Pindi Kinnisvara: 6 näitajat, mis näitavad kinnisvaraturu tervist

Pindi KinnisvaraMeedia on täis erinevaid kinnisvaraturu teemalisi artikleid ja soovitusi. Paljud neist tuginevad statistikale, paljud varasematele kogemustele. Paraku pole mitte kõik sõnavõtud omakasupüüdmatud. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman toob välja, mida tasub turgu puudutavate artiklite puhul silmas pidada.

Kui avaldatud artiklites pole kasvõi ühtegi allolevast parameetrist sees, siis on tegemist ilmselt eksitava informatsiooniga. Ideaalis peaks vaatlema aga siiski kõiki tervikuna.

Tarbijate kindlustunne. Varadel ei ole tihtipeale objektiivset väärtust. Turuväärtused arvutatakse küll erinevate valemitega välja, kuid lõpuks taandub ikka asi sinnamaale, kas turuosalistel on varade soetamisse üldse usku või mitte. Kui kindlustunne kasvab, siis ostetakse valimatult kõike, mida rahakott kannatab, languse korral aga lükatakse ostuotsused edasi.

Tehingute arv on üks kõige selgemaid indikaatoreid, mis näitab turu elujõulisust. Oma olemuselt on tehingute arv tagajärg, mitte põhjus, kuid tehingute arvu järsk langus või kasv võimaldavad lihtsalt hinnata, milline on sektori üleüldine konjunktuur ja meelsus.

Pakkumiste arvu muutus näitab mitut olulist trendi. Pakkumiste arvu kasv annab tunnistust, kas ostjaskonna vähenemise tõttu ei osteta turule tulevat kaupa ära või inimestel on erinevatel põhjustel vaja oma varast vabaneda. Kui pakkumiste arv langeb, siis tavapäraselt on selle põhjuseks, et tehinguaktiivsus on laes. Teine, tavaliselt lühiajaline pakkumiste arvu langus võib aset leida ka siis, kui varaomanikud lihtsalt loobuvad müügist, sest vara eest potentsiaalselt saadav summa ei vasta enam nende ootustele.

Maksevõime on väga üldine termin, mis koondab enda alla raha hinna (loe: intressid, muud laenutingimused nagu näiteks omafinantseeringumäär, palgatase, elukalliduse muutus jms). Just sulgudes märgitud parameetrite järgi kujuneb välja, millist vara inimene endale üldse soetada saab. Intressitõusud pidurdavad turgu, langused jälle stimuleerivad. Kui palgad tõusevad, aga tarbijahinnaindeks püsib mõistlikkuse piiril, siis maksevõime jällegi kasvab jne.

Tööhõive. Mida suurem on töötus, seda suurem on ühiskonnas inimeste hulk, kellel on rahalised raskused. Kõrge töötuse korral hakkab see kanduma kinnisvarasektorisse kahel moel – ühelt poolt kaob osa ostjaskonnast ehk see mõjutab otseselt tehingute arvu, teisalt jõuab töötus varem või hiljem ka kinnisvarasektorisse, sest mingi hulk töötuid jääb laenuga ostetud varade korral makseraskustesse.

Sundmüügid on kõikide kriiside grande finale. Kuniks sundmüüke ehk pangale võlgu jäänud inimeste tagatisvarasid jõuga realiseerima ei hakata, ei juhtu turul veel midagi hullu, olgugi, et muud näitajad on veidi tasakaalust väljas. Kui aga meelsus on kehv, tehingute arv on maas, pakkumiste arv laes, inimeste maksevõime madal ja töötus kõrge, siis ühel või teisel moel lähevad kreeditorid lõpuks tagatiste kallale, et midagigi välja laenatud rahast kätte saada. Statistikasse lisanduvad enampakkumistel tehtud tehingute senisest madalamad hinnad ning see tõmbab jämeda punase joone, millest rohkem mingit tüüpi vara enam naljalt maksta ei saa.

Loomulikult on selliseid lakmuspabereid rohkem, kuid üldise turuolukorra hindamiseks piisab eeltoodud andmete jälgimisest. Mida kuu edasi, seda täpsemalt saame välja toodud kriteeriumeid kõrvutades hinnata, kas tegemist oli pelgalt ajutise ehmatusega või ootab meid ees massiivsem kriis.

Pro Kapital: Comment to Sixth Street Partners and Lintgen Adjacent Investments S.à r.l press release concerning the restructuring of T1 Mall of Tallinn

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp has notified about the initiation of reorganization proceedings of its subsidiary AS Tallinna Moekombinaat by the ruling of the Harju County Court issued on 3 April 2020. On 7 May 2020 AS Tallinna Moekombinaat presented the reorganization plan to the creditors for review and formation of position. The majority of the creditors have already voted in favor of the reorganization plan.

On 18th of May 2020 TPG Sixth Street Partners and Lintgen Adjacent Investments S.à r.l (hereinafter TPG Sixth Street Partners) issued a press release stating they will vote against the restructuring plan of AS Tallinna Moekombinaat and called other creditors to also vote against the plan.

TPG Sixth Street Partners has not been acting in good faith towards AS Tallinna Moekombinaat and its creditors, tenants and collaboration parties.

By making a misleading public press release it has become apparent that TPG Sixth Street Partners goal is to make the restructuring plan of AS Tallinna Moekombinaat fail and force AS Tallinna Moekombinaat into bankruptcy. TPG Sixth Street Partners actions are harming the business of AS Tallinna Moekombinaat and therefore interest of all creditors. TPG Sixth Street Partners has been avoiding AS Tallinna Moekombinaat and the restructuring advisor’s attempts to have any dialog with them concerning the restructuring plan.

TPG Sixth Street Partners fails to mention or clarify in their press release the following: TPG Sixth Street Partners is a secured creditor and in case of bankruptcy of AS Tallinna Moekombinaat it would be one of the very few creditors who would receive any satisfaction to its claims and to the largest extent.  All other unsecured creditors would not receive anything in case of bankruptcy of AS Tallinna Moekombinaat. Therefor the restructuring plan which foresees payment of 40% of unsecured claims to the creditors is actually in the interest of all unsecured creditors, contrary to what TPG Sixth Street Partners claims .

TPG Sixth Street Partners unprecedented public call to all other creditors is therefore nothing more than an attempt to force the restructuring plan of AS Tallinna Moekombinaat to fail and to secure TPG Sixth Street Partners interest to the fullest extent possible, doing so at the expense of other unsecured creditors of AS Tallinna Moekombinaat, who would receive almost nothing in the bankruptcy proceedings. The law has foreseen the possibility that a large bad faith creditor might try to block restructuring for its personal interests and enabled the court to overrule such creditor’s attempts.

The reorganisation process involves only AS Tallinna Moekombinaat and has no direct influence to any other group company of AS Pro Kapital Grupp. None of the companies in AS Pro Kapital Grupp concern have secured any liabilities of AS Tallinna Moekombinaat.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedTelli käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “25xnfy” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 24.05.2020.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fund Consolidated Unaudited Interim Results for Q1 2020

Baltic Horizon FundManagement Board of Northern Horizon Capital AS has approved the unaudited consolidated interim financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for Q1 2020.

Impact of COVID-19 pandemic
At the beginning of 2020 new coronavirus (COVID-19) started spreading all over the world, which has had an impact on businesses and economies, including in the Baltics. The virus outbreak has caused significant shifts in the Fund’s operating environment, which will likely lead to a negative overall effect on the Fund’s expected 2020 performance.

As the situation is uncertain and developing fast the Fund management team at this point is not yet able to assess the full financial consequences of the virus outbreak. The results of Q1 2020 remained largely unaffected by the pandemic and indicated a strong performance during the quarter. A significant impact on the Fund’s operating performance will be visible in Q2 2020 as the first effects of the pandemic emerged at the end of March 2020.

In response to the COVID-19 outbreak, Northern Horizon Capital AS, the Management Company of the Fund, has taken assertive action to manage the risks arising from the pandemic and to protect the long-term value for the investors. The Management Company is focusing on optimizing operating costs and continuing active communication with the tenants to ensure long-term rent collection. The Fund has opted to retain approx. EUR 1.8 million of distributable cash flow for Q1 2020 results to strengthen the Fund’s financial position. The Management Company will continue to actively monitor the economic impact of the pandemic and reassess future distribution levels depending on the upcoming operating results.

The Fund is implementing a number of relief initiatives focused on alleviating the financial hardship of the most vulnerable group of tenants, whose operations were mostly severely affected by the outbreak. The Fund has agreed to grant rent payment deferral for a period of 90 days and waive all penalties and interest arising from the rent deferral for the most affected tenants.

Baltic Horizon Fund is having active negotiations with mainly retail tenants regarding rent reductions and waivers during the quarantine period, which will have a negative impact on the Fund’s performance in Q2 2020. As of 15 May 2020, the Fund management has decided on various discounts for the quarantine period based on discussions with retail tenants. The Fund assessed the impact of COVID-19 on each tenant’s operating performance during the lockdown and granted discounts to the most affected tenants. For those affected, the discounts from the Fund side on average are around 50% considering the government support measures and may be applicable only up until July 2020.

Distributions to unitholders for Q4 2019 and Q1 2020 Fund results
On 31 January 2020, the Fund declared a cash distribution of EUR 3,175 thousand (EUR 0.028 per unit) to the Fund unitholders for Q4 2019 results. This represents a 2.16% return on the weighted average Q4 2019 net asset value to its unitholders.

On 24 April 2020, the Fund declared a cash distribution of EUR 1,701 thousand (EUR 0.015 per unit) to the Fund unitholders for Q1 2020 results. This represents a 1.12% return on the weighted average Q1 2020 net asset value to its unitholders.

Net profit and net rental income
In Q1 2020, the Group recorded a net profit of EUR 3.4 million, which increased by 54.3%, compared to a net profit of EUR 2.2 million for Q1 2019. Net profit was significantly impacted by the increase in net rental income due to new property acquisitions during 2019. The positive impact of an increase in net rental income was partially offset by an increase in administrative expenses and net financing costs. The increase in net financing costs arose from a higher average cost of financing. Earnings per unit for the quarter were EUR 0.03 (Q1 2019: EUR 0.03).

During the quarter, the Group recorded net rental income of EUR 5.8 million against EUR 3.9 million in Q1 2019. The increase was achieved through new acquisitions that were made following the capital raisings in 2019. The acquisition of the largest asset in the portfolio (Galerija Centrs) and North Star office building had a significant effect on the Group’s net rental income growth in Q1 2020 as compared to Q1 2019. On an EPRA like-for-like basis, portfolio net rental income over the year increased by 2.8% mainly due to stronger performance in the Estonian and Latvia markets. The increase was partially offset by the weaker performance in the Lithuanian market due to provisions related to the lockdown in the Baltic States.

Portfolio properties in the office segment contributed 49.2% (Q1 2019: 55.1%) of net rental income in Q1 2020 followed by the retail segment with 46.2% (Q1 2019: 38.4%) and the leisure segment with 4.6% (Q1 2019: 6.5%).

Retail assets located in the central business districts (Postimaja, Europa and Galerija Centrs) accounted for 36.1% of total portfolio net rental income in Q1 2020. Total net rental income attributable to neighbourhood shopping centres accounted for 10.1% in Q1 2020.

During the quarter, investment properties in Latvia and Lithuania contributed 39.9% (Q1 2019: 28.0%) and 34.6% (Q1 2019: 36.8%) of net rental income respectively, while investment properties in Estonia contributed 25.5% (Q1 2019: 35.2%).

Gross Asset Value (GAV)
At the end of Q1 2020, the GAV increased to EUR 373.3 million (31 December 2019: EUR 371.7 million) which was a rise of 0.4% over the quarter. The increase is mainly related to the capital investments made into the Meraki office building development project. The Fund aims to continue the construction of the Meraki office building throughout 2020 once the extent of the potential impact of the COVID-19 pandemic becomes clearer. The Management Company will continue to actively monitor the economic impact of the pandemic and ensure sufficient liquidity levels during the construction period.

Net Asset Value (NAV)
At the end of Q1 2020, the Fund NAV was EUR 152.5, remaining stable as compared to the end of 2019. The increase in operational performance over the quarter  was offset by a EUR 3.2 million dividend distribution to the unitholders and a negative cash flow hedge reserve movement of EUR 0.2 million. At 31 March 2020, NAV per unit stood at EUR 1.3452 (31 December 2019: EUR 1.3451), while NAV per unit based on EPRA standards was EUR 1.4349 (31 December 2019: EUR 1.4333).

Investment properties
The Baltic Horizon Fund portfolio consists of 15 cash flow investment properties in the Baltic capitals and an investment property under construction on the Meraki land plot. At the end of Q1 2020, the appraised value of the Fund’s portfolio was EUR 360.3 million (31 December 2019: EUR 358.9 million). During the quarter, the Group invested EUR 0.1 million in the existing property portfolio and an additional EUR 1.3 million in the Meraki development project.

Interest bearing loans and bonds
Interest bearing loans and bonds remained at a similar level as at 31 December 2019 amounting to EUR 205.8 million. Outstanding bank loans decreased slightly due to regular bank loan amortization. Annual loan amortization forms 0.2% of total debt outstanding.

Cash flow
Cash inflow from core operating activities for Q1 2020 amounted to EUR 4.3 million (Q1 2019:  cash inflow of EUR 3.0 million). Cash outflow from investing activities was EUR 0.1 million (Q1 2019: cash outflow of EUR 17.9 million) due to subsequent capital expenditure on existing portfolio properties. Cash outflow from financing activities was EUR 4.6 million (Q1 2019: cash inflow of EUR 5.6 million). During the quarter, the Fund made a cash distribution of EUR 3.2 million and paid regular interest on bank loans and bonds. At the end of Q1 2020, the Fund had a sufficient amount of cash (EUR 9.4 million) to cover its liquidity needs amid the COVID-19 pandemic.

Key earnings figures

EUR ‘000         Q1 2020 Q1 2019 Change (%)
Net rental income         5,772 3,916 47.4%
Administrative expenses (889) (709) 25.4%
Other operating income 8 6 33.3%
Valuation gains (losses) on investment properties (4)
Operating profit         4,887 3,213 52.1%
Net financing costs (1,376) (897) 53.4%
Profit before tax         3,511 2,316 51.6%
Income tax (157) (143) 9.8%
Net profit for the period       3,354 2,173 54.3%
Weighted average number of units outstanding (units) 113,387,525 78,496,8311 44.4%
Earnings per unit (EUR)       0.03 0.03

Key financial position figures

EUR ‘000         31.03.2020 31.12.2019 Change (%)
Investment properties in use 356,666 356,575 0.0%
Investment property under construction 3,669 2,367 55.0%
Gross asset value (GAV)       373,345 371,734 0.4%
Interest bearing loans and bonds 205,765 205,827 (0.0%)
Total liabilities         220,813 219,216 0.7%
               
Net asset value (NAV)       152,532 152,518 0.0%
Number of units outstanding (units) 113,387,525 113,387,525
IFRS Net asset value (IFRS NAV) per unit (EUR)   1.3452 1.3451 0.0%
EPRA Net asset value (EPRA NAV) per unit (EUR)   1.4349 1.4333 0.1%
Loan-to-Value ratio (%) 57.1% 57.3%
Average effective interest rate (%) 2.6% 2.6%
  1. The number of units excludes 255,969 units acquired by the Fund as part of the unit buy-back program.

Property performance

During Q1 2020, the average actual occupancy of the portfolio was 97.6% (Q4 2019: 98.0%). Taking into account all rental guarantees, the effective occupancy rate was 97.6% (Q4 2019: 98.0%). The occupancy rate as of 31 March 2020 was 97.4% (31 December 2019: 98.3%). The average direct property yield during Q1 2020 was 6.7% (Q4 2019: 6.6%). The net initial yield for the whole portfolio for Q1 2020 was 6.5% (Q4 2019: 6.4%). The increase in property yields is mainly related to the stronger like-for-like performance of the Estonian properties. The average rental rate for the whole portfolio for Q1 2020 was EUR 13.5 per sq. m.

Property name Sector Fair value1
(EUR ‘000)
NLA
(sq. m.)
Direct property yield2 Net initial yield3 Occupancy rate for
Q1 2020
Vilnius, Lithuania            
Duetto I Office 16,460 8,587 7.5% 6.8% 100.0%4
Duetto II Office 18,935 8,674 7.3% 7.1% 100.0%4
Europa SC Retail 40,721 16,856 6.2% 5.7% 95.1%
Domus Pro Retail Park Retail 16,670 11,247 7.7% 7.2% 97.5%
Domus Pro Office Office 7,740 4,831 8.7% 7.3% 100.0%
North Star Office 20,104 10,550 7.0% 7.3% 100.0%
Meraki Development 3,669
Total Vilnius   124,299 60,745 7.1% 6.6% 98.2%
Riga, Latvia            
Upmalas Biroji BC Office 24,209 10,458 7.5% 7.4% 100.0%
Vainodes I Office 20,902 8,052 6.8% 6.9% 100.0%
LNK Centre Office 17,007 7,453 6.4% 6.5% 100.0%
Sky SC Retail 4,851 3,254 7.7% 8.0% 98.4%
Galerija Centrs Retail 76,408 20,022 6.0% 5.9% 93.0%
Total Riga   143,377 49,239 6.5% 6.4% 97.0%
Tallinn, Estonia            
Postimaja & CC Plaza complex Retail 32,250 9,145 4.5% 4.8% 95.6%
Postimaja & CC Plaza complex Leisure 15,150 8,664 9.0% 7.1% 100.0%
G4S Headquarters Office 17,550 9,179 7.8% 6.9% 100.0%
Lincona Office 17,820 10,871 8.2% 7.3% 100.0%
Pirita SC Retail 9,889 5,508 6.0% 7.5% 86.5%
Total Tallinn   92,659 43,367 6.5% 6.3% 97.3%
Total portfolio   360,335 153,351 6.7% 6.5% 97.6%
  1. Based on the latest valuation as at 31 December 2019, subsequent capital expenditure and recognised right-of-use assets.
  2. Direct property yield (DPY) is calculated by dividing NOI by the acquisition value and subsequent capital expenditure of the property.
  3. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing NOI by the market value of the property.
  4. Effective occupancy rate is 100% due to a rental guarantee.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000 01.01.2020-31.03.2020 01.01.2019-31.03.2019
 
Rental income 6,209 4,151
Service charge income 1,356 763
Cost of rental activities (1,793) (998)
Net rental income 5,772 3,916
Administrative expenses (889) (709)
Other operating income 8 6
Valuation losses on investment properties (4)
Operating profit 4,887 3,213
Financial income 1 2
Financial expenses (1,377) (899)
Net financing costs (1,376) (897)
Profit before tax 3,511 2,316
Income tax charge (157) (143)
Profit for the period 3,354 2,173
     
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gains (losses) on cash flow hedges (178) (556)
Income tax relating to net gains (losses) on cash flow hedges 13 36
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods (165) (520)
Total comprehensive income for the period, net of tax 3,189 1,653
     
Basic and diluted earnings per unit (EUR)   0.03 0.03

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 31.03.2020 31.12.2019
     
Non-current assets    
Investment properties 356,666 356,575
Investment property under construction 3,669 2,367
Derivative financial instruments 29 73
Other non-current assets 55 54
Total non-current assets 360,419 359,069
     
Current assets    
Trade and other receivables 2,291 1,794
Prepayments 358 301
Other current assets 893 734
Cash and cash equivalents 9,384 9,836
Total current assets 12,926 12,665
Total assets 373,345 371,734
     
Equity    
Paid in capital 138,064 138,064
Cash flow hedge reserve (1,721) (1,556)
Retained earnings 16,189 16,010
Total equity 152,532 152,518
     
Non-current liabilities    
Interest bearing loans and borrowings 205,661 205,718
Deferred tax liabilities 6,343 6,199
Derivative financial instruments 1,862 1,728
Other non-current liabilities 1,327 1,298
Total non-current liabilities 215,193 214,943
     
Current liabilities    
Interest bearing loans and borrowings 405 414
Trade and other payables 4,546 3,171
Income tax payable 8
Other current liabilities 669 680
Total current liabilities 5,620 4,273
Total liabilities 220,813 219,216
Total equity and liabilities 373,345 371,734

For more information, please contact: 

Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fund manager
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

The Fund is a registered contractual public closed-end real estate fund that is managed by Alternative Investment Fund Manager license holder Northern Horizon Capital AS. Both the Fund and the Management Company are supervised by the Estonian Financial Supervision Authority.

This announcement contains information that the Management Company is obliged to disclose pursuant to the EU Market Abuse Regulation. The information was submitted for publication, through the agency of the above distributors, at 23:05 EET on 15 May 2020.

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for April 2020

Baltic Horizon FundNet asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit as at end of April 2020 amounted to 1.3366 EUR per unit. Compared to the previous month, NAV decreased by -0.64%. The NAV decrease was mainly affected by a declared dividend of EUR 1.70 million recognized in April 2020 and a negative cash flow hedge reserve movement during the month.

Eliminating dividend distribution effect to NAV, the NAV increase from operating performance and negative cash flow hedge reserve movement during the month would have been +0.48% compared to the previous month. EPRA NAV as at the end of April 2020 decreased to 1.4268 EUR per unit, corresponding a decrease of -0.56% over the last month. The Fund earned an unaudited consolidated net profit of EUR 734 thousand in April 2020.

Northern Horizon Capital AS as the management company of Baltic Horizon Fund will continue to actively monitor the economic impact of the pandemic and assess the Fund‘s receivables and potential discounts for tenants. The COVID-19 virus outbreak will likely lead to additional provisions on the Fund‘s receivables during Q2 of 2020. At the end of April 2020, the Fund had a sufficient amount of cash (EUR 8,643 thousand) to cover its liquidity needs amid the COVID-19 pandemic.

Pindi Kinnisvara: Ühistud tõmbavad kulusid alla

Pindi KinnisvaraKorteriühistud on võtnud raskel ajal jäiga joone – kulud tuleb mõistlikuks saada. Lepingud vaadatakse põhjalikult läbi ja laisad haldurid vahetatakse välja.

Pindi Kinnisvarahalduse halduse ja heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et kriiside ajal vaadatakse kriitiliselt kõik kulud üle ning erandiks pole ka korteriühistud. „Ehmatusega avastatakse, et aastaid või isegi kümmekond aastat vanade korrashoiulepingute raames makstakse mingite teenuste eest, mida pole ammu enam osutatud,“ ütles Limbach.

„Hinnapäringute hulk on meil viimase kuu jooksul viiekordistunud ehk päevas tuleb 2-3 päringut eesmärgiga haldusfirmat vahetada. Kui ühistud avastavad, et elementaarsed teenused on pikalt osutamata jäetud, siis tavaliselt pikka juttu pole, sest sellist valskust olemasolevale lepingupartnerile andeks ei anta,“ selgitas Limbach.

„Täiesti teine lugu on ühistutega, kes püüavad lihtsalt eriolukorda ära kasutada ja eeldavad automaatselt, et lepingulistest tasudest võiks saada näiteks 80 protsendilist allahindlust. Loomulikult sellisele väljapressimisele keegi ei allu, küll aga vähendatakse vajadusel osutatavate teenuste mahtu ja tehakse maksetingimustes väikseid mööndusi,“ lisas Limbach.

Pindi Kinnisvara: Arendajad teevad soodustusi

Pindi KinnisvaraPaljud uute korterite arendajad on kriisiolukorraga kiirelt kaasa läinud ja pakuvad ostuhuvilistele senisest rohkem hüvesid.

„Kriitilistel hetkedel on kinnisvaraarendajad alati eraisikutest sammujagu ees ja reageerivad muutustele kiiremini. Ostjatele on heaks uudiseks, et paljud arendajad on hinnaläbirääkimistel paindlikud ja mõtlevad ostjatega kaasa. Praktikas võib tähendada see mõõdukat hinnaalandust, vahel ka tasuta parkimiskohta või panipaika,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Päris nii siiski väita ei saa, et kõik uued elamispinnad oleks odavamaks läinud. Soodustusi tehakse eelkõige projektides, kus on kasumiosa suurem. Kui arendaja hinnastas projekti juba enne koroonakriisi mõistlikult, et tagada kiiret müüki, siis nende varade puhul pole siiani olnud vajadust hindu korrigeerida,“ lisas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Tarbijad on stressis, tehingute arv järsus languses

Pindi KinnisvaraEesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis aprillis küll 2% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1562 €/m², kuid tehingute arv langes võrreldes eelmise kuuga 38% võrra.

Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1534 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1237 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv kõigest 765, mis on madalaim tulemus peale 2012. aasta jaanuarit. Võrdluseks – 2019. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1388 korteriomandi tehingut.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tehingute arvu languse taga on eelkõige järsult langenud tarbijate kindlustunne, mis prantsatas kõigest ühe kuuga -2 pealt tasemele -18. „Ebakindlus tuleviku ees on süvenenud ning sellest tulenevalt lükatakse kinnisvara ostuotsuseid edasi. Mõni pelgab töökoha kaotus, mõni ootab hinnalangust, kuid üldiselt on tarbijate stressitase koroonakriisis oluliselt suurenenud,“ lisas ta.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 9 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 150 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.

Swedbank: Tööpuudus jõuab tippu sügisel

  • SwedbankTööturu näitajad olid enne kriisi veel tugevad. Esimeses kvartalis ulatus tööpuudus vaid 5 protsendini.
  • Swedbanki prognoosi järgi saavutab tööpuudus oma tipu sügisel, kerkides umbes 15%ni.

Esimese kvartali tööturu näitajates koroonakriis veel ei kajastunud

Tööturu-uuringu viis Statistikaamet läbi jaanuarist märtsini, nii et selles koroonakriisi mõju veel ei avaldunud. Hõive kasvas esimeses kvartalis Statistikaameti andmetel aastatagusega võrreldes 9 tuhande inimese võrra. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkis hõive teenindussektoris nii eestlastest kui mitte-eestlastest naiste seas ja just osa-ajaga palgatöötajate hulgas. Töötute arv suurenes vaid veidi, 35 tuhandeni. Tööpuudus ulatus esimeses kvartalis Statistikaameti andmetel 5 protsendini.

Tööpuudus hakkas märtsi lõpus kiiresti kasvama

Töötukassas registreeritud töötuid on praeguseks umbes 50 000 ehk 7% tööjõust. Lisaks neile sai üle 100 000 inimese riigilt töötasu hüvitist. Märgatav osa palgatoetuse saajatest kaotavad sügiseks ikkagi töö. Liikumine ja tarbimine on viimasel nädalal mõnevõrra hoogustunud ja piirangute järg-järguline lõdvendamine süstib nii ettevõtjatesse kui majapidamistesse optimismi. Kriisist taastumine tuleb siiski vaevaline. Inimesed kardavad nii oma tervise kui võimalike majandusraskuste pärast. Majanduse hoogu võtab maha ka eksporditellimuste vähesus. Swedbanki prognoosi järgi saavutab tööpuudus oma tipu sügisel, kerkides umbes 15%ni. Kõige rohkem saavad pihta turism, transport ja tööstus. Seejärel hakkab tööpuudus aga taas alanema. Järgmiseks aastaks prognoosib Swedbank 8-protsendilist tööpuudust.

Palgakasv peatub

Tööandjate jaoks on positiivne see, et vaba tööjõudu on rohkem. Täitmata ametikohtade arv on Töötukassa andmetel langenud aastaga umbes kolmandiku võrra, 4 tuhandeni.

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Esimeses kvartalis oli maksuameti järgi palgakasv veel küllaltki kiire, ligi 7 protsenti. Palgakasv peaks teises kvartalis aga oluliselt aeglustuma. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal vaid 0,5%.

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/toopuudus-jouab-tippu-sugisel

Eesti Pank: Kriis tabas teenustesektorit tipphetkel

Eesti Pank2020. aasta esimeses kvartalis suurenes hõive aasta varasemaga võrreldes 1,3% ja tööturul osalemise aktiivsus kasvas. Hõive kasvu toetas nii esimeses kvartalis kui ka möödunud aastal põhiliselt teenuste sektor, tööstussektori hõives peegeldus majanduse jahenemine.

Teise kvartali kiirstatistika kohaselt on viiruse leviku tõkestamise meetmete mõju tööjõu nõudlusele teenindussektoris tugev, kuid töökohtade kadu leevendavad valitsuse kriisimeetmed.

Koroonaviiruse kriisi mõju on tööturule jõudnud kiiresti, sest  üheaegselt sai pihta majanduse nõudluse kui ka pakkumise pool, ning esimesena sattus löögi alla just tööjõumahuks teenindussektor. Seda näitab registreeritud töötute arvu kiire kasv märtsis ja aprillis. Samas on valitsuse kriisimeetmed aidanud töökohti alles hoida ja leevendanud töötuse kasvu. Aprillis said ettevõtted palgahüvitist tänaseks teadaolevalt juba 91 tuhande töötaja eest, kes moodustavad kõigist Eesti palgatöötajatest ligikaudu 15%. Sealhulgas saadi hüvitist majutuse ja toitlustuse vallas ligikaudu 45% palgatöötajate eest, töötlevas tööstuses pea viiendiku eest. Ilma selle meetmeta oleks töölepingute lõpetamine olnud kindlasti märksa ulatuslikum.

Palgakulude hüvitamisele seab pikemas vaates piirid selle kulukus ning tuleb olla valmis selleks, et osa töökohti kriisist rohkem räsitud valdkondades kaob. Selleks on oluline, et inimesed, kes on kaotanud oma töökoha saaksid riigilt tuge oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks, mis aitaks neil edaspidi tööd leida kasvupotentsiaaliga valdkondades.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium: Riik eraldas korterelamute rekonstrueerimiseks täiendavalt 71 miljonit eurot

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus kiitis täna heaks määruse, millega riik suunab ehitussektorisse eriolukorrast tulenevate tagajärgede leevendamiseks 71 miljonit eurot. Raha läheb korterelamute rekonstrueerimistoetuseks ning täna said paika selle toetuse taotlemise tingimused.

„On hea meel, et valitsus on otsustanud toetada sel aastal korterelamute kordategemist 100 miljoni euroga, mille hulka kuulub nii juba varem välja kuulutatud 28,5-miljoniline korterelamute rekonstrueerimistoetus kui ka uus eriolukorrast tekkinud vajaduse tõttu väljatöötatud toetus,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Kindlasti on sellest abi, et ehitussektoril jaguks kriisist hoolimata tööd ning meie majad muutuksid energiatõhusamaks ja ohutumaks.“

COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimused sarnanevad suurel määral eelmise aasta rekonstrueerimistoetuse tingimustega, kuid tehtud on mõned muudatused. Näiteks kui varem said riigilt abi küsida enne 1993. aastat kasutusse võetud korterelamute ühistud, siis nüüd on seda laiendatud kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele.

Suuremahulise rekonstrueerimise korral on toetuse maksimaalne osakaal vastavalt taotleja piirkonnale 30-50 protsenti rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest. 50 protsenti kuludest katab riik nendes piirkondades asuvatel korterelamutel, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on madalam kui 500 eurot ruutmeetri kohta, samuti kõigi väljaspool Tartut ja Tallinnat asuvate muinsuskaitsetingimuste all olevate korterelamute rekonstrueerimisel.

Väga madala kinnisvara tehinguväärtusega piirkonnas saab nüüd toetust küsida ka hoone osalisele rekonstrueerimisele ning abikõlblikud kulud kaetakse sel juhul 30 protsendi ulatuses. Selleks saavad abi küsida ühistud, mis paiknevad Ida-Virumaal või piirkondades, kus korterite turuväärtus on alla 200 euro ruutmeetri kohta.

Minister Taavi Aasa sõnul on selle toetuse puhul eriti oluline, et riigi abi jõuaks võimalikult kiirelt ehitussektorisse. „Seetõttu oleme protsessi optimeerinud selliselt, et ehitustöödega oleks võimalik tavapärasest varem alustada. Näiteks ei pea ühistul rahastuse taotlemiseks valmis olema rekonstrueerimise põhiprojekt, vaid piisab ka eelprojekti esitamisest,“ märkis ta.

Korteriühistud, kellel on toetuse omafinantseeringu katmiseks vajalikku laenu pangast keeruline saada, saavad alates 11. juunist taotleda KredExist korterelamute regionaallaenu. Tegu on uue laenuga, mille riik töötas välja turutõrke leevendamiseks krediidivõimelistele korteriühistutele, kellele pank keeldub laenu andmast või pakub seda turutingimustega võrreldes oluliselt ebasoodsamalt.

Eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtmise alustamise kuupäevast teavitab KredEx eraldi. Taotlemine hakkab toimuma jooksvalt ning toetuste rahuldamise otsused tuleb teha 2020. aasta jooksul.

Statistikaamet: Esimeses kvartalis suurenes osaajaga töötajate arv

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr Eestis 71,7%, tööhõive määr 68,1% ning töötuse määr 5%. Need näitajad ei peegelda veel eriolukorra negatiivset mõju siinsele tööturule.

Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolens kinnitab, et esimeses kvartalis oli hõivatuid 670 300, mis on 8500 võrra rohkem kui mullu samal ajal. „Täisajaga töötas sarnaselt eelmise aasta esimese kvartaliga 571 400 inimest. Kasvanud on osaajaga töötajate arv, neid oli 98 800,“ ütleb Voolens.

Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli 6900.

Töötuid oli esimeses kvartalis 35 000, mis on veidi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Töötuse määr püsis aasta esimesel kolmel kuul siiski üsna madal. Töötukassa päevastatistika alusel hakkas registreeritud töötus kasvama märtsi lõpu poole ja 13. mai seisuga oli registreeritud töötuse määr 7,7%. Statistikaamet kogus tööjõu-uuringu esimese kvartali andmeid jaanuarist märtsini, seetõttu ei avaldu tulemustes veel koroonaviiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorra mõju tööturule.

Mitteaktiivseid inimesi oli esimeses kvartalis tööturul 278 900, see on 7900 inimest vähem kui mullu samal ajal. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga (86 200), õpingud (70 100) ja haigused või vigastused (62 200).

Vaata skeemilt 15–74-aastaste jagunemist hõiveseisundi järgi 2020. aasta esimeses kvartalis.

Tööturu värsket infot saab vaadata statistikaameti kodulehe rubriigist „Viiruse mõju Eestile“, kus tööturu kiirstatistika andmeid uuendatakse töötamise registri põhjal iga nädal. Tööturu kiirstatistika näitab, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (hõivatudmitteaktiivsedpalgatöötajadtöötud ja tööturu üldandmed).

Veebikoolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub 25/05/2020

Koolitus “Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub Kinnisvarakoolis 25/05/2020. Koolituse eesmärgiks on  anda osalejatele oskus koostada oma vajadustele vastav üürileping ja anda teadmised juba olemasoleva üürilepingu lõpetamiseks.

Koolituse sihtrühm:

  • kõigile eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume üürile;
  • inimestele, kes tunnevad, et vajavad põhjalikumaid teadmisi üürilepingute sõlmimisest ja lõpetamisest;
  • kõigile, kes soovivad kriitilise pilguga üle vaadata oma hetkel kehtivad üürilepingud, et õppida tehtud vigadest ja neid tulevikus mitte korrata;

Koolitus annab:

  • praktilised nõuanded üürilepingu koostamiseks ja lõpetamiseks;
  • nõuanded eluruumi üleandmise ja vastuvõtmisakti koostamiseks;
  • info juhised probleemse üürilepinguga toimetulekuks;
  • oskused kasutada üürilepingut oma õiguste kaitseks;
  • nõuanded, millal ja miks pöörduda üürikomisjoni poole;
  • üürilepingu projekti ja vajalikud lepingute vormid.

Eluruumi üürilepingu sõlmimine ja lõpetamine” toimub  25/05/2020 kell 14.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere .

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: The unemployment rate should peak this autumn

Swedbank• Labour market figures were still strong before the crisis. 
• Data has deteriorated rapidly since March. 

Corona crisis did not affect Q1 data
Q1 labour market survey was carried out between January and March, i.e. before the crisis hit. Therefore, the labour market data still looked good in the first quarter. The employment rate was 68.1% and the unemployment rate only 5.0%. Employment increased by 9,000 persons in the services’ sector among women who started working part-time. The number of the unemployed totalled 35,000.

Things have changed dramatically since then 
The number of the registered unemployed has surged to around 50,000 (7% of the labour force). In addition, over 100,000 persons (15% of the labour force) receive wage support from the government (a scheme where the government pays 70% of the wages of the employees most affected by the crisis for up to 2 months). According to our forecast, the unemployment rate would peak in autumn, at around 15%, and recede after that. Tourism, transport, and the manufacturing industry will be hit the hardest. The unemployment rate would amount to 9.5% in 2020 and then decrease to 7.7% in 2021 as economic growth restarts.

Wage growth should stall 
Struggling companies and a rise in the unemployment rate will ease wage pressures. When Q1 wage data should still be solid (around 6.7%, over the year, according to the Tax Authority), hard-hit economy means much slower wage growth going forward. Swedbank expects wage growth to slow to 0.5% in 2020 and then slightly accelerate to 2.1% in 2021.

Pärimisõigusega seotud õigussätetest annab ülevaate käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on suunatud kõikidele, kel on soov enda vara kasutamise ja kasutajate üle otsustamiseks ajal, mil maine teekond on otsa saanud. Käsiraamatu autor on mitmete populaarsete õigusalaste käsiraamatute autor jurist Evi Hindpere.

„Pärimine on alati seotud kellegi surmaga. Elu jooksul kogutud vara ei saa sealpoolsusesse kaasa võtta keegi. Nii tekibki inimese surma korral küsimus, kes pärib kadunu maise vara ja millised tagajärjed pärimine endaga kaasa toob,“ võtab autor Evi Hindpere kokku käsiraamatu koostamise vajaduse.

Seejuures on tähtis mõista, et pärimine ei ole ainult vara ehk õiguste üleminemine. Pärijad saavad enda kanda ka lahkunu kohustused.

„Tänases maailmas, kus enamusel inimestel on mõni laen kanda, võib kohustuse pärandiks saamisel olla hoopis mõistlik pärandist loobumine,“ toob Evi Hindpere näite. „Käsiraamat annab head nõu sellistekski puhkudeks.“

Käsiraamat „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ on saadaval Kinnisvarakooli e-raamatupoes ja kõikides suuremates raamatupoodides.

Käsiraamatu „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?“ autor Evi Hindpere on pikaajalise jurist ja kõrgelt hinnatud koolitaja. Varasemalt on Evi Hindpere koostanud käsiraamatud „Kinnisvaraõiguse ABC“ ja „Kinnisvaramaakleri ABC“. Samuti on Evi Hindpere käsiraamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“ kaasautor.

2003. aastal asutatud Kinnisvarakool OÜ on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele. Täiendavalt tegeleb Kinnisvarakool OÜ kinnisvaravaldkonda puudutavate käsiraamatute kirjastamisega.

Faktid käsiraamatu „Pärimine“ kohta

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!