Statistikaamet: Detsembris jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete kohaselt oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus detsembris võrreldes novembriga -0,9% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga -1,2%.

Tootjahinnaindeksit mõjutas novembriga võrreldes keskmisest enam hinnalangus elektrienergia ja elektroonikaseadmete tootmises, veevarustuses ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Veevarustuses on mõju seotud pealinna veetariifide langetamisega. Indeksit mõjutas ka hinnatõus kütteõlide ja plasttoodete tootmises.

Eelmise aasta detsembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete ning paberi tootmises, samuti hinnatõus kütteõlide tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, detsember 2019
Tegevusala EMTAK 2008 järgi November 2019 – detsember 2019, % Detsember 2018 – detsember 2019, %
KOKKU -0,9 -1,2
Töötlev tööstus -0,3 -0,1
Mäetööstus -1,4 2,9
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine -7,7 -17,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus -10,2 -9,4

Ekspordihinnaindeks muutus novembriga võrreldes –0,5%. Kõige rohkem langes elektrienergia, elektroonikaseadmete ja turbatoodete hind ning tõusis tekstiilitoodete ja mööbli hind. Võrreldes 2018. aasta detsembriga, langes ekspordihinnaindeks 0,1%.

Impordihinnaindeks muutus novembriga võrreldes 0,2%. Keskmisest enam tõusis põllumajandussaaduste, toormetsa ja elektriseadmete hind, aga langes elektrienergia, nahktoodete ja jalatsite ning metallide hind. Võrreldes 2018. aasta detsembriga, tõusis impordihinnaindeks 0,8%.

Statistika alus on küsimustikud „Tootjahind“, „Ekspordihind“ ja „Impordihind“, mille esitamise tähtaeg oli 6. jaanuar 2020. Statistikaamet avaldas tootjahinnaindeksite kuukokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikaamet kogub ja analüüsib andmeid statistikatööde „Tööstustoodangu tootjahinnaindeks“, „Ekspordihinnaindeks“ ja „Impordihinnaindeks“ tegemiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

Pro Kapital: Teade vahetusvõlakirjade PKG2 lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 378 070 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG2 20.01.2014“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG2) lunastustähtaega 2 aasta võrra ja uueks lunastustähtajaks on 20.01.2022 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG2 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, mistõttu AS Pro Kapital Grupp ei lunasta hetkel ühtegi vahetusvõlakirja PKG2.

AS Pro Kapital Grupp on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse vahetusvõlakirjade PKG2 lunastustähtaja muutmiseks. Kokku pikendati vahetusvõlakirjuPKG2 väljalaskehinnas 1 058 596 EUR.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Omanike Keskliit: Juhatuse liikmed kohtusid õiguskantsler Ülle Madisega

Eesti Omanike Keskliit / EOKLOmanike õiguste eest seismisel oleme pidanud aeg-ajalt kasutama õiguskantsleri abi. Oleme selle eest väga tänulikud ja koduomanikud on hääletanud „Koduomaniku Sõber 2015“ tiitli just õiguskantslerile, kes omanike põhiseaduslike õiguste eest seisjana on toetanud  vabaühendusi elektriliinide jm tehnorajatiste talumistasu ja looduskaitseliste piirangute maaomanikele hüvitamise küsimustes.  Internetihääletusel sai õiguskantsler tookord  74 % häältest.

Viimasel ajal on meie suurimaks murelapseks muinsuskaitseseadus, selle rakendamine ja halduspraktika. Mõne kuu jooksul oleme olnud oma seisukohtade kaitsmisel õiguskantsleriga lausa avalikus kirjavahetuses. Nüüd siis otsustasime laua taga teemad üle rääkida.

Ott Rätsep, kes meie poolt on muinsuste kaitsja, oli ka kohal ja jutt oligi just muinsuskaitsealade uute kaitsekordade kehtestamisel haldusmenetluse nõuete järgimisest riigi poolt. Selle seaduse osas meie koostöö kindlasti jätkub.

Lisaks olid jutuks tehnorajatiste talumistasud ja sundvalduse seadmine, mis mõlemad on omanikele probleeme ja küsitavust tekitavad.

Ehitusseadustiku rakendamine liigub paremuse poole teosammul.  Juhatuse liige Tuulikki Laesson on need teemad enda valdusse võtnud just planeerimisküsimustes.

Ja Priidu Pärna kaitses omanikke seekord selle eest, et pensioni eas ja ka nooremad omanikud ei peaks oma majaesist linnatänavat hooldama kohustuslikus korras.

Oli tore kohtumine ja loodame nii õiguskantsleri toetusele kui ka aktiivsele juriidilisele arutelule.

Ikka omanike eest!

Omanike Keskliit: Vastus võlaõigusseaduse muutmise seadusele

Eesti Omanike Keskliit / EOKLTäna saatsime Justiitsministeeriumile vastuskirja, mida arvame uuest eelnõust.

Austatud justiitsminister Raivo Aeg
Eesti Omanike Keskliit peab üürisuhteid reguleerivat võlaõigusseaduse muutmise eelnõud väga oluliseks sammuks õiges suunas üürnike ja üürileandjate õiguste tasakaalupunkti leidmisel.

Ootame eelnõu kiiret menetlemist, kuna vabariigi valitsus tegeleb küsimusega juba 2013. aastast. Kindlasti on olulised sätted, mis suurendavad lepinguvabadust, näiteks mis lubavad kokku leppida üüriarvestuses selliselt, et see sisaldab ka kõrvalkulusid ja hoone parenduskulusid või üürnike kohustust ruumide tagastamisel kõrvaldada kulumisjäljed.

EOKL on siiski seisukohal, et VÕS üürilepingu peatükk vajab radikaalsemaid muudatusi, kuna pea 20 aasta jooksul on ühiskonnas toimunud olulised muudatused, sh on lahenduse leidnud ka nn sundüürnike probleemid, üüriturul on hoogsa elamuehituse tõttu piisavalt pakkumises erinevaid üürikortereid ning arvestades pretsedenditult kõrget eraomandis olevate korterite arvu, ei pea me lähtuma sel määral üürnikekaitse eesmärgist, kui seda teevad oluliselt suurema üürnike osakaaluga õiguskorrad.

EOKL arvates tuleb üürisuhet tänases Eestis vaadelda lepinguvabadusest ja privaatautonoomiast lähtuvalt võrdsete osapoolte kokkuleppena, kus üürnik ei pea seadusega saama erilisi privileege.  Sellistel tingimustel, mis on kajastatud kehtivas seaduses, lepingusse astumisega asetab omanik end vabatahtlikult nõrgema positsiooni, mis teeb tal enda omandi kasutamise ja haldamise kaheldavaks ning koormab kulukate kohtuvaidlustega. Seadus peab jätma omanikule võimaluse oma vara kasutada sellisel moel, mis võimaldab tal takistada pahatahtlike üürilevõtjate poolt tekitatud kahjude minimiseerimist. Oma vara omanikuna on omanik tahes tahtmata tugevam pool, kes määrab ka tingimused enda vara kasutamisel selle väljaüürimisel, üürnik on üksnes tema vara kasutaja. Põhiseadus kaitseb esmajärjekorras omandit ja mitte selle kasutajat. Seejuures ei saa üks läbi teiseta ja ollakse vastastikku vajalikud. Seega puudub omanikul põhjus üürisuhtes vastasseisu tekitamiseks, sest sellisel juhul asetab ta enese tingimustesse, kus pole enam kliente (üürnikke).

Eeltoodust tulenevalt jääb EOKL seisukoha juurde tühistada VÕS §275, kuna riigil pole vajadust sekkuda kahe osapoole vahel sõlmitud vabatahtlikku lepingusse, milles osapooled on kinnitanud kokkulepitut.

Eelnõu ei lahenda kahjuks nn puuküürnike probleemi, mille tõttu üüriseadusandluse uuendamine üldse päevakorda tõusis ja milline problem jätkuvalt pärsib üürisuhete arengut. Mööname, et üürniku õigused võivad vajada kaitset omaniku omaabi suhtes, kui tegu on lepingulise vaidlusega üürisuhte lõppemise osas. Seetõttu on väga oluline üle vaadata menetluslikud küsimused nn. puuküürnike problemaatikat käsitlevas osas. Kuna täitemenetluse seadustiku  §2 lg 1 p 7 kohaselt on üürikomisjoni otsused täitedokumendiks, siis  teeme ettepaneku, et täitedokumendiks oleks ka üürikomisjoni otsus üürilepingu eseme valduse vabastamise asjas. Riik on seadnud eesmärgiks kohtueelsete vaidluste lahendamise võimaluste suurendamise ja töö- ning tarbijakaitse asjades toimib kohtueelne menetlus hästi. On aeg ka üürikomisjonide otsustele anda suurem kaal ning usaldus. Sellega hoitakse kokku kodanike ja ühiskonna vahendeid, mis kulub pikale kohtumenetlusele. Minimaalselt peaksid sundtäidetavad olema üürikomisjoni otsused eluruumide suhtes, mida kasutati tähtajatu üürilepingu alusel. On ju sel juhul üürnik alati arvestanud võimalusega, et üürileping võidakse üles öelda. Alternatiivina tuleks kaaluda eraldi menetlusliigi kehtestamist tsiviilkohtumenetluses, kus lühemate tähtaegade kehtestamine lihtsustaks üürivaidluste menetlemist ega tekita üürileandjale asjatut kahjude suurenemist. Oluline on seadusega tagada võimalus, et lubatud on kokku leppida lepptrahvi nõue juhuks, kui üürnik ei vabasta ruume.

Meie konkreetsed ettepanekud eelnõule, mis suuresti lähtuvad lepinguvabaduse põhimõttest.

1.      VÕS §276 tuleb selguse huvides ja vaidluste vältimiseks sätestada, et üürnik ja üürileandja võivad üürilepingu sõlmimisel välistada lepingu eseme teatud kasutusviisi (näiteks loomade pidamise, suitsetamise vms).

2.      VÕS §287 lg 5 osas ei nõustu ettepanekuga, et lepptrahvi ei saa tagatisraha arvelt rahuldada, kuna see on vastuolus tagatisraha eesmärgiga tagada üürileandja rahalisi nõudeid. Samuti paneb keeld omaniku olukorda, kus ta on sunnitud loobuma leppetrahvi nõude esitamisest kohtusse, sest mõttetu on suhteliselt väikese nõudega ennast ja kohut koormata.

3.      VÕS §287¹ viivise määra piiramine kolmekordse seadusjärgse viivisemääraga ei ole põhjendatud ja ei aita saavutada soovitud eesmärki, kuna üürimaksed on rahalises mõttes valdavalt suhtelised väikesed summad ja selliste summade puhul kasutab käive oluliselt suuremaid viivisemäärasid, sh üürilepingute puhul. Maksimumviivis võiks olla 0,5% võlgnetava kohustuse summalt.

4.      VÕS § 286 osas tuleb sisse viia täiendus, et lepingu sõlmimisel võivad osapooled välistada üürniku hüvitise nõudmise õiguse.

5.      Teeme ettepaneku tühistada VÕS § 291 lg 4 – eelmise üürileandja seadmine käendaja rolli on ebaõige, sest uus üürileandja peab ise vastutama seadusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Selline lisavastutus on eriti küüniline olukorras, kus plaanitakse uuelt omanikult võtta võimalus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks §323 kohaselt.

6.      VÕS § 296 lg 2 tuleb sätestada üüri alandamise nõudena ja mitte üürniku õigusena üüri ise alandada (nagu kehtiv norm).

7.      Leiame, et VÕS § 300 tuleks tühistada kui ebavajalik ja see piirab ebamõistlikult lepinguvabadust. Samuti on iganenud VÕS § 301, kuna seadusega pole vaja reguleerida ülemääraselt kõrget üüri, sest üüri suurus on lepinguosaliste kokkulepe, mille määrab turg.

8.      VÕS §307 tuleb selguse huvides täiendada, et pandiõiguse ja omaabi teostamiseks võib üürileandja siseneda ka üürniku valdusesse, sest pole ju mõeldav, et üürileandja peab valvama 24/7 uksel, kui üürnik vallasasju peaks ööpimeduses ära vedama.

9.      VÕS § 308  osas oleme seisukohal, et tagatisrahale pole vaja seada seadusega piirmäära. Eelduseks on mõlema osapoole vaheline kokkulepe. Lõige 2 välja jätta kui praktikas mitte kasutust leidev ja täiesti eluvõõras säte tagatisraha eraldi hoiustamise kohta.

10.  VÕS § 316 osas oleme seisukohal, et ülesütlemise aluseks peab piisama ühe kuu pikkusest võlgnevusest, kui siis lisada veel ka ülesütlemisega hoiatamise kohustus. Võrdluseks võib tuua näite, kus riigile kuuluv võrguettevõtja võib koheselt katkestada elektrivõrguteenuse osutamise, kui tarbija jääb võlgu. Seadusandja peaks eraõiguslikke suhteid võrdsetel alustel käsitlema ja mitte panema omanikku üürnikku krediteerima.

11.   Põhimõttelise küsimusena peame VÕS §323 ilmtingimata vajalikuks säilitada eluruumi omandaja õigus üürileping üles öelda, kui omandaja vajab seda tungivalt ise. Siia jäetakse ju üürikomisjonile kaalutlusõigus, mis peab tagama üürnike kaitse. Sätte muutmise vajadust ei saa põhistada käibevajadusega, sest säte pole praktikas suuri probleeme tekitanud. Normi muutmine loob üürisuhtest asjaõiguse sarnase õiguse, mis ähmastab õiguskorda. Uuele omanikule saaks olla siduv vaid üürileping, mis on omanikule teada üürimärke kaudu. Paragrahvi lg 2 ja lg 3 tuleks tühistada, kuna uus omanik peab vastutama ise oma tegude eest vastavalt seadusele. VÕS § 324 tuleb täpsustada, et üürnik võib märke tegemist nõuda omanikult ja mitte otse kinnistusraamatupidajalt, kuna see poleks kooskõlas kinnistusraamatuõigusega.

12.  VÕS § 325 lg 3 – 5  tuleb tühistada, kuna üürniku abikaasa nõusoleku saamine kujutab nende perekonna sisesuhet ja sellel ei saa olla tähendust välissuhtes üürileandjaga.

13.  VÕS § 327 tuleb seadusest välja jätta, kuna hea usu põhimõte on sisustatud tsiviilseadustiku üldosas ja sellise pedagoogilise sätte järgi puudub vajadus.

14.  VÕS § 335 jätta välja esimese lause teine pool: “välja arvatud juhul kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks”,  kuna asja reaalne kasutamine üürniku poolt peab olema ka üürileandjale tasustatud ja samas ei välista see üürniku kulude hüvitamise või tasaarvestamise nõuet. Selle põhimõtte sätestamine on oluline nn puuküürnike tegevuse piiramiseks.

15.  VÕS § 337 ära jätta osa: “…koos käesoleva seaduse §94 sätestatud intressiga”, sest intressi kohaldamine peaks olema osapoolte kokkuleppe küsimus.

16.  Eelnõu vajab ka rakendussätet, mille kohaselt kohalduvad seadusest tulenevad muudatused ka olemasolevate üürisuhete suhtes.

Eesti Omanike Keskliit palub meie poolt tehtud ettepanekuid arvesse võtta.

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” soodushinnaga

Kinnisvaramaakleri ABCKuni pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “199n45” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 26.01.2020.

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel. Raamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pro Kapital: Notice of prolongation of redemption date of PKG2 convertible bonds

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp informs that it has prolonged the redemption date of 378 070 “Pro Kapital Grupp convertible bond PKG2 20.01.2014” (hereinafter referred to as Convertible Bonds PKG2) by 2 years and the new redemption date is 20.01.2022 (hereinafter referred to as the redemption date).

All holders of Convertible Bonds PKG2 agreed with AS Pro Kapital Grupp proposal to prolong the redemption date of the convertible bonds, which is why no Convertible Bonds PKG2 shall be redeemed at this point in time.

AS Pro Kapital Grupp has submitted Nasdaq Central Depository of Securities the application to change the redemption date of Convertible Bonds PKG2. In total convertible bonds were prolonged with total issue price of 1 058 596 EUR.

The convertible bonds bear an annual interest of 7% and give the holders of the convertible bonds the right to exchange one convertible bond for one shares of AS Pro Kapital Grupp. The issue price of each convertible bond is 2.80 euros.

In order to subscribe for the shares of AS Pro Kapital Grupp and exchange the bonds, the bondholder must submit an application to the Company at least 10 (ten) Business Days before the Exchange Date. The Exchange Date shall be each Business Day (a day other than (a) a Saturday, (b) a Sunday, (c) Estonian national holiday, (d) public holiday or (e) another day when the registrar of the Register does not register securities) until the expiration date of the Bond, i.e. until the date of its redemption.

Riigi Kinnisvara toetab tudengeid stipendiumitega

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara nõukogu kinnistas 2019. aasta sügisperioodi stipendiumid. Stipendiumite eesmärk on toetada valdkondlikku teadus- ja arendustegevust.

Stipendiumikonkursile laekus kokku 13 inseneri- ja magistriõppe ning 5 doktoriõppe üliõpilase taotlust kolmest kõrgkoolist. Stipendiumid otsustati määrata kolmele magistriõppe tudengile igaüks summas 2000 eurot ning kahele doktoriõppe tudengile, igaüks summas 3000 eurot. Stipendiumiga toetatakse sel korral järgmisi üliõpilasi:

  • Eesti Kunstiakadeemia magistrant Elina Liiva lõputöö teemaga „Nähtamatud piirid ja reeglid“, kes uurib ruumiloome kitsaskohti olemasolevas seaduslikus raamistikus ja pakub välja lahendusi mitmekesise ning parema keskkonna loomiseks;
  • Eesti Kunstiakadeemia magistrant Mihkel Raev lõputöö teemaga „Quo vadis, Paldiski“, kelle töö keskendub suuremahuliste tööstusinvesteeringutega kaasnevate ruumiliste ohtude analüüsimisele Paldiski näitel;
  • Tallinna Tehnikakõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe tudeng Anno Tarvis, kes analüüsib oma lõputöös Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse peremajade energiatõhusust, kaardistades tehtud ehitusvead ja pakkudes välja taskukohased renoveerimislahendused tugikeskuse sisekliima parandamiseks;
  • Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Lauri Hass, kelle innovaatiline teadustöö keskendub suuremõõtmelise 3D betooniprinteri armeeringu arendamisele ja katselisele valideerimisele, eesmärgiga töötada välja armeerimiskontseptsioon betoonist prinditud objektidele ning betoonprintimine seeläbi ehitusvaldkonnas laiemalt kasutusele võtta;
  • Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Tuule Mall Kull, kelle teadustöö uurib süvitsi küttesüsteemide juhtimist ja soojusväljastuse efektiivsust liginullenergiahoonetes, keskendudes juhtsüsteemide ebatäpsusest tuleneva energiakulu osakaalu hindamisele liginullenergiahoonete küttevajaduses ja püüab leida lahendusi süsteemide täpsemaks juhtimiseks.

​​​​​
Riigi Kinnisvara on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust alates 2011. aastast, tehes seda kaks korda aastas toimuvate stipendiumikonkursside ja teadusuuringute toetuskonkursside kaudu. Ettevõtte põhikirja järgi on toetuste maksmise piirsumma kalendriaastas 0,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest puhaskasumist. Kaheksa aastaga on Riigi Kinnisvara toetanud kinnisvara- ja ehitusvaldkonna teadusuuringute läbiviimist enam kui poole miljoni euro ulatuses ning tudengeid stipendiumitega kokku juba rohkem kui saja tuhande euroga. Järgmised konkursid avame kevadsemestri alguses.

Rahandusministeerium: Põlva riigimaja loomise otsus tuleb teha lähiajal

RahandusministeeriumRiigihalduse minister Jaak Aab on täna Põlvamaal, et kohtuda kohalike omavalitsuste esindajatega. Plaanis on arutada riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöövõimalusi piirkonna elu edendamiseks. Veel külastab minister Põlva Noortekeskust.

„Põlva esindajatega kohtumise fookuses on võimalikud koostöökohad valla ja riigi osutavate teenuste pakkumiseks,“ ütles minister Aab. „Valla esindajad tutvustavad meile Põlva linna keskplatsi arendusplaane ja arutame, kuidas loodav riigimaja võiks sinna sobituda. Kohtumise järgselt analüüsivad veel Rahandusministeeriumi ja Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi spetsialistid koos valla esindajatega põhjalikult loodava riigimaja asukohta, sinna kolivate asutuste vajadusi teenuste osutamiseks ja maja loomise kulusid. Seejärel loodame lähiajal teha lõpliku otsuse riigimaja asjus.“

Hetkel on loodavasse riigimajja kavandatud 13 asutuse tööruumid ligikaudu 90 töötajale. Hoonesse on kavandatud Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Muinsuskaitseamet, Tööinspektsioon, Rahandusministeeriumi Põlva talitus, Rahva Kultuurikeskus jt asutused. Lisaks varasemale kolimisettepanekule on kavandatud hoonesse tööruumid kohtule, prokuratuurile  ja tulevasele ühendatud haridusametile.

Minister kohtub Põlva noortekeskuses Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduste esindajatega, et arutada mitteõppivate ja –töötavate noortega seotud küsimusi.

Pindi Kinnisvara: Kasvavad kinnisvarahinnad suurendavad dividendivõimekust

Pindi KinnisvaraKinnisvaraturul on viimased aastad olnud hea tulususega, seega on tõusnud ettevõtete varade, eriti kinnisvarainvesteeringute väärtus, mis omakorda võimaldab maksta välja rohkem dividende.

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder ütles, et firmades, kus ei ole viimastel aastatel kinnisvarainvesteeringuid turuväärtusele ümber hinnatud, tasuks tellida uus hindamine.

„Väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi, välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste,“ sõnas Teder.

„Kõrgem vara väärtus annab ettevõttele võimaluse kaasata ühelt poolt rohkem vahendeid äritegevuse arendamiseks, teiselt poolt on see ka suurepärane võimalus suurendada dividendimakseid,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: „Jõuluks koju“ viskas kinnisvarahinnad taevasse

Pindi KinnisvaraKallite uusarenduste valmimine ja pühadeaegne tehingute vormistamine lennutas Eesti 17 suurema linna korterite keskmise tehinguhinna detsembris 7% võrra kõrgemaks ning indeks jäi pidama rekordilisel tasemel 1713 €/m².

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kogu kasvu mootoriks olid Tallinna uusarendused. „Muuhulgas vormistati tehinguid kallimates Kesklinna arendusprojektides, mis mõjutab tervet turgu. Arendajad proovivad majad majandusaasta lõpuks üle anda ja elanikud tahavad ka jõuluks uude koju saada,“ selgitas ta.

Novembris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1594 €/m². Kui novembris tehti indeksilinnades 1415 korteriomandi tehingut, siis detsembris oli tehingute arv 1224.

Võrdluseks – 2018. aasta detsembris tehti indeksilinnades 1177 korteriomandi tehingut.

Võrreldes varasema hinnatipuga novembris 2019 on indeks 7 protsenti kõrgem. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 174 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümne aastase ajaloo.

Sotsiaalministeerium: Puudega inimestel on kodu kohandamiseks võimalus taotleda toetust

20. jaanuaril avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

„Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodust välja. Vahel piisab vaid väga pisikestest kohandustest, et tagada inimesele iseseisev toimetulek oma kodus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Sel aastal on kõikidel omavalitsustel taaskord võimalus taotleda riigilt selleks vahendeid, et parandada oma inimeste toimetulekut. Kutsun kõiki üles seda võimalust kasutama.“

Täpsemat infot kodukohanduse taotlemise osas saab iga inimene uurida oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt, kes korraldab oma inimeste jaoks eraldi taotluste korje. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOVi kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Selle aasta taotlusvooru eelarve on kaks miljonit eurot ja omavalitsustel on võimalik Riigi Tugiteenuste Keskusele esitada taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne –ümberehitused. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Esimene taotlusvoor toimus 2018. aastal ning selles rahuldati 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,34 miljoni euro eest. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal. Riigi Tugiteenuste Keskus rahuldas siis 74 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 5,09 miljoni euro eest.

„Ootame samavõrd aktiivset taotlemist ka kolmandas voorus,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse talituse juhataja Marek Atonen. „Seda toetab kindlasti ka taotlemise lihtsus omavalitsustele standardiseeritud ühikuhindade näol ja enam kui pooleaastane maksimaalne taotluse ettevalmistamise periood.“

Varasematel aastatel on kokku toetatud enam kui 1700 puudega inimese eluruumi kohandamist. Enim on toetatud tualettruumi kohandamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ning välis- või siseukse kohandamist.

Nõuanded koduostjale: lihtkirjaliku broneerimislepingu sõlmimine

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kui koduostjal on kodu ostmiseks vajaliku raha olemas ja muid takistusi ostulepingu sõlmimiseks ei ole, võib koheselt asuda notariaalse kinnisvara ostu-müügilepingu sõlmimise etapi juurde. Kui aga näiteks ostja laenuläbirääkimised võtavad aega või on muid ajutisi asjaolusid, mis muudavad kodu ostmise kohese lepingu sõlmimise võimatuks, on mõistlik potentsiaalne uus kodu broneerida.

Broneerimislepingu olemus

Riigikohus broneerimislepingu olemust selgitanud selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajavahemiku vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Seega ei või müüja, olles sõlminud potentsiaalse ostjaga broneerimislepingu, kinnisasja broneerimistähtaja jooksul teistele huvilistele müügiks pakkuda, reklaamida selle müüki massiteabevahendite kaudu ega pidada teiste isikutega sellealaseid läbirääkimisi.

Sisuliselt võetakse müügikuulutus broneerimisajaks maha või märgitakse kuulutuse juurde, et kinnisvaraobjekt on broneeritud. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on broneerimistähtaja jooksul tema jaoks alles, ja tal on mõistlik aeg tehinguks vajalike tingimuste ettevalmistamiseks.

Samas ei või broneerimislepingu sisu vastata eellepingu tingimustele. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Seaduse kohaselt, kui leping tuleb sõlmida teatud kindlas vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja võõrandamislepingud peavad olema notariaalselt tõestatud ja nii peab ka eelleping olema notariaalselt tõestatud.

Siit tulenevalt ei või broneerimisleping sisaldada osapoolte kohustust sõlmida müügileping.

Broneerimislepingu, mis on sõlmitud just nimelt kinnisasja broneerimiseks ja mis ei sisalda eellepingu tunnuseid, võib sõlmida lihtkirjalikult.

Kui koduostja sõlmib kinnisvaramüüjaga broneerimislepingu ja tasub broneerimistasu, kuid tehing jääb tegemata, siis ta broneerimistasu tagasi ei saa.

Kui broneeritud pakkumine jääb aktiivseks

Kui koduostja on pakkumisel olnud kinnisvaraobjekti broneerinud ja müüja (või müüja maakler) on lisanud kuulutusele märke “broneeritud” tähendab see, et järgmised huvilised saavad siiski oma huvi objekti vastu üles näidata. Müüja huvi on koguda järgmisi huvilisi juhuks, kui broneeringu teinud ostuhuvilisega tehinguni siiski ei peaks jõudma.

Sellise pool-müügi tingimustes võib aga järgmine ostuhuviline teha esialgsest kallima pakkumise. See omakorda võib müüjas tekitada kiusatust broneerimislepingut mittemillekski pidada ja vara järgmisele persoonile müüa. Selline käitumine oleks muidugi ebaeetiline ja broneerimislepingu rikkumine.

Selliste probleemide vältimiseks võiks kinnisvaraobjekti broneerimislepingu sõlminud koduostja paluda, et müüja kuulutuse täiesti maha võtaks. Iseasi muidugi, kas müüja selle ideega kaasa tuleb.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Arco Vara: Grupi uueks finantsjuhiks on Tiina Malm

Arco VaraArco Vara AS’i juhatus nimetas grupi uueks finantsjuhiks Tiina Malm’i. Tiina Malm (1981) on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise ja majandusarvestuse eriala ning töötanud aastatel 2005-2017 KPMG Balticsis vandeaudiitorina. 2017. aastast alates töötas Tiina Malm Arco Vara grupi pearaamatupidajana.

Arco Vara AS-i juhataja Tarmo Sild’i kommentaar:

“Arco Vara kontsern uuendab oma juhtimismeeskonda ja juhtimisstruktuuri. Lisaks Tiina Malm’ile, kes on viimase kahe aasta jooksul näidanud nii kompetentsi kui energiat, on plaanis esimese poolaasta jooksul teha vahetus kontserni üldjuhi kohal. Ettevalmistused selleks käivad. Kontserni aktsionärid peavad samuti valima uue nõukogu. On väga mõeldav, et kõik olulised muutused nõukogus ja juhatuses toimuvad aprillikuu jooksul koos 2019. a. aastaaruande kinnitamise ja kasumi jaotamisega, kui üldkoosolek nii otsustab.”

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium: Võtame sel aastal ette kõige olulisematele majandusprobleemidele pikaajaliste lahenduste leidmise

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eelmise aasta IV kvartali analüüsi tulemusel on majandusolukord hea, kuid prognoositakse majandusolukorra halvenemist.

Eelmise aasta viimase kvartali statistilised andmed näitavad, et 93% küsitletud ekspertide hinnangul on majanduse olukord hea. Positiivne hinnang on üle 80% püsinud juba enam kui kaks aastat.

Kui eelmisel aastal oodati 3,3%-list majanduskasvu, siis 2020. aastaks prognoositud kasv on 1,3 protsendipunkti võrra väiksem. Olulisimate majandusprobleemidena toovad eksperdid taas välja vähese innovatsiooni, välispartnersuhete ja oskustööjõu puuduse.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu sõnul on sel aastal loodav TAIES (teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtluse strateegia) suuresti innovatsiooni edendamiseks. „See loob aluse majanduse arenguhüppeks, mis keskendub just teadmistele ja intellektuaalsele kapitalile, mis peaks pikemas perspektiivis aitama Eesti majandusel läbi murda nii nn „keskmise sissetuleku lõksust“ kui ületama Konjunktuuri uuringu järgi kõige kaalukama probleemi: vähese innovatsiooni,“ lisas Karu.

Järgmisel kuuel kuul on 64% küsitletud ekspertide hinnangul Eesti majandusolukord halvem. Negatiivsed väljavaated on iseloomikud ka Eesti peamiste partnerriikide majandusele, seda ka Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Venemaal. „Hetkel on suuresti maailmakaubandus globaalselt pidurdunud, mille peamiseks põhjuseks tundub olevat USA-Hiina kaubandussõda,“ sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Eratarbimise olukord on jätkuvalt hea. Sel aastal prognoosib EKI keskmise palga tõusu kuni 1490 euroni. Palgakasv tõotab alanud kümnendil aeglustuda, et tagada rahvusvahelise konkurentsivõime püsimine. Ühtlasi ootavad eksperdid mitmes valdkonnas hinnatõusu aeglustumist.

Hinnangud pere majandusolukorrale pole viimase aastaga oluliselt muutunud. Suurem osa peredest (65%) hindas detsembris, et nende majanduslik olukord on sama kui oli aasta tagasi. Majandusolukorra paranemist viimase aasta jooksul tundis 21% peredest ja halvenemist 14% peredest.

EKI toidukorv odavnes eelmise aasta viimases kvartalis 0,9%, kuid aastavõrdluses toidukorv siiski kallines 3,3% ehk 2,46€ võrra.

Scandium Kinnisvara: Keskmine üürikorter maksis 2019. aastal 62 600 eurot

Scandium KinnisvaraÜürikorterite arendamisele spetsialiseerunud Scandium Kinnisvara müügistatistika järgi maksis üürikorter 2019. aastal keskmiselt 62 600 eurot. Ostjate hulgas figureerisid nii esmakordsed kinnisvarasse investeerijad kui ka kogenud investorid. Viimaste puhul ulatus korraga ostetud korterite arv mitmel juhul kahekohalise numbrini.

 Eesti suurim üürikorterite arendaja Scandium Kinnisvara arendas ja müüs 2019. aastal üle 210 investeerimiskorteri. Keskmiselt tasuti ühe väikekorteri eest Tallinna ja Tartu lõikes 62 577 eurot. Kõige kallim investeerimise eesmärgil ostetud korter maksis 150 000 eurot ning kõige soodsam 39 750 eurot. Korterite suurused jäid vahemikku 12-48 ruutmeetrit.

 Maia Lõško, Scandium Kinnisvara müügijuht: “Kinnisvarainvestorite huvi üürikorterite vastu oli eelmisel aastal suur ning näitab jätkamise trendi ka sel aastal. Alustavad investorid ostsid eelkõige hinda ja funktsionaalsust Tallinna äärelinna piirkonnas, kus nii korterite absoluut- kui ka ruutmeetrihinnad jäid madalamale. Väga suur huvi oli aga nii alustavate kui pikaajaliste investorite puhul ka kesklinna luksuslike üürikorterite vastu, mis paistsid silma hea asukoha, majasiseste lisavõimaluste ja unikaalsuse poolest.”

 Väikekorterite ruutmeetrihinnad on reeglina tavakorterite ruutmeetrihindadest kõrgemad, kuna ehituslikud kulud ruutmeetri kohta on oluliselt suuremad. Siiski oli ka väikekorterite võrdluses ruutmeetrihindades olulisi erinevusi.

 Urmo Kallakas, Scandium Kinnisvara finantsjuht: “Väikekorterite lõikes jäi madalaima ja kõrgeima müüdud ruutmeetrihinna vahe enam kui kahekordseks. Soodsaima väikekorteri ruutmeerihind oli 2750 eurot ning kalleima 5630 eurot. Erinevus tulenes nii toote spetsiifikast kui ka asukohast. Soodsaima ruutmeetri-hinnaga üüristuudio müüdi äärelinnas nö standardses väikepindadega üürimajas. Kõrgeima ruutmeetrihinnaga korter paiknes aga Tallinna kesklinnas ajaloolises juugendstiilis hoones, kus lisaks väga unikaalsetele korteritele loodi maja elanikele ja kasutajatele lisavõimalused jõusaali, katuseterrassi ja paljude muude funktsioonide näol.”

Nii kesklinnas kui ka äärelinnas kasutasid paljud investorid lühiajalise rendi eeliseid, üürides korterit välja Airbnb või Booking vahendusel linnas ajutiselt peatuvatele turistidele ja spetsialistidele. Igapäevane haldus anti tihti professionaalsele teenusepakkujale. Mitmed suurinvestorid ostsid kortereid korraga suurema hulga, paigutades nii Eesti kinnisvarasse suurema summa.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine