Statistikaamet: Oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu langus aeglustus

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 884 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 5%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7%, siis oktoobris langus mõnevõrra aeglustus. „Müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim tööstuskaupade kauplused, kus müügitulu vähenes 2022. aasta sama kuuga võrreldes 10%,“ lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kauplustest vähenes müügitulu kõige rohkem ehk 27% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Keskmisest enam ehk 14% langes müügitulu veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga ning 11% langes müügitulu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Müügitulu suurenes 4% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes.

Toidukaupade kaupluste müügitulu vähenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 1%. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu, mis püsis aasta algusest languses, pöördus oktoobris tõusule ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. „Nende ettevõtete müügi kasvule avaldas mõju mootorikütuste hindade odavnemine,“ täpsustas Pihlak.

Septembriga võrreldes kasvas oktoobris jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal jäi müük eelmise kuu tasemele.

Selle aasta esimese kümne kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8%.

„Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2024

Hea kinnisvarahuviline!

Käesolevaga on meil heameel tutvustada foorumi esimest peaesinejat, kes sai NREF 2023 osalejatelt väga sooja vastuvõtu ja tagasiside, mistõttu oleme otsustanud 2024. aastal ta foorumile tagasi kutsuda. NREF 2024 programmi avalikustame jaanuaris:

  • Nerijus Mačiulis, Group Deputy Chief Economist, Macro Research Baltics, Swedbank

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2024 toimub 27. märtsil 2024 Kultuurikatlas, Tallinnas. Tänavuse foorumi peateema on Real Estate REALITY – What’s Really Going on?

Palun märgi foorumi kuupäev oma kalendrisse ning soovi korral registreeri ennast foorumile Early Bird soodustusega aadressil https://www.nordicreforum.com/

Soodushind kehtib kuni 1. detsembrini 2023!

20 aastat järjest oleme korraldanud Baltimaade suurimat ja vanimat kinnisvarakonverentsi. Selle aja jooksul oleme võõrustanud enam kui 7000 osalejat ja 700 esinejat rohkem kui 15 riigist.

Nordic Real Estate Forum toob kokku sektorijuhid ja otsustajad Põhjamaadest, Baltimaadest ja mujalt Euroopast, et saada osa aruteludest kinnisvarasektori tuleviku üle.

NREF-i eesmärk on saada Põhja- ja Baltimaade juhtivaks kinnisvarafoorumiks.

Palun vaadake ka foorumi tutvustavat videot: https://www.youtube.com/watch?v=LUH9aLTBRV4

Päev on täis palju põnevaid paneele ning inspireerivaid esinejaid! Uued teadmised ning kontaktid on garanteeritud! Õhtusel vastuvõtul saab klientide ja konkurentidega päeval omandatud teadmisi jagada!

NREF 2024 partnerid on: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, Baltic Horizon Fund, Advokaadibüroo Glimstedt.

Küsimuste korral võtke meiega palun ühendust aadressil meelis.kopli@corpore.ee.

Kohtumiseni Nordic Real Estate Forum 2024!

Parimate koostöösoovidega,
Meelis Kopli
Tegevjuht
Corpore Konverentsid

Nordic Real Estate Forum 2024 korraldajate nimel:
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürilepingu erakorraline ülesütlemine

Üürnik peab üüripinda kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Seega, kui tegemist on eluruumiga, siis on see mõeldud elamiseks ja igasugune muu tegevus pole lubatud.

Samuti on oluline mitte ülemääraselt häirida majaelanikke ja naabreid. Eelkõige tuleb tagada öörahu. Öörahu algab kella 22st ja kehtib kuni kella 6ni hommikul ning puhkepäevale eelneval ööl kella 00st kuni kella 07ni. Öörahu ei kehti ööl vastu 1. jaanuari ning ööl vastu 25. veebruari ja 24. juunit.

Kui üürnik rikub neid kohustusi, võib üürileandja üürilepingu üles öelda. Kuid seda ei saa teha esimese rikkumise korral, rikkumine peab olema korduv ja üürileandja peab eelnevalt hoiatama üürnikku, et rikkumise jätkumisel, ütleb ta lepingu üles.

Üürilepingu ülesütlemisest tuleb ette teatada vähemalt 30 päeva. Kui üürnik aga kahjustab eluruumi tahtlikult, ei pea seda ülesütlemistähtaega järgima.

Üürilepingu ülesütlemisavaldus tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see peab sisalduma vähemalt järgmised andmed:

  • üüritud asi;
  • lepingu lõppemise päev;
  • ülesütlemise alus ja
  • ülesütlemise vaidlustamise kord ning tähtaeg.

Nõuete mittevastav ülesütlemisavaldus on tühine ja üürnik võib rahulikult jätkata eluruumi kasutamist.

Kui Sul on küsimusi, kirjuta mulle evi@kinnisvarajurist.ee.

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Arco Vara juht: kannapööre riigi eelarvepoliitikas kahandab oluliselt nii üksikisiku kui ettevõtete majanduslikku võimekust

Arco VaraArco Vara juht Miko Niinemäe leiab kinnisvaraturgu analüüsides, et hetkel mõõdukas seisakus turgu on ees ootamas üks huvitav aasta, kus järsk kannapööre riigi eelarvepoliitikas hakkab oluliselt kahandama nii üksikisikute kui ettevõtete majanduslikku võimekust.

Kinnisvaraturu hetkeseisu analüüsides leiab elukondliku kinnisvara arendaja Arco Vara juht Miko Niinemäe, et praegust turgu iseloomustab mõõdukas seisak. “Ei saa öelda, et kinnisvaraturg seisab kriitiliselt, aga mõõdukas seisak on täheldatav küll. Kui odavama hinnaklassiga järelturu ja mägede rajoonide korterite turg on aktiivsem, siis kõrgema hinnaklassiga uusarenduste ja just nimelt suuremate korterite puhul on tehingute arv hetkel selgelt tagasihoidlikum,” ütleb ta.

Arco Varal tänavu Stroomi ranna piirkonnas valminud Kodulahe kvartali Rannakalda arenduse korterite müük on Eesti ja laiemalt Skandinaavia turgu arvesse võttes edenenud siiski stabiilselt hästi. “Üle poole valminud korteritest on müüdud ja antakse uutele koduomanikele üle veel selle aastanumbri sees. Märgata on, et uusarenduste puhul domineerivad klientide seas selgelt koduostjad, investoreid on vähem. Need mõned korterid, mis veel müümata, on pigem just need suuremad,“ märgib Niinemäe.

Käibemaksu tõus aeglustab majanduse taastumist

“Selge on see, et klient ei ole täna selleks valmis, et see 2% tema ostetava kinnisvara hinnale lisandub. Kui koduostja igapäevased kulutused suurenevad, siis tema laenuvõimekus väheneb. Mis tähendab, et selle tõusu valu jääb suuresti arendajate ja ehitajate kanda,” prognoosib Niinemäe ning rõhutab, et juba praegu kerges seisakus oleval kinnisvaraturul konkureerivad arendajad teevad täna juba niigi allahindlusi, et ostjate ootustele vastata.

“Regulatsioonid aeglustavad kinnisvaraturu arengut veelgi, mis omakorda aeglustab meie riigi majanduse taastumist. Selles mõttes on ees ootamas üks huvitav aasta, kus järsk kannapööre riigi eelarvepoliitikas hakkab tuntavalt mõjutama nii üksikisiku kui ettevõtete majanduslikku võimekust ja kõigi tarbimine ning raha toomine majandusse, sealhulgas import ja eksport ähvardab väheneda olulisel määral,” ütleb Niinemäe.

Saabuvalt aastalt maavärina mõõtu raputusi Niinemäe hinnangul Eesti kinnisvaraturul ilmselt oodata ei ole, kuid võimalik on mõningane konsolideerumine. “Väga suuri raputusi ilmselt ei tule, ent mingis mahus maade ümberjagamist siinsete ettevõtete vahel võib tulla,“ ütleb juht.

Funktsionaalne ruumikasutus on olulisem kui nutikodu

Kantar Emori tänavuse kinnisvaraturu uuringu tulemustest selgus, et koduostjad hindavad korteri juures ruutmeetritest enam läbimõeldud planeeringut. “Kliendid eelistavad pigem väiksemaid kortereid, millel on funktsionaalne ruumilahendus, kus iga ruutmeeter on nutikalt ära kasutatud. Ka meie Rannakalda arenduse puhul on see nii,“ ütleb Niinemäe.

Niinemäele on silma torganud ka ostjate süvenev tähelepanelikkus endale soetatava kinnisvara kvaliteedi suhtes. “Kliendid on muutunud teadlikumaks ja hakanud ostetava objekti kohta varasemast palju üksikasjalikumat taustauuringut tegema ning huvi tundma, et mida hind täpsemalt sisaldab,“ lisab ta.

Enim üllatas arendajat selle aasta Emori kinnisvaraturu uuringust selgunud tõik, et hiljuti kodu vahetanud kliente häirib uuema kinnisvara puhul kõige rohkem nutikodu lahendus, mis sageli ei tööta nii, nagu oodatud.

„Värske uuringu valguses peab nentima, et oleme Rannakaldas valinud õige tee keskendudes pigem kasutusmugavusele ja peresõbraliku tervikliku elukeskkonna loomisele kui tehnoloogia viimasele sõnale nutikodu lahenduste näol, sest tõepoolest on suurt kasutusmugavust lubavad süsteemid tihti vigased ja nagu näha tekitavad viperuste ilmnedes ostjates hoopis pahameelt,“ selgitab Niinemäe.

Tänast kinnisvaramaastiku olemust kokku võttes on Niinemäe hinnangul suured võimalused praegu pigem ooterežiimil ja seda peegeldab ka suuremate rahvusvaheliste ja kodumaiste investeerimisfondide tegevus. “Tundub, et suuremad investeerimisvõimalused ei ole veel kohale jõudnud. Küll aga võib algav 2024. aasta tuua perspektiivikaid võimalusi neile, kellel on hea finantsiline seis ja valmidus kiirelt reageerida ning seda eriti investorite vaates,“ ütleb Niinemäe lõpetuseks.

Nordecon: Decision of the extraordinary general meeting of shareholders

NordeconNordecon AS (the “Company”) (registry code 10099962, address Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) extraordinary general meeting of shareholders was held on 29 November 2023 at 10.00 a.m. in the conference centre of Radisson Blu Hotel Olümpia, room Sigma (Liivalaia 33, 10118 Tallinn).

The shareholders of the Company made the following decision according to the proposed agenda:

Agenda item No. 1. Approval of transaction

RESOLUTION No. 1

To approve the transaction whereby the Company (as the seller) sells its 52% holding in OÜ Nordecon Betoon (registry code 10647027) for 9,050,000 euros to the company that is controlled by the current minority shareholders of OÜ Nordecon Betoon.

At the extraordinary general meeting of shareholders 17,877,260 ordinary shares entitled to vote were represented, i.e. 55.22% of total ordinary shares outstanding.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2022 was 323 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 570 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the third quarter and 9 months of 2023

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.09.2023, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 12.8 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the first quarter of 2022, a 0.53-hectare property was sold for 213,200 euros (excluding VAT).

In the second quarter of 2022, a 1.0-hectare property was sold for 401,280 euros (excluding VAT).

In the third quarter of 2023, a 0.53-hectare transportation purpose land was sold for 26,580 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 30 September 2023 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net profit for first 9 months of 2023 of AS Trigon Property Development is 294 euros and the earnings per share is 0.00007 EUR.

As of 30 September 2023, the assets of AS Trigon Property Development were 1,723,457 euros. The equity of the company was 1,720,072 euros, corresponding to 99.80 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 30.09.2023 31.12.2022
Cash and cash equivalents 168,173 199,196
Trade and other receivables 22,012 19,844
Inventories 1,533,273 1,519,536
Total current assets 1,723,457 1,738,576
TOTAL ASSETS 1,723,457 1,738,576
Trade and other payables 3,386 18,798
Total current liabilities 3,386 18,798
Total liabilities 3,386 18,798
Share capital at book value 449,906 449,906
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings 756,568 756,274
Total equity 1,720,072 1,719,778
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 1,723,457 1,738,576

Condensed statement of comprehensive income

EUR 9 M 2023 9 M 2022
Revenue 26,580 614,480
Costs of goods sold 0 -259,267
Gross profit 26,580 355,213
Administrative and general expenses -27,271 -40,735
Operating profit/loss -691 314,478
Financial income 985 45
PROFIT FOR THE PERIOD 294 314,522
Income tax expense 0 -134,580
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT 294 179,942

2023 III Q interim ENG

Rekordkuu: Estateguru investoritele laekus ligi 20 miljonit eurot

EstateguruOktoobris laekus Estateguru investorite kontodele 19,3 miljoni euro väärtuses tagasimakseid, mille hulgas oli ka 4,1 miljonit euro mahus sissenõudmisel olnud laenude laekumisi. Investorid rahastasid oktoobris 9,8 miljonit euro mahus uusi projekte.

“Tegemist on meie senini parima kuuga ja trend on positiivne juba hea mitu kuud, kusjuures lõppevatelt projektidelt ootame sarnases mahus tagasimakseid ka lähemas tulevikus,” kommenteeris tulemusi Estateguru juht Mihkel Stamm ja märkis, et suve algusest on tuntav ka investorite suurem huvi uute kinnisvaralaenude vastu. “Oleme viimastel kuudel alustanud nii Eestis kui Leedus mitmete uute tugevate projektiga. Positiivne ootus on seejuures tunda mõlemalt poolelt – nii laenuvõtjatelt kui investoritelt,” rääkis Stamm.

Estateguru investorid teenisid eelmise kuu laekumistelt kokku 1,5 miljonit eurot tulu. “Suuremahulised tagasimaksed ja neilt teenitud tulu kasvatavad kindlasti ka investorite üldist kindlustunnet ja usaldust meie vastu ning avavad tee uutele projektidele,” lisas Mihkel Stamm.

Oktoobris õnnestus Estategurul vähendada 4,1 miljoni euro võrra ka sissenõudmisel olevate laenude mahtu. “Need laekumised tulid peamiselt Leedust ja Lätist, kuid juba lähikuudel loodame ka Soome portfelli osas positiivsetele arengutele,” sõnas Estateguru juht ja tähendas, et oktoobri näol oli tegemist oli ettevõtte jaoks igas mõttes eduka kuuga.

Estateguru on juhtiv üleeuroopaline platvorm, mis pakub kinnisvaratagatisega laene väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi rahvusvahelisele investorite kogukonnale. Ühendades erinevad teenusepakkujad, väikese ja keskmise suurusega ettevõtted ning investorid ühele turule, saame pakkuda midagi ainulaadset – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Meeskonda kuulub üle 78 professionaali 12 erinevast rahvusest nii Helsingis, Londonis, Tallinnas (HQ), Riias, Vilniuses kui ka Berliinis.

1Partner ehitab Keilasse modernse korterelamu

1Partner Ehitus hakkas Keila Keskpargi vahetus läheduses ehitama miljööalaga sobituvat modernse puitfassaadiga 3-kordset elumaja, mis valmib 2024. aasta lõpuks.

„Kortermaja välisilme ja paigutus säilitab miljööala eripära ning selle arhitektuurne lahendus on modernselt kaasaegne, kuid samas ka koduselt tänavavaatesse sobiv,” kirjeldas 1Partner Ehituse juht Üllar Hinno.

Keila Keskpargi vahetusse lähedusse, Paldiski mnt 14 ehitatava hoonesse tuleb kokku kuusteist 2-5-toalist korterit, maja eluruumi suletud netopind on 1144,4 m². A-energiaklassiga hoone optimaalne sisetemperatuur tagatakse kaugkütte, päikesepaneelide ja ventilatsiooni soojustagastusega.

Uusarenduse kontseptsioon on pakkuda kvaliteetset elukeskkonda, kus on võimalik nautida privaatsust ning samal ajal olla osa ühtehoidvast kogukonnast. Lisaks avaratele eluruumidele ehitatakse välja ühine puhkeala, mänguväljak ja grillimisplats.

Töö tellijaks on kinnisvaraarendaja Baustone. Korterelamu arhitektuurilise lahenduse autoriks on büroo KORRUS.

1Partner Ehitus on rajanud või taastanud tipprestoranid NOA ja Mon Repos, Tallinnas Noblessneri piirkonnas asuvad pika ajalooga Shishi, Põhjala Pruulikoja ja KAI kunstikeskuse esindushooned. Lisaks kuuluvad 1Partner Ehituse portfelli mitmed eksklusiivsed eramud, ridaelamud ja kortermajad. 1Partner Ehitus pälvis Muinsuskaitseameti aastapreemia nominatsiooni Noblessneri piirkonnas asuva Staapli 10 renoveerimise eest ja aastapreemia legendaarse Lillepaviljoni restaureerimise eest.

Merko: Ehitusleping Arteri kvartali üüripindade sisetööde teostamiseks

2023. aasta novembrikuus jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti ja AS Kapitel gruppi kuuluva Arter Kinnisvara OÜ vahel allkirjastatud lisatööde kokkuleppe, millega täiendati Arter kvartali ehituslepingut.

Lisakokkuleppe järgi teostab AS Merko Ehitus Eesti Arter keskuse üüripindade sisetööd kokku ligi 26 000 ruutmeetri suurusel pinnal.

Tööde maksumus on ligikaudu 20 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2025. aasta kevadel.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 06/12/2023

06/12/2023 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“. Koolitusel annab vandeadvokaat Raul Keba ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamisest praktikas.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 06/12/2023 kell 10.00-14.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: Construction contract in Estonia (Arter quarter rental premises)

In November 2023 entered into force the additional works agreement signed between AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and Arter Kinnisvara OÜ, part of AS Kapitel group, supplementing the Arter quarter construction contract.

According to the additional works agreement AS Merko Ehitus performs the interior work of the rental premises of the Arter quarter, on a total area of nearly 26,000 square meters.

The cost of the works is approximately 20 million euros, plus VAT. The deadline for the completion of the works is spring 2025.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is Estonian leading construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction.

Statistika: olemasolevate eluasemelaenude arv vähenes kvartaliga 266 laenu võrra

Tõnu Toompark

Eesti Panga andmetel on Eestis tegutsevatel pankadel 09.2023 seisuga 191 677 aktiivset eluasemelaenu. See on aastatagusega umbes-täpselt sama palju kui aasta tagasi, mil eluasemelaenude arv oli 191 753. Võrreldes kvartal varasemaga on eluasemelaenude arv vähenenud 266 laenu võrra ehk 0,14%.

Eluasemelaenude jäägi 10 932 miljonit eurot juures on keskmine tagasimaksmise protsessis olev laenusumma 57 032 eurot. See on 6,8% rohkem kui aasta tagasi, il keskmine eluasemelaenu jääk oli 53 406 eurot.

Eluasemelaenude arv on kasvanud paralleelselt aktiivse elamispindade turu theingute tegemisega. Nüüdseks on tehingute arv kõrgest tipust tagasi tulnud. Ettevaatavalt võiks samuti prognoosida, et 2024. a tuleb viimastest aastatest väiksema tehingute arvuga. Nii võiks ennustada, et eluasemelaenude arv mõnevõrra väheneb.

Keskmise tagasimaksmisel oleva laenu jäägi kasv võiks pidurduda kui mitte isegi mõnevõrra väheneda. Siin on samuti põhjuseks uute elamispindade ostutehingute arvu vähenemine. Uute ehk varasematest aastatest pigem kallimate tehingute ja seega kõrgemate laenusummade vähenemine ei luba keskmisel laenujäägil kasvada.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Swedbank: Ehitusmaht püsib languses

SwedbankEestis tehtud ehitustööde mahu langus taandus mõnevõrra kolmandas kvartalis, aastases võrdluses vähenes ehitusmaht 7%. Ehitusmaht on languses alates eelmise aasta teisest kvartalist ehk kuuendat kvartalit järjest.

Ehitusmaht langes hoonete ehitusmahu vähenemise tõttu. Hooneid ehitati kolmandas kvartalis 8% vähem, rajatiste ehitusmaht oli aga samal ajal 3% aastatagusest suurem.

Ehitusettevõtete kindlustunne on napp

Ehitussektori kindlustunne jätkas kolmandas kvartalis halvenemist. Vähest nõudlust pidas ehitustegevust piiravaks ligi 60% ehitusettevõtetest. Hinnang ehitustellimuste portfellile halvenes ning tööjõu vajadus vähenes. Neljanda kvartali algul püsis kindlustunne endiselt madalal. Vaatamata ehitusettevõtete viletsale väljavaatele, on hinnang tellimuste mahule parem, kui see oli Covidi kriisi ajal ning oluliselt optimistlikum kui globaalse finantskriisi ajal.

Lisaks vähesele ehitusaktiivsusele kohalikul turul, on Põhjamaade ehitusturu keeruline seis vähendanud nõudlust ehitusmaterjalide järele ja selle mõju on ulatunud Eesti tööstusettevõteteni, mis ehitusmaterjale toodavad ja ekspordivad. Ehituse hinnakasv on tänavu oluliselt aeglustunud, peamiselt ehitusmaterjalide hinnakasvu pidurdumise tõttu. Statistikaameti andmetel on ehitusmaterjalide hinnad märtsi tipuajaga võrreldes praeguseks 2% alla tulnud. Kuigi kulude kasv tööjõule ja ehitusseadmetele on sel aastal aeglustunud, püsib nende kasv endiselt tugev.

Väiksem ehituslubade arv viitab ettevaates rahulikumale ehitustegevusele

Tänavu kolme kvartali jooksul väljastatud kasutuslubade arv näitab, et eluruume on valminud eelmise aastaga võrreldes veidi üle veerandi rohkem. Seda on soodustanud nii varasem tugev nõudlus eluaseme järele kui ka uusarenduste aktiivne pakkumine. Majapidamiste vähenenud nõudlus on arendajad uute projektide väljatulemisega ettevaatlikumaks muutnud. Väiksem ehituslubade arv viitab sellele, et elamuehituse hoog tuleval aastal aeglustub. Kokku on selle aasta kolme kvartaliga väljastatud ehitusluba 3740 eluruumile. Viimati oli ehituslubade arv sellest väiksem üheksa aastat tagasi.

Mitteeluruume on selle aasta kolme kvartali jooksul valminud ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade maht on selle aasta kolme kvartaliga 9% suurem võrreldes aastataguse sama ajaga. Võrreldes aga 2021. aasta kolme esimese kvartaliga, mil mitteeluruumide ehituslubade arv oli tipus, väljastati ehituslube mahu poolest veerandi võrra vähem.

Ehitussektor on mõjutatud majanduskeskkonna üldisest jahenemisest

Vaatamata sellele, et kaua kestnud majanduslangus on tasapisi taandumas, ei ole majanduse üldine kindlustunne veel paranema hakanud, kuna intressimäärad on tõusnud kõrgele ning väliskeskkond on jahenenud. Intressimäärade tipp on küll suure tõenäosusega nüüdseks seljatatud, kuid praegune kõrge intresside tase jääb veel mõneks ajaks püsima. Koos jahenenud majanduskliimaga on see ettevõtete investeerimisjulgust vähendanud. Ka majapidamiste kindlustunne püsib jätkuvalt languses. Vaatamata reaalpalga kasvule on majapidamised mures töökoha säilimise ja pere rahalise olukorra pärast. Ebakindlus ja halvenenud eluaseme taskukohasus on vähendanud majapidamiste investeeringuid eluasemesse.

Ajal, mil majandus on languses ja erasektori tellimused vähenenud, võimaldaks riiklike ehitusinvesteeringute suurendamine ehitussektori langust leevendada ja majandust elavdada. Suuremad investeeringud ehitusse pidurdaksid langusfaasis mõjude ülekandumist teistesse sektoritesse, vähendaksid maksutulu langust ning töötutoetuste kulu. Kuivõrd ehituse planeerimine ja projekteerimine võtab omajagu aega, on ajastamine aga keeruline.

Lasnamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkLasnamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Lasnamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Statistikaamet: Kolmandas kvartalis vähenes ehitusmaht 5%

StatistikaametStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2023. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides püsivhindades kokku 5% vähem kui aasta varem samal perioodil. Ainult kohalikku ehitusturgu arvestades vähenes ehitusmaht 7%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 706 miljoni ja rajatisi 462 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid kümnendiku võrra vähem ning rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 4% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg püsinud langustrendis juba alates 2022. aasta II kvartalist. Ehitusturgu mõjutab jätkuvalt nii ehitushindade kasv, intressimäärade tõus kui ka tarbija kindlustunde vähenemine.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine, peamiselt hoonete uusehituse vähenemise tõttu. Rajatiste puhul suurenes uusehituse maht, remondi- ja rekonstrueerimistööde maht jäi mullusega samale tasemele.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra. Välismaal ehitati rohkem nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, aasta varem 5%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1599 uut eluruumi ehk 2% rohkem kui aasta varem. Ligi pooled valminud eluruumidest asuvad Tallinnas (40%), järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad (28%) ja Tartumaa (16%).

Nõudlus uute eluruumide järele III kvartalis küll pisut suurenes, kuid tagasihoidliku I poolaasta tõttu väljastati ehituslube kolme kvartali kokkuvõttes ligi neljandiku võrra vähem kui eelmise aasta samas ajavahemikus. Kolmandas kvartalis väljastati ehitusluba 1555 eluruumi ehitamiseks, mida on 2% rohkem kui aasta varem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 253 mitteelamut kasuliku pinnaga 260 900 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kaubandushoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.


Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika