Eesti Pank: Kiire hinnatõus on muutnud majanduse haavatavamaks

Eesti majanduse kogutoodang (SKP) vähenes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 2,4% ja teise kvartaliga võrreldes sesoonselt korrigeerituna 1,8%. See tähendab, et Eesti majandus oli teist kvartalit järjest kvartalivõrdluses üsna sügavas languses. Kuigi inimeste säästud ja riigieelarve tugi on aidanud kriisi mõju oluliselt pehmendada, on tulevaste šokkide leevendamiseks sellevõrra puhvreid vähem.

Hoolimata hindade väga kiirest kasvust on majapidamised suutnud säästmise vähendamise arvelt siiani oma tavapärast tarbimist jätkata: kolmandas kvartalis vähenes eratarbimise reaalmaht vaid 0,4%. Samas tähendab säästude kasutuselevõtt seda, et võimalike tulevaste šokkide leevendamiseks enam nii palju võimalusi pole. Kuna majapidamiste puhvrid on vähenenud, on nõrgenenud ka nende võime majanduse negatiivset mõju pehmendada ja uute riskide teostudes on nende mõju majandusarengule palju suurem.

Viimaste kvartalite majanduslanguse taga on osaliselt kiire inflatsioon, mille peamiseks põhjuseks on toormete kallinemine rahvusvahelistel turgudel. Samuti mõjutavad ettevõtteid Ukraina sõja tõttu tekkinud muutused tarneahelates. Kuigi ettevõtete küsitluste põhjal ilmnesid viimase aasta jooksul majanduses teatavad ülekuumenemise märgid, on need nüüdseks taandunud. Seega on majanduslangus vähemalt osaliselt tingitud ka sisemistest teguritest ja kasvuvõime ammendumisest.

Tegevusalati oli majanduslanguse jagunemine ootamatu. Energeetikasektoris, mäetööstuses, metsanduses ja põllumajanduses toimus suur langus – neid sektoreid on aga turu olukorra muutus tugevalt soosinud. Samas kasvas lisandväärtus tööstuses ja ehituses, mille kohta on viimasel ajal tulnud peamiselt negatiivseid uudiseid. Sellised vastuolud peegeldavad ilmselt suurt suhteliste hindade muutust ja viitavad sellele, et tulevikus võime näha käesoleva aasta statistika osas märkimisväärseid revisjone.

Eesti Pank prognoosib Eestile selleks aastaks väikest majanduslangust. Järgmistes kvartalites võib langus aastavõrdluses süveneda, kuid järgmise aasta teises pooles võiks majandus taastuma hakata.

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.10.2022

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Alates fondi loomisest 2021.a juuni lõpus, on fondi tootlus olnud 10,8% ning investeeritud kapitali tootlus 12,3%. Fondi omakapitalist on kolmandik investeerimata.

Fondi suuremate objektide rentnike käitumisele pole viimaste kuude majandusaktiivsuse jahtumine Balti riikides mõju avaldanud. Vilniuses asuva endise Danske büroohoone (fond omab läbi usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5) vakantsus on vaid 2% ning Menulio 7 büroohoones 5%. Oktoobris ja novembris sõlmiti Menulio 7 büroohoones kaks uut rendilepingut ning pikendati lepingut kahte olemasoleva rentnikuga.

Novembris tegi fond ühe investeeringu – suurendas positsiooni EfTEN Kinnisvarafondis, soetades teiseselt turult 354 tuhat aktsiat hinnaga 2,8152 eurot aktsia kohta (10% allpool EfTEN Kinnisvarafondi oktoobri NAVi). Sellega suurenes EfTEN Kinnisvarafondi osakaal EfTEN United Property Fundis 13%lt 17%ni.

Novembris lõpus suurendas usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5 Danske Vilniuse endise büroohoone suhteliselt madalat laenukoormust (45% objekti väärtusest). Käesoleval aastal oleme hoones asendanud rentnike enam kui 6 000 ruutmeetril, mille tulemusena on üüritulu aastaga kasvanud pea 15%. See võimaldab edukalt teenindada ka kõrgemat laenumakset. Sellega seoses teeb EfTEN United Property Fund lähiajal oma investoritele teise väljamakse alates fondi loomisest.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Statistikaamet: Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%

Statistikaamet / Statistics EstoniaVõrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.

Jooksevhindades suurenes SKP 13,9%, kuid sarnaselt aasta esimesele poolele on peamiselt kasvanud hinnad. Hinnamõjusid kõrvale jättes näitasid langust nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Kolmandas kvartalis oli tugevaima positiivse panusega kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Sellele järgnesid ehitus ja koroonaeelse taseme ületanud majutus ja toitlustus. Tagasihoidlikku kasvu näitasid ka töötlev tööstus ja transport. Selgelt negatiivseim panus tuli põllumajandusest. Samuti omasid olulist majandust pidurdavat mõju energeetika ja kinnisvaraalane tegevus. „Kuigi jooksevhindades tõusid peaaegu kõigi tegevusalade lisandväärtused üle 10%, siis selle taga peitub kiire hinnatõus. See sõi ära peaaegu kõigi tegevusalade reaalse kasvu ja lükkas pooled neist koguni langusesse,“ sõnas statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.

Aasta esimeses pooles kasvanud eratarbimine pöördus kolmandas kvartalis langusesse. Kui jooksevhindades suurenes eratarbimine 19,3%, siis kiirelt tõusnud tarbijahindade tõttu leidis reaalväärtuses aset 0,4% langus. „Kui energiahindade kallinemise tõttu on hoogsalt suurenenud igapäevased kulutused eluasemele ja transpordile, siis tegelik tarbimine kasvas eelkõige restoranides ja hotellides ning sidetoodete ja teenuste puhul,“ täiendas Müürsepp. Enim vähenenud on kulutused kodusisustusele, millele pöörati rohkem tähelepanu koroonakriisi ajal. Samuti on langenud tervishoiu ning rõivaste ja jalatsite tarbimine.

Valitsemissektori tarbimine kasvas 1,1%. Enim panustasid sellesse kulutuste kasv avalikus halduses ja riigikaitses ning hariduses.

Pärast nelja järjestikkust languskvartalit jäid viimases kvartalis investeeringud eelmise aasta sama perioodi tasemele. Kolmandas kvartalis kasvasid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse (21,4%) ja ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse (37%). Kõik teised varaklassid näitasid langust. Suurima negatiivse mõjuga olid ettevõtete investeeringute langus tarkvarasse ja andmebaasidesse (-47,8%) ning muudesse hoonetesse ja rajatistesse (-16,5%).

Nii eksport (3,6%) kui ka import (6,2%) jätkasid lõppenud kvartalis kerget kasvu. Kaubavahetus püsis mõlemal suunal eelmise aasta sama perioodi taseme lähedal. Peamist mõju avaldasid sellele energiakaubad ja keemiatooted. Seevastu teenused näitasid jõudsat kasvu – teenuste eksport kasvas 12% ja import 18%. Suurimat rolli mängisid siin reisiteenuste ja mitmesuguste transporditeenuste ost ja müük.

Võrreldes eelmise kvartaliga langes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8% ja võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga 2,3%.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.

Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimusel, et saada teada, kuidas läheb Eesti majandusel.

Swedbank: Kolmandas kvartalis oli Eesti majanduslanguses

SwedbankMe ootasime küll kolmandas kvartalis SKP vähenemist nii aastases kui kvartali võrdluses, kuid 2,4% langus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli oodatust nõrgem tulemus. Teise kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt korrigeeritud SKP 1,8%. Kuna SKP oli kvartali võrdluses languses juba teist kvartalit järjest, on tegemist majanduslangusega.

Sel aastal ei ole Eesti majandus kvartali võrdluses üldse kasvanud – ka mitte esimeses kvartalis, mil see jäi eelmise kvartaliga võrreldes samale tasemele. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Eesti majandus kasvanud vaid 0,7%, mis on praegustel andmetel Euroopa Liidu kõige nõrgem tulemus. Samas on kasv jooksevhindades tugev – kolmandas kvartalis kasvas SKP jooksevhindades ligi 14%.

Tegevusaladest viis SKP püsivhindades kõige enam langusesse põllumajandus, energiatootmine ja kinnisvaraalane tegevus. Põllumajandus on küll majanduses väga väikese osakaaluga, kuid statistikaameti andmetel selle lisandväärtuse erakordselt tugev langus (-107%) andis kõige suurema negatiivse panuse kolmanda kvartali SKP vähenemisse. Samas ei ole näha põllumajanduse sellist halba seisu, mistõttu võib selle tegevusala lisandväärtuse ja koos sellega SKP arvestus olla ebatäpne.
Kõige suurem positiivne mõju tuli aga kutse- ja tehnikaalasest tegevusest ja ehitusest. Vaatamata sellele, et tööstusstatistika näitab töötleva tööstuse tootmismahu languse süvenemist kolmandas kvartalis, suurenes selle majandusharu lisandväärtus ligi 3%. Ettevõtted toodavad aga jätkuvalt palju lattu. Nii ulatus kolmandas kvartalis varude muutuse osakaal SKP suhtes jooksevhindades viie ja püsivhindades isegi 16 protsendini.

Nõrgenenud välisnõudluse tõttu läks kaupade eksport langusesse juba teises kvartalis ja kolmandas kvartalis see langus jätkus. Küll aga suurenes teenuste eksport, mis hoidis kogu kaupade ja teenuste ekspordi jätkuvalt kasvus.

Üha rohkemate ettevõtete jaoks on selle aasta teisel poolel muutunud ebapiisav nõudlus peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks. Novembris oli tööstuses selliste ettevõtete osakaal 58% ja teenuste sektoris 41%. Samas on need osakaalud väiksemad kui kaks aastat tagasi, koroonakriisi ajal ja globaalse finantskriisis ja selle järel. Nõrgenev välisnõudlus annab tugevama löögi mitte ainult Eesti eksportivale sektorile, vaid majandusele laiemalt. Paljud ettevõtted ei ekspordi ise, vaid on eksportivate ettevõtete tehingupartnerid, pakkudes neile allhanget. Eksportiva sektori nõrgenemine pidurdab kogu majanduses tootlikkuse kasvu, kuna selle tootlikkus on sisetarbijale suunatud ettevõtetest kõrgem.

Pärast mitu aastat kestnud tõusu on Eesti kaupade turuosa euroalal sel aastal uuesti vähenema hakanud. See võib viidata meie ekspordi konkurentsivõime nõrgenemisele. Eesti majanduse konkurentsivõimele võib löögi anda ka Euroopa valitsuste poolt energiakriisi mõjude leevendamiseks mõeldud väga erinevad toetused ettevõtetele ja majapidamistele. Eestis on selliste toetuste osakaal Euroopas üks väiksemaid.

Kaubavahetuse vähenemine Venemaa ja Valgevenega mõjutab Eesti majandust tugevamalt läbi kõrgemate energiahindade. Eesti majanduse tegevusaladest on kõige enam aga mõjutatud laonduse ja veondusega seotud harud, samuti puidu- ja keemiatööstus ning metallitootmine.

Kuigi eratarbimine suurenes jooksevhindades 19%, on selle kasvu taga kiire hinnakasv. Mahtudes ehk püsivhindades läks eratarbimine kolmandas kvartalis aga kergesse langusesse, vähenedes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Püsivhindades suurenesid enim kulutused majutusele ja väljas söömisele ning sidekaupadele ja -teenustele. Inimeste keskmine ostujõud jääb langusesse ka eesolevatel lähikvartalitel, kuid järgmise aasta kokkuvõttes peaks see jääma selle aastaga umbes samale tasemele või tegema isegi tagasihoidliku kasvu. Samas taastub Swedbanki prognoosi järgi inimeste keskmine ostujõud 2021. aasta tasemeni alles 2027. aastaks.

Tarbimise nõrgenemist näitab ka kaardimaksete kasvu aeglustumine, septembris ja oktoobris kaardimaksete maht püsivhindades isegi vähenes möödunud aasta kõrge võrdlusbaasi mõjul (teise pensionisamba rahade kasutamine). Majanduskasvu ja sealhulgas tarbimise jahtumisest räägib ka SKP arvestusse minevate käibemaksu ja aktsiiside üha sügavam langus püsivhindades.

Kuigi SKP kolmandas kvartalis vähenes, toetas seda veel jätkuvalt tugev tööturg. Töötusemäär oli mõõdukas ja hõive suurenes. Novembri lõpuks oli Eestisse tulnud ja siia jäänud ligi 63 400 Ukraina sõjapõgeniku, mis on suurendanud Eesti elanikkonda aasta algusega võrreldes 4,8%. Ukraina sõjapõgenike panus SKP kasvu on küll väiksem, kui keskmisel Eesti residendil, kuid sellisel suurel arvul on siiski oluline efekt.

Eesti majanduse üldine kindlustunne on sel aastal kiiresti halvenenud. Samas pole see kukkunud veel sellisele tasemele, nagu me nägime kaks aastat tagasi pandeemia algusega seotud šoki või 2008-2009. aastate globaalse finantskriisi ajal. Koos kindlustunde nõrgenemisega vähenesid kolmandas kvartalis ka ettevõtete investeeringud. Osad teenuste sektori tegevusalad on pandeemia mõjudest küll kiire taastumise teinud- nagu näiteks majutus ja toitlustus, kuid sellele tuleb üha enam vastu nii sise- kui välisnõudluse nõrgenemine. Ettevõtetel on üha keerulisem oma kõrgele tõusnud kulusid suunata edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Lisaks suurendavad nii ettevõtete kui osade majapidamiste kulusid kerkivad laenuintressid.

