Nordecon Betoon ehitab Väätsa Agrole lähipiirkonna suurima piimafarmikompleksi

Nordeconi kontserni kuuluv ettevõte Nordecon Betoon OÜ ja Väätsa Agro AS sõlmisid lepingu Euroopa Liidu suurima piimafarmikompleksi ehitamiseks Lõõlasse, kus uutes lautades hakkab kokku olema 3330 lüpsilehma. Sõlmitud leping hõlmab esimeses etapis 2200 lüpsilehmale mõeldud lautade ehitamist, mille käibemaksuta maksumuseks on ligikaudu 9 miljonit eurot. Laudakompleksi ehitust finantseerib SEB Pank.

„Lõõla farmikompleksi ehitusleping annab tunnistust põllumajandusega seotud hoonete ehituse vallas pikaaegselt tegutsenud Nordecon Betooni oskustest ja pädevusest. Meile on see suurim leping, mille me Eestis seni põllumajandushoonete ehitamise valdkonnas oleme sõlmitud. Esile toomist väärib samuti asjaolu, et lautade projekteerimine usaldati samuti Nordecon Betoonile,“ lausus Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar. Mait Rõõmusaare sõnul kinnitab senine kogemus muu hulgas, et projekteerimis- ja ehitusteenuse tellimine ühelt ettevõttelt aitab kokku hoida nii aega kui raha ning lihtsamaks kujuneb ka kogu projekti juhtimine.

„Hea meel on teha taas koostööd Eesti ühe suurima toorpiima tootja Trigon Dairy Farming kontserniga, kuhu ka Väätsa Agro kuulub,“ sõnas Mait Rõõmusaar. „Kogemustega partnerite puhul sujuvad asjad tavaliselt vastavalt kokkulepetele ning säärase spetsiifilise suurobjekti puhul tuleb teadlikum ja paindlikum asjade korraldus osapooltele kindlasti kasuks.“

Järvamaal Väätsa vallas asuva Lõõla piimafarmikompleksi ehitustööde käigus ehitatakse uus lüpsikoda koos olmehoonega, uued lüpsikarjalaudad (esimeses etapis 2200 lehmale), silohoidlad, laguunid, puistesöödahoidlad, teed ja platsid ning rekonstrueeritakse olemasolevaid laudahooneid noorloomade hoidmiseks. Esimese etapi ehitustööd algavad septembris 2013 ning lõppevad plaani kohaselt augustis 2014.

Lõõla piimafarmikompleksi ehitamist finantseerib SEB Pank, kes on olnud mitmete suurlautade finantseerija viimastel aastatel.

Nordecon Betoon on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis kuulub Nordeconi kontserni. Nordecon Betoon annab tööd ligikaudu 160 inimesele.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.

Ajaloorubriik: Estonia teatrimaja põnev sünnilugu

20. sajandil kasutas Estonia selts ja teatritrupp oma tööks toonase Väike-Tartu maantee ääres asunud ühekorruselist hoonet. Hiljem asus seal Tallinna töölisteater. Eesti kultuuriloos oluline maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Täna tähistab selle kunagist asukohta mälestusmärk keset Rävala puiesteed.

Väike-Tartu maantee maja jäi estoonlastele selgelt kitsaks. Juba 1904. aastal eraldas linnavalitsus Estonia seltsile tasuta krundi tulevase Saksa teatri ja turuplatsi kõrvale. Kuberneri poolt alla kirjutatud otsuses oli tingimuseks lisatud teatrimaja valmimine kümne aasta jooksul. Esialgu paistis aega jätkuvat ning raha hoone rajamiseks hakati koguma tulu- ja piduõhtute korraldamisega.

Need ei andnud aga soovitud tulemusi. Raha hankimise teiseks allikaks olid 25-rublased osatähed, mida asuti agaralt realiseerima üle kogu maa ning isegi Peterburis. Suurimateks osanikeks said Estonia selts ise 525 ja Krediitpank 182 osatähega, kuid osanike seas oli ka palju eraisikutest eestlasi. Rahva annetuste abil said Estonia müürid kerkida enam kui 100 000 rubla eest, ent maja lõplik maksumus oli üle 800 000 rubla. Ligi 7/8 sellest moodustas niisiis tohutu võlg, mis aga praktiliselt kustus Eesti Vabariigi loomisel ja tsaarivalituse kukutamisel.

9. märtsil 1908 toimus Estonia seltsi erakorraline peakoosolek, kus komisjoni esimees J. Umblia andis ülevaate, millised peaks olema ehitatava teatrihoone ruumid ja mahutavus. Otsustati korraldada võistlus ideekavandi saamiseks. Suurimaks mureks oli rahaküsimus ja võistlustingimused seati üles vastavalt sellele. Kindlad veendumused kujunesid ka stiili osas: „Terve hoone tuleks Soome stiilis ja ei peaks mitte ülitoredust taga ajama, et maja hind selle läbi mitte liiga kõrgele ei tõuseks.“

Ehitusmaterjalina sooviti näha odavuse mõttes kohalikku paasi. Koosolekul põhjustas tõsiseid lahkhelisid äriruumide kavandamine hoone turupoolsele küljele. Nii mõnigi sai seesuguse ketserliku idee peale väga vihaseks – äri rüvetavat kunstitemplit. Nende ehitamist dikteeris aga tungiv vajadus saada hoone korrashoiuks sissetulekuid.

Pärast pikka kaalumist langes kahe aukoha võitnud projekti vahel valik Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni universaalse kunstikeele kasuks. Soomlaste projektis tõstab fassaadi rütm esile sümmeetria ja klassikalise traditsiooni väärtusi, pidulikkust lisavad poolsambad. Pilk jääb peatuma kõrgetel tiheda ruudustikuga akendel ning lavakarpi rõhutavatel katustel, mille jaoks on arhitekt inspiratsiooni ammutanud ilmselt hiina pagoodidelt.

Kogenud käega visandatud siseruumides on otstarve nutikalt seotud avaruse ja suurejoonelisusega. Neis valitsevat klassitsismi rangust tasakaalustas osalt juugendi voolav joon, osalt rahvuslikest eeskujudest inspireeritud plastiline dekoor. Estonia sisekujundus oli õrn ja delikaatne. Lisaks saalide suurejoonelisele kujundusele olid peensusteni läbi mõeldud ka vestibüülid, jalutusruumid, kasiino ja restoran. Kuigi arhitekte kammitses range kokkuhoiunõue, juhinduti ehitusel ometi ennekõike kvaliteedist ja lahenduse ilust.

Estonia nurgakivi oli plaanid pidulikult panna 1910. aasta üldlaulupeo rongkäigu raames. Tsaarivõimud keelasid selle aga liigse rahvuslikkuse pärast ära. Eestlaste teatrimaja ehitus läks aga sellele vaatamata suure hooga käima. Muide, vundamendiaugust pärit pinnasega täideti vana veskitiik tänase Kalevi spordihalli juures. Kui 1911. aasta 15. novembris jõuti sarikapeoni, heiskas keegi Estonia katusele sinis-must-valge lipu.

Linnajao pristav sai lohakuse eest seitse päeva aresti. 1913. aasta suve lõpuks oli juugendklassitsistlik Estonia lõpuks valmis. Tallinn oli saanud suurima teatrimaja, kolm aastat varem kõrvalkinnistul avatud sakslaste teater kahvatus selle kõrval. 1939. aastal sai Saksa teatri enda käsutusse Eesti draamateater.

Estonia uue hoone avaakord anti vana kalendri järgi laupäeva, 24. augusti keskpäeval kontserdisaalis, kus toimus jumalateenistus kreeka-katoliku usukombe järgi. Õhtul järgnes sellele W. Shakespeare’i „Hamleti“ etendus teatri- ja pidusöök kontserdisaalis. Suurejoonelise avamise programmis oli veel C. R. Jakobsoni „Artur ja Anna“, J. Haydn’i oratoorium „Aastaajad“, Humperdinck’i ooper „Hänsel ja Gretel“ („Hans ja Greete“) ning eesti ja rahvusvaheliste helitööde sümfooniakontsert.

Kolm päeva väldanud pidustused lõpetas suur hommikutundideni kestnud ball kontserdisaalis. Teatri- ja kontserdimaja avamise puhul kinkis skulptor August Weizenberg oma kaks kauneimat marmorkuju — “Koidu” ja “Hämariku” –, mis hakkasid ehtima Punast saali. Juba aasta pärast käis esimene maailmasõda ning Estonia võeti kasutusele sõjaväehospidalina, majas hakkas tegutsema apteek ning kontserdisaali seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.

Selline oli 100. juubelini jõudnud Estonia sünnilugu.

Estonia
Fotol Estonia vahetult pärast avamist. Paremal Uue turu putkad.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Uus Maa turuülevaade 08-2013

Eesti

Augustis oli Eesti kinnisvaraturg rahulikum, jäädes aastalõikes oma tulemusega pigem keskmisele tasemele. Oleme jõudmas turusituatsiooni, kus näeme vaheldumisi nii kergeid tõuse kui ka langusi. Kindlasti aga ei oota meid ees turu seiskumine või suur kukkumine, sest endiselt leiavad ostja kõik likviidsed ja kvaliteetsed elamispinnad. Nii uusarendused kui järelturukinnisvara.

Maa-ameti statistikast selgub, et täpsustatud andmetel toimus 3436 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juulist 7,7% vähem. Möödunud aasta sama ajaga võrreldes tõusis tehingute hulk siiski 2,9%.

Allikas: Maa-amet

Tehingute kogukäive oli 167,11 miljonit eurot. Juuliga võrreldes langes antud maht 18,5%, kuid aastaga tõusis 12,9%.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga oli ka Tallinn augustis stabiilsem ning tehingute hulk jäi sisuliselt samale tasemele. Maa-ameti andmetel toimus 903 ostu-müügitehingut (augustis 905, möödunud aasta augustis 918). Rahaline kogumaht oli 74,18 miljonit eurot (juulis 105,72 ja 2012. aasta augustis 63,59 miljonit eurot).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi augustis 636 (juulis 650) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1147 eurot, mis on juulist 2,9% madalam, kuid aastatagusest ajast 16,4% enam.

Linnaosade kaupa olid keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

  • Haabersti 1185 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +11,7% ja aastaga +25,3%).
  • Kadriorg 1932 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +5,2% ja aastaga +16,9%).
  • Kalamaja 1577 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +8,8% ja aastaga +29,1%).
  • Kesklinn 1741 €/m2 (muutus võrreldes juuliga +7,3% ja aastaga +16,5%).
  • Kristiine 1143 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -6,8% ja aastaga +17,6%).
  • Lasnamäe 1012 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -0,3% ja aastaga 23,1%).
  • Mustamäe 1060 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -0,5% ja aastaga +18,8%).
  • Nõmme 1121 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -11,9% ja aastaga +7,3%).
  • Pirita 1380 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -3% ja aastaga +1,3%).
  • Põhja-Tallinn 1109 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -0,7% ja aastaga +11%).
  • Vanalinn 3196 €/m2 (muutus võrreldes juuliga -1,7% ja aastaga +37,7%).

Allikas: Maa-amet

Allikas: Maa-amet

Üüriturg jõudis suvelõpu hooajale iseloomulikult aktiivsuse tippu, mis kergitas ka hindu. Kui võrrelda käesoleva aasta augusti üürihindu möödunud aasta sama ajaga, on enim märgata just magalarajoonide korterite suuremat hinnatõusu. Näiteks on heas seisus 1-toalise Mustamäe üürikorteri hind kerkinud aastaga keskmiselt 15,8%. Kesklinnas on hinnatõus jäänud tagasihoidlikumaks ning kohati pole muutusi toimunudki.

Eramuid-suvilaid müüdi augustis 31 ja elamukrunte 4. Kui kruntide poolest oli tulemus aasta madalaim, siis eramute osas saavutati aasta keskmine tase.

Allikas: Maa-amet

Tartu

August oli Tartus käesoleva aasta üks aktiivsemaid kuid, toimus 214 kinnisvara ostu-müügitehingut. Juulis oli sama näitaja 216 ja möödunud aasta augustis 201.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 175, mis on käesoleva aasta parim tulemus, mis saavutati aga paljuski sellega, et sõlmiti suurem hulk varem broneeritud uute korterite ostu-müügilepingud. Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 978 €/m2, mis juuliga võrreldes on 8,4% madalam, kuid aastatagusest augustist 8,7% kõrgem tulemus.

Allikas: Maa-amet

Ka eramuturg oli aasta lõikes keskmisest aktiivsem. Augustis müüdi 19 eramut-suvilat ja kolm hoonestamata elamukrunti.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaal oli august äärmiselt aktiivne, toimus 367 kinnisvara ostu-müügitehingut. Niisamuti on august olnud aktiivne ka varasematel aastatel ning selle põhjus on inimeste ostukäitumises – Ida-Virumaal on suve lõpud ja sügis olnud alati väga kiired. Juuliga võrreldes kerkis tehingute hulk 11,9% ja aastaga 1,4%.

Allikas: Maa-amet

Korteritehingute hulgad kasvasid ka enamikes suuremates linnades, Narvas aga toimus langus. Maakonnale omaselt on korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind väga hüplik, visuaalselt meenutades tugevat merelainetust.

Allikas: Maa-amet

Narva on kõige stabiilsem – kuuga kerkis mediaanhind 1,5% 405-le eurole. Jõhvis toimus kuuga aga 30 protsendiline langus, keskmiseks korteri ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 175 eurot. Kohtla-Järve korteriturul toimus aga 16,7% langus ning ruutmeetri keskmine mediaanhind oli augustis 65 eurot.

Allikas: Maa-amet

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg liigub üsna tavapärases rütmis, kuid august oli käesoleva aasta lõikes siiski oluliselt aktiivsem kuu. Maa-ameti andmeil toimus 96 ostu-müügitehingut, juulis oli vastav näitaja 87 ja möödunud aasta augustis 88.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 64 (juulis 59). Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 812 eurot, mis on juulist 3,9% ja 2012. aasta augustist 16,5% enam.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli keskmisest vaiksem, müüdi 5 maja.

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg jätkas stabiilselt. Maa-ameti andmeil toimus 32 ostu-müügitehingut. Juulis oli vastav näitaja 31 ja möödunud aasta augustis 22.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 22 (juulis 24), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 469 eurot. Kuuga langes antud näitaja 5,1%, kuid aastaga tõusis 7,6%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7, mis on aasta keskmine tulemus.

Rakvere

Ka Rakvere kinnisvaraturg jätkas rahulikus tempos. Augustis toimus 24 ostu-müügitehingut, nii oli ka juulis ja möödunud aasta augustis.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 16 (juulis 21) ning keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 354 eurot. Kuuga langes see näitaja 23,5% ja aastaga 22,9%. Augusti tulemus oli suurema hulga odavama hinnaga müüdud korterite tõttu siiski erandlik ning järgmisel kuul näeme tõenäoliselt taas suuremat tõusu.

Müüdi 4 eramut, mis on aasta keskmine tulemus.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Maa-ameti andmetel toimus Kuressaares augustikuus 14 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on aasta lõikes keskmisest madalam tulemus. Juulis oli vastav number 17 ja möödunud aasta augustis 34 (toimus plokktehing).

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 10 (juulis 6) ja keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 627 eurot. Kuuga tõusis keskmine hind 50,4%, mis on põhjustatud erandlikult madalast juuli keskmisest hinnast. Aastaga langes ruutmeetri mediaanhind keskmiselt 2,2%.

Ka eramuturg oli kahe majamüügiga augustis pigem vaiksem.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalus oli augusti kinnisvaraturg aasta lõikes keskmisest aktiivsem. Maa-ameti andmetel sõlmiti 24 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis on nii juulist kui ka möödunud aasta augustist seitsme tehingu võrra enam.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 17 (juulis 12), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 475 eurot. Kuuga kerkis antud hind 13,9% ja aastaga 24,3%.

Allikas: Maa-amet

Maade- ja majadeturg oli käesoleva aasta aktiivseim. Kui tavaliselt müüakse 1 eramu ja/või kuni 2 elamukrunti või üldse midagi, siis augustis müüdi nii 2 maja kui ka kaks elamukrunti.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Seminaril arutatakse Tartu endise tööstuspiirkonna tulevikuarendusi

Täna toimub Tartus projekti Wood Footprint raames seminar, kus arhitektid, linnaplaneerijad ja kohalikud elanikud otsivad sobivaid lahendusi Tarmeko endise tööstusterritooriumi arendamisele Sõbra tänava lõpus.

Lisaks ruumilise mahu määramisele tuleb lahendada tööstusala planeerimise teisedki sõlmküsimused: kasutusfunktsioonid ja nende osakaal, haljastuse ja parkimise suhe, avaliku ruumi osakaal ja juurdepääsetavus. “Arvestades piirkonna erilist asukohta – ala piirneb ühelt poolt looduskauni Emajõega ja teiselt poolt Tartu ühe suurema magistraaltänava Turu tänavaga – on planeerijatel, arhitektidel ja tulevastel kasutajatel ees keeruline aga huvitav ülesanne,” ütles inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat.

Seminaril osalevad Maailma Arhitektuuri Sõprade Selts, Planeerijate Ühing, Karlova Selts, Tarmeko esindajad ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna töötajad.

Kõige põhjalikum elamispindade turuülevaade juba 17/09/2013

Kinnisvarakool: seminar "Kinnisvaraturg ja turuanalüüs"Juba järgmise nädala teisipäeval 17/09/2013 kell 14:00-17:15 toimub seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs”, mida võib nimetada Eesti kõige põhjalikumaks elamispindade turuülevaateks. Ülevaate esitlust viib läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

“Elamispindade turul on olnud viimase aasta jooksul palju arenguid,” räägib ülevaate esitluse läbiviija Tõnu Toompark. “Turuülevaate käigus tulevad käsitlusele kõik olulised elamispindade turgu mõjutavad tegurid. Vaatame, milline on nende mõju täna ja mis võib toimuda poole-pooleteise aasta perspektiivis.”

Seminar “Kinnisvaraturg ja turuanalüüs” toimub teisipäeval 17/09/2013.

Registreeru seminarile, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Riigi Kinnisvara haldusdirektorina jätkab Elari Udam

Eile kogunenud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) nõukogu valis ettevõtte juhatuse liikme ja haldusdirektorina jätkama Elari Udami. Ametikoha täitmiseks viidi läbi avalik konkurss.

Nõukogu esimehe Arto Aasa sõnul said lisaks 20-aastasele töökogemusele kinnisvara sektoris ja sobivatele isikuomadustele määravaks Udami selge visioon RKASi tulevikust. Elari Udam on korduvalt valitud kinnisvara korrashoiu ja halduse parimaks asjatundjaks Eestis. „Nõukogu on veendunud, et Udamil on parimad kompetentsid, et edukalt ellu viia sellised suurprojektid nagu Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, nelja ministeeriumi ühishoone ja uus Tallinna vangla,“ sõnas Aas.

Juhatuse liikme ametikohale kandideeris 13 inimest, kellest teise vooru valiti viis tugevamat.

Ettevõtte kolmeliikmelisse juhatusse kuuluvad Jaak Saarniit, Piia Kallas ja Elari Udam.

Riigi Kinnisvara AS on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 166,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneering

Tallinna Linnavolikogu võttis 22. augusti 2013. a otsusega nr 120 vastu Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu. Üldplaneering käsitleb Lasnamäe tööstusalade territooriumi ruumilist arengut ning planeerimise ja ehitamise üldiseid põhimõtteid.

Üldplaneeringu avalik väljapanek toimub tööaegadel vahemikus 7. oktoober – 8. november 2013 kahes kohas:

  • Tallinna Linnavalitsuse infosaalis, Vabaduse väljak 7, I korrus;
  • Lasnamäe Linnaosa Valitsuse infosaalis, Pallasti tn 54.

Üldplaneeringu avalik arutelu toimub 12. detsembril 2013 kell 16.30 Lasnamäe linnaosavalitsuses, Pallasti tn 54, I korruse saal, ruum 107.

Veebis saab materjalidega tutvuda Linnaplaneerimise Ameti kodulehel (www.tallinn.ee/ehitus/) ja Tallinna planeeringute registris (www.tpr.tallinn.ee).

Kinnisvarakool: Üürikoolitus juba esmaspäeval 16/09/2013

ÜürikoolitusJuba järgmisel esmaspäeval 16/09/2013 algusega kell 14:00 toimub Kinnisvarakoolis üürikoolitus.

Üürikoolitusel avab kinnisvaraanalüütik ja koolitaja Tõnu Toompark üüriäri majanduslikke aspekte. Juttu tuleb sellest, kes on üürnikud, millist üüripinda otsitakse ja kuidas mõõta üüriäri tasuvust.

Koolituse juriidilise osa viib läbi jurist Evi Hindpere. Üürikoolituse juriidilises osas tuleb juttu üürisuhte poolte ehk üürniku ja üürileandja õigustest ja kohustustest ning sellest, mida teha siis, kui üks pool lepingut rikub.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on muuhulgas ka käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Üürikoolitus” toimub esmaspäeval 16/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Millest saavad alguse ehitusprobleemid?

Probleemid uute ehitistega on tavaliselt tingitud, kas korraliku projekti puudumisest, projekteerimis- või ehitusvigadest. Vaatame natuke laiemalt, kuidas ehitusprobleemid tavaliselt tekivad ja kuidas neid lahendatakse.

Ebapiisav projekt ja ehitusfirma poolsed projektimuudatused

Eramaja ehitaja hoiab enamasti kokku maja projekti pealt ja usaldab ehitaja kogemust analoogsete objektide ehitamisel. Projekt on eelprojekti tasemel, kus konkreetsed sõlmed on lahendamata. Sellises olukorras juhtub kokkuvõttes järgmine.

Ehitaja tunnetab, et tal on võimalik teha iseseisvalt projektis muudatusi, põhjendades neid nii odavama hinna, varem tehtud toimivate lahenduste või muuga, kuid kokkuvõttes enamasti teeb ehitaja sellisel juhul muudatusi, mis teeb ennekõike ehitaja jaoks ehitamise soodsamaks ja lihtsamaks.

Asja muudab probleemseks ka see, et ehitaja teeb küll muudatusi, mida ta tellijale suuliselt selgitab, kuid projektdokumentatsiooni muudatusi sisse ei kanta.

Tulemuseks olukord, kus ehituskonstruktsioone on muudetud, kuid muudatustest ei jää jälge maha ning näiteks kaetud tööde puhul ei pruugi hiljem teadagi, et ei ole ehitatud projekti järgi, kuna visuaalselt ei jää muudatusi näha.

Kui hiljem tekivad majaga ehituslikud probleemid siis, kes sellises olukorras on süüdi? Kas ehitaja või tellija? Kuigi enamasti näidatakse näpuga ehitajale siis laiemalt vaadates on tellija samamoodi vastutav oma valikute eest.

Tellija proovib odavama projektiga raha kokku hoida ja samamoodi proovib ehitaja lahendada konstruktsioonide sõlmi odavamalt, kui see võimalus tellija poolt temale avaneb. Klassikaline ehitusfirma tegeleb ainult ehitamisega, mitte projekteerimisega ja tellija peaks sellega arvestama.

Kui siis ühel hetkel, on see siis objekti lõpufaasis või juba garantiiajal, ehitusobjektiga probleemid tekivad siis tavaliselt kipub vastasseis tekkima sellelt pinnalt, et kas tehtud lahendus on vale või õige. Ehitaja ütleb, et ta on igal pool nii ehitanud ja toimib hästi, tellija väidab vastupidist.

Siit edasi jõutakse halvemal juhul vaidlusega kohtusse. Ja mida teeb sellises olukorras kohus? Kui kokkuleppele osapoolte vahel ei jõuta ja üheselt ühe poole viga ei ole võimalik tuvastada, siis saab kohus kasutada sõltumatu riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamust, kui vähemalt üks osapool on nõus ekspertiisi kulud tasuma. Riiklikult tunnustatud ehituseksperdid on leitavad siit.

Kohus esitab eksperdile konkreetsed küsimused, millele ekspert vastused annab. Ekspertiisis lähtutakse paikvaatlusest (vajadusel avatakse ka konstruktsioone), ehitaja ja tellija vahelise töövõtulepingu sisust ja tingimustest ning ehitusprojektist, kaasates ka vajadusel tunnistajad.

On ka juhuseid, kus hageja võtab enne kohtusse tulekut iseseisvalt riiklikult tunnustatud ehituseksperdi arvamuse ja hiljem kohtu poolt võetakse täiendav ekspertiis mõnelt teiselt riiklikult tunnustatud eksperdilt ning need arvamused võivad olla erinevad. See, kuidas sellises olukorras kohus otsustab, on keeruline prognoosida.

Ajakulu kohtus asja lahendamisele on kohtute suure töökoormuse tõttu suur ja arvestada tuleks 1-2 aastaga või enamaga.

Igal juhul on mõistlikum juhul ennetada probleeme professionaalselt projekteerimisfirmalt tellitud projektiga ja nõuda ehitajalt projektist kinnipidamist. Kui tekib vajadust projekti muuta, tuleks ka projekti muudatused projekteerimisfirmalt tellida. Nii säilib vastutus nii projekteerimise kui ka ehitamise protsessi osas. Jah, see teeb ehituse kallimaks, kuid aitab ära hoida kokkuvõttes suuremaid ehituslikke probleeme ja nende parandamiseks kuluvaid summasid.

Ehitusvead ja ehituskvaliteet

Üks osa probleeme on seotud valede ehituslahenduste kasutamisega või hoopis lihtsalt lohaka ja hoolimatu tööga. Sagedamini esinevad probleemid on näiteks need, et ehitusmaterjale ei kinnitata piisavalt, näiteks ehitusplaatide paigaldusjuhistes toodud kruvisid pannakse vähem, kui vaja või kinnitatakse konstruktsioone vale läbimõõduga kruvi või naelaga.

Sageli jäetakse kaetud tööde puhul panemata korrektselt soojustus või tuuletõkkeplaat ja ei tehta korralikult hüdroisolatsiooni, jäetakse soojustusplaatidele vahed või mõnes kohas jäetakse üldse materjal paigaldamata.

Sellises olukorras sageli ei võida ehitusfirma ka rahaliselt, sest need mõned kruvid, naelad või mõni m2 soojustust ei anna ehitusfirmale kasumit, pigem on tegemist oskuste- ja elementaarse töökultuuri puudumisega ning lohakusega. Enamasti „jäetakse“ asjad tegemata seepärast, et materjal sai otsa ja selle asemel, et töö katkestada ja hankida vajalikud materjalid, lihtsalt kaetakse tööd kinni ja minnakse muude töödega edasi.

Ehitusvigade õigeaegne leidmine eeldab tellijalt (või tema poolt palgatud spetsialistilt) regulaarselt objekti kontrollimist ja kaetud tööde õigeaegset ülevaatamist. Tööde kontrollimine aga eeldab projekti lugemise oskust ning materjalide ja tootjate juhistega kursis olemist, sest need on alusdokumendid, mille alusel töö toimub ja mille alusel saab töö teostamist hinnata.

Probleemid ehituse lõpetamisega

Tõenäoliselt kõige levinuim probleem on maja ehitustööde lõpetamisega. Ühelt poolt seetõttu, et alati tööde lõpufaasis kulub lõppviimistlusele palju aega. Ainuüksi pahtlite ja värvide vajalik kuivamisaeg kipub plaanitud ajaplaani lõhki ajama ja tellija, kes tahab majja sisse kolida, muutub närvilisemaks.

Selliselt pinnalt tekib sageli ka see probleem, et objekti lõpufaasis hakkab tellija kahtlema ehitaja poolt tehtud tööde korrektsuses ja ehitusnõuetele vastavuses. Kahtlus ehitaja suhtes väljendub ennekõike selles, et kui viimistlustöödes leitakse puudusi või ebakorrektset tööd, kas järsku ka varasemalt teostatud tööd on ikka korrektselt tehtud ning kaasatakse objekti ülevaatamiseks mõni omanikujärelevalve spetsialist.

Sellises olukorras tekib juba psühholoogiliselt olukord, kus ehitaja võtab sisse kaitse- ning tellija ründepositsiooni. Täiendav kontroll objekti lõpufaasis annab mingi pildi, kuid kuna enamik töid on selleks ajaks kaetud siis tervikpilti ehitustööde kvaliteedist kaasatud spetsialist ei saa.

Kindlasti aga leiab omanikujärelevalve mingi probleemi, mille lahendaks teistmoodi, kui ehitaja seda tegi. Kuna korrektset projekti pole ei ole siis võib tekkida suhteliselt väikestest teemadest põhimõtteline vastasseis. Ehitaja, kaitseb oma lahendust, omanikujärelevalve oma lahendust ja tellija, olles ehitaja suhtes ülesse ärritatud, nõuab ehitajalt parandustööde tegemist.

Probleem on aga selles, et olukorras, kus kõik tööd praktiliselt lõpetatud ja iga ümbertegemine tähendab konstruktsioonide avamist, ei taha ehitaja parandusi enam teha, sest sellel hetkel on parandustööd kallid või aeganõudvad.

Ideaalis peaks juba hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimise ajal kokku leppima ehituskvaliteedi ja täpsed alusdokumendid ja –juhised, mille alusel ehitatakse. Siis on konkreetne alus mille alusel töid kontrollida ja mistahes puuduste korral alusdokumentidele viidata.

Mängureeglid ehitajaga tuleb varakult kokku leppida

Kokkuvõttes tulebki öelda, et ehitamine algab tegelikult hinnaküsimise ja ehituslepingu sõlmimisega ning konkreetsete „mängureeglite“ kokkuleppimisega, mis just eeltoodud probleeme olulisel määral aitavad ära hoida.

Koostöö ehitajaga tähendab kokkuleppeid esimest päevast alates ning kui need saavutatud siis sujub töö edukamalt nii tellija kui ka ehitaja jaoks!

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kaitseminister avas Tapa kaitseväelinnakus tehnopargi

Tapa, 11. september 2013 – Kaitseminister Urmas Reinsalu, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum ja Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts avasid täna Kirde kaitseringkonna Tapa kaitseväelinnaku uue tehnopargi.

Kaitseminister Reinsalu sõnul on tehnopargi valmimine samm uue riigikaitse arengukava elluviimisel. Tema sõnul areneb Tapa kaitseväelinnak Eesti kõige suuremaks väljaõppekeskus, mille teenindamine saab tehnopargi peamiseks ülesandeks.

Praegu Paldiskis asuv 1. Jalaväebrigaadi staap, staabikompanii ja tagalapataljon hakkavad paiknema Tapal. Selle jalaväebrigaadi koosseisu arvatakse ka senise Kirde Kaitseringkonna üksused.

“Oleme otsustanud arendada 1. Jalaväebrigaadi mehhaniseeritud brigaadiks. Juba praegu õpivad Kalevi pataljoni ajateenijad Tapal kasutama PASI soomukeid. Scoutspataljon saab järgmiste aastate jooksul jalaväe lahingumasinad, suurtükiväepataljonile hangime liikursuurtükid,” ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

“Keeruline lahingutehnika peab olema korralikult hoitud ja hooldatud. Uues tehnopargis saab hooldada radareid, suurtükke, pioneeritehnikat ja soomukeid,” lausus kaitseminister, kelle sõnul tõuseb riigikaitse uue arengukava elluviimisel kaitseväe lahinguvõime oluliselt.

Kirde Kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Enno Mõtsa sõnul ei tohi alahinnata logistika olulisust. “Napoleon on öelnud, et armee liigub tänu meeste kõhtudele. Ülekantud tähenduses võib tänase tehnikapargi nimetada välikatlaks, kus hoitakse värskena kaasaegse Eesti Kaitseväe lahinguvälja hõrgutisi – transpordiveokeid, rasketehnika pioneeridele, õhutõrjekahureid, soomukeid, suurtükke,” ütles Mõts.

“Võrdlus hõrgutistega on kindlasti kummastav, aga avardades seda Kaitseväe eesmärgiga, tagada Eesti maa ja rahva iseseisvus, saame tõdeda et vabadus on kindlasti magus. Eks nimetatud tehnikaühikud mängi üliolulist rolli riigikaitse eesmärgi saavutamisel. Avatav hoolduskompleks ja laohallid täidavad ühe võimelünga ning see on silmaga nähtav ja käega katsutav konkreetne samm riigikaitse arengukava rakendamisel”.

Kolonelleitnant Mõtsa sõnul parandab tehnopark märkimisväärselt nii Kirde-Eestis juba praegu paiknevate kui ka sinna juurde tulevate kaitseväe üksuste tehnika ja relvastuse remondi- ja hooldusvõimekusi.

“Ma olen tänulik meie sõjaväelogistikutele, kes olid hoonete ehitamiseks vajalike lähteülesannete koostamisel kannatlikud ning arvestasid planeerimisel kõiki kaitseringkonna soove,” ütles Mõts.

Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum rõhutas tsiviil ja militaarkoostöö olulisust. ” Me võime Virumaal olla kindlad, et kui jääme mingi loodusõnnetusega hätta, tulevad kaitseväelased virulastele Tapalt appi,” ütles maavanem.

Tehnopark valmis Kaitseministeeriumi tellitud projekti ning ehitustööde tulemusena. Hoonete projekti jaoks koostasid lähteülesande Kaitseväe logistikakeskuse haldusteenistuse spetsialistid. Uude tehnoparki kuulub remondihall, kus on võimlik pesta, hooldada ja remontida suuregabariidilisi transpordivahendeid.

Remondihallid on ehitatud arvestusega, et seal saaks lisaks transpordivahenditele remontida ka soomukeid, 155 mm haubitsaid, suurt ja rasket pioneeritehnikat ning veokitel MAN paigaldatud õhutõrjesüsteemi Mistral GAMB radareid. Tehnopargi juurde kuuluvad remondihallid keevitus- ja elektritöödeks ning sõidukite rehvide vahetamiseks. Lisaks töökodadele on tehnopargis ka garaazihooned, kontoriruumid ja parkimisplats.

Turg elavneb. Põhiline müügi- ja üüriartikkel on korterid

Kinnisvaramaaklerite sõnul annab turu sügisel aktiivseks muutumisele hoogu juurde uus õppeaaste, mil “lapsed maalt linna tulevad”.

Tavaliselt otsitakse 1-2toalist korterit. Sellistest korteritest on paradoksaalsel kombel ka kõige enam puudus. Ülikoolilinnas Tartus on LVM Kinnisvara maakleri Regina Michaelise sõnul turg värvikirev. “Üüriturg on väga aktiivne ja praktika näitab, et igale korterile on võimalik leida üürnik,” ütles ta. Üüriturul on kinnisvarabuumi ajal soetatud kortereid, mida sageli pole suure laenujäägi tõttu võimalik praegu tulusalt müüa. Üürileandjate seas on sageli teise linna või välismaale kolinud inimesi, kellel on plaan kunagi Tartusse tagasi tulla ja vahepealsel ajal on mõistlik korter välja üürida.

Ostetakse edasiüürimiseks. Kinnisvara pikaealisuse tõttu on aina lisandumas inimesi, kes investeerivad oma raha kinnisvarasse. “Üürimise eesmärgiga ostetakse kinnisvara nii kesklinna kui ka ülikooli õppehoonete lähiümbrusesse, aga ka Annelinna. Samuti investeeritakse uutesse korteritesse, mis on edaspidi võimalik kõrgema hinnaga – sõltuvalt suurusest – 350-600eurose kuuüüriga välja üürida,” rääkis Michaelis. Ta märkis, et kuna Tartus on õppehooned linna erinevais paigus, siis on atraktiivsed piirkonnad ka Veeriku ja Ränilinn. Viimastel aastatel on Tartus üha prestiižsemaks linnaosaks muutumas Supilinn ja Jaamamõisa. Korterite soetamine üürimise eesmärgil on Michaelise sõnul tulus eriti praegu, kui tähtajalisel hoiusel oleva raha intress on alla 1%, seevastu keskmine üürikorteri tootlus on vähemalt 5% aastas ning mõõdukas kinnisvara hinna tõus kompenseerib inflatsiooni.

Ka pealinnas käib hoogne korteriralli. LVM Kinnisvara maakler Indrek Peedo rääkis, et sarnaselt Tartuga otsivad inimesed keskmise hinnaklassiga korterit, mille kuuüür jääks vahemikku 200-300eurot. Piirkondadest eelistatakse Mustamäed ja Kristiinet. “Praegu on turul palju Soomest pärit üliõpilasi, kes otsivad endale aastaks üürikorterit kesklinnas, kuid pakkumisi on vähe. 1-2toaliste korterite eest küsitakse kesklinnas üüri kuni 600 eurot kuus,” rääkis Peedo ning lisas, et eestlaste jaoks jäävad sellised pakkumised liiga kalliks. “Võimalusel ostetakse korter,” ütles Peedo ning mainis, et sageli otsustavad inimesed üürimise asemel pangalaenu kasuks. Tartlaste jaoks on korteri üürimisel prioriteediks hea hind, mis on näiteks 150-250 eurot kuus. See tähendab, et latti lastakse alla korteri asukoha arvel. “Kõige enam otsitakse keskmises ja heas korras möbleeritud 1-2toalisi kortereid ja eeldatakse elementaarsete sanitaartingimuste ehk pesemisvõimaluse, WC ja köögi olemasolu. Minimaalsete nõudmistega üürnikule sobib tuba korterist,” rääkis Michaelis. Peale asukoha on ostja jaoks tähtis ka elamispinna välimus. Maaklerid Michaelis ja Peedo märgivad, et sama tähtis kui korteri ilme on ka kortermaja välimus, pidades eelkõige silmas soojustamist ning renoveerimist. “Paljudele võib meeldida korter, kuid maja üldine olukord on selline, et ei riskita sinna korterit osta, sest teada ei ole võetavate laenude suurus ja sealt tulenevalt ka korterile laienev laenumakse. Seetõttu üleskutse korteriühistutele – renoveerige maja ja teie kinnisvara hind tõused,” selgitas Peedo. Michaelis märkis, et soojustatud korterelamu puhul võib negatiivseks teguriks osutuda vaid renoveerimislaenu kõrge kuumakse, mis ei ole võrdväärne kokkuhoiuga küttekuludelt.

Suurem mööbel võiks sees olla. Üürikorterite puhul eeldavad inimesed, et korter oleks möbleeritud. Üürnikud on küll nõus üht-teist oma uude koju tooma, ent suuremad mööbliesemed võiksid kinnisvaramaaklerite hinnangul korteris ikkagi olemas olla. Michaelis lisas, et vähem oluline pole ka toimiv korteriühistu. Kui üürile võetakse tavaliselt 1-2toalisi kortereid, siis ostmisel eelistatakse 2-3toalisi kortereid, kusjuures huvi on nii remonti vajavate kui ka kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Tartu kesklinna lisandub uus ja hubane kortermaja

Oktoobris 2013 valmib Tartus Ülejõe piirkonnas Uus tn 41 väike kortermaja 5 hubase korteriga. See on oodatud nähtus Tartu kesklinna kinnisvaraturul, kus rangete regulatsioonide tõttu uusarendused praktiliselt puuduvad.

Arco Vara Tartu piirkonna juht Tarvo Tamme kommenteerib: „Tartu kesklinna pole uusarendusi viimasel ajal praktiliselt lisandunudki, sest ranged regulatsioonid on arendajatele palju piiranguid seadnud.“

Uus 41 kortermaja asub südalinna vahetus läheduses, ajaloolises Ülejõe piirkonnas. See on hinnatud elukeskkond, millele annavad ilme vaiksed tänavad, rahulikud hoovid ning kahekordsed puumajad. Ka Uus 41 maja välisfassaad on kaetud puitlaudisega, et sulanduda võimalikult hästi ümbritsevasse keskkonda. Majal on sarnaselt ümberkaudsete majadega oma kinnine hoov.

Ka korterite siseviimistluses on püütud järgida hubast ja kodust joont. Põrandaid katab naturaalne parkett, seinad värvitakse heledates toonides ning kasutatud on 3-kordseid klaaspaketiga puitaknaid.
Majas on kaks 2-toalist, kaks 3-toalist ja üks läbi kahe korruse 4-toaline korter.
Tamme lisab: „Hoone eeliseks on madalad küttekulud – korterid on varustatud keskkütte baasil töötava, kuid eraldi reguleeritava vesipõrandaküttesüsteemiga. Need korterid on sobilikud just rahulikku ja naturaalset elukeskkonda hindavatele peredele.“

Uus 41 kortermaja valmib juba 2013. a oktoobris. Lisainfot leiate veebiaadressilt http://www.arcovara.ee/uus41. Uus 41 korterite vahendamisega tegeleb Arco Vara tütarettevõte Arco Real Estate ASi Tartu esindus.

LPP avab järgmisel aastal kümme kauplust

Eesti suurima müügipinnaga rõivamüüja LPP Retail Estonia OÜ uuendab ja avab järgmisel aastal kümme kauplust ning suurendab oma müügipinda 15 200 ruutmeetrini.

„Kokkulepped uute ja laienenud pindade avamiseks on kaubanduskeskustega sõlmitud, praegu käib projekteerimine ning ehitustööd algavad järgmise aasta alguses,“ sõnas LPP Retail Estonia OÜ juhatuse liige Hendrik I. Pass.

„Järgime kontserni strateegiat suurendada kaubanduspindasid just olemasolevates ja hästi toimivates kaubanduskeskustes,“ märkis Pass.

Järgmise aasta mais avab Viru Keskuses uksed uue kontseptsiooniga Reserved. Juunis on plaanitud Narva Astri kaubanduskeskuses kokku nelja uue – Reserved, Cropp, Mohito ja House – kaupluste avamine, kus müügipind kasvab seniselt 470 ruutmeetrilt 2477 ruutmeetrini. Sügisel valmib Ülemiste kaubanduskeskuses viis rõivakauplust, mis hõlmab kokku 3112 ruutmeetrit kaubanduspinda. Ühtlasi on Ülemiste esimene kaubanduskeskus, kus on esindatud ja avatakse korraga kõik LPP kontserni viis kontseptsiooni, viienda kontseptsioon kaubamärk on Sinsay.

„Järgmise aasta lõpuks peaks meil olema avatud 25 kauplust, kui vahepeal ei teki uusi ja huvitavaid võimalusi oma äri laiendamiseks,“ lisas Pass.

Käesoleva aasta aprillis avas LPP Retail Estonia Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuses piirkonna suurima Reserved kaupluse, mis hõlmab 1500 ruutmeetrit müügipinda. Augusti lõpus taasavati Tartu Lõunakeskuses uue kontseptsiooniga Reserved ja laiendatud Cropp kauplus. Samuti sulges ettevõte nõrkade tulemuste tõttu ühe Cropp kaupluse Rakvere Põhjakeskuses alates septembrist.

Aasta kaheksa esimese kuuga on LPP Retail Estonia OÜ emafirma LPP SA Capital Groupi käive võrreldes aasta varasemaga kasvanud neljandiku võrra 573,6 miljoni euroni. Augustis tõusid kontserni käibenumbrid 2012. aastaga võrreldes 31 protsenti, kasvades ligi 81,9 miljoni euroni.

LPP Retail Estonia OÜ on juhtiv rõivaste jaekaubanduse ettevõte Eestis, mis esindab Reserved, Mohito, House ja Cropp kaubamärke ning haldab 9200 ruutmeetrit kaubanduspinda. Firma annab Eestis tööd 164 inimesele. Oma esimese Reservedi kaupluse avas ettevõte 2002. aasta veebruaris.

Rikkaks üüriäris: Kas korteri väljaüürimiseks on vaja koostada äriplaan või lasta asjadel kulgeda omasoodu?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Äriplaani koostamine on mõistlik mõte. See aitab esmalt aru saada, kas äril on jumet ehk kas see toodab kasumit. Kui toodab kasumit, siis kas piisaval määral, et sellega tasuks vaeva näha. Äkki tasub raha hoida hoopis tähtajalisel hoiusel, kus riskid praktiliselt puuduvad?

Seejuures tuleks üüriäri planeerides pigem arvestada, et äri peab end jooksvast rahavoost “ära toitma”. Võimalik kinnisvara väärtuse tõus las jääda lisaboonuseks.

Kui äriplaan keskendub liigselt vara väärtuse tõusule, siis on tegemist ühe riskantse ettevõtmisega.

Samuti võib äriplaan anda vihje õigeaegselt ärist väljumiseks, kui tasuvus nõutavale ei vasta.

Äriplaan ei ole ühel hetkel koostatud staatiline numbrite tabel. Äriplaan peab olema dünaamiline ajas muutuv juhendmaterjal, mis aitab üürileandjal üüriprojekti kitsaskohti vältida.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Harjumaa maa müügipakkumiste arv kasvas aastaga 5 protsenti

Portaali KV.EE andmetel pakuti augusti Harju maakonnas müügiks 2581 maatükki. Enamuses omavalitsustes maa müügipakkumiste arv kasvas. Tallinna kui turu suurima piirkondade müügipakkumiste arv kasvas 4% ja jõudis 535 pakkumiseni.

Aktiivsem maaturg nii pakkumiste kui tehingute arvu poolest on koondunud pealinna lähistele. Tallinna kõrval on portaali KV.EE andmetel enam maade müügipakkumisi Harku vallas, kus augustis pakuti müügiks 396 maatükki. Rae vallas oli samal ajal pakkumisi 291, Viimsi vallas 248.

Maade müügipakkumiste hinnad ei ole võtnud selget suunda tõusule või langusele. Portaali KV.EE andmetel langesid pakkumishinnas vaatlusalusest 19 omavalitsusest kaheksas ja seitsmes hinnad tõusid. Osade omavalitsuste kohta andmed puuduvad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
08/2012 08/2013 Muutus, % 08/2012 08/2013 Muutus, %
Harjumaa 2 459 2 581 5% 45 52 15%
Harku vald 431 396 -8% 24 21 -13%
Jõelähtme vald 155 152 -2% 27 21 -20%
Keila 52 31 -40% 51 51 0%
Keila vald 113 119 5% 23 19 -17%
Kernu vald 21 37 76% 7 NA
Kiili vald 33 38 15% 18 18 -1%
Kose vald 32 36 13% 13 10 -22%
Kuusalu vald 97 83 -14% 9 NA
Loksa 16 NA NA
Maardu 118 115 -3% 33 35 6%
Padise vald 39 32 -18% 2 2 0%
Paldiski 41 64 56% 9 15 67%
Raasiku vald 50 84 68% 15 12 -16%
Rae vald 298 291 -2% 27 29 8%
Saku vald 110 134 22% 17 14 -17%
Saue 33 17 -48% 73 34 -53%
Saue vald 114 156 37% 15 16 8%
Tallinn 516 535 4% 117 121 3%
Viimsi vald 206 248 20% 45 48 6%
Eesti 4 395 4 641 6% 34 37 11%
Harjumaa 2 459 2 581 5% 45 52 15%
Pärnumaa 707 558 -21% 23 26 12%
Tartumaa 531 651 23% 14 16 9%

Harjumaa maa müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine