Veebikoolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 02/04/2020

Veebikoolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 02/04/2020 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 02/04/2020 kell 10.00-13.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Михкель Нестор: Сначала возмещение зарплаты, а потом «деньги с вертолета»?

SEB PankХотя кризис, который начался со вспышки коронавируса, в Эстонии длится всего пару недель, мы уже сегодня видим предприятия и людей, которые потеряли все свои доходы и испытывают серьезные экономические трудности. Поэтому приятно отметить, что страна сумела немедленно отреагировать и предприняла срочные меры по улучшению ситуации. 

Страна смогла быстро отреагировать

Хотя кризис, который начался со вспышки коронавируса, в Эстонии длится всего пару недель, мы уже сегодня видим предприятия и людей, которые потеряли все свои доходы и испытывают серьезные экономические трудности. Поэтому приятно отметить, что страна сумела немедленно отреагировать и предприняла срочные меры по улучшению ситуации. Несмотря на то, что детали все еще находятся в процессе окончательного уточнения, забегая вперёд, можно сказать, что выбранное направление является правильным. Мы должны помочь людям и предприятиям пережить трудное время, чтобы с нормализацией ситуации экономика как можно скорее встала на ноги.

Необходимость возмещения заработной платы может растянуться больше, чем на два месяца

Наибольший успех можно предречь в отношении компенсации заработной платы из Кассы по безработице. В Эстонии имеется много предприятий, где из-за экономических ограничений работа была остановлена практически со дня. Однако, если предположить, что нормальное общественное устройство всё же восстановится в ближайшее время, то увольнение сотрудников будет неправильным решением, поскольку со временем рабочая сила понадобится снова. С другой стороны, в секторах с низкой рентабельностью, таких как общественное питание, покрытие расходов за счет резервов просто невозможно. В нынешних экономических условиях работники, вероятно, согласились бы на неоплачиваемый отпуск, но это поставило бы их в очень сложное финансовое положение и создало бы дополнительный шок спроса в экономике. Государственная компенсация заработной платы позволяет «лишним» работникам справляться, по крайней мере, в краткосрочной перспективе.

Другой вопрос, достаточно ли двух месяцев и 250 миллионов. Предприятиям, которые (справедливо) опасаются затяжного кризиса, уже сегодня можно было бы подать сигнал, что период компенсации может быть продлён. Например, в секторе туризма сегодня очень сложно предвидеть восстановление спроса летом или осенью. Даже в том случае, если вспышка вируса пойдет на спад, перемещение людей будет и дальше строго контролироваться, поскольку страны не хотят рисковать возвращением вируса. В результате для некоторых предприятий более целесообразным может оказаться немедленное сокращение сотрудников.

Сильные предприятия получат платежный отпуск даже без государственной гарантии

Кредитная гарантия Kredex и кредит оборотных средств вряд ли быстро завоюют популярность. Опять же, в надежде на сценарий, в котором нынешние проблемы носят временный характер, предприятиям с образцовым платежным поведением без труда могут получить временный платежный отпуск даже при нормальных обстоятельствах. Банки понимают, что сегодняшняя ситуация была непредсказуемой для всех, и долгосрочное сотрудничество не будет так просто разрываться. Однако если мы увидим, что экономические ограничения и обусловленная этим неплатежеспособность сопровождает предприятие уже долгое время, то гарантия может оказаться необходимой. В таком случае, однако, уже на уровне предприятия возникает вопрос о том, целесообразно ли копить долги с неизвестной перспективой на будущее, или пора свернуть лавочку и начать всё с чистого листа когда-нибудь потом, в более благоприятный период. Оборотный кредит, предлагаемый самим Kredex, может быть необходим для более рискованных секторов, которые коммерческие банки не готовы финансировать даже в хорошие времена в экономике. С другой стороны, низкая кредитоспособность всегда имеет объективную причину, и отдавать наши общие деньги предприятиям, которые частный сектор не желает финансировать, вероятно, было бы неразумно даже в трудные для экономики времена.

Еще большее долговое бремя – не выход для восстановления экономики

Если в краткосрочной перспективе выбранные государством меры являются правильными и должны помочь предотвратить крупные экономические потери, то для экономических аналитиков интереснее именно долгосрочная точка зрения – как Эстония и Европа в более широком плане выйдут из этого кризиса.

В настоящее время «великий план» по выходу из кризиса заключается в том, чтобы отказаться от различных ограничений в отношении государственных финансов и поддержать экономику посредством крупных субсидий из государственного бюджета. Поскольку странам негде взять таких резервов, то для этого выпускаются новые облигации. В нынешней экономической ситуации запрашиваемая по ним процентная ставка была бы очень высокой, но здесь в игру вступают центральные банки, которые в огромных количествах скупают на рынке государственный долг. Это позволит выпускать облигации с отрицательной процентной ставкой даже в странах с самой слабой экономикой.

Однако для долгосрочного восстановления экономики дальнейшее повышение и без того высокой долговой нагрузки вредно. Если Италия выйдет из этого кризиса с долговой нагрузкой 200% от ВВП вместо нынешних 140%, то мы можем быть уверены, что там не может быть и речи о каком-либо особом экономическом росте даже в следующем десятилетии.

В ожидании «вертолетных денег»

Таким образом, есть реальная возможность того, что если в прошлый кризис была реализована невообразимая экономическая концепция – отрицательная процентная ставка, то на этот раз мы придем к следующей экономической выдумке – «вертолетным деньгам». Под этим термином подразумевается ситуация, когда вложение денег происходит не за счет дополнительных кредитов, а напрямую из новых денег, «напечатанных» центральным банком. Другое дело, каким будет точное юридическое и бюрократическое устройство и сколько времени потребуется для достижения такого соглашения.

Для Эстонии, конечно, не страшно, если вертолетных денег не будет. Наш государственный долг в виде доли от ВВП в прошлом году составил около 9%, то есть в 10 раз ниже, чем в среднем по еврозоне. По сути, это означает, что мы имеем возможность поддержать экономику в размере десятков миллиардов. Сегодня представляется разумным как следует подготовиться к тому, чтобы в умеренном количестве занять на рынке дополнительные деньги, но оставить надежду на возможность, что «вертолет» центрального банка ниспошлет на нас эти деньги без обязанности их возврата.

Жизнь – это не только экономика, но без экономики нет жизни

Прежде всего, мы должны, конечно, надеяться на то, что вспышка заболевания стихнет и экономические ограничения будут сняты. Как бы ужасно это ни звучало, в какой-то момент экономика может стать важнее жизней. В конце концов, мы можем временно печатать больше денег и делиться ими друг с другом, но в итоге деньги – это просто инструмент. Настоящее благополучие и предпосылки для жизни на планете Земля обусловлены тем, что люди производят товары и услуги и обмениваются ими друг с другом. Если единственными работающими останутся только врачи и пекари, а остальные залезут под камень, то в конечном итоге возникает вопрос, кому будут нужны эти «нахлебники».

Statistika: Eluruumide valmimine inimese kohta on samal tasemel, mis 2007. aastal

Tõnu Toompark2019. aastal valmis Eestis 7014 eluruumi kogupindalaga 658 300 m². Aastaga suurenes valminud eluruumide arv 8% ja nende pindala 13%.

Eluruumide valmimine 1000 inimese kohta oli vastavalt 5,3 eluruumi ja 496 m². Need näitajad on Eesti selle sajandi rekordid.

Eluruumide valmimiste arv 1000 inimese kohta oli 5,3 ka kinnisvara- ja majandusbuumi tipus 2007. aastal. Toona oli aga 1000 elaniku kohta valminud eluruumide pindala ainult 423 m² ehk möödunud 2019. aastast märksa vähem.

2007. kinnisvarabuumiga võrreldav eluruumide valmimine paneb küsima, kas oleme jälle kinnisvarabuumi keskkonnas?

Siin peaks arvestama üldist konteksti. Eesti inimesed ja Eesti riik on täna märkimisväärselt rikkamad, kui 2007. aastal. Elamispindade arenduste turgu on vedanud tugev nõudlus, mis baseerub tööjõuturul. 2007. aasta buumi taga oli nõudlus, mida kannustas laenuturg.

Loomulikult on koroona pandeemia olnud tegur, mis on kõik kaardid segamini löönud. Veel lähimineviku positiivsed hinnangud on tänases olukorras muutunud teadmatuse tõdemiseks. Loodame parimat.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Domus Kinnisvara: Kinnisvarahinnad tõusevad kriisist hoolimata

Domus KinnisvaraArvad, et see on jabur pealkiri? Võimalik, kuid möödunud töönädal tõi mitmeid põnevaid uudiseid, mis seda mõtet võiks toetada. On ju ootuspärane, et kui majanduses on turbulentsed ajad, pannakse suuremad projektid üldjuhul seisma. Nii tundub kõrvalt vaadates ka kinnisvaraarenduses järsult käsipidurit tõmmatavat. Eriti kui infoväli piirdub vaid börsifirmade avalike teadetega. Avalikkusele nähtava pinna all aga toimuvad märksa põnevamad protsessid. Pole uudiseks, et praegune olukord erineb totaalselt 2007-2008 kriisi eelõhtust justnimelt üldise rahandusliku positsiooni ja likviidsuse poolest.

Kinnisvaraarendajate omavahelises suhtluses tuleb selgelt välja, et investeeringute hoogu on jõuliselt pidurdatud mitte seepärast, et raha pole, vaid ootuses, et avanevad soodsad ostuvõimalused. Paralleelselt suheldes pankuritega ilmneb, et rahastuse piiramise otsust (ei arendajatele ega tarbijatele) pole ükski pank seni teinud. Ja kuskil töötavad rahatrükimasinad kiiremini, kui Rootsi riik jõuab rahapesu eest trahve välja kirjutada. Usun, et praegune eriolukord ja selle põhjused võimendavad juba mõnda aega kestnud trende st varasema kogemuseta “arendajal” on täna ilmvõimatu oma projektile rahastust saada ning tõenäoliselt kehtib see ka kehvapoolsete näitajatega tarbijale kodulaenu taotlemisel. Ent see tundub ka ainukene potentsiaalne soodusostude tegemise koht – varasemad investeeringud, mida on võimendatud väga kõrge intressiga projekti kiire lõpetamise lootuses.

Kui suur on selliste projektide osakaal tänasel turul … pigem päris väike. Põhjuseks seesama eelviidatud trend, et pangad on juba mõnda aega suunanud oma ressursi nendele arendajatele, kellel varasem kogemus ja omapoolne likviidsus ette näidata. Kõik ülejäänud on pidanud raha kaasama alternatiivsetest allikatest, mis tähendab väikeseid summasid ja väikeseid projekte. Küllap mõni selline nüüd omale uue omaniku leiabki, kuid mõju kinnisvaraturule tervikuna pole sellel rohkem, kui taas paar negatiivset pealkirja meedias. Põhiline uute korterite maht tuleb suurtelt tegijatelt, kellel on üldjuhul ka odav rahastus (ühe erandiga ehk) ja märkimisväärne likviidsus. Nii võibki juhtuda, et kui eriolukord ja selle järellainetus on lõppenud, oleme sunnitud nentima, et praegune järsk pidurdamine on loodetud ülepakkumise asemel tekitanud kinnisvaraturule hoopis defitsiidi.

Täna on seda võimatu ette näha, sest pole selge kas ja millal viiruse peatamiseks tekitatud eriolukord reaalselt majanduskriisiks muutub. Arvestades tohutuid päästepakette nii meil kui mujal, ei pruugi seda üldse juhtuda.

1Partneri juht: numbrid ei valeta, inimesed istuvad kodudes

1Partner1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on kinnisvaraäris kaks kindlat märki sellest, et inimesed istuvad kodus – tehingute maht on languses, aga samas on hüppeliselt kasvanud kuulutuste lugemine kinnisvaraportaalides ja kodulehtedel.

Martin Vahteri sõnul on 1Partneri kinnisvarakuulutuste vaatamine kasvanud võrreldes eelmise kuu sama perioodiga keskmiselt 20 protsenti. “Selline tõus on märkimisväärne, sest juba enne oli huvi kinnisvara vastu kõrge. Inimesed on kodus luku taga ja tegelevad aktiivselt window shoppinguga,” nentis Vahter ning lisas, et mõnede uusarenduste kodulehtedel on külastajaid isegi üle kahe korra rohkem, kui eelmisel kuul.

“Esimesena kasvas huvi majade vastu. Levinud müügiportaalis olid esimesel karantiininädalal 1Partneri kõigist kuulutustest TOP 20 just eramajad. Tundub, et inimesed vaatavad uue pilguga kodudele, mis pakuvad rohkem teistest inimestest eraldatust. Samuti ilmselt oodatakse ka hinnalangetust, mida praegu veel tunda pole,” ütles Vahter.

“Inimestel on vaba aega, planeeritakse tulevikku ja unistatakse, aga hoitakse ka turumuutustel silma peal. Kinnisvarafirmas käib töö praegu edasi. Tehingute arv on küll languses, aga päringuid laekub ja virtuaalseid objektikülastusi tehakse,” lisas Vahter.

“Kindlasti mõned planeeritavad arendusprojektid külmutatakse, aga üldiselt notarid toimetavad ja varem lepitud tehingud toimuvad. Kinnisvarasektori käekäik sõltub paljuski praeguse olukorra kestmise pikkusest, raha kättesaadavusest ja riigi võimest majandusele elu sisse puhuda,” ütles Vahter.

Domus Kinnisvara: Tehinguturg ei ole nakatunud

Domus KinnisvaraSeoses praeguse olukorraga ühiskonnas saan igapäevaselt päringuid klientidelt teemal Mis toimub kinnisvaraturul? Kas tehingud toimuvad? Kas pangad on pidurit tõmmanud? Mida arvavad praegusest situatsioonist müüjad, mida ostjad?

Ajad on karmid ja enneolematud. Eelnevat kogemust pole praegu ühiskonnas toimuvaga kellelgi ja seega saame vaid spekuleerida, mis toimub lähitulevikus kinnisvaraga ja kuidas või kas üldse hinnad muutuvad. Kirjutada, kuidas käituvad homme pangad  oleks samuti spekulatsioon. Mis toimub müüjate ja ostjate peas, oleks minu suust kuulda samuti puhas arvamine ja teiste juttude edasi rääkimine. Mida ma aga saan ja julgen välja öelda on see, millega ise olen viimastel päevadel kokku puutunud.

Pangad finantseerivad tehinguid kinnisvaraga samadel põhimõtetel nagu ennegi – kui klient on laenukõlbulik ja ostetav kinnisvara samuti, ei jää tehing ka tänasel päeval tegemata. Laenuhaldurid teevad oma tööd edasi, töötavad ka kinnisvara hindajad ja tehinguid teevad notarid. Rääkimata maakleritest. Muutunud on pisut suhtluses pankadega see, et enam pole võimalik nö näost-näkku kohtuda laenunõustajaga, kuid see oli meil juba viimase aja trend nagunii. Kinnisvara hindajatelt olen kuulnud, et nende töös on mõningad tehnilised muudatused seoses objektide ülevaatustega. Püütakse vältida kontakte objektil viibivate isikutega ja palutakse olla üksi kodus ajal, kui ekspert kinnisvara üle vaatab. Muud suurt midagi muutunud pole.

Suurimad tehnilised muudatused on ehk seoses notaritehingutega. Enamus notareid teeb oma tööd edasi ja elu Eestis toimib samuti endistel põhimõtetel. Erinevus on praegusel ajal ehk selles, et notariaalsete tehingute ettevalmistamisel pannakse rohkem rõhku eelnevale suhtlusele osapooltega. Lepinguid ettevalmistavad notarite juristid püüavad saada kõik müügi- jms tingimused eelnevalt meili teel osapooltega suheldes nii paika, et kohapeal ei tekiks vaidlusi ja tarbetut vestlust ning aja kulu. Laua taha kutsutakse vaid need isikud, kes on tehingu osapooled ning ka alla kirjutavad. Kaasa tuleks nakkuse ohu minimeerimiseks võtta ka oma pastakas. Maaklerid ja teised nõuandjad jäävad ukse taha. Loobutud on ka sularaha maksetest notaritasu arvete tasumisel. Isikud, kes on viibinud viimase kahe nädala jooksul välismaal ja peaksid seega karantiinis olema, pole teretulnud. Nende tehingud lükatakse edasi. Samuti ei oodata tehingutesse haigusnähtudega isikuid. Laua taga jäetakse isikute vahele piisavad vahed, et vältida kontakte.

Eriolukorra nõue vaid kahe inimese avalikus kohas koos viibimise suhtes ei päde eelpoolmainitud toimingutele ja kui on vaja laua taha istuda müüjal, ostjal, panga esindajal ja notaril, siis toimub ka kolme või nelja osapoolega tehing.

Seega, kallid sõbrad, maailm muutub, kuid toimib edasi ja ka kinnisvaratehingud on igapäevane nähtus.

Statistikaamet: Veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv kiirenes

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta veebruaris 576 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta veebruariga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 13% ja toidukaupade kaupluste müügitulu 7%. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes aga 8%.

Jaanuariga võrreldes vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 5%.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

Domus Kinnisvara: Veebruar 2020 ülevaade: aasta on alanud aktiivselt

Domus KinnisvaraKäesolev aasta on kinnisvaraturul alanud varasemast aktiivsemana. Seda nii korterite, elamute kui ka kruntide turul. Samas ilmselt märtsis kehtestatud eriolukord lükkab nii mõnegi tehingu teadmata ajaks edasi. Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati tänavu veebruaris Eestis kokku 3985 ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 312 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 2% ja eelmise aasta veebruariga võrreldes 10%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 4% madalam.

Aastatagusega võrreldes on ülevaates toodud linnadest ainult Narvas müügitehingute arv langenud. Korterite keskmine hind on jaanuariga võrreldes tõusnud ainult Tallinnas ja Pärnus. Võrreldes aastatagusega on keskmine hind kõigis ülevaates toodud linnades tõusnud.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1769 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ligi 215 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes tõusis tehingute arv 5% ja tehingute koguväärtus 9%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13%, kuid tehingute koguväärtus langes 38%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati veebruaris ca 23% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2596 €/m², kuu varem oli sama näitaja 26% keskmise hinnaga 2583 €/m².

Tartu maakonnas teostati veebruaris 474 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 40 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes tõusis tehingute arv 20% ja koguväärtus 49%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus  19% ja tehingute koguväärtus 18%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati veebruaris ca 10% tehingutest uute korteritega keskmise hinnaga 2145 €/m², kuu varem oli sama näitaja 18% keskmise hinnaga 2098 €/m².

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 334 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 14 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 27%, kuid koguväärtus langes 56%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati veebruaris ca 9% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 20%. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1800 €/m2.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 124 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Tehingute arv langes jaanuariga võrreldes 11% ja tehingute koguväärtus 13%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8% ja tehingute koguväärtus 11%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei ole veebruaris uute korteritega tehinguid toimunud, kuid kuu varem müüdi neli uut korterit keskmise hinnaga 2000 €/m2.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 161 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 10 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 42% ja tehingute koguväärtus 240%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 71% ja tehingute koguväärtus 347%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares teostati veebruaris üks tehing uue korteriga, kuu varem müüdi samuti ainult üks uus korter. Uute korterite müügitehingute keskmine hind oli see kuu 1749 €/m2.

Ida-Viru maakonnas teostati veebruaris 261 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ligi 4 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus 11%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv  kui ka koguväärtus 14%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

SEB: Algul palgahüvitis, hiljem helikopteriraha?

SEB PankKoroonakriis on Eestis väldanud kõigest kaks nädalat, kuid juba täna näeme ettevõtteid ja inimesi, kes on sattunud tõsistesse majandusraskustesse. On hea, et riik on suutnud kärmelt reageerida ning välja toonud meetmed olukorra leevendamiseks. Valitud suund on õige. Me peame aitama inimestel ja ettevõtetel raske aeg üle elada, et olukorra normaliseerudes saaks majandus võimalikult ruttu jalad alla.

Vajadus töötasu hüvitada võib venida pikemaks kui kaks kuud

Kõige suuremat edu võib ennustada Töötukassa töötasu hüvitisele. Eestis on suur hulk ettevõtteid, kus majanduspiirangute tõttu sai töö otsa sisuliselt päevapealt. Eeldades, et normaalne ühiskonnakorraldus peagi siiski taastub, oleks töötajate koondamine aga vale, sest mõne aja pärast on töökäsi uuesti tarvis. Praeguses majandusolukorras lepiksid töötajad ilmselt ka ajutise palgata puhkusega, kuid see paneks nad väga raskesse majanduslikku olukorda. Riigipoolne töötasu hüvitamine lubab „üleliigsetel“ töötajatel vähemalt lühiajaliselt hakkama saada.

Omaette küsimus on, kas 2 kuud ja 250 miljonit on piisav. Juba täna võiks anda märku, et seda ollakse valmis ka pikendama. Näiteks turismisektori puhul on täna väga raske näha nõudluse taastumist suvel või sügisel. Isegi juhul, kui viirusepuhang taandub, jääb range kontroll inimeste liikumisele pidama pikemaks, sest riigid ei taha riskida viiruse naasmisega.

Tugevad ettevõtted saavad maksepuhkust ka ilma riikliku garantiita

Kredex’i laenugarantii ja käibevahendite laen tõenäoliselt nii kiiresti populaarsust ei võida. Eeskujuliku maksekäitumisega ettevõtete jaoks ei ole ajutise maksepuhkuse saamine raske ka tavatingimustel. Küll võib garantii vajalikuks osutuda juhul, kui majanduspiirangud ja sellest sündiv maksejõuetus jääb ettevõtteid saatma pikemaks ajaks. Sellisel juhul tekib aga juba ka ettevõtte tasandil mõttekoht, kas on mõistlik teadmata tulevikuperspektiiviga võlgasid koguda või tuleks hoopis pillid kotti panna ja alustada kunagi uues paremas maailmas puhtalt lehelt.

Veel suurem võlakoorem ei ole jätkusuutlik lahendus majanduse taastamiseks

Kui lühiajalises plaanis on riigi valitud meetmed õiged ja peaksid aitama suuremaid majanduskahjusid vältida, siis majandusanalüütikute jaoks on põnevam just pikaajaline vaade – kuidas Eesti ja Euroopa laiemalt sellest kriisist väljub.

Hetkeseisuga on kriisist väljumise „suur plaan“ loobuda erinevatest riigirahandusele tehtavates piirangutest ja toetada majandust riigieelarvest tulevate suurte toetuste abil. Et riikidel selliseid reserve kuskilt võtta ei ole, emiteeritakse selleks uusi võlakirju, mida aitab negatiivse intressimääraga kokku osta keskpank. Majanduse pikemaajalise taastumise jaoks on juba niigi kõrge võlakoormuse edasine tõstmine aga halb. Kui Itaalia väljub sellest kriisist 200% võlakoormusega SKPst praeguse 140% asemel, siis võime kindel olla, et erilisest majanduskasvust ei saa seal juttu olla ka järgmisel kümnendil.

Oodates „helikopteriraha“

Seetõttu on tõsiseltvõetav võimalus, et kui eelmise kriisiga sai teoks negatiivne intressmäär, siis seekord jõuame järgmise majandusulmani – „helikopteriraha“. Selle mõiste all peetakse silmas olukorda, kus rahasüst tuleb mitte täiendava laenamise arvelt, vaid otse keskpanga poolt „trükitud“ uuest rahast. Iseasi, milline saab olema täpne juriidiline ja bürokraatlik korraldus ja kaua võtab aega sellise kokkuleppe saavutamine.

Eesti jaoks ei ole muidugi ka dramaatiline, kui helikopteriraha ei saabu. Meie riigivõlg osakaaluna SKPst on 10 korda madalam, kui euroalal keskmiselt. Sisuliselt on meil võimekus toetada majandust kümnete miljardite ulatuses. Tundub mõistlik teha ära ettevalmistused, et hakata turult jaopärast raha juurde laenama, kuid jätta lootust ka võimalusele, et keskpanga „helikopter“ seda meile tagasimaksekohustuseta külvama hakkab.

Elu ei ole ainult majandus, kuid majanduseta pole ka elu

Kõigepealt tuleb muidugi loota haiguspuhangu ja majanduspiirangute lõpule. Nii kohutav, kui see ka ei tundu, siis võib ühel hetkel muutuda majandus tähtsamaks kui elud. Me võime ju ajutiselt raha juurde trükkida ja seda üksteisele jagada, aga lõpuks on raha vaid vahend. Tegeliku heaolu ja eeldus elu jätkumiseks planeedil Maa sünnib sellest, et inimesed toodavad kaupasid ja teenuseid ja vahetavad neid üksteisega. Kui ainsana jäävad tööle arstid ja leivaküpsetajad ning ülejäänud kivi alla varjuvad, siis lõpuks tekib küsimus, kellel neid „muidusööjaid“ tarvis on.

Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” soodushinnaga

Kinnisvaramaakleri ABCKuni pühapäevani on Kinnisvarakooli e-poest võimalik tellida käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile” soodushinnaga!

      • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “5hjpjk” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
      • Pakkumine kehtib kuni 05.04.2020.

Käsiraamat „Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile.“ annab põhjaliku ülevaate kinnisvaramaakleri töö olemusest. Käsiraamat on suunatud eelkõige inimestele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu. Samas soovitame tegevuse põhialuste kinnistamiseks lugeda käsiraamatut kõikidel juba tegutsevatel maakleritel. Raamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fond: Leevendusmeetmeid VKE-üürnikele, keda COVID-19 pandeemia kõige enam mõjutab

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi fondivalitseja Northern Horizon Capital AS viib ellu mitmeid leevendusmeetmeid, mis keskenduvad kõige haavatavamate, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatest üürnike rahaliste raskuste leevendamisele, peamiselt jaemüügisektoris, kelle tegevust on pandeemia ja Balti riikide valitsuste rakendatud piirangud nakkuse leviku vähendamiseks kõige rängemalt mõjutanud.

„COVID-19 viiruse levik põhjustab ettevõtetele ja kogukondadele enneolematut kahju kogu maailmas, meie koduturgude väljavaated Baltikumis on samaväärselt keerulised. Baltic Horizon Fondi on investeerinud mitmed Balti jae- ja institutsionaalsed investorid, mistõttu soovime anda ka oma panuse, et aidata ettevõtetel sellest kriisist üle saada,“ ütles Baltic Horizon Fondi fondijuht Tarmo Karotam.

Järgmised leevendusmeetmed jõustuvad 1. aprillil 2020:

1. Üürimakse edasilükkamine 90 päevaks (3 kuuks), mida võib pikendada sõltuvalt pandeemia edasisest arengust ning valitsuste piirangutest. Juhul kui valitsus on loobunud teatavate teenustasude kogumisest, võetakse seda samuti arvesse.

2. Üürnikel saab olema võimalus tulevikus arutada ning kokku leppida individuaalne maksegraafik edasilükatud üürimaksete tasumiseks pärast pikendatud tähtaega.

3. Kõigist üüri edasilükkamisest tulenevatest trahvidest ja intressidest loobumine.

Abikõlblikkus ja eeltingimused määratakse fondivalitseja poolt iga üürniku jaoks eraldi, võttes arvesse piiravate meetmete muutuvat olemust ja Balti riikide valitsuste kehtestatud finantsstiimuleid.

Ehkki need meetmed on praeguse kriisi valguses suunatud peamiselt väiksematele kõige haavatavamatele üürnikele, jätkame aktiivset dialoogi ka meie ankurüürnikega ning kaalume individuaalselt erinevaid võimalusi, kuidas neid sel raskel perioodil toetada. Üürnikke, keda COVID-19 viiruse puhang vähem mõjutab, kutsutakse üles oma kohustusi vastavalt üürilepingule täitma. Lisainfot saadetakse üürnikele lähipäevil.

Samal ajal jätkab Baltic Horizon Fond oma klientide, koostööpartnerite ja investorite teenindamist meie parimate võimaluste piires, täites nii oma kohustust aidata piirkonnal kriisist üle saada.

Domus Kinnisvara: Kinnisvaratehingud täna

Domus KinnisvaraSeoses praeguse olukorraga ühiskonnas saan igapäevaselt päringuid klientidelt teemal Mis toimub kinnisvaraturul? Kas tehingud toimuvad? Kas pangad on pidurit tõmmanud? Mida arvavad praegusest situatsioonist müüjad, mida ostjad?

Ajad on karmid ja enneolematud. Eelnevat kogemust pole praegu ühiskonnas toimuvaga kellelgi ja seega saame vaid spekuleerida, mis toimub lähitulevikus kinnisvaraga ja kuidas või kas üldse hinnad muutuvad. Kirjutada, kuidas käituvad homme pangad  oleks samuti spekulatsioon. Mis toimub müüjate ja ostjate peas, oleks minu suust kuulda samuti puhas arvamine ja teiste juttude edasi rääkimine. Mida ma aga saan ja julgen välja öelda on see, millega ise olen viimastel päevadel kokku puutunud.

Pangad finantseerivad tehinguid kinnisvaraga samadel põhimõtetel nagu ennegi – kui klient on laenukõlbulik ja ostetav kinnisvara samuti, ei jää tehing ka tänasel päeval tegemata. Laenuhaldurid teevad oma tööd edasi, töötavad ka kinnisvara hindajad ja tehinguid teevad notarid. Rääkimata maakleritest. Muutunud on pisut suhtluses pankadega see, et enam pole võimalik nö näost-näkku kohtuda laenunõustajaga, kuid see oli meil juba viimase aja trend nagunii. Kinnisvara hindajatelt olen kuulnud, et nende töös on mõningad tehnilised muudatused seoses objektide ülevaatustega. Püütakse vältida kontakte objektil viibivate isikutega ja palutakse olla üksi kodus ajal, kui ekspert kinnisvara üle vaatab. Muud suurt midagi muutunud pole.

Suurimad tehnilised muudatused on ehk seoses notaritehingutega. Enamus notareid teeb oma tööd edasi ja elu Eestis toimib samuti endistel põhimõtetel. Erinevus on praegusel ajal ehk selles, et notariaalsete tehingute ettevalmistamisel pannakse rohkem rõhku eelnevale suhtlusele osapooltega. Lepinguid ettevalmistavad notarite juristid püüavad saada kõik müügi- jms tingimused eelnevalt meili teel osapooltega suheldes nii paika, et kohapeal ei tekiks vaidlusi ja tarbetut vestlust ning aja kulu. Laua taha kutsutakse vaid need isikud, kes on tehingu osapooled ning ka alla kirjutavad. Kaasa tuleks nakkuse ohu minimeerimiseks võtta ka oma pastakas. Maaklerid ja teised nõuandjad jäävad ukse taha. Loobutud on ka sularaha maksetest notaritasu arvete tasumisel. Isikud, kes on viibinud viimase kahe nädala jooksul välismaal ja peaksid seega karantiinis olema, pole teretulnud. Nende tehingud lükatakse edasi. Samuti ei oodata tehingutesse haigusnähtudega isikuid. Laua taga jäetakse isikute vahele piisavad vahed, et vältida kontakte.

Eriolukorra nõue vaid kahe inimese avalikus kohas koos viibimise suhtes ei päde eelpoolmainitud toimingutele ja kui on vaja laua taha istuda müüjal, ostjal, panga esindajal ja notaril, siis toimub ka kolme või nelja osapoolega tehing.

Seega, kallid sõbrad, maailm muutub, kuid toimib edasi ja ka kinnisvaratehingud on igapäevane nähtus.

Kapitel alustas vaivundamendi kandevõime testimist Elemental Skanste krundil

KapitelKapitel on alustanud Elemental Skanste krundil – vaiade kandevõime testid viiakse lõpule käesoleva aasta aprillis. Elemental Skanste ärikompleksi esimeses etapis ehitatakse kaks 10-korruselist büroohoonet: lõuna- ja põhjahoone, kus on üle 20 000 m2 üüritavat büroopinda. Projekti projekteerimisprotsessile on antud BREEAMi keskkonnasäästlikkuse sertifikaat tasemel „Excellent“.

Kapiteli arendusmeeskond viib läbi täiendavaid uuringuid, et täpsustada vaiade kandevõime ja pinnasetingimused krundil, kuhu on kavas ehitada Elemental Skanste büroohooned. Vaiade kandevõime testide eesmärk on teha kindlaks nende kandevõimeomadused ja pinnase vastav käitumine nii tihenemise kui ka kriitilise koormuse seisukohast ning hinnata vaivundamenti lahendust tervikuna. Töid teostab ehitusettevõte AS BMGS ja need on plaanis lõpule viia käesoleva aasta aprillis.

Elemental Skanste ärikompleksi (www.elemental.lv) esimeses etapis valmivad 10-korruselised lõuna- ja põhjahoone, kus on 20 500 m2 üüritavat büroopinda ja parkimiskohad. Standardkorrustel on 1100 m2 üüritavat büroopinda ja korrused on 3 meetri kõrgused. Mõlemad hooned mahutavad ligikaudu 700–800 töökohta. Järgmistes etappides kavatsetakse ehitada veel kolm büroohoonet, kus on kokku umbes 20 900 m2 renditavat büroopinda, ning mitmekorruseline parkimismaja ärikompleksi keskele.

Baltic Horizon Fund offers relief measures to its SME tenants most affected by the COVID-19 pandemic

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS, the management company of Baltic Horizon Fund, will be implementing a number of relief initiatives focused on alleviating the financial hardship of the most vulnerable group of SME tenants, primarily in the retail sector, whose operations were most severely affected by the outbreak and the restrictive measures implemented by the Baltic governments to limit the spread of contagion.

„While the spread of COVID-19 virus is causing an unprecedented damage to businesses and communities across the globe, our home markets in the Baltics are facing equally challenging financial prospects. Baltic Horizon Fund is managing capital entrusted to us by Baltic retail and institutional investors so we consider it our responsibility to also make an effort to help companies get through this crisis,“ said Tarmo Karotam, fund manager of Baltic Horizon Fund.

The following relief measures will be coming into effect on April 1, 2020:

  1. Rent payment deferral for the period of 90 days (3 months) which could be extended depending on the development of the pandemic and governmental restrictions. In case government has waived collection of certain service charges, those will also be taken into consideration.
  2. In due course, tenants have a possibility to discuss and agree an individual payment schedule for the recovery of deferred rental payments after the deferral term.
  3. Waiver of all penalties and interest arising from the rent deferral.

The eligibility for the relief and preconditions will be determined individually for each tenant by fund management taking into account the changing nature of the restrictive measures and the financial stimulus being initiated by the Baltic governments.

While these measures are aimed primarily at the smaller most vulnerable tenant groups in light of the current crisis, we will be maintaining an active dialogue also with our anchor tenants and on individual basis consider different options to support them through this difficult period. Tenants who are less affected by the COVID-19 virus outbreak are called upon to fulfill their obligations according to their lease agreement. We will give more information directly to our tenants in the coming days.

Meanwhile, Baltic Horizon Fund will continue serving its clients, operating partners and investors to the best of our ability, that way exercising our responsibility to help the region get through the crisis.

Riigi Kinnisvara: Liitus arhitekt Kalle Komissarov

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara meeskonnaga liitus hinnatud tegevarhitekt ja kolme Kultuurikapitali arhitektuuri aastapreemia laureaat, õppejõud ja endine Eesti Arhitektide Liidu asepresident Kalle Komissarov.

Arhitekti ametikoht on Riigi Kinnisvaras uus, küll on varasemalt meeskonnas töötanud arhitektiharidusega inimesi. Riigi Kinnisvaral on võimalus oma tegevusega olla avaliku ruumi loomes eeskujuks. Sellest eesmärgist lähtuvalt on uue ametikoha roll tagada Riigi Kinnisvara arendusprojektides koostöös kliendi ja meie meeskonnaga kvaliteetsed väli- ja siseruumilahendused, läbimõeldud ja kaasaegsed töökeskkonnad ning hea kliendikogemus.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõdes, et kinnisvaraarenduse projektide üheks peamiseks väljakutseks  on olnud lähteülesannete kvaliteet, mis on aluseks klientide vajadustele ja ootustele vastava kinnisvarakeskkonna loomisel. „Riigi Kinnisvara valdkonna kompetentsikeskusena saab oma tegevusega väga palju mõjutada kvaliteetse avaliku ruumi rajamist. Tipptasemel arhitekti kaasamisega loodame saavutada järgmise arenguhüppe ruumiloome kvaliteedis, eelkõige mõjutades ruumiloome protsessi selle algfaasis läbi ruumilise planeerimise lähteülesande ja projekteerimisprotsessi alguse. Lõpptulemus ning kasutajate rahulolu töö- ja teeninduskeskkonnaga sõltub suures osas just sellest,“ lisas Kusmin.

Riigi Kinnisvaras alustav Kalle Komissarov on volitatud arhitekt tase 7 kutsekvalifikatsiooniga ja Eesti Arhitektide Liidu liige. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ning Berlage Instituudi Hollandis. Õpetanud Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, olnud Kultuurkapitali nõukogu ja arhitektuuri sihtkapitali liige, töötanud mitmetes arhitektuuribüroodes ning võitnud nimekaid auhindu paljudelt arhitektuurivõistlustelt. Viimati oli ta Eesti Arhitektide Liidu asepresident. Kalle on avaldanud artikleid arhitektuurieriala ajakirjades, olnud toimetaja, esinenud loengutel ning osalenud arhitektuurivõistluste žüriides.

Kalle Komissarovi sõnul otsustas ta Riigi Kinnisvaraga liituda, sest usub teadmise jõudu ning tunneb, et tema teadmistest on läbi ettevõtte kasu kogu ühiskonnale laiemalt. „Et positiivsetele muutustele kaasa aidata tuleb loobuda mugavustsoonist, n-ö julgeda käed mustaks teha, viidates siin ühele eriti patriootlikule Veskimehe laulule, mille sõnad on kirjutanud Hando Runnel,“ ütles Komissarov ja lisas, et Riigi Kinnisvaral on lisaks põhikirjalistele ja strateegilistele teemadele ka laiem ühiskondlik vastutus, sest siinsed otsused mõjutavad kogu ehitusvaldkonna arengut ja muutumist: „Riigi Kinnisvaral on täita oluline roll, luues ühenduse keskvalitsuse kui ka kohaliku rohujuure tasandiga, et väikene ühiskond saaks toimida sünergias ja areneda harmooniliseks. Ma väldin anonüümset kliendi mõistet ja mõtlen ehitus- ja kinnisvaravaldkonna rohujuure tasandi all projekteerijat, ehitajat ja ka lõpp-kasutajat. Seega lisaks laiale, strateegilisele mõtlemisele peaks Riigi Kinnisvara olema ka dünaamiline ja taktikaline, mida ta ka siiani enamasti on olnud.“

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!