Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Soomlased otsivad Tallinna 20 miljoni eest kortereid

19.04.2013 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, äripind, Christian Ayrer, Eesti, investor, kinnisvara, korter, Martin Vahter, ostja, palk, Soome, Tallinn, tootlus, üür, väärtus, välismaalane

1Partner Kinnisvara konsultandi Christian Ayreri sõnul on välismaalaste ja eriti soomlaste huvi Tallinna korterite vastu hüppeliselt kasvanud ning koheselt leiduks ostja 150-le korterile 20 miljoni euro väärtuses.

Christian Ayreri sõnul vahendas ettevõte mullu üle 200 pinna välismaalastele ning tänavu on päringute arv kasvanud kolmandiku võrra. “Kui oleks, mida müüa, siis on Soome ostjad praegu hästi aktiivsed ja nõus koheselt Tallinna 150 korterit ostma,” ütles Ayrer ja lisas, sihtgrupp hindab turuseisu adekvaatselt ja tegemist pole rumala rahaga.

Christian Ayreri sõnul otsib väikeinvestorite kõrval üüritootluse teenimiseks paar soomlast ka äripindasid ja nemad on valmis paigutama juba neli-viis miljonit korraga. “Kui otsitakse väljaüürimise eesmärgil, siis tuleb leida lisaks ka kolmas tehingupartner,” ütles Ayrer.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kasvas välismaalaste poolt tehtud tehingute arv Tallinnas mullu 15 protsenti, kuid ettevõtte käibesse lisandunud panus oli suurem. “Kuna Tallinnas on iga neljanda kinnisvaratehingu taga välismaalane, siis palkasime kolm soomlast ning lõime eraldi vene klientidega tegelevate konsultantide grupi, kus on tööl kümme inimest,” ütles Vahter ja lisas, et Eestit esmalt veidi ikka peljatakse ja soovitakse kõigepealt kontakti oma inimesega.

RSA Kindlustus: üleujutusaladel asuvad hooned tasub üle kontrollida

19.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, kindlustus, kontroll, lõuna-eesti, maa-amet, omanik, Päästeamet, portaal, Saku, USA, väärtus

Kuna kevade tulek ja lume sulamine toob kaasa suurveest tingitud veekahjude suurenemise, siis Eesti üleujutusaladel paiknevate hoonete omanikel tasub oma vara üle kontrollida, teatas RSA Kindlustus.

Eriti Lõuna-Eestis ja Emajõega piirnevatel aladel tasub silm peal hoida ning üleujutusohu hindamisel aitab maa-ameti üleujutusalade kaart aadressil http://geoportaal.maaamet.ee.

„Suurveeohtlikes piirkondades on soovitav maja esimeselt korruselt väärtuslikumad asjad kõrgemale tõsta või lausa mujale viia. Samuti tuleb olla valmis evakueerumiseks ning olla vajadusel ühenduses päästeametiga. Kui vesi on juba majja tunginud, siis kõigepealt tuleb jälgida, et inimesed ohtu ei sattuks. Juhul kui üleujutus ohustab ainult vara, tuleb kindlustuspoliisi olemasolul pöörduda kindlustusseltsi poole, kes aitab kas vara päästmise või ajutise elukoha leidmisega,“ ütles RSA Kindlustuse vanemkahjukäsitleja Marge Pulk.

Kui vesi taandub tuleb kohe hakata kuivatama ja õhutama, veendudes enne, et elektrisüsteemid ei ole saanud kahjustada. Kuivatamiseks tuleb alustada kütmist ja kasutada võimalusel niiskuseimureid. Kindlustus maksab reeglina ka elektri ületarbimisest tingitud lisakulu. Kui kindlustus puudub, siis kiire kuivatamine võib päästa suuremast kahjust.

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

19.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Adaur, buum, Eesti, elamispind, eluase, eluasemelaen, euribor, hinnad, hinnatõus, intress, keskkond, kinnisvara, kriis, laen, laenukäive, Maris Lauri, mõis, ostujõud, pangad, tarbija, Tõnu Toompark

16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.

Ka mina ei räägiks tänases Eestis buumist. Kuid on fakt, et elamispindade tehingute arv on oluliselt tõusnud, ehkki see jääb nn buumiajale 2005–2007 oluliselt alla. Pangad on läbi laenukäivete kasvu kinnisvaraturule raha pumbanud – 22% anti 2013. aasta kahe esimese kuuga laenu rohkem kui aasta tagasi, mis on päris suur number.

Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.

Kui hinnad liiga kiiresti tõusevad, siis sellele saab järgneda üks kahest: kas hindade langus, mis on mu arvates pigem vähetõenäoline, või hinnaseisak. Hinnad ei saa eest ära minna, kui ostujõud järele ei tule. Väidan, et Eestis buumi ei ole, on teatav mullioht, kuid see on lokaalne ja lühiajaline, mitte midagi katastroofilist.

Kui arvudest rääkida, siis normaalseks peetakse, et elamispinna koguhulgast oleks käibes kolm kuni viis protsenti – ja täna meil ongi käibes viis protsenti aastas. See on normaalsuse ülemine piir, aga kas meie üldine majanduskeskkond on normaalne? Ei ole, me oleme alles kriisis või sellest väljumas, mitte heal ja jätkusuutlikul kasvutasemel.

Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intress on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.

ÕL
http://www.ohtuleht.ee/517716

Kinnisvara müügikoolitus toimub 22/04/2013

19.04.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Joonas Saks, kinnisvara, Kinnisvara müügikoolitus, Kinnisvarakool, koolitus, maakler, Margot Toompark, Maria Kopso, müügikoolitus, müük, Tõnu Toompark

Esmaspäeval 22/04/2013 toimub “Kinnisvara müügikoolitus“, mida viivad läbi Joonas Saks ja Maria Kopso.

Esimene koolituse osa keskendub kinnisvara müümise spetsiifikale, sh enesemüügi kunstile, mida viib läbi Joonas Saks.

Koolituse teises osas jagab praktilisi näpunäiteid oma igapäevasest tööst kinnisvaramaakler Maria Kopso.

TULE KOOLITUSELE, SEST TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Avalikustame Tallinna haljastu tegevuskava

18.04.2013 Tallinn.ee

Sildid: analüüs, hooldus, keskkond, Keskkonnaamet, kvaliteet, linnaosa, loodus, planeering, sääst, strateegia, Tallinn, Tallinn.ee, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnavolikogu, üldplaneering, väärtus, valitsus

Tallinna Keskkonnaamet annab teada „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 – 2025“ tööversiooni valmimisest ja selle avalikustamisest.

Tallinna Linnavolikogu algatas 19.04.2012 „Tallinna haljastuse tegevuskava aastateks 2013-2025“ koostamise ja kehtestas lähteülesande. Lähteülesande kohaselt on tegevuskava eesmärk luua linna haljastuse arengule säästva ja jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid järgiv kava, mille ellurakendamisel oleksid arvestatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid, et tagada elanikele hea elukeskkond.

Võttes aluseks arengukavadest ja strateegiatest tulenevad eesmärgid ja üldplaneeringutes sätestatud maakasutuse otstarbed, on tegevuskava dokument, mis ühendab eelnimetatud üldisemad dokumendid, annab raamid nende eesmärgipäraseks elluviimiseks ning muudab sellega Tallinna elukeskkonna kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks.

Tegevuskavas sisaldab:

strateegilistest dokumentidest haljastut puudutavate eesmärkide ja meetmete väljavõtet;
2005 aastal kinnitatud haljastuse arengukava täitmise analüüsi;
Tallinna haljastu hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi s.h Tallinna pinnakatte, looduskaitse, linnaosade, juhtimiste ja hoolduse, linnametsade ja puude hetkeolukorra kirjeldusi ja analüüse ning ettepanekuid olukorra parandamiseks;
sõnastatud visiooni ja pikaajalisi eesmärke;
rakenduskava.

Tallinna haljastu visiooniks aastaks 2025 on – Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga vääruslik ja esteetiline elukeskkond. Pikaajalisteks eesmärkideks on – haljastu juhtimine on koordineeritud, ühtne haljastute infosüsteem ja selged omandisuhted, haljastu süsteemne hooldus ja rahastus lähtub haljastute hooldusnõuetest, linnamaastik on mitmekesine ja elurikas, esteetiline ja tervislik elukeskkond ning haljastu on väärtustatud kui tähtis elukeskkonna osa.

Rakenduskavas on kirjeldatud vajalikke tegevusi pikaajaliste eesmärkide täitmiseks, nende läbiviimise aega, vajalikke rahalisi vahendeid ja läbiviimise eest vastutajaid.

Koostatud „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 – 2025“ tööversiooniga saab tutvuda ajavahemikul 19.04.-13.05.2013 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 242 (kontaktisik Kristiina Kupper, tel 6404712) ja Tallinna linna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-haljastu-tegevuskava-aastateks-2013-1018 .

Ettepanekuid, märkusi ja küsimusi saab esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e‑posti aadressil Kristiina.Kupper@tallinnlv.ee kuni 13. maini 2013.

„Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 –2025“ töö avalik arutelu toimub 13. mail 2013 algusega kell 16.00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

Nordecon sõlmis Kaitseministeeriumiga lepingu uue õppehoone ja laohoone ehitamiseks

18.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Avo Ambur, börs, Eesti, ehitus, Kaitseministeerium, leping, majutus, maksumus, mõis, NASDAQ, NATO, Nordecon, remont, sisustus, Tallinn, Tallinna Börs, Tari, taristu, tehnika, tellija, territoorium, tulu, USA, Võru

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid lepingu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ja varustuselao projekteerimiseks ja ehitamiseks Kuperjanovi pataljoni territooriumile Võrus. Lepingu maksumuseks koos tellija varuga on 4,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Kaitseväes teenivate inimeste õppe- ja töötingimuste parandamine on Nordeconile meeldivaks ja vastutusrikkaks ülesandeks. Uus õppehoone koos kaasaegse sisustusega ja õppetehnikaga ning samas majas asuvate majutuskohtadega toetab senisest paremini Eesti riigi paremasse kaitsevõimesse panustavate inimeste õppetööd, “ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Avo Amburi sõnul seovad Nordeconi ja Kaitseministeeriumit mitmed varasemad ühisprojektid. Näiteks ehitati Kuperjanovi pataljonile jalaväe väljaõppekeskus ning eelmisel aastal valmis NATO ühise õhuruumi turvamise eesmärgil Ämari lennubaasi hoonetekompleks.

Ehitatava Lahingukooli õppehoone suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 4720 ruutmeetrit. Hoonesse tuleb 13 õppeklassi, töökohad 32 hoonet ja selles õppivaid kaitseväelasi teenindavale personalile ja 250 majutuskohta. Varustuselao juurdeehituse suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 1240 ruutmeetrit.

Ehitustööd algavad mais ning objekt valmib tänavuse aasta lõpuks.

Kaitseministeerium otsustas ehitada Lahingukoolile uue õppe- ja eluhoone, sest kooli praegused ruumid Võru külje all Meegomäel on vananenud ja nende remontimine pole rahaliselt mõistlik. Edaspidi hakkab Lahingukool paiknema koos Kuperjanovi jalaväepataljoniga Taara linnakus, kuhu on viimase kümne aastaga rajatud kaitseväe moodsaim taristu.

Lahingukool koolitab kaitseväe selgroo moodustavaid vanemallohvitsere ja reservväge juhtivaid reservohvitsere.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.

KV.EE: Eestis elamispindade keskmine pakkumishind on 808 €/m²

18.04.2013 Tõnu Toompark

Sildid: Eesti, elamispind, Harjumaa, Hiiumaa, hinnad, Ida-Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, Jõgevamaa, kinnisvara, korter, KV.EE, Lääne-Virumaa, Läänemaa, maa-amet, mõis, ostja, pakkumised, pakkumishind, pakkumiste arv, Pärnu, Pärnumaa, Põlva, Põlvamaa, portaal, Rapla, Raplamaa, Saaremaa, sektor, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valga, Valgamaa, Viljandi, Viljandimaa, Võru, Võrumaa

Portaali KV.EE andmetel on Eesti elamispindade keskmine pakkumishind 808 €/m², mis on aastatagusest 0,3% kõrgemal. Suuremates tõmbekeskustes Tallinnas-Tartus hinnatase selgelt kerkib. Üheksas Eesti maakonnas viieteistkümnest on aga pakkumishinnad sellele vaatamata aastatagusest ajast madalamal.

Kui Eesti keskmine elamispindade pakkumishind portaalis KV.EE kasvas aastaga 0,3%, siis pisut kitsam sektor ehk korterite pakkumishind tõusis sama ajaga napid 2%. Tehingute hinnad kasvasid maa-ameti andmetel aastaga aga koguni 8%.

2013. aasta märtsikuised korterite pakkumishinnad olid aastatagusest kõrgemal ainult kuues maakonnas. Üheksas maakonnas on pakkumishinnad aastaga langenud. Reaalsete tehingute turul ei ole olukord sedavõrd troostitu. Maa-ameti andmed näitavad meile, et tehinguhinnad on aastaga langenud ainult kolmes maakonnas.

Ebakõla pakkumishindade ja tehinguhindade vahel näitab, et esmased pakkumishinnad on ostjate jaoks olnud liiga kõrgel. Pakkumishindade langemine on toonud hinnataseme ostjate jaoks aktsepteeritavale tasemele ja see on aidanud kaasa tehingute arvu kasvule.

Tehingute arvu kasv on omakorda vähendanud pakkumises olevate korterite hulka. Portaali KV.EE korteripakkumiste arv on aastaga kukkunud 18 236 pakkumiselt tänavuseks märtsiks 14 886 pakkumisele ehk 18%.

Mõistliku hinnaga pakkumised jõuavad kiiresti tehinguni. Turutasemest kõrgemal olevad pakkumised seisavad portaalides ja ootavad pikalt, et keegi nende vastu huvi tunneks.

Eesti kui terviku korteriturust joonistuvad selgelt välja Harju ja Tartu maakonnad. Need on piirkonnad, kus korteripakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel aastaga langenud 25%. Pakkumishinnad on selgelt tõusnud – Harjumaal 10 ja Tartumaal 6%.

Äärmiselt tugev on olnud ka tehingute arv. Korteritehingute arv on Harjumaal aastaga kasvanud 14 ja Tartumaal koguni 26%. Väga aktiivne elamispindade turg on tõusule viinud hinnad – Harjus 8 ja Tartumaal 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
	03/2012	03/2013	Muutus, %	03/2012	03/2013	Muutus, %
Eesti	18 236	14 886	-18%	995	1 018	2%

Harjumaa	10 822	8 154	-25%	1 205	1 326	10%
Hiiumaa	16	22	38%	529	480	-9%
Ida-Virumaa	1 032	1 235	20%	303	307	1%
Jõgevamaa	192	164	-15%	251	237	-6%
Järvamaa	163	176	8%	286	310	8%
Läänemaa	373	268	-28%	626	570	-9%
Lääne-Virumaa	390	410	5%	364	330	-9%
Põlvamaa	94	103	10%	397	362	-9%
Pärnumaa	1 737	1 392	-20%	871	874	0%
Raplamaa	200	237	19%	387	345	-11%
Saaremaa	141	148	5%	789	882	12%
Tartumaa	2 287	1 712	-25%	970	1 027	6%
Valgamaa	223	322	44%	237	205	-14%
Viljandimaa	392	367	-6%	550	543	-1%
Võrumaa	174	176	1%	466	427	-8%

KV.EE indeksi muutus 2013-04-17

Üüriäri KKK: Kas kõrvalkulud maksta ühistule ise või lasta maksta üürnikul?

18.04.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kindel soovitus on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Siis saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergiapakkujale…) edasi maksta.

Vastasel korral võib üürileandja ühel momendil avastada, et ühistu või mõne teenusepakkuja ees on kuhjunud suur võlg, mille tasumise kohustus on kinnisvaraomanikul ehk üürileandjal.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab ennetavalt tegelema hakata.

Nii saab üürileandja koheselt astuda samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Pärnu maakonnas on muutumas haldusterritoriaalne korraldus

17.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, haldus, loodus, minister, Nõmme, omavalitsus, Pärnu, Pärnumaa, Siseministeerium, valitsus

Täna, 17. aprillil esitavad Audru vald ja Lavassaare vald Pärnu maavanem Andres Metsojale haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldatavad dokumendid.

Maavanem peab omakorda esitama haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse koos nõutava dokumentatsiooniga ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile kümne päeva jooksul nende laekumisest arvates.

Teatavasti tegi eelmise aasta detsembris Lavassaare vallavolikogu ettepaneku Audru vallale alustada liitumiskõnelusi. Maavanem Andres Metsoja märkis, et ”tal on väga hea meel, et mõlemal kohalikul omavalitsusel on seni jätkunud tugevat tahet ja kannatlikkust ettevõetud protsess lõpuni viia.”

Audru valla ja Lavassaare valla ühinemise kohta on teadaolevalt mõtteid mõlgutatud vähemalt 1997. aasta maist, kui esimene algatus tuli Lavassaare vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt. Audru valla ja Lavassaare ühinemine oli läbi kaalutud ja ühiselt kokku lepitud juba Pärnu maavanema poolt 01.12.2000 Siseministeeriumile (siseminister Tarmo Loodusele) esitatud Pärnu maakonna haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku põhivariandis.

Pärnu maakonnast pärit Eesti taasiseseisvumisperioodi esimene ühinemiskogemus – Pärnu-Jaagupi alevi ja Halinga valla ühinemise näol 1996. aastal. Järgmine ühinemislaine Pärnumaal oli 2005. aastal, kui maakonna lõunaosas ühinesid Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald ja Tali vald: moodustus Saarde vald. 2009. aastal toimus ainus kohalike omavalitsuste ühinemine kogu Eesti peale ainult Pärnumaal, kui Kaisma vald liitus Vändra vallaga.

LPP Retail Estonia kasvab kaubanduspinnalt juhtivaks rõivamüüjaks Eestis

17.04.2013 Adaur.ee

Sildid: börs, Cropp, Eesti, Estonia, Euroopa, House, kaubandus, kaubanduskeskus, kauplus, keskkond, kontseptsioon, müüja, pere, Rocca al Mare, sisekujundus, Tartu, tulu, USA

Reserved, Mohito, House ja Cropp kaubamärkide maaletooja LPP Retail Estonia OÜ avab neljapäeval Rocca al Mare keskuses Eesti suurima Reservedi kaupluse, millega muutub kaubanduspinnalt Eesti juhtivaks moerõivaste jaeketiks.

Eesti suurima ja uusima kontseptsiooniga Reservedi kauplus avatakse neljapäeval, 18. aprillil Rocca al Mare kaubanduskeskuse esimesel korrusel. Kaupluse üldpind ulatub 1500 ruutmeetrini.

Uue kaupluse avamise järel opereerib LPP Retail Estonia OÜ Eestis kokku üle 8000 ruutmeetri kaubanduspinda, mis on aluseks ettevõttele turuliidri positsiooni saavutamiseks.

“Tegutseme Eesti turul 11 aastat ning oleme oma nelja kaubamärgiga esindatud Eesti kõikides tähtsamatest linnades ja suurimates kaubanduskeskustes. Reservedi uue kaupluse avamine tähendab meie ettevõtte jaoks uue arenguetapi algust. Kavatseme edaspidi hoogsalt laieneda, et suurendada 2015. aastaks meie kaupluste kaubanduspinda 13 000 ruutmeetrini,” ütles LPP Retail Estonia OÜ juhatuse liige Hendrik I. Pass.

Ettevõte avab tänavu augustis veel kaks uuendatud kontseptsiooniga Reserved ja Cropp kauplused Tartus.

Hendrik I. Passi sõnul vajab Reservedi brändi kaubavaliku laienemine suuremat kaubanduspinda, et oleks võimalik seda sihtgruppide lõikes ka paremini klientidele esitleda.

“Muudatusi tuleb sisekujunduselementides, erinevad klientide sihtgruppide tooted on paremini eristatavad ja kergemini üles leitavad. Suurema kauplusega tagatakse ka korralik täismahus lastekaupade valik. Uue kontseptsiooni peamine eesmärk on muuta ostukeskkonda Reservedi kliendile mugavamaks ja arusaadavamaks, olla värske ja lahe koht ostude tegemiseks,” lisas ta.

LPP Retail Estonia OÜ on juhtiv rõivaste jaekaubanduse ettevõte Eestis, mis toob maale Reserved, Mohito, House ja Cropp kaubamärke ning haldab üle 8000 ruutmeetri kaubanduspinda. Firma annab Eestis tööd kokku 164 inimesele. Oma esimese Reservedi kaupluse avas ettevõtte 2002. aasta veebruaris.

LPP Retail Estonia kuulub LPP Capital Gruppi, mis on Kesk- ja Ida-Euroopa üks suuremaid rõivamüüjaid. LPP Capital omab 12 riigis kokku 1077 kauplust kogupinnaga 579 000 m2. Alates 2001. aastast Varssavi börsil noteeritud ettevõtte käive ulatus 2011. aastal 595 miljoni euroni. Käesoleva aasta esimeses kvartalis moodustas kontserni konsolideeritud müügitulu 180 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13% suurem.

Linn hakkab toetama korteriühistute hoovide heakorrastamist

17.04.2013 Tallinn.ee

Sildid: elamu, Euroopa, foto, hooldus, keskkond, koostöö, korter, korteriühistu, kvaliteet, maksumus, õigus, seadus, Tallinn, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnavaraamet, Tari, toetus, tööriist, tulu, ühistu, valitsus

Tallinna linnavalitsus esitas tänasel istungil linnavolikogule määruse eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul antakse toetust Tallinna linna korteriühistule hoovi haljastamise katteks, sealhulgas lillede istutamiseks ja haljastuse hoolduseks. „Toetuse eesmärk on muuta meie linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse arendamise kaudu. Linna sooviks ja eesmärgiks on suurendada korteriühistute omaalgatust ja koostöötahet, tugevdada sotsiaalseid suhteid korterelamutes, parandada hoovide välisilmet ja seeläbi ka elukeskkonna kvaliteeti,“ selgitas Võrk. „Teadaolevalt taotleb Tallinna linn Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit 2018. aastal ning usun, et kõik sellised algatused ainult toetavad meie püüdlusi selle tiitli saamisel.“

Toetust võib taotleda Tallinna linnas tegutsev korteriühistu hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses. Näiteks puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks; istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks; puude raieks ja hoolduslõikuseks. Toetust ei anta aga eelnimetatud tegevusteks vajalike tööriistade ja muu inventari ostmiseks.

Tegevused tuleb ellu viia toetuse andmise otsuse vastuvõtmise aasta 10. septembriks. Toetust on võimalik taotleda kuni 60% kavandatava tegevuse maksumusest, maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 600 eurot aastas.

Taotluse esitamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehe või volitatud isiku allkirjastatud vormikohane taotlus. Sellele tuleb veel lisada seadusjärgse esindusõiguseta isiku volikiri, haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga, fotod hoovist taotluse esitamise seisuga, eelarve ning raieluba või hoolduslõikusluba (kui on asjakohane).

Sel aastal on taotluste esitamise tähtaeg 15. juuni, taotlusi saab esitada Tallinna Linnavaraametile paberil või elektrooniliselt. Edaspidi on aga taotluste esitamise tähtajaks 30. aprill.

Suvilad on tänavu populaarsemad ja kallimad

17.04.2013 Adaur.ee

Sildid: 1Partner, elukoht, Harku, hinnad, hinnatõus, Keila, Kernu vald, Kiili, Kiili vald, kinnisvara, korter, mõis, müük, Olmer Õigus, pension, Saku, Saue, suvila, Tallinn, teenus, USA, üür

1Partner Kinnisvara konsultandi Olmer Õiguse sõnul algas suvilate müügihooaeg tänavu juba aasta alguses ning ka küsitavad hinnad on mullusega võrreldes kolmandiku kallimad.

Olmer Õiguse kinnitusel algab suvemajade müük tavaliselt märtsis-aprillis, kuid tänavu juba aasta alguses. “Paistab, et huvilised kartsid hinnatõusu ja soovisid ostutehingu enne kõrghooaega ära teha,” ütles Õigus.

“Kõige suurem huvi on suvilate vastu, mis jäävad alla 40 000 euro ja asuvad Tallinna piirist kuni 30 km kaugusel. “Linnarahvas on järjest enam hakanud magalakorteri kõrvale otsima suvilat, mis võiks olla pensionipõlves põhielukoht. Seda mõtteviisi soodustab ka kommunaalteenuste jätkuv tõus kortermajades,” ütles Õigus ja lisas, et kallimates piirkondades on vanemad tüüpsuvilad järjest haruldasemad.

Suvilatehingute keskmised hinnad populaarsemates piirkondades:

Saku vald (Üksnurme, Roobuka, Metsanurme, Kiisa, Kasemetsa) – 25-35 000€
Keila vald (Meremõisa, Tuulna, Lohusalu, Laulasmaa, Kloogaranna, Keila-Joa, Käesalu, Kersalu) – 35-45 000€
Harku vald (Vääna-Jõesuu, Muraste, Tabasalu, Suurupi, Rannamõisa, Naage, Vääna) 45-65 000€
Kiili vald (Luige, Sausti, Kiili) – 35-45 000€
Saue vald (Hüüru, Maidla, Vatsla) 20-25 000€
Kernu vald (Kaasiku, Laitse, Kibuna) 15-25 000€

Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas arutatakse Euroopa eluasemepoliitikat: taskukohane eluase kõigile

17.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Baltikum, Eesti, Eesti Korteriühistute Liit, EKÜL, elamispind, elamu, eluase, Energiamaja, energiasääst, Euroopa, Europe, hotell, Housing Europe, Innovatsioon, Juhan Parts, kommunikatsioon, korter, korteriühistu, Läti, LEED, Leedu, minister, poliitika, riik, sääst, sektor, Tallinn, ühistu

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvedamisel toimuvab sel reedel, 19. aprillil hotellis Euroopa VII Balti elamumajanduse konverents “Arengusuunad ja innovatsioon Balti riigi elamusektoris”.

Eesti eluasemevaldkonna arengutest annab ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, elamusektori olukorras Baltikumis teevad ülevaate Läti ja Leedu kolleegid, aga kõneldakse ka korteriühistuliikumisest Berliinis.

Konverentsil vaadeldakse ka elamute energiatõhusust ning räägitakse liginullenergiamajadest. Euroopa elamumajanduse väljakutsetest annab konverentsil ülevaate CECODHAS Housing Europe’i, Euroopa elamuorganisatsioone koondava ning esindava katusorganisatsiooni juht Kurt Eliasson.

Eliassoni sõnul on vaatamata sellele, et riikides on elamumajanduse korraldamisel kasutusel erinevad süsteemid, väljakutse kogu Euroopas tegelikult üks ja sama: napib taskukohaseid eluasemeid.”Meil tuleb juurde luuua taskukohase hinnaga elamispindu, juba olemasolevad renoveerida ja energiasäästlikumaks muuta,” nentis ta.

Eesti ühistuliikumise kogemused ning liikmete suur hulk on Eliassoni sõnul Euroopas unikaalne. “Ainuüksi see, et üle 65% eestimaalastest elab kortermajas, enamikes on moodustatud ühistud, on
märkimisväärne! Eesti Korteriühistute Liit on meie kõige aktiivsem liige Ida-Euroopas,” kiitis Euroopa elamuorganisatsioone esindava katusorganisatsiooni juht.

Valminud on Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon

17.04.2013 Adaur.ee

Sildid: Eesti, ehitis, loodus, lõuna-eesti, maa-amet, õigus, sektor, teenus, territoorium

Maa-ameti eestvõttel on valminud Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon, mille peamiseks uuenduseks on ühtlase kvaliteediga reljeefiandmestik.

Kaart on loodud Eesti Topograafia Andmekogu (ETAK) väljavõttest 31. jaanuari seisuga. Lisaks aasta jooksul ETAK andmebaasis toimunud ruumiobjektide muudatustele kujutatakse kaardil esmakordselt kogu Eestimaa ulatuses aerolaserskaneerimise (LIDAR) algandmetest loodud samakõrgusjooni ja iseloomulikke kõrguspunkte ning kõrguste paremaks visuaalseks tajumiseks ka reljeefvarjutust.

Samakõrgusjooned on kujutatud 2,5 meetrise vahega, kaardile on alles jäetud 181 000 kõrguspunkti, mis iseloomustavad muhkude kõrgemaid tippe ja lohkude madalamaid kohti. Lisandunud on u 3000 kohanime (loodusnime) ning parandusteringi on läbinud maaüksuste nimed.

Olulisemad aasta jooksul toimunud ETAK ruumiobjektide muudatused on järgmised: Lõuna-Eestis on uuendatud u 4000 ruutkilomeetri ulatuses voolu- ja seisuveekogud; kõikide nähtusklasside lõikes on lauskaardistatud u 1000 ruutkilomeetri suurune ala; hooned on seostatud aadressiandmete süsteemiga (hoonetel on atribuudina ADS_OID ja lähiaadress); kohalikele teedele on Teeregistri andmete alusel lisatud laiused.

Eesti põhikaart on kõige detailsem (mõõtkavatäpsus 1:10 000) kogu Eesti territooriumi kattev kaart, mida aluskaardina kasutab oma töös valdav osa avalikust sektorist.

Kaardi rasterkujul väljundid (varjutusega värviline, värviline ning mustvalge) on igaühele nähtavad ja kasutatavad Maa-ameti kaardirakenduste ja avaliku WMS teenuse kaudu. Vektorväljundeid on tänavu neli: ESRI geoandmebaas (GDB), ESRI Shape, Mapinfo TAB ning MicroStation DGN v8. Vektorväljundi objektidel (v-a DGN v8) on kaasas ETAK tabelandmed. Kasutusõiguse taotlemine failidele toimub kehtiva ruumiandmete levitamise korra alusel.

Andmete vanust on võimalik teada saada kahel tasemel: objekti ja piirkonna tasemel. Viimast saab küsida Maainfo kaardirakenduses Metainfo nupu abil, klikkides huvipakkuvas kohas kaardil, mille tulemusena paremal infopaneelil kuvatakse “Põhikaardistuse aasta” lahtris lauskaardistuste aasta(d) ehk aeg, mil piirkond vaadati üle kõikide kaardil kujutatud nähtuste lõikes.

Kuna teatud nähtusklasside andmeid (eelkõige teed-ehitised-veed) muudetakse Maa-ametis igapäevaselt, siis ruumiobjekti tasemel saab objekti viimase muutmise kuupäeva teada kaardirakenduse Info nupu abil (aluskaardiks hübriidkaart või kaart ning klikkides objektil kuvatakse infopaneelil objekti(de) andmed, millest tuleks kerida ette teid huvitava objekti andmed).

Tallinna arengukava aastaiks 2014-2020 saab viimast lihvi

16.04.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnakantselei kutsub interneti vahendusel Tallinna arengukava 2014–2020 projektiga tutvuma ning esitama arengudokumenti täiendavaid ettepanekuid.

„Linnakeskkonnas on viimastel aastatel toimunud nii rahvastikus, majanduses kui sotsiaalsfääris suured muutused,“ tõdes linna arengudirektor Kaarel-Mati Halla. „Arvestades sellega tuleb muutunud oludele vastavalt seada uued eesmärgid ja kavandada neile vastavad tegevused.“

Arengukava muutmine korraldati laiapõhjalise protsessina, milles osalesid kõik linna ametiasutused ja kaasati linnaelanikud, vabaühenduste esindajad ja eksperdid. Kava koostamise käigus esitati rohkearvuliselt ettepanekuid, millest enamik leidis ka arvestamist.

Arengukava periood on seotud Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodiga aastani 2020, mis võimaldab linnal paremini planeerida investeeringuprojekte ja sealhulgas välisrahastuse kaasabil finantseeritavaid.

Linna arendamise strateegiliseks eesmärgiks aastatel 2014–2020 on kõrgekvaliteedilise elukeskkonnaga Tallinn, mis on ka atraktiivne sihtkoht väliskülalistele ja investoritele. Sellest tulenevalt on linna üheks olulisemaks väljakutseks Euroopa Rohelise pealinna tiitli saavutamise 2018. aastaks, milleks on koostamisel ka eraldi tegevuskava, rõhuasetusega keskkonnasaaste vähendamisele, sealhulgas vähendada CO2 emissioone aastaks 2030 vähemalt 40% ning linnaruumi säästlikumaks, ohutumaks ja inimkesksemaks muutmisele.

Üheks olulisemaks prioriteediks seab arengukava linnaelanike sotsiaalse kaitse tagamise. Efektiivsemaks ennetustööks riskirühmadega suurendatakse lastekaitsetöötajate arvu ja avatakse mitu uut päevakeskust. Jätkatakse munitsipaalehitust ja lastekodulastele peremajade ehitamist, Iru hooldekodule ehitatakse uued korpused, rekonstrueeritakse ja laiendatakse Tallinna Laste Turvakeskust ning Tallinna Perekeskust.

Hariduse ja noorsootöö peamised eesmärgid on tagada igale lapsele koolikoht kodu lähedal ning soovijatele üldkeskhariduse kättesaadavus. Samuti on eesmärgiks kindlustada igale lapsele lasteaiakoht läbi linna vastava programmi elluviimise, mille raames rajab linn ligi 5000 uut lasteaiakohta.

Tööhõive parandamiseks ja ettevõtlusaktiivsuse ergutamiseks on oluline alustavatele ettevõtetele soodsa kasvukeskkonna loomine ning ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine, linnaelanikele ja ettevõtjatele mõeldud abiprogrammide elluviimine ning täiskasvanute täiendusõppe edendamine. Tähtsamate projektide seas on siin Lasnamäe tööstuspargi laiendamine ja Suur-Sõjamäe tööstuspargi valmisehitamine.

Linnatranspordi arengus tähtsaim ülesanne on ühistranspordi eelisarendamine (sh tasuta ühistransport). Olulised on nii Lasnamäe trammiliini väljaehitamine ja 4. trammiliini rekonstrueerimine kui ka Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise lõpuleviimine, Haabersti eritasandristmiku väljaehitamine ning Põhjaväila ehitus.

Kultuurielus on eesmärgiks tagada professionaalkultuuri arendamise kõrval mitmekesised võimalused kultuuriliseks harrastustegevuseks ja toetada kodanikuühendusi. Strateegilised investeeringuobