Swedbank: Plaanid eluaseme renoveerimist?

SwedbankKas Sinu kodus tehtud remondist on juba aastaid möödas ning kunagine värske ilme on hakanud väsima? Või oled meelega soetanud endale vanema ja päevi näinud kodu, et see nüüd enda käe ja meele järgi mõnusaks pesaks seada? Mõlemal juhul tuleb sulle appi renoveerimine ning kui oma säästudest kodu remondiks ei piisa, tuleb pank appi.

Kuidas aga eluaseme renoveerimist oskuslikult planeerida ning millega peaksid arvestama, kui soovid pangast lisaraha saada?

Nipp 1 – pane plaanid kirja

Esiteks pane kirja kõik, mida kõike sooviksid teha. Kui hakkad renoveerima maja, võta eraldi peatükkidena ette maja seisukorra parandamine, näiteks vundament, küttesüsteem, välisvooder, katus jms. Lisaks, miks mitte mõelda ka pööningukorruse väljaehitusele või päikesepaneelide paigaldamisele? Sisetööde planeerimisel mõtle läbi võimalik põrandate vahetus, ventilatsiooni parendused, vannitoa ja/või sauna värskendamine. Aina enam pakuvad erinevad ettevõtted ka energiatõhusamaid lahendusi ja jätkusuutlikumaid tooteid.

Siinne inspiratsiooniloetelu on ilmselgelt väga pealiskaudne, kuid loodame, et piisavalt inspireeriv, et kõik oluline saaks kirja.

Nipp 2 – võta aega, et valikuvariantide vahel kaaluda

Võta aega ja tutvu hindadega, millega renoveerimisel arvestama pead. Vajadusel konsulteeri spetsialistidega, et tulemus vastaks ootustele. Maja renoveerimise puhul saad enda soovid edastada ka ehitusettevõttele, kes teeb vastavalt sinu nägemusele omapoolse hinnapakkumise, millele saad mõnest muust ettevõttest küsida konkureeriva hinnapakkumise kõrvale. Kui plaanid aga ise olla nii projektijuht kui ka ehitusekspert, võidad küll rahas, kuid pead tõenäoliselt arvestama suurema ajakuluga. Erinevate tööde, materjalide, spetsialistide leidmine, nende tunnitasu välja selgitamine jne on paras traageldamine, seepärast võta aega.

Mida põhjalikumalt oled esimest kahte nippi kuulda võtnud, seda lähemal peaks olema tuntav lõpptulemus.

Nipp 3 – vaata üle oma rahaline seis ja säästude olemasolu

Vajadusel korrigeeri renoveerimisplaani ning lisa ajakava. Kui Sul on selge arusaam, mida teha soovid ja ka vajaminevad summad materjalide ja tööde teostamiseks teada, on viimane aeg viia tasakaalu soovin-vajan eelarve ning hinnata investeeringu kasulikkust. Lõpuks on ju nii, et läbimõeldud otsused ja õigesse kohta suunatud ressursid suurendavad tõenäoliselt ka kinnisvara väärtust.

Lisaks on Sul nüüd selge enda rahaline seis ning tead paremini, kui palju oleks vaja pangast lisaraha juurde küsida.

Nipp 4 – konsulteeri laenunõustajaga

Kui Sul on vaja lisaraha, et renoveerimine õnnestuks nii nagu soovid, siis tea, et see on arvatavasti kogu protsessi juures see kõige lihtsam osa. Nutikas on pöörduda panga poole, kus kliendinõustaja on Sulle kogu laenu taotlemise ja laenulepingu allkirjastamise ajal toeks. Tema nõustab Sind ka sobivaima laenu valikul. Võimalusi on mitu.

Näiteks Swedbankis, kui soovid laenu summas üle 10 000 euro, siis võid valida tagatisega kodulaenu ja kuni 20 000 euroni tagatiseta kodu väikelaenu vahel. Kodulaenu puhul on vaja hinnata laenu tagatiseks pandav vara, mis tavaliselt on renoveeritav korter või maja.

Teadmiseks, et pank on tavaliselt valmis finantseerima kodu renoveerimist kuni 70 protsendi ulatuses kodu hetkelisest turuväärtusest. Olenevalt renoveerimistöödest saab kliendinõustaja tutvustada ka etapiviisilise finantseerimise võimalust. Jaga julgelt nõustajaga enda plaane, et ta oskaks sulle anda parimat nõu, mis vastab just sinu vajadustele.

Nipp 5 – ole ettevaatlik remonti pakkuvate ettevõtetega

Kui plaan on paigas ja raha renoveerimiseks olemas, siis nüüd ei jää üle muud, kui teostada vajalikud tööd. Kui oled otsustanud kasutada remondi tegemisel erinevate ettevõtete abi, võta aega, et uurida valitud ettevõtte tausta ning usaldusväärsust ning hoia silm peal ehituse edenemisel. Võimalusel ära maksa kunagi tööde eest 100 protsenti ettemaksu ning eelista ettevõtteid, kes annavad tehtud tööle ka garantii.

Kui oled kõiki nippe kuulda võtnud ning senine soov on muutunud reaalseks läbimõeldud plaaniks, on suurem tõenäosus, et kõik läheb hästi!

Swedbanki uuring: laenumaksega hilinetakse kõige enam ootamatute väljaminekute tõttu

SwedbankSwedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud laenukäitumise uuringust selgus, et laenumakse tasumisega hilinejatest 42% on hilinenud ootamatute väljaminekute tõttu. 33% hilinejatest on laenumakse õigeaegse tasumisega hätta jäänud sissetuleku vähenemise tõttu ning 21% seetõttu, et ei osanud oma kulusid õigesti planeerida.

Uuringust selgus, et populaarseim laenutoode on kodulaen (55%), mida kasutavad enim 30–39aastased, sellele järgnes krediitkaart (38%). 18–29aastased kasutavad keskmisest enam järelmaksu võimalust ja võtavad kiirlaenu.

Enamik inimesi kalkuleerivad enne laenuvõtmist oma sissetulekuid ja väljaminekuid, et välja selgitada, kui suurt laenukoormust nad saavad endale lubada.

Kui suured on kohustused sissetulekust?

Pangad lähtuvad eluasemelaenu andmisel Eesti Panga kehtestanud nõudest, kus sissetulekust ei tohi laenumaksetele kuluda üle 50%. Uuringust selgus, et peaaegu poolte laenumaksjate laenukoormus on 11–30% sissetulekust, enam kui veerand inimestest tasub sissetulekust kuni 10% laenumakseteks ning 31–50% sissetulekust tasuvad laenudeks 11% elanikest. Üllatuseks oli see, et 12% ei oska öelda, kui palju neil laenumakseteks kulub.

Kust võetakse laenu?

Uuringust selgus, et kõige populaarsem tegur, mille põhjal otsustatakse laenu võtta, on odavus (kus on kõige madalam intressimäär ja tasud). Populaarsuselt teine vastus on mugavus ja lihtsus. Mida vanem inimene, seda rohkem hindab ta mugavust ja lihtsust. 9% inimestest võtavad laenu sealt, kust antakse.

Pank on kõige populaarsem koht laenu võtmiseks. Kui 18–29aastased võtavad enim laenu sõpradelt, siis 60–74aastased võtavad kõige harvemini laenu sõpradelt.

Võlalõksus olemise tundmise sagedus

Enim tunnevad end kord kuus võlalõksus olevat 18–29aastased. 40–49 vanustel esineb kõige rohkem võlalõksu tunnet kord poolaastas või kord aastas. 70% lahku läinutest tundis kord poole aasta jooksul, et on võlalõksus. Elukaaslasest lahkuminemise põhjusel on laenumakse õigeaegse tasumisega hiljaks jäänud 12% naistest. Mehi, kes sel põhjusel on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud on vaid 2%.

Elukaaslasega ühiselt laenu võttes on oluline omavahel kokku leppida, kuidas laenumaksete tasumine jaguneb ning kuidas jaguneb laenuga ostetud toote või kinnisvara kasutamine lahkumineku korral.

Enamik inimesi pole mitte kunagi laenumaksega hiljaks jäänud. 84% vastanutest maksab laenumakse tagasi alati õigeaegselt. Kesk-Eestis elavad inimesed on laenumakse tasumisega hiljaks jäänud kaks korda rohkem kui Põhja-Eestis elavad inimesed. Enim (5%) on laenumaksega tihti hiljaks jäänud 18–29 vanused. 64% kiirlaenu omanikest on jäänud laenumaksega hiljaks. 90% liisinguvõtjatest ei ole maksega hiljaks jäänud.

Miks jäädakse laenumaksetega hiljaks?

Kõige populaarsem vastus (42%) laenumaksega hiljaks jäämisele kõikide vanuseklasside seas on ootamatud väljaminekud. 33% hilinejatest on laenumakse õigeaegse tasumisega hätta jäänud sissetuleku vähenemise tõttu ning 21% seetõttu, et ei osanud oma kulusid õigesti planeerida. Enim vastasid 18–29aastased võrreldes teistega, et nad on laenumaksega hiljaks jäänud, sest nad kaotasid töö või nende sissetulek vähenes. Vähim on oma kulusid osanud planeerida inimesed vanuses 60–74, kes on ülehinnanud oma maksevõimet. Ootamatud väljaminekud mõjutasid kõige rohkem (67%) väikse sissetulekuga inimesi (kuni 150 € sissetulek) ja lihttöölisi (55%).

Mida tehakse, kui laenumaksega jäädakse hiljaks?

Pooled laenuvõtjad on laenumaksega hiljaks jäämise korral püüdnud saada maksetähtaja pikendust, 29% on otsinud lisasissetuleku võimalusi, 27% on laenumakse tasumiseks võtnud laenu pereliikmetelt, 15% on laenanud sõpradelt ja 6% on võtnud kiirlaenu.

Kui suured on inimeste säästud?

Ligi pooltel elanikest on säästupuhver vähemalt kolmeks kuuks, kuid 18% elanikest ei saaks oma kulude katmisega hakkama praeguse sissetuleku ootamatu kadumise korral. Majandusraskustesse sattudes võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Uued laenud toovad kaasa kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad hoopis suurendada võlaringi. Makseraskustesse sattumisel on oluline probleemi tunnistada ja laenuandjatega sellest rääkida.

Uuring viidi läbi 2021 aasta mais ja seal osales 1007 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 eluaastat.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.

Eesti Taristuehituse Liit: Tee-ehituse valdkonnas materjale piisab ja ülekuumenemist pole

Eesti Taristuehituse Liidu juhi Tarmo Trei sõnul teedeehituses ülekuumenemist ei ole ning sektori ettevõtted suudaksid praegusest märksa enam teid ehitada.

Tarmo Trei kinnitusel pole teedeehitus viimase aastaga tellija jaoks märkimisväärselt kallimaks läinud ning tee keskmine ruutmeeter maksab lõpptarbija jaoks suures plaanis mullusega sarnast hinda. “Sektoris ei ole hetkel probleeme põhimaterjalide saadavusega – liiva, asfalti ja
killustikku täna jätkub. Ka töökäsi on suurte projektide lõikes siiani piisavalt, et näiteks neljarealisi teid praegusest kiiremaski tempos ehitada,“ ütles Trei.

„Kuna teedeehituses on peamine tellija avalik sektor, siis ei konkureeri riik ressursside pärast avaliku sektoriga ning saab vajadusel ise hästi tellimuste mahtu reguleerida. Seega pole ohtu, et riigipoolsed tellimused mingil moel turuhinna kunstlikult üles ajaks. Liiatigi on tegijaid palju ja ressursivarud olemas, mistõttu on ka sektorisisene konkurents täna erakordselt tihe,“ ütles Trei.

„Ka Transpordiamet kinnitab, et tee-ehituse valdkonnas pole ülekuumenemist tunda, hangetel osaleb arvestatav hulk pakkujaid ning hinnatõusu tellija jaoks pole märgata,“ lisas Trei.

„Suurematel tee-ehitajatel on oma asfaltsegude tootmine ja neil on aasta tootmismahtusid analüüsides peaaegu kolmandik ressursist kasutamata. Ehitajad, kellel oma asfaltsegude tootmine puudub, peavad küll tarneid rohkem ette planeerima, aga mingit ülekuumenemist sektoris hetkel näha ei ole. Tee-ehitajad suudaksid tänase ressursiga mahuliselt oluliselt suuremaid objekte teha,“ ütles Trei.

Tarmo Trei kinnitusel plaanib riik pikalt alarahastatud taristuehituse mahtusid lähiaastatel hüppeliselt vähendada ning siis jääb tee-ehitajatel märgatavalt ressurssi üle. „Riik on ehitanud kolme põhimaanteed neljarealiseks üle 30 aasta ning praeguse rahastuse ja tempoga läheb edasi lõpliku valmimiseni veel kauem,“ nentis Trei.

„Maailma Majandusfoorumi viimase raporti kohaselt on Eesti taristu tase maailmas alles 45. kohal ning see on üks peamisi põhjuseid, miks me jääme teistele riikidele konkurentsis alla. Taristuehitus pole kulu, vaid investeering, mis muudab inimeste elukeskkonna paremaks, läbi mille tõuseb ka majanduse konkurentsivõime ning väheneb linnadest eemal süvenev ääremaastumine,“ ütles Trei.

Värske riigieelarve strateegia kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit. Teede Tehnokeskuse analüüsist lähtuvalt on riigiteede remondivõlg juba praegu 800 miljonit ning arendusvõlg jõuab 2030. aastaks 2,2 miljardini.

Domus Kinnisvara: Ostsid uusarenduses korteri – kuidas hinnata tööde kvaliteeti? I osa

Domus KinnisvaraSinu uus kodu on valmis saanud ja arendaja kutsub Sind korterit üle vaatama. Koos teete korteris ringkäigu ja vormistate ülevaatusakti, kus ostjal tuleb allkirjaga kinnitada, et kõik kokkulepitud tööd on lõpule viidud ja teostatud vastavaid kvaliteedinõudeid järgides. Kui oled ise ametilt näiteks arst, õpetaja, programmeerija või turundusspetsialist ja mitte ehitusinsener, võid mõelda, et kuidas Sina saad ehitustööde kvaliteeti kinnitada. Teeme selgeks, mida ja kuidas tuleb ostjal uue objekti ülevaatusel hinnata.

Enne iga töölõigu nõuete juurde asumist tuleb teada, missuguste nõuete ja kvaliteediklassi järgimine on konkreetse objekti puhul kokku lepitud. Eestis ei ole kehtivat ehitustööde standardit, mis kataks kõiki ehitus- ja viimistlustöödele esitatavaid nõudeid. Tavaks on saanud, et uusarendused teostatakse Soome ehituskvaliteedi standardite ehk RYL kvaliteediklasside nõuete järgi. Selleks peaks aga olema eelnevalt poolte vahelises lepingus kokku lepitud, missuguses kvaliteediklassis konkreetse objekti ehitustöid teostatakse.

See muidugi ei tähenda, et kui kvaliteedinõuetes eelnevalt kokku ei lepitud, kaotaks ostja oma õiguse kvaliteetset ehitust ja viimistlust nõuda. Vaidluse korral on samuti tavaks saanud tellida töödele sõltumatu ekspertiis, kes peab mingid ehituse kvaliteedinõuded aluseks võtma. Kuna Eestil enda terviklikku süsteemi ei ole ja väga levinud tava on kasutada ehituses RYL kvaliteedinõudeid, siis justnimelt vastavus RYL’ile ekspertiisi tegemisel aluseks võetaksegi.

Käesolevas artiklis käsitleme maalritööde ja plaaditud pindade kvaliteedinõudeid.

RYL ehk ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete kogumik kirjeldab üldtunnustatud head ehitustööde tava. Näiteks Maalritööde RYL määratleb maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja annab ka üksikasjalikumad juhised, kuidas soovitud kvaliteet igal konkreetsel juhul saavutada.

Missuguse valgustusega ja kui kaugelt vaadeldes siis värvitud seina tuleb hinnata? Kui suured on lubatud kõrguste erinevused keraamiliste plaatide paigaldusel? Kohe kõigest teemade kaupa lähemalt.

Kuidas hinnata maalritööde kvaliteeti?

Värvitud pinna välimuse määratlemiseks on loodud välimusklasside liigitus. Kõige kõrgemasse kvaliteediklassi kuuluvad eluruumides üldiselt akna- ja uksepinnad (nt akna- ja ukseliistud, ukselehed). Neile kohaldatakse kõige kõrgemaid nõudmisi. Nõudlikkuselt järgmistesse klassidesse kuuluvad eluruumide värvitud seina- ja laepinnad ning viimases kvaliteediklassis on vähenõudlikumad pinnad, näiteks keldriruumid.

Värvitud pinna puhul hinnatakse selle loomulikku välimust, värvi katvust, tasasust ja ühtlust ning projektdokumentide kohasust. Pinnale pööratakse tähelepanu tervikuna, samuti arvestatakse seinale omast struktuuri, kasutatud toodete omadusi ja valitud töömeetodeid. Pinda kontrollitakse nii, et vaadeldav on kogu hinnatav ala korraga, näiteks kogu ühe seina pind. Eluruumide seinapindu kontrollitakse nii, et valgus langeb vaadeldavale pinnale vaatleja tagant ehk risti seinapinnaga. Kogu seinapinna hindamisel ei ole määratud vaatleja kaugust, kuna seinapinnad on erineva suurusega ja oluline on, et kogu hinnatav sein on korraga vaadeldav. Enamikes eluruumides on see ilmselt umbes 1,5 – 2 meetri kaugusel seistes. Tavavalgusena mõistetakse päevavalgust või ruumi nõuetekohast üldvalgustust ja kontrollimisel võib kasutada teisaldatavat valgust, ent valgus peab olema pinnale suunatud vaatleja tagant.

Näiteks siseuste ja korteri akende viimistlust kontrollitakse 1,5 m kauguselt ja kuna need kuuluvad kõrgemasse kvaliteedinõuete klassi kui värvitud seinapinnad, siis peab uste ja akende viimistlusvärvimine olema nõuetekohane nii tagant- kui külgvalgusega kontrollides, ent ikka 1,5 m kauguselt vaadeldes.

Kuidas hinnata plaatimistööde kvaliteeti?

Valmis plaaditud sein või põrand peab olema ühtlase kvaliteedi ja välimusega. Plaaditud pinnal ei tohi olla häirivaid vigu, mis on nähtavad vaatlemisel päevavalguses ja nii, et valgus langeb risti pinnaga, 1,5 meetri kauguselt vaadeldes. Külgvalgusega kontrollimine ei ole lubatud. Paraku on võimalik igal viimistletud seinal leida ebatasasusi, kui suunata taskulamp valgusvihuga piki seinapinda ning ise pinda väga lähedalt uurides, ent seda toobki ka RYL välja, et eluruumide seina- ja põrandapindu hinnates ei ole sellisel viisil tööde kontrollimine kohane.

Tavaliselt on vuuk laiusega alla 6 millimeetri ja sel juhul on lubatud, et paigaldusest tingituna võivad kõrvuti asetsevad plaadid olla kuni 1 mm kõrguse erinevusega. Siin on vaja teada ka seda, et lisaks paigaldusest tingitud tasasushälbele liidetakse sellele ka plaadi tootmisel lubatud plaadi enda paksuste lubatud erinevus. See jääb enamasti 5-10 % vahele plaadi nimipaksusest. Nii on näiteks keraamilistel plaatidel, millel on tootja poolt valmistustolerants 10 % ning plaat on paigaldatud kuni 6 mm laiuse vuugiga, lubatud astmelisuse hälve 1 mm + 0,1 mm = 1,1 mm. Kui plaaditakse üle 6 mm laiuse vuugiga, on paigaldusest lubatud kõrguste erinevus 2 mm, lisaks lubatud plaadi enda paksuse erinevus.

Vaadates plaaditud seina- või põrandapinda 2 meetri pikkuses, on lubatud kõrguste erinevused kokku maksimaalselt 3 mm (või 2 mm, kui plaadi külg on pikem kui 400 mm).

Seega on ostjal kogu korter võimalik piisava hoolsusega üle vaadata, kui ta peab meeles, et kontrollitavad pinnad peavad olema korrektsed loomuliku valguse tingimustes ja et vaatlemine toimub tavakauguselt ehk 1,5 meetri kauguselt või värvitud seinapindade puhul selliselt kauguselt, kus on nähtav kogu konkreetne seinapind tervikuna. Kui kontrollida valgusallikaga, siis peab valgus langema vaadeldava pinnaga risti ehk vaatleja selja tagant ning kontrollimine toimuma samuti tavakauguselt.

Veel praktilisi soovitusi

  • Võimalusel lepi ülevaatuse aeg kokku päevavalgele ajale. Loomulik päevavalgus on kõige parem seinaviimistluste kontrollimiseks. Kui kasutada valgustit, siis peaks selle valgustugevus olema konkreetsele ruumile piisav. Võimalik on kasutada prožektorit, sellega saab valgust kenasti vaataja selja tagant seinale suunata, nagu soovitatakse, kuid ehitusprožektorid on üsna suure valgustugevusega ja mõned defektid, mis loomulikus valguses oleksid nähtavad, jäävad nii intensiivse valgustugevusega tähelepanuta.
  • Lepi arendajaga kokku, kas objekti ülevaatus toimub alles täiesti valmis, viimistletud ja koristatud objektil või on ostjal võimalik koos arendajaga ka varasemates etappides objekti näha. Väiksemates arendustes on tihti arendaja vastutulelik ostja poolt soovitud muudatuste tegemisel, mis puudutab näiteks pistikute, valgustite paiknemist või siseviimistlusmaterjale. Sellisel juhul on ostjal mõistlik ka enne objekti lõplikku valmimist kohapealne olukord üle vaadata, et kontrollida, kas kõik soovitud muudatused on arvesse võetud. Väga suures kortermajades ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik iga ostja erisoove arvestada ja siis võib ostjapoolne ülevaatus olla juba lõpptootele, pärast seda kui ehitaja ja arendaja on koos ehitusjärelvalve spetsialistiga omapoolse objekti ülevaatuse ja vajadusel defektide paranduse teostanud.
  • Võid objekti ülevaatusele kaasata pädeva ehitusspetsialisti, kes on kursis konkreetse objekti puhul ostja ja müüja vahel kokku lepitud kvaliteedinõuete ja muude kokkulepetega. Pädev ehitusspetsialist ei tee märkusi ilmaasjata, vaid teab, et igal ehitustööl ja -materjalil on lubatud tolerantsid ja ehitatud peab olema nende piires ja vastavalt ostja ning müüja vahel kokkulepitule.

Kas parkett võib nagiseda? Kui hästi peab olema tapeet seina paigaldatud? Aga siseuksed ja puittrepid – missuguseid kvaliteedinüansse peaks ostja nende ülevaatamisel teadma? Nendest teemadest artikliseeria järgmises osas.

Mainor Ülemiste: 2. kvartali 2021 Mainor Ülemiste AS vahearuanne

Mainor Ülemiste2021. AASTA 2. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED

31. mai 2021

Ülemiste City uuendas nägu ja on kasvamas Eesti väravaks

Baltimaade suurim ja kiiremini kasvav ärilinnak Ülemiste City läbis brändiuuenduse ning soovib suurte arengute ja ambitsioonikate plaanide lävepakul seistes kasvada Eesti väravaks. Järgmise viie aastaga on lennujaam, Rail Baltic ja bussiterminal ning ka FinEst tunnel muutumas üheks tervikuks, mis loob kiired ja mugavad ühendused maailmaga. Helsingisse jõuab 30 ja Pärnusse 40 minutiga, Riiga ja Peterburisse 2–3 tunniga. Igapäevaselt toob see siia ligi 100 000–150 000 inimest ning muudab Ülemiste Eesti väravaks ja väravaks Eestist maailma.

3. juuni 2021

Mainor Ülemiste uusi võlakirju saatis 1,2-kordne ülepakkumine

Mainor Ülemiste lõpetas 5-aastaste tagamata võlakirjade suunatud pakkumise kogusummas 5 miljonit eurot. Investorid märkisid võlakirju kokku 6 057 000 euro väärtuses ehk plaanitud pakkumise mahust 1,2 korda rohkem. Uuteks arendusprojektideks on juba ehituses olev ainulaadse talendikeskse arhitektuuriga ning rohelust täis Alma Tominga büroohoone, liikuma ja õppima kutsuv hariduskompleks ning kütuselemente tootvale linnaku ettevõttele Elcogen loodav uus targa tootmise hoone, mille ehitust alustatakse selle aasta teises pooles.

11.juunil võeti Mainor Ülemiste võlakirjad Tallinna First North turu võlakirjanimekirja kauplemisele.

9. juuni 2021

Ülemiste Citysse ehitatakse enneolematu rohehoone

Värskelt nurgakivi saanud Mainor Ülemiste poolt arendatav Alma Tominga büroohoone ainulaadselt läbimõtestatud ja talendikeskne töökeskkond meelitab üleilmse haarde ja tuntusega kaubamärke eesotsas tehnoloogiahiiu Fujitsu ning järgmiseks ükssarvikuks pürgiva Skeletoniga. Hoone on rajatud koostöös arhitektide, teenusdisainerite, Tartu Ülikooli teadlaste, aga ka urbanistika strateegide, arboristide, sisekliima-, LEED- ja diginomaadide ekspertidega, mis teeb sellest Eesti ja ehk ka terve Euroopa ühe läbimõtestatuma ja talendikesksema töökeskkonna.

15. juuni 2021

Uuring: Ülemiste City on tõusnud Eesti kolmandaks majanduslinnaks

Värske uuringu kohaselt on Ülemiste City möödunud aastaga Pärnust ja Narvast ning tõusnud äriettevõtete tööjõumaksude laekumiste poolest Tallinna ja Tartu järel Eesti kolmandaks majanduseks. Selges tõusujoones püsivad ettevõtete ekspordi ja IT-klastri arengud. Ülemiste City IT-ettevõtted annavad koguni 34% Eesti IT-sektori koguekspordist. Järgmine eesmärk on kasvada suuremaks juba Tartust.

Ülemiste City võtmenäitajad (seisuga 30.06.2021)

Üüritav pind 203 300 m2

Sh üüritav büroopind 149 800 m2

Täituvus 93,8 %

Büroopinna täituvus 94,8 %

FINANTSÜLEVAADE

2. kvartali 2021. aasta puhaskasum on 1 591 tuhat eurot.

Netokäive ja puhaskasum

  • 2. kvartali netokäive on 3 045 tuhat eurot; netokäive kasvas 2020. aasta 2. kvartaliga võrreldes 18,4 %.
  • 2. kvartali ärikasum on 2 391 tuhat eurot; ärikasum kasvas 2020. aasta 2. kvartaliga võrreldes 17,7 %.
  • Puhaskasum on 1 591 tuhat eurot, langus 2020. a 2. kvartaliga võrreldes 13,4 %.

Kulud

  • 2. kvartali 2021. a opereerimiskulud on kasvanud 1 304 tuhandelt eurolt (2. kvartal 2020) 1 610 tuhandele eurole.
  • Laenude ja võlakirjade intressikulu ning muud finantskulud on kasvanud 642 tuhandelt eurolt (2.kvartal 2020) 796 tuhandele eurole.

Intressikandavad kohustused

  • Mainor Ülemiste AS intressikandvad kohustused moodustavad 98 619 tuhat eurot. Ettevõtte neli suuremat laenuandjat perioodi lõpus olid SEB Pank AS, Luminor Bank AS, OP Corporate Bank Plc, LHV Pank AS ning COOP Pank AS.
  • Mainor Ülemiste AS-il on vahearuande perioodi lõpu seisuga kasutamata laenuvõimalusi summas 37 685 tuhat eurot.

Juhatuse kinnitused

Kinnitame, et esitatud aprill-juuni 2021. a vahearuande finants- ja muu lisainfo on õige ja ammendav. Mainor Ülemiste AS-i konsolideeritud finantsaruanne annab õige ja usaldusväärse finantsseisundi, tulemuste ja rahavoogude ülevaate.
Aprill-juuni 2021. a konsolideeritud finantsaruanne on auditeerimata.

Vastavalt First North reglemendi p. 26.3.5 esitab juhatus laiendatud konsolideeritud 6 kuu vahearuande hiljemalt 30.09.2021.a

Ursel Velve

Juhatuse esimees
Tallinn, 16.07.2021

KONSOLIDEERITUD KASUMIARUANNE

(Vastavalt IFRS-le)                                                                                Tuhandetes eurodes

2 kv 2020 3 kv 2020 4 kv 2020 1 kv 2021 2 kv 2021
MÜÜGITULU 2 571 2 810 3 082 3 033 3 045
MÜÜDUD TEENUSTE KULU -588 -726 -884 -850 -840
TEGEVUSKULUD -716 -714 -784 -855 -770
KULUM -28 -30 -31 -34 -34
TULU KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD INVESTEERINGUTEST* 754 1 132 1 090 1 212 970
MUUD ÄRITULUD 40 0 10 0 26
MUUD ÄRIKULUD -1 -2 -12 -3 -9
ÄRIKASUM* 2 032 2 470 2 471 2 503 2 391
MUUD FINANTSTULUD 13 16 135 16 18
INTRESSIKULUD JA MUUD FINANTSKULUD -642 -617 -858 -654 -796
TULUMAKS 0 0 0 0 -22
PUHASKASUM* 1 403 1 869 1 748 1 865 1 591

* Ilma Mainor Ülemiste AS-i ja seotud ettevõtete kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(Vastavalt IFRS-le)                                                                             Tuhandetes eurodes

30.06.2020 30.09.2020 31.12.2020 31.03.2021 30.06.2021
MATERIAALNE JA
IMMATERIAALNE PÕHIVARA
236 240 246 229     211
KINNISVARAINVESTEERINGUD 146 900 149 252 151 700 153 243 155 949
MUUD 8 740 8 770 8 963 8 848 8 830
KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD FINANTSINVESTEERINGUD 40 811 41 943 44 574 43 826 43 391 *
NÕUDED JA ETTEMAKSED 1 568 1 175 1 154 1 171 1 521
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID 9 494 9 478 9 576 10 510 14 131
VARAD KOKKU 207 749 210 858 216 213 217 827 224 033
OMAKAPITAL
AKTSIAKAPITAL 18 200 18 200 18 200 18 200 18 200
RESERVKAPITAL 1 920 1 920 1 920 1 920 1 920
JAOTAMATA KASUM 91 627 93 496 97 632 99 497 99 588
OMAKAPITAL KOKKU 111 747 113 616 117 752 119 617 119 708
KOHUSTUSED
LAENUKOHUSTUSED 91 425 94 139 95 097 94 357 98 619
MUUD KOHUSTUSED 1 281 1 255 1 169 1 392 1 615
VÕLAD JA ETTEMAKSED 3 296 1 848 2 195 2 461 4 091
KOHUSTUSED KOKKU 96 002 97 242 98 461 98 210 104 325
KOHUSTUSED JA
OMAKAPITAL KOKKU
207 749 210 858 216 213 217 827 224 033

* Ilma Mainor Ülemiste AS-i ja seotud ettevõtete kinnisvarainvesteeringute ümberhindluseta

KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

Aktsiakapital Reservkapital Jaotamata kasum KOKKU
SALDO 31.12.2018 19 200 1 920 78 919 100 039
VÄLJAMAKSED AKTSIONÄRIDELE -1 000 -1 000
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID -1 400 -1 232
ARUANDEPERIOODI KASUM 12 102 12 102
SALDO 31.12.2019 18 200 1 920 89 622 109 742
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID -1 384 -1 384
ARUANDEPERIOODI KASUM 9 394 9 394
SALDO 31.12.2020 18 200 1 920 97 632 117 752
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID
ARUANDEPERIOODI KASUM 1 865 1 865
SALDO 31.03.2021 18 200 1 920 99 497 119 617
VÄLJA KUULUTATUD DIVIDENDID -1 500 -1 500
ARUANDEPERIOODI KASUM 1 591 1 591
SALDO 30.06.2021 18 200 1 920 99 588 119 708

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

Tuhandetes eurodes

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST 2.kv 2020 3.kv 2020 4.kv 2020 1.kv 2021 2.kv 2021
PUHASKASUM 1 403 1 869 1 748 1 865 1 591
KORRIGEERIMISED:
PÕHIVARA KULUM 28 30 31 34 34
TULU KAPITALIOSALUSEL KAJASTATUD FINANTSINVESTEERINGUD -754 -1 132 -1 090 -1 212 -970
FINANTSTULUD JA KULUD 629 601 723 638 778
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD NÕUETE JA ETTEMAKSETE MUUTUS -434 363 -34 -17 -233
ÄRITEGEVUSEGA SEOTUD KOHUSTUSTE JA ETTEMAKSETE MUUTUS -746 -1 458 168 498 1 853
SAADUD DIVIDENDID JA SAADUD RAHA SIDUSETTEVÕTTE AKTSIATE EEST 1 384 0 0 1 960 1 405
MAKSTUD INTRESSID JA MUUD FINANTSKULUD -642 -617 -858 -638 -778
TULUMAKS 0 0 0 0 -22
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU  868   -344 688 3 128  3 658

 

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST 2.kv 2020 3.kv 2020 4.kv 2020 1.kv 2021 2.kv 2021
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA SOETUS 0 -34 -6 -2 -4
MATERIAALSE JA IMMATERIAALSE PÕHIVARA MÜÜK 0 0 0 0 0
KINNISVARAINVESTEERINGUTE SOETUSED JA PARENDUSED -4 568 -2 352 -1 406 -1 451 -2 794
ANTUD LAENUD 0 0 0 0 0
ANTUD LAENUDE TAGASTAMINE 0 0 0 0 0
ETTEVÕTETE SOETAMINE 0 0 0 0 0
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU -4 568 -2 386 -1 412 -1 453 -2 798

 

RAHAVOOD FINANTSINVESTEERIMISTEGEVUSEST 2.kv 2020 3.kv 2020 4.kv 2020 1.kv 2021 2.kv 2021
VÕLAKIRJADE EMITEERIMINE 0 0 0 0 5 000
SAADUD LAENUD 4 274 3 501  1 621 0 0
SAADUD LAENUDE TAGASIMAKSED -7057 -787 -799 -741 -739
MAKSTUD DIVIDENDID -1 384 0 0 0    -1 500
RAHAVOOD FINANTSINVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 2 185 2 714  822 -741 2 761
RAHAVOOD KOKKU -1 515 -16  98 934 3 621
RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES 11 009 9 494 9 478 9 576 10 510
RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS -1 515 -16 98 934 3 621
RAHA JA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS 9 494 9 478 9 576 10 510 14 131

Maa-amet: Kinnisvaratehingute koguväärtus oli II kvartalis rekordiline

Maa-ametMaa-ameti andmetel tehti 2021. aasta II kvartalis kinnisvaraturul ligi 16 400 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Ostu-müügitehingute koguväärtus püstitas kvartalite võrdluses 1,43 miljardi euroga uue rekordi.

Tehingute arv oli 60 protsenti ja koguväärtus 110 protsenti suurem kui aasta tagasi II kvartalis. Eelmise kvartaliga võrreldes oli tehingute arv viiendiku ja tehingute koguväärtus neljandiku suurem. Märkimisväärsed kasvunumbrid tulenevad osaliselt aastatagusest madalseisust kinnisvaraturul (ostuotsuste edasilükkamine 2020. aasta II kvartalis seoses koroonakriisi ning eriolukorra kehtestamisega), ent sellest hoolimata olid kasvunumbrid kvartalite võrdluses märkimisväärsed. 2021. aasta II kvartali tehingute koguväärtus oli läbi aegade kõrgeim ning tehingute arv jäi alla vaid 2005. ja 2006. aasta IV kvartalile. Võrreldes 2021. aasta I kvartaliga on hoonestamata maade käive kasvanud ligi 45 protsenti (kasv 100 miljonit eurot), hoonestatud maade puhul ligi 35 protsenti (kasv 122 miljonit eurot) ning korteriomandite puhul ligi 11 protsenti (kasv 57 miljonit eurot).

Korteriomanditega tehti tänavu II kvartalis 7816 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 6865. Eluruumidega tehinguid oli 2021. aasta II kvartalis ligi 68 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, eelneva kvartaliga võrreldes ligi 11 protsenti rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli II kvartalis ligi 601 miljonit eurot, see on aastatagusest ajast ligi 80 protsenti rohkem ja eelmisest kvartalist ligi 11 protsenti rohkem. Võrreldes 2021. aasta I kvartaliga on esmamüükide arv vähenenud 11 ja järelmüükide arv suurenenud 17 protsendi võrra. See trend vähendas uute korterite osatähtsuse eluruumidega tehtud ostu-müügitehingutes 16 protsendini, mis on viimase nelja aasta madalaim näitaja.

II kvartalis maksis Tallinnas uus kahetoaline korter keskmiselt 139 520 eurot (3020 eurot ruutmeeter), seevastu järelturul oli kahetoalise korteri keskmine hind 96 748 eurot (2045 eurot ruutmeeter). Keskmiselt kõige kallimad uued kahetoalised korterid müüdi Kesklinna linnaosas ja kõige odavamalt sai uue kahetoalise korteri Lasnamäe linnaosas.

Maa-ameti kinnisvara hinnaindeks kasvas II kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 11 protsenti, sealhulgas eelmise kvartaliga võrreldes ligi 7 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas korteriomandite hinnaindeks 3,4 protsenti, hoonestamata maa hinnaindeks 8,8 protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks ligi 23 protsenti.

Täiendavat infot saab Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnast.

1Partner: Tänavu esimesel poolaastal müüdi kolmandiku võrra rohkem kortereid kui mullu

1Partner2021. aasta esimesel poolaastal müüdi Tallinnas 5259 korterit, mis on 35 protsenti enam kui mullu samal ajal. Pealinna korteri ruutmeetri keskmine hind kerkis aasta võrdluses kaheksa protsenti, analüüsib Baltimaade suurim kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.

1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul oli tänavune kevad karantiinipiirangute osas eelmisega sarnane, aga kui mullu hangusid inimesed paariks kuuks ära, siis sel aastal seda ei juhtunud. „Tehingute arvu mõttes on aktiivne, aga mitte silmatorkavalt eriline aasta. Näiteks 2018. ja 2019. aasta esimesel poolaastal tehti korteritega pea samas suurjärgus tehinguid kui tänavu,“ ütles Vahter.

„Hetkel on tunda, et kuum ilm mõjutab ka kinnisvaraturgu ning inimesed surfavad rohkem rannas kui kinnisvaraportaalides. Sügisel peaks kinnisvaraturule jõudma suur hulk pensioniraha ja see võib olukorda muuta. Üldiselt on kõige parem stabiilsus ja mitte äkilised hüpped, mis kahandaks kodude kättesaadavust ja jätaks paljud inimesed turult eemale,“ ütles Vahter.

2021. aasta esimesel poolaastal tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 7160 ostu-müügitehingut, mis on 40 protsenti enam kui mullu. Tallinna korteri ruutmeeter maksis tänavu keskmiselt 2250 eurot, mis on mullusest kaheksa protsenti enam. Tänavu müüdi kalleim korter 1,1 miljoni ning mullu 890 000 euro eest.

2021. aasta esimesel poolaastal müüdi Tallinnas 230 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 105 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Kalleim eramu müüdi tänavu 2,2 miljoni ning mullu 2,1 miljoni euro eest.

2021. aasta esimesel poolaastal müüdi 79 elamumaa krunti, mis on 2020. aasta sama perioodiga võrreldes 23 võrra rohkem. Tänavu esimesel poolaastal maksis kalleim krunt 1,9 ning mullu 1,6 miljonit eurot.

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta juuni seisuga

Baltic Horizon Fund2021. aasta juuni auditeerimata konsolideeritud üüritulu oli 1,7 miljonit eurot, mis vastab märkimisväärsele üüritulu neto suurenemisele võrreldes eelmise kuuga 0,5 miljoni euro võrra (1,2 miljonit eurot 2021. aasta mais).

Renditulude kasvu mõjutas tugevalt fondi kaubanduskeskuste tugev taastumine pärast COVID-19 piirangute kaotamist Baltikumis. Viimastel kuudel on kaubanduskeskuste käive ja külastatavus kasvanud. Kontorisegmendi puhas renditulu jäi kuuga stabiilseks. Fond kajastas 2021. aasta juuni auditeerimata konsolideeritud puhaskahjumit 12,3 miljonit eurot. Täituvus oli 30. juuni 2021 seisuga tugev 94,0%. Üldine üüri kogumine oli positiivne ning 2021. majandusaasta jooksul on seni kogutud 89,5% üüriarvetest.

2021. aasta juuni lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 15,5 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib ülejäänud aasta jooksul investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse. Vaatamata COVID-19 laine ajal üürnikele antud üürisoodustustele teenib Fond jätkuvalt stabiilset positiivset rahavoogu.

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta juuni lõpu seisuga on 1,0439 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on langenud -8.93%. Fondi kogu puhasväärtus kahanes kuuga 124,9 miljoni euroni. NAVi mõjutas suuresti kinnisvarainvesteeringute väärtuse langus, mis oli tingitud COVID-19 tõttu langetatud prognoosidest ning kus kasutati konservatiivsemaid vaateid rahavoogudele, millest tulenevalt langes portfelli väärtus. Negatiivse mõju puhasväärtusele kompenseeris kinnisvarainvesteeringute tugev renditulude taastumine. EPRA NRV 2021. aasta juuni lõpu seisuga kahanes 1,1176 euroni osaku kohta, mis tähendab -9.01% langust viimase kuuga.

2021. aasta juunist viib portfelli hindamise läbi uus sõltumatu kinnisvarahindaja Colliers (varem Newsec Baltics). 30. juuni 2021 seisuga vähenes Baltic Horizon Fundi portfelli õiglane väärtus 328,4 miljoni euroni (31. detsember 2020: 340,0 miljonit). 2021. aasta juunis põhjustas portfelli ümberhindlus õiglase väärtuse kadu 14,3 miljonit eurot (-4,1% portfelli väärtusest) peamiselt jaemüügiturgude üüridega seotud ebakindluse tõttu, mille põhjustas COVID-19 pandeemia ja arendusprojektide ajutine devalveerimine. Oodatakse, et arenduspotentsiaaliga kinnisvara hindamine paraneb pärast kõigi kavandatud tööde lõppu ja üürituru taastumisel COVID-19 pandeemiast. Kiired vaktsineerimised ja leevendatud piirangud peaksid eelseisvatel kuudel olema kinnisvara hindamiste jaoks tugevaks pöördepunktiks. Võrreldes varasemate hindamistega oli portfelli langus tingitud peamiselt renditulu ja rahavoogude prognooside korrigeerimisest. Muud eeldused jäid 2020. aasta lõpu hinnangutega sarnaseks. Kinnisvara hindamiste kokkuvõte avaldatakse fondi veebilehel. Lisateavet esitatakse poolaastaaruandes.

30. juuni 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 346,9 miljonit eurot (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot).

Baltic Horizon Fund publishes its NAV for June 2021

Baltic Horizon FundUnaudited consolidated net rental income for June 2021 amounted to EUR 1.7 million, corresponding to a large net rental income increase of EUR 0.5 million compared to the previous month (EUR 1.2 million in May 2021).

The increase was heavily influenced by a strong recovery of the Fund’s shopping centres after lifted COVID-19 restrictions in the Baltics. BHF portfolio shopping centres have been showing increasing footfall and turnover figures for the past several months. Net rental income of the office segment remained stable during the month. The Fund recognized an unaudited consolidated net loss of EUR 12.3 million in June 2021. The Portfolio occupancy rate as of 30 June 2021 stood strong at 94.0%. Overall rent collection remained commendable with 89.5% of invoiced rent collected to date for the 2021 financial year.

At the end of June 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 15.5 million (31 December 2020: EUR 13.3 million) which demonstrates sufficient liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest outstanding cash to (re)development projects during the remaining year. The Fund continues to generate strong positive cash flow from operations despite market uncertainty associated with COVID-19.

The net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of June 2021 amounted to EUR 1.0439 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit decreased by -8.93%. The total net asset value of the Fund dropped to EUR 124.9 million over the month. The NAV was largely affected by a decrease in values of investment properties due to COVID-19 induced downward assumptions on (re)development projects and a more conservative view on cash flows in several properties. The negative impact on the NAV was offset by a strong recovery of operating performance of investment properties. EPRA NRV by the end of June 2021 decreased to EUR 1.1176 per unit, corresponding to a decrease of -9.01% over the last month.

From June 2021, the portfolio valuations are conducted by a new independent real estate appraiser Colliers (previously Newsec Baltics). As of 30 June 2021, the fair value of the Baltic Horizon Fund portfolio decreased to EUR 328.4 million (31 December 2020: 340.0 million). In June 2021, the portfolio revaluation resulted in a fair value loss of EUR 14.3 million (-4.1% of portfolio value) primarily due to the uncertainty associated with rents in retail markets caused by COVID-19 pandemic and temporary devaluation of (re)development projects. Valuations of properties with (re)development potential are expected to improve after all planned works are completed and as the rental market recovers from the COVID-19 pandemic. Rapid vaccinations and lifted lockdowns should present a strong turning point for valuations in the upcoming months. Compared to the previous valuations, the change in the portfolio valuation was mainly driven by downward adjustments to present net rental income and cash flow projections. Other assumptions remained similar to 2020 year-end valuations. The summary of property valuations will be published on the Fund`s webpage. More information will be provided in the semi-annual report.

As of 30 June 2021, the total consolidated assets of the Fund stood at EUR 346.9 million (31 December 2020: EUR 355.6 million).

Riigi Kinnisvara: Eesti Rahvusraamatukogule otsitakse renoveerijat

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara otsib hankega Eesti Rahvusraamatukogu hoonele renoveerimistööde teostajat, eesmärgiga uuendada 2025. aastaks hoone tehnosüsteemid, parandada ruumide kasutamismugavust ning suurendada energiatõhusust.

Eesti Rahvusraamatukogu on plaanis täielikult renoveerida, sealhulgas uuendatakse tehnosüsteemid, muudetakse ruumiplaneeringut ja mitmekesistatakse ruumide kasutusotstarvet, luuakse uued valguslahendused ning parandatakse kogu hoone energiatõhusust. Renoveeritud hoonesse kolivad rahvusraamatukogule lisaks ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused.

Eesti Rahvusraamatukogu on muinsuskaitse all olev hoone Tallinnas, Tõnismäel, mis valmis 1993. aastal Eesti postmodernismi esindusliku stiilinäitena. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Renoveerimistööde aluseks oleva projekti on koostanud ettevõte Sirkel & Mall OÜ ning sisearhitektuurse lahenduse lõi VL sisearhitektuur OÜ meeskond.

Käimasoleva hanke eesmärk on muuta hoone nutika ruumilahenduse ning tänapäevaste materjalide abil kaasaegseks ja mugavaks. Ajas muutunud avalikke funktsioone arvestades tulevad rahvusraamatukokku näiteks rühma- ja õpitoad, arvutiklass, salvestusstuudio, kaks teatrisaali, kinosaal ja kõik muu tänapäevasele kultuurikeskusele sobilik.

Hoonet on varasematel aastatel osaliselt renoveeritud – kohendatud fassaadi, remonditud katust ning ajakohastatud ventilatsioonisüsteemi, kuid terviklikku uuendamist tehtud ei ole. Riigi Kinnisvara tellis 2015. aastal Eesti Rahvusraamatukogu hoonele auditi, mis tõi välja hoone täieliku renoveerimise vajaduse.

Valitsus otsustas 2019. aasta augustis rahastada Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimist 53 miljoni euroga. Tööd on plaanis valmis saada 2025. aastal.

Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimise hankepakkumuste esitamise tähtaeg on 23. august 2021, täpsem teave riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3443396/general-info.

Tallinna uute korterite turu kõige operatiivsem info

Tõnu ToomparkVastandlikud sõnumid korterituru osas tekitavad segadust. Ühed räägivad korterituru jahtumisest, teised toovad esile rekordite löömist. Arenduste turg on märksa komplitseeritum, sest selle kohta ei ole  avalikku infot pakkumiste-müükide-hindade kohta.

Kogun igakuiselt kokku arendusturu pakkumiste-müükide-hindade info. Aitan kinnisvaraarendajatel paika panna, mis turul toimub. See sisaldab ülevaadet, mida pakutakse, millise hinnaga pakutakse? Järgmine küsimus on, millised projektid müüvad hästi ja millised mitte nii väga? Kas uusi pakkumisi tuleb turule juurde või jääb vähemaks? Kuidas jaguneb turg erinevate turuosaliste vahe?

Neile ja paljudele teistele küsimustele uute korterite turu osas annab vastuse korterite uusarenduse monitooring. Uusarenduste monitooring jälgib detailselt uute korterite turu pakkumist, hindu ja müüki.

Vastavalt soovija vajadustele on võimalik teha detailseid väljavõtted.

  • Nii näiteks on võimalik üksikasjalikult saada ülevaade, milline on Kalamaja ühe- ja kahetoaliste korterite pakkumine ja müügitempod.
  • Või mõista, kuidas läheb Lasnamäe korteritel hinnavahemikus 120 000 kuni 160 000 eurot.
  • Äkki tunned hoopis huvi kesklinna suuremate kui 100 m² korterite trendide vastu?
  • Milline on mikrokorterite pakkumiste ja müügi omavaheline suhe?
  • Kuidas kulgeb müük “mägede” korteritel?
  • Millised on hinnatrendid kallitel luksuskorteritel?
  • Milline on Kristiine linnaosas pakkumisel olevate 2-toaliste korterite keskmine suurus ehk pindala?
  • Milline on arendajate turuosade edetabel?
  • Kel on rohkem pakkumisi? Kel on rohkem müüki?

Kas tunned, et see on teave, mis on sulle sinu töö juures kasulik? Anna aga teada.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Trigon Property Development: Kinnistu müük

Trigon Property Development14.07.2021.a. sõlmisid AS Trigon Property Development ja Bilder Grupp OÜ kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu, millega AS Trigon Property Development müüs endale kuuluva kinnistu aadressiga Arukase tn 3 Pärnus suurusega 20 134 m2.

Kinnistu müügihinnaks oli 30 eurot m2, mis teeb müügihinnaks 604 080 eurot (ei sisalda käibemaksu).

Trigon Property Development: Sale of real estate property

Trigon Property DevelopmentOn 14.07.2021 AS Trigon Property Development and Bilder Grupp OÜ concluded a real right agreement on sale of real estate property belonging to AS Trigon Property Development.

The land plot sold was located at Arukase 3 in Pärnu with a size of 20 134 m2. The sale price of the property was EUR 30 per m2, i.e. the total sales price was 604 080 EUR (VAT not included).

Merko Ehitus: Lepingu sõlmimine tuulepargi taristurajatiste ehituseks Šilalė rajoonis Leedus

Merko Ehitus13. juulil 2021 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Eesti Energia kontserni kuuluv UAB Šilalės vėjas lepingu tuulepargi taristurajatiste ehituseks Šilalė rajoonis Leedus.

Lepingu maksumus on üle 15 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2023. aasta esimeses kvartalis.

UAB Merko Statyba (merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

EfTEN Real Estate Fund III AS fondijuhi kommentaar ja aktsia puhasväärtus seisuga 30.06.2021

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS’i majandustulemused on olnud 2021. aasta esimesel poolaastal üle ootuse head. Fondi selle aasta kuue kuu EBITDA on kokku 4,89 miljonit eurot, mis 27% kõrgem eelmise aasta sama perioodi EBITDA-st. Aasta alguseks oli koroonaviiruse ehmatavalt kiire levik tugevalt piiranud äritegevust eelkõige Lätis ja Leedus ning väljavaated pessimistlikud. Eestis hakkasid olulised liikumispiirangud kehtima veebruarist. Sellele vaatamata suutsime hoida kõik fondi varad edukalt töös – nii palju kui piirangud seda võimaldasid, ning rakendasime väga ranget jooksvate kulude kontrolli.

Juhtimislikult oli I poolaastal tähelepanu suunatud eelkõige meie klientidele ehk üürnikele. Kliendispetsiifilised lahendused leiti kõikvõimalikele pandeemiast tingitud ärikatkestustele ning fondi üüripindade täituvus on olnud väga hea. Juuni lõpu seisuga on fondi kinnisvaraportfelli vakantsus vaid 0,7%. Koroonakriisist tulenevatest maksete hilinemisest (peamiselt Saules Miestase kaubanduskeskuses) hoolimata on olnud hea ka üürnike maksekäitumine. Makseprobleemidega seoses oleme teinud üürnikega ka kokkuleppeid maksetähtaja edasilükkamise osas peamiselt kuni augusti lõpuni ning üürnike vahetumise oleme suutnud hoida minimaalsena.

Veel väärib esimesest poolaastast märkimist eduka aktsiaemisiooni läbiviimine kogumahus 15,13 miljonit eurot. Kokku esitati emissioonis 4 564 märkimiskorraldust ning emissioon märgiti 3,6-kordselt üle. Emissiooni läbiviimise kulud olid investoritele taaskord minimaalsed, moodustades vaid ligikaudu 0,4% emissiooni mahust. Emissiooni korraldamisse kaasas fondivalitseja minimaalselt väliseid nõustajaid ning pakkumine viidi läbi ainult Eestis.

Fondi olemasoleva portfelli lisainvesteeringud tegime 2021. aasta I poolaastal peamiselt Leedus Šiauliais asuva Saules Miestase kaubanduskeskuse territooriumile, kuhu fondi tütarettevõte ehitas eraldiseisva KFC kiirtoidurestorani hoone. Fondijuhtidena otsime pidevalt võimalusi, kuidas meie olemasolevat varade väärtust läbi lisaarenduste kasvatada. Lisanäitena sellistest investeeringutest saame tuua päikesepargi rajamise Laagri Selveri kaubanduskeskuse hoone katusele.

Esimeses poolaastas tegime ühe uue investeeringu, omandades Leedus Panevežyses kokku 10 miljoni euro eest kaks tööstus- ja laohoonet. Tehingu pangalaenuga võimendamata sisenemistootlus oli 8,0% ning hoone ostuhind ühe ruutmeetri kohta oli 500 eurot, mis on madalam kui maja taastamisväärtus. Hoonet üürib 16 aastase üürilepingu alusel ADAX UAB. Tehingut finantseeris 6 miljoni euro ulatuses Siauliu bankas.

Fondi edukas esimene poolaasta lubab vaadata optimistliku pilguga ka 2021. aasta teisele poolaastale.

Finantsülevaade

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 30.06.2021 oli 17,6021 eurot, kasvades juunis 3,6%. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 30.06.2021 seisuga 18,60 eurot. EPRA NAV suurenes juunis 2,6% võrra.

Juunis viis fond läbi oma tavapärase kinnisvarainvesteeringute hindamise, mille käigus kasvas fondi kinnisvaraportfelli väärtus 1,4% (2,020 miljoni euro) võrra. Väärtuse muutus tuli peamiselt rahavoo-ootuste paranemisest Saules Miestases ja Ulonu büroohoones. Ülejäänud objektide väärtuse kasv tuli peamiselt väljumistootlikkuse (exit yield) langetamisest poole või neljandiku protsendipunkti võrra.

Juunis teenis EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud müügitulu kokku 1 097 tuhat eurot, mis on 57 tuhat eurot rohkem kui mais, sisaldades ka 15 päeva üüritulu juunis soetatud tööstus- ja laohoonetelt Panevežyses, Leedus. Lisaks suurenes juunis seoses Covid 19 piirangute järk-järgulise lõpetamisega ka Saules Miestase kaubanduskeskuse üüritulu, mis on nüüd veel keskmiselt 4% alla tavapärase taseme.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli juunis 827 tuhat eurot, mis on seoses Panevežyses asuva tööstus- ja laohoonete soetuse ja sellega kaasnevate kulude ning aktsiaemissiooni läbiviimisega seotud kulude tõttu 26 tuhande euro võrra madalam kui mais.

Selle aasta kuue kuu jooksul on fond teeninud 5,96 miljoni euro (2020 6 kuud: 4,86 miljoni euro) suuruse müügitulu juures 4,89 miljonit eurot (2020: 3,83 miljonit eurot) EBITDA-d. EBITDA on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kokku 1,06 miljonit eurot, millest 740 tuhat eurot on toonud uute kinnisvarainvesteeringute lisandumine. Enne uusi investeeringuid olemas olnud (like-for-like) kinnisvaraportfelli EBITDA on selle aasta 6 kuu jooksul olnud kokku 3,8 miljonit eurot, mis on 320 tuhat eurot (9%) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Fondi konsolideeritud üle tähtaja võlgnevus oli 30. juuni seisuga 148 tuhat eurot, vähenedes juunis 43 tuhande euro võrra. Üle tähtaja võlgnevus on täies ulatuses seotud Saules Miestase ajatatud võlgnevusega, mis jätkuvad osaliselt augusti lõpuni.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas juunis 3,574 miljoni euro võrra ning oli seisuga 30.06.2021 9,9 miljonit eurot. Aktsiaemissioonist saadud vahenditest maksime juunis tagasi Pirita hooldekodu jaoks võetud emaettevõtte pangalaenu 3,1 miljonit eurot, tegime laenukovenantidele vastamiseks osalise EfTEN Riga Airport SIA pangalaenu tagasimakse summas 0,9 miljonit eurot ning Panevežyses asuvate tööstus- ja laohoonete investeeringu, kuhu kulus omavahendeid 4 011 tuhat eurot. Fondil on juuni lõpu seisuga investeerimata kapitali 7,1 miljonit eurot.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud omakapital oli 30.06.2021 seisuga 89,287 miljonit eurot (31.12.2020: 71,483 miljonit eurot).

EfTEN Real Estate Fund III Monthly Overview 06-2021
EfTEN Real Estate Fund III Valuation Summary

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!