Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Viimane võimalus registreeruda kevadisele Kinnisvara ABC koolitusele (08-17/04/2013)

05.04.2013 Tõnu Toompark

Veel sel nädalal on viimane võimalus panna end kirja järgmisel esmaspäeval 08/04/2013 algavale Kinnisvara ABC koolitusele.

Kinnisvara ABC alustab Kinnisvarakooli kevadist koolitustsüklit. Koolitusel tuleb juttu kinnisvaravaldkonna olulisematest teemadest.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark käsitleb kinnisvaraturgu, kinnisvaratehingu finantseerimist, hindamist, maakleritegevust ja vahendusettevõtete tegutsemise põhimõtteid.
Projektijuht Marko Sula annab hea ülevaate ehituse ja planeeringute põhimõtetest.
Jurist Evi Hindpere teeb ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.

Kõik Kinnisvarakooli lektorid on pikaajalise kogemusega spetsialistid.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu väljapanek

04.04.2013 Adaur.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet paneb avalikule väljapanekule Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringu.

Teemaplaneeringuga saab tutvuda 19. aprillist kuni 20. maini Vabaduse väljak 7, I korruse infosaalis igal tööpäeval kogu tööaja jooksul.

Teemaplaneeringuga saab kogu avaliku väljapaneku vältel tutvuda ka Nõmme Linnaosa Valitsuses (Vabaduse puiestee 77) ja Mustamäe Linnaosa Valitsuses (A. H. Tammsaare tee 135), samuti Tallinna linna koduleheküljel http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-Mustamae-maastikukaitseala-puhkevoimaluste-planeerimine

Tallinna linnavolikogu võttis 21. märtsil 2013 vastu teemaplaneeringu „Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine“

Teemaplaneeringus määratavate põhimõtete ja tingimuste tulemusel arendatakse välja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimalused. Teemaplaneeringu alusel korraldatakse puhkevõimaluste väljaarendamine ja inimtegevus Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal ning tagatakse maastikukaitsealal linnametsade, sh looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ja kaitse.

Teemaplaneeringus on tsoneeritud 8 kõrge ja 9 keskmise kasutusintensiivsusega aktiivala ning 11 loodusala. Teemaplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja joonistel.

Teemaplaneeringu koostas OÜ E-Konsult. Temaplaneering on kooskõlas kehtiva Mustamäe linnaosa üldplaneeringuga ning täpsustab ja täiendab Tallinna üldplaneeringut. Planeeringuga määratakse maastikukaitseala edasised arengusuunad ning mitmekesistatakse territooriumi funktsioone.

Planeeringu üldeesmärk on puhkevõimaluste väljaarendamine, arvestades looduskaitselisi tingimusi ning võttes aluseks maastikukaitseala kaitse eeskirja ja kaitsekorralduskava ning planeeringuala kohta koostatud maastikuanalüüsi.

Planeeringu eesmärk on leida ala ruumiliseks planeerimiseks parimad lahendused, tagada looduskeskkonna eksisteerimine linna tingimustes, pakkudes sealjuures linnaelanikele rekreatsioonivõimalusi.

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004 määrusega. Maastikukaitseala peamised ohustajad on reguleerimata inimtegevus, potentsiaalselt liigsuur kasutuskoormus, ebaseaduslikud rajatised, maastikukahjustused ja prügistamine, aga ka uute tänavate planeerimine ja ehitussurve eramaadel.

Planeeringu eesmärgiks on korraldada inimtegevust ning täpsustada ala arengusuundi ja puhkevõimalusi, kaitsta ala maastikuväärtusi, pinnamoodi, taimekooslusi ja elustikku.

Teemaplaneering määrab tingimused avalike alade ja radade kasutamiseks. Täpsustatud ja tagatud on looduslike ja ajalooliste vaatamisväärsuste eksponeerimine, parandatud on puhkealale juurdepääsu võimalusi. Teemaplaneeringu kohaselt on alale võimalik planeerida vaid puhkeobjekte. Puhkevõimaluste kavandamisel on arvestatud ka liikumispuudega inimeste vajadustega.

Vitsut: Tallinnas ei panda inimesi oksjonile

04.04.2013 Adaur.ee

Sildid: elamispind, elamu, kinnisvara, kohus, korter, linnaosa, õigus, oksjon, omanik, omavalitsus, Tallinn, Tallinna Linnavolikogu, üür, üürnik, valitsus

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut hindab igati õigustatuks linnale kuuluvate üksikkorterite müümist üürnikele.

„Tallinna igas linnaosas leidub üksikuid üürnikega asustatud linnale kuuluvaid elamispindu, mis lähevad meile aina kulukamaks pidada. Üürnikel puudub motivatsioon amortiseerunud elamusse investeerida, linnal aga huvi täita omaniku kohustusi seal, kus see omavalitsuse funktsioonides tingimata vajalik pole,“ põhjendas Vitsut linna huvi müüa niisugused korterid ajapikku praegustele elanikele.

Linnavolikogu hakkabki täna arutama Tallinna eri linnaosades paiknevate korterite otsustuskorras müümist üürnikele. Arutelul komisjonides leidsid aga volikogu opositsiooni esindajad, et kõnealused korterid peaks Tallinna linn müüma oksjonil, kus võrdsetel alustel teiste huvilistega osaleksid ka korterite elanikud. Volikogu esimees peab sellist seisukohta inimeste suhtes barbaarseks.

„Praegune linnavõim ei hakka kindlasti käituma nii barbaarselt, et paneb inimesed koos nende koduga oksjonile. Küll aga anname me soovijatele võimaluse osta oma elamispind ära, makstes selle piirkonna kinnisvaratehingute keskmist hinda. Otsustuskorras müümise protseduur ongi selleks olemas,“ teatas Vitsut vastuseks opositsionääridele.

Linnavolikogu on juba varem otsustustanud 60 korteri müümise, ligikaudu kolm korda niipalju on neid veel müügiotsuse ootel.

Reformierakond: Linnavalitsuse korterite odavmüük jätab pealinna teed rahast ilma

04.04.2013 Adaur.ee

Sildid: eluase, Haabersti, Kesklinn, kohus, korter, Kristiine, laen, Lasnamäe, lasteaed, Mustamäe, müük, pere, plaan, Põhja-Tallinn, Tallinn, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnavolikogu, tulu, üür, üürnik, valitsus

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul on Tallinna linnavalitsuse plaan müüa otsustuskorras alla turuhinna sadu kortereid väär ning ebaõiglane kõigi Tallinna maksumaksjate suhtes.

„Täna plaanib linnavalitsus Keskerakonna fraktsiooni häältega linnavolikogus odavmüüki panna 163 korterit. Alla turuhinna müüdavate korterite kogu tuluks on ca 2,2 miljonit eurot, kuigi võiks olla üle kolme miljoni euro,“ ütles Pillak.

„Samal ajal, kui linnapea räägib, kuidas raha puuduse tõttu ei ole võimalik korda teha Tallinna teid ega suurendada lasteaedade rahastamist, kingib ta ca miljon eurot lihtsalt ära,“ lisas ta.

Õnne Pillaku sõnul ei toeta Reformierakond korterite otsustuskorras müükide eelnõusid, millega tehakse linnale selgelt kahjulik otsus ja luuakse ebaõiglust. „Lisaks saamata jäävale eelarvetulule, on selline korterite odavmüük ebaõiglane kõikide maksumaksjate ning eriti nende inimeste suhtes, kes võtavad pangast mitmekümneks aastaks laenu, et osta endale kodu turuhinnaga. Valitud seltskond saab aga osta linnalt korteri soodushinnaga,“ lisas Pillak.

Reformierakonna fraktsiooni esimees tuletas meelde, et sellist korterite kinkimist on linnavalitsus praktiseerinud ka varasemalt. Aastatel 2002-2006 müüdi sundüürnikele 969 korterit ca 613 000 euro eest, 2008. aastal müüdi otsustuskorras näiteks 51 korterit ca 29 000 euroga.

Pillaku sõnul tuleb loomulikult aidata neid, kes vajavad eluaseme probleemi lahendamisel abi, kuid sellist suurejoonelist ja süstemaatilist odavmüüki ta õigeks ei pea. „Linna kohustus on tagada eluase inimestele, kes mingil põhjusel seda ise soetada ei suuda või seda mingil eluetapil vajavad, olgu nendeks lastekodulapsed või mõne õnnetuse tõttu kodust ilma jäänud pered. Nende inimeste eluasemeprobleemide ajutiseks leevendamiseks peaks linnal olema teatava suurusega munitsipaaleluasemefond,“ arvas Pillak.

Tänasele Tallinna linnavolikogu istungile on keskerakondlik linnavalitsus saatnud seitse eelnõud, millega soovitakse otsustuskorras müüa Põhja-Tallinnas, Kristiines, Kesklinnas, Mustamäel, Lasnamäel ja Haaberstis 163 korterit.

Eesti majanduse ühtlane kasvutempo püsib lähiaastatel

04.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, eksport, Euroopa, Euroopa Liit, hinnatõus, hõive, inflatsioon, investeering, laen, laenujääk, majanduskasv, nõudlus, palgatõus, prognoos, Rahandusministeerium, riik, sektor, SKP, strateegia, tarbija, teenus, töötus, töötuse määr, tulu, tulumaks, välisturg, valitsus

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on Eesti majanduskasvu tänavu vedamas sisenõudlus, mida alates aasta teisest poolest toetab taas ekspordikasvu kiirenemine. Selle aasta majanduskasv on ministeeriumi hinnangul 3 protsenti ning 2014. aastal suureneb see 3,6 protsendini.

Kuigi Euroopa Liit ja euroala on tervikuna majanduslanguses ja viimaseid prognoose on pigem allapoole korrigeeritud, lubavad Eesti ekspordipartnerite paranevad väljavaated ning vähene otsene majanduslik seos Lõuna-Euroopa riikidega hinnata mitmeid Eesti majandust kirjeldavaid näitajaid paremaks kui mullu suvises prognoosis.

Sisenõudlust kasvatab prognoosiperioodi jooksul investeeringute taseme järkjärguline taastumine. Valitsussektori investeeringute vähenemist sellel ja järgmisel paaril aastal tasakaalustavad eeldatavasti ettevõtete kiiresti kasvavad investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mille tase ületas juba 2012. aastal oma eelmist tippu.

Samuti on tõusnud elanike tarbimisjulgus seoses hõive kosumise ja reaalse palgatulu kasvuga. Eratarbimist toetab ka tulumaksumäära alanemine 2015. aastal. Samas ei muutu tõenäoliselt oluliselt elanike laenukäitumine lähiaastatel, mistõttu tarbimist suurendavat laenukoormuse kasvu oodata ei ole ning elanike laenujääk suhtena SKPsse jätkab vähenemist.

Eesti eksport järgib tulevatel aastatel välisturgude majanduskasvu. Kaupade ja teenuste eksport suureneb tänavu 4,5 protsenti, kooskõlas välisnõudluse taastumisega kiireneb 2014. aastal 6 protsendini ning stabiliseerub järgnevatel aastatel 7 protsendi lähedal.

Tarbijahindade tõus aeglustub 2013. aastal 3,4 protsendini ning on järgnevatel aastatel 2,8 protsendi juures. Hinnatõusu aeglustumise taga on maailmamajanduse nõrkusest tingitud välistegurite mõju vähenemine, mis avaldub kütuse hindade stabiliseerumises ning soojuse hinnatõusu pidurdumises. Lisaks taandub järgmisel aastal elektrituru avanemise mõju, soodustades inflatsiooni alanemist.

Seoses tarbijahindade tõusu aeglustumisega suureneb lähiaastatel palga reaalkasv, mis sellel aastal on 2,5 protsenti ning kiireneb 2014. aastal 3,5 protsendini. Keskmise palga kasv kiirenes 2012. aastal pea 6 protsendini ning see tempo peaks püsima ka 2013. aastal. Palgatõusu tingib eksporditurgude oodatav kosumine ning vaba tööjõu vähesus.

Tööjõu panus majanduskasvu hakkab taanduma. Sellel ja järgmisel aastal võib oodata veel 0,3–0,4-protsendilist hõive kasvu, kuid siis võib demograafilistel põhjustel hõivatute arvu suurenemine peatuda. Töötuse määr langeb prognoosi kohaselt 2017. aastaks 7 protsendini ning hõive määr tõuseb 64 protsendini, mis on pea 1 protsendipunkt enam kui eelmine tipp 2008. aastal.

Seoses makromajanduse väljavaadete paranemisega on muutunud positiivsemaks ka riigirahanduse näitajad. Prognoosi järgi on oodata selle aasta valitsussektori eelarvepuudujäägiks 0,5 protsenti SKPst ning struktuurselt (positsioon ilma ühekordsete mõjudeta ning majandustsükli mõju arvestades) on ülejääk 0,3 protsenti SKPst. Lähiaastate puudujääki on võimalik finantseerida reservidest.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos on alus riigi eelarvestrateegia (RES 2014-2017) koostamisel, millega valitsus kinnitab järgmise nelja aasta eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas järgnevate aastate valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgid.

Estonian Air müüs oma peahoone Tallinna Lennujaamale

04.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Estonia, Estonian, Euroopa, kinnistu, kinnisvara, kommunikatsioon, konkurents, kontor, Lauri Linnamäe, leping, maksumus, müük, nõudlus, õigus, omanik, pere, põhivara, Tallinn, Tallinna Lennujaam, territoorium, tulu, üür

AS Estonian Air müüs neljapäeval AS-ile Tallinna Lennujaam Lennujaama tee 13 asuva peahoone. Estonian Air jätkab neljakorruselise hoone kahe ülemise korruse kasutamist pikaajalise rendilepingu alusel.

“Estonian Airi peahoone müük on osa ettevõtte restruktureerimisprotsessist, mille käigus oleme otsustanud müüa äritegevuseks mittevajaliku põhivara,” ütles AS-i Estonian Air juhatuse esimees Jan Palmér. “Estonian Air on tänaseks oma tegevusmahtusid märkimisväärselt kokku tõmmanud ja seetõttu on ka ettevõtte kontoripinna vajadus varasemast oluliselt väiksem.”

Palméri sõnul on Eesti turu kriitilist nõudlust rahuldava kuluefektiivse Estonian Airi kontoripinna vajadus 950 ruutmeetrit võrreldes varasema 3500 ruutmeetriga.

Estonian Air alustas Tallinnas Lennujaama tee 13 asuva hoone müügiga eelmise aasta lõpus, ettevõttele laekus kinnistu ostuks kaks pakkumist. Alates 4. aprillist 2013 on kinnistu omanik Tallinna Lennujaam, tehingu maksumus oli 7,5 miljonit eurot. Peahoone asub Tallinna Lennujaama territooriumil, juriidiliselt on lepingu näol tegu hoonestusõiguse lõpetamise lepinguga, millega saab hoone peremeheks Tallinna Lennujaam.

Estonian Air sõlmis samas ka Tallinna Lennujaamaga pikaajalise rendilepingu hoone kahe ülemise korruse kasutamiseks.

Tallinna Lennujaama jaoks on tegu ettevõtte senisele äriloogikale vastava tehinguga. “Konkurents lennunduses ning surve lennujaamatasude alandamiseks on väga suur, seetõttu otsib Tallinna Lennujaam sarnaselt kõigi teiste Euroopa lennujaamadega võimalusi suurendada oma mittelennundustulusid,” lausus AS-i Tallinna Lennujaam kommunikatsioonijuht Lauri Linnamäe. “Meie eesmärk on hoida lennujaamatasud konkurentsivõimelisel tasemel ning pakkuda seeläbi Eestile parimaid võimalikke lennuühendusi. See tähendab, et üha suurema osa lennujaama ülalpidamiskuludest peame teenima lennujaamatasude asemel muudest ärisuundadest.”

Tallinna Lennujaam kasutab oma kinnisvaraalases tegevuses mudelit, kus lennujaam on kinnisvara omanik ja üürib seda välja erinevatele operaatoritele. “Estonian Airi peahoone soetamine on osa sellest ärimudelist,” ütles Linnamäe. “Ka teiste lennujaama territooriumil tegutsevate ettevõtetega on meil samalaadsed lepingud.”

Kõne all oleva hoone kahel esimesel korrusel asuva kontoripinna kavatseb Tallinna Lennujaam välja üürida teistele huvilistele.

Kortermajade küttekulud üle Eesti erinevad kuni kuus korda

04.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Eesti Korteriühistute Liit, EKÜL, elamu, energiasääst, Harjumaa, Jõgeva, korter, korteriühistu, Õismäe, sääst, Tallinn, ühistu

Eesti Korteriühistute Liit viis käesolevaa aasta algupoolel EKÜL Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva juhtimisel taas läbi üle-estilise küttekulude küsitluse.

“Üle-Eestilises veebruari küttekulude küsitluses osales ja esitas oma andmed üle 250 korteriühistu,” esitles Raimo Jõgeva küsitluse tulemusi. Tema sõnul on viimase aastaga märgatavalt kahanenud soojusenergia kulu erinevus ühe ruutmeetri kütmise kohta küsitluses osalenute vahel.

“Parimad tulemused on saavutatud täielikult renoveeritud kortermajades, mis ületavad ka viimasel kümnendil ehitatud elamute omi.”

Jõgeva sõnul saavutati head tulemused tervikrenoveeritud korteriühistutes – näiteks KÜ Õismäe tee 124 ja ka päikesepaneelid paigaldanud KÜ Õismäe 11. Veebruaris tootsid päikesepaneelid elektrienergiat 0,766 KWh ja märtsis juba esimese 12 päevaga 1,06MWh.

Küsitluses osalenud hoonete keskmine majade vanus oli Jõgeva sõnul 38 aastat ja soojusenergia kulu 1m² kütmise kohta 18,69 KWh ning keskmiseks hinnaks kujunes 1,39€. “Soodsam küttekulu oli 5,92 KWh
ja 0,62€ 1m² kohta, mis on keskmiselt 6 korda väiksem kõige suuremate küttekuludega majadest. Kõrgemad kulunäitajad vastavalt 38KWh ja 3,49€ 1m² kohta. Keskmine soojusenergia 1MWh hind oli 73,33 ja 1m³ tarbevee soojendamise hinnaks oli 4,28€.’

Küsitluses osalenute majade keskmine toatemperatuur jäi 21˚C piiridesse,” rääkis Jõgeva.

Varasematel aastatel erinesid näidud üle 11 korra. “See näitab terviklike renoveerimistööde suurt kasvu, millega on saavutatud märkimisväärne energiasääst. Osaliselt renoveeritute puhul on sääst oluliselt väiksem. Parimate küttekulude näitajatega korteriühistutes on ka elanike suurim rahulolu ja tunduvalt väiksemad maksed,” selgitas Jõgeva.

Reinsalu: Maroko projekti lõpuni viimisest Property Logic ei loobu

04.04.2013 Adaur.ee

Sildid: aktsia, arendaja, arendus, ehitus, Hispaania, infrastruktuur, investeering, investor, kinnisvara, kriis, laen, õigus, omanik, ostja, pank, pankrot, USA

Ettevõtja Margus Reinsalu ütles, et on Maroko kinnisvaraprojekti investeerinud ja laenanud 10,5 miljonit eurot: „Oleme koos ostjatega selles projektis ühel pool lauda, kuna meil kõigil on seal raha sees.“

KC Grupi ja Margus Reinsalu vastu hagi esitatud ei ole ning projekti eest on vastutav Property Logic Morocco.

“KC Grupi raha on projektis 10,5 miljonit eurot,” ütles Margus Reinsalu. “KC Grupp tegi alginvesteeringu ja finantseeris maade ostu ning kattis projekti tegevuskulusid. Investorite raha kaasati 60 miljonit eurot. 2/3 kokku ca 70,5 miljonist eurost kasutati Marokos põhiliselt maade ostmiseks, ehitustegevuseks ja ehituslitsentsideks. 1/3 sellest summast kulus Hispaanias projekteerimisele, marketingile, müügile ning müügiagentide komisjonitasudele,” selgitas Reinsalu, kuhu on raha kasutataud.

Saidia kuurordi projekt on tema sõnul jätkusuutlik: kogu kuurordist on 40% valmis. Alates 2012. aastast on Saidia kuurordi peaarendaja Maroko suurim firma CDG. Saidia kuurordi üks alamosa on Le Jardin de Fleur, mis moodustab kogu Saidia kuurordist umbes 10% ja mille omanikuks on Property Logic Morocco (üks alamarendajatest).

“Property Logicus on 3 partnerit: Sean Cusack, Joop Huisman ja KC Grupp,” rääkis Reinsalu. 2009. aasta lõpus tulid Property Logic Morocco enamusaktsiad KC Grupile üle vastavalt kokkuleppele, kuna partneritel ei olnud vahendeid laenu tagasi maksta, kuid Cusack-le ja Huisman-le jäid optsioonid, kus neil on õigus oma osalused 2,6 miljoni euroga välja osta, mida nad ei ole kasutanud. Hispaania firma Property Logic Invest osalused on endiselt võrdselt kolmes osas. Hispaania Property Logic Invest juhatuse liikmed ja tegevjuhid on Cusack ja Husiman. Property Logic Moroccos olid nad juhatuse liikmed ja tegevjuhid kuni 2012. aasta suveni.

Kogu Saidia kuurordi arendus jäi toppama peale kinnisvarakriisi ja endise kuurordi peaarendaja Fadesa pankrotti 2008. aastal.

Peale uue peaarendaja tulekut on hakanud asjad liikuma, ütleb Reinsalu. “Tehakse uut masterplani, korrastatakse infrastruktuuri, räägitakse läbi uute investoritega. Peale uue masterplani valmimist ja infra korrastamist saavad alamarendajad hakata edasi tegutsema. Property Logic on huvitatud projekti lõpule viimisest,” kinnitab Reinsalu.

Üüriäri KKK: Kas osta viis 1-toalist või üks 5-toaline üürikorter?

04.04.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul kõrgem. Neid on võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Väikese korteri ostuhind on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Tondiraba jäähalli ehitusleping

03.04.2013 Adaur.ee

Sildid: ehitus, Lasnamäe, leping, maksumus, Merko, Restor, restoran, Tallinn, USA

3. aprillil 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Infra ja Tallinna Spordi- ja Noorsooameti vahel leping Tondiraba jäähalli ehitustöödeks, asukohaga Varraku 14, Lasnamäe, Tallinn.

Lepingu kohaselt ehitab AS Merko Infra kolmekorruselise (sh üks maa-alune korrus) polüfunktsionaalse jäähalli, mis koosneb kolmest täismõõtmetega jääväljakust ja kolmest curlingu rajast koos kõigi nende juurde kuuluvate ruumidega (fuajee, riietusruumid, duširuumid, garderoobid, tehnilised ruumid jne).

Lisaks on hoonesse planeeritud muud ruumid sportimiseks (võimlemis- ja jõusaalid) ning vaba aja veetmiseks (kohvik, restoran). Esinduslikul peaareenil on istekohti 5000 inimesele ning selle jääpinda on võimalik katta spetsiaalse kattega, et seal korraldada kontserte või muid publikurohkeid üritusi. Lisaks peaareenile on kaks harjutusväljakut.

Lepingu maksumus on 22,53 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööde üleandmise tähtaeg on 2014. aasta juuni.

Lastekindlustust kasutatakse lapse esimese oma kodu sissemakse kogumiseks

03.04.2013 Adaur.ee

Sildid: arendus, eluruum, käendus, kindlustus, korter, KredEx, laen, leping, lisatagatis, Matek, omafinantseering, statistika, tagatis, Tallinn, Tartu, USA, üür, uuring

SEB lastekindlustuse vajaduse uuring näitas, et kõige sagedamini koguvad vanemad lapsele raha kõrgkooliõpingute tarvis või lapse esimese oma kodu sissemakseks.

SEB lastekindlustuste statistika näitab, et kui lapsevanem teeb 15 aasta jooksul igakuiselt kindlustuse sissemakseid summas 30-35 eurot, koguneb kindlustusperioodi lõpuks ligikaudu 6000 eurot, mis on üsna arvestatav summa lapse hariduse või kodu soetamiseks vajaliku sissemakse finantseerimiseks.

Lastekindlustust eelistavad vanemad muudele kogumislahendustele eelkõige seetõttu, et kui vanemaga peaks midagi juhtuma, saab laps kokkulepitud kindlustussumma kindlustusperioodi lõpus ikkagi kätte.

„Paljudel noortel on vajadus pärast iseseisva tööelu alustamist ka uue elukoha järele vanematekodust eemal. Korteri üürikulu on sageli samas suurusjärgus või isegi kallim kui selle eluruumi ostmiseks võetud laenu makse. Samas ei ole noortel laenu võtmiseks vajalikku omafinantseeringut sageli kusagilt võtta. Täna saab väikese korteri näiteks Tallinna mägedel või Tartus soetada ca 35 – 40 tuhande euroga. Kasutades lisatagatisena KredExi käendust, võib omafinantseering olla vaid 10 protsenti, ehk sissemakseks piisaks 3500 – 4000 eurost,“ ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Mida pikem on kogumiseks planeeritud aeg, seda suurema summaga võib laps tulevikus arvestada. SEB lastekindlustuse uuringu andmetel sõlmivad oma lastele pikki kogumislepinguid just noored vanemad, kes ka ise on äsja kodu soetamise vajadusega silmitsi olnud.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2013

03.04.2013 Pindi Kinnisvara

Sildid: Eesti, eluase, hinnaindeks, indeks, kinnisvara, Kohtla-Järve, korter, korteriomand, Narva, Pindi Kinnisvara, Tallinn, väärtus

Pindi Indeksi linnades oli augusti kuu tehinguaktiivsus viimase nelja aasta aktiivseim, 1103 korteriomandi tehingut, märkimist tasub ka asjaolu, et tehinguaktiivuse tõusu taga olid pea kõik Indeksi linnad, mitte ei ole tegemist Tallinna või mõne muu suure linna tehinguaktiivsuse tõusuga.

Meenutuseks masu ajast 2009.a jaanuaris oli nimetatud linnades 398 korteriomandi tehingut ehk tehinguaktiivsuse on kasvanud enam kui kaks korda.

Pindi Indeks tõusis augustis 4,5% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 880 eurot. Juulis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 842 eur/m².

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 37 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m²) on Pindi Indeks 41 % protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi üheksa aastase ajaloo.

Vaata lähemalt Pindi Kinnisvara turuülevaatest.

Maade pakkumine kasvas aastaga 3%, hind langes 9%

03.04.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, Harjumaa, Hiiumaa, hinnad, Ida-Virumaa, Jõgeva, Jõgevamaa, kinnisvara, kõige kallim, KV.EE, Lääne-Virumaa, Läänemaa, maakond, maatükk, pakkumine, pakkumised, pakkumiste arv, Pärnu, Pärnumaa, Põlva, Põlvamaa, portaal, Rapla, Raplamaa, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valga, Valgamaa, Viljandi, Viljandimaa, Võru, Võrumaa

Portaali KV.EE andmetel pakuti märtsis Eestis müügiks 4710 maatükki, mis on aastatagusega võrreldes 3% rohkem. Enamuses maakondades on maatükkide pakkumiste koguarv siiski vähenenud.

Maade pakkumiste arv Harju maakonnas on kasvanud aastaga 7%. Kui aasta tagasi pakuti Harjumaal müügiks 2599 maatükki, siis käesoleval aastal oli pakkumisi 2787. Harjumaa maatükkide pakkumised moodustavad kogu Eesti pakkumistest ligi 60%.

Maatükkide pakkumishinnad on aastaga langenud. Kui aasta tagasi oli müügipakkumise keskmine hind 36 €/m², siis käesoleval aastal 9% vähem ehk 33 €/m² ja seda isegi vaatamata sellele, et kõige kallima pakkumishinnaga piirkonnas ehk Tallinnas-Harjumaal maade müügipakkumiste arv aastaga kasvas.

Maade müügipakkumiste hinnad on aastaga langenud ka Tartu ja Pärnu maakondades. Need kaks maakonda on Harjumaal pakkumiste arvu osas suuruselt teine ja kolmas piirkond. Tartumaa maapakkumiste keskmine hind langes aastaga 6%, Pärnumaal 12%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Maade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	03/2012	03/2013	Muutus, %	03/2012	03/2013	Muutus, %
Eesti	4 560	4 710	3%	36,3	32,9	-9%
Harjumaa	2 599	2 787	7%	48,7	42,6	-13%
Hiiumaa	23	15	-35%	1,0		NA
Ida-Virumaa	63	109	73%	31,8	30,0	-6%
Jõgevamaa	47	65	38%	17,4	16,7	-4%
Läänemaa	141	185	31%	9,2	9,5	3%
Lääne-Virumaa	61	115	89%	21,5	16,4	-24%
Põlvamaa	16		NA			NA
Pärnumaa	563	548	-3%	27,0	23,7	-12%
Raplamaa	120	76	-37%	9,3	11,5	24%
Saaremaa	115	89	-23%	12,4	16,1	30%
Tartumaa	654	610	-7%	18,0	16,9	-6%
Valgamaa	67	46	-31%	17,4	16,0	-8%
Viljandimaa	47	28	-40%	31,2	39,0	25%
Võrumaa	44	37	-16%			NA

Maade müügipakkumiste arvu muutus maakondades portaalis KV.EE

Valmis Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel

03.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, ehitus, koostöö, kvaliteet, loodus, maa-amet, riik, Tallinn, Tallinna Tehnikaülikool, tarkvara, tehnika, tehnoloogia, USA, uuring, vahendus

Valminud on Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel, mis võimaldab huvilistel nii tavaarvutite kui ka nutitelefonide ja tahvelarvutite vahendusel virtuaalselt ning kolmemõõtmeliselt uurida meie maapõue ülesehitust.

Mudeli loomise eesmärk oli võtta kasutusse selline intuitiivne virtuaalne õppevahend, mille abil saab tutvustada Eesti geoloogilise ehituse põhijooni ja arengulugu, illustreerida geoloogilisi põhitermineid ja pakkuda mängulist avastamisrõõmu noorematele kasutajatele. (Vt http://www.gi.ee/geomudel/.)

See kõik aitab populariseerida maateadusi ning teadust ja tehnoloogiat üldisemalt ja toetada loodusainete riikliku õppekava õpetamist.

Mudeli loomisel on kasutatud Maa-ametist pärinevaid Eesti geoloogilise kaardi (mõõtkavas 1:50 000) aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi ja pinnakatte paksuse teemakaartide ning faktilise materjali (puuraukude, -kaevude, paljandite ja vaatluspunktide) andmeid, samuti 150 tugipuuraugu andmeid, mis katavad kogu Eesti.

Eesti maapõue lihtsustatud kolmemõõtmeline (3D) mudel valmis 2012. aasta teaduse populariseerimise raames Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi eestvõttel koostöös Teadus- ja Haridusministeeriumi, Maa-ameti ja AS-ga Nortal.

Rakendus on kõigile huvilistele veebis tasuta kättesaadav Chrome WebSotre’ist, iTunes’ist ja Google Play’st ning PC-de jaoks allalaetav Geoloogia Instituudi kodulehelt:

Android: https://play.google.com/store/apps/details?id=com.Nortal.GeoMudel2

https://chrome.google.com/webstore/search-apps/Geomudel

iPhone:

PC: http://www.gi.ee/geomudel/

Tarkvara on lubatud kõigil vabalt kasutada ja levitada viitega TTÜ Geoloogia Instituudile.

Maa-ametis on arendamisel ka detailsem Eesti maapõue 3D mudel. Detailsem mudel võimaldab lisaks maapõue kihilise ehituse vaatamisele geoloogilise kaardi andmebaasi pidevalt uute teadmistega täiendada. Mudeli koostamise eesmärk on geoloogilise kaardistamise kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks muutmine.

Näiteks tekivad tänu uuele mudelile uued võimalused puuraukude asukoha planeerimisel ja maavarauuringute läbiviimisel. Maa-ameti uue 3D mudeli võimaluste katsetamine kaardistustööde juures peaks algama juba tänavu.

Kinnisvara ABC alustab 08/04/2013

03.04.2013 Tõnu Toompark

Järgmise nädala esmaspäeval 08/04/2013 alustab selle kevade viimane koolitus “Kinnisvara ABC“.

Koolitus keskendub kinnisvaravaldkonna põhiteadmistele.

Läbime süstemaatiliselt järgmised teemad:

kinnisvaraturg, finantseerimine, hindamine;
ehitus ja planeeringud;
kinnisvaramaakleri tegevus, vahendustegevus;
juriidilised teemad.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega valdkonna parimad spetsialistid:

kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark;
jurist Evi Hindpere;
projektijuht Marko Sula.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,196 1,197 1,198 … 1,435 1,436 1,437 Vanemad uudised ››

Viimane võimalus registreeruda kevadisele Kinnisvara ABC koolitusele (08-17/04/2013)

Lisateave ja registreerumine

Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala teemaplaneeringu väljapanek

Vitsut: Tallinnas ei panda inimesi oksjonile

Reformierakond: Linnavalitsuse korterite odavmüük jätab pealinna teed rahast ilma

Eesti majanduse ühtlane kasvutempo püsib lähiaastatel

Estonian Air müüs oma peahoone Tallinna Lennujaamale

Kortermajade küttekulud üle Eesti erinevad kuni kuus korda

Reinsalu: Maroko projekti lõpuni viimisest Property Logic ei loobu

Üüriäri KKK: Kas osta viis 1-toalist või üks 5-toaline üürikorter?

Tondiraba jäähalli ehitusleping

Lastekindlustust kasutatakse lapse esimese oma kodu sissemakse kogumiseks

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2013

Maade pakkumine kasvas aastaga 3%, hind langes 9%

Valmis Eesti maapõue kolmemõõtmeline mudel

Kinnisvara ABC alustab 08/04/2013

Lisateave ja registreerumine

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: