Arco Vara Kinnisvarabüroo avas frantsiisi Pärnus

Arco VaraArco Vara Kinnisvarabüroo laieneb jõudsalt: 6. mail avas ettevõte oma viienda frantsiisi, Arco Vara City Pärnu.

Tallinnas tegutseva Arco Vara City ja äsja avatud Arco Vara City Pärnu tegevjuhi Leanika Järve sõnul oli tütarettevõtte loomine loogiline areng. „Meil tekkisid Pärnus ankrud objektide näol: hakkasime müüma sealseid arendusprojekte, aga Tallinnast on keeruline Pärnu kliente teenindada. Samal ajal on laienemiseks ideaalne aeg: kinnisvaraturg on väga aktiivne, samas otsib nii Tallinnas kui ka Pärnus uut karjäärivõimalust palju asjalikke ja kvaliteetseid inimesi, kes on tervishoiukriisi tõttu töö kaotanud. Mina aga olen palju aastaid just nimelt alustavaid maaklereid koolitanud,“ selgitas ta.

Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm väljendas heameelt, et Pärnus on ettevõttel nüüd kaks esindust. „Arco Vara Kinnisvarabüroo kasvab koostöös aktiivsete partneritega, kes näevad võimalusi ja kasutavad neid. Näeme, et frantsiisivõtjate huvi on suur ning teeme tööd selle nimel, et ettevõte saaks laieneda,“ sõnas ta.

Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ on frantsiisiettevõte, mis tegutseb alates 2018. aasta III kvartalist Arco Vara ASi litsentsilepingu alusel. Arco Vara on Turu-uuringute ASi korraldatud kinnisvarabüroode maine ja tuntuse uuringute (2006–2019) järgi olnud 13 aastat järjest tuntuim ja parima mainega kinnisvarabüroo Eestis.

Arco Vara Kinnisvarabürool on esindused ja esindajad üheksas linnas, lisaks nüüd juba viis frantsiisi.

Kinnisvarafirma Arco Vara on Eesti esimene kinnisvarabüroo, mis asutati 25. veebruaril 1992. aastal.

Pro Kapital Grupp: Harju Maakohus määras ajutise pankrotihalduri

Pro Kapital7. mail 2021 nimetas Harju Maakohus AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluva AS-i Tallinna Moekombinaat ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Lisaks määras kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamise ning keelas AS-il Tallinna Moekombinaat ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta ettevõtte vara käsutada. Ajutine pankrotihaldur peab kohtule esitama kirjaliku aruande ja arvamuse hiljemalt 27. mail 2021.

AS-i Tallinna Moekombinaat juhtkond jätkab igapäevase T1 Mall of Tallinn opereerimisega koostöös ajutise pankrotihalduriga. Pankroti väljakuulutamisel sõltub edasine tegevus pankrotihalduri ja võlausaldajate otsustest.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedTelli käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “7d22vn” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 16.05.2021.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pro Kapital Grupp: Harju County Court appointed an interim trustee in bankruptcy

Pro KapitalOn 7 May 2021 Harju County Court has appointed Kristo Teder as an interim bankruptcy trustee to AS Pro Kapital Grupp subsidiary AS Tallinna Moekombinaat. In addition, the court ordered the suspension of enforcement of the debtor’s assets and prohibited AS Tallinna Moekombinaat from disposing of the company’s assets without the consent of the interim trustee in bankruptcy. The interim trustee in bankruptcy has to submit a written report and opinion to the court no later than 27 May 2021.

The management of AS Tallinna Moekombinaat will continue to operate T1 Mall of Tallinn in cooperation with the interim trustee in bankruptcy. Upon declaration of bankruptcy, further actions depend on the decisions of the trustee in bankruptcy and the creditors.

Swedbank: Hinnad tõusid aprillis oodatust enam

  • SwedbankHindade tõus kiirenes aprillis 1,9 protsendini.
  • Pool hinnatõusust tulenes transpordi kallinemisest.
  • Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad kerkima 1,5 protsendi võrra.

Hindade tõus hoogustus aprillis 1,9 protsendini. Pool hinnatõusust tulenes transpordi kallinemisest. Lisaks bensiinile kasvas kasutatud autode ja jalgrataste maksumus. Bensiini hinda kergitas nafta kallinemine. Diislikütus oli aktsiisilangetuse tõttu aprillis tanklates veel aastatagusest odavam. Maksumuudatuse mõju kaob mootorikütuse hinnaindeksist aga juba sel kuul.

Eluasemega seotud kulusid kergitas elekter, mille börsihind püsib kõrge, hoolimata pakase taandumisest. Üüri hinnad olid madala nõudluse tõttu endiselt langustrendis. Tallinnas oli märtsis üürikorterite pakkumisi umbes kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem.

Toidu hind tõusis tänu värske köögivilja ja kala hinnatõusule. Kohvikute ja teiste poodide sulgemine suunas inimesed toidupoodidesse ja supermarketitesse, kergitades nende käibeid ja kasumeid. Poodide sulgemine ja vähene ostuhuvi  sundis kaupmehi alandama rõivaste ja jalatsite hindu.

Nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele selle aasta jooksul tasapisi kosub. Swedbank ootab selleks aastaks 1,5-protsendilist hinnatõusu. Palgakasv peaks siiski hindade tõusu ületama. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine netopalk sel aastal üle 3 protsendi.

https://kukkur.swedbank.ee/analuusid/hinnad-tousid-aprillis-oodatust-enam

Eesti Taristuehituse Liit RES-st: korralikest riigiteedest jääb nelja aastaga puudu ligi 700 miljonit

Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot. Tee-ehituse valdkonna ettevõtteid koondava Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei kinnitusel tõstab taristusse panustamine, vastupidiselt paljudele muudele igapäevastele kulutustele, riigi pikaajalist konkurentsivõimet ning teenib investeeringu kulu tagasi.

Tarmo Trei sõnul plaanib riik teehoiu valdkonda 2022. – 2025. aastal 113 miljoni euro mahus kärpida. „ Kui Teede Tehnokeskus prognoosis, et teedevõrgu arendusvõlg jõuab 2030. aastaks ligi 2,2 miljardi euroni, siis uue eelarve valguses on seis veel hullem. Juba praegu on teede remondivõlg üle 700 miljoni euro ja see arvestus isegi ei hõlma kohalikke teid, mille olukord on kõige viletsam ja käib järjest alla,“ ütles Trei.

„Mitte ainult neljarealised teed, vaid ka kohalik teedevõrk vajab hädasti kaasajastamist. Kohalike ja kõrvalteede metsikule mahajäämusele juhtis eelmisel nädalal tähelepanu ka TTÜ logistikaprofessor Dago Antov,“ ütles Trei.

„Täna plaanitud rahastuse tase ei luba isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb veelgi, arendamisest rääkimata. Investeeringuid on riigi konkurentsivõime hoidmiseks vaja teha praegu, mitte kirjutada need kaugesse tulevikku, et siis jälle reaalselt kärpida, mis on siiani olnud tavapärane,“ ütles Trei.

Taristuehituse Liidu tegevjuhi sõnul on tänavuse aasta riigiteede säilitamine ja arendamine minimaalse programmiga kaetud, aga järgmistel aastatel kukub rahastamine kivina. „Sisuliselt tähendab see täielikku seisakut. See on murettekitav ja mõjutab negatiivselt Eesti inimeste turvalisust ja heaolu ning ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet. Tegemata jäävad erainvesteeringud nagu seda kirjeldas Ramirendi juht ning paratamatult kasvab ääremaastumine,“ ütles Trei.

„Meie naaberriikide taristu on selgelt paremas seisus. Maailma Majandusfoorumi viimase aruande kohaselt on Eesti konkurentsivõime üks nõrgemaid kohti just kehv taristu – meist on selles osas selgelt ees nii Leedu, Poola kui ka kasvõi Ungari, rääkimata Põhjamaadest. Seetõttu riik peaks praegu tulevikule mõeldes just rohkem investeerima, mitte aga vahendid külmutama,“ ütles Trei ja lisas, et kui me praegu ei tegutse, siis kahaneb Eesti konkurentsivõime iga kaotatud päevaga.

„Riigieelarve struktuurse tasakaalu mõttes on jooksvate kulutuste jälgimine kindlasti vajalik, küll aga on oluline teha ära investeeringud, mis tulevikus tagasi teenivad. Rail Baltica on tähtis, aga kui selle arvelt jäävad Eesti teed järgmise kümnendi jooksul ehitamata ja lappimata, siis on sellest kodanikele vähe kasu. Tallinnast Vilniusesse jõuame, aga Narvast Tallinna endiselt läbi suurte raskuste,“ kommenteeris Trei.

„Kuna raha on praegu soodne ning investeeringud on pikaajaliselt tegemata jäetud, siis on ainuõige aeg need ära teha – mitte lihtsalt ära kulutada, aga kasutada odavat laenuraha investeerimiseks,“ lisas Trei.

Tarmo Trei sõnul investeerivad taristusse ja teedesse praegu ka suured ja võimsad riigid, et kriisist tugevamana väljuda. „Hiljuti teatas USA president Joe Biden, et investeerib üle 1600 euro iga oma elaniku kohta transpordivõrgu kaasajastamisse. Kui Eesti panustaks elaniku kohta USA-ga sarnases mahus, siis saaks kokku enam kui 2,1 miljardit, mis tuleks koheselt uute investeeringute, töökohtade ja elukvaliteedi tõusu arvelt riigile ja inimestele tagasi,“ ütles Trei.

Baltic Horizon Fund: 2021. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS-i juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused I kvartali 2021. aasta kohta.

Kinnisvarahalduse hange
2021. aasta veebruaris algatas Fond rahvusvahelise hanke kogu portfellile kinnisvarahalduse ja raamatupidamis-teenuse pakkuja leidmiseks. Fond järgis rahvusvahelisest konkursist teavitamisel oma tegevuspoliitikat, mille kohaselt kinnisvarahaldureid valitakse iga kolme aasta tagant. Fond on saanud pakkumisi nii parimatelt rahvusvahelistelt kui ka kohalikelt ettevõtetelt ning plaanib avalikustada hanke võitja(d) ja tulevase(d) teenusepakkuja(d) selle aasta mais.

Europa ostukeskuse ümberehitus
2021. aasta alguses teatas Fond, et kavatseb 2021. aastal investeerida ligi 5 miljonit eurot Europa ostukeskuse ümberehitusse, et luua toiduala ja uuendada sisekujundust. Ostukeskus jääb kogu ümberehitusperioodi vältel avatuks.

Postimaja ja CC Plaza kompleksi laiendamine
2021. aasta I kvartalis teatas Fond, et kavatseb investeerida perioodil 2021-2024 kuni 20 miljonit eurot Postimaja ja CC Plaza laiendusprojekti, et ehitada ühendatud hoonetesse uued kaubandus- ja kontoriruumid.

S&P kinnitas krediidireitingu
12. aprillil 2021 kinnitas rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings hoolimata pandeemiast Fondile turu keskmise suurusega ettevõtete krediidireitingu MM3. Reitingu MM3 indikatiivne vaste S&P ülemaailmsel reitinguskaalal on BB+/BB. S&P Global Ratingsi analüüsi käsitlev täielik aruanne on avaldatud S&P Global Ratingsi veebilehel.

COVID-19 pandeemia mõju
2020. aasta alguses hakkas maailmas levima uus koroonaviirus (COVID-19), mis on oluliselt mõjutanud erinevate riikide, sh Balti riikide, ettevõtteid ja majandust. Viiruse levik on muutnud oluliselt Fondi tegevuskeskkonda ja avaldanud negatiivset mõju Fondi 2020. ja 2021. aasta majandustulemustele.

2020. aasta lõpus algas Balti riikides teine lukustamisperiood, mil valitsused kehtestasid elanikele ja ettevõtetele koroonaviiruse leviku tõkestamiseks karme piiranguid. Ostukeskused pandi teatud ajaks kinni. Avatuks jäid vaid esmavajalikud müügikohad (toidukauplused ja apteegid). Selle aruande avalikustamise ajal hakkab olukord kõigis kolmes riigis tasapisi stabiliseeruma. Leedu tühistas ostukeskustele kehtestatud piirangud alates 19. aprillist 2021. Läti ja Eesti peaksid seda tegema 2021. aasta II kvartali I pooles.

Fondi 2021. aasta I kvartali majandusnäitajaid mõjutasid viirusepuhangust tingitud piirangud, mis avaldasid mõju rentnike finantstulemustele, ja pandeemia tõttu rentnikele tehtud soodustused. Hästi hajutatud portfell peaks aga võimaldama Fondil COVID-19 mõju piirata ja jätkuvalt kogu aasta vältel korralikke konsolideeritud majandustulemusi saavutada. Fondi tegevustulemused peaksid paranema, kui karmid piirangud kõigis Balti riikides tühistatakse.

Oma finantsseisundi tugevdamiseks on Fond otsustanud jätta ligi 5,1 miljoni euro ulatuses jaotuskõlblikku rahavoogu välja maksmata. Fondivalitseja on veendunud, et kvartaalsete väljamaksete vähendamine COVID-19 esimese puhangu ajal ning seeläbi Fondi finantsseisundi kaitsmine ja tugevdamine on nii Fondi kui ka osakuomanike huvides. Juhtkond jälgib tähelepanelikult pandeemia majandusmõju ja hindab tulevasi väljamaksetasemeid järgnevate perioodide majandustulemuste alusel ümber.

Kokkuvõttes võib öelda, et Balti riikides COVID-19 tõttu kehtinud liikumispiirangud mõjutasid peamiselt Fondi kesklinnas asuvaid ostu- ja meelelahutuskeskusi. Keskses äripiirkonnas asuvate kinnisvarainvesteeringute (Postimaja, Europa ja Galerija Centrsi) renditulu moodustas 19,1% Fondi portfelli 2021. aasta I kvartali puhtast renditulust.

Väljamaksed 2020. aasta IV kvartali ja 2021. aasta I kvartali tulemuste eest
Kehtestatud piirangute ja suurenenud turu ebakindluse tõttu otsustas Fond 4. veebruaril 2021 konservatiivsemat lähenemist kasutada ja kuulutas osakuomanikele 2020. aasta IV kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 316 tuhat eurot (0,011 eurot osaku kohta). See teeb 2020. aasta IV kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 0,93%.

Kehtestatud piirangute ja suurenenud turu ebakindluse tõttu otsustas Fond 29. aprillil 2021 konservatiivsemat lähenemist kasutada ja kuulutas osakuomanikele 2021. aasta I kvartali tulemuste eest välja rahalise väljamakse kogusummas 1 316 tuhat eurot (0,011 eurot osaku kohta). See teeb 2021. aasta I kvartali kaalutud keskmise puhasväärtuse tootluseks 0,96%.

Turul valitseva ebakindluse tõttu otsustas Fond teha 2020. ja 2021. aastal vähendatud väljamakseid ja jätta 5,1 miljoni euro ulatuses jaotuskõlblikku rahavoogu välja maksmata. Fondivalitseja jälgib tähelepanelikult pandeemia majanduslikku mõju ja hindab tulevasi väljamaksetasemeid järgnevate perioodide majandustulemuste alusel ümber.

Väljamakse tegemise võime arvutamise valem

Tuhandetes eurodes I kv 2020 II kv 2020 III kv 2020 IV kv 2020 I kv 2021  
(+) Puhas renditulu 5 772 4 618 4 799 4 745 4 173
(-) Fondi halduskulud -889 -634 -682 -713 -745
(-) Välised intressikulud -1 331 -1 327 -1 327 -1 362 -1 346
(-) Kapitalikulud1 -95 -97 -230 -131 -79
(+) Tagasi lisatud noteerimisega seotud kulud 39 29 114 85
(+) Tagasi lisatud omandamisega seotud kulud 26 31
Genereeritud neto rahavoog (GNR) 3 496 2 589 2 674 2 650 2 034  
             
GNR kaalutud osaku kohta (eurodes) 0,031 0,023 0,024 0,022 0,017  
12 kuu jooksev GNR tootlus(%) 11,5% 9,6% 9,4% 8,6% 7,4%  
             
Väljakuulutatud väljamaksed 1 701 1 701 3 111 1 316  1 316  
Väljakuulutatud väljamaksed osaku kohta(eurodes) 0,015 0,015 0,026 0,011 0,011  
12 kuu jooksev dividenditootlus(%) 9,6% 7,2% 7,5% 5,8% 5,4%  
  1. Tabelis on esitatud kvartali tegelik kapitalikulu. Osakuomanikele tulevikus tehtavate väljamaksete aluseks on eelarvestatud aastane kapitalikulu, mis on kvartalite vahel võrdselt ära jaotatud. See vähendab osakuomanikele tehtavate rahaliste väljamaksete kvartaalset volatiilsust.
  2. 12 kuu jooksva GNR-i tootluse ja dividenditootluse aluseks on osaku turuhind vastava kvartali lõpu seisuga (2021. aasta I kvartali osaku turuhind on esitatud seisuga 31. märts 2021).
  3. Väljamaksele õigust omavate osakute arvu alusel.

Puhaskasum ja puhas renditulu
2021. aasta I kvartali puhas renditulu jagunes segmentide vahel järgmiselt: büroo 65,3% (I kv 2020: 49,2%), kaubandus 31,0% (I kv 2020: 46,2%) ja vaba aeg 3,7% (I kv 2020: 4,6%). Keskses äripiirkonnas asuvate kinnisvarainvesteeringute (Postimaja, Europa ja Galerija Centrsi) renditulu moodustas 19,1% Fondi portfelli 2021. aasta I kvartali puhtast renditulust. Elurajoonides asuvate ostukeskuste 2021. aasta I kvartali puhas renditulu moodustas 11,9%.

2021. aasta l kvartalis teenis kontsern 4,2 miljonit eurot puhast renditulu, mida on 27,7% vähem kui eelmisel aastal (I kv 2020: 5,8 miljonit eurot). Puhas renditulu kahanes pandeemia ajal rentnikele tehtud rendisoodustuste tõttu.

Kontserni 2021. aasta I kvartali puhaskasum oli 1,9 miljonit eurot (I kv 2020: 3,4 miljonit eurot). 2021. aasta I kvartali tulemile avaldasid olulist mõju kinnisvarainvesteeringute nõrgemad majandustulemused. Puhta renditulu languse negatiivset mõju aitas osaliselt leevendada halduskulude vähenemine. 2021. aasta I kvartali kasum osaku kohta oli 0,02 eurot (I kv 2020: 0,03 eurot).

Portfelli EPRA võrreldav puhas renditulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 27,7% peamiselt kaubandus- ja vaba aja segmendi nõrgemate tulemuste tõttu. Vähenemist tasakaalustasid osaliselt suhteliselt stabiilsed tulemused büroo segmendis, mis jäi Balti riikides kehtinud liikumispiirangutest peaaegu mõjutamata.

Fondi 2021. aasta I kvartali puhas renditulu jagunes riikide vahel järgmiselt: Läti 34,8% (I kv 2020: 39,9%), Leedu 37,9% (I kv 2020: 34,6%) ja Eesti 27,3% (I kv 2020: 25,5%).

Varade brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)
Fondi varade brutoväärtus kasvas 2020. aasta IV kvartali lõpuga võrreldes 0,1%, tõustes 2021. aasta I kvartali lõpuks 356,0 miljoni euroni (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Kasv tulenes peamiselt Meraki büroohoone arendusprojektiga seotud kapitaliinvesteeringutest. Fond kavatseb Meraki büroohoone ehitust 2021. aastal jätkata. Fondivalitseja jälgib pandeemia majandusmõju ja tagab piisava likviidsustaseme ehituse ajal.

Varade puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)
Fondi varade puhasväärtus suurenes ja oli 2021. aasta I kvartali lõpu seisuga 137,1 miljonit eurot (31. detsember 2020: 136,3 miljonit eurot). Kvartali positiivseid tegevustulemusi ja rahavoo riskimaandamise reservi positiivset muutust summas 0,2 miljonit eurot tasakaalustas osakuomanikele tehtud väljamakse summas 1,3 miljonit eurot. Seisuga 31. märts 2021 oli osaku puhasväärtus IFRS kohaselt 1,1460 eurot (31. detsember 2020: 1,1395 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 1,2284 eurot (31. detsember 2020: 1,2219 eurot) osaku kohta. EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 1,1492 eurot (31. detsember 2020: 1,1435 eurot) osaku kohta.

Kinnisvarainvesteeringud
Baltic Horizon fondi portfelli kuulub 15 Balti riikide pealinnades asuvat rahavooga kinnisvarainvesteeringut ja üks lõpetamata kinnisvarainvesteering Meraki maatükil. 2021. aasta I kvartali lõpus oli Fondi portfelli õiglane väärtus 341,2 miljonit eurot (31. detsember 2020: 340,0 miljonit eurot) ja renditavat netopinda oli kokku 153 351 ruutmeetrit. 2021. aasta I kvartalis investeeris kontsern 0,2 miljonit eurot olemasolevasse kinnisvarainvesteeringute portfelli ja 1,1 miljonit eurot Meraki arendusprojekti.

Intressikandvad laenukohustised ja võlakirjad
Intressikandvad laenud ja võlakirjad (ei sisalda rendikohustisi) püsisid 2020. aasta lõpuga sarnasel tasemel ja moodustasid 205,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 205,6 miljonit eurot). Pangalaenukohustised vähenesid pisut graafikujärgse laenuamortisatsiooni tõttu. Aastane laenuamortisatsioon moodustab 0,2% kogu tasumata laenujäägist.

Eritingimused võlakirjade puhul

Eritingimus Nõue Suhtarv
31.03.2020
Suhtarv
30.06.2020
Suhtarv
30.09.2020
Suhtarv
31.12.2020
Suhtarv
31.03.2021
Omakapitali suhe >25.0%1/35,0% 42,4% 40,0% 40,2% 40,3% 40,3%
Võlateeninduse kattekordaja > 1,20 3,35 3,30 3,16 3,05 2,71
  1. 28. juulil 2020 otsustasid võlakirjaomanikud kirjaliku hääletusprotsessi teel ajutiselt alandada omakapitali suhtarvule kehtestatud piirmäära tasemele 25% või kõrgem. See kehtib 31. juulini 2021.

Rahavood
2021. aasta I kvartali äritegevuse rahavoog oli positiivne summas 2,8 miljonit eurot (I kv 2020: positiivne summas 4,3 miljonit eurot). Investeerimistegevuse rahavoog oli olemasolevatesse kinnisvarainvesteeringutesse tehtud täiendavate investeeringute ja Meraki arendusprojekti tehtud investeeringute tõttu negatiivne summas 1,6 miljonit eurot (I kv 2020: negatiivne summas 0,1 miljonit eurot). Finantseerimistegevuse rahavoog oli negatiivne summas 2,8 miljonit eurot (I kv 2020: positiivne summas 4,6 miljonit eurot). 2021. aasta l kvartalis tegi Fond rahalise väljamakse summas 1,3 miljonit eurot ja maksis pangalaenudelt ja võlakirjadelt regulaarseid intresse. 2021. aasta I kvartali lõpus oli Fondil raha ja raha ekvivalente summas 11,8 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab piisavat likviidsust ja finantspaindlikkust.

Peamised kasumi näitajad

Tuhandetes eurodes         I kv 2021 I kv 2020 Muutus (%)
Puhas renditulu         4 173 5 772 -27,7%
Halduskulud -745 -889 -16,2%
Muu äritulu 8 -100,0%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum -4 -4
Ärikasum         3 424 4 887 -29,9%
Finantstulud ja -kulud (neto) -1 390 -1 376 1,0%
Maksueelne kasum       2 034 3 511 -42,1%
Tulumaks -129 -157 -17,8%
Perioodi puhaskasum       1 905 3 354 -43,2%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 119 635 429 113 387 525 5,5%
Kasum osaku kohta (eurodes)       0,02 0,03 -33,3%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes       31.03.2021 31.12.2020 Muutus (%)
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 334 699 334 518 0,1%
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud 6 537 5 474 19,4%
Varade brutoväärtus (GAV)     355 985 355 602 0,1%
Intressikandvad laenud ja võlakirjad 205 551 205 604 0,0%
Kohustised kokku       218 880 219 281 -0,2%
IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)     137 105 136 321 0,6%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)     146 961 146 180 0,5%
Ringluses olevate osakute arv 119 635 429 119 635 429
Osaku puhasväärtus – IFRS (eurodes) 1,1460 1,1395 0,6%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes) 1,2284 1,2219 0,5%
Laenu tagatuse suhtarv (%) 60,2% 60,5%
Keskmine sisemine intressimäär (%) 2,6% 2,6%


Kinnisvarainvesteeringute tulemused

Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2021. aasta l kvartalis 94,1% (IV kv 2020: 94,5%). Seisuga 31. märts 2021 oli täitumus 94,1% (31. detsember 2020: 94,3%). Kaubandussegmendis täitumus vähenes, sest Europa, Sky ja Galerija Centrsi vakants pisut suurenes. Täitumuse muutuse mõju aitas osaliselt vähendada Pirita ostukeskus, mille renditavast netopinnast anti rendile ligi 4%. Büroosegmendi täitumuse määrad on jätkuvalt tugevad ja 2021. aasta I kvartalis ei muutunud. Keskmine otsene tootlus oli 2021. aasta l kvartalis 4,8% (IV kv 2020: 5,5%) ja esmane puhastootlus 5,0% (IV kv 2020: 5,6%). Vähenemise peamisteks põhjusteks olid valitsuste kehtestatud liikumispiirangud ja rendisoodustused, mida Fond tegi rentnikele, kelle tegevust piirangud mõjutasid. Portfelli keskmine rendihind oli 2021. aasta l kvartalis 10,6 eurot ruutmeetri kohta.

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2021

Kinnisvarainvesteering Segment Õiglane väärtus1
(tuhandetes eurodes)
Renditav netopind
(m2)
Otsene tootlus
I kv 20212
Esmane puhas-tootlus
I kv 20213
Täitumuse määr
Vilnius, Leedu
Duetto I Büroo 16 419 8 587 8,0% 7,3% 100,0%
Duetto II Büroo 18 765 8 674 7,4% 7,3% 100,0%
Europa ostukeskus Kaubandus 38 852 16 856 3,0% 2,9% 88,8%
Domus Pro ostukeskus Kaubandus 16 142 11 247 6,1% 5,9% 99,8%
Domus Pro ärikeskus Büroo 7 590 4 831 7,6% 6,5% 100,0%
North Star ärikeskus Büroo 19 135 10 550 5,7% 6,2% 86,3%
Meraki arendus 6 537
Vilniuses kokku   123 440 60 745 5,6% 5,4% 94,5%
Riia, Läti  
Upmalas Biroji bürookompleks Büroo 23 478 10 459 7,3% 7,4% 100,0%
Vainodes I Büroo 19 970 8 052 6,7% 7,2% 100,0%
LNK Centre Büroo 16 063 7 453 6,3% 6,7% 100,0%
Sky ostukeskus Kaubandus 4 970 3 254 8,5% 8,6% 96,7%
Galerija Centrs Kaubandus 67 447 20 022 1,5% 1,7% 83,2%
Riias kokku   131 928 49 240 4,1% 4,4% 92,9%
Tallinn, Eesti  
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 29 836 9 145 2,6% 3,1% 95,6%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 14 170 8 664 5,2% 4,3% 100,0%
G4S-i peahoone Büroo 16 161 9 179 8,0% 7,7% 100,0%
Lincona Büroo 16 121 10 870 7,3% 7,1% 90,3%
Pirita ostukeskus Kaubandus 9 580 5 508 4,9% 6,4% 85,8%
Tallinnas kokku   85 868 43 366 5,0% 5,3% 94,8%
Portfell kokku   341 236 153 351 4,8% 5,0% 94,1%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2020 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
  2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
  3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes     01.01.2021-
31.03.2021
01.01.2020-
31.03.2020
 
Renditulu 4 677 6 209
Teenustasutulu 1 217 1 356
Renditegevuse kulud -1 721 -1 793
Puhas renditulu     4 173 5 772
Halduskulud -745 -889
Muu äritulu 8
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum/kasum   -4 -4
Ärikasum     3 424 4 887
Finantstulud 1
Finantskulud -1 390 -1 377
Finantstulud ja -kulud kokku     -1 390 -1 376
         
Maksueelne kasum     2 034 3 511
Tulumaks -129 -157
Perioodi kasum     1 905 3 354
 
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum/-kahjum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum 210 -178
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks -15 13
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku     195 -165
   
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku     2 100 3 189
         
Tava- ja lahustatud kahjum/kasum osaku kohta (eurodes)                   0,02               0,03

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes 31.03.2021 31.12.2020
     
Põhivarad    
Kinnisvarainvesteeringud 334 699 334 518
Lõpetamata kinnisvarainvesteeringud 6 537 5 474
Materiaalsed põhivarad 3 2
Muud põhivarad 23 22
Põhivarad kokku 341 262 340 016
Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 2 525 1 901
Ettemaksed 408 352
Raha ja raha ekvivalendid 11 790 13 333
Käibevarad kokku 14 723 15 586
Varad kokku 355 985 355 602
Omakapital
Sissemakstud kapital 145 200 145 200
Rahavoogude riskimaandamise reserv -1 466 -1 661
Jaotamata kasum -6 629 -7 218
Omakapital kokku 137 105 136 321
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 169 816 195 670
Edasilükkunud tulumaksukohustised 6 152 6 009
Tuletisinstrumendid 1 493 1 736
Muud pikaajalised kohustised 1 040 1 026
Pikaajalised kohustised kokku 178 501 204 441
Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised 36 019 10 222
Võlad tarnijatele ja muud võlad 3 335 3 640
Tulumaksukohustis 1
Tuletisinstrumendid 60 27
Muud lühiajalised kohustised 965 950
Lühiajalised kohustised kokku 40 379 14 840
Kohustised kokku 218 880 219 281
Omakapital ja kohustised kokku 355 985 355 602

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:

Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail: tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS. Avaldamine: GlobeNewswire, Nasdaq Tallinn, Nasdaq Stockholm, www.baltichorizon.com

Käesolev teade sisaldab informatsiooni, mille Fondivalitseja on kohustatud avaldama Euroopa Liidu turukuritarvituse määruse kohaselt. Informatsioon esitati avaldamiseks 06.05.2021 kell 19:35 Eesti aja järgi ülalmainitud avaldamiskanalite esindajatele.

Baltic Horizon Fondi osakuomanike üldkoosolek ja sellega seonduv muudatus finantskalendris: teade investoritele

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kutsub Baltic Horizon Fondi osakuomanikke osakuomanike korralisele üldkoosolekule, mis toimub 1.juunil 2021.a algusega kell 14.00. Koosolek toimub Northern Horizon Capital AS kontoris asukohaga Tornimäe 2, 24.korrus, 10145 Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 13:00 (GMT+3, kohaliku Eesti aja järgi).

Üldkoosoleku toimumise ajast tulenevalt tehakse muudatus ka Baltic Horizon Fondi finantskalendris, kuna koosolek toimub algselt planeeritud 2. juuni asemel 1. juunil. Uuendatud finantskalender on kättesaadav Baltic Horizon Fondi koduleheküljel.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 10.4 ja 10.6 ja investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 119,635,429.

Seoses koroonaviiruse pandeemia suure levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese levikuga soovitab Northern Horizon Capital AS tungivalt osakuomanikel üldkoosolekust füüsiliselt osa mitte võtta.

Lisaks pakume üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 1.juunil 2021.a kell 14.00. Veebiseminar toimub inglise keeles.

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu:

https://attendee.gotowebinar.com/register/4830540924154742031

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Kui osalete veebiseminaril esimest korda, palutakse teil alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser, mille kaudu on võimalik veebiseminari kuulata. Registreerimine lõpeb 1.juunil 2021.a kell 12.00 (Eesti aja järgi).

Osalejatele saadetakse tund enne veebiseminari algust meeldetuletuseks e-mail. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Päevakord

  1. Baltic Horizon Fondi 2020.a auditeeritud majandusaasta aruande ning 2021.a I kvartali vahearuande ülevaade.

Palume osakuomanikel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile Tarmo.Karotam@nh-cap.com hiljemalt 25. mail 2021.a. Northern Horizon Capital AS vastab küsimustele ja märkustele esimesel võimalusel kuid hiljemalt üldkoosoleku ajal.

Õigus üldkoosolekul osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud osakuomanik, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 21. mai 2021.a Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosolekul sujuva registreerimise protsessi toimimise huvides palume osakuomanikel, kes hoiavad osakuid enda nimel, teavitada oma üldkoosolekul osalemise soovist e-maili aadressile bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 25.mail 2021.a. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist üldkoosolekul.

Juhised Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanikele

Palume osakuomanikel teavitada oma üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil bhfmeeting@nh-cap.com hiljemalt 25.mail 2021.a kell 16.00 Eesti aja järgi. Teavitus peab sisaldama investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista ka osakuomaniku enda osalemist Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume osakuomanikel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisaks nr 1 on volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile bhfmeeting@nh-cap.com koos teavitusega soovist üldkoosolekul osaleda. Juhul kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui osakuomanik on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad osakuomaniku esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Northern Horizon Capital AS kasutab volikirjade ja Nasdaq CSD SE poolt peetava osakuomanike registri ning Euroclear Sweden AB, Rootsi süsteemis registreeritud osakute omanike kohta kogutud teavet osakuomanike Üldkoosolekule registreerimiseks.

Lisa 1:

1. Volikirja näidis üldkoosolekul osakuomanike õiguste teostamiseks (eesti keeles)
2. Volikirja näidis üldkoosolekul osakuomanike õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Eesti Pank: Toidu kallinemine hakkab hinnakasvu kiirendama

Eesti PankTarbijahindade aastakasv kiirenes aprillis 1,9 protsendini, üle poole hinnatõusust põhjustasid energiahinnad. Eesti üldine hinnatase on nüüd sama kõrge kui 2019. aasta suvel.

Tänavuse pikalt kestnud külma tõttu kallines elekter aastaga 20 protsenti. Teenuste hulgas kallinesid enim meditsiiniteenused ja sotsiaalhoolekanne, kuid turismiteenuste hinnad püsisid koroonakriisi tõttu madalseisus. Tarbekaupade hinnakasvu on viimastel kuudel hakanud vedama autode (peamiselt kasutatud autode) kallinemine, mille hinnatõus oli aastaga 4,4 protsenti. Seda tasakaalustas riiete ja jalatsite ebatavaliselt järsk odavnemine (aastavõrdluses -3,4%).

Kuigi toiduainete tarbijahinnad on tänavu püsinud mulluse taseme läheduses, siis peagi jõuavad maailmaturu kõrgemad toormehinnad ka tarbijahindadesse. Toidutoormete kallinemist põhjustavad muu hulgas tarbimise kasv Aasia riikides ja koroonakriisi peatse lõppemise ootus. Veel märtsis olid Eesti toiduainete tootjahinnad (s.o toidutööstuse väljamüügihinnad) 1,2% odavamad kui eelmisel aastal.

Toiduainete eesootavat hinnatõusu võib mõnevõrra pidurdada see, et toiduainete hinnatase on Eestis juba pea sama kõrge kui teistes Euroopa riikides (2019. aastal 97% EU28 keskmisest). Lihatooted on meil veel natuke odavamad, kuid osad piimatooted juba kallimad. Hinnatõusu võib pidurdada ka Lidl kaubandusketi tulek Eesti turule. Eelmisel kümnendil põhjustas toiduainete tarbijahindade kiiret kasvu alkoholi- ja tubakaaktsiiside tõus, kuid edaspidi on aktsiisitõusud tõenäoliselt väiksemad. Hinnakasvu jätkumisse panustab samas tihe kaubavahetus Soomega, kus toiduainete hinnatase on ligi 20% kõrgem kui EL riikides keskmiselt.

Eesti Panga kõneisikute pildid on Eesti Panga fotopangas.

Märtsis oli turiste taas mullusest vähem

StatistikaametStatistikaameti andmetel kasutas märtsis majutusettevõtete teenuseid 51 000 turisti, mis on 43% vähem kui aasta varem samas kuus. Kahanes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Majutusettevõtetes peatus 9000 välisturisti, kes veetsid seal 32 000 ööd. Välisturiste oli 81% ja nende ööbimisi 66% vähem kui eelmise aasta märtsis. Eestisse saabus Venemaalt 93%, Soomest 92% ja Lätist 71% vähem külastajaid. Suurem osa välisturiste eelistas ööbida Harju maakonnas, millele järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond.

Vaata ka turismi, majutuse ja toitlustuse valdkonnalehte ja turisminduse juhtimislauda.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi kuumuutust mõjutas aprillis enim toit

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,4% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,9%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 1,0% ja teenused 3,3% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit mulluse aprilliga võrreldes enim transpordiga seotud hinnamuutused. „Bensiin oli 13,5% kallim ja diislikütus 1,6% odavam, sõiduvahendid kallinesid 6,1%, millest põhiosa andis kasutatud autode ning ka jalgrataste kallinemine,“ täpsustas Trasanov.

Suurem mõju indeksi muutusele oli veel kodudesse jõudnud elektri 20,3% hinnatõusul. Toidukaupadest kallines möödunud aasta aprilliga võrreldes enim värske kala (16,3%), värske köögivili (16%), muud jahusegud (13,9%) ja väikelastetoit (11,7%) ning odavnes kartul (25,6%).

Haridus- ja lasteasutuste indeksi tõus on tingitud lasteaia kohatasu soodustuste erinevast rakendamisest kohalike omavalitsuste poolt.

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 1,9% möödunud aasta veebruaris, mil see oli 2,0%.

Märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit peamiselt toidu kallinemine. Värske köögivili kallines 8,1%, liha ja lihatooted 1,3%, värske puuvili 2,4% ning värske kala 9,3%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2021
Kaubagrupp Aprill 2020 –
aprill 2021, %

Märts 2021 –
aprill 2021, %

KOKKU 1,9 0,4
Toit ja mittealkohoolsed joogid 0,4 1,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas 1,1 -0,2
Riietus ja jalatsid -3,4 -0,7
Eluase 3,6 0,2
Majapidamine -0,6 0,5
Tervishoid 4,0 -0,1
Transport 6,5 -0,1
Side -2,8 -0,1
Vaba aeg 2,9 0,5
Haridus ja lasteasutused 14,3 -4,6
Söömine väljaspool kodu, majutus -0,6 1,1
Mitmesugused kaubad ja teenused 1,2 0,3

Vaata ka tarbijahinnaindeksi kalkulaatorit ja hindade valdkonnalehte.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Uute korterite pakkumiste arv, müük ja hinnad: kas see info on sulle vajalik?

Tõnu ToomparkKas vajad infot, mis toimub uute korterite sektoris? Kas sind huvitab konkurentsiolukord, pakkumisel olevate korterite arv, müügitempod või üldisemad korterituru arengud? Kas tahad teada, kuidas liiguvad hinnad või kas pakkumiste arv suureneb või väheneb? Kas soovid prognoose, mis võiksid olla turu edasised arengud?

Koondan regulaarselt kokku detailset elamispindade uusarenduste turu info. See annab hea võimaluse saada konkreetne pilt, milliseid projekte arendatakse ja kirjeldada neid projekte selliselt, et see annab võimaluse praktiliste otsuste langetamiseks.

  • Näiteks saab arenduskrunti ostes hinnata, milline on konkurentsisituatsioon.
  • Lisaks saab info baasilt anda konkreetsed nõuanded arendusprojekti planeerimise faasis otsustamaks, kui suuri kortereid ehitada.
  • Või siis korterite müüki panemise faasis, kus tuleb teha detailne võrdlus konkurentidega.

Arendusturu info on kasulik kinnisvaraarendajatele, finantseerijatele, vahendajatele, ehitajatele ja teistele, kes ses sektoris tööd teevad.

Olen aastate jooksul välja töötanud aruandevormid, mis annavad optimaalse usaldusväärse aluse arenduse otsuste tegemiseks. Suudan pakkuda elamispindade turu detailse hetkeolukorra kirjelduse kui aastatepikkuseid aegridasid kõikide Tallinna arendusprojektide kohta.

Kas soovid asjast lähemalt rääkida? Võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Baltic Horizon Fund General Meeting and related change in Financial Calendar – Notice to investors

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS invites Baltic Horizon Fund unit-holders to attend an annual General Meeting on 1 June 2021 at 14:00 (GMT+3, local Estonian time) at the office of Northern Horizon Capital AS at Tornimäe 2, 24th floor, 10145 Tallinn, Estonia. Registration for the meeting will begin at 13:00.

The time of the AGM also results to a change in the financial calendar of Baltic Horizon Fund, as the AGM will be held on 1 June instead of previously announced 2 June. Updated financial calendar is available on Baltic Horizon Fund webpage.

The meeting is convened in accordance with sections 10.4 and 10.6 of the Rules of Baltic Horizon Fund and section 47-1 of the Investment Funds Act of Estonia.

The total number of units and votes in Baltic Horizon Fund amounts to 119,635,429.

Considering the pandemic spread of the coronavirus around the world and its spread in Estonia Northern Horizon Capital AS strongly recommends unit-holders not to participate in the meeting physically.

Unit-holders may also join the webinar to view the annual general meeting online on 1 June 2021 at 14:00. The webinar will be held in English.

To join the webinar, please register via the following link:

https://attendee.gotowebinar.com/register/4830540924154742031

You will be provided with the webinar link and instructions how to join successfully. When joining the webinar for the first time, you will be asked to download the plug-in. In case plug-in can’t be downloaded, a web browser which enables attending the webinar, opens automatically. The registration is open until 1 June 2021 at 12:00 PM (Estonian time).

Registered participants will receive a reminder e-mail one hour prior to the webinar. The webinar will be recorded and available online for everyone at the company’s website on www.baltichorizon.com.

Agenda

  1. Presentation of the FY2020 audited annual report of Baltic Horizon Fund, and interim report of Q1 2021.

Unit-holders are invited to send questions and comments on the agenda to the fund manager at Tarmo.Karotam@nh-cap.com by 25 May 2021. Northern Horizon Capital AS will respond to these questions and comments as soon as possible but no later than at the meeting itself.

Participation – requirements and notice

Investors who are entered in the Baltic Horizon Fund registry of unit-holders maintained by Nasdaq CSD SE ten days before the date of the General Meeting, i.e. at the end of business of Nasdaq CSD SE on 21 May 2021, are entitled to participate in the meeting.

In order to facilitate the registration process, Investors whose units are registered in their own name are invited to provide notice of their attendance by 25 May 2021 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable, attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the unit-holder of the right to participate at the meeting.

Instructions to holders of Baltic Horizon Fund units registered with Euroclear Sweden AB in Sweden

Notice of participation should be sent by 16:00 EET on 25 May 2021 to bhfmeeting@nh-cap.com. Notice should include name, personal identification number (or the registration number of the legal person), address, number of units represented and, if applicable, attendance of any representatives, along with the name and personal identification number of the representatives. The attendance of a representative does not deprive the unit-holder of the right to participate at the meeting.

Representation under a power of attorney

Unit-holders whose representatives are acting under a power of attorney are requested to prepare a written power of attorney for the representative in Estonian or English (templates can be found at Annex 1).

A copy of the executed power of attorney should be sent to bhfmeeting@nh-cap.com together with the notice of participation. In case the power of attorney is issued by a legal person, a certified copy of the registration certificate (or equivalent certificate of authority) shall be also submitted together with, as applicable, the documents certifying the authority of the representative in case the power of attorney is signed by a person under a power of attorney.

Baltic Horizon Fund is registered in Estonia, which means that any power of attorney (or any certified copy of the registration certificate of a legal person) issued in a foreign country should be notarised and accompanied by an apostille. The apostille requirement applies, for example, to powers of attorney issued and notarised in Sweden or Finland.

Instructions for the day of the General Meeting

We kindly ask Investors to bring a personal identification document, and for their representatives also to present the original written power of attorney in English or Estonian. In case the unit-holder is a legal person, documentation in Estonian or English language certifying the authority of the unit-holder’s representative or the signatory of the power of attorney will be also requested.

Data collected by Northern Horizon Capital AS from powers of attorney, the unitholders registry maintained by Nasdaq CSD SE, and the list of holders of units registered in the Euroclear Sweden AB system will be used for the purpose of registration.

Annex 1:

Form of power of attorney to appoint a representative for the General Meeting (in Estonian)

Form of power of attorney to appoint a representative for the General Meeting (in English)

Priidu Pärna Postimehes: las omandireformi haavad armistuvad

Eesti Omanike Keskliit / EOKLViimasel ajal kõnelevad poliitikud oma erakonnaga meedia vahendusel sooviga võimendada sõnumit avalikkuse ees ja survestada partei juhte. Selle rohtunud raja on avastanud ka üürnike liidu juhatuse liige Heimar Lenk, kes hoiatab võimul olevat Keskerakonda eesootavatest valimistest ja 70 000 sundüürniku võimalikust ära jooksvast häälest (PM, 29.04)    
  • Omandireformi lõppanalüüs on ühele grupile kahju hüvitamise raport
  • Raport ei kajasta piisavalt reformi mõju ja tagajärgi omanikele
  • Omanikel tuli võtta vastutus amortiseerunud majade korrashoiu ja uuendamise eest
Pikaajalisel opositsiooniparteil on tõesti olnud mugav valimiste abil jagada lubadusi sundüürnike ülekohtu hüvitamiseks riigi poolt. Võimul olles on äraaetud ratsu justkui ununenud. Tegelikult loodi Jüri Ratase valitsuse ajal laiapõhine valitsuskomisjon, mis asus omandireformi lahtisi otsi kokku sõlmima ning otsustas, et 30 aastaga saavutatud omandireformi tulem vajab põhjalikku analüüsi ja teadmispõhist lähenemist. Teadmispõhisemaks ja rahumeelsemaks on muutunud ka Lengi sõnum – veel mõne aasta eest nimetas ta Postimehes sundüürnikke sundküüditatuteks, varade tagastamist varastamiseks ja omandireformi vaidlusi lahendavaid kohtuid poliitilise ülesande täitjateks.
Omandireformi lõppanalüüsi koostamise ülesande sai Tallinna Ülikooli meeskond. Nagu kõneleb analüüsi pealkiri «Omandireformi sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud», oli selle eesmärk käsitleda omandireformi tervikuna. Siiski on sellest kujunenud eelkõige ühele reformi tormilainetes loksutada saanud ühiskonnagrupile tekitatud kahju hindamise, põhjendamise ja hüvitamise raport. Teisi omandireformi sihtrühmi ei kaasatud ja tulemusi tutvustati üksnes üürnike ühendusele. Lenk väidab teadlastele tuginedes, et omandireform on olemuselt ülekohtune, 30 aastat hiljem tuleb reformi haavadele soola raputada ning riigieelarvest hüvitist maksma hakata. Mismoodi ülekohut hinnata ning kui kalliks ja keeruliseks läheb see ühiskonnale, täpsemalt ei selgu. Lenk toob võrdluseks õigusjärgsetele omanikele tasutud kompensatsioonisumma, mis tema hinnangul ulatub 540 miljoni euroni. Ta jätab mainimata, et omanikele tasuti hüvitist mitte eurodes, vaid EVPdes.
Teadlaste raport ei kajasta piisavalt omandireformi mõju ja tagajärgi õigusjärgsetele omanikele, kellele riik andis tagasi maa ja nõukogude korra lagastatud majad. Tuhkatriinudest nüüd taas printsessideks saanud hooned polnud uut värvi näinud aastakümneid, katused ja tehnosüsteemid olid kokku kukkumas majavalitsuste aastatepikkuse remondivõla ja defitsiidi tõttu. Omanikel tuli võtta vastutus amortiseerunud majade korrashoiu ja uuendamise eest tingimustes, kus laenu ei antud, riik toetusi ei jaganud, üürihinnad olid külmutatud ja omavalitsuste kontrolli all.

Kas omandireformi ülekohus on ka see, et vara tagasi saanud omanikele ei hüvitatud eraomandi ebaseaduslikku kasutamist 50 okupatsiooniaasta jooksul? Kas omandireformi ülekohus on see, et Eesti riik ei tagastanud hulka hooneid, mida kasutati avalikes huvides ja mille eest maksti puuraha erastamisväärtpaberite näol? Kas omandireformi ülekohus on see, et Tallinna linn tegi kõik, et Saksamaale ümberasunud kodanikele vara mitte tagastada ja keeldub tagastamast Mustpeade maja vennaskonnale, kelle nõudeõigust on kohtulikult kontrollitud?

Kas pole küüniline jutustada mustpeade abil linna ajalugu, eitades samal ajal vennaskonna õigust ajaloolisele kodule. Kes suudab mõelda selle ülekohtu ja valu suurusele, mida pidid taluma kümned tuhanded, kes viidi Siberisse selle tõttu, et nad olid head peremehed ja eraomanikud või kes olid sunnitud vara jätma, et sõja jalust põgeneda. Paljud surid, külmalt maalt naasnud olid ühiskonna põlu all ega võinud sageli naasta kodukohta ning nende kodu olid hõivanud uus avangard ja parteinomenklatuur.

Kui Eesti Vabariik taastati 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel, ei saa keegi kahtluse alla seada omandiõiguse taastamist omandireformi käigus õigusliku järjepidevuse alusel. Eraomand on ühiskonna vundament. Kuidas saaks 103-aastase riigi juht tunnistada, et ca 11 000 maja tagastamine õigusliku järjepidevuse alusel oli viga. Riik saaks paluda andestust ja mõistmist. Muide, otsuse omandiõiguse taastamisest järjepidevuse alusel tegi EV Ülemnõukogu 19. detsembril 1990, kui Eesti peaminister oli Edgar Savisaar!

Üürilepingud jätkusid ka pärast majade tagastamist riigi kehtestatud erireeglite alusel – kedagi ei tohtinud heast peast kodust välja tõsta või üüri ülemääraselt tõsta. Nagu igas õigusriigis, valvab õigussuhete järgimise ja seaduste põhiseaduspärasuse üle kohus. Eesti kohtusüsteem pole tuvastanud omandireformi aluste seaduse põhiseadusele mittevastavust sundüürnike erastamisõiguse kaotuse osas. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga liitumisel tegi riik reservatsiooni, et laiaulatusliku omandireformi puhul ei pruugi olla võimalik järgida kõiki konventsiooni põhimõtteid.

Tõesti, tagastatud majade üürnikud ei saanud eluruume soodsalt erastada ja inimlik on mõista nende segadust, hirme ja luhtunud lootust. Samas said ka nemad tööaastate eest EVPsid, mida sai kasutada maa või ettevõtete erastamisel. Riik ja omavalitsused ei jätnud üürnikke üksi – erastamisrahast loodud omandireformi reservfondist anti laenu tagastatavate eluruumide üürnikele ümberasumiskuludeks ja uute eluruumide omandamiseks, kusjuures laenu sai tagasi maksta EVPdes. Samuti said laenu omavalitsused üüripindade ehitamiseks või ostmiseks üürnikele, sundüürnikud olid eelisnimekirjas omavalitsuse vabanenud korterite kasutusele võtmisel ja erastamisel, omavalitsused on ehitanud sotsiaalmaju.

Lenk loob pildi tuha all hõõguvast jüriöötulest ning lõhestatud ühiskonnast, kus lapselapsed vanaema kalmul ohkavad, et küll elas ta õudsel ajal, kui üks eestlane teise kodust välja tõstis. On see tõesti nii? Elame parimat elu rahva ajaloos. Üürikinnisvara omanik vajab üürnikku nagu kala hapnikku. Praegune põlvkond suhtub eluruumide üürimisse kui normaalsusse, mis tagab mobiilsema elu ja väldib suuri kapitalimahutusi. Üürnike liit võiks mõelda, kuidas üüriseadusandlust üürituru toimimiseks parandada ja mida teha puuküürnikega, selmet olla ühe teema kaudu kinni ajaloos. Omandireformi armistunud haavu pole vaja veritsema ajada.

Arvamusartikkel ilmus 6.05.2021 Postimehes

Uus Maa: Kinnisvaraturg oli aprilliski kuum

Uus MaaEelmistel kuudel võimendunud kinnisvaraturu tendentsid jätkusid ka aprillis.

Tavapärasest väiksem pakkumine, ent väga tugev nõudlus on kasvatanud hinnataset ning toonud tagasi fookusesse järelturukorteri. Näiteks Tallinnas müüdi I kvartalis üle 1700 järelturukorteri, mis oli viimase viie aasta parim tulemus. Taoline olukord on toonud mitmete korterite puhul kaasa oksjoneid, kuna potentsiaalseid ostuhuvilisi on rohkem.

Uusarendustesse on tagasi tulnud olukord, kus nii mõnegi arenduse kõik korterid on enne avalikku müüki või selle algfaasis broneeritud. Samuti müüakse juba kortereid majades, mille valmimisaasta on 2023.

Nõudlust on kõrgel hoidnud ka soov soetada kinnisvara selleks, et kaitsta oma sääste inflatsiooniohu eest, samuti tavapärasest madalamad tarbimiskulutused ning teadmine, et selles turufaasis me hinnalangust enam ei näe. Võib öelda, et nii mõnegi tänase ostuotsuse taga on selle tegemata jätmine eelmisel aastal.

Turg jätkas kasvu

Aprillis müüdi sarnaselt märtsile üle 2000 korteri kuus, esialgsetel andmetel 2124, mis jäi varasemate aprillikuude lõikes alla vaid 2007. aasta aprillile, mil sõlmiti 2293 tehingut.

Müüdud korterite mediaanhind oli kogu Eesti lõikes 1633 €/m2, jäädes alla vaid eelmise aasta detsembrile.

Võrreldes 2020. aasta esimese nelja kuuga on tänavu sõlmitud üle 20% enam tehinguid. Korteri ruutmeetri mediaanhind on samal ajal suurenenud 6,3%.

Hinnatõus linnades pole siiski liiga kiire

Suuremates linnades oli turg samuti väga aktiivne. Tallinnas sõlmiti eeldatavasti teist kuud järjest üle 1000 korteritehingu kuus (esialgsetel andmetel veel 994), mille ruutmeetri mediaanhind oli kuuendat kuud järjest üle 2100 €/m2.

Tartus oli hoolimata uusarenduskorterite veidi väiksemast osakaalust mediaanhind viiendat kuud järjest üle 1700 €/m2, esialgsetel andmetel sõlmiti 175 tehingut.

Pärnus sõlmiti kolmandat kuud järjest üle 80 tehingu (esialgsetel andmetel 87), mille mediaanhind oli üle 1300 €/m2, mis Pärnu puhul on pigem erandlikult kõrgem tulemus.

Pärast märtsi, ehk läbi aegade edukaimat kuud langes Narvas tehingute arv esialgsetel andmetel vaid 58ni, mis viimaste aastate lõikes on siiski üsna keskmine tulemus. Tehingute mediaanhind oli Narvas kuuendat kuud järjest üle 400 €/m2.

Kui eelmise aastaga võrreldes on erinevate linnade tehingute arv esimese nelja kuu lõikes kas tõusnud või langenud, siis hinnataseme liikumine on olnud valdavalt üles. Nii on antud näitaja tõusnud Pärnus 2,2%, Narvas 5,6%, Tallinnas 7,4% ja Tartus 18,9%. Kui Tartu puhul avaldas tugevat mõju tunduvalt suurem uusarendustehingute osakaal, siis nii kogu Eesti kui ka teiste suuremate linnade puhul võib öelda, et väga kiirest hinnakasvust ei saa rääkida, pigem on see seni jäänud viimaste aastate keskmise taseme juurde.

Huvi suvilate vastu endiselt kõrge

Aktiivsus pole piirdunud vaid korterituruga. Majade ja suvilatega sõlmiti esialgsetel andmetel 400 tehingut, mida oli sama palju kui märtsis. Eelmisel aastal ületati 400 tehingu piir vaid juunis, juulis ja septembris.

Muide, suvilate osas väärib tähelepanu 35 tehingut Ida-Virumaal, varasemalt on aprillis sõlmitud seal keskmiselt 10 tehingut vähem.

Elamumaakruntidega sõlmiti esialgsetel andmetel samuti 400 tehingut, mida oli küll vähem kui märtsi 572 tehingut, ent väärib märkimist, et mullu ei jõutud kordagi ka 400 tehinguni.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!