Oodatust suurema kolmanda kvartali SKP languse tõttu korrigeerime selle aasta majanduskasvu prognoosi (oktoobris prognoosisime 0,5% kasvu) allapoole. Samuti peaks oodatust mõnevõrra nõrgem tulema ka järgmise aasta esimene pool, mil majandus peaks languses olema. Samas tuleks arvestada, et Statistikaamet on esmaavaldatud ja ka juba korrigeeritud SKP-d ja selle komponente mitu korda parandanud, mistõttu ei maksaks eeldada, et täna avaldatud numbrid on täpsed ja jäävad püsima.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Testament. Osa IV

Võrreldes seadusjärgse pärimisega, on testamendiga võimalik lisaks pärijate ringi määramisele teha ka muid korraldusi. Näiteks saab nimetada asepärija juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist või loobub pärandist. Asepärijateks on võimalik nimetada ka mitut isikut, määrates nende pärimisjärjekorra.

Samuti võib testamendis määrata, et pärijale läheb pärand üle teatava tähtpäeva või teie poolt ette antud tingimuse saabumisel. Sellist pärijat nimetatakse järelpärijaks. Järelpärija määramisel tuleb määrata ka eelpärija, kes küll pärib vara, kuid ei või seda käsutada ja nimetatud tähtpäeva või tingimuse saabumisel peab pärandi järelpärijale üle andma.

Testamendiga võib määrata ka mingi konkreetse hüve saaja. Selliseks hüveks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Sellist hüvet nimetatakse annakuks ja hüve saajat annakusaajaks. Annaku saajat ei loeta pärijaks ja temale ei lähe üle pärandaja kohustused. Annakusaajal tekib vaid õigus talle testamendiga määratud hüve pärijalt välja nõuda.

Nagu näete, on testamendiga võimalik määrata kes, kui palju ja millistel tingimustel pärimisest osa võtab. Ja pärandajal ei ole mingit kohustust oma vara või selle osa pärandada abikaasale, vanematele või lastele, kui just ei ole tegemist isikutega, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel ülalpidamiskohustus. Ehk siis tegemist on sundosaga. Kuid sundosa suurus on määratud seadusega ja selleks on pool pärandiosa väärtusest, mille pärija oleks seadusjärgse pärimise korral saanud. Sundosa nõue on suunatud raha maksmisele, mitte konkreetsele esemele.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.10.2022

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of the EfTEN United Property Fund was 10.99 euros as of October 31, 2022, increasing by 0,4% over the month. Since the start of the fund in late June 2021 the total return has been 10,8% and the return on invested capital 12,3%. The fund has 1/3 of it’s capital as uninvested.

The behaviour of tenants in the fund’s larger objects has not been affected by the recent business cycle slowdown in the Baltic countries. The former Danske office building in Vilnius (the fund is invested through the EfTEN Real Estate Fund 5) has a vacancy rate at only 2%, and the Menulio 7 office building at 5%. In October and November, two new lease agreements were signed in the Menulio 7 office building, and the lease agreements with two existing tenants were extended.

In November the fund increased its position in EfTEN Kinnisvarafond by acquiring 354 thousand shares from the secondary market at a price of 2.8152 EUR per share (10% below the October NAV of the EfTEN Kinnisvarafond). With this, the share of the EfTEN Kinnisvarafond in EfTEN United Property Fund portfolio increased from 13% to 17%.

At the end of November, the EfTEN Real Estate Fund 5 increased the existing relatively low leverage (45% of the object’s value) of the former Danske Vilnius office building. During this year we have leased out over 6 000 sqm of space and through the change of tenant mix, the building’s annual rental income has increased by almost 15%. This allows to comfortably service a higher debt level. Upon receival, the EfTEN United Property Fund will pass it on to investors. It will be the second pay out to investors since the foundation of the fund.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

Swedbank: Economic situation has deteriorated

SwedbankIn Estonia, GDP fell more than expected in the third quarter. GDP declined by 1.8% over the previous quarter and 2.3% over the year. In nominal terms, GDP increased notably, by 13.9% in a year, marking very high price increases.

The change in value-added in different sectors is somewhat surprising, contradicting other data, and could, therefore, be revised later when more detailed data is compiled after the year ends. Value added increased in different professional services, construction, and tourism, but fell in agriculture, energy sector, and real estate. Value added increased in all sectors in nominal terms, but only in half of the sectors in real volumes as prices increased significantly.

Private consumption has held on relatively well, declining only by 0.4% in the third quarter, over the year, considering the significant fall in real incomes this year. Expenditure on furniture, health, clothing and footwear decreased. Household spending is supported by using savings and additional consumption by refugees (+5% of total population) and tourists. Value added in tourism exceeded pre-covid levels in the third quarter. Investments were flat in the third quarter. Corporate investment volumes decreased due to deteriorating outlook and weak profitability in several sectors. Household investments in dwellings increased significantly. Growth in exports and imports was rather modest, reflecting lower demand and higher competition in foreign markets. The majority of companies name weak demand as their biggest business obstacle.

We expect GDP volumes to decline further during the winter months. The economic situation should start to improve in the second half of 2023 when price increases normalise.

Statistikaamet: Jaekaubanduse müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 896 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%, siis oktoobris langus mõnevõrra aeglustus. „Müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused, kus müük vähenes aastaga 7%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4%. „Neist enim ehk 14% vähenes müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Keskmisest enam ehk 6% vähenes müügitulu veel ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad) ning 4% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügitulu suurenes 9% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga ning jäi eelmise aasta tasemele kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 6%.

Septembriga võrreldes jäi oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%.

Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3%.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Viimane võimalus registreerida koolitusele “Kinnisvaraõiguse ABC”

Koolitus “Kinnisvaraõiguse ABC” toimub 01/12/2022. Kinnisvarajurist Evi Hindpere toob välja ja seletab lahti olulised õigusaktid, mis on vajalikud kõigile kinnisvarasektoris tegutsejatele.

Koolitus „Kinnisvaraõiguse ABC“ annab Sulle:

  • põhjaliku ülevaate tsiviilseadistiku üldosa seadusest;
  • läbilõike perekonnaseadusest;
  • kokkuvõtte pärimisseadusest;
  • teadmised asjaõigusseadusest;
  • ülevaate võlaõigusseadusest;
  • oskuse koostada üürilepingut;
  • infot ehitusõigusest.

Koolitus toimub 01/12/2022 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2022 III kvartalis alustatud 435 elamu ehitamisega

Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel alustati 2022 III kvartalis Eestis 435 elamu ja neis paikneva 1851 eluruumi ehitamisega. Aasta varasemalt läks ehitusse 582 elamut koos 2445 eluruumiga.

2022 III kvartalis Eestis ehitusse läinud elamutest 389 olid üksik-, kaksik- või ridaelamud, kus paiknes kokku 642 eluruumi. Ülejäänud 46 olid korterelamud kokku 1209 eluruumiga.

Tallinnas teatati 2022 III kvartalis 37 elamu ehitamisega alustamisest, millest 19 olid üksik-, kaksik- ja ridaelamud kokku 24 eluruumiga. Ehitusse läinud elamutest 19 olid korterelamud kokku 521 eluruumiga.

Väikeelamute ehitamisega alustamine on viimastel kvartalitel püsinud enam-vähem samal tasemel. Küll on korterelamute ehitamisega alustamine olnud 2022 II kvartalis mõõnas. III kvartalis on varasemaga võrreldes toimunud oluline hüpe. Võrreldes 2020. a lõpu ja 2021. a esimese poolega ehk koroonasurutisest kiire taastumise perioodiga on ehitusega alustamiste maht vähenemas.

Vähema eluruumide ehitusega alustamise tagamaa on olnud energia ja ehitusmaterjalide hinna- ning tarneprobleemid, seejärel alanud sõda ja nüüdne majanduslanguse ootus.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinna Sadam: Tallinna Linnavalitsus avalikustab AS Tallinna Sadam Vanasadama ala neli detailplaneeringu eskiisi

Tallinna Kesklinna Valitsus ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet avalikustavad ajavahemikul 14.12.2022-12.01.2023 AS Tallinna Sadamale kuuluva Vanasadama nelja ala ehk Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu, Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringu, A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu ning D-terminali ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad ning eskiislahendused.

Detailplaneeringute eskiiside avalikustamine on oluline kogukonna kaasamiseks ja sisendi saamiseks Vanasadama Masterplaani ja kinnisvaraäri eesmärkide elluviimisel. Pärast eskiiside avalikustamist koostatakse detailplaneeringud arvestades ka saadud tagasisidet. Detailplaneeringute koostamise protsessile järgneb detailplaneeringute kinnitamine, mille järel saab Tallinna Sadam alustada kinnisvaraäri arendusega nimetatud aladel.

Detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahendustega saab tutvuda 14.12.2022-12.01.2023 tööpäeviti Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) ja Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7). Samuti Tallinna planeeringute registris veebiaadressil https://tpr.tallinn.ee/ (detailplaneeringud nr DP043560, DP043610, DP043650, DP043590).
Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste osas arvamust e-posti aadressil kesklinn@tallinnlv.ee või posti teel. Arvamuste esitamise tähtaeg on 12.01.2023.

Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu toimub 31.01.2023 algusega kell 14.00 Tallinna Kesklinna Valitsuse saalis (Nunne tn 18). Veebiplatvormi MS Teamsi vahendusel arutelul osaleda soovijail tuleb eelnevalt registreeruda e-posti aadressil riina.parm@tallinnlv.ee.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2021. a müügitulu oli 110 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 54 miljonit eurot ning kasum 26 miljonit eurot.

Eesti Konjunktuuriinstituut: Tarbijate kindlustunne novembris

Eesti KonjunktuuriinstituutTarbijate kindlustunne püsis novembris väga madal ja kindlustunde indikaator oli –36 (oktoobris –38, aasta tagasi novembris –12, pikaajaline keskmine –8). 59% perede majanduslik olukord on viimase aasta jooksul halvenenud ja 51% hinnangul halvenemine jätkub ka lähema 12 kuu jooksul. Säästa suutis novembris 44% peredest, 35% tuli ots-otsaga välja, 14% kulutas varasemaid sääste ja 3% oli võlgades.

Halvad on tarbijate hinnangud ka Eesti majanduse olukorrale ja ootused riigi majandusarengule. 78% vastanute arvates on majanduse olukord Eestis aasta pärast halvem.

Inflatsiooniootused püsivad kõrged ning tarbijate hinnangul võivad hinnad järgneva aasta jooksul tõusta 13%.

Elanike hinnangul töötus lähema aasta jooksul Eestis oluliselt kasvab (saldo +60, aasta tagasi +21).

Uus Maa: majanduslangus kiirendab tööstuse linnast väljakolimist

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul sunnivad kõrged tootmiskulud mitmeid Tallinna vanu tööstuspiirkondi oodatust kiiremini otsi kokku tõmbama. Asemele tulevad elamurajoonid ning kõige suuremaid muudatusi on oodata Mustamäel.

Jaanus Lauguse sõnul on kriis ja majanduslangus ettevõtluse ning linna arenguks tegelikult vajalik kiirendi ja ka praegu ootavad ees suured muutused. „Kui kulud kasvavad ja endist moodi tootmine enam ära ei tasu, siis hakatakse tervetele vanadele tööstuskvartalitele uut kasutust otsima. Tavaliselt tuleb tööstusalade asemele elukondlik kinnisvara. See protsess toimus 2008. aasta kriisi ajal ja sarnased märgid on ka praegu üleval,“ rääkis Laugus.

„Näiteks sündis 2008. aasta majanduslanguse tulemusena Telliskivi loomelinnak, mille hooned plaaniti esialgu ümber lükata ja asemele ehitada täiesti uus ärirajoon ja korterid. Siis tuli aga masu peale, arendused pandi seisma ja odava üüriga tühjalt seisvale pinnale kolisid kunstiinimesed. Kuhu tuleb kultuur, sinna liigub äri järgi ja niimoodi sai Telliskivi edulugu alguse kriisist. Linna jaoks tekkis aga unikaalse rütmiga uus tõmbekeskus,“ rääkis Laugus.

„Paljud vanades hoonetes või angaarides tegutsevad ettevõtjad on praegu sundvaliku ees – rajada pigem linnast välja uus ja energiatõhusam tehas või lõpetada tootmine üldse ära ning vabastada krunt kas elamutele või uuematele hoonele. Üldjuhul polegi vana maailma tööstusele ja suurtootmisele enam moodsas linnakeskkonnas väga kohta,“ sõnas Laugus.

Uus Maa juhi sõnul on kõige suuremaid muutuseid oodata Mustamäel Marja ja Kadaka puiestee piirkonnas, Nõmme metsade lähistel ning Taltechi ümbruses, kus on vana ja laguneva tööstuse all veel suured alad. „Need on tegelikult asukoha, taristu ja keskkonna mõttes inimestele elamiseks väga sobivad kohad. Sarnased muutused juba toimuvad Koplis vanade Volta ja Sitsi manufaktuuride ümbruses. Need on suured ja pika ajaplaaniga arengud, mille lõplik valmimine võtab veel küll aastaid,“ lisas Laugus.

„Arendaja jaoks on tootmispiirkondade ümberehitamine mugav, sest üldjuhul pole hooned muinsuskaitse all. Väärtuslikumad ja huvitavad hooned jäetakse alles, nõukogudeaegsed koledad angaarid lükatakse ümber,“ rääkis Laugus.

„Tööstuse vaates on Tallinna suur erand Lasnamägi, kus tootmishooned on koondunud kindlatesse piirkondadesse ja elamutest pigem eemale. Samas on lähedal tööjõud ja sadam, mistõttu on tööstus Lasnamäel ka edaspidi elujõuline ja pigem isegi kasvav,“ lisas Laugus.

Capital Mill: Capital Mill laiendas oma kinnisvaraportfellis tehisintellektipõhist energiajuhtimist

Capital MillBaltimaade juhtiva kinnisvaraarendaja Capital Milli ja tehnoloogiettevõtte R8 Technologies koostöö laiendamine võimaldab tehisintellektipõhise energiajuhtimise abil uuel rohetasemel hallata erinevaid objekte nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, tuues endaga kaasa märkimisväärse energiasäästu.

„R8 digitaalse operaatori pakutavaid nutikad ja keskkonnasäästlikke lahendusi oleme koos oma rentnikega Skyoni ärihoones nautinud enam kui aasta jagu. Uue koostöölepingu kohaselt laiendame R8 tehisintellekti kasutust oma kinnisvaraportfellis veelgi ning viime uuele rohetasemele Eestis kolm, Leedus kaks ja Lätis ühe objekti,“ ütles Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Kaarel Loigu sõnul kasutab Capital Mill praegu R8 digitaalset operaatorit neljal objektil kokku ca 38 000 ruutmeetri üüritava pinna haldamiseks.

„Igas ärihoones sisuliselt koheselt rakendatav R8 energiajuhtimise tehnoloogia parandab hoonete sisekliimat ja aitab seejuures kokku hoida energiakuludelt,“ lausus R8 Technologies tegevjuht Siim Täkker. „Tippteadlaste pideva arendustegevuse tulemusel ajas kasvava kogemuspagasiga digitaalne operaator mitte ainult ei kogu erinevaid andmeid, vaid kasutab neid ära hoone targaks energiajuhtimiseks ööpäevaringselt, pakkudes seejuures tööriista üha karmistuvate rohenõuete täitmiseks.“

Siim Täkker lisas, et Capital Milli hooned on hea tehnilise tasemega, kuhu on tehisintellekti baasil töötavat R8 digitaalset operaatorit olnud lihtne liidestada. Selliselt pakub energiajuhtimise tööriist nii hoone haldajale kui ka rentnikele kõige suuremat efekti.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

R8 Technologies on tehnoloogiaettevõte, mis tegutseb energia ja kinnisvara sektorites. R8 Technologies on loonud hoonete intelligentse energiajuhtimise tarkvara, mille kasutusele võtmine on lihtne, kiire ja ei vaja täiendavaid investeeringuid. R8 Digitaalne Operaator on tehisintellekt, mis juhib kaasaegsete ärihoonete tehnosüsteeme, pidades silmas kolme põhiparameetrit – parem sisekliima, kõrgem energiaefektiivsus ning tehnosüsteemide pikaajalisus. R8 Digitaalse Operaatori keskmine saavutatud energiasääst on enam kui 20%.

SEB: Kiire palgakasv räägib tööturu tugevusest

SEB PankKuigi Statistikaameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis pisut aeglustus, siis ei saa praegust olukorda tööturul veel kuidagi halvaks hinnata. Peamise stsenaariumi kohaselt jääb palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel.

Palgakasv võinuks olla suuremgi

Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt küündis keskmine brutopalk selle aasta kolmandas kvartalis 1679 euroni. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis palgatase seega 8,1% võrra. Kuigi tegemist on märkimisväärse numbriga, siis oodata oleks võinud isegi suuremat summat. Seda seetõttu, et maksuameti andmetel tõusis keskmine töötasu samal ajavahemikul aastases võrdluses koguni 10%.

Kuigi kolmanda kvartali SKP number saab olema kõigi ennustuste kohaselt tagasihoidlik, siis pole kiire palgakasv tänastes oludes üllatav. Nominaalselt ehk „tavalistes“ eurodes mõõdetuna kasvab ju kõik kiiresti. Kõige olulisem komponent praeguse palgakasvu taga on mõistagi töötajate nappus. Eesti tööhõive määr 15-74-aastaste inimeste seas oli kolmandas kvartalis 69,5%. Vähemalt täiskohaga töötajaid silmas pidades, olime seeläbi tööhõivelt Euroopas ilmselt kindlalt esimesed. Kui tööandjatel on ahtad valikud, siis võib tööotsija minna palgaläbirääkimistele palju julgema taktikaga. Kindlasti on oluline komponent olnud ka tööandjate kartus häid inimesi kaotada, sest agressiivselt laienevad konkurendid kipuvad kitsastes oludes töötajaid lihtlabaselt üle lööma. Uue muutujana on võrrandisse lisandunud inflatsioon. Eriti palgaastme madalamas otsas muudab üle 20% elukalliduse tõus toimetuleku ilmselgelt keerulisemaks, mis on palgaläbirääkimistel oluline argument. Et ettevõtete käive kolmandas kvartalis 25% kasvas, siis ei saa öelda, et raha selleks kusagilt ka võtta pole.

Kelle palk kasvab?

Kõige kiiremini kasvasid kolmandas kvartalis avaliku sektori palgad, mis suurenesid pea 13%. Arvestades sektori nõrgenevat konjunktuuri, oli üllatavalt kiire ka tööstuse palgakasv, mis küündis üle 12%. Samas suurusjärgus tõusid palgad ka sarnastes valdkondades nagu mäetööstus ja energeetika. Protsentuaalselt paistsid kiire palgakasvu poolest silma veel põllumajandussektor ning majutus-toitlustus, kus üldine palgatase jääb muidugi madalaks. Statistiliseks anomaaliaks tuleb ilmselt pidada tõika, et kahes valdkonnas – meelelahutussektor ja muud teenindavad tegevused – keskmine palk vähenes.

Vaade tööturule on kiirelt halvenenud

Kolmandas kvartalist ehk juulist-augustist-septembrist rääkimine tundub täna muidugi kauge minevik – jõulud varsti käes. Võrreldes suvega on oluliselt süngemaks muutunud vaade majanduse tulevikule, mis kindlasti ei jäta puutumata ka tööturgu. Kui hinnata tööturu tulevikku küsitluste pinnalt, siis ei ole eri majandussektorid muidugi ühe puuga löödud. Kõige pessimistlikum vaade tulevasele tööjõuvajadusele valitseb täna tööstussektoris. Pärast koroona-aegset buumi, kus inimesed teenuste asemel vaid kaupasid soovisid tarbida, on konjunktuur selgelt muutunud. Tööstus aeglustub pea igal pool ja Eestil pole sellest võimalik kuidagi mööda hiilida. Teistest keerulisemas olukorras on Põhjamaade kinnisvaraturuga seotud eksportöörid, kes on ka väga olulised tööandjad. Nii töötas eelmisel aastal puidutööstuses ligi 18 000 ja mööblitööstuses pea 8000 inimest, kes kokku moodustasid 9% kõigist tööga hõivatud inimestest. Viimases konjunktuuriuuringus raporteerisid pea pooled mööblitööstusettevõtted, et nende tootmismaht on kahanenud. Paratamatult kaasneb sellega korrektuur ka vajaduses töötajate järele. Arvestades Eesti tööstuse madalat tootlikkust on teisalt selge, et ühel hetkel oleks taolised koondamised toimunud niigi. Et tööturg on täna veel suhteliselt tugev, siis pole täna kindlasti veel halvim hetk uus töökoht leida. Samas võib selline üleskutse kõlada üsna õõnsalt piirkondades, kus mõni puidu- või mööblitööstus ongi ainus arvestusväärne tööandja.

Teenindus vajab endiselt töötajaid

Kui tööstus vajab lähemal ajal töökäsi vähem ja ka ehituses ning jaekaubanduses on tööjõuvajadusindeks selgelt negatiivsel poolel, siis erandlikuna soovib värbamistega jätkata teenindussektor. Vähemalt novembri seisuga oli seal veel oluliselt rohkem ettevõtteid, kes soovisid töötajaid juurde värvata, kui neid, kes nende arvu lähema kolme kuu jooksul vähendada plaanisid. Eks peegeldab see pilt hästi ka Eesti majanduse üldist seisu. Kui välisturgudel on konjunktuur eksportijate jaoks juba nõrgenenud, siis sisetarbimisel läheb inflatsioonile vaatamata veel üsna hästi. Kindlasti on sektorile abiks ka vana võlg, kus pikema aja vältel ei õnnestunud ettevõtetel üldse oma tööjõuvajadust rahuldada.

Mõõn tuleb üle elada

Tööturu edasine väljavaade sõltub majanduse järgneva mõõnaperioodi kestusest ja sügavusest. Seis maailmas on segane, ent eks jälgivad olukorda hoolega ka keskpangad, et inflatsiooni lämmatades kogemata majandust päris ära ei tapeta. Kui peavad tänased ennustused, siis peaks järgmise aasta teises pooles olema saavutatud teatav stabiilsus ja majanduskasv naasma. Loodame, et siinne tööturg seni vastu peab.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal