Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021

Martina Proosa29/11/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa detailse ülevaate detailplaneeringutest ja nende koostamisest.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Kolmandas kvartalis tugev majanduskasv jätkus

SwedbankJaekaubanduse ja tööstuse juuli ja augusti tugevad kasvunumbrid viitavad kiire majanduskasvu jätkumisele kolmandas kvartalis. Kolmanda kvartali esimese kahe kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulumaht aastases võrdluses 10% ja tööstustoodangumaht ligi 7%. Nimetatud sektorid moodustavad Eesti majanduses loodud kogulisandväärtusest ligi veerandi. Septembri ja sel sügisel näeme pensionirahade kasutamise mõjul täiendavat positiivset efekti majandusele.

Augustis suurenes tööstustoodangumaht 4%, sealhulgas töötlevas tööstuses oli kasv 9%, kuid energiatootmises vähenes tootmismaht 16% ja mäetööstuses 28%. Töötlevas tööstuses suurenes tootmismaht augustis 24 tegevusalast 17-s ehk 71% tegevusaladest. Kuigi töötleva tööstuse kasv on sel aastal tugev olnud ja selle majandusharu tootmismaht ületab möödunud aasta märtsi taseme, jääb see maha pandeemia-eelsest tipust. Kuna tööstuse tootjahinnad kasvavad väga kiiresti, siis kasvas tööstussektori käive juulis ja augustis keskmiselt 13%, töötlevas tööstuses aga isegi 17%. Energiatootmise käive tegi seevastu aga tugeva languse. Kiiresti tõusnud tootjahindade tõttu ületavad tööstussektori ja töötleva tööstuse käive pandeemia-eelse tipu.

Tööstussektori kindlustunne on 14 aasta tugevaim

Kuigi Eesti tööstussektori kindlustunne saavutas oma viimase tipu juulis ja pole sealt edasi paranenud, on see ikkagi viimase 14 aasta kõrgeim ehk sama tase, mida me nägime 2007. aasta keskel. Samas on tööstussektori tootmiskasvu ootused eesolevatel lähikuudel 4 aasta tugevaimad. Esialgsete arvestuste järgi müüsid tööstusettevõtted välisturule augustis 11% ja siseturule 28% rohkem toodangut, kui aasta varem. Tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta on praegu samal tasemel nagu 2007. aasta kevadel. Ka ekspordikasvu ootused on võrdlemisi head.

Tarneraskuste all kannatavate Eesti ettevõtete osakaal on tõusnud viimase 23 aasta suurimaks

Kuigi nõudlus on tugev, piiravad tööstusettevõtete tootmist üha rohkem varustuse ja tootmissisendite ning tööjõu puudus. Kolmandaks kvartaliks langes tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus tootmist piiras, 28 protsendini – nii madalat taset nägime viimati 14 aastat tagasi. Seevastu on samasugusele tasemele tõusnud ka ettevõtete osakaal, kelle tootmist piiravad tööjõu ja tootmissisendite puudus. Kui tööjõupuudust kurtvate ettevõtete osakaal oli tõusnud viimase nelja aasta kõrgeimale tasemele, siis tootmissisendite puudust kannatavaid ettevõttete osakaal oli isegi viimase 23 aasta suurim. Selle taga on tõsised häired tarneahelates, mis on probleemiks ka teistes riikides.

Nõudlus on tugev, kuid pinged tootmises on suurenenud

Euroala ostujuhtideindeks näitab küll kogumajanduse, sealhulgas ka töötleva tööstuse kasvu, kuid need kasvud on nõrgenemas. Selle taga on tarneahelatega seotud tootmispiirangud, mured jätkuva pandeemia pärast aga ka ettevõtete kulude kiire kasv. Seega, kuigi nõudlus on tugev, on pinged tootmises suurenenud. Tarneahelate häired peaksid leevenema koos pandeemia taandumisega.

Haabersti saab tuleval aastal uue spordi- ja vabaajakeskuse

Haabersti Ring keskuselt võeti maha sarikapärg. Tuleval kevadel valmivas 9000 ruutmeetrises keskuses saab endale kodu Tallinna Spordiakadeemia Kalev, lisaks tulevad sinna rannavõrkpalli- ja jalgpalliväljakud, judo ja tantsusaal, spordihostel, saunad, massaaž ja muud tervist toetavad teenused.

Keskuse ehitab Mapri Ehitus, arhitektuurne lahendus pärineb Asum Arhitektidelt, sisekujunduse teeb Nion, väli- ja sisegraafika eest hoolitseb Velvet.

Eduard Beilinson, Tallinna Spordiakadeemia Kalev juht ütleb, et Ring saab lisaks korvpalluritele päriskoduks mitmele noorte spordikoolile: „Siin hakkab treenima kokku umbes 1500 last. Peale korvpalli hakatakse keskuses mängima võrkpalli, rannavõrkpalli, rannajalgpalli, rannatennist. Rannaalade jaoks on meil muide soojendatud liiv. Veel tulevad siia judokool, tantsustuudio, fitnessi ja jõutreeningute saal Gym!, täiskasvanutele jooga ja taiji harrastamise võimalused. Siia ootame kohalikule kogukonnale suunatud “Haabersti sügis” ja “Haabersti kevad” turniire ja rahvusvahelisi võistlusi, näiteks Euroopa noorte korvpalliliiga etappe.“

Spordiakadeemia otsib omale ruume juba üle 8 aasta. „Meil harjutab ligi 500 koolinoort ja ruumipuudus piirab meie arengut. Osalesime Tallinna linna poolt korraldatud konkursil, mille võitsime ja saime hoonestusõiguse lepingu. Kerkiv keskus läheb hästi kokku Tallinna sporditaristu arengu kontseptsiooniga,“ lisab Beilinson. Spordikeskuse juurde tulev saunakeskus on kogu oma elu Õismäel elanud Beilinsoni sõnul kohalike elanike suur soov, sest ujulaid on siin mitu, aga korraliku linnasaunu ei ole.

Kalle Kuusik, Ring keskust arendava ettevõtte Tallinna Spordibaasid omanik räägib, et kogukonnakeskuseks kujunenud Viimsi SPA eeskujul tahetakse Haaberstisse luua spordi- ja vabaajakeskus, kuhu lisaks sportlastele saavad tulla pered ühes sõpradega tervislikult aega veetma. Avamine on planeeritud tuleva aasta maisse.

Tarmo Roos, Mapri Ehituse tegevjuht on seda meelt, et spordikeskusi on viiruste levimise perioodil inimestele väga vaja, sest sporti harrastava inimese loomulik immuunsus on teiste omast kindlasti tugevam. „Meie ehitatav spordikeskus on eriline selle poolest, et ta asub Väike-Õismäe südames ja on veerandsaja tuhandele siinsele elanikule väga lähedal,“ lisab Roos.

RING keskuse funktsioonid

Esimesel korrusel, pindalal 2672,5 m2, on pallimängude saal – kaks täismõõtmetes treeningväljakut korvpallitreeninguteks, saali saab kohandada täisväljakuks meistrite liiga ja koondise mängude jaoks. Tribüünid kuni 500 inimesele.

Liivaväljakud – kolm rannavõrkpalli või rannatennise platsi soojendatava liivaga. Keskusest saab rannajalgpalli treeningväljak, kus lapsed ja täiskasvanud saavad aastaringi harrastada. Meeskondlikud riietusruumid treeneritele, võistkondadele ja spordilaagris osalejatele. Lõõgastusalal on saunad ja mullivannid, bassein. Lisaks kohvik sportlastele ja kohalikele elanikele.

Teisel korrusel on 1200 m2 pinnal Gym! 24/7 iseteenindusega spordiklubi, lisaks sportimist toetavad teenused nagu füsioteraapia ja massaaž ning lõõgastusala.

Hoones leiab asukoha sportlastele mõeldud hostel 106 voodikohaga.

Keldrikorrusele rajatakse judosaal koos õppeklassiga, mitme otstarbega treeningsaal ning tantsusaal.

Statistikaamet: Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu

StatistikaametStatistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%. Mulluse septembriga võrreldes olid kaubad 4,6% ja teenused 10,4% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas tarbijahinnaindeksit möödunud aasta septembriga võrreldes enim kodudesse jõudnud elektri 74,5% hinnatõus, mis andis kogumuutusest kolmandiku. „Eluasemeteenustest olid suurema mõjuga veel torugaasi 30,1% ja üüri 10% kallinemine. Suurem mõju indeksi muutusele oli endiselt mootorikütuse hinnatõusul – bensiin oli 19% ja diislikütus 28,5% kallim. Toidukaupadest oli enim kallinenud kartul (79,3%), värske köögivili (30,7%) ja mitmesugused toiduõlid (14%),“ lisas Trasanov.

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 6,6% 2008. aasta detsembris, mil see oli 7,0%.

Augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit põhiliselt eluasemeteenuste hinnatõus. Kodudesse jõudnud elekter kallines kuuga 23,6% ning torugaas 12,7%. Suurem oli mõju veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel ning kartuli ja värske puu- ning köögivilja mõningasel odavnemisel.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2021
Kaubagrupp September 2020 –
september 2021, %
August 2021 –
september 2021, %
KOKKU

6,6

1,2

Toit ja mittealkohoolsed joogid

3,3

-0,6

Alkohoolsed joogid ja tubakas

1,4

0,2

Riietus ja jalatsid

-1,8

5,1

Eluase

20,2

7,1

Majapidamine

6,0

0,9

Tervishoid

2,4

0,0

Transport

13,0

0,3

Side

-2,8

-0,6

Vaba aeg

5,1

0,3

Haridus ja lasteasutused

2,4

1,3

Söömine väljaspool kodu, majutus

4,5

-3,2

Mitmesugused kaubad ja teenused

3,5

0,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Scandium Kinnisvara: Scandium Kinnisvara muutus aktsiaseltsiks

Scandium KinnisvaraScandium Kinnisvara OÜ registreeriti käesoleval nädalal Scandium Kinnisvara AS-iks ning aktsiakapitali suurendati 2,1 miljoni euroni. Juhtkonna sõnul on tegemist strateegilise sammuga, et tulevikus paremini kapitali kaasata ja astuda esimesi samme võimalikuks börsile minekuks. Ettevõtte eesmärk on Eesti suurimatele arendajatele tempokalt kandadele astuda.

Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara AS tegevjuht: „Viimased poolteist aastat oleme tegutsenud väga sihipäraselt laienemise suunal. Ettevõtte aktsiaseltsiks vormistamine aitab meil paremini investoritelt kapitali kaasata nii võlakirjade kui ka võimalike otseinvesteeringute näol. Oleme kinnisvaraportfelli jõuliselt suurendanud mitme silmapaistva ärikondliku arendusega ning terviklike elamuarenduse projektidega Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Kuna investorite huvi meie tegevuse vastu on olnud kõrge, ei välista me ka tulevikus börsi poole vaatamist.“

Urmo Kallakas, Scandium Kinnisvara AS finantsjuht: „Viimase aasta vältel oleme läbinud restruktureerimise, koondades kõik projektiettevõtted ühe kontserni alla. Selle tulemusena on moodustunud finantsiliselt tugev Scandium Kinnisvara grupp. Scandium Kinnisvara kontserni omakapitali maht on tänase seisuga üle 7 miljoni euro ning näeme seda lähiaastatel kiires tempos kasvamas.“

Elukondlikest arendustest on Scandium Kinnisvaral töös Luige kodude projekt Luigel, elamuarendus Laagris ning mastaapne elamuarenduse projekt Peetris.

Lisaks tugevale turupositsioonile elukondliku kinnisvara arendamises on ettevõte aktiivne ärikondliku kinnisvara turul – arenduses on Tallinna linnapilti muutev kõrghoone Peterburi tee alguses ning äri- ja elukeskkonna projekt koos Restate’ga Põhja-Tallinnas Põhjala tehase vastas. Esimesena jõuab aga ehitusse moodne co-living kontseptsiooniga üürimaja Mustamäel.

Viimase aasta jooksul on Scandium Kinnisvara portfellis valminud co-living elustiiliga üürimaja Newton Stuudiod Kadaka teel Tallinnas ja luksuslik paljude lisavõimalustega DUO Loftid kortermaja Tartu vanalinnas.

Esimesena Eestis süsteemselt tootliku üürikinnisvara ja üürimajade arendamisele spetsialiseerunud Scandium Kinnisvara asutati 5 aastat tagasi Maido Lüiste, Kalle Aroni ja Jaak Roosaare poolt. Viimase kolme aastaga on valminud enam kui 450 korterit nii elukondlike kui ka üürikorterite näol. 2020. aasta kasum ulatus 1,9 miljoni euroni. Tänaseks on Scandium Kinnisvara laiahaardeline Eesti kinnisvaraarendaja, kes keskendub terviklike elukeskkondade arendamisele, kus kõik eluks vajalik oleks mugavalt lähedal. Scandium arendab elukvaliteeti.

 

Luminor: Säästude puudumine esimeseks sissemakseks ja ebapiisav sissetulek on takistuseks oma kodu ostmisel

Luminor BankLuminori panga korraldatud uuringu* tulemuste kohaselt ei osta peaaegu pooled Balti riikide elanikest kinnisvara seetõttu, et nende sissetulek ei ole laenukohustuste võtmiseks piisav, ning osal neist ei ole võimalik esimese sissemakse jaoks raha koguda. Eesti elanikud mainisid peamise takistusena raha puudumise esimeseks sissemakseks (42%), sama põhjuse tõid ka leedukad (44%), lätlased aga ebapiisava sissetuleku (41%).

„Uuringu kohaselt on noortel vanuses 25–34 kõige keerulisem koduostu esimeseks sissemakseks raha koguda, mis on arusaadav, sest neile, kes on alles tööle asunud, makstakse vähem ja piisavate säästude kogumine võtab aega. Samas vastasid pea pooled, et nad ei ole esimeseks sissemakseks spetsiaalselt raha kogunud. Paljusid neist võisid sellises olukorras aidata vanemad või sugulased. 14% vastajaist Eestis on säästnud raha kaks-kolm aastat, 12% kauem kui viis aastat,“ selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane. „Samuti oleme täheldanud olukordi, kus kliendid ei esita esialgu kõiki sissetulekuallikaid ja esmapilgul tundub, et sissetulek ei ole laenu saamiseks piisav, kuid kui oleme teinud kindlaks sissetuleku üürikinnisvarast, hüvitistest ja dividendidest ning arutanud olukorda põhjalikumalt, selgub, et kogusumma on piisav.“

Kolmas kõige sagedamini mainitud põhjus on ebakindlus tuleviku suhtes. Eesti elanikud (17%) muretsevad selle pärast kõige vähem, Läti (25%) ja Leedu (22%) tunduvalt rohkem.

Elanikud seostavad üürikodusid ebastabiilsusega

Uuringus selgus, et eestlased kulutavad üürile väikseima osa leibkonna sissetulekust, leedukad aga suurima. Enamik eluaset üürivatest vastajatest Eestis kulutab üürile alla 10% leibkonna sissetulekust. Lätis on see näitaja 11–20%, Leedus aga 21-30%. Suurim osa eestlaste sissetulekust kulub omakorda kodulaenumaksetele, samas kui leedukad kulutavad sellele kõige vähem. 28% Eesti ja 21% Läti vastajaist kulutab sellele 11–20% kuu sissetulekust, kuid Leedu elanikest kasutab suurim osa (15%) vähem kui 10% oma sissetulekust sel otstarbel.

Ligikaudu pooled Balti riikide vastajaist tunnistavad, et eluaseme üürimise peamine negatiivne külg on ebastabiilsus, mis on seotud üürimaksete (54%) ja üürimisperioodi (52%) võimalike muutustega. Eesti elanikud muretsevad igakuiste maksete suurenemise ja selle pärast, et üürimine on pikas perspektiivis kallim kui kodu ostmine. Vastajad Lätis ja Leedus on aga võrdväärselt mures selle pärast, et üürileandja võib igal ajal lepingu lõpetada või üüri tõsta.

*Uuring, milles osales kõigis Balti riikides üle tuhande inimese vanuses 25–55, viidi läbi tänavu septembris koostöös uuringukeskusega Norstat.

Swedbank: Hinnatõus on palgakasvule järele jõudnud

SwedbankKeskmine tarbimiskorv kallines septembris aastaga 7 protsendi võrra. Nii kiiret hinnatõusu nägime viimati 13 aastat tagasi. Ülikiirest majanduskasvust hoolimata mõjutavad hindu eelkõige välised tegurid. Pool 7-protsendilisest hinnatõusust tuli vaid kahe kaubagrupi, elektri ja mootorikütuste, kallinemisest.

Hinnatõus võib lähikuudel veelgi kiireneda, sest kõigi energiakandjate kallinemine ei ole veel hinnaindeksisse jõudnud. Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad tõusma umbes 4 protsendi võrra, kuna aasta esimesel poolel oli inflatsioon aeglasem. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta teisel poolel.

Energia kallinemine kergitab hindu

Elekter kallines aastaga tervelt 75 protsendi võrra. Elektri börsihind püstitas septembris uue rekordi. Ilm ei ole taastuvatest allikatest elektri tootmist soosinud. Mittetaastuvatest allikatest elektri tootmine on aga kallis, kuna gaasi, puidu, kivisöe ja saastekvootide hinnad on oluliselt kasvanud.

Septembris tõusis märgatavalt ka gaasi hind. Gaasi turuhind peaks tulevikutehingute järgi püsima ülikõrgel tasemel kuni kevadeni ja siis oluliselt langema. Teiste energiakandjate peadpööritav hinnatõus on endaga kaasa viinud ka nafta. Nafta hind ulatus septembris 75 USA dollarini barreli kohta. Mootorikütuste hind tõusis aastaga veerandi võrra.

Energiahinnad on tõusnud majanduse kiire taastumise, ebasobivate ilmastikutingimuste ja energiavarustuse häirete tõttu. Swedbanki hinnangul püsivad energiahinnad kõrged kevadeni, kuna nõudlus energia järele on tugev, samal ajal kui selle pakkumine on piiratud. Energia hind sõltub palju sügise ja talve ilmast. Soe talv vähendaks kütte vajadust. Tuuline ja sajune ilm aga soodustaks elektri tootmist tuulest ja veest, mis on kõige odavam elektri toomise viis.

Kallim energia tõstab hindu rohkem, kui peaks. Kuigi energia osakaal erinevate kaupade ja teenuste tootmiskuludes on üldiselt tagasihoidlik, hinnatõus kiireneb, kuna nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele on majanduses tugev ja mitmetest kaupadest on poodides puudus. Tarbijate hinnakasvu ootused on oluliselt tõusnud.

Energia kallinemisel on Eesti majandusele negatiivne, aga siiski üsna piiratud, mõju

Energial on keskmise pere eelarves suhteliselt väike osa. Elekter ja küte moodustavad kokku 8 protsenti keskmise majapidamise eelarvest. Mootorikütused veel 5%. Vaesemates peredes on energia, eriti kütte, osakaal eelarves aga oluliselt suurem. Viiendiku kõige madalama sissetulekuga pere elektri ja kütte kulud moodustavad 16 protsenti nende kogukuludest, samal ajal kui viiendiku kõige jõukama pere eelarves vaid 6 protsenti. Keskmine palk ja pension on tänavu tõusnud siiski vähemalt samapalju kui hinnad.
Kõrgemad energiahinnad mõjutavad ka ettevõtteid, kuigi ettevõtetes on energiakulude osakaal üldiselt väike, vaid 3 protsenti. Samas on ettevõtteid, keda energiahindade tõus valusamalt puudutab. Energiakulude osakaal tootmiskuludes on suurem energeetikas, tselluloositööstuses ja maanteetranspordis. Viimast mõjutab küll eelkõige diisli hind, mis on kerkinud oluliselt vähem kui gaasi või elektri maksumus. Kuna nõudlus püsib tugev, eriti tööstussektoris, saab suuremaid tootmiskulusid kompenseerida kõrgema müügihinnaga. Suuremad ja energiamahukamad ettevõtted on osa oma energiatarnetest kindlustanud ka varem sõlmitud lepingutega, mis on nende jaoks hinnasurvet leevendanud.

Kallimal energial on teatud negatiivne mõju nii Eesti kui teiste riikide majandustele meie regioonis, peale Norra, kes naudib praegu kõigi aegade suurimaid nafta ja gaasi ekspordikäibeid. Enamik Põhja- ja Baltimaid impordib energiat rohkem kui ekspordib, seega on energia hinnatõus nende jaoks halb uudis, isegi, kui mõned sektorid, nagu näiteks Eesti põlevkivitööstus, kõrgematest energiahindadest võidavad. Eesti energiatoodete import ületab eksporti siiski vaid 0,5 protsendi võrra SKPst, sest põlevkiviõli ja turba väljavedu kompenseerib mõnevõrra naftatoodete, gaasi ja elektri sissevedu.

Kõrgemad hinnad ei ole tarbijaid veel heidutanud. Jaemüügi maht kerkis augustis 9 protsendi võrra. Liikuvusandmed näitavad, et oktoobri algul liikus kaubanduskeskustes ja meelelahutuskohtades rahvast endiselt rohkem kui aasta tagasi. Samas ei ole vahe eelmise aastaga enam nii suur kui varasematel kuudel ja arvestades seniseid nakatunute trende, tundub, et inimeste liikuvus hakkab lähikuudel taas vähenema.

Eesti Pank: Energiahinnad kiirendavad inflatsiooni kogu Euroopas

Eesti PankInflatsiooni lükkavad endiselt ülespoole peamiselt pakkumispoolsed tegurid. Septembris oli hinnatõus energiahindade mõjul aastavõrdluses 6,6%. Eesti inflatsioon on euroala keskmisest märksa kiirem, sest maailmaturul kallinenud energia ja toidu osakaal on meie tarbijakorvis keskmisest suurem. Samuti kanduvad hinnamuutused Eestis lõpptarbija hindadesse kiiremini kui mujal.

Energia ja toidu osakaal Eesti tarbimiskorvis on ligikaudu kolmandiku võrra suurem kui euroalal keskmiselt. Eestis moodustab energia tarbimiskorvist 12,5%, euroalal aga 9,5%. Toidu osakaal on vastavalt 29% ja 22%. Seetõttu on toidu ja energia kallinemise otsene mõju Eesti hinnatõusule suurem kui euroalal keskmiselt.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega jõuab Eestis energiahindade muutus tarbijani kiiremini ning on ka kõikuvam. Selle taga võib ühe põhjusena olla börsihinnaga lepingute suurem osakaal, mis on aasta-aastalt kasvanud ja sellised lepingud on praegu umbes pooltel kodutarbijatest. Septembri hinnatõusust moodustasid kütused ja energia ligikaudu 60%, ning elektrihinna roll kogu hinnatõusus oli umbkaudu 40%.

Paljude energiatoodete hinnad on praegu kõrged. Nafta hind tõusis oktoobri alguses viimase viie aasta tippude juurde ning suurendab aastavõrdluses hinnakasvu ka lähikuudel (aasta tagasi oli nafta hind poole madalam). Viimase nädala jooksul kiirelt kallinenud maagaasi osa keskmises tarbijakorvis on suhteliselt väike, samas gaasi kütusena kasutavaid inimesi võib see mõjutada üsna palju. Samuti avaldab gaasi hinnatõus kaudset mõju teistele energiatoodetele, nagu elektrile ja toasoojale. Gaasi hinnatõus kandub majapidamiste kulutustesse eeloleval küttehooajal.

Lisaks on tarbijahindadesse jõudnud rohkem ka toidutoormete, sh teravilja ja õlikultuuride, kallinemine maailmaturul, mis hakkas kiirenema juba suvel. Septembris tõusid toidukaupade (sh alkoholi ja tubaka) hinnad 2,9% ning selle mõju on tunda ka neljandas kvartalis.

Lasnamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkLasnamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Lasnamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Swedbank: Inflation accelerated further in Estonia

  • SwedbankIn September, consumer prices increased by 6.6%, over the year.
  • 60% of the increase in prices came from energy products, especially more expensive electricity and motor fuels.
  •  Wages and pensions have risen at least as much as prices.
  •  Higher prices have not yet discouraged households – consumption remains very strong.

Inflation amounted to 6.6%, over the year, and 1.2%, over the previous month, in September. Inflation was previously as rapid 13 years ago, before the 2008-2009 crisis. Despite the extremely rapid economic growth, prices are primarily lifted by external factors. Half of the 6.6-percent increase came from the rise in the prices of electricity and motor fuels.

The rise in prices may accelerate further in the coming months, as the rise in the prices of different energy products has not yet reached the price index. In 2021, prices are expected to rise by about 4 percent, as inflation was slower in the first half of the year. The price increase should slow in spring.

Inflation is driven by rising energy prices

Electricity rose by as much as 75 percent in a year. The stock price of electricity set a record in September. Weather has not favoured the production of electricity from renewable sources. But the production of electricity from non-renewable sources is expensive. Gas prices also rose significantly in September. According to futures, the market price of gas should remain at a very high level until spring and then fall significantly. The price of oil reached USD 75 per barrel in September. The price of motor fuels increased by a quarter during the year.

More expensive energy raises prices more than it should. Although the share of energy in the production costs of various goods and services is generally modest, price increases are accelerating as demand for various goods and services is strong in the economy and many goods are in short supply in shops. Consumer price expectations have also risen significantly.

The increase in energy prices will have a negative, but still rather limited, impact on the Estonian economy

Energy has a relatively small share in the budget of the average family. Electricity and heating together make up 8 percent of the average household budget in Estonia. Motor fuels add another 5%. The average wage and pensions have risen at least as much as prices this year, so the purchasing power of households has not declined. Higher prices have not yet discouraged consumers. Retail sales rose by 9 percent in August.

Higher energy prices also affect companies, although the share of energy costs in companies is generally small, only 3 percent. At the same time, there are companies that will be hit by rising energy prices. The share of energy costs in production costs is higher in the energy sector, pulp and paper industry, and road transport. The latter is primarily affected by the price of diesel, which has risen significantly less than the cost of gas or electricity. As demand remains strong, especially in the industrial sector, higher production costs can be offset by higher sales prices. Larger and more energy-intensive companies have also secured part of their energy supplies with previously concluded contracts, which has eased price pressure for them.

More expensive energy has a negative – but manageable – impact on the economies of Estonia and most other countries in our region, except for Norway, which currently enjoys the largest ever export turnover of oil and gas. Most Nordic and Baltic countries import more energy than they export, so rising energy prices are bad news for them, even if some sectors, such as the Estonian oil shale industry, benefit from higher energy prices. However, imports of Estonian energy products exceed exports by only 0.5 percent of GDP, as exports of shale oil and peat somewhat compensate for imports of oil products, gas, and electricity.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2021 III kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Domus Kinnisvara: Ostsid uusarenduses korteri – kuidas hinnata tööde kvaliteeti? II osa

Domus KinnisvaraPalju õnne! Sinu uus kodu on valmis saanud ja jäänud on veel viimane etapp enne asjaõiguslepingu sõlmimist – objekti ülevaatus. Olemuselt tähendab see ostjapoolset kvaliteedikontrolli viimistletud pindadele ja paigaldatud seadmetele. Alusta lugemist artikliseeria esimesest osast, kust leiad ülevaate Eestis kasutatavatest siseviimistluse kvaliteedinõuetest, sest esmalt oleks vaja mõista, missuguseid kvaliteedinõudeid konkreetse valminud korteri või maja puhul järgida tuleks. Eelmisest osast leiad ka maalritööde ning plaaditud pindade hindamise kriteeriumid ja ülevaatuse juhised. Nüüd aga lähemalt teiste siseviimistlustööde ja -toodete ülevaatusest.

Kuidas hinnata tapeetimistööde kvaliteeti?

Tapeet peab olema üleni hästi kinnitunud, selles ei tohi olla lahtiseid servi, rebendeid, õhumulle ega häirivaid värvierinevusi. Paanide vahed peavad olema sirged ja võimalikult vähemärgatavad. Muster peab paanide vahel täpselt jätkuma. Äärelõpetused peavad olema täpsed.

Pane tähele: defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses. Üksikdetailid ei tohi eristuda tavalises päeva- või tehisvalguses, kui pinda vaadeldakse selle ristisuunas 1,5 m kauguselt. Ruumides, kus päevavalgus puudub või tavavalgus on nõrk, võib kasutada tavavalgusele sarnast valgusallikat. Seega nii nagu värvitud seina, tuleb ka tapeeditud seina vaadelda 1,5 m kauguselt ja sellel kaugusel seistes ei tohiks olla tapeeditud seinal häirivaid defekte.

Kuidas hinnata parkettpõranda paigalduse kvaliteeti?

Valmis parkett peab jätma ühtlase üldmulje ja selles ei tohi olla auke, plekke, mõranemist, kriimustusi, tööriistajälgi või muid sarnaseid defekte. Ei ole lubatud muud, kui üksikute lippide süüstruktuurist põhjustatud läike erinevused. Valmis parkett ei pea olema hääletu – lubatud on puitpõranda loomulikust elamisest tingitud helid. Täispuitparketi loomulik elamine on suurem kui kihtparketil.

Pane tähele: parketi defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses. Üksikdefektid ei tohi eristuda tavalises päeva- või tehisvalguses, kui pinda vaadeldakse risti suunas 1,5 m kauguselt. Ruumides, kus päevavalgus puudub või on nõrk, võib kasutada valgusallikat, suunates valgus taas vaadeldava pinnaga risti. Kontrollides 2 meetri pikkust ala on suurim lubatud tasasushälve ehk kõrguste erinevus +/- 3 mm.

Kuidas hinnata akende ja siseuste paigalduskvaliteeti?

Paigaldatud akende ja siseuste pinnad peavad olema terved, nähtavale jäävatel pindadel ei tohi olla plekke, pragusid ega muid vigastusi. Ukseleht ja raamid ning aknaraamid peavad olema laitmatud, neid peab olema lihtne käsitseda, uksed ja aknad peavad sulguma tihedalt. Pindadel ei tohi olla nähtavaid defekte suletud asendis (kinni), kui seda kontrollitakse siseruumides 2 meetri kauguselt, valgustatud vaatleja selja tagant.

Kuidas hinnata puittrepi kvaliteeti?

Valmis puittrepp, trepiastmed, piire ja käsipuu pinnad peavad olema projektikohased. Valmis treppidel ei tohi olla rebendeid, töötlemispragusid, häirivaid kriimustusi ja tööriistajälgi, nähtavale jäänud kinnitustarvikuid, väljaulatuvaid kinnitustarvikute päid ega muid trepi tugevust või välimust rikkuvaid vigu.

Nähtavale jääv valmis pind peab olema terve ja kvaliteedilt ning välimuselt ühtlane. Viimistletud pinnad on puhtad, kaetavatel pindadel ei ole määrdumisplekke. Nähtavale jäävad liitekohad peavad visuaalsel vaatlusel olema sirged ja kogu vuugi ulatuses ühelaiused. Liitekohtades ei tohi esineda töötlemisest tekkinud häirivaid pragusid ega astmelisust.

Nähtavale jäävad kinnitustarvikute read peavad visuaalsel vaatlusel olema sirged ning kinnitustarvikud ühtlaste vahedega. Visuaalne kontrollimine toimub tavavalguses, tavakauguselt ehk umbes 1,7 meetri kauguselt.

Seega on ostjal kogu korter võimalik piisava hoolsusega üle vaadata, kui ta peab meeles, et kontrollitavad pinnad peavad olema korrektsed loomuliku valguse tingimustes ja et vaatlemine toimub tavakauguselt, olenevalt pinnast 1,5 – 2 m kauguselt. Kui kontrollida valgusallikaga, siis peab valgus langema vaadeldava pinnaga risti ehk vaatleja selja tagant ning kontrollimine toimuma samuti tavakauguselt.

Veel praktilisi soovitusi

  • Võimalusel lepi ülevaatuse aeg kokku päevavalgele ajale. Loomulik päevavalgus on kõige parem pindade kontrollimiseks. Kui kasutada valgustit, siis peaks selle valgustugevus olema konkreetsele ruumile piisav. Võimalik on kasutada prožektorit, sellega saab valgust kenasti vaataja selja tagant seinale suunata, nagu soovitatakse, kuid ehitusprožektorid on üsna suure valgustugevusega ja mõned defektid, mis loomulikus valguses oleksid nähtavad, jäävad nii intensiivse valgustugevusega tähelepanuta.
  • Lepi arendajaga kokku, kas objekti ülevaatus toimub alles täiesti valmis, viimistletud ja koristatud objektil või on ostjal võimalik koos arendajaga ka varasemates etappides objekti näha. Väiksemates arendustes on tihti arendaja vastutulelik ostja poolt soovitud muudatuste tegemisel, mis puudutab näiteks pistikute, valgustite paiknemist või siseviimistlusmaterjale. Sellisel juhul on ostjal mõistlik ka enne objekti lõplikku valmimist kohapealne olukord üle vaadata, et kontrollida, kas kõik soovitud muudatused on arvesse võetud. Väga suures kortermajades ei ole arusaadavatel põhjustel võimalik iga ostja erisoove arvestada ja siis võib ostjapoolne ülevaatus olla juba lõpptootele, pärast seda, kui ehitaja ja arendaja on koos ehitusjärelvalve spetsialistiga omapoolse objekti ülevaatuse ja vajadusel defektide paranduse teostanud.
  • Võid objekti ülevaatusele kaasata pädeva ehitusspetsialisti, kes on kursis konkreetse objekti puhul ostja ja müüja vahel kokku lepitud kvaliteedinõuete ja muude kokkulepetega. Pädev ehitusspetsialist ei tee märkusi ilmaasjata, vaid teab, et igal ehitustööl ja -materjalil on lubatud tolerantsid ja ehitatud peab olema nende piires ja vastavalt ostja ning müüja vahel kokkulepitule.

Juhul kui ülevaatuse käigus ilmneb puuduseid, tuleks need fikseerida mõlemapoolsete allkirjadega kas objekti ülevaatusaktis või valduse üleandmis-vastuvõtmisaktis, kus peaks kokku leppima ka puuduse likvideerimise aja ja uue ülevaatuse. Ka ostu finantseerivad pangad küsivad üha rohkem enne asjaõiguslepingu sõlmimist ja raha väljamaksmist ostja ja müüja vahelist üleandmisakti näha, et samuti veenduda, et objekt on kokkulepitud mahus ja kvaliteediga valminud. Need protseduurid ei ole kindlasti ei ostja ega müüja kiusamiseks, vaid hilisemate tülikate vaidluste ja arusaamatuste ärahoidmiseks. Kui oled ise teadlik või kasutad valdkonna eksperte, on kinnisvaratehingud tõeline rõõm, millest saadavat kasu veel pikalt nautida!

Tartu toetab kolme Annelinna 9-korruselise kortermaja renoveerimist

TartuTänasel istungil otsustas linnavalitsus osaleda projektis Open Lab, mille eesmärk on renoveerida koostöös korteriühistutega liginullenergia hooneks kolm Annelinna 9-korruselist elamut ning kujundada nende ümber kaasaegne elukeskkond. Euroopa Komisjoni rahastus kolme hoone renoveerimiseks ja hoonete ümbruse elukeskkonna parandamiseks on kaks miljonit eurot, Tartu linn finantseerib projekti tegevusi 150 000 euro ulatuses.

Kortermajade renoveerimisel kasutatakse tehases eeltoodetud paneele, hoonetele paigaldatakse päikesejaamad ning energiasalvestamise lahendused ning kasutatakse targa kodu lahendusi. Linnavalitsus investeerib täiendavad 150 000 eurot, et tõsta hooneid ümbritseva avaliku ruumi kvaliteeti, sealjuures pööratakse tähelepanu ligipääsetavusele, rajatakse turvalised rattaparklad ning rikastatakse avalikku ruumi kunstiteostega.

Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on kortermajade renoveerimine üks Tartu energia- ja kliimakava peamistest tegevustest. “Paraku on vaid väga üksikud Tartus paiknevad 9-korruselised elamud tänaseks renoveeritud. Selle projektiga soovime anda Tartu suurima elanike arvuga kortermajade renoveerimisele hoogu juurde. Tervikliku renoveerimise tulemusena on võimalik parandada hoonetes sisekliimat ning vähendada energiatarbimist rohkem kui poole võrra – sellega seoses väheneb ka keskkonnajalajälg. Kõigile renoveeritavatele hoonetele paigaldatakse päikeseelektrijaamad ning eesmärk on toodetav taastuvenergia täies ulatuses hoones kohapeal tarbida. Kõrgete elektrihindade tingimustes on see eriti oluline, sest omatoodetud elektri puhul ei avalda turul toimuvad elektrihinna kõikumised mingisugust mõju.”

Esimesteks projekti tegevusteks on renoveerimise rahastustingimuste väljatöötamine ja küsitlus pilootala elanike hulgas. Toetusele saavad ühistud hakata kandideerima 2022. aasta kevadel ning sama aasta jooksul selguvad projektiga liituvad kolm kortermaja. Projekteerimis- ja ehitustööd toimuvad aastatel 2023-2025 ja projekt lõpeb 2026. aastal.

Tartu linna partneriteks on projektis Balti Uuringute Instituut, Tartu Regiooni Energia Agentuur, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Gren (endine Fortum) ja Eesti Energia.

Projekti Open Lab (Open innovation living labs for Positive Energy Neighbourhoods) rahastatakse Euroopa Komisjoni poolt rahastatud programmist Horizon 2020, meetmest Green Deal. Projektis osalevad veel Pamplona linn Hispaanias ja Genki linn Belgias.

Riigi Kinnisvara: Uue Kärdla riigi- ja kohtumaja ühistöökeskkonna rajamist alustatakse antropoloogiliste välitöödega

Riigi Kinnisvara / RKAS2024. aastal avatakse Kärdla linnasüdames uus riigi- ja kohtumaja, kuhu kavandatakse kaasaegset ühistöökeskkonda koos paindliku ruumiprogrammiga. Riigimajja kavandatakse tööruume ühtekokku kuni 17 erinevale asutusele.

4.-8. oktoobrini viivad Rakendusliku Antropoloogia Keskuse (RAK) antropoloogid saarel läbi intervjuusid ning paikvaatlusi riigimajja kolivate asutuste töötajatega. Järgmise aasta veebruarikuuks valmiva analüüsi eesmärk on koosloomeliselt leida võimalikud parimad lahendused rajatava Kärdla riigi- ja kohtumaja ühistöökeskkonna väljatöötamiseks.

Esialgse plaani kohaselt kolib riigimajja ühtekokku kuni 17 erinevat asutust, mis tähendab vajadust umbes 70-80 töökoha järele. Samuti on järjest päevakajalisem kaugtöökohtade olemasolu. “Viime uuringu jaoks läbi kokku 23 süvaintervjuud kõigi riigimajja kolivate asutuste juures. Lisanduvad veel lühiintervjuud ning seitsme erineva asutuse puhul ka paikvaatlused nende tänases töökeskkonnas. Süveneme töötajate ootustesse ning nende igapäevasesse tegelikku töökäitumisse,“ ütles RAKi projektijuht, antropoloog Sigrid Solnik. “Selle kõrval kaardistame ka klienditeekonnad, et kaetud oleks nii teenusepakkuja kui selle tarbijate vajadused. Ligipääsetavus ja kasutajamugavus on olulised märksõnad, millest lähtuda,” lisas Solnik.

„Riigi Kinnisvara AS ja Rahandusministeeriumi koostöös rajatava riigimaja eesmärk on luua tingimused kvaliteetsete avalike teenuste toimimiseks, võimaldades neile lihtsat ligipääsu ning suurendades samaaegselt ka asutustevahelist sünergiat,“ sõnas Riigi Kinnisvara projektidirektor Kärt Vabrit.

Tulevane riigi- ja kohtumaja kavandatakse aadressile Hiiu tänav 1a koos ümbritseva avaliku ala turu paviljonidega. Kärdla keskväljaku vahetusse lähedusse kerkiva hoone arhitektuurse lahenduse loovad avaliku arhitektuurikonkursi tulemusel Karisma arhitektid ideekavandi “Pruht” järgi. Kärdla riigi- ja kohtumaja projekteerimistööd on plaanitud järgmisse aastasse ning antropoloogidelt saadava sisendi eesmärk on leida ruumilahendus, mis toetab teenuste pakkumist ning piirkonna inimeste ootusi. Koostöös Rahandusministeeriumiga rajab Riigi Kinnisvara Eestisse 18 riigimaja 13 erinevas maakonnas, millest 4 on juba valminud – Viljandi, Rakvere, Jõhvi ja Jõgeva riigimaja.

EfTEN: Investorid on EfTEN United Property Fundi paigutanud 9 miljonit eurot

Septembris paigutasid investorid EfTEN United Property Fundi 3,8 miljonit eurot, mis on parim kuutulemus alates fondi loomisest käesoleva aasta juunis. Kokku on fondiga liitunud 2640 investorit, kes on fondi paigutanud 9 miljonit eurot.

Septembris liitus fondiga 826 uut investorit, kes paigutasid fondi 3,3 miljonit eurot ning 183 varasemat investorit suurendasid oma positsioone 544 000 euro võrra. Pea viiendik fondi klientidest on fondi investeerinud korduvalt.

„EfTEN Unitedi kaudu investeerivad kinnisvarasse ühtemoodi nii väikeste summadega regulaarselt säästvad inimesed kui ka jõukamad ja institutsionaalsed kliendid,“ kommenteeris EfTEN Capitali jaeärisuuna juht Kristjan Tamla. „Nii oli septembris fondi investeeritud suurim summa 1 miljon eurot ning alla 50 euro investeeris fondi üle 130 kliendi,“ lisas Tamla.

Septembris sai esmakordselt fondi investeerida ka pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu. PIKi kaudu liitus EfTEN United Property Fundiga 65 investorit, kes investeerisid fondi üle 200 000 euro.

EfTEN United Property Fund investeerib Baltikumi äri- ja elukondlikusse kinnisvarasse. Hetkel on fondi suuremad investeeringud Uus-Järveküla elamurajooni arendus ja Domina kaubanduskeskus Riias, kuhu fond on investeerinud EfTEN Kinnisvarafond II kaudu. EfTEN United Property Fundi saab investeerida igakuiselt alates 10 eurost ning fondi osakud on plaanis noteerida Tallinna väärtpaberibörsil hiljemalt 2022. aasta mais. Fondi on investeerinud ka EfTENi juhtivtöötajad ja asutajad.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.10.2021 Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt