Eesti Ehitusettevõtjate Liit: Pöördumine

Eesti Ehitusettevõtjate LiitVabariigi Valitsus
Riigikogu liikmed

Alates COVID-19 pandeemia levikust ning eriolukorra välja kuulutamisest käesoleva aasta märtsis on ehituse erialaliidud korduvalt pöördunud võimukandjate poole palvega hoida ehitussektorit töös, suurendada ehitussektorisse suunatavaid riiklikke investeeringuid ning tagada ehitussektori säilimiseks vajalikud tugimeetmed.

Juba kevadel prognoosisid ehitusettevõtjad 2020. aasta sügiseks tuntavat ehitusmahtude langust ja drastilist ehitusmahtude langust aastal 2021, mille põhjustajaks on käesoleval ja järgmisel aastal (võibolla ka kaugemas perspektiivis) ehitusturgu ees ootav vähemalt 50%-ne eratellimuste vähenemine.

Täna uusi erasektori tellimusi ehitussektoris sisuliselt ei ole ning lõpetatakse vaid pooleliolevaid objekte. Seetõttu jääb 2020. aastal ca 1 mlrd euro ulatuses erainvesteeringuid tellimata. Sarnane eratellimuste madalseis kestab suure tõenäosusega veel ka aastatel 2021/2022. Oleme varasemalt korduvalt väljendanud, et ehitussektori jätkusuutlikkus on võimalik tagada vaid kontra­tsüklilise lähenemisega, st juhul, kui riik suudaks majanduskriisi tingimustes erasektoris ära jäävast mahust asendada vähemalt poole ehk ca 0,4-0,5 mlrd eurot aastas täiendavate riiklike investeeringutena ja seda peamiselt just investeeringutena hoonete ehitusse.

Kohtumistel nii peaministri, rahandusministri kui ka teiste ministritega, samuti Riigikogu komisjonide ja fraktsioonidega, oleme varem tajunud mõistmist ja toetust, et ehitussektori riiklikke investeeringuid on hädavajalik suurendada. Kahjuks peame pettumusega tõdema, et 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud investeeringud varasemalt väljendatud mõistmist mingil viisil ei peegelda.

Riigi eelarvestrateegia 2021-2024 (RES) kohaselt planeeritakse aastaks 2021 investeeringuid kokku 1,04 mlrd eurot, kuid ehitussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik riiklike investeeringute maht 2021. aastal peab olema ca 1,4-1,5 miljardit eurot ja vähemalt samas suurusjärgus ka järgnevatel aastatel. Seejuures, RES-is ette nähtud investeeringukulude arvelt kaetakse ka investeeringud masinatesse ja seadmetesse, kaitseotstarbelisse erivarustusse jm, mis veelgi vähendab hoonete ja rajatiste ehitamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid.

Suurem osa 2021. eelarvesse kavandatud ehitusinvesteeringutest on omakorda sellised, mis olid ette nähtud juba varasemates riigi eelarvestrateegiates (mh Rail Baltic arendus kui üks lähiaastate suurimaid investeeringuid) ja/või mis suurendavad 2021. aastal investeeringute mahtu üksnes seetõttu, et prognoositud investeeringute maht ei ole 2020. aastal realiseerunud ja lükkub 2021. aastasse. Seega ei ole riik sisuliselt kavandanud täiendavaid investee­ringuid, mis kompenseeriksid erasektori tellimuste drastilist vähenemist lähi­aastatel.

Võib ka prognoosida, et vähemalt osa 2021. aastaks kavandatud meetmetest (nt KredExi kaudu korterelamute rekonstrueerimise toetamine) on sellised, mis 2021. aastal tervikuna ei realiseeru, sest meetme rakendamise periood on liialt lühike. See tähendab vähemalt osa 2021. aastaks eelarves kavandatud investeeringute ärajäämist või edasilükkumist.

Selgitame veelkord ehitussektorisse suunatavate investeeringute olulist mõju Eesti majandusele:

  1. Maksutulu. Ehitussektor annab tööd ca 58 400 inimesele ehk 8,7% kõigist töötajatest Eestis. Ehitussektori toimimine tagab töö ka mitmetele teistele valdkondadele nagu ehitus­materjalide tootmine, metsatööstus, hulgi- ja jaekaubandus, kinnisvara, logistika jm. Läbi ehitustegevuse riigieelarvesse laekuv maksuraha on otseselt Eesti riigi teenistuses. 2019. aastal küündis see hinnanguliselt 0,8 miljardi euroni.
  2. Tööhõive. Erasektori tellimuste vähenemine ca 1 mlrd euro võrra tähendab, et see mõjutab ca 45% ehitussektoris hõivatud töötajatest (ca 26 300 töötajat) ning toob kaasa nii töötuse suurenemise, Töötukassa väljamaksete suurenemise kui ka spetsialistide väljavoolu teistesse EL riikidesse. Pikemas perspektiivis toob see omakorda kaasa vajaduse kolmandatest riikidest pärit tööjõu järele, kuid senine riiklik tööjõupoliitika selliseid meetmeid pigem ei toeta. Töötuse suurenemisel jääb riigil saamata ka maksutulu, mis võiks ehitustegevusest laekuda riigieelarvesse nii tulu- kui sotsiaalmaksu näol.
  3. Tihe seotus teiste sektoritega. Lisaks toonitame, et hoonete ehituse mahu märgatav vähenemine avaldab suurt mõju ka kohalikule tööstusele, millest enim kannatab ehitusmaterjalide tööstus ning mille negatiivne mõju tööstuse tööhõivele saab olema proportsionaalne ehitussektoriga. Suvekuudest alates on üldehitusmaterjalide tootmine juba hakanud olulises mahus vähenema, juulis-augustis on näiteks ehitusplokkide ja raudbetoonelementide tootmine vähenenud eelmise aastaga võrreldes koguni üle 30% ja betoonisegude müük ca 15%. mis selgelt ilmestab järjest halvenevat olukorda sektoris.
  4. Majanduse mootor. Ehitussektori investeeringute suurendamisel jääksid alles need Töötukassa vahendid, mis muidu kuluksid toetuste ja hüvitiste maksmiseks. Võrdluseks, et eelmisel kriisiperioodil kukkusid aastatel 2008-2010 ehitusmahud 45% ning selle tõttu kaotas töö üle 40% sektori töötajatest. Olukorras, kus paljude muude sektorite toetamine toimub läbi abirahade ja toetuste, on põhjendamatu mitte kasutada võimalust majanduse stimuleerimiseks läbi meetmete, mis reaalselt turgutaksid Eesti majandust ning tagaksid sissetuleku ja kindlustunde suurele hulgale eestimaalastele.

Palume riigil nii 2021. aasta kui järgnevate aastate riigi eelarvestrateegia koostamisel võtta arvesse kõik võimalused hoonete ja rajatiste vallas investeeringutega jätkamiseks ja mitte piirata sellekohaste plaanide elluviimist. Riigi roll, vastutus ja võimalus on investeeringuid kasvatada ja tagada seeläbi ühiskonna kiirem väljumine meid tabanud majanduskriisist.

Lugupidamisega,

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu
juhatuse nimel:

EEEL-i tegevdirektor
Indrek Peterson

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu
juhatuse nimel:

EETL-i tegevdirektor
Enno Rebane

EKI: majandususaldus on nii Eestis kui Euroopa Liidus alla rahuldavat taset

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul on Eesti majanduse hetkeseis endiselt halb ning koroonaviiruse majanduslik mõju püsib arvestatav ka järgmisel poolaastal. Kuue kuu väljavaated majandusolukorra paranemiseks on siiski mõõdukalt positiivsed.

EKI eksperdid hindasid septembris Eesti majanduse üldolukorda −60 punktiga (skaalal -100 kuni +100), mis on 26 punkti võrra kõrgem kui eelmisel vaatlusel juunis.

Kuue kuu pärast on ekspertide hinnangul Eesti majanduse üldolukord parem kui praegu. Hinnangutest võib järeldada, et koroonaviirusest põhjustatud majandusprobleemid aeglaselt vähenevad.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid-analüütikud septembris taas ebarahuldavaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis, et järgmisel poolaastal on oodata investeeringute mõningast elavnemist, kuid tõenäoliselt jäävad kapitalikulutused tänavu ebarahuldavale tasemele. „Ettevõtteid mõjutab investeeringute planeerimisel negatiivselt turgude suur ebakindlus ning nõudluse nappus,“ märkis Josing.

Eratarbimise olukorda hindasid EKI eksperdid-analüütikud septembris paremaks kui juunis. Ka tarbijabaromeeter viitas elanike püsikaupade ostude suurenemistrendile.

Ettevõtete äribaromeetrid näitavad, et kõigis majandusharudes on ettevõtete kindlustunne alla pikaajalist keskmist, kuid võrreldes 3 või 6 kuu taguse seisuga on olukord paranenud. Kiirem paranemine on toimunud kaubanduses ja tööstuses, kõige enam on endiselt probleeme turismisektoris.

Josing lisas, et nõudlusega hädas olevate ettevõtete osakaal on võrreldes juunikuuga vähenenud ja seda enamikes majandusharudes, välja arvatud mitmetes teenindussektorites ning eriti turismisektoris. „Vähem tellimusi toob kaasa vajaduse ka töötajatel palka vähendada ning pea 1/5 tööandjatest on pidanud töötajaid juba ka koondama,“ ütles Josing.

Kuna septembris oli koroonaviiruse levik taas kasvutrendis, näeb ettevõtete kuue kuu prognoos ette paljude majandusprobleemide püsimist. Nii jääb 77% majutusettevõtetel, 64% toitlustusettevõtetel ja 88% turismiagentuuridel nõudlus tavapärasest madalamaks ka poole aasta pärast. Kahjuks prognoosib 19% turismiagentuure ja 14% restorane, et on kuue kuu pärast likvideeritud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi sõnul nõudlus tõenäoliselt nii kiiresti ei taastu kui oodatud. „See näitab ka seda, et turul peab toimuma kohandumine ja kriisieelne olukord veel nii pea ei taastu. Eesti kui väikese riigi nõudlus on peamiselt eksportturgudel ja riigi tegevus selleks, et eksporti toetada on väga oluline,“ ütles Lubi. „Riik peab ka julgustama ettevõtteid rasketel aegadel investeerima eelkõige just teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, sest see viib meie majandust pikemas perspektiivis edasi,“ lisas Lubi.

Koroonaviiruse levik on oluliselt pidurdanud ka väliskaubanduse arengut. Ekspertide paneeli ootused väliskaubanduse arengu suhtes eelseisval poolaastal on aga mõõdukalt optimistlikud.

Kui sellel aastal räägime deflatsioonist, mille olulisim põhjus on kütuse hindade oluline odavnemine, siis järgmisel aastal pöördub inflatsioon kergele tõusule.

EKI toidukorv kallines III kvartalis 1,2%. Aastavõrdluses suurenesid toidukulud 2,6%, millest suurema panuse andsid lihatoodete ja puu- ning köögivilja hindade tõus.

Perede rahanduslik olukord on püsinud läbi koroonakriisi stabiilne. „Töötukassast makstud palgatoetus, laenude maksepuhkused ja muud võimalused on võimaldanud suurel osal peredest oma sissetulekutega hakkama saada ja ka säästa. Ots-otsaga tuli septembris kokku 47% peredest ja 52% suutis ka säästa,“ lisas Josing.

SEB: Elujõuline pangandus aitab kriisist kiiremini taastuda

SEB PankErinevalt 2008. aastast, ei ole seekordne majanduskriis muutunud finantskriisiks.Kuigi Eesti laenajad on täna veel pigem ettevaatlikud, siis sel korral ei saa pangadolema majanduskriisist taastumisel takistuseks.

Koroonakriis pole muutunud finantskriisiks

Majandus püsib usaldusel, kui kaob usaldus, kaob ka majanduskasv. Ehkki tõsiteaduslikku tõestust sellele on raske leida, näitab ajalugu, et eriti pikaajaliseks ja rängaks osutuvad majanduslangused siis, kui kaob usaldus pankade ja finantssüsteemi vastu. Selle hiljutine näide on mõistagi 2008. aasta finantskriis. Kuigi koroonakriis on paljude riikide sisemajanduse kogutoodangut juba praeguseks kahandanud enam kui finantskriis, siis pole sellega kaasnenud suuremat paanikat ei pankade ega nende klientide seas. Usaldus finantssüsteemi vastu on püsinud tänu keskpankade valmidusele kommertspankasid toetada. Lisaks otsestele laenudele on langetatud kapitalipuhvreid ja leevendatud erinevaid raamatupidamislikke suhtarvusid, mida pankadelt likviidsuse tagamiseks tavapäraselt nõutakse. See on pankadel omakorda lubanud olla leebed oma klientide vastu ja kehtestada üleüldisi maksepuhkuseid, et klientidel oleks võimalik halvem aeg üle elada. Nende sammudeta oleksime tänaseks ilmselt totaalses majanduskaoses.

Keerulisem on kommertspankade jaoks pikaajaline väljavaade. Intressimäärad on langenud tänaseks ülimadalale, kohati negatiivsele tasemele, ja jäävad sinna terve nähtava tulevikuhorisondi vältel. Samal ajal on agarateks laenajateks ja investeerijateks muutunud ka valitsused, kes paratamatult teatava asendusefekti turul tekitavad.

Eestlaste finantskäitumine on muutunud konservatiivsemaks

Eesti pankade kapitaliseeritus on muu Euroopaga võrreldes ülitugev ja siinsetele finantsjärelevalve teostajatele erilist muret ei valmista. Küll on koroonakriis mõjutanud klientide käitumist, muutes eestlased rahaasjades konservatiivsemaks. Eesti Panga poolt kogutavad andmed eraisikute hoiuste ja laenude kohta kommertspankades näitavad järsku pööret just kriisi alguspunktis, märtsis-aprillis. Kõigest kahe kuuga suurenes residentidest majapidamiste poolt kontodel hoitav summa 360 miljoni euro võrra ehk ligi 4,5%. Ka tänase seisuga on eraisikute pangakontodel 11% rohkem raha kui aasta aega tagasi, ületades kaugelt majapidamiste sissetulekute kasvu. Seetõttu on tänavu oodata niigi aasta-aastalt suurenenud säästmismääras veelgi hüppelisemat tõusu. Teisalt on muidugi ka selge, et mitte kõigil pole olnud kriisi ajal võimalik rohkem säästma hakata ja vastupidiselt on ametist ilma jäänud töötajad pidanud toimetulekuks hoopis oma varasemad säästud kasutusele võtma. Viimased kuud näitavadki, et hoiuste kasv on märkimisväärselt pidurdunud. Augustis suurenes eraisikute hoiuste maht pankades vaid 0,2%, mis annaks aastaseks kasvutempoks kõigest 2,4%. Põhjuseid lisaks kõrgemale töötusele on selle taga küll rohkem. Esiteks on pidurdunud palgakasv, mis teises kvartalis piirdus vaid 1%ga. Teiseks on tarbimiskindlus taastumas ja majapidamised kulutavad julgemalt kui kevadel. Kolmandaks ei saa välistada, et väga suuri summasid hoiustavad jõukad majapidamised on üle saanud hirmust aktsiaturgude languse ees ja otsivad nüüd tõusvate turgude tingimustes võimalusi oma raha säilitamise asemel kasvatada.

Hirmude hajumine on märgatav ka eraisikute laenuportfelli vaadates. Kui 2019. aastal kasvas uute laenude väljastamine keskmiselt 7% tempos, siis selle aasta aprillis-mais vähenes laenude „uusmüük“ koguni 30%. Uusi kodulaenutaotlusi esitati tavapärasest isegi poole vähem. Ehkki „normaalne“ olukord pole taastunud siiani, siis huvi laenamise vastu on võrreldes kevadega siiski tõusnud. Eraisikute uute laenude maht jäi augustis mullusele alla vaid 6% ja ka kodulaenutaotluste arv on jõudmas lähedale eelmise aasta tasemele. Edasiste arengute osas on muidugi võtmetähtsusega olukord tööturul. Tänase seisuga püsib registreeritud töötus endiselt 7,6% juures ehk isegi madalamal tasemel kui kevadel. Kui sügise edenedes peaks suuremaid koondamisi siiski lisanduma, muutuvad laenamise osas pessimistlikuks ka paljud need, keda koondmaine otseselt ei puuduta.

Kas oodatav majanduskasv sunnib ettevõtteid investeerima?

Ettevõtete laenuhimu suunab soov investeerida, mis omakorda sõltub ärivõimalustest, mida majanduses nähakse. Et Eesti ettevõtete investeeringute kasv on viimastel aastatel selgelt pidurdunud, siis polnud ülemäärasest laenamisaktiivsusest juttu ka enne kevadet. Koroonakriis oli sellele lihtsalt täiendav hoop. Võrreldes eraisikutega, on ettevõtete laenukäitumine oluliselt hüplikum, vähemalt Eestis. Pilti mõjutavad suured tehingud, eraisikute seas haruldane laenude refinantseerimine, „bullet“-tüüpi laenud jpm. Sellegipoolest kasvas ettevõtete poolt uute laenude võtmine mullu keskeltläbi 5%. Alates aprillist on see pöördunud tugevasse langusesse ja ka veel augusti seisuga, väljastati ettevõtetele uusi laene 33% vähem kui 2019. aastal samal ajal.

Pikemas plaanis võiks väljavaade olla ettevõtete laenuturul siiski pisut positiivsem. Seni suurem on kriis puudutanud välisturismiga seotud ettevõtteid ja jätnud teiste harude äri suhteliselt terveks. Riikide ekspansiivse eelarvepoliitika tõttu ennustatakse järgmiseks aastaks tugevat majanduskasvu, mis peaks looma uusi ärivõimalusi. Ja et Euroopa Keskpank jätkab pangandussektori toetamist, siis on ka kommertspangad altid uusi laene väljastades ettevõtete äri võimendama.

EfTEN Real Estate Fund III: Aktsia puhasväärtus seisuga 30.09.2020

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 30.09.2020 oli 16,38 eurot, suurenedes septembris 1% võrra. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 30.09.2020 seisuga 17,46 eurot. EPRA NAV suurenes septembri jooksul samuti 1%.

EfTEN Real Estate Fund III AS teenis septembris fondi ajaloo kõrgeima müügitulu summas 1 019 tuhat eurot (69 tuhat eurot rohkem kui kuu varem), sisaldades augustis lisandunud ATEA büroohoone esmakordset üüri täiskuu eest ning ülejäänud kinnisvarainvesteeringute tavapärast üüritulu pärast Covid-19 mõjust tulenevaid ajutisi allahindluseid. Fondi konsolideeritud EBITDA oli septembris samuti ajaloo kõrgeim – 842 tuhat eurot (75 tuhat eurot rohkem kui augustis). Kuivõrd kogu fondi kaasatud kapital teenib alates septembrist tavapärast üüritulu, on oluline märkida, et septembri puhas tegevustulu (NOI) oli kokku 974 tuhat eurot, mis teeks aasta baasil arvestatuna kokku 11 688 tuhat eurot. Arvestades fondi kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust summas 137 354 tuhat eurot, teeks see tegelikuks kinnisvarainvesteeringute sisenemistootluseks 8,5% (tegelik NOI / kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus) .

Selle aasta 9 kuu jooksul on EfTEN Real Estate Fund III AS teeninud kokku 7,2 miljonit eurot üüritulu, mis on 26% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Ka fondi konsolideeritud EBITDA on 26% kõrgem kui eelmisel aastal (kokku 6,1 MEUR). Korrigeeritud rahavoogu (EBITDA miinus intressikulu miinus laenude põhiosamaksed) on EREFIII sellel aastal teeninud 2,8 MEUR, eelmisel aastal 9 kuuga 2,3 MEUR. Fond on sellel aastal maksnud tagasi pangalaenude graafikujärgseid põhiosa makseid kogusummas 2,4 miljonit eurot (eelmisel aastal 9 kuu jooksul: 1,8 miljonit eurot), fondi LTV on 51% ning kaalutud keskmine laenukohustuste intressimäär 2,2%. Fondi konsolideeritud raha jääk oli 30.09.2020 seisuga 4,3 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i tütarettevõte UAB “Saules Miestas” sõlmis oktoobri alguses ettevõttele kuuluvale kinnistule KFC restoranihoone ehitamiseks ehituslepingu “ĮŽVALGA” UAB-ga.  Ehituslepingu maksumus on 603 tuhat eurot ning ehitustööde lõppemise tähtaeg järgmise aasta mais. Varasemalt (03.12.2019) on fond teatanud börsile, et ehitatava restoranihoone osas on sõlmitud üürileping „APL FRESH FOOD“ UAB-ga, kes tegutseb kiirtoidurestoranide keti KFC frantsiisi alusel ja võtab ehitatava hoone 100%-liselt üürile. KFC restoranihoone on kavas avada hiljemalt 2021. aasta juunis.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud varade maht oli 30.09.2020 seisuga 142,9 miljonit eurot (31.12.2019: 132,8 miljonit eurot) ning omakapital 69,17 miljonit eurot (31.12.2019: 71,17 miljonit eurot).

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” 25% soodsam

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadusTelli käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamistKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “bqec97” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 18.10.2020.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko: Public water supply and sewerage in Harju County

Merko EhitusOn 12 October 2020, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and AS Saku Maja entered into a contract to perform construction works of water supply and sewerage system in Saku Parish, Harju County.

The contract includes expansion and partial reconstruction of Männiku main pumping station, reconstruction of sewerage pipeline between Männiku and Tallinn, and demolition of Kurtna wastewater treatment plant.

The contract value is approximately EUR 1 million, plus value added tax. The works are scheduled to be completed in July 2021.

Net asset value of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 30.09.2020

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 30.09.2020 was 16.38 euros, increasing by 1% in September. The net asset value of the EPRA share (net book value excluding deferred income tax liability and fair value of interest rate derivatives) as of 30.09.2020 was 17.46 euros. EPRA NAV also increased by 1% during September.

In September, EfTEN Real Estate Fund III AS earned the highest sales revenue in the fund’s history in the amount of 1,019 thousand euros (69 thousand euros more than a month earlier), including the first full month’s rent of the ATEA office building acquired in August and the usual rental income from the rest of the investment property portfolio after temporary discounts due to the Covid-19 effect. The fund’s consolidated EBITDA in September was also the highest in history – 842 thousand euros (75 thousand euros more than in August). As the total capital raised by the fund has been earning full rental income since September, it is important to note that the September net operating income (NOI) totaled 974 thousand euros, which would make a total of 11,688 thousand euros on an annual basis. Considering the fair value of the fund’s investment properties in the amount of 137,354 thousand euros, this would make the actual return on property investments 8.5% (actual NOI / fair value of investment properties).

In the first 9 months of this year, EfTEN Real Estate Fund III AS has earned a total of 7.2 million euros in rental income, which is 26% more than in the same period last year. The fund’s consolidated EBITDA is also 26% higher than last year (a total of 6.1 MEUR). Adjusted cash flow (EBITDA minus interest expense minus principal payments on loans) has been 2.8 MEUR this year, compared to 2.3 MEUR in 9 months last year. This year, the fund has repaid scheduled loan principle payments on bank loans in the total amount of 2.4 million euros (9 months last year: 1.8 million euros), the fund’s LTV is 51% and the weighted average interest rate on loan liabilities is 2.2%. As of 30.09.2020, the consolidated cash balance of the fund was 4.3 million euros.

At the beginning of October, UAB “Saules Miestas”, a subsidiary of EfTEN Real Estate Fund III AS, entered into a construction agreement with “ĮŽVALGA” UAB for the construction of a KFC restaurant building on the company’s property. The cost of the construction contract is 603 thousand euros and the deadline for completion of the construction works is May next year. Earlier (03.12.2019), the fund has informed the stock exchange that a lease agreement has been signed with APL FRESH FOOD UAB, which operates under the KFC franchise of the fast food restaurant chain and leases 100% of the building under construction. The KFC restaurant building is scheduled to open in June 2021 at the latest.

As of 30.09.2020, the consolidated assets of EfTEN Real Estate Fund III AS amounted to 142.9 million euros (31.12.2019: 132.8 million euros) and equity to 69.17 million euros (31.12.2019: 71.17 million euros).

Pindi Kinnisvara: Nimekiri asukohtadest, kuhu kardetakse kodu osta

Pindi KinnisvaraHirmul on suured silmad ja ajalooliselt on välja kujunenud asukohad, kuhu inimesed elama ei kipu ning kus ka tehinguid tehakse madalama hinnaga.

  • Surnuaedade vahetu lähedus

Pindi Kinnisvara hindamisteenuse juht Andres Teder sõnas, et ehkki kõnekeeld ütleb, justkui karta tuleks elavaid, mitte surnuid, siis rahulate külje alla keegi naljalt elama ei soovi minna. „Tegemist on küll tavaliselt vaiksete ja looduslike piirkondadega, kuid ometi ei kujuta enamus inimesi ette, et nad ööpimeduses hauaplatsidest mööda peavad jalutama,“ lausus ta.

  • Lao- ja tootmiskomplekside ümbrus

„Igasugune industriaalne keskkond tekitab mingisugust saastet – olgu selleks siis müra, õhku paisatud jääkained või ebameeldiv aroom, pealegi on õhtusel ajal piirkonnas küllalt kõle ja üksik tunne. Et tehaste või ladude vahel elamispinda müüa, tuleb hinnas alla tulla,“ selgitas Teder.

  • Kõrgepingeliinide/alajaamade/sidemastide kõrval

„Otse kõrgepingeliinide alla ei lubata niikuinii elumaju ehitada, sest sealne oht on suudetud ka teaduslikult ära tõestada. Mure aga igasuguse kiirguse pärast peletab osad inimesed eemale suisa saja meetri kaugusel paiknevast alajaamast hoolimata sellest, et need on väga korraliku varjestusega. Näiteks kodust mikrolaineahju inimesed jällegi üldse ei karda, mis on mõneti paradoksaalne,“ nentis Teder. „Selge aga on, et elektrist kui potentsiaalsest nähtamatust vaenlasest püütakse kodu otsides eemal püsida,“ lisas ta.

  • Prügimägede lähedus

„Aktiivse prügimäe kõrval võib olla väga ebameeldiv elada, sest valest ilmakaarest puhuv tuul toob tuppa äärmiselt häiriva lõhna, see kehtib maapiirkondades ka muidugi põllumajandusettevõtete kohta. Samas kohtame ka igapäevaselt inimesi, kes isegi ammuilma suletud prügilatest suure kaarega mööda kõnnivad ja isegi kilomeetri kaugusele endale kodu keelduvad soetamast,“ ütles Teder.

  • Vanglate lähiümbrus

„Iroonia seisneb selles, et kui isegi mõni vang putku paneb, siis kindlasti ei jää ta kinnipidamisasutuse ümber tolgendama. Küll aga mõjuvad okastraatide rägastik ja vahitornides valvet pidavad relvastatud valvurid küllaltki õõvastavalt ja võimalusel hoitakse vanglatest heaga eemale,“ lisas Teder.

Pindi Kinnisvara: Toitlustuspindade üüri- ja müügipakkumiste arv on mitmekordistunud

Pindi KinnisvaraKui aasta tagasi tuli toitlustusäriks sobivaid pindasid tikutulega taga ajada, siis praeguseks on ainuüksi Tallinna kesk- ja vanalinnas müügi- ja üüripakkumisi kinnisvaraportaalides pea sadakond – põhjuseks loomulikult klientide nappus.

Pindi Kinnisvara äripindade maakler Hannes Käbi ütles, et lisaks hotellidele ja muudele turismiga seotud ettevõtetele on kõvasti pihta saanud ka linnakeskuse toitlustusäri, mis samuti paljuski välismaalastele suunatud olid. „Kui kohalikele elanikele mõeldud äärelinna toidukohad on taas puupüsti täis, siis Viru tänaval on jätkuvalt võimatu ots-otsaga kokku tulla, seetõttu on turul ka pakkumiste rohkus,“ rääkis Käbi.

„Samas võib olla ühe õnnetus hoopis teise õnn – mitmed säravad toitlustuskontseptsioonid jäid mullu ellu viimata, kuna sobilikke pindasid polnud kuskilt võtta. Praegune olukord võimaldab eristuvate äriideedega ilma teha,“ selgitas ta.

Pindi Kinnisvara: Mis kriis? Uusarendusi müüakse mulluse tempoga!

Pindi KinnisvaraKoroonašokk on uusarenduste turul selleks korraks läbi – septembris müüdi või broneeriti 350 uut Tallinna ja Harjumaa korterit. Seda on rohkem, kui eelmise aasta keskmine ning võrreldav veebruarikuise tulemusega, mil viirus alles Aasias ja Lõuna-Euroopas tiirutas.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et kevad oli kinnisvaraarendajatele tõeline õudusunenägu. „Aprillis müüdi kõikide projektide peale kõigest mõnikümmend uut korterit, nüüdseks on tehingute arv täiel määral taastunud ja ka uusi projekte tuleb turule juurde,“ rääkis Sooman.

„Soovin siiski rõhutada, et terve kinnisvaraturg on väga õhukesel jääl, kuna siiani on selgusetu, kui suured on ülemaailmsest koroonakriisist tingitud majanduslikud kahjud ja kui tugevalt need erinevaid turge tulevikus mõjutavad,“ lisas Sooman.

Pindi Kinnisvara poolt koostatud igakuise Tallinna ja Harjumaa uusarenduste monitooringu kohaselt on hetkel müügis 2193 uut korterit kokku 117 erinevas arendusprojektis. Keskmine korterite müügihind on 2730 €/m².

Finantsinspektsioon: Maksepuhkusel olevate laenude summa vähenes kolmandat kuud järjest

FinantsinspektsioonMaksepuhkusel olevate laenude summa ja osakaal laenujäägist vähenesid septembris kolmandat kuud järjest. Septembri lõpuks oli maksepuhkusel laene kokku 2,7 miljardi euro väärtuses ehk 6,4% vähem kui augusti lõpus. See teeb 9,8% kõikidest Eesti pankade väljastatud laenudest. Maksepuhkusel olevaid laenulepinguid oli septembris 30 399 ja see on kuu varasemaga võrreldes 8,3% vähem.

Finantsinspektsioon kehtestas käesoleva aasta 20. aprillil soovitusliku juhendina maksemoratooriumeid reguleerivad põhimõtted, mis kehtisid septembri lõpuni. Oktoobri algusest alates sõlmitavate maksepuhkuse lepingute tingimused võivad pankade lõikes edaspidi erineda.

„Finantsinspektsioon seirab pankade tööd moratooriumist tavarütmi naasvate krediidilepingute käsitlemisel hoolimata sellest, et pankade krediidiportfellide kvaliteet püsib hea. Turustandardite kujundamiseks ja suunamiseks avaldas Finantsinspektsioon ka märgukirja laenude restruktureerimise põhimõtetega,“ ütles Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Äriühingute laenudest oli septembri lõpus maksepuhkusel 2 miljardit eurot ehk 7% vähem kui augustis. Majandusharude kaupa on kõige suuremas summas maksepuhkusi endiselt kinnisvaraettevõtetel.

Kui maksepuhkusel eluasemelaenude summa on vähenenud suve algusega võrreldes tasapisi, siis maksepuhkusel tarbimislaenude summa on olnud suures languses. Septembri lõpuks oli eluasemelaene maksepuhkusel 611 miljoni euro väärtuses, mis on 3% vähem kui augusti lõpus. Samas maksepuhkusel tarbimislaenude summa langes kuuga 11% ja oli septembri lõpus 72 miljonit.

EKFL: Kinnisvarategu 2019 on Reidi tee arendus

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) valis konkursi Kinnisvarategu 2019 laureaadiks Tallinna Linna, Reidi tee arendusega.

 „Žürii tõstis nominentide hulgast  esile Reidi tee arenduse ennekõike seetõttu, et tegemist  ei ole ainult liiklusprojektiga, vaid et juurde on loodud uut linnaruumi ja linn avatud rohkem merele. Muuhulgas jõudis Reidi tee abil ka Kadriorg mereni, sest promenaadiosa on suuresti Kadrioru park. Sadamasse suunduva kolme tänava – Lootsi, Uus-Sadama ja Petrooleumi tänavate ning Reidi tee avaliku ruumiga ristumiskohtadesse on kujundatud väljakud, kust avaneb vaade sadamale ja merele, mis varem olid linnarahvale suletud“, sõnas Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevjuht Tõnis Rüütel.

Reidi tee põhisõnumiks on toetav funktsioon kinnisvaraarendusse Pirita, Merivälja, Viimsi asumite ja kesklinna vahel liiklusvoogu seni takistanud pudelikaela läbimine märgatavalt kiiremini, lisas Rüütel.

Rüütel juhib tähelepanu, et liiklust parandab ka esmakordselt Eestis rakendatud intelligentne transpordisüsteem, Omnia tarkvara. Kasutatakse adaptiivset foorjuhtimist, mida pole varem Eestis rakendatud ning sõidukite ja jalakäijate tuvastamist videoanduritega. Lisaks on kasutusele võetud muutuvteabega liiklusmärgid, millega teavitatakse liiklejaid teeoludest, ummikutest, teeilmajaam; linnaruumi videosalvestussüsteemid (ristmikukaamerad, politseikaamerad) ja jalgratturite loendussüsteemid.

Aasta kinnisvarategu valitakse kord aastas ja võitja kuulutatakse välja järgneval aastal EKFL-i konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“. Lisaks tunnustuskirjale saab laureaat ka skulptuuri „Mees oma unistuste aknal“. Kinnisvarategu žüriisse kuuluvad 8 Eesti mainekat kinnisvara asjatundjat.

Varasemad konkursi Aasta kinnisvarategu laureaadid:

2011 –  Citycon, Kristiine Keskuse ost

2012 – Tallinna Linnaplaneerimisamet, Tallinna uus ehitusmäärus

2013 – Eften Capital AS

2014 – Technopolis Ülemiste AS

2015 – Ülemiste Center OÜ

2016 – Olympic Entertainment Group AS

2017 – Baltic Horizon Fund

2018 – Kinnisvara24 portaali loomine

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994.aastal ja ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

22/10/2020 toimub koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika”

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 22/10/2020. Koolituse eesmärk on selgitada ja tutvustada kinnisvarasektori töötajatele Eesti maksuseadusest lähtuvaid kohustusi ja võimalusi.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” on suunatud:

  • kinnisvaramaakleritele, kes igapäevaselt teevad kinnisvaratehinguid ja nõustavad klienti;
  • kinnisvara arendajajatele, kes juhivad ja planeerivad kinnisvaraarenduse protsessi;
  • eraisikutele, kes soovivad oma isikliku kinnisvaraga toimetada võimalikult kasumlikult;
  • kinnisvaraspetsialistidele, kelle igapäevatööks on kinnivaravaldkonna tehingud;
  • kinnisvaraettevõtete raamatupidajad ja finantsjuhid, kelle igapäevatööks on vastutada ettevõtte finantsilise aruandluse eest;
  • kõigile notaritele ja notarite abidele, kes puutuvad kokku kinnisvaratehingutega;
  • laenuhalduritele, kes nõustavad kliente kinnisvaratehingute juures.

Koolitus annab:

  • põhjaliku ja praktilise ülevaate maksukohustustest, millega peaks arvestama iga kinnisvara omanik, arendaja ja kinnisvaratehingutega kokku puutuvad spetsialistid;
  • ülevaate ettevõtjate ja eraisikute maksukohustuste erinevusest, räägime erinevate maksuvabastuste rakendamise võimalustest ja toome praktilisi näiteid;
  • vastused maksustamisega seotud enamlevinud küsimustele, anname ülevaate kohtulahenditest ning lisame abistavad viited infokanalitele, kust võiks igaüks jooksvalt infot leida.

Koolitus “Kinnisvaratehingute maksustamine ja kohtupraktika” toimub 22/10/2020 kell 10.00-13.15 Tallinnas.
Lektoriks on Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Dmitri Rozenblat.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Swedbank’s card data signalling a downward sentiment

  • SwedbankCard spending and cash withdrawal in the Baltics dropped as state of emergency was announced, but recovered markedly in the second half of Q2. Q3 has largely not seen further improvements – transactions have remained fairly stable.
  • Card spending and cash withdrawal in Q3 was increasing by 9% YoY in Lithuania, while in Latvia and Estonia it remained on average below last year’s levels (nearly 2% and 5%, respectively).
  • As virus case count surged at the end of August and September, there were downward trends observed, especially in selected sectors.
  • Cash withdrawal still lagging card spending. On average in Q3 cash withdrawal was 12% below last year’s level in Estonia, 9% in Latvia and unchanged in Lithuania.

Riigi Kinnisvara: Rae riigigümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse võitis KOKO arhitektid ideekavandiga „Lennuk“

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Arhitektide Liit korraldasid Rae riigigümnaasiumi (Aruküla tee 22) ja spordihoone arhitektuurivõistluse (Talli tn 2), mille võitis KOKO arhitektid ideekavandiga „Lennuk“. Ideekavandi autorid on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago, Xenia Angela Sooniste, Eleriin Tekko, Liis Lindvere ning Lilian Männikust.

„Tore on näha, et konkursi võitis kaasaegse hariduse kõrgetele ootustele vastav lahendus. Usun, et uus riigigümnaasiumi maja saab kooliperele imeliseks kohaks, kus õppida ja õpetada, sõpru saada ja elust rõõmu tunda“, sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri sõnul sobivad uue riigigümnaasiumi õppehoone ja spordihoone suurepäraselt ümbritsevasse keskkonda ning moodustavad Jüri Gümnaasiumiga ühtset haridusruumi.

Riigi Kinnisvara projektidirektor ja konkursi koordinaator Raivo Toom selgitas žürii tagasisidet võitjale: „Žürii hinnangul on võidutöö innovatiivne ja selle vormistus professionaalne. Lahendus vastab püstitatud ülesandele ja ruumiprogramm on nõutud mahus. Ideekavand vastab detailplaneeringu lähtekohtadele. Hoonete plaanilahendused on selged ja läbitöötatud, spordihoone plaan eeskujulikult lihtne ja funktsionaalne. Koolihoone tekitab selge maamärgi ning mõjub esinduslikult,“ võttis Toom žürii tagasiside kokku.

Arhitektuurivõistluse teine koht läks ideekavandile „Origami“, mille esitas konkursile arhitektuuribüroo DAGOpen ning autoriteks on Anna Solts, Saamuel Rammo, Jaan Kuusemets, Erko Luhaaru ja Allar Esko.
Kolmanda koha saavutas ideekavand „Eksoskelett“, autoriteks Mari Rass, Alvin Järving ja Ott Alver arhitektuuribüroost Arhitekt Must.

Ergutuspreemia võitsid ideekavandid „Hõbe“, autoriks Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Margit Valma arhitektuuribüroost Karisma arhitektid ning „Uuno“ arhitektuuribüroo Kuu ning autorid Juhan Rohtla, Liis Juuse ja Johannes Aasmäe.

Rae riigigümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 540 õpilasele ning 36-54 õpetajale ja muule personalile. Hooned kavandatakse ja ehitatakse etapiliselt. Esimeses etapis ehitatakse õppehoone 360 õpilasele, välialad ning spordihoone. Teises etapis rajatakse õppehoone juurdeehitus lisaks 180 õpilasele. Planeeritava riigigümnaasiumi õppehoone eeldatav suletud netopind on ca 4020 m², spordihoone suletud netopind on ca 2100 m².

Rae riigigümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid esimees Indrek Riisaar Haridus- ja Teadusministeeriumist ning liikmetena Eesti Arhitektide Liidu arhitektid Hindrek Kesler, Andro Mänd ning Eesti Maastikuarhitektide Liidust Lidia Zarudnaya. Võistlusülesande koostas ja žürii töö protokollis arhitekt Kalle Komissarov.

Ideekonkursi preemiafond on kokku 21 000 eurot. I koht 8000 eurot, II koht 6000 eurot ja III koht 4000 eurot. Ergutuspreemiaid anti välja kaks ning kokku summas 3000 eurot.

Järgmisena korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!