Pealinn.ee: Lähim poolaasta toob korterite üüriturule kuni 15% hinnatõusu

hinnatõus lööb jätkuvalt Euroopas rekordeid. Hinnatõus on jõudnud ka pealinna üüriturule, kus elamispinnad on täna kõrgemad kui olid koroona-eelsel ajal ja on karta, et kasvutrend jätkub. Lisaks tuleb üürnikel nüüd alla neelata ka kallinevad kütte- ja energiahinnad.

“Eks selline räige 6-7% inflatsioon, mida me täna näeme tähendabki seda, et tavapärase rikkamaks saamise teel astume sammu tagasi. Kindlasti mängib üldine kulubaasi tõus üürihindade tõusu juures rolli,” ütles kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Täna on näiteks kahetoalise korteri Tallinnas keskmiselt 450–600 eurot kuus. Järgmise aasta või poole aasta sees võib oodata kuni 15% hinnatõusu, arvab Toompark.

Hinnatõusu ootuses on üürnikel mõistlik teha pikaajaline leping fikseeritud hinnaga. . “Tähtajalise üürilepinguga on tõesti võimalik kokku lepitud perioodiks hind fikseerida. Muidugi üürileandjal on võimalik siiski ka kord aastas see hind üle vaadata,” sõnas
kinnisvarabüroo kutseline Anneli Lindemann.

Ka kallinevad kõrvalkulud ekspertide arvates üürihindade tõsule piiri ette ei pane… seda siiski mõningate eranditega. “Ütleme elektriküttega korterit või maja täna üürile anda – Palju õnne üürileandjale,” tõi näite Toompark.

Eriti reipalt on aga tõusnud pealinna korterite ostu-müügihinnad, mis on võrreldes koroona-eelse ajaga täna ligikaudu 17% kallimad. Kas kinnisvarahinnad jätkuvalt kallinevad või on tark oodata hinnalangust, seda kindlalt ei tea keegi. “Me ei oska seda ka ise ette näha. Paraku meil puudub see ennustuskuul,” nendib Lindemann.

Siiski nõudlus elamispindade järgi pealinnas suureneb ja ehitusmaterjalid kallinevad. Seega langust kinnisvarahindades eksperdid vähemalt lähiaastateks ei ennusta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Ehituskonverentsil jagati parimatele aastaauhindu ning räägiti ehitusharidusest

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEile aset leidnud ehitussektori virtuaalsel aastakonverentsil „Ehitus 2022+: E-horisont” arutleti, milline on ehitus- ja arhitekuurivaldkonna hariduse tulevik ning kuidas äratada noortes valdkonna vastu rohkem huvi. Samuti kuulutati ehitusauhindade galal välja sektori aasta säravaimad tegijad ja projektid.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus, et ehitusvaldkond on pidevalt nagu mägedel, kus olukord on pidevalt kiires muutumises. „Igas olukorras kiirelt kohanemiseks peab ehitus muutuma järjest targemaks ning see muutus peab algama targematest tellijatest, kusjuures riik peab siin kindlasti näitama eeskuju,“ sõnas ta. „Ehitus ja materjalid kallinevad ning esineb tarneprobleeme, mis kõik viitab sellele, et kui hakatakse ehitama, tuleb enne väga hästi läbi mõelda, mida tahetakse ja kuidas tahetakse.“

Aasa sõnul on äärmiselt tänuväärne töö, mis ehitussektor on viimastel aastatel koos teadlaste ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sektori arendamiseks teinud. „Olen täiesti kindel, et see kannab tulevikus vilja ning saame targemaks nii tellijana, projekteerijana, ehitajana kui ka hiljem nende hoonete kasutajatena,“ ütles minister.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Irene Lill rõhutas konverentsil kvaliteetse lähteülesande olulisust ning märkis, et oluline osa ehitushariduses on ka näiteks kultuuril, eetikal ja filosoofial. „Kõik kõrgelennulised hooned peavad kuidagi ka püsti seisma, sest kui paneme vundamendiks neli telliskivi ja hakkame sinna peale õhulossi ehitama, kukub see kokku. Selleks, et see ei juhtuks, on vaja väga head vundamenti nii hoonele kui ka haridusele,“ sõnas Lill.

Konverentsi peaesineja astus üles Frankfurdis tegutsev eksperimenteeriv arhitekt Achim Menges, kes rääkis arhitektuuri uudsest kultuurist, mis loob disaini, inseneriteaduste ja sotsiaalteaduste vahele ennenägematuid seoseid. Hariduse, noorte ja innovatsiooni teemadest inspireerituna astusid lavale ka erinevad kodumaised eksperdid.

Konverentsi teises pooles toimus ehituse aastaauhindade gala, kus andsid MKM, erialaliidud ja Digitaalehituse klaster üle 2021. aasta auhinnad:

  • Aasta ehitaja – Ahti Kala, Embach Ehitus OÜ
  • Aasta ehitusinsener – Ahti Lääne, EstKonsult OÜ tegevjuht
  • Aasta noor ehitusinsener – Martin Talvik, TTÜ liginullenergia hoonete uurimisrühma spetsialist, Rotermanni Ajamaja tööjuht Nordecon AS-is
  • Aasta ehitusprojekt (hoone) – Rotermanni ajamaja; Nordecon AS, KOKO arhitektid OÜ
  • Aasta ehitusprojekt (rajatis) – Admiralisild; EstKonsult OÜ, Plein06 architects, SIA Witteveen+Bos Latvia
  • Aasta innovatsiooniprojekt – Rapla riigimaja rekonstrueerimine; Ehitus
  • Aasta tegu – Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimise projekteerimine; RKAS, Sirkel & Mall
  • Digiehituse tulevikutegija – Kerdo Kütt, TTÜ
  • Tark tellija (hoone) – Riigi AS Tabasalu gümnaasiumihoone tellimisel
  • Tark tellija (rajatis) – OÜ Oisu Biogaasijaam

Esmakordselt andsid MKM, kõrgkoolid ja erialaliidud ühiselt välja targa tellija auhinna, millega tunnustakse avaliku ja erasektori pädevaid tellijaid, kes väärtustavad innovatsiooni ja kvaliteeti ning annavad juba hanget koostades panuse ehituskultuuri tõstmiseks. Ehituse asekantsler Jüri Rassi hinnangul parandavad tellija targad otsused kogu töövõtuahela kvaliteeti. “Edaspidi on targa tellija oluliseks mõõdupuuks väärtus- ja koostööpõhiste hangete rakendamine,” sõnas ta.

Koguni nelja objekti meeskonnad esitasid targaks tellijaks hoonete kategoorias Riigi AS kandidatuuri. Žüriisse kuulunud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Petersoni sõnul on Tabasalu gümnaasium Riigi Kinnisvara ASi tellitud objektidest targa tellija musternäide, sest parima lõpptulemuse saavutamiseks kaasati varakult hoone tulevasi kasutajaid ja ruumiloome eksperte ning korraldati arhitektuurivõistlus. „Tänu väga asjatundlikule lähteülesandele valmis suurepärase asukohavalikuga mitmekülgne koolihoone,“ märkis ta. „RKASi kogemust ja kompetentsi tellijana hinnatakse Eestis üleüldse kõrgelt ja seda ka mitmete teiste projektide näitel.“

Konverentsi korraldasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Digitaalehituse klaster.

Korralda koolitus või koosolek Kinnisvarakooli koolitusklassis

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause ja lõunat.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 40 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 10 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 60 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Tallinna uute korterite turg: 2021 talve trendid

Tõnu ToomparkKas tunned huvi, mis toimub uute korterite turul? Mida teevad hinnad ühes või teises piirkonnas? Kas pakkumisi tuleb juurde või jääb vähemaks? Millise suurusega kortereid pakutakse, millise suurusega müüakse? Kuidas on turgu mõjutanud koroona käimasolev laine – mis on olnud mõju pakkumistele, tehingutele, hindadele?

Kui pead korterite uusarenduse turuinfot vajalikuks, saan sind aidata.

Jälgin igakuiselt Tallinna ja Harjumaa uute korterite turgu. Loen korterhaaval kokku pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab hea pildi müügitempodest, samuti hindadest ja nende liikumisest ajas.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot visuaalsena. See annab väga hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Numbrite-graafikute kõrvale annan arvamuse ja prognoosi.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on. Kontakteeru alloleval telefoninumbril ja lepime kokku.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / www.adaur.ee
Kinnisvarakool OÜ / www.kinnisvarakool.ee
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Tallinna elamispindade turu trendid sügis-talv 2021

Kas üürileandja võib lihtsalt üüri tõsta? Osa II

Raid & KoEelmisel korral rääkisin üüri tõstmise võimalusest tähtajatu üürilepingu korral, siis seekord käsitleme tähtajalist lepingut.

Kui olete sõlminud tähtajalise üürilepingu, siis on üüri tõstmisel olulisemad piirangud, mida mõjutab tähtaeg ja kokkulepe. Nimelt saab lepingu kehtivuse ajal üüri tõsta vaid siis, kui leping on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks ja üüri tõstmise kokkulepe on juba lepingusse sisse kirjutatud. Tavaliselt sõlmitakse üürilepinguid üheks aastaks ja siis kas pikendatakse tähtaega, lastakse lepingul muutuda tähtajatuks või lõpetatakse üürisuhe. Sellisel juhul tuleks lepingu tähtaja lõppemisel sõlmida kas uus üürileping uute tingimustega või tehakse lepingu lisa. Kui üürnik ei nõustu kõrgemat üüri maksma, leping lõpeb.

Seega on üüri perioodiline tõstmine lubatud vaid pikemaajalise üürilepingu korral. Kui olete sõlmimas lepingut kolmeks aastaks või kauemaks, siis leppige ka kohe kokku üüri tõstmise ulatuses või selle arvestamise aluses. Arvutamise aluseks on kas konkreetne summa, protsendimäär või indeks – näiteks tarbijahinnaindeks (THI). Ühtlasi märkige lepingus ära tähtpäev, millal üür tõuseb. Oluline on ka meeles pidada, et üüri saab tõsta vaid üks kord aastas.

Tähtajalise lepingu korral ei ole vajalik üürnikku üüri tõstmisest teavitada, kuna olete juba lepingus täpselt fikseerinud üüri tõstmise tingimused ja aeg. Samas võite kindluse mõttes omavahel ikkagi kokku leppida, et üürileandja teatab üürnikule üüri tõusmisest ette. Kui olete nii kokku leppinud, siis teade tuleb üürnikule edastada vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist. Siin ei ole enam oluline, et üüri tõstmise teade peaks vastama seaduses toodud nõuetele, nagu see on tähtajatu lepingu korral. Oluline on vaid tingimus, et üüri tõstmise teade peab olema esitatud ikka taasesitamist võimaldavas vormis.

Kuigi osapooled on juba lepingut sõlmides üüri perioodilises tõstmises kokku leppinud ja üüri tõus on üürniku jaoks ette prognoositav, võib ikkagi tekkida olukord, kus üürnik ei ole suuteline kõrgemat üüri maksma. Seega vältimaks olukorda, et üürnik jääb makseraskuste tõttu üürileandjale võlgu ja üürileandja varem või hiljem ütleb lepingu üles, võib ka siin üürnik lepingu üles öelda.
Üüri tõstmise tõttu lepingu üles ütlemisel, peab üürnik üürileandjale ülesütlemisest ette teatama 30 päeva. Kuni lepingu lõppemiseni ei loeta üüri tõstetuks.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Uus Maa: Seitse enamlevinud küsimust kaasomandi kohta

Uus MaaKaasomandis olev kinnisvara tekitab paljudes küsimusi, seda kardetakse ning üldine foon avalikkuses paneb seda pigem vältima. Aga kas ikka peaks?

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Erinevalt üldlevinud arusaamadest, et tegemist on millegi väga ebameeldivaga, millest kõik soovivad eemale hoida, on see siiski üks üsna levinud kinnisvara omandivormidest, mida ei peaks kartma. Kõige olulisem on teada kõiki kaasnevaid nüansse ning neid arvesse võtta, et hilisemaid probleeme vältida.

Minu käes uuritakse kaasomandis oleva kinnisvara kohta palju. Toon välja enamlevinud küsimused.

Kui ma ostan kaasomandis oleva korteri, siis kas ma olen ikka selle korteri omanik?

Jah, te olete omanik, keegi teie korteri üle otsustada (osta, müüa, pärandada, kinkida, hüpoteegiga koormata jne) ei saa. Kinnistusraamatusse märgitakse müüjale kuuluv mõtteline osa kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kinnistusraamatu teise jakku kantakse kõik kaasomanikud ning kolmandasse kaasomandi valdamise ja kasutamise korrad vastavalt kaasomanike vahel kokkulepitule. Kuna see kõik on notariaalselt kinnitatud, siis kohaldub see iga kord uuele omanikule.

Mida tähendab kaasomand mulle kui ostjale?

Kaasomandis oleva kinnisasja ostmisel peab ostja arvestama, et kui tehing on tehtud, siis müüja teavitab kaasomanikke ning sellest hetkest alates on kaasomanikel kahe kuu jooksul õigus astuda ostja asemele samadel tingimustel. Isegi kui kaasomanikud enne ütlevad, et nad ei plaani ostja asemele astuda, siis võib sellest hoolimata juhtuda, et kaasomanik mõtleb ümber, sest selline võimalus on talle seadusest tulenevalt antud.

Siinkohal soovitan hoiduda kahe kuu jooksul suuremat sorti remonditöödest või muudest ümberkorraldustest, sest juhul kui kaasomanik kasutab oma õigust astuda ostja asemele samadel tingimustel, siis võib ta nõuda ka algse seisukorra taastamist. Samas võib ostjale veel suurem mure tekkida sellega, et keegi ei kompenseeri juba tehtud kulutusi.

Kas pank annab kaasomandis oleva kinnisvara ostmiseks laenu?

Jah, annab. Kogemus maaklerina näitab, et kaasomand ei ole olnud pankade jaoks laenu mitteväljastamise aluseks. Küll aga on olukordi, kus pank palub kaasomanikelt notariaalseid kasutuskordi – kuidas on lahendatud parkimine, panipaigad vms.

Kas naaber saab takistada kaasomandis oleva korteri või majaosa müüki?

Ei saa, kuid ta võib teha selle väga ebameeldivaks. Seega on kommunikatsioon väga oluline.

Kui suhted on sassis, siis saab maakler neutraalse isikuna olukorda pisut parandada. Nii aitab ta müüjal kinnisvara müüa ning kaasomanikule leida uue toreda naabri, kellega suhted ehk ka paremad oleksid.

Kas naaber saab takistada ostjal kaasomandit soetada?

Saab, kui kasutab kaasomaniku õigust astuda ostja asemele samadel tingimustel. Kui raha ei ole aga üle kantud ja kaks kuud möödub, siis õigus kaob kuni järgmise korrani, kui majas uuesti mõnd korterit müüa plaanitakse.

Kas kaasomanik saab takistada korteris remondi tegemist?

Ei saa. Oma korteris, mis kuulub eriomandi koosseisu, ei saa kaasomanikud teisele kaasomanikule öelda, mida või kuidas teha. Siiski peab arvestama, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. See tähendab seda, et näiteks katus, fassaad, kandvad seinad, korstnad jms on kaasomandis ning parandusi ja uuendusi tehakse ühiselt ning kulud kantakse vastavalt mõttelise osa suurusele, mis on kinnistusraamatus fikseeritud.

Kas kaasomandi lõpetamine on võimalik?

Kaasomandi lõpetamine on võimalik, kuid siinkohal peavad kõik kaasomanikud ühte sammu astuma. Kaasomandi lõpetamine on võimalik ka juhul, kui see on otseselt vajalik ning osapooltele mõistlik, kuid üks kaasosanikest seda ei soovi. Sellisel juhul on vajalik jalge alla võtta kohtutee.

02/12/2021 toimub seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2021 IV kvartal”

Tõnu ToomparkSeminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2021 IV kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 02/12/2021. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2021 IV kvartal” toimub 02/12/2021 kell 14.00-17.15 veebikeskkonnas Zoom.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 93% valminud eluruumidest asuvad Harju, Tartu ja Pärnu maakondades

Tõnu Toompark

2021 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel Eestis kokku 1737 eluruumi. Valminud eluruumide pindala oli 153 873 m². Aastataguse ajaga võrreldes on eluruumide valmimine mõnevõrra vähenenud. Eluruumi valmimise mahu vähenemise taga on mullu koroona tõttu ajutiselt seisma pandud ehitustegevus.

Valminud eluruumidest suurim osa asuvad Tallinnas ja Harju maakonnas. Harjumaal asub valminud eluruumidest 1303 ehk 75%.

Kolmes aktiivsema kinnisvaraturuga maakonnas ehk Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas valmis 2021 III kvartalis 1607 eluruumi ehk 93% Eesti kogumahust.

Ida-Virumaal kui ühes Eesti suurema elanike arvuga maakonnas valmis 2021 III kvartalis 10 eluruumi. Tegemist on 10 ühepereelamuga. Vaatamata viimaste aastate aktiivsele elamispindade turule Eestis ei ole Ida-Virumaal viimase 7 aasta jooksul kasutusluba saanud ehk valminud mitte ükski korterelamu.

Ehitamist alustatud & elamud kokku: eluruumide arv, tk

Ehitamist alustatud & elamud kokku: eluruumide arv, tk

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Eesti Pangaliit: Kodumajapidamiste laenuportfell ületas 10 miljardi piiri

Eesti PangaliitKiire majanduskasv kajastub endiselt ka laenunõudluses – nii kodumajapidamiste kui ettevõtete kindlustunne on tugev ja see väljendub aktiivses huvis laenata. Oktoobris võtsid kodumajapidamised pankadest uusi laene pea 210 miljoni euro ulatuses, mis on üks tänavuse aasta suuremaid kuiseid mahtusid. Ettevõtted võtsid eelmises kuus uusi laene 374 miljoni euro ulatuses.

Pankade laenuportfelli kvaliteet jätkas paranemist: enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellis on juba kuid rekordmadalal tasemel, ent kahaneb jätkuvalt. Pankadele teevad endiselt muret erinevad telefonipettused, mille ohvriks langenud kliendid kaotasid oktoobris rekordilise summa raha – ligemale poolteist miljonit eurot.

Kodumajapidamiste laenuportfelli maht ületas oktoobris 10 miljardi euro piiri, olles aastaga kasvanud umbkaudu 365 miljoni euro võrra. Ettevõtted on laene võtnud kokku 7,8 miljardi euro ulatuses. Ettevõtete laenumaht on aastaga kasvanud pea 250 miljoni euro võrra. Nii perede kui ettevõtete seas kahaneb stabiilselt enam kui 2 kuud laenu tasumisega hädas olijate laenumaht.

Pangaliidu juhatuse esimehe, SEB Panga juhi Allan Pariku sõnul on rõõmustav, et tugev majanduskasv kajastub nii kriisieelsele tasemele jõudnud tööhõives, suurenevas huvis investeerimis vastu kui ka perede ja ettevõtete kindlustundes. Samal ajal on kõrgel majandusaktiivsusel ka varjukülg – pankade ja politsei jõupingutustest hoolimata jääb iga kuu Eestis pettuste tulemusel oma säästudest ilma mitusada inimest ning pärast II samba penisonisäästude inimeste kontodele laekumist on pettuse ohvriks langenud ilma jäänud aina suurematest summadest.

„Oktoober tõi kurva rekordi – petturite taskusse jõudis pea 1,5 miljonit eurot. Investeerimispettuste ohvriks langeb pigem vähem inimesi, siin saame rääkida kümnetest,“ sõnas Parik. „Samas on paraku summadki suuremad ja inimesed võivad ilma jääda pikkade aastate jooksul kogutud säästudest.“

Nii oli oktoobris keskmiseks investeerimispettusega kaotatud rahasummaks üle 20 000 euro. Palju rohkem on aga Pariku sõnul inimesi, kes võimaldavad petturil telefoni vahendusel ligipääsu oma pangakontole, kuna usuvad, et helistajaks on pank.

„Ehkki keskmine kaotus on palju väiksem, on sellise pettuse ohvriks langejaid iga kuuga aina enam, oktoobris 171,“ rääkis Parik ja rõhutas taas, et pangatöötaja ei küsi telefonitsi kunagi inimeselt pangakontole ligi pääsemiseks vajalikke PIN-koode ega nõua ekraani jagamiseks vajaliku tarkvara arvutisse laadimist.

„Kõigil tasuks pereringis lähedastega sellest vestelda, et võõrastele, kes telefoni teel soovivad pangaasju ajada, ei tohi ei raha kanda ega internetipanka sisse logimiseks vajalikku infot anda,“ lisas ta.

Raid & Ko: Üürnike poole kaldu olnud üüriturg pöördub tagasi tasakaalu poole

Andree Raid, Raid & KoTallinna üürikorterite turul jääb pakkumisi vähemaks. Pakkumise vähenemine on viinud üürihinnad muude hindade eeskujul tõusule. Korterite ostu-müügihinnad on kerkinud üürihindadest veelgi enam ja muutunud paljudele kättesaamatuks. Seetõttu jääb üürikorter paljude inimeste esmaseks eluaseme valikuks.

Üürihindade tõusuootuses on üürnikel mõistlik sõlmida tähtajalised üürilepingud ja nii pikemaks perioodiks üürihind fikseerida. Üürileandjatel tasub ühe üürilepingu lõppemisel uurida, kas sama korter on järgmisele üürnikule võimalik kallima hinnaga välja anda.

Üüripakkumise vähenemine on üldine

Tallinna üürikorterite pakkumine on vähenenud kõikides linnaosades ja kõikide toalisusega korterite lõikes. Üüripakkumiste arvu vähenemise taga on esmalt üürituru sügisene kõrghooaeg. Teisalt on tugeva tööjõuturu ja majanduskasvu najal Tallinna ajutiselt languses olnud elanike arv hakanud taas kasvama. See on suurendanud nõudlust üürikorterite järele. Üürituru käibed on kõrged – pakkumisse tulevad üürikorterid leiavad üürnikud loetud päevadega.

Üürituru hea likviidsus ja pakkumiste nappus on viinud üürihinnad tõusule. Kinnisvaraportaali KV.EE kuulutuste info baasil on korterite üürihinnad võrreldes koroona-eelse ajaga kasvanud 4-5%, korterite ostu-müügihinnad koguni 15-20%. Seega on korterite ostu-müügihinnad kerkinud üürihindadest oluliselt kiiremini. See on üks põhjus, mis lubab prognoosida üürihindade jätkuvat kasvu.

Üüriturg laieneb

Vaatamata kerkivatele üürihindadele saab üürikorter olema järjest enamate inimeste esimene eluaseme-eelistus. Kaugele eest ära rallinud korterite müügihinnad on kodu ostmise muutnud kättesaamatuks. Nii tulebki majandusliku paratamatusena leppida üürikoduga.

Pidades silmas üürihindade jätkuvat ülespoole liikumist on üürnikel tänases turuolukorras mõistlik sõlmida pikad tähtajalised üürilepingud, kus fikseerida üürihind kogu üüriperioodiks.

Üürnik fikseerigu hind, üürileandja tõstku hinda

Üürileandjad peaksid seevastu proovima mulluste üürihindade langetuste kaotusi tagasi teha ja üürihindu ülespoole liigutada. Kui üks üürileping on lõppemas tasub uurida, kas järgmine leping on võimalik juba kallima hinnaga sõlmida.

Küll ei ole mõtet head olemasolevat üürniku üürihinna tõstmisega minema peletada. Samuti peavad üürileandjad arvestama, et kallinevad kõrvalkulud (elekter, küte, gaas) on täiendav tegur, mis paneb üürihinna tõstmisele piirid ette.

Üldise inflatsiooni ja kinnisvara kallinemise juures ei ole üüriturg midagi, millest hinnatõus mööda saaks minna. Poolteist aastat üürnike poole kaldu olnud üüriturg hakkab vaikselt teisele poole tagasi pöörduma. Aasta-poolteist väga soodsad püsinud üürihinnad hakkavad lõpuks ometi normaliseeruma ja üürihindade ning korterite ostu-müügihindade varasem tasakaal on tagasi pöördumas.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Nasdaq: Hepsor AS-i aktsiate esmase avaliku pakkumise tulemused ja jaotus

Reedel, 19. novembril 2021, lõppes Hepsor AS-i (edaspidi „Selts“) aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis, Lätis ja Leedus (edaspidi „Pakkumine“).

Pakkumise põhiosa raames plaanis Selts kaasata kuni 9,09 miljonit eurot uute lihtaktsiate (edaspidi „Pakutavad Aktsiad“) emiteerimise kaudu. Üle märkimise korral oli Seltsil õigus Pakutavate Aktsiate mahtu suurendada kuni 909 090 euro võrra, see tähendab kogumahuni kuni 10 miljonit eurot.

Kokku märkisid 19 621 investorit 6 745 135 Pakutavat Aktsiat ehk Pakkumise põhiosa (777 001 Pakutavat Aktsiat) märgiti üle 8,7 korda. Seega otsustas Selts kasutada õigust suurendada Pakutavate Aktsiate arvu 854 701 Pakutava Aktsiani. Pärast aktsiakapitali suurendamist moodustavad Pakutavad Aktsiaid 22,17% kõigist Seltsi aktsiatest. Investoritelt kaasati kokku 10 miljonit eurot. Pakkumise netotulu Seltsile on ligikaudu 9,44 miljonit eurot.

Kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt 8. novembril 2021 registreeritud aktsiate avaliku pakkumise, noteerimise ja kauplemisele võtmise prospektiga otsustas Seltsi nõukogu Pakutavate Aktsiate jaotuse järgmiste põhimõtete järgi:

  1. Suure ülemärkimise tõttu nõukogu ja juhatuse liikmetele ja nende kontrolli all olevatele äriühingutele aktsiad ei jaotata. Seltsi nõukogu ja juhatuse liikmed on kinnitanud oma nõusolekut jaotusest väljajäämise kohta.
  2. Pakkumise aktsiatest 77% jaotatakse avaliku pakkumise ja 23% institutsionaalse ja erapakkumise raames.
  3. Kõigile avalikus pakkumises osalenud investoritele, kes märkisid alla 8548 aktsia, jaotatakse sõltumata märkimise ajast 100% märgitud aktsiatest kuni 20 aktsiani. Seda ületanud märgitud mahust ligikaudu 7.3% kuni 12.11.2021 märkijatele ning ligikaudu 4.3% alates 13.11.2021 märkijatele. Kõigile investoritele, kes märkisid vähemalt 8548 aktsiat kuni 12.11.2021 jaotatakse 7.5% märgitud mahust ning investoritele, kes märkisid vähemalt 8548 aktsiat alates 13.11.2021 jaotatakse 5% märgitud mahust.
  4. Töötajatele ja nende kontrolli all olevatele äriühingutele jaotatakse kokku 8281 aktsiat.
    Hepsori juhatuse liige Henri Laks ütles, et nii muljetavaldav ülemärkimine on suur tunnustus ettevõttele ja näitab investorite soovi osa saada kohalike ettevõtete kasvuloost. „Huvi Hepsori aktsiate märkimise vastu oli kõrge ja ületas ka meie julgemaid ootuseid mitmekordselt. Meil on selle üle väga hea meel ning oleme tänulikud kõigile märkijatele. Suhtume üle ootuste heasse tulemusse ja kaasatud kapitali suure vastutusega,” kommenteeris Laks, lisades, et suurest huvist tulenevalt oli aktsiate jaotamist läbi viia väga keeruline, kuna silmas tuli pidada nii varajasi märkijaid kui arvestada märkijate väga suure koguarvuga.

Investoritele jaotatud Pakutavad Aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele eelduslikult 24. novembril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval. Seltsi aktsiatega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab eelduslikult 26. novembril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval.

Hepsor on üks suuremaid kinnisvaraarenduse ettevõtteid Eestis. Samas suunas liigutakse ka Läti turul. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad nende rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Roheline mõtteviis ja innovatsioon on oluline ning loomulik osa Hepsori tööst. Praeguseks on ettevõte loonud kokku 40 arendusprojekti, 1400 uut kodu ja 23 000 m2 kaasaegset äripinda. Ettevõtte arendusportfellis on kokku 22 arendusprojekti kogupindalaga 140 000 m2.

Pärnu linn kuulutas välja uue silla ehitushanke

Pärnu linnavalitsus kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke Raba-Lai tänavate silla, Rääma ja Laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ja ringristmikke ühendavate tänavalõikude ehitamiseks.

Septembris lõppenud esimene riigihange ebaõnnestus, sest odavaim pakkumine ületas linna kavandatud rahalisi võimalusi. Hankel osales ainult kaks ettevõtete gruppi, odavaima pakkumise tegid GRK Infra AS ja GRK Infra Oy, kelle hind oli koos käibemaksuga 51 028 227 eurot.

Toona arvestas linnavalitsus hanke käibemaksuta maksumuseks 23 miljonit eurot, nüüd on seda suurendatud 33 miljoni euroni. Koos käibemaksuga on tööde eeldatavaks maksumuseks 39,6 miljonit eurot.

Uues hankes on tehtud mitmeid olulisi muudatusi. Pakkumuste ettevalmistamisaega on pikendatud pea poole võrra ehk 98 päevani ja silla ehitusaega kümne kuu võrra ehk 32 kuuni arvestades lepingu allkirjastamisest. Üle on vaadatud erinevad täitesanktsioonid, vähendades leppetrahvide kogusummat poole võrra. Silla keskkonnamõju hindamise eelhinnangut on täiendatud ajutise tammi rajamise analüüsiga. Lisaks võimaldab Pärnu linn soovijatele ettemaksu kuni nelja miljoni euro ulatuses.

„Eeldan, et tehtud muudatused suurendavad ehitajate huvi ning võimaldavad projekti põhjaliku läbitöötluse ja koostööpartnerite kaasamise, andes maksumuse, mis viib ehituslepingu sõlmimiseni,“ ütles abilinnapea Meelis Kukk.

Uue hanke avamise tähtaeg on 25. veebruar 2022. Kõik hankelepingu esemeks olevad tööd peavad olema valminud ja hankijale üle antud hiljemalt 30 kuu möödudes alates hankelepingu sõlmimisest. Lõplik vastuvõtuakt peab olema mõlema poole poolt allkirjastatud (selleks ajaks peavad olema üleandmisel avastatud võimalikud puudused kõrvaldatud, vaegtööd tehtud ja kasutusluba väljastatud) hiljemalt 32 kuu möödudes alates hankelepingu sõlmimisest.

Kui kõik kavakohaselt läheb, on Raba-Lai tänava silla ja seda ühendavate tänavalõikude valmimist oodata 2024. aasta septembris ja silla lõplikku vastuvõtmist 2024. aasta novembris.

Praegu toimub osa Pärnu transiitliiklusest Kesklinna silla ja Pika tänava kaudu. Südalinna serva ehitatav uus sild võimaldab linnasüdant vältida sõidukitel, kes sinna minna ei soovi, samas tekib lisavõimalus kesklinna sõitmiseks. Pärast Transpordiameti poolt kavandatava neljarealise tee ehitamist Sauga alevikust Ehitajate teele väheneb Tallinna maantee osatähtsus ning enamik Tallinna poolt tulevatest autodest hakkab Pärnusse sõitma kas Raba-Lai või Papiniidu silla kaudu.

Uus sild hakkab toetuma neljale sambale, millest kolm asuvad maal ja üks jões. Silla tekiplaadi pikkuseks on 354,8 meetrit, mis jaguneb kolme ava vahel, millest kõige pikema ava pikkus on ligi 132,5 meetrit.

Sillakaared ulatuvad jõepinnast kuni 30,5 meetri kõrgusele, kaartest teepinnani jääb ligi 20,5 meetrit. Lisaks sillal asuvale tänavavalgustusele valgustatakse sillakaared ja sambad.

Sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada, nende mõlemas ääres poole meetri laiused ohutusalad ning 4 – 4,5 meetri laiused jalakäijate ja jalgratturite teed. Silla keskel asuvad jalakäijatele mõeldud väikesed puhkealad, mis on varustatud pinkidega.

Sõidurajad on muutuva suunaga, sillale pealesõit toimub ühe, mahasõit kahe sõiduraja kaudu. Parempoolsed sõidurajad on ette nähtud mahasõidul parempöörete tegemiseks kas Laiale või Rääma tänavale.

Liikluse sujuvaks ühendamiseks olemasoleva tänavavõrguga rajatakse Laia tänava ja Rääma tänava ristmikele ringristmikud. Tulevikus, kui linn on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt osa vana politseimaja kinnistust omandanud, ehitatakse välja Laia ja Pikka tänavat ühendav Pargi tänava pikendus.

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi kasv pidurdus oktoobris

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 19,0%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit septembriga võrreldes kõige rohkem hinnalangus puidutöötlemises ja elektrienergia tootmises. „Vastupidist mõju avaldas hindade tõus metalltoodete ja toiduainete tootmises,“ lisas Šokman.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergia ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks suurenes oktoobris võrreldes septembriga 2,4%. Kõige rohkem tõusid nafta-, metalli ja tekstiilitoodete hinnad. Hinnad langesid kõige rohkem elektrienergial ja pabertoodetel. Ekspordihinnaindeks kasvas kolmeteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes ekspordihinnaindeks 20,6%.

Impordihinnaindeks kasvas võrdluses eelmise kuuga 3,3%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftatoodetes ning põllumajandussaadustes. Suurim hinnalangus toimus elektrienergia, puittoodete ja tekstiiltoodete tootmises. Impordihinnaindeks kasvas üheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 22,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Maa-amet: Oktoobris oli kinnisvaraturul vähem tehinguid kui eelmisel kuul

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2021. aasta oktoobris kinnisvaraturul ligi 5300 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 3 protsenti rohkem kui aasta tagasi oktoobris, kuid 6 protsenti vähem kui eelnenud kuul.

Oktoobris tehti kinnisvaraturul ligi 178 ostu-müügitehingut rohkem kui aasta tagasi, kuid eelnenud kuuga võrreldes oli tehinguid 320 võrra vähem.

Turuaktiivsuse aastasesse kasvu on enim panustanud tehingud hoonestatud maadega ja eluruumina müüdud korteriomanditega. Hoonestamata maadega tehti oktoobris oluliselt vähem tehinguid, mis omakorda tulenes peamiselt vähenenud maatulundusmaa tehingute arvust. 2021. aasta oktoobris tehti hoonestamata maadega 1371 tehingut, hoonestatud maadega 987 tehingut ja eluruumina müüdud korteriomanditega 2680 tehingut, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vastavalt neljandik vähem ning 26 protsenti ja 21 protsenti rohkem.

Kinnisvaraturg oli jätkuvalt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 41 protsenti kõikidest oktoobrikuu tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Pealinnas tehti 1049 korteritehingut, mida oli 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi oktoobris. Iga viies korteritehing Tallinnas tehti uue eluruumiga. Tartus tehti 220 ja Pärnus 84 korteritehingut, aastases võrdluses tehingute koguarv vastavalt kasvas 11 protsenti ja vähenes 3 protsenti.

Oktoobris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2409 eurot, mis oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes 12 protsenti rohkem. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 1869 eurot ja Pärnus 1549 eurot, aasta keskmine hinnakasv oli vastavalt 15 ja 16 protsenti.

Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas. Detailsemate kuu turuülevaadetega saab tutvuda Maa-ameti kodulehel.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021

Martina Proosa29/11/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“. Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa tutvustab detailplaneeringu eesmärki, selle koostamise menetlust ja menetlusega seotud probleeme.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kinnisvara arendusprojekti juhtimine