puhaskasumi määr müügitulust 0,0% -2,0% 1,0% -1,9%
Investeeritud kapitali tootlus 1,2% -2,1% 3,3% -6,5%
Omakapitali tootlus 0,1% -6,9% 4,1% -16,8%
Omakapitali osakaal 18,2% 22,6% 25,8% 20,8%
Vara tootlus 0,0% -1,7% 1,1% -4,1%
Finantsvõimendus 37,2% 31,4% 26,8% 28,3%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 0,91 0,97 1,00 0,94
  30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020 31.12.2021
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 220 687 269 448 187 018 266 856


Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on vähenenud. 2022. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 3% kogu müügitulust. Tingituna Venemaa sõjalisest sissetungist Ukrainasse, on kontserni tütarettevõtte Eurocon Ukraine TOV tegevus olulises osas ajutiselt peatatud. II kvartalis jätkati tööd ühe projektiga Kiievis. Ukraina müügitulu moodustas aruandeperioodil 578 tuhat eurot. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Kontsern tegutseb projektipõhiselt ka Lätis, kus aruandeperioodil ehitati tuuleparki.

  6k 2022 6k 2021 6k 2020 2021
Eesti 97% 96% 88% 94%
Läti 2% 0% 0% 1%
Soome 1% 3% 5% 3%
Ukraina 0% 1% 1% 2%
Rootsi 0% 0% 6% 0%

Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated kontserni tegutsemisturgudele“.

2022. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2022. aasta I poolaasta müügitulu oli 149 256 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 117 966 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 27%. Müügitulu suurenemine tuleneb hoonete segmendi müügitulu kasvust (40%). Rajatiste segmendi müügitulu on eelmise aasta võrreldava perioodiga vähenenud 21%. Rajatiste müügitulu vähenemine on otseselt seotud peamise tellija, Transpordiameti, poolsete investeeringute vähendamisega, mille põhjuseks on Ukraina sõja mõjudest tulenev erakordselt kiire sisendhindade kallinemine.

Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka kontserni müügitulu jaotusele. 2022. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 128 430 ja 20 703 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 91 557 ja 26 217 tuhat eurot.

Tegevussegmendid 6k 2022 6k 2021 6k 2020 2021
Hooned 84% 78% 81% 75%
Rajatised 16% 22% 19% 25%


Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud kõikide hoonete ehituse alamsegmentide mahud. Sisuliselt võrdse osakaaluga on korterelamute, ärihoonete ja ühiskondlike hoonete alamsegmendid ning mõnevõrra tagasihoidlikum on  tööstus- ja laohoonete alamsegmendi käive.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Ülemiste Citys, asuv Alma Tominga nimelise LEED kuldsertifikaadiga ärimaja ning Tallinna lähedal asuvasse Rae valda ehitatav IKEA kontseptsioonipood.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi mahud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud. Aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tartu Ülikooli kliinikum ja Kaitsepolitseiameti peahoone ehitus Tallinnas ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal.

Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb valdavalt kolmandatele osapooletele ehitatavatest korterelamutest. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Tallinnas Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja ja Luccaranna elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Samas suureneb ka omaarenduste maht (kajastub korterelamute segmendis). Kontsern jätkab omaarendustega nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil jätkus Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.eeelurajooni arenduse ehitus. Tallinnas toimub Nõmmel asuva Kivimäe Süda uue elurajooni kruntide arendus ning alustatud on II etapi, korterelamu ehituse ettevalmistusega (https://www.kivimaesuda.ee). Alustati ka Pärnus asuva Seileri Kvartali projekteerimisega (https://seileri.ee). Omaarenduste müügitulu moodustas aruandeperioodil 6 335 tuhat eurot (I poolaasta 2021: 0 eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi osakaal hoonete segmendis on 2021. aasta I poolaastaga võrreldes kasvanud. Suurim töös olev objekt on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks, millele lisanduvad väiksema mahulised objektid, näiteks tootmishoone ehitamine Kurna teel Harjumaal.

Hoonete segment 6k 2022 6k 2021 6k 2020 2021
Korterelamud 30% 30% 27% 29%
Ühiskondlikud hooned 28% 30% 34% 28%
Ärihooned 26% 31% 30% 29%
Tööstus- ja laohooned 16% 9% 9% 14%

Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud. Käibe moodustavad 2021. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine, millest suurimad on: Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kärevere- Kardla lõigu 2+2 möödasõidualade ehitamine ja Tallinnas Vanasadama D-terminaliga piirneva välisruumi projekteerimine- ja ehitamine. Samuti 2022. aastal sõlmitud väiksemad, 2-3 mln. euro suurused lepingud. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva maakonnas.

Kontsern on olnud edukas väikesadamate ehitushangetel. Aruandeperioodil teostati töid Roomassaare sadama kai laienduse ning Kalana sadama ehitusel, mis moodustavad olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust. Muude rajatiste müügitulu moodustub olulises osas Vanessa tuulepargi ehitusest Lätis.

Rajatiste segment 6k 2022 6k 2021 6k 2020 2021
Teedeehitus ja –hooldus 81% 86% 80% 87%
Muud rajatised 14% 4% 14% 6%
Insenerehitus (s.h. vesiehitus) 5% 5% 5% 4%
Keskkonnaehitus 0% 5% 1% 3%


Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2022 oli 220 687 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht vähenenud 18%. I poolaastal sõlmiti uusi lepingud kokku 89 661 tuhande euro väärtuses (I poolaasta 2021: 174 820 tuhat eurot), seal hulgas II kvartalis 26 494 tuhande eurot (II kvartal 2021: 69 938 tuhat eurot). Seoses Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse ning sellest tulenevalt kehtestatud sanktsioonidega Venemaale ja Valgevenele, on tekkinud ehitusmaterjalide, peamiselt metalli, puidu ja naftapõhiste toodete, tarneraskused, mis lisaks avaldab otsest mõju ka materjalide hindadele. Materjalide hinnatõus on põhjustanud arendusprojektides järsu kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise. Nagu eelpool mainitud, siis on oluliselt vähenenud Transpordiameti investeeringute maht, mis avaldub ka kontserni tööde portfellis rajatiste segmendi mahtude vähenemises.

  30.06.2022 30.06.2021 30.06.2020 31.12.2021
Teostamata tööde maht, tuhat eurot  220 687  269 448  187 018 266 856

Tööde portfellis jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel ei ole toimunud olulisi muutusi, endiselt on ülekaalus hoonete segmendiga seotud projektid, mis moodustavad 85% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 15% (30.06.2021: vastavalt 79% ja 21%). Võrreldes seisuga 30.06.2021 on toimunud vähenemine nii hoonete kui rajatiste segmendi tööde portfellis vastavalt 9% ja 21%.

II kvartalis sõlmitud suuremahulisemad lepingud olid:

  •  Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 14 600 tuhat eurot.
  •  Tartus, Kandikülas asuva Männiku ärihoone projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 900 tuhat eurot.
  •  Leedus Telšiai linna lähedusse rajatava tuulepargi tuulikute vundamentide ehitamine, maksumusega ligikaudu 3 000 tuhat eurot.

Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, s.h. 2023. aastasse üleminevat mahtu, prognoosib kontserni juhtkond 2022. aastal tegevusmahtude  kasvu võrreldes 2021. aastaga.  Materjalide ja energiakandjate hinnatõusust ja tööjõukulude kasvust tingitud sisendhindade kasv avaldab jätkuvalt survet kasumimarginaalile. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Sisendhindade riski maandamiseks on eratellijatega sõlmitud avatud eelarvega lepinguid, milles fikseeritakse peatöövõtja kasumimarginaal. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2022. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 671 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 437 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 1%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

  6k 2022 6 k 2021 6k 2020 2021
ITP 437 426 442 434
Töölised 234 254 265 251
Keskmine kokku 671 680 707 685

Kontserni 2022. aasta I poolaastal tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 12 936 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 12 020 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud ligikaudu 8%, mis on tingitud palkade kasvust.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2022. aasta I poolaastal 75 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 25 tuhat eurot (I poolaasta 2021: vastavalt 75 tuhat eurot ja 25 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2022. aasta I poolaastal  202 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 67 tuhat eurot (I poolaasta 2021: vastavalt 182 tuhat eurot ja 60 tuhat eurot

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

  6k 2022 6k 2021 6k 2020 2021
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot 470,0 403,3 385,7 420,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 16,5% 4,6% 20,0% -0,5%
Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot 12,8 10,9 9,7 11,5
Muutus võrreldava perioodi suhtes, % 17,6% 12,7% 3,7% 5,5%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ja tööjõukulude nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, suurenemise põhjuseks on peamiselt müügitulu kasv.

NCN investor presentation Q2_2022

Nordecon_Aruanne_2Q_2022

KV.EE: Majade müügipakkumiste arvu kasv teatab trendi muutusest

Kinnisvaraportaalis KV.EE pakuti juulis 2022. a müügiks 1655 maja Harju maakonnas. Aastataguse 1374 pakkumisega võrreldes oli tänavune majade müügipakkumiste arv 20% suurem. Majade keskmine müügipakkumiste hind oli 2179 €/m². See on eelmise aasta hinnast 1640 €/m² kolmandiku võrra rohkem.

Majade müügipakkumiste hinnad on vähemalt kahekohalise protsendimäära võrra kasvanud kõikides vaadeldavates Harjumaa piirkondades. Ainus erand on Keila, kus tänavune majade pakkumishind kinnisvaraportaalis KV.EE 1301 €/m² jääb eelmisele aastale 7% alla.

Hindade liikumisest olulisem on pakkumiste arvu trendi muutus. Veel mõned kuud tagasi sai raporteerida pakkumiste arvu vähenemisest ehk kinnisvara müügipakkumiste defitsiidist. Nüüd on pakkumiste arv asunud kasvama. Majade müügipakkumiste arv on aastatagusega võrreldes märgatavalt suurenenud enamikus Harjumaa piirkondades.

Pakkumiste arvu suurenemine kinnisvaraportaalis KV.EE võiks olla üks märk, mis teatab üleloomulikult kiire hinnatõusu trendi pidurdumisest.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maja / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maja / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
07.2021 07.2022 Muutus, % 07.2021 07.2022 Muutus, %
Harjumaa 1 374 1 655 20% 1 640 2 179 33%
Anija vald 25 21 -16% 1 152 1 620 41%
Harku vald 160 156 -3% 1 716 2 164 26%
Jõelähtme vald 64 109 70% 1 658 2 624 58%
Keila 16 19 19% 1 397 1 301 -7%
Kiili vald 17 83 388% 1 810 2 470 36%
Kose vald 28 34 21% 1 173 1 397 19%
Kuusalu vald 42 38 -10% 1 373 1 583 15%
Loksa 5 5 0% 538 1 426 165%
Lääne-Harju vald 68 95 40% 1 195 1 677 40%
Maardu 43 67 56% 1 527 2 173 42%
Raasiku vald 7 23 229% 1 136 2 002 76%
Rae vald 106 92 -13% 1 920 2 519 31%
Saku vald 64 51 -20% 1 381 2 266 64%
Saue vald 165 174 5% 1 283 1 812 41%
Tallinn 440 532 21% 1 800 2 202 22%
Viimsi vald 124 156 26% 1 997 2 684 34%
Eesti 3 741 4 177 12% 1 108 1 494 35%
Harjumaa 1 374 1 655 20% 1 640 2 179 33%
Tallinn 440 532 21% 1 800 2 202 22%
Tartu 189 219 16% 1 232 1 574 28%
Pärnu 183 194 6% 1 105 1 442 30%
Narva 39 37 -5% 457 675 48%
Rakvere 36 42 17% 839 1 020 22%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Nordecon: 2022 II quarter and 6 months consolidated interim report (unaudited)

NordeconDespite the continued difficult external environment, the second quarter and first half of 2022 were overall profitable for the group. The increase in sales revenue also continued, which is largely based on the fulfillment of construction contracts concluded in previous periods.

At the same time, the ongoing uncertainty of material supplies and the rapid increase in input prices have created a situation where planning construction works is very difficult both in terms of time and cost. This, together with the general difficult economic environment, forces both the private and public sector to postpone investments. It is the decrease in the volume of public sector investments, especially in road and infrastructure construction, that in the short and long term has a direct impact on the group’s sales revenue, profitability, and the volume of the order book.

The group’s sales revenue for the first half of 2022 was 149,256 thousand euros. Compared to the same period last year, sales revenue increased by approximately 27%. The increase in sales revenue is based on the growth of the Buildings segment, the sales revenue of the Infrastructure segment has decreased compared to the same period last year.

The group’s gross profitability was 2.1% in the first half of 2022 and 2.5% in the second quarter. The profit of both the first half of the year and the second quarter was earned in the Buildings segment. While the profitability of the Buildings segment has, despite the increase in input prices and material supply problems, improved compared to the same period last year, it is extremely difficult to achieve the same in the Infrastructure segment. The main customer, the Transport Administration, has cancelled several already announced tenders and the volume of this year’s investments has been significantly reduced. This significantly affects the result of the segment with high fixed costs.

As of 30 June 2022, the volume of the group’s order book was 220,687 thousand euros, which has decreased by 18% compared to the same period last year.

Condensed consolidated interim statement of financial position

€’000 30 June 2022 31 December 2021
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 4,967 9,031
Trade and other receivables 60,574 48,091
Prepayments 8,181 4,947
Inventories 27,560 25,637
Total current assets 101,282 87,706
Non-current assets  
Other investments 76 76
Trade and other receivables 8,623 9,206
Investment property 8,233 5,599
Property, plant and equipment 17,774 17,433
Intangible assets 15,081 15,051
Total non-current assets 49,787 47,365
TOTAL ASSETS 151,069 135,071
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 17,353 16,289
Trade payables 68,810 57,324
Other payables 7,944 7,459
Deferred income 15,398 11,539
Provisions 1,395 707
Total current liabilities 110,900 93,318
Non-current liabilities  
Borrowings 6,824 7,405
Trade payables 3,987 4,178
Provisions 1,856 2,044
Total non-current liabilities 12,667 13,627
TOTAL LIABILITIES 123,567 106,945
EQUITY
Share capital 14,379 14,379
Own (treasury) shares (660) (660)
Share premium 635 635
Statutory capital reserve 2,554 2,554
Translation reserve 1,689 1,948
Retained earnings 5,413 6,341
Total equity attributable to owners of the parent 24,010 25,197
Non-controlling interests 3,492 2,929
TOTAL EQUITY 27,502 28,126
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 151,069 135,071


Condensed consolidated interim statement of comprehensive income

€’000  H1 2022 Q2 2022  H1 2021  Q2 2021 2021
Revenue  149,256 80,803 117,966 68,979 288,534
Cost of sales (146,075) (78,769) (116,660) (67,580) (284,513)
Gross profit  3,181 2,034 1,306 1,399 4,021
     
Marketing and distribution expenses (186) (115) (214) (108) (559)
Administrative expenses (3,118) (1,513) (2,833) (1,362) (6,053)
Other operating income 1,856 103 127 92 519
Other operating expenses (276) (2) (29) (6) (2,264)
Operating profit (loss) 1,457 507 (1,643) 15 (4,336)
     
Finance income 146 79 537 132 958
Finance costs (1,377) (43) (665) (376) (1,320)
Net finance income (costs) (1,231) 36 (128) (244) (362)
     
Profit (loss) before income tax 226 543 (1,771) (229) (4,698)
Income tax expense (200) (200) (619) (250) (808)
Profit (loss) for the period 26 343 (2,390) (479) (5,506)
 
Other comprehensive income (expense):
Items that may be reclassified subsequently to profit or loss
         
Exchange differences on translating foreign operations (259) (413) 406 587 (475)
Total other comprehensive income (expense)  (259) (413) 406 587 (475)
TOTAL COMPREHENSIVE INCOME (EXPENSE) (233) (70) (1,984) 108 (5,981)
     
Profit (loss) attributable to:          
– Owners of the parent (928) (10) (2,148) (584) (6,310)
– Non-controlling interests 954 353 (242) 105 804
Profit (loss) for the period 26 343 (2,390) (479) (5,506)
Comprehensive income (expense) attributable to:          
– Owners of the parent (1,187) (423) (1,742) 3 (6,785)
– Non-controlling interests 954 353 (242) 105 804
Comprehensive income (expense) for the period (233) (70) (1,984) 108 (5,981)
     
Earnings per share attributable to owners of the parent:          
Basic earnings per share (€) (0.03) (0.00) (0.07) (0.02) (0.20)
Diluted earnings per share (€) (0.03) (0.00) (0.07) (0.02) (0.20)


Condensed consolidated interim statement of cash flows

€’000 H1 2022 H1 2021
Cash flows from operating activities    
Cash receipts from customers 177,608 142,892
Cash paid to suppliers (162,328) (124,977)
VAT paid (4,447) (4,387)
Cash paid to and for employees (12,476) (13,075)
Income tax paid (312) (616)
Net cash used in operating activities (1,955) (163)
Cash flows from investing activities    
Paid on acquisition of property, plant and equipment (97) (104)
Proceeds from sale of property, plant and equipment 322 158
Paid on acquisition of intangible assets 0 (16)
Loans provided (9) (25)
Repayments of loans provided 11 60
Dividends received 6 0
Interest received 6 4
Net cash from investing activities 239 77
Cash flows from financing activities    
Proceeds from loans received 1,870 1,418
Repayments of loans received (1,605) (1,243)
Lease payments made (1,790) (1,574)
Interest paid (428) (545)
Dividends paid (391) (2,814)
Other payments (4) 0
Net cash used in financing activities (2,348) (4,758)
Net cash flow (4,064) (4,844)
Cash and cash equivalents at beginning of period 9,031 12,576
Effect of movements in foreign exchange rates 0 0
Decrease in cash and cash equivalents (4,064) (4,844)
Cash and cash equivalents at end of period 4,967 7,732


Financial review

Financial performance

Nordecon ended the first half of 2022 with a gross profit of €3,181 thousand (H1 2021: €1,306 thousand) and gross margins that were higher than a year earlier: 2.1% for the first half-year (H1 2021: 1.1%) and 2.5% for the second quarter (Q2 2021: 2.0%). The group’s gross profit for both the first half and second quarter of 2022 was earned in the Buildings segment, which delivered gross margins of 3.8% for the half-year and 3.4% for the second quarter (H1 2021: 2.5% and Q2 20221: 2.8%). The Infrastructure segment’s performance was weaker than in the same period last year, with negative gross margins for both the first half-year and second quarter: (6.4)% and (0.3)%, respectively (H1 2021: (0.5)% and Q2 2021: 3.2%). The Buildings segment has been able to increase its profitability compared with a year earlier despite growth in input prices and disruptions in the supply of materials. For the Infrastructure segment, improvement of profitability is much more difficult. Its largest customer, the Transport Administration, has cancelled several announced procurements and made significant cutbacks in its investments in 2022. This has had a significant effect on the performance of our Infrastructure segment whose fixed costs are high.

The group’s administrative expenses for the first half of 2022 amounted to €3,118 thousand. Compared with the same period last year, administrative expenses grew by around 10% (H1 2021: €2,833 thousand) due to general growth in the cost of goods and services. The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) declined year on year, decreasing to 2.0% (H1 2021: 2.2%).

The group ended the first half of 2022 with an operating profit of €1,457 thousand (H1 2021: an operating loss of €1,643 thousand). EBITDA for the period amounted to €3,158 thousand (H1 2021: €92 thousand). According to the restructuring plan approved by the creditors of Swencn AB, the claims of the entity’s creditors are to be settled to the extent of 25%. As a result, the group recognised other income of €1,560 thousand in the reporting period.

The group’s finance costs were significantly affected by the write-down of a loan provided to the group’s Ukrainian associate V.I. Center TOV by €825 thousand. Due to the lack of more recent reliable data, the fair value of the loan was measured using the inputs of the valuation reports issued at the end of 2021 by an internationally recognised independent appraiser. The asset had to be written down due to the time factor, i.e. the deferral of the completion of the development projects.

The group earned a net profit of €26 thousand (H1 2021: a net loss of €2,390 thousand). The net loss attributable to owners of the parent, Nordecon AS, was €928 thousand (H1 2021: a net loss of €2,148 thousand).

Cash flows

Operating activities produced a net cash outflow of €1,955 thousand the first half of 2022 (H1 2021: an outflow of €163 thousand). Operating cash flow is increasingly affected by the need to make prepayments to materials suppliers, which have grown due to spikes in materials prices and continuing supply disruptions, in a situation where the contracts signed with both public and private sector customers do not require them to make advance payments. Cash inflow is also reduced by contractual retentions, which extend from 5 to 10% of the contract price and are released at the end of the construction period only.

Investing activities resulted in a net cash inflow of €239 thousand (H1 2021: an inflow of €77 thousand). The largest items were payments made to acquire property, plant and equipment of €97 thousand (H1 2021: €120 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment of €322 thousand (H1 2021: €158 thousand).

Financing activities generated a net cash outflow of €2,348 thousand (H1 2021: an outflow of €4,758 thousand). The largest items were cash flows related to loans and leases. Proceeds from loans received totalled €1,870 thousand, consisting of the use of the overdraft facility and development loans (H1 2021: €1,418 thousand). Repayments of loans received totalled €1,605 thousand, consisting of regular repayments of long-term investment and development loans (H1 2021: €1,243 thousand). Lease payments totalled €1,790 thousand (H1 2021: €1,574 thousand). Dividends paid in the first half of 2022 amounted to €391 thousand (H1 2021: €2,814 thousand).

The group’s cash and cash equivalents at 30 June 2022 totalled €4,967 thousand (30 June 2021: €7,732 thousand).

Key financial figures and ratios

Figure/ratio H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
Revenue (€’000) 149,256 117,966 136,798 288,534
Revenue change 27% (14)% 36% (2.5)%
Net profit (loss) (€’000) 26 (2,390) 1,419 (5,506)
Net profit (loss) attributable to owners of the
parent (€’000)
(928) (2,148) (156) (6,310)
Weighted average number of shares 31,528,585 31,528,585 31,528,585 31,528,585
Earnings per share (€) (0.03) (0.07) 0.00 (0.20)
Administrative expenses to revenue 2.1% 2.4% 2.8% 2.1%
Administrative expenses to revenue (rolling) 2.0% 2.2% 2.8% 2.1%
EBITDA (€’000) 3,158 92 3,694 (797)
EBITDA margin 2.1% 0.1% 2.7% (0.3)%
Gross margin 2.1% 1.1% 4.4% 1.4%
Operating margin 1.0% (1.4)% 1.5% (1.5)%
Operating margin excluding gain on asset sales 0.9% (1.4)% 1.5% (1.6)%
Net margin 0.0% (2.0)% 1.0% (1.9)%
Return on invested capital 1.2% (2.1)% 3.3% (6.5)%
Return on equity 0.1% (6.9)% 4.1% (16.8)%
Equity ratio 18.2% 22.6% 25.8% 20.8%
Return on assets 0.0% (1.7)% 1.1% (4.1)%
Gearing 37.2% 31.4% 26.8% 28.3%
Current ratio 0.91 0.97 1.00 0.94
  30 June 2022 30 June 2021 30 June 2020 31Dec 2021
Order book (€’000) 220,687 269,448 187,018 266,856


Performance by geographical market

The group’s revenues from outside Estonia have decreased. In the first half of 2022, foreign markets accounted for around 3% of total revenue. Due to Russia’s military invasion of Ukraine, full-scale operations of the group’s Ukrainian subsidiary Eurocon Ukraine TOV have been temporarily suspended: in the second quarter the subsidiary continued work on one building project in Kiev. Ukrainian revenues for the period amounted to €578 thousand. The group did not generate any revenue and had no ongoing construction contracts in the Swedish market. The group also operates on a project basis in Latvia where it was building a wind farm in the reporting period.

  H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
Estonia 97% 96% 88% 94%
Latvia 2% 0% 0% 1%
Finland 1% 3% 5% 3%
Ukraine 0% 1% 1% 2%
Sweden 0% 0% 6% 0%

Geographical diversification of the revenue base is a consciously deployed strategy by which we mitigate the risks resulting from excessive reliance on a single market. However, conditions in some of our chosen foreign markets are also volatile and noticeably affect our current results. Increasing the contribution of foreign markets is one of Nordecon’s strategic goals.

Performance by business line

Segment revenues

The group’s revenue for the first half of 2022 was €149,256 thousand, roughly 27% larger than a year earlier when revenue amounted to €117,966 thousand. Revenue growth was attributable to the revenue of the Buildings segment, which grew by 40%. The revenue of the Infrastructure segment decreased by 21%. The decline in revenue generated by the Infrastructure segment is attributable to the cutback in investments made by the largest customer, the Transport Administration, due to the spike in input prices triggered by the impacts of the war in Ukraine.

The low volumes of infrastructure construction that are affecting the entire construction market also influence the group’s revenue structure. In the first half of 2022, the Buildings and the Infrastructure segment generated revenue of €128,430 thousand and €20,703 thousand, respectively. The corresponding figures for the first half of 2021 were €91,557 thousand and €26,217 thousand.

Revenue by operating segment H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
Buildings 84% 78% 81% 75%
Infrastructure 16% 22% 19% 25%


Subsegment revenues

In the Buildings segment, the revenues of all subsegments grew compared with the same period last year. The revenue contributions of the apartment, the commercial and the public buildings subsegments were practically equal while the revenue contribution of the industrial and warehouse facilities subsegment was somewhat smaller.

The largest projects under construction in the commercial buildings subsegment were the LEED Gold compliant Alma Tomingas office building in Ülemiste City in Tallinn and an IKEA store in Rae rural municipality near Tallinn.

The revenue of the public buildings subsegment has increased significantly year on year. The largest projects in progress during the period were construction works in the Medical Campus of the Tartu University Hospital in Tartu, the construction of the main building of the Estonian Internal Security Service in Tallinn and the design and construction of storage facilities and utility networks for the Centre for Defence Investment in Harju county.

The apartment buildings subsegment earns most of its revenue from the construction of apartment buildings for third parties. During the period under review, the largest of them were the design and construction of the first two phases of the Kalaranna quarter in Tallinn and the design and the construction of the Tiskreoja and Luccaranna housing estates on the western border of Tallinn.

The volume of our own development operations (reported in the apartment buildings subsegment), however, continues to grow as well. We have development projects in both Tallinn and Tartu. During the period, work continued on the construction of the Mõisavahe Kodu housing estate in Tartu (https://moisavahe.ee) and the development of plots for Kivimäe Süda, a new housing estate in the Nõmme district in Tallinn, where we have started preparations for phase 2 – the construction of an apartment building (https://www.kivimaesuda.ee/en). We also started the design of the Seiler Quarter housing estate in Pärnu (https://seileri.ee). The period’s revenue from own development projects amounted to €6,335 thousand (H1 2021: €0). In carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.

The revenue contribution of the industrial and warehouse facilities subsegment has grown compared with the first half of 2021. The subsegment’s largest ongoing project is the construction of a factory complex for the dairy company E-Piim in Paide but there are also numerous smaller projects such as the construction of a production building at Kurna tee in Harju county.

Buildings segment H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
Apartment buildings 30% 30% 27% 29%
Public buildings 28% 30% 34% 28%
Commercial buildings 26% 31% 30% 29%
Industrial and warehouse facilities 16% 9% 9% 14%

In the Infrastructure segment, the largest revenue contributor is still road construction and maintenance although its revenue and proportionate contribution have decreased year on year. During the period, the subsegment’s revenue resulted from the performance of contracts secured in 2021, the largest of which were the construction of 2+2 passing lanes on the Kärevere–Kardla section of the Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa road and the design and construction of the outdoor space around Terminal D in Old City Harbour in Tallinn, as well as smaller contracts of €2-3 million each signed in 2022. We also continued to deliver road maintenance services in Järva county.

The group has won several contracts for the construction of small harbours. During the period, work was done on the expansion of quays in Roomassaare harbour and the construction of the Kalana yacht harbour, which accounted for a major share of the specialist engineering revenue. The revenue of the other engineering subsegment resulted mostly from the construction of the Vanessa wind farm in Latvia.

Infrastructure segment H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
Road construction and maintenance 81% 86% 80% 87%
Other engineering 14% 4% 14% 6%
Specialist engineering 5% 5% 5% 4%
Environmental engineering 0% 5% 1% 3%


Order book

The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €220,687 thousand at 30 June 2022, reflecting an 18% decrease year on year. In the first half and second quarter of 2022, we signed new contracts of €89,661 thousand and €26,494 thousand, respectively (H1 2021: €174,820 thousand and Q2 2021: €69,938 thousand). Russia’s military invasion of Ukraine and the consequent sanctions on Russia and Belarus have disrupted the supply of building materials, particularly metal, wood and oil-based products, which is also affecting the prices of relevant materials. The surge in materials prices has caused a sharp increase in the costs of development projects as well as the postponement of new projects. As mentioned in the previous chapters, the volume of investments made by the Transport Administration has decreased substantially. This has affected the group’s order book through a decline in the order book of the Infrastructure segment.

  30 June 2022 30 June 2021 30 June 2020 31 Dec 2021
Order book (€’000)  220,687  269,448  187,018 266,856

The proportions of the two main operating segments in the group’s order book have not changed substantially: the Buildings segment still dominates, accounting for 85%, while the Infrastructure accounts for 15% of the total order book (30 June 2021: Buildings: 79% and Infrastructure: 21%). Compared with 30 June 2021, the order books of the Buildings and the Infrastructure segment have decreased by 9% and 21%, respectively.

The largest contracts secured in the second quarter were:

  •  the design and construction of storage facilities and associated utility networks for the Centre for Defence Investment in Harju county, Estonia, with an approximate cost of €14,600 thousand;
  •  the design and construction of the Männiku commercial building in Kandiküla in Tartu, Estonia, with an approximate cost of €5,900 thousand.
  •  the construction of foundations for turbines in a wind farm being built near the city of Telšiai, Lithuania, with an approximate cost of €3,000 thousand.

Based on the size of the group’s order book, including the share of work to be performed in 2023, management expects that in 2022 the group’s revenue will grow compared with 2021. The uptrend in the prices of materials, energy carriers and labour costs will continue to increase input prices and pressure on profit margins. In an environment of stiff competition, we have avoided taking unjustified risks whose realisation in the contract performance phase would have an adverse impact on the group’s results. To mitigate input price risk, we have been signing cost-plus contracts with private sector customers (contracts with an open book arrangement under which we can invoice the customer based on the actual costs incurred plus an agreed margin). Our focus remains on cost control as well as pre-construction and design activities, where we can harness our professional competitive advantages.

People

Employees and personnel expenses

The group’s average number of employees in the first half of 2022 was 671, including 437 engineers and technical personnel (ETP). Headcount decreased by around 1% year on year.

Average number of employees at group entities (including the parent and the subsidiaries):

  H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
ETP 437 426 442 434
Workers 234 254 265 251
Total average 671 680 707 685

The group’s personnel expenses for the first half of 2022, including all taxes, totalled €12,936 thousand compared with €12,020 thousand in the same period last year. Personnel expense have increased by around 8% in connection with growth in wages and salaries.

The service fees of the members of the council of Nordecon AS for the first half of 2022 amounted to €75 thousand and associated social security charges totalled €25 thousand (H1 2021: €75 thousand and €25 thousand, respectively).

The service fees of the members of the board of Nordecon AS amounted to €202 thousand and associated social security charges totalled €67 thousand (H1 2021: €182 thousand and €60 thousand, respectively).

Labour productivity and labour cost efficiency

We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and personnel expenses incurred:

  H1 2022 H1 2021 H1 2020 2021
Nominal labour productivity (rolling), (€ ‘000) 470.0 403.3 385.7 420.8
Change against the comparative period, % 16.5% 4.6% 20.0% (0.5)%
Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) 12.8 10.9 9.7 11.5
Change against the comparative period, % 17.6% 12.7% 3.7% 5.5%

The group’s nominal labour productivity and nominal labour cost efficiency improved year on year, mainly due to revenue growth.

Nordecon_Interim_report_Q2_2022

NCN investor presentation Q2_2022

Merko Ehitus: 2022 6 months and II quarter consolidated unaudited interim report

Merko EhitusCOMMENTARY FROM MANAGEMENT

Merko Ehitus revenue was EUR 88 million in Q2 2022, and EUR 156 million in H1 2022, while the respective figures for net profit were EUR 4.2 million and EUR 7.2 million. This year, Merko has delivered 214 apartments to buyers and a number of development projects will be completed in the second half of the year.

According to the management of Merko Ehitus, the results met expectations, considering the current market situation and the adaptation of all participants in the construction sector to the rapid rise in construction prices. Net profit in the second quarter was also influenced by a EUR 0.3 million donation to Ukrainian support projects and income tax expense that is EUR 0.3 million higher than a year ago.

The influence of inflation and rising input prices in the group’s sector of construction service continues to be high, yet the implementation of all the construction projects in progress has continued according to plan. The situation is complicated in all construction sectors, yet most critical in road construction where the rise in input prices has been the highest and new investment plans have been put on hold. We share the concern of sector leaders as to the sustainability of the sector.

In H1, the group companies entered into new construction contracts worth EUR 193 million and the secured order book balance stood at EUR 323 million as of the end of June. According to the management, the group’s secured order book is currently strong, yet there is little business real estate and new infrastructure construction orders on the market as a whole. Considering the energy crisis and green transition policy, it is somewhat surprising that only a few major renewable energy and high energy efficient building designs have come on to the market. The faster customers adapt to the higher input prices and supply chain problems that construction companies are facing, the faster the planned projects will reach construction. It is necessary to find solutions for sharing the risks with project owners and continue to invest regardless of faster inflation.

In the first six months of this year, Merko delivered 214 new apartments and one commercial unit to buyers and a number of apartment developments in progress are expected to be completed on schedule in H2. Merko new sales of apartments have continued even after the price rise caused by rising input prices, which shows that the market is gradually adapting to the new prices. The supply of new apartments on the market as a whole has decreased. Residential construction is for Merko a business area with a long perspective and we have continued investing into new development projects, although at a more moderate pace.

During H1, the group launched construction of 186 new apartments and four commercial units in Riga. As of the end of the quarter, over 1700 apartments were under construction in the three Baltic states, over half of which have preliminary sale contracts concluded and will be completed in 2022 and 2023. The largest apartment developments were Uus-Veerenni, Noblessneri and Lahekalda in Tallinn, Erminurme in Tartu, Viesturdarzs, Mežpilsēta and Magnolijas in Riga, and Vilneles Skverai in Vilnius.

In the second quarter of 2022, the largest objects in operation in Estonia were the third development phase of the Mustamäe medical campus of the North-Estonia Medical Centre, the Tallinn School of Music and Ballet, St John’s School,  Pelgulinna State gymnasium and the Arter quarter, and also the construction of infrastructure segments of the Republic of Estonia’s southeast land border and reconstruction of Rannamõisa tee. In Latvia, the Orkla wafer and biscuit production plant, GUSTAVS business centre, Elemental Skanste office buildings, NATO facilities in Ādaži and the Kauguri city park and youth house were in progress; and in Lithuania, infrastructure for a number of wind farms, and a car service centre in Vilnius.

OVERVIEW OF THE II QUARTER AND 6 MONTHS RESULTS

PROFITABILITY

2022 6 months’ pre-tax profit was EUR 8.4 million and Q2 2022 was EUR 4.9 million (6M 2021: EUR 10.5 million and Q2 2021 was EUR 6.7 million), which brought the pre-tax profit margin to 5.4% (6M 2021: 7.2%).
Net profit attributable to shareholders for 6 months 2022 was EUR 7.2 million (6M 2021: EUR 9.8 million) and for Q2 2022 net profit attributable to shareholders was EUR 4.2 million (Q2 2021: EUR 6.4 million). 6 months net profit margin was 4.6% (6M 2021: 6.7%).

REVENUE

Q2 2022 revenue was EUR 87.8 million (Q2 2021: EUR 85.8 million) and 6 months’ revenue was EUR 156.2 million (6M 2021: EUR 145.9 million). 6 months’ revenue increased by 7.2% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 6 months 2022 was 53.8% (6M 2021: 38.0%).

SECURED ORDER BOOK

As of 30 June 2022, the group’s secured order book was EUR 322.9 million (30 June 2021: EUR 249.8 million). In 6 months 2022, group companies signed contracts in the amount of EUR 193.3 million (6M 2021: EUR 135.1 million). In Q2 2022, new contracts were signed in the amount of EUR 22.1 million (Q2 2021: EUR 37.8 million).

REAL ESTATE DEVELOPMENT

In 6 months 2022, the group sold a total of 214 apartments; in 6 months 2021, the group sold 145 apartments. The group earned a revenue of EUR 27.1 million from sale of own developed apartments in 6 months 2022 and EUR 25.8 million in 6 months 2021. In Q2 of 2022 a total of 88 apartments were sold, compared to 55 apartments in Q2 2021, and earned a revenue of EUR 11.6 million from sale of own developed apartments (Q2 2021: EUR 11.0 million).

CASH POSITION

At the end of the reporting period, the group had EUR 16.8 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 156.7 million (41.5% of total assets). Comparable figures as of 30 June 2021 were EUR 21.7 million and EUR 145.3 million (52.5% of total assets), respectively. As of 30 June 2022, the group’s net debt was EUR 73.2 million (30 June 2021: EUR 16.1 million).

CONSOLIDATED STATEMENT OF COMPREHENSIVE INCOME

unaudited
in thousand euros

2022
months
2021
6 months
2022
 II quarter
2021
 II quarter
2021
12 months
Revenue 156,198 145,860 87,772 85,753 339,375
Cost of goods sold (138,917) (128,622) (78,363) (75 489) (292,563)
Gross profit 17,281 17,238 9,409 10 264 46,812
 
Marketing expenses (2,169) (1,830) (1,054) (883) (3,611)
General and administrative expenses (7,522) (5,706) (3,799) (2,991) (13,925)
Other operating income 1,422 1,314 736 639 3,508
Other operating expenses (455) (93) (394) (39) (582)
Operating profit 8,557 10,923 4,898 6,990 32,202
Finance income/costs (193) (441) (33) (257) (75)
incl. finance income/costs from associates and joint ventures 328 3 330 (4) 799
interest expense (374) (316) (212) (170) (681)
foreign exchange gain (loss) (67) (39) (119) (39) (8)
other financial income (expenses) (80) (89) (32) (44) (185)
Profit before tax 8,364 10,482 4,865 6,733 32,127
Corporate income tax expense (1,176) (856) (755) (427) (3,104)
Net profit for financial year 7,188 9,626 4,110 6,306 29,023
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 7,202 9,763 4,196 6,395 29,140
net profit attributable to non-controlling interest (14) (137) (86) (89) (117)
Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement
Currency translation differences of foreign entities (12) 16 (28) (7) 33
Comprehensive income for the period 7,176 9,642 4,082 6,299 29,056
incl. net profit attributable to equity holders of the parent 7,189 9,779 4,169 6,387 29,163
net profit attributable to non-controlling interest (13) (137) (87) (88) (107)
Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) 0.41 0.55 0.24 0.36 1.65


CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

unaudited
in thousand euros

30.06.2022 30.06.2021 31.12.2021
ASSETS
Current assets      
Cash and cash equivalents 16,773 21,713 44,930
Trade and other receivables 68,317 62,902 55,484
Prepaid corporate income tax 36 315 114
Inventories 228,240 136,605 160,593
  313,366 221,535 261,121
Non-current assets
Investments in associates and joint ventures 9,707 2,357 7,703
Other long-term loans and receivables 23,616 22,797 24,079
Deferred income tax assets 1,115 842 622
Investment property 11,536 13,872 13,828
Property, plant and equipment 17,347 14,611 16,350
Intangible assets 635 733 669
63,956 55,212 63,251
 
TOTAL ASSETS 377,322 276,747 324,372
LIABILITIES
Current liabilities
Borrowings 48,854 9,279 11,636
Payables and prepayments 117,702 77,814 90,054
Income tax liability 2,275 731 681
Short-term provisions 6,879 5,720 7,976
175,710 93,544 110,347
Non-current liabilities
Long-term borrowings 41,153 28,493 41,001
Deferred income tax liability 1,649 1,739 3,112
Other long-term payables 2,322 3,586 2,900
45,124 33,818 47,013
 
TOTAL LIABILITIES 220,834 127,362 157,360
EQUITY
Non-controlling interests (240) 4,078 (227)
Equity attributable to equity holders of the parent
Share capital 7,929 7,929 7,929
Statutory reserve capital 793 793 793
Currency translation differences (804) (798) (791)
Retained earnings 148,810 137,383 159,308
156,728 145,307 167,239
TOTAL EQUITY 156,488 149,385 167,012
 
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 377,322 276,747 324,372

The interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2022_6M_interim_report

Nordecon: Construction contract (Kastanikodu housing estate second stage)

NordeconNordecon Betoon OÜ (brand name NOBE), a Nordecon Group company entered into a contract with OÜ Kastanikodud for the construction of apartment houses located Kastani road 2 // 4 // 6 // 8 // 10 // Lepa road 3 // 5, Loo small town, Jõelähtme rural municipality. During the second stage, three apartment houses with total of 120 apartments will be built. The works will commence in August 2022.

The value of the contract is close to 10.3 million euros plus value added tax and the works will be completed in autumn 2023.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2021 was 289 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 660 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Hepsor: Hepsor ASi 2022. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

HepsorHepsori 2022. aasta kuue kuu konsolideeritud müügitulu ulatus 4,0 miljoni euroni (sh 2,7 miljonit eurot 2022. aasta teises kvartalis) ja puhaskahjumiks kujunes 0,3 miljonit eurot (sh 0,3 miljonit eurot 2022. aasta teises kvartalis).

Enamik müügitehinguid veel ehituses olevate arendusprojektidega toimuvad käesoleva aasta teises pooles ning seetõttu kajastub ka nende projektide müügitulu ja kasum III ja IV kvartali tulemustes. Kontserni müügitulu ja kasum sõltuvad otseselt projektide arendustsüklist, mis kestab ligikaudu 24–36 kuud. Müügitulu tekib alles selle tsükli lõpus. Arendustsükli pikkusest ning arenduse algusest sõltuvalt võib ühes kvartalis lõppeda rohkem projekte kui teises ja kvartalid võivad nii kasumi kui ka müügitulu vaates üksteisest olulisel määral erineda. Seetõttu võib nii majandusaasta lõikes tervikuna kui ka kvartalite lõikes olla mõni aasta või kvartal nõrgem ja teine oluliselt tugevam. Hindamaks kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte jätkusuutlikkust ja majandustulemusi tervikpildis, on kontserni tulemuste paremaks hindamiskriteeriumiks ettevõtte arendusprojektide portfell ning kolme aasta keskmised majandusaasta tulemused.

Müügitulu on tekkinud peamiselt lõppenud elukondlike arendusprojektide müügist. 25. juuli 2022 seisuga oleme müünud valminud projektidest Lätis 32 korterit (2022. aasta II kvartali lõpu seisuga 27 korterit), sh 13 korterit Strēlnieku 4b arendusprojektis, 18 korterit Baložu 9 arendusprojektis ning 1 korter Āgenskalna 24 arendusprojektis.

Eestis on käesoleva aruande esitamise hetkeks asjaõiguslepingute etappi jõudnud Priisle Kodu arendusprojekt, mida arendab kontserni sidusettevõte Hepsor N170 OÜ. Kontserni kasumiosa antud projektist kajastub kontserni 2022. aasta III ja IV kvartali tulemustes. Kui kvartali lõpuks olid võlaõiguslepingud sõlmitud kõigile arendusprojekti 76 korterile ja ühele äripinnale, siis 25. juuliks ehk peale kvartali lõppu olid 32 korterile sõlmitud juba ka asjaõiguslepingud.

Hepsoril on käesoleval hetkel Eestis ja Lätis ehituses kolm elukondlikku arendusprojekti, milles on kokku 304 uut korterit. Tänaseks on Mārupes Dārzs (92 korterit) arendusprojektis Riia lähistel võlaõigus- ja broneerimislepinguid sõlmitud 48 korterile (52%). Ka Hepsori teise suure elukondliku arendusprojekti müük ja ehitus Riias, Kuldīgas Parks (116 korterit), kulgeb plaanipäraselt ning müüdud on 60 korterit (52%). Mõlemad projektid valmivad 2023 aastal. Eestis jätkame Paevälja hoovimajade arendusprojekti ehitusega, mille raames rajame kahes etapis kaks kortermaja kokku 96 korteriga. Tänaseks on võlaõiguslepingud sõlmitud 76 korterile (79%). Projekti esimene etapp 48 korteriga valmib käesoleva aasta lõpuks ning teine etapp järgmise aasta esimeses kvartalis.

Juulis sõlmisime LHV Pank ASiga 14 miljoni euro suuruse laenulepingu, mille eesmärk on finantseerida Ojakalda Kodude arendusprojekti ehitust. Tallinna ja Harku piirile kerkivas kolmetornilises eluhoones on 101 avarat perekorterit. Ojakalda elumajade arendamisel on kesksel kohal meie roheline mõtteviis: loome keskkonnateadlikku ja jätkusuutliku elukeskkonda. Ojakalda arendusprojekti eelmüük on alanud, ehitusega alustame septembris 2022.

Elukondlikest arendusprojektidest kavandab Hepsor lisaks juba ehituses ja müügis olevatele projektidele 2022. aasta teises pooles alustada ka Manufaktuuri Kvartali järgmise etapiga, kuhu ehitame ligikaudu 160 uut korterit. Riias plaanime alustada Raņķa Dambise arendusprojektiga, kuhu ehitame 36 uut korterit. Tallinnas ja Riias kokku on 2022. aastal planeeritud alustada 383 korteri ehitusega, millest 128 asub Riias. Lisaks sõlmis Hepsor 2022. aasta mais eellepingu kinnistu ostuks Riias Imanta piirkonnas. Kinnistule saab rajada ligikaudu 40 korterit.

Ärikinnisvara arendusprojektidest on käesoleval aastal Tallinnas valminud või kohe valmimas kolm projekti. Priisle 1 asuva 11-korruselise äri- ja eluhoone esimesel korrusel asuvale äripinnale rajasime kaubanduspinna, kus täna tegutseb Selver (üüritav pind ca 1500 m2). Rohelise mõtteviisi Grüne Maja büroohoones on üürilepingutega kaetud 80% üüritavast pinnast ning maja on juba ka kasutuses, lisaks on käimas aktiivsed läbirääkimised viimase 20% vakantse pinna osas. Aasta lõpus anname üle 100% ulatuses üürilepingutega kaetud Büroo113 ärihoone, mille ankurrentnikuks saab kaasaegne ja uudse kontseptsiooniga kliinik. Büroo113 puhul on rohelise mõtteviisi lahendusi (maa-kütab-maa-jahutab, vihmavee kasutamine, energiatõhus arhitektuur, väga hea sisekliima, päikeseenergia jne) esmakordselt kasutatud ka kesklinna kõrghoones. Riias valmib 2022. aastal Ulbrokas 30 stock-office’i tüüpi ärihoone, mis on samuti üürilepingutega 100% ulatuses kaetud.

Juunis viisime lõpule ostu-müügitehingu, millega omandasime Riia linnas asuva kinnistu Ganību Dambis 17A, kus asub 13 erineva ärifunktsiooniga hoonet (üüritava pinnaga 8200 m2), millest ligikaudu 81% on üürilepingutega kaetud. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis ootame seetõttu ka üüritulu osakaalu kasvu meie müügitulus. Hepsor kontserni jaoks on tegemist eelkõige arendusprojektiga, mille käigus osa amortiseerunud hooneid lammutatakse ning rajatakse uued äripinnad, sh nii kontori kui ka ladu-kontor ehk stock-office’i tüüpi üüripinnad. Kokku tuleb kvartalisse ligikaudu 20 000 m2 üüritavat pinda.

Käesoleva aruande esitamise seisuga on kontsernil kokku 25 arendusprojekti. Aruandeaastal lõppesid Āgenskalna ja Baložu projektid Lätis ning lisandus arendusprojekt Riias Imanta piirkonnas.

Hepsori juhtkond prognoosib jätkuvalt 2022. aasta käibeks 28 miljonit eurot ja kasumiks 3,3 miljonit eurot (sh emaettevõtte omanikele kuuluv osa 3,1 miljonit eurot).

Käesoleva aruande seisuga võime öelda, et vaatamata keerulisele globaalsele olukorrale kliendid lepingutest ei tagane ning uute kodude asjaõigustehingud toimuvad varem kokkulepitud tingimustel. Riia projektide uute korterite müük on ületanud püstitatud ootusi ning Eestis täna ehituses olevates projektides on müümata kokku vaid 20 korterit. 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung ja rünnak Ukraina iseseisvuse vastu mõjutab ettevõtteid ja eraisikuid üle kogu maailma. Kuigi käimasoleva sõjalise konflikti pikkus, mõju ja tulemus on jätkuvalt ebaselge, on selgelt tunnetatavad kõrge inflatsioonimäär, energiahindade kasv, Euroopa Keskpanga rahapoliitikast lähtuv Euribori tõus, toorme- ja seeläbi ka ehitushindade kasv. Järgneva kahe-kolme kvartali vaates omab eelnev kindlasti mõju ka uute kodude ostjate kindlustundele.

Globaalsest ebakindlusest tingituna pöörab kontserni juhtkond suuremat tähelepanu riskidele, mis kaasnevad uute projektide viimisega müügi- ja ehituse staadiumisse. Hoolimata eelnevast ei ole kontserni juhtkond hetkel arendusprojekte seisma pannud ja tänases parimas teadmises algab eespool mainitud järgmiste projektide müük ja ehitus juba sügisel 2022.

tuhandetes eurodes 30.06.2022 31.12.2021 30.06.2021
Varad
Käibevarad
Raha ja raha ekvivalendid 4 361 10 889 1 277
Nõuded ja ettemaksed 576 652 636
Lühiajalised laenunõuded 279 2 388 256
Varud 56 128 37 237 33 084
Käibevarad kokku 61 344 51 166 35 253
Põhivarad
Materiaalne põhivara 260 229 410
Immateriaalne põhivara 3 0 0
Finantsinvesteeringud 2 402 2
Pikaajalised laenunõuded 2 308 3 408 1 970
Muud pikaajalised nõuded 380 140 99
Põhivarad kokku 2 953 4 179 2 481
Varad kokku 64 297 55 345 37 734
Kohustised ja omakapital
Lühiajalised kohustised
Lühiajalised laenukohustised 2 472 5 501 4 393
Lühiajalised rendikohustised 64 123 72
Ettemaksed klientidelt 2 453 1 164 1 238
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3 959 5 539 1 967
Edasilükkunud tulumaksukohustis 8 0 0
Lühiajalised kohustised kokku 8 956 12 327 7 670
Pikaajalised kohustised
Pikaajalised laenukohustised 34 641 22 862 19 169
Pikaajalised rendikohustised 66 66 284
Muud pikaajalised kohustised 1 762 1 053 1 080
Edasilükkunud tulumaksukohustis 0 0 73
Pikaajalised kohustised kokku 36 469 23 981 20 606
Kohustised kokku 45 425 36 308 28 276
Omakapital
Aktsia-/osakapital 3 855 3 855 6
Ülekurss 8 917 8 917 3 211
Jaotamata kasum 6 100 6 265 6 241
Omakapital kokku 18 872 19 037 9 458
sh emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital kokku 18 345 18 904 9 370
sh vähemusosanikele kuuluv omakapital kokku 527 133 88
Kohustised ja omakapital kokku 64 297 55 345 37 734
tuhandetes eurodes 6 kuud 2022 korrigeeritud II kv II kv 
6 kuud 2021 2022 2021
Müügitulu 3 954 3 874 2 682 985
Müüdud kaupade ja teenuste kulu (-) -3 752 -3 290 -2 586 -826
Brutokasum 202 584 96 159
Turustuskulud (-) -173 -100 -78 -52
Üldhalduskulud (-) -537 -298 -209 -173
Muud äritulud 47 43 37 23
Muud ärikulud (-) -39 -51 -32 -38
Ärikasum -500 178 -186 -81
Finantstulud 567 76 58 43
Finantskulud (-) -312 -191 -144 -83
Kasum enne tulumaksu -245 63 -272 -121
Tasumisele kuuluv tulumaks -5 -16 0 -16
Edasilükkunud tulumaks -8 -13 -8 -2
Aruandeperioodi puhaskasum -258 34 -280 -139
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis -273 -84 -278 -134
    Vähemusosalusele kuuluv osa puhaskasumis/-kahjumis 15 118 -2 -5
 Muu koondkasum/- kahjum
Omanikuvahetusega seotud muutused 135 0 0 0
Vähemusosaluse varjatud tuletisinstrumentide väärtuse muutus -13 -31 -31 59
Aruandeperioodi  muu koondkasum kokku 122 -31 -31 59
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa muu koondkasumis/-kahjumis -286 0 -200 0
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis 408 -31 169 59
 
Aruandeperioodi koondkasum kokku -136 3 -311 -80
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa koondkasumis/-kahjumis -559 -84 -478 -134
    Vähemusosalusele kuuluv osa koondkasumis 423 87 167 54
Kasum aktsia kohta
    Tava (eurot aktsia kohta) -0,07 -0,02 -0,07 -0,03
    Lahustatud (eurot aktsia kohta) -0,07 -0,02 -0,07 -0,03

Hepsor 2Q_2022 vahearuanne

Baltic Horizon Fund: ajakohastatud teave Rootsis kaubeldavate osakute alternatiivse lahenduse kohta

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS (“Northern Horizon”) teatas 29. septembril 2021. aastal Euroclear Sweden AB-ga (“Euroclear Rootsi”) sõlmitud Baltic Horizon Fundi osakute (“Osakud”) Rootsi registrisüsteemis hoidmise lepingu lõppemise kohta tulenevalt Nordea Bank Abp (“Nordea”) strateegilisest otsusest lõpetada Põhjamaades teatud depooteenuste pakkumine (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b79cfab754e6e9de2d424616918ba4171&lang=en).

Alates eelnevalt nimetatud teate avaldamisest on Northern Horizon aktiivselt otsinud alternatiivseid lahendusi seoses Rootsis kaubeldavate Osakutega. Üheks võimalikuks lahenduseks on Rootsi turul Osakuid esindavate Rootsi hoidmistunnistuste emiteerimine (“SDR Lahendus”), mille kohta avaldati börsiteade 30. juunil 2022 (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b796aff831a581e4db5302b41d755b2f3&lang=en).

Võttes arvesse, et SDR Lahenduse rakendamine ei ole võimalik 31. augustiks 2022 (kuupäev, mil Euroclear Rootsi kustutab enda teavituse kohaselt – tulenevalt Nordea otsusest lõpetada enda teenuste pakkumine seoses Rootsis kaubeldavate Osakutega – enda poolt peetavast registrist registrikande vormis olevad Osakud), on Northern Horizon Euroclear Rootsilt taotlenud Euroclear Rootsi teenuste lepingu pikendamist. Käesoleva teate avaldamise kuupäevaks ei ole Northern Horizon saanud Euroclear Rootsilt vastust lepingu pikendamise võimalikkuse kohta.

Sõltumata sellest, kas Euroclear Rootsiga sõlmitud lepingut on võimalik pikendada, on kõigil Rootsis kaubeldavate Osakute omanikel võimalik kaubelda Osakutega Eesti turul Nasdaq Balticus (https://nasdaqbaltic.com/) oma finantsvahendaja kaudu. Selleks peavad kõik investorid teavitama enda eelistusest oma finantsvahendajaid. Täpsema teabe saamiseks Osakutega Eesti turul kaubeldamise ja Osakute Nasdaq CSD-sse (Eesti) ületoomise kohta võtke palun ühendust oma finantsvahendajatega.

Northern Horizon jätkab tööd eelnevalt nimetatud alternatiivse lahenduse kallal ja teavitab investoreid edasistest arengutest järgmisel nädalal.

Hepsor: Hepsor AS ostis kaks kinnistut Tallinnas aadressidel Alvari 1a ja Alvari 5

HepsorHepsor ASi tütarettevõte Hepsor A1 OÜ omandas 2. augustil 2022 kaks kinnistut aadressidel Alvari 1a ja Alvari 5, Tallinn. Ostetud kinnistud lisanduvad Hepsori olemasolevasse arendusalasse (Narva mnt 150, 150a, 150b, Alvari 1, Lageloo 7, Paevälja pst 5, 7, 9, 11). Koostamisel oleva detailplaneeringu alusel võib kinnistutele ehitada äri- ja eluhoone maksimaalset 45 korteriga, müüdava pinnaga ligikaudu 2 370 m2.

Hepsor ASi juhatuse liige Henri Laks ütles: „Lisandunud kinnistud täiendavad juba olemasolevat arenduspiirkonda võimaldades arendajal pakkuda tulevastele koduomanikele terviklikku ja keskkonnateadlikku elukeskkonda. Arenduspiirkonnas valmib juba sel aastal Paevälja Hoovimajade ehituse esimene etapp 48-korteriga ning teine etapp 48-korteriga 2023. aasta esimeses kvartalis. Kokku planeerime arendatavale alale ehitada ligikaudu 450 uut kodu ning 3 500 m2 äripinda. Etapiviisiline arendus võimaldab meil rakendada meie rohelise mõtteviisi kontseptsiooni nii äripindade kui ka korterite puhul.“

Paevälja Hoovimajade arendusprojektiga alustati 2021. aasta neljandas kvartalis. Kahes 8-kordses B-energiaklassiga elamus on kokku 96 korterit suurusega 42,7 m² – 80,9 m². Tänaseks on arendusprojektis võlaõigus- ja broneerimislepingute alusel müüdud 78 korterit.

Rohkem infot Paevälja Hoovimajade projekti kohta leiab https://hepsor.ee/paevalja/.

Luminor: Mille alusel kujuneb kodulaenu maksumus?

Luminor BankKodulaenu taotlemisel võrdlevad paljud neile tehtud pakkumisi sõprade ja tuttavate omadega ning tihti imestatakse, miks need nii erinevad on. Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane selgitab, mille alusel kujuneb kodulaenu intress ehk maksumus laenutaotleja jaoks.

Kodulaenu intressipakkumine panga poolt oleneb mitmetest laenutaotleja isiklikest näitajatest. Tanel Rebase sõnul võtab enamus inimesi laenu fikseerimata intressiga, mis koosneb euriborist ja panga riskimarginaalist. Sellise laenu puhul peab arvestama, et selle hind ajas mõnevõrra muutub, kuna euribor aastate jooksul kas tõuseb või langeb. Seepärast vaadatakse fikseerimata intressiga laenu maksumus iga kuue kuu tagant üle.

“Kuigi euribor on pikalt olnud lausa negatiivne, on see nüüd vastavalt Euroopa Keskpanga viimastele otsustele tõusnud ja tõuseb veelgi, seepärast on oluline laenu taotledes arvestada ka seda, kas jõutakse tagasi maksta kallimat laenu,” ütles Rebane, lisades, et ajalooliselt on euribor ulatunud isegi viie protsendini. Rebane lisas, et neile, kes soovivad muutuva euribori valguses kindlustunnet, et nende kodulaenu kuumakse jääks teatud perioodi jooksul samaks, pakub Luminor kuni viieks aastaks kodulaenu intressi fikseerimist.

Kui euribori suurus lähtub Euroopa Keskpanga otsustest, siis riskimarginaali määrab iga pank ise ja see jääb samaks kogu laenuperioodi jooksul, kui ei ole rikutud laenutingimusi või tehtud muudatusi lepingus.

Rebase sõnul sõltub riskimarginaal palju laenutaotleja isiklikest näitajatest, milledest ühed olulisemad on tema sissetulek ja senine maksekäitumine. Kehvema krediidiajalooga inimesel on suurem tõenäosus saada pangalt veidi kõrgem intress, kuna temaga seotud riskid on suuremad.

“Samas ei tähenda see, et kunagi rahaliselt libastunud inimene enam pangast laenu ei saakski. Panka nõustamisele on ikka mõtet tulla, tõenäoliselt leiame ühiselt mõlemale poolele sobiva lahenduse,” rääkis Rebane. Varasema küsitava maksekäitumise korral saab riske maandada näiteks kõrgema omaosaluse või väiksema laenusummaga.

Laenuintressi kujunemisel mängib rolli ka selle kinnisvara olukord, mida laenuga soetada soovitakse. Kus see asub, kas vaja on teha kapitaalremonti, milline võiks olla selle väärtus aastate pärast – need kõik on küsimused, mida pank peab enne laenu väljastamist läbi analüüsima. Samuti võetakse arvesse seda, kas kinnisvarast saab laenutaotleja kodu, läheb see väljaüürimisele või plaanitakse hoopis mingit muud otstarvet neile ruumidele.

“Lõplik laenu maksumus sõltub palju ka üldisest konkurentsiolukorrast ehk milliste intressidega teised pangad sarnaseid laene väljastavad,” ütles Rebane. “Kui konkurents on suur, saavad taotlejad tõenäoliselt parematel tingimustel laenu.” Isiklikud tegurid jäävad aga ikka rolli mängima ning seetõttu on tark vältida kiirlaenude võtmist, krooniliseks võlgnikuks jäämist või muid finantsilisi äpardusi, mis inimese laenuvõimekuse ja finantsdistsipliini kahtluse alla seavad.

Statistikaamet: Peaaegu veerand Eesti eluruumidest on püsielaniketa

Statistikaamet / Statistics EstoniaHiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?

Millised eluruumid määratakse asustamata eluruumideks?

Eluruumide (nii asustatud kui asustamata) hulka loetakse ainult elamiseks sobilikke eluruume. Muuhulgas tähendab see, et vanad ja lagunenud majad, mis elamiseks enam ei kõlba, loenduses eluruumina kirja ei lähe. Hoone elamiskõlblikkus määratakse ehitisregistri info põhjal.

Asustamata eluruumid on eluruumid, mis ei olnud loenduse hetkel (31.12.2021) püsivaks elukohaks ühelegi Eesti elanikule. Seega võivad asustamata eluruumid siiski olla ajutiseks koduks inimestele, kes ei ela Eestis püsivalt – näiteks turistid või teised ajutiselt Eestis viibivad inimesed. Asustamata eluruumid võivad olla ka inimeste teised kodud või ka äsja valminud eluruumid, kuhu inimesed loenduse hetkeks polnud veel sisse kolida jõudnud.

Millistel aastatel on kõige rohkem hetkel asustamata eluruume ehitatud?

Ehitusaastana läheb ehitisregistris kirja aasta, mil hoonele anti kasutusluba. Kõige rohkem asustamata eluruume asub hoonetes, mis on ehitatud aastatel 1970-1979 (25 080). Kui vaadelda eraldi eramuid ja kortermaju, jääb silma, et asustamata eramud on keskmiselt tunduvalt vanemad kui asustamata korterid.

Kuna erinevatel perioodidel ehitatud eluruumide arv kõigub – näiteks ehitati 1961.-1990. aastatel suurem osa Eesti kortermajadest – tuleks asustamata eluruume vaadelda ka osakaaluna sellel perioodil ehitatud hoonetest.

Asustamata eluruumide osakaal kõikidest eluruumidest on suurim nii kortermajadel kui ka eramutel, mis on ehitatud 1920. aastal või enne (vastavalt 40,7% ja 38,4%). Kortermajadel on asustamata eluruumide osakaal langenud kuni 1989. aastani ja seejärel hakanud jälle tõusma. Eramute hulgas on aastatel 1970-2011 püsinud asustamata eluruumide osakaal umbes 16% lähedal. Kuid ka asustamata eramute osakaal on viimasel kümnel aastal kõrgem kui eelnevatel perioodidel ehitatud eramute puhul.

Millistes piirkondades on asustama eluruumide osakaal kõige suurem?

Kõigist püsielaniketa ehk asustamata eluruumidest 51% (89 621) asub linnades, kõigest 7% (11 959) väikelinnades ja 42% (74 110) maalistes asustuspiirkondades. Aga millised on asustamata eluruumid linnades ja maakohtades?

Linnalistes asustuspiirkondades on asustamata eluruumi keskmine ehitusaasta 1974. Asustamata eluruumidest asuvad 6,6% ehk 5913 eramutes ja 86,13% ehk 77 189 kortermajades, 1889 (2,11%) eluruumi asuvad paariselamutes ja 4630 (5,17%) mitte-elamutes. 77 189 asustamata eluruumi kortermajades moodustavad 20,5% kõikidest kortermajadest linnalistes piirkondades. Eriti märkimisväärne on linnalistest piirkondades asustamata eluruumide osakaal 2012. kuni 2021. aastal ehitatud korterites – 40,9%. Suure tõenäosusega on tegu eluruumidega, kuhu elanikud ei ole jõudnud veel sisse kolida või mis on kasutusel näiteks külaliskorteritena või teise elukohana.

Väikelinnades on keskmine asustamata eluruumi ehitusaeg 1987. aasta. 3225 (27%) asustamata eluruumi asuvad eramutes, 8012 (67%) kortermajades, 509 (4,3%) paariselamutes ja 213 (1,8%) mitte-elamutes.

Maakohtades on kõige vanemad majad, sest keskmine asustamata eluruumiehitusaasta on 1954. Asustamata eluruumidest asuvad 58,1% (43 035) eramutes, mis on 30,9% kõigist eramutest, mis asuvad maalistes piirkondades. Asustamata eluruumidest asuvad veel 38,4% (28 452) kortermajades, 2,1% (1523) paariselamutes ja 1,5% (1100) mitte-elamutes. Maakohtades on kõige rohkem asustamata eramuid, mis viitab sellele, et inimestel on maal teised kodud.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge asustamata eluruumide osakaaluga silma Narva-Jõesuu, kus asustamata on 52,4% tavaeluruumidest, ning Lääneranna vald, kus 45% eluruumidest on asustamata. Mõlemad on populaarsed suvituspiirkonnad. Asustamata eluruumide osakaal on madal näiteks Põlvas (13,8%), Kiili vallas (14%) , Keilas (14,4%) ja Narvas (16,1%). Kõrge asustatuse osakaal on veel ka Tallinna linnaosades. Näiteks Lasnamäel on vaid 10,8% eluruumidest asustamata, Haabersti linnaosas 15,7%.

Millises seisus on asustamata eluruumid?

Tehnovarustuse järgi saab järeldada, et linnades on asustamata eluruumid elamiseks sobilikud ning ei paista suuri puuduseid tehnovarustatuses. Maakohtades tuleb esile keskkütte, vesikloseti ja kraanivee puudumine, kuid pesemisvõimalused on enamikes eluruumides olemas.

Tehnovarustus asustamata eluruumides, sulgudes tehnovarustatus asustatud eluruumides
Näitaja Linnaline asustuspiirkond Väikelinnaline asustuspiirkond Maaline asustuspiirkond
Veevarustuse olemasolu, % 95,78 (98,95) 88,16‬ (95,79‬) 54,85 (83,32)
Pesemisvõimaluse olemasolu, % 93,83 (97,71) 90,07 (96,31‬) 74,07 (89,16‬)
Tualettruumi olemasolu, % 95,5 (98,50) 87,69‬ (94,39) 50,53 (75,36)
Keskkütte olemasolu, % 73,64 (85,8) 48,73 (67,78‬) 23,63‬ (40,94‬)

Kuid asustamata eluruume leidub ka uuemates hoonetes. Näiteks pärast eelmist loendust ehk alates 2012. aastast on juurde ehitatud 47 793 eluruumi, millest 34% ehk 16 466 eluruumi on püsielaniketa. Viimase kümne aasta jooksul ehitatud asustamata eluruumides ei ole võrreldes asustatud eluruumidega tehnovarustatuses suuri erinevusi. Seda eriti linnades ja väikelinnades, kus asustamata ja asustatud eluruumid on võrdlemisi sarnase tehnovarustatusega. Maalistes piirkondades on erinevused veidi suuremad, seda eriti keskkütte (asustamata: 70,18%, asustatud: 60,20%) ja veevarustuse (asustamata: 28,83%, asustatud: 25,33%) osas.

Metoodikast

2021. aasta rahva ja eluruumide loendus erines eelmistest loendustest. Kui varem vastasid inimesed ise enda eluruume puudutavatele küsimustele ning rahvaloendajad käisid läbi kõik hooned, et nende asustatust kontrollida, siis sel korral võeti kõik eluruume puudutavad andmed ehitisregistrist.

Lisaks kasutab statistikaamet alates sellest aastast inimese alalise elukoha leidmisel paiknemis- ja partnerlusindeksit, mille alusel määratakse isiku elukohaks see eluruum, millega isik ise ja tema perekonnaliikmed eelmise aasta jooksul kõige tugevamini seotud olid. Eluruumidega seotust arvutatakse riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi. Eluruumide kontekstis tähendab see seda, et inimese kolimise ja tema seostamisel uue elukohaga võib tekkida viide. See selgitab ka osaliselt kõrget asustamata eluruumide osakaalu viimastel aastatel.

Ehitusaastana läheb ehitisregistrist kirja see aasta, kui hoonele anti kasutusluba. Erandiks on vanemad hooned, mille umbkaudne ehitusaeg on määratud ortofotode abil.

Kalamaja korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkKalamaja kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Swedbank: Töötleva tööstuse väljavaade halveneb

SwedbankTööstustoodangu püsivhindades ehk mahu kasv juunis sisuliselt peatus, kasvades aastases võrdluses vaid 0,4% võrra. Kui kõrgete elektrihindade toel kasvasid energeetika ja mäetööstuse tootmismahud jätkuvalt kiiresti, siis töötleva tööstuse tootmismaht läks üle pika aja langusesse, vähenedes aastases võrdluses 2,5%.

Viimati vähenes töötleva tööstuse tootmismaht möödunud aasta veebruaris, kuid siis oli paljuski selle põhjuseks aastatagune erakorraliselt kõrge võrdlusbaas. Seda kuud arvestamata suurenes töötleva tööstuse toodang pärast kahe aasta tagust koroonakriisi alates 2020. aasta septembrist ehk püsivalt 20 kuud. Nii suurenes selle aasta esimesel poolel töötleva tööstuse tootmismaht keskmiselt ligi 3%, tööstuses kokku aga 3,6%.

Üha rohkemate töötleva tööstuse tegevusalade tootmismahud on viimastel kuudel langusesse läinud. Nii vähenes tootmismaht juunis enam kui pooltes tegevusalades, kusjuures suurima negatiivse mõjuga oli töötleva tööstuse suurima tegevusala, puidutööstuse, tootmismahtude kahanemine.

Kiire hinnakasvu toel on käibekasv jätkuvalt tugev

Juunis käibekasv küll aeglustus, kuid tööstussektoris suurenes see ikkagi veel ligi 20% ja töötlevas tööstuses 23%. Aasta esimesel poolel olid need kasvud aga keskmiselt vastavalt 25% ja 26%. Samas tuleks arvestada, et ka ettevõtete tootmiseks sisseostetud kaupade ja teenuste hinnad on kiiresti kasvanud. Kui näiteks töötleva tööstuse tootja- ja ekspordihinnad tõusid juunis aastaga vastavalt 25 ja 26%, siis impordihinnad 23%. Samuti on tööjõukulud hoogsalt suurenenud. Kiire kulude tõus on olnud aga piduriks lisandväärtuse ja kasumi kasvule. See omakorda piirab töötajate palkade suuremat tõstmist.

Töötleva tööstuse tootmismahtude languse taga on vähenenud nõudlus

Eesti tööstusettevõtete kindlustunde halvenemine juulis süvenes. Halvenenud on nii hinnangud tellimuste kui ja lähikuude tootmise väljavaadete kohta. Kuigi ettevõtete osakaal, mis nimetasid vähest nõudlust tootmist piirava tegurina, tõusis kolmanda kvartali alguses 38 protsendini, on see oluliselt madalam kui kaks aastat tagasi, koroonakriisi ajal.

Euroala töötlev tööstus liikus juulis üha sügavamale langusesse

Euroala töötleva tööstuse, kuhu läheb ligi pool Eestist eksporditud kaupadest, ettevõtted on muutunud kiire hinnakasvu, Ukrainas toimuva sõja ja energiaprobleemide tõttu ning majanduslanguse kartuses rohkem pessimistlikumaks. Nii liikus euroala töötlev tööstus juulis üha sügavamale langusesse, mis suurendab majanduslanguse riske. Nõudlus nõrgeneb ja euroala ettevõtete tellimused on vähenemas. Osaliselt on nõrgema nõudluse taga kaubanduspartnerite varem kogutud suured varud. Nõrgenenud nõudluse ja ebakindluse tõttu on ettevõtete pool- ja valmistoodete varud aga veelgi suurenenud. Energiakriis mitte ainult ei vähenda nõudlust, vaid väiksem energiapakkumine piirab ka tootmist.

Tööhõive euroala töötlevas tööstuses suureneb

Kuigi ettevõtete hinnasurved hakkavad väga kõrgel tasemel leevenema, on sõda Ukrainas andnud nende kindlustundele tugeva löögi. Häired tarneahelates näitavad küll tasapisi paranemise märke, kuid need on jätkuvalt oluliseks probleemiks tootmisel. Kiire hinnakasv mõjub kahjulikult paljude ettevõtete tuludele. Vaatamata halvenenud tootmistingimustele, jätkab tööhõive euroala töötlevas tööstuses aga kasvu.

Riigi Kinnisvara: Jõgevamaale rajatav Eesti Taimekasvatuse Instituudi universaalhall sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKAS2. augustil sai nurgakivi Jõgevale Muru tn 3 aadressile loodav Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) universaalhall, mis rajatakse sordiaretuslike katsete saagiproovide kuivatamiseks, sorteerimiseks, ladustamiseks ja masinate hoiustamiseks.

Funktsionaalse ja kaasaegse universaalhalli välisilme on suuresti saanud inspiratsiooni 2019. aastal valminud ETKI aretuskeskuse hoonest ning seda ümbritsevast agraarsest keskkonnast ja tootmismaadest. Hoone ette, põhjaküljele, on planeeritud vajalikud teeninduspääsud ning kõrvale, idaküljele, varikatus ning tehnoloogilised seadmed. Ida küljele on planeeritud ka parkimine ning ligipääs hoonele.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on uut hoonet kompleksi kaua oodatud ning selle valmimine on kindlasti suur samm edasi. Ta lisas: „ETKI-s tegeletakse tippteadusega ning valmiv hoone annab selle arenguks paremad võimalused ja loob tänapäevase töökeskkonna.“

Riigi Kinnisvara ja ETKI on teinud viimastel aastatel tihedalt koostööd. Ühiselt rajati Jõgevale ETKI aretuskeskus ning värskelt renoveeritud ja sisustatud laborihoone. Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger rääkis, et järgmisena on plaanis ehitada kolm uut hoonet teadustöö tingimuste parandamiseks ja instituudi tegevuste arendamiseks. „Oleme jõudnud ühiste plaanidega etappi, kus esimene kolmest hoonest sai täna nurgakivi. Meie jaoks on oluline, et oleme teinud head koostööd ja saame olla osa meeskonnast, kes edendavad Eesti taimekasvatuse arengut ja toidutootmist ning selle käigus aidata kaasa maakonnas elu elavdamisele,“ ütles Mäger.

„Eesti Taimekasvatuse Instituut on meie vallas oluline teadusasutus ja samas ka oluline tööandja, kes oma igapäevase tegevusega aitab kaasa põllumajanduse efektiivsuse tõstmisele ja keskkonnahoidlikkusele. Täna oleme tulnud siia, et panna üheskoos nurgakivi universaalhallile. Aidaku valmiv hoone Eesti Taimekasvatuse Instituudil ellu viia nende tulevikuvisiooni – saada rahvusvaheliselt tunnustatud taimekasvatusteaduste ja põllumajanduskatsete keskuseks,“ sõnas Jõgeva vallavanem Angela Saksing.

„Meil on rõõm tõdeda, et RKAS-i, MeM-i ja ETKI eduka koostöö tõestuseks on järgmine kerkiv hoone Jõgeva alevikku. Rajatav viilhall koos kaasaegse katsetehnikaga kiirendab oluliselt ETKI sordiaretuse teadustööd. Tänu parematele kuivatus- ja sorteerimisvõimalustele kiireneb koristus ning võimekus käidelda suurema sortimendi seemneid. See kõik kiirendab omakorda tootjate soovidele vastavate uute sortide turule tulekut,“ rääkis Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Andre Veskioja.

Universaalhalli suletud netopind on 2498 m2. Ehituslepingu üldmaksumus on ligikaudu 2,4 miljonit, millele lisandub käibemaks. Halli on projekteerinud Boa OÜ, arhitektideks on Jürgen Lepper, Anto Savi, Margus Soonets ja Maiu Uusmaa. Ehitaja on Nordecon Betoon OÜ ning omanikujärelevalvet teostab Keskkonnaprojekt OÜ.

ETKI hoonete kompleksi Jõgevale on tulevikus plaanis ehitada veel aretuskeskus II ja ka uus peahoone. Aretuskeskusesse tuleksid laboratooriumid, tööruumid köögiviljade ja heintaimede aretajatele ning agrotehnoloogia osakonna töötajatele. Peahoonesse plaanitakse erinevad tööruumid ning rekonstrueeritakse ka tänaseks vananenud kasvuhooned.

Hepsor AS: 2022 II quarter and six months consolidated unaudited interim report

HepsorThe consolidated revenues of Hepsor for the first six months of 2022 amounted to 4.0 million euros (including 2.7 million euros in Q2 2022) and a net loss of 0.3 million euros (including 0.3 million euros in Q2 2022).

The sales of development projects still under construction will mostly take place in the second half of the year, and therefore the revenue and profit from these projects will also be reflected in the results of the 3rd and 4th quarters of the year. The Group’s revenues and profitability are directly dependent on the development cycle of the projects, which lasts about 24 to 36 months. Sales revenue is only generated at the end of this cycle. The number of projects as well as the revenues and profitability may significantly vary from quarter to quarter depending on the length and timing of the development cycle. Therefore, some financial years or quarters may be weaker or stronger in terms of financial results. In evaluating the sustainability and the financial results of the real estate developer, the portfolio of the development projects and the three-year average financial results are the best criteria for evaluating the Group’s financial results.

The Group has generated revenues mainly from the sale of residential development projects. As of 25 July 2022, we have sold 32 apartments in completed projects in Latvia (27 apartments as of the end of Q2 2022), including 13 apartments in the 4b Strēlnieku development project, 18 apartments in the 9 Baložu development project, and 1 apartment in the 24 Āgenskalna development project.

As of date of the current report, the Priisle Kodu development project, a project developed by the Group’s affiliate company Hepsor N170 OÜ in Estonia, has reached the stage of signing the real right contracts. The Group’s profit share will be reflected in the financial results of the third and fourth quarters of 2022. While contract under the law of obligations were signed at the end of the quarter for all 76 apartments and the commercial space in the development project, by 25 July, or after the end of the quarter, real right contracts were already signed for 32 apartments.

Hepsor currently has three residential development projects under construction in Estonia and Latvia, with a total of 304 new apartments. To date, contracts under the law of obligation and booking agreements have been signed for 48 apartments (52%) in the Mārupes Dārzs (92 apartments) development project near Riga. The sale and construction of Hepsor’s second largest residential development project, Kuldīgas Parks (116 apartments) in Riga, is also proceeding according to the plan, and 64 apartments (55%) have been sold. Both projects will be completed in 2023. In Estonia, we continue with the construction of the Paevälja Hoovimajad development project of two apartment buildings in two stages with a total of 96 apartments. To date, contracts under the law of obligation have been concluded for 76 apartments (79%). The first phase of the project with 48 apartments will be completed by the end of the year, the second phase in the first quarter of next year.

In July, we signed a 14-million-euro loan agreement with LHV Pank AS, the purpose of which is to finance the construction of the Ojakalda Kodud development project. There are 101 spacious family apartments in the three-tower residential building on the border of Tallinn and Harku. Our green way of thinking is central to the development of the Ojakalda residential buildings: we create an environmentally conscious and sustainable living environment. The pre-sale of the Ojakalda development project has started and the construction will begin in September 2022.

In addition to the residential development projects already under construction and available for sale, Hepsor also plans to start the construction of the next phase of the Manufaktuuri Kvartal with 160 new apartments in the second half of 2022. In Riga, we plan to start the Raņķa Dambis development project with 36 new apartments. In 2022, a total of 383 apartments are planned to be built in Tallinn and Riga, including 128 in Riga. In addition, in May 2022, Hepsor signed a preliminary agreement for the purchase of real estate in the Imanta area of Riga. About 40 apartments can be built on the property.

Three commercial real estate development projects have been completed or are about to be completed in Tallinn this year. Selver supermarket already operates the commercial space (leasable space approx. 1,500 m2) on the first floor of the 11-storey commercial and residential property at 1 Priisle. Grüne Maja, the office building following the green thinking concept, has 80% of its leasable space covered by lease agreements, and the building itself is already in active use. We are actively continuing negotiations to lease the remaining 20%. At the end of the year, we will hand over the Büroo113 commercial building, which is 100% covered by lease agreements. The anchor tenant in this building is a clinic with a modern and innovative concept. In the case of Büro113, green solutions (earth-heats-earth-cools, energy-efficient architecture, very good interior, solar energy, etc.) have been used for the first time in a city centre downtown high-rise. In 2022, a stock-office commercial development project will be completed at 30 Ulbrokas, Riga, which has also reached 100% occupancy.

In June, we completed the acquisition of the property at 17A Ganību Dambis in Riga. The property has 13 buildings of different commercial functionality (leasable area 8,200 m2) with occupancy of about 81%. As a result, we expect the share of rental income to increase in the third quarter of the year. In this development project the demolished depreciated buildings will be replaced by new commercial premises including offices and stock-offices. In total, the property will accommodate approximately 20,000 m2 of leasable space.

As of the date of this report, the Group has a total of 25 development projects. During the reporting year, the Āgenskalna and Baložu projects in Latvia were completed and a development project in the Imanta area of Riga was acquired.

The management of Hepsor still forecasts a turnover of 28 million euros in 2022 and profit of 3.3 million euros (including 3.1 million euros attributable to the owners of the parent company).

As of this report, we can say that despite of the difficult global situation, customers are not backing out of contracts, and contracts under the law of obligations for new homes continue to be signed on the agreed terms. The sale of new apartments in Riga projects has exceeded our expectations, and there are only 20 unsold apartments in projects currently under construction in Estonia. Russia’s military invasion and attack on Ukraine’s independence, which began on 24 February 2022, affects businesses and individuals around the world. Although the length, impact and outcome of the ongoing military conflict are still unclear, the high inflation rate, increased energy prices, increase in the Euribor based on the European Central Bank’s monetary policy, and the increase in commodity and thus also construction prices are clearly felt. In view of the next two or three quarters, the mentioned factors will have an impact on the confidence of buyers of new homes.

Due to global uncertainty, the Group’s management is paying more attention to the risks associated with taking new projects to the sales and construction phase. Despite the above, the management of the Group has not halted any of the current development projects, and according to current information, the sale and construction of new projects mentioned above will start already in autumn 2022.

in thousands of euros 30 June 2022 31 Dec 2021 30 June 2021
Assets
Current assets
Cash and cash equivalents 4,361 10,889 1,277
Trade and other receivables 576 652 636
Current loan receivables 279 2,388 256
Inventories 56,128 37,237 33,084
Total current assets 61,344 51,166 35,253
Non-current assets
Property, plant and equipment 260 229 410
Intangible assets 3 0 0
Financial investments 2 402 2
Non-current loan receivables 2,308 3,408 1,97
Other non-current receivables 380 140 99
Total non-current assets 2,953 4,179 2,481
Total assets 64,297 55,345 37,734
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 2,472 5,501 4,393
Current lease liabilities 64 123 72
Prepayments from customers 2,453 1,164 1,238
Trade and other payables 3,959 5,539 1,967
Deferred income tax liability 8 0 0
Total current liabilities 8,956 12,327 7,67
Non-current liabilities
Loans and borrowings 34,641 22,862 19,169
Non-current lease liabilities 66 66 284
Other non-current liabilities 1,762 1,053 1,08
Deferred income tax liability 0 0 73
Total non-current liabilities 36,469 23,981 20,606
Total liabilities 45,425 36,308 28,276
Equity
Share capital 3,855 3,855 6
Share premium 8,917 8,917 3,211
Retained earnings 6,1 6,265 6,241
Total equity 18,872 19,037 9,458
incl. total equity attributable to owners of the parent 18,345 18,904 9,37
incl. non-controlling interest 527 133 88
Total liabilities and equity 64,297 55,345 37,734

 

in thousands of euros 6M 2022 Adjusted  Q2 2022 Q2 2021    
6M 2021
Revenue 3,954 3,874 2,682 985
Cost of sales (-) -3,752 -3,29 -2,586 -826
Gross profit 202 584 96 159
Marketing expenses (-) -173 -100 -78 -52
Administrative expenses (-) -537 -298 -209 -173
Other operating income 47 43 37 23
Other operating expenses (-) -39 -51 -32 -38
Operating profit (-loss) of the year -500 178 -186 -81
Financial income 567 76 58 43
Financial expenses (-) -312 -191 -144 -83
Profit before tax -245 63 -272 -121
Current income tax -5 -16 0 -16
Deferred income tax -8 -13 -8 -2
Net profit for the year -258 34 -280 -139
    Attributable to owners of the parent -273 -84 -278 -134
    Non-controlling interest 15 118 -2 -5
 Other comprehensive income (-loss)
Changes related to change of ownership 135 0 0 0
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders -13 -31 -31 59
Other comprehensive income (-loss) for the period 122 -31 -31 59
    Attributable to owners of the parent -286 0 -200 0
    Non-controlling interest 408 -31 169 59
 
Comprehensive income (-loss) for the period -136 3 -311 -80
    Attributable to owners of the parent -559 -84 -478 -134
    Non-controlling interest 423 87 167 54
 
Earnings per share
   Basic (euros per share) -0.07 -0.02 -0.07 -0.03
   Diluted (euros per share) -0.07 -0.02 -0.07 -0.03

Hepsor 2Q_2022 interim report

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC