Eelmise aasta eest deklareeriti ligikaudu 5,7 miljardit eurot tulu

Möödunud, 2012. aasta kohta esitati maksu- ja tolliametile 562 340 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2011. aastaga võrreldes 0,7% rohkem. Kokku deklareeriti 2012. aasta eest tulu 7,5% rohkem ehk ligikaudu 5,7 miljardit eurot. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi 10 400 eurot.

Elektrooniliselt täitis deklaratsiooni 95% esitajatest. Kõige aktiivsem oli e-deklaratsioonide täitmisel Järva maakond (96,1%) ja valdadest Kose vald (98,6%).

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 5,4 miljardit eurot. Keskmiselt deklareeriti palgatulu 2012. aasta eest 839 eurot kuu kohta, 2011. aastal oli keskmine palgatulu 787 eurot kuus.

„Eelmisel aastal kasvas oluliselt deklareeritud rendi- ja üüritulu, mida deklareeriti summas 7,7 miljonit eurot. Samuti kasvas välistulu ja investeerimiskonto deklareerimine,” ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. „Tore, et inimeste teadlikkus kasvab, et kogu teenitud tulu tuleb deklareerida,“ märkis Udde.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (52,6%), pensionidelt (21,1%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%). Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid (17,8%) ja vabatahtlik pensionikindlustus (3,4%).

Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti 6 deklaratsioonis, mis on 10 deklaratsiooni võrra vähem kui aasta tagasi.

Kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata tulumaksu 1888 deklaratsiooni alusel kokku 199 524 eurot. Tagastatud on tulumaks tänaseks 393 634 deklaratsiooni alusel kogusummas 90,5 miljonit eurot.

Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2012. aastal eluasemelaen või kui laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti neid deklaratsioone, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kui varasemate aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu juurde maksmise ja tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli ning füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest on tähtajaks 1. oktoober.

Kavandatakse kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum laiendamist

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Lasnamäe linnaosas Tondiraba asumis asuva kaubanduskeskuse laiendamist võimaldava detailplaneeringu koostamise algatamise.

Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse esitas OÜ Linnasaare Kinnisvara. Planeeritava maa-ala suurus on 8,53 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõiguse määramine kahe kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubanduskeskuse ärihoone ehitamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse korraldusega algatatakse Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Planeeritava maa-ala suurus on 8,53 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on luua võimalus kaubanduskeskuse Lasnamäe Centrum laiendamiseks, ehitades ärimaa sihtotstarbega Mustakivi tee 13 kinnistule kaks kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega kaubanduskeskuse ärihoonet. Mustakivi tee 13 kinnistu on praegu hoonestatud kahekorruselise kaubanduskeskusega.

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks keskuse ala, linnaosa tõmbekeskus, kus on tihedalt põimunud korruselamute, ameti- ja valitsusasustuste, äri- ja büroohoonete, kultuuri- ja spordiasutuste, haljasalade, rekreatsioonialade jms maad. Algatatav detailplaneering on Lasnamäe elamualade üldplaneeringuga kooskõlas.

Planeeritaval maa-alal kehtib detailplaneering, millega on kavandatud kaks transpordimaa ja 1 ärimaa sihtotstarbega krunt kuni 5 korruselise ärihoone teenindamiseks ja ehitamiseks. Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajadus on tingitud kinnistu omaniku soovist olemasolevat kaubanduskeskust laienda, et tõsta kaupade ja teenuste tarbimise kvaliteeti ning kättesaadavust ja luua uusi võimalusi vaba aja veetmiseks.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde on lahendusettepaneku koostanud K-Projekt AS.

Uus Maa alustab kinnisvaranõustamisega pangakontorites

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Swedbank alustavad igakuiste nõustamispäevadega, et pakkuda klientidele mitmekülgset kinnisvara- ja laenualast nõu ja abi. Esimene kliendipäev leiab aset täna, 28. mail Lasnamäe Mustakivi Keskuse Swedbanki kontoris kell 16.00-18.00.

Tasuta nõu saab küsida kõigil kinnisvaraga seotud teemadel, mis puudutavad oma vara müüki või üürile andmist ja sellele õige hinna määramist ning tehingu rahastamist laenu abil. Samuti aidatakse kõiki kinnisvaraostu ettevalmistamisel ja objektide leidmisel. Kõigile küsimustele vastavad ja soovitusi jagavad piirkonna parimad spetsialistid.

Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna tegevjuhi Eve Soppe sõnul on selliste nõustamispäevade näol tegemist suurepärase võimalusega valida endale kinnisvaramaakler läbi isikliku kohtumise ja saada tasuta konsultatsiooni piirkonna parimatelt spetsialistidelt. „Tegemist on väga hea kompleksteenusega, sest lisaks kinnisvara-alasele nõule on kliendile võimalust saada koheselt ka tulemuslikku laenunõustamist pangatöötajate poolt,“ lisas Soppe.

Swedbanki eralaenude osakonna valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul hindavad praegused kodulaenuvõtjad enda maksejõulisust reaalselt ning kohustusi võetakse väga mõistlikult. Vara valikul pööratakse tähelepanu eelkõige asukohale, seejärel on olulisel kohal kinnisvara hind ja kvaliteet.

„Pank on valmis klienti igakülgselt nõustama võimalikult jõukohase eluaseme valikul. Koostöös vahendajatega saame kliendile kindlasti abiks olla. Ka statistika näitab, et pea pooled tehingutest tehakse kinnisvaramaakleri vahendusel,“ lisas Pärgma.

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja Swedbanki nõustamispäevad hakkavad toimuma kord kuus Lasnamäe Mustakivi Keskuse Swedbanki kontoris. Edaspidi on plaanis sarnaste koostööpäevadega alustada ka teistes linnaosades.

KredEx käendas üle 300 eluasemelaenu

Pangad väljastasid selle aasta esimeses kvartalis 354 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 17,3 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 23%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 33%.

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas I kvartalis 190 noort peret 1,2 mln euro ulatuses ning 163 noort spetsialisti 1 mln euro ulatuses. Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli 48 769 eurot.

Eluasemelaenu käendust kasutati esimeses kvartalis põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 646 leibkonda, kellest 15 011 on noored pered, 8563 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Korterite hinnatõus kergitab kinnisvaramulli indeksi väärtust

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, tõusis aprillis 58,8 punkti tasemele. Võrreldes märtsiga suurenes indeksi väärtus 2,1%. Aastatagusest on indeks 5,6% kõrgemal.

Aprill tõi kinnisvaraturule nii aktiivsust juurde kui ka hinnataseme tõusu. Indeksi väärtuse kasvu veab selgelt korteriturg, kus on olnud näha stabiilset hindade kasvu, mis on kaasnenud tugeva tehingute arvu kasvuga. Võrreldes eelmise aastaga on korterite hinnakomponent kasvanud 11%. Mõned indeksi komponendid nagu hoonestatud elamumaa ja maatulundusmaa näitasid ka langust.

Pakkumishindadest tõusis jätkuvalt nii korterite kui äripindade pinnaühiku hind ning üle mitme kuu ka majade pinnaühiku hind. Keskmisest oluliselt suuremat pakkumishindade kasvu võib täheldada Tallinnas, mis on eriti selgelt tuntav korterituru puhul. Samas on korterite müügikuulutuste arv Tallinnas võrreldes eelmise aastaga ligi viiendiku võrra vähenenud.

Tehingute arvu kasv, mis märtsis pidurdus, jätkus aprillis uue hooga. Tehingute koguarv kasvas võrreldes eelmise aasta sama kuuga 14%, neist ostu-müügitehingute arv 18%. Korteriturul tehti kolmandiku võrra enam tehinguid kui eelmisel aastal. Tänane tehingute arv moodustab kinnisvaraturu tipu tasemest siiski vaid ligi 70% ning tehingute maht vaevu 50%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 18,0% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Merili Palu
Seven Real Estate Advisors

kinnisvaramulliindeks-2013-05

Statistika: Kinnisvaraostjatest ja müüjatest on eraisikuid 58%

Eestis tehti 2012. aastal 46 700 kinnisvaratehingut. Neist tehingutest müüjana tegid 58% eraisikud, 26% eraõiguslikud juriidilised isikud. Välismaalasi oli kinnisvaramüüjate seas 9%.

Ülejäänud kinnisvaramüüjad olid omavalitsused ja riik.

Kinnisvaraostjate struktuur ei erine oluliselt müüjatest. Ostjatest olid eraisikud 58%, eraõiguslikud juriidilised isikud 28% ja välismaalased 10%.

Kinnisvaratehingute käive oli 2012. aastal 2,03 miljardit eurot.

Kinnisvara müüjate vaatevinklist võetuna moodustas eraisikute käive 41%, eraõiguslike juriidiliste isikute käive 47% ja välismaalaste käive 6%. Ligilähedane oli ka käibe jagunemine kinnisvaraostjate seisukohast võetuna.

Kui sageli räägitakse välismaalastest ostjatest, kes on rahapakid peos ootel valmis Eesti riiki jupphaaval kokku ostma, siis numbritele pilku heites ei ole peljata midagi.

Välismaalastest kinnisvaraostjate tehtud käive oli 2012. aastal 129 miljonit eurot. Samal ajal müüsid välismaalased Eestis kinnisvara 120 miljoni euro väärtuses.

Seega oli välismaalste neto-ost kinnisvaraturul 9 miljonit eurot, mis kogu kinnisvaratehingute käibest moodustab kaduvväikese osa.

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

 Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon €

Maa-amet: kinnisvaratehingud müüjate järgi, koguväärtus, miljon €

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon €

Maa-amet: kinnisvaratehingud ostjate järgi, koguväärtus, miljon €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

1Partner: Tallinna uusarendused on välja müüdud

1Partner Kinnisvara konsultandi Allan Vanatoa sõnul on Tallinna ja selle lähiümbruse uusarendused välja müüdud ning vaakum turul tõstab keskmise hinna 2000 euroni ruutmeetri kohta.

“Kesklinna uude majja alla 2000 euro ruutmeeter kortereid saada pole, aga siiski võib vanemaid kolmandiku võrra odavamalt leida. Uued projektid tulevad peale ning kui nõudlus leeveneb, siis peaksid korterite hinnad ka püsima jääma. Praegu on turul selgelt vaakum ja ka valik on väike, eriti kesklinnas,” ütles Vanatoa.

Kinnisvarakonsultandi sõnul on mõnel arendusel läinud samaväärselt hästi nii turulanguse kui -tõusu ajal. “Näiteks NCC ehitatud Vana-Kuuli majad Lasnamäel ning Pärnaõue elamurajooni kõik 100 valmis korterit Kakumäe külje all on välja müüdud. Nüüdseks ehitab NCC aasta lõpuks ligi 70 Kakumäele juurde ja ka neid ostetakse praegu juba ette hästi,” sõnas Vanatoa ja lisas, et peamine tegur on asukoht ja usaldus arendaja vastu.

Arendaja jaoks on kõige turvalisem müüa väiksemaid projekte. Viimasel ajal kesklinna kerkinud Uus-Tatari 21, Ravi 13 ja Villardi 11 müüdi kõik väga kiirelt välja.

“Reeglina liigub ostuhuvi ja hinnasurve lainena korteritest edasi järgmise klassi varadesse – ridaelamute ja majade poole, mille turg on praegu vaikne,” prognoosis Vanatoa.

Eluasemelaenuportfelli neli aastat kestnud kahanemine peatus

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfelli maht oli aprilli lõpus 14,7 miljardit eurot, olles aastaga kasvanud 2,2% ehk mõnevõrra aeglasemalt kui veebruaris ja märtsis. Kuna ettevõtete laenutagasimaksed ületasid aprillis uute laenude mahu, vähenes kogu reaalsektori laenude ja liisingute maht kuuga 88 miljoni euro võrra.

Ettevõtted võtsid aprillis uusi laene ja liisinguid 10% rohkem kui mullu samal ajal. Laenukäibe kasv on suureneva võrdlusbaasi tõttu mõnevõrra aeglustunud, ent 727 miljoni euro mahus võetud laenude ja liisingute maht oli siiski võrreldav märtsi tasemega. Ligi veerand väljastatud laenuvahenditest olid pikaajalised. Sarnaselt eelnevate kuudega suundus enim laenuvahendeid kinnisvara- ja ehitussektorisse. Ülejäänu jaotus sektorite vahel suhteliselt ühtlaselt.

Neli aastat kestnud eluasemelaenuportfelli kahanemine peatus. Seda toetas taas elavnenud eluasemelaenuturg. Aprillis sõlmiti üle 1700 laenulepingu ning võeti uusi eluasemelaenusid umbes kolmandiku (31%) võrra suuremas mahus kui aasta tagasi. Jätkuvalt tugev oli ka majapidamiste huvi autoliisingu vastu, mille aastakasv ulatus üle 30%.

Keskmised laenuintressimäärad tõusid veidi, samas kui baasintressimääraks olev kuue kuu Euribor jäi märtsiga võrreldavale tasemele. Eluasemelaenude keskmine intressimäär oli aprillis 2,7% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 3,2%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude mahu osakaal kogu laenuportfellis püsis 3,1% juures.

Hoiuste mahu aastakasv aeglustus aprillis 5%ni. Majapidamiste vahendite toel suurenes kodumaise reaalsektori hoiuste kogumaht kuuga vaid 13 miljoni euro võrra, püsides 8,6 miljardi euro tasemel. Madalad intressid ei motiveeri tähtajaliselt hoiustama ning pigem hoitakse vabasid vahendeid likviidsena nõudmiseni hoiustel. Hoiuste kogumahus on tähtajaliste hoiuste osakaal vähenenud aastaga 11 protsendipunkti võrra 33%ni.

Kadri Salumaa
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhtivspetsialist

21. sajandi trend — mitu kodu?

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Viimasel rahvaloendusel küsiti esmakordselt inimestelt mitme kodu olemasolu. Siinjuures ei mõeldud teise koduna suve- või maakodu, kus linnainimene veedab 1–2 kuud aastas, vaid eluruumi, milles elatakse vähemalt 3 kuud aastas.

Ka ei tähendanud kaks korterit või kaks eramut samas linnas või asulas mitut kodu — teise koduna loendati eluruum vaid siis, kui see asus võrreldes põhilise eluruumiga teises linnas või vallas.

Selgus, et 6%-l Eesti elanikest ongi mitu kodu. Esimene kodu ehk põhiline eluruum on määratud sellega, et see on kogu leibkonnal ühine. Teise kodu pidamise põhjuseks oli peamiselt töötamine või õppimine põhilisest kodust eemal — teises linnas või vallas.

Kui loendada kokku ka suve- ja maakodusid, või aiamajakesi aianduskruntidel, kus inimesed viibivad suvel kuu või paar, siis oleks teise kodu omanikke märksa rohkemgi. Siinjuures tuleb veel märkida, et see, kellele teine eluruum kuulub, kas seda üüritakse või kasutatakse muudel alustel, ei olnud loendusel oluline.

Ligi 30 000 Eesti inimest omab teist eluruumi välismaal – see on üsna hästi kooskõlas sellega, et 25 000 inimest töötab välismaal pendelrändajatena, neile lisandub ka teatav hulk välismaal õppijad.

Eluruum asub kõige sagedamini Soomes, mis on Eesti jaoks kõige populaarsem rände ja ka pendelrände sihtriik. Järgnevad Venemaa, teised Põhjamaad ja Suurbritannia.

Teise kodu riikide hulgas võib kohata üsnagi eksootilisi Aafrika või Lõuna-Ameerika riike. Võib tekkida küsimus, miks peaksid Eesti inimesed sellistesse kohtadesse kodu rajama?

Paljudel juhtudel on põhjus võrdlemisi lihtne — Eesti ülikoolides õpib, eriti magistri- ja doktoriõppes, noori mitmetest maadest. Õpingute ajal on nad Eesti püsielanikud, kuid nende vanematekodu on siis neile teiseks koduks.

Küllap leidub aga selliseidki Eesti inimesi, kes mingil põhjusel on enese teise kodu mõnele palmisaarele või päikeselisele liivarannale rajanud, kuid neid on üsna vähe.

Ligi kaks kolmandikku Eesti elanike teistest eluruumidest asub siiski Eesti pinnal. Suhteliselt sagedamini on teise eluruumi enesele soetanud maainimesed, sest nemad käivad sagedamini linna tööle ja kui töökoht asub kodust kümnete või sadade kilomeetrite kaugusel või koguni teispool merd, siis on põhjendatud teise eluruumi soetamine töökoha lähedusse.

Nii ongi suhteliselt paljudel Hiiumaa ja Saaremaa inimestel olemas ka teine elukoht. Teise elukoha omanike seas on mehi ja naisi praktiliselt võrdselt, kuid vanusejaotuses domineerivad 20–35-aastased noored. Küsimusele, kus paikneb teine elukoht Eestis, on vastus etteaimatav — kõige sagedamini Harjumaal, seejärel Tartumaal — ikka nendes piirkondades, mis on peamised tõmbekeskused.

Kui arvestataval hulgal Eesti elanikest on teine eluruum välismaal, siis võib arvata, et ka vastupidine nähtus esineb. Nii ongi — loenduse ajal elas Eestis ajutiselt (st 3 kuni 12 kuud) üle 5500 välismaa elaniku. Neid Eesti rahvastiku hulka ei lisatud, küll aga selgitati nende sugu, vanus, kodakondsus ja päritolumaa.

Nagu kõik rändurid, olid ka need ajutised elanikud domineerivalt noored, kusjuures meeste ja naiste osatähtsus oli praktiliselt võrdne. Taas oli kõige tavalisem lähteriik Soome, millele järgnesid Venemaa ja Suurbritannia.

Mõnevõrra üllatav oli aga see, et üle kolmveerandi nendest isikutest olid Eesti kodakondsusega ja ka Eestis sündinud — seega Eestist lahkunud isikud, kes olid kodumaale käima tulnud.

Ene-Margit Tiit, 2011. aasta rahvaloenduse metoodikajuht
http://statistikaamet.wordpress.com/2013/05/27/21-sajandi-trend-mitu-kodu/

MTA andmetel oli 2013. aasta I kvartali mediaanväljamakse 634 eurot kuus

Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele.

I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 527 599 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 198 115 133 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta I kvartalis 600 eurot kuus.

2012. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi (5 106 319 429) euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot (kokku 6419 eurot aastas).

Maksu- ja tolliameti (MTA) kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

KV.EE: uued üüriinvestorid viivad üüritootluse alla

Saabuv suvi toob endaga kaasa elamispindade üüripakkumiste arvu suurenemise, mis sügise saabudes taas turult kaovad.

Kasvav kinnisvara väärtus ei lase üürihindadel kukkuda, kuid üürihinnad tõusevad aeglasemini, kui kerkivad tehinguhinnad. See viib üüriinvestorite tootluse mõningase vähenemiseni.

Üüripakkumiste hulk on hakanud kasvama

Korterite üüriturul on portaali KV.EE andmetel pakkumiste arv vaikselt suurenema hakanud. Selle üheks põhjuseks on üüriturul olulist rolli mängivad tudengid, kelle üürilepingud hakkavad kevadeti lõppema.

Teine üürituru pakkumist laiendav tegur on väikeinvestorid. Väikeinvestorid proovivad soodsat turuseisu ära kasutada ja soetada eluruume, mida oleks võimalik kasumlikult üürile anda. Üüriinvestorite turule toodavate pakkumiste arv siiski kasvab aeglaselt.

Tänavune aprillikuine üüripakkumiste arv on ligilähedaselt sama suur, kui aasta tagasi. Tallinnas pakuti portaali KV.EE andmetel aprilli kuus üürile ligi 2000 korterit, Tartus 625.

Üürihind kasvad pakkumishinnast oluliselt aeglasemalt

Üüripakkumiste hinnad on kasvanud oluliselt vähem, kui elamispindade väärtust peegeldavad tehinguhinnad. Portaali KV.EE andmetel oli aprillikuine üüripakkumiste keskmine hind 7,40 €/m².

Aastatagusest näitajast on see 7,2% kõrgemalt. Tartu üüripakkumiste hind on aastaga kasvanud 6,3 €/m² peale ehk 6,8%.

Võrdlusena olgu siin toodud, et Tallinna korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE on kasvanud 14,3%, tehinguhinnad Tallinnas maa-ameti andmetel aga 10,1%.

Tartu pakkumishinnad kasvasid samal ajal 14,0% ja tehinguhinnad analoogselt Tallinna linnale 10,1%.

Üüritootlus on 4-6%

Tallinna korteri aastane võimalik üürihind moodustab korteri väärtusest täna keskeltläbi 4-6%.

Üürihindadest kiiremini kasvanud tehinguhinnad on uute üüriinvesteeringute tegemise muutnud investoritele keerulisemaks.

Tartu kuise üürihinna ja kinnisvara väärtuse baasilt tehtavad tootlusearvutused näitavad petlikult kõrgemat tootlusenumbrit, kuid Tartus tuleb arvestada suure suvise vakantsusega.

Kinnisvara väärtuse kasv edestab üürihinna tõusu

Lähikuudel on üüripakkumiste arv tavapärasest kiiremini tõusmas. Seejärel tuleb taas aeg, mis hoolsamad sügisese üüripinna vajajad hakkavad sügiseks üürikortereid otsima ja see omakorda vähendab pakkumist.

Üüripakkumiste hulk on piisav, et 2011. aastale omast üüribuumi tekkida ei tohiks. Küll on üüriturule sümptomaatiline, et august-september on kuud, mis toovad kaasa üürihindade mõningase tõusu.

Arvestades turule lisanduvaid üüripakkumisi, kuid siiski kasvavat kinnisvara väärtust võib eeldada, et üürihinna tõus jääb endiselt madalamaks kinnisvara väärtuse kasvust.

Üürihinna aastane kasv 6…8% võiks olla see, mis üürnikel üle jõu ei käi ja motiveerib piisavalt tänaseid üürileandjaid üüriärist mitte loobuma. Üürihinnast kiiremini kasvav kinnisvara väärtus vähendab üüriinvestorite kapitali tootlust.

Üüritootlus on viimase kahe aasta jooksul olnud ajaloolise tavapärase vahemiku ülemises otsas, poleks ime, kui see nüüd pisut allapoole tuleks.

Nii võime aasta perspektiivis eeldada, et senine 4-6% üüritootlus langeb tasemele 4-5%. Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE. KV.EE: uued üüriinvestorid viivad üüritootluse alla

Kivimäe sauna kinnistu ootab ostjat

Tallinna Linnavaraamet pani kordusenampakkumisele Nõmme linnaosas asuva endise Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu.

Avalikule kirjalikule enampakkumisele pandud kinnistu alghind on 345 000 eurot. Kinnistu pindala on 3052 m2, ehitusalune pind 803 m2. Pakkumised tuleb esitada hiljemalt 5. juuniks.

Kinnistu asub Nõmme linnaosas Kivimäe asumis, Sihi tn ja Voolu tn ristumiskohal. Lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam, lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega. Kinnistul paiknev arhitektuurselt väärtuslikuks hinnatud hoone vajab kapitaalremonti. Hoone võeti kasutusele 1959. aastal saunahoonena, mis on rahva hulgas tuntud kui Kivimäe saun. Hoone projekteeris tuntud arhitekt Peeter Tarvas.

Hoone soovitatav funktsioon on ühiskondlik hoone, mis toetab avalikku huvi (spordisaalid, SPA jne). Hoonesse on võimalik kavandada kortereid, kuid tuleb arvestada hoone varasemast funktsioonist tingitud eripäradega ja arhitektuurse välisilme säilitamise vajadusega.

Kogu hoone lammutamine on võimalik juhul, kui hoonele koostatav ehitustehniline ekspertiis tunnistab hoone seisukorra niivõrd halvaks, et selle säilitamine ei ole otstarbekas.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist (Vabaduse pst 10, IV korrus) telefonidel 640 4641 ja 640 4500 või Tallinna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aasta I kvartalis 2,7%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes seitsmendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli märtsi lõpu seisuga praktiliselt samapalju töötajaid kui 2012. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (13,9%) ja brutotunnipalk põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (15,7%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 2,0% ning 1,0%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 876 eurot, veebruaris 882 eurot ja märtsis 940 eurot.

2013. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1220 eurot ja tunnis 8,03 eurot. Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis tõusis vastavalt 6,3% ja 8,7% võrreldes 2012. aasta I kvartaliga.

Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 2012. aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,7%) ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,7%). Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus ja tunnis langes 2012. aasta I kvartaliga võrreldes ainult kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (vastavalt 2,2% ning 1,3%).

2013. aasta I kvartalis oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 918 eurot ning erasektoris 894 eurot. 2012. aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 6,3% ja erasektoris 6,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad ettevõtted.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2013. aastal on valimis 11 592 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2009 – I kvartal 2013 (eurot)

Aasta I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal
2009 784 776 813 752 783
2010 792 758 822 759 814
2011 839 792 857 809 865
2012 847 900 855 916
2013 900

Tallinna korteriühistud saavad linnalt haljastustoetust

Tallinna korteriühistud saavad haljastuse rajamiseks linnalt toetust taotleda.

Tallinna Linnavaraamet alustab 24. maist 2013 projekti „Roheline õu“ raames taotluste vastuvõttu. Taotlusi saab esitada kuni 15. juunini.

Taotlusi võivad esitada Tallinna linnas tegutsevad korteriühistud. Maksimaalne toetus on 600 eurot korteriühistu kohta ja toetuse määr kuni 60% tegevusele kulutatud summast.

Toetus on ette nähtud puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks, lillevaaside ja -amplite ostmiseks ja paigaldamiseks, muru rajamiseks, puude raideks ja hoolduslõikuseks.

Toetuse saamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehel või volitatud esindajal Tallinna Linnavaraametile taotlus kas elektrooniliselt aadressil linnavaraamet@tallinnlv.ee või paberil aadressil Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn.

„Projekti eesmärgiks on toetada korteriühistuid väiksemahuliste ja kiirelt teostatavate haljastustegevuste läbiviimisel,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Võiks öelda ka nii, et see linnakeskkonda kaunistav projekt on täienduseks juba aastaid edukalt toiminud „Hoovid korda“ projektile, mille raames on saanud toetust koguni 850 korteriühistut.“

Võrgu sõnul on lisaks sellele linn toetanud 70 korteriühistut fassaadide korrastamisel ning võimaldanud 30 korteriühistul rajada linna maale täiendavad parkimiskohad.

Projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastatavate korteriühistute toetamise korra kehtestas Tallinna Linnavolikogu 2. mai 2013.

„Pilootprojektina käivitas sellise tegevuse Kesklinna valitsus juba mullu ning see näitas, et huvi niisuguse toetusmeetme vastu oli päris suur,“ lisas Võrk.

Täpsem teave Tallinna kodulehel www.tallinnlv.ee/rohelisemtallinn.

KV.EE: Elamispindade pakkumiste arv on tõusnud 700 pakkumise võrra

Portaali KV.EE andmetel on elamispindade pakkumishinnad Eestis 810 €/m² ja see on aastaga tõusnud keskmiselt 1,3%. Tõususuunda on pöördunud ka elamispindade pakkumiste arv, mis veel mõned kuud tagasi näitas langust.

Tehinguhinnad tõusevad pakkumishindadest kiiremini

Eesti kui terviku korterite tehinguhinnad on mai kuus maa-ameti andmetel 10,9% kõrgemal ehk 832 €/m², kui aasta tagasi. KV.EE indeksi sellest oluliselt napima tõusu taga on ühepereelamute turg, kus me ei näe korteriturule omast suurt tehinguaktiivsust ja kiiret hinnatõusu.

Samuti peame arvestama, et turg on aktiivne ja hinnad tõusevad jätkusuutlikult peamiselt Eesti kahes-kolmes-neljas suuremas tõmbekeskuses. Paljudes maakonnakeskustes on elamispindade turg siiani kui peata kana, kes otsib õiget suunda, kuhu poole liikuda ja seda nii tehingute arvu, kui hinna osas.

Nii näiteks on tehinguhinnad viies maakonnas ja tehingu arv neljas maakonnas aastatagusest madalamal.

Elamispindade pakkumiste arv on üle hulga aja taas näidanud tõusutrendi

Elamispindade pakkumiste arv on kasvanud. Portaalis KV.EE on 17 686 elamispinna pakkumist, mis on 700 pakkumise võrra rohkem, kui veel alles kaks kuud tagasi.

Pakkumiste arvu vähenemine on seletatav aktiivse elamispindade turuga, kus head pakkumised on ära nopitud kui magusad maasikad. Portaalidesse on üles jäänud aga need pakkumised, kus müüjate ootused ei vasta turu reaalsele tehingute hinnatasemele.

Nüüdseks on kevadiselt aktiivne turg toonud turule uusi müüjaid, kes on peibutatud hinnatõusust ja seeläbi võimalusest oma kodu eest väärilist hinda saada ning see on viinud pakkumiste arvu taas mõningale tõusule.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
04/2012 04/2013 Muutus, % 04/2012 04/2013 Muutus, %
Eesti 17 459 15 305 -12% 1 001 1 077 8%
Harjumaa 10 496 8 645 -18% 1 201 1 340 12%
Hiiumaa 17 22 29% 520 489 -6%
Ida-Virumaa 1 005 1 231 22% 300 319 6%
Jõgevamaa 156 162 4% 263 242 -8%
Järvamaa 128 178 39% 326 316 -3%
Läänemaa 348 271 -22% 655 572 -13%
Lääne-Virumaa 381 405 6% 370 336 -9%
Põlvamaa 97 112 15% 387 378 -2%
Pärnumaa 1 641 1 310 -20% 897 931 4%
Raplamaa 156 203 30% 406 354 -13%
Saaremaa 150 134 -11% 784 867 11%
Tartumaa 2 097 1 432 -32% 984 1 037 5%
Valgamaa 211 309 46% 287 205 -29%
Viljandimaa 386 374 -3% 540 531 -2%
Võrumaa 190 217 14% 459 435 -5%

KV.EE indeks

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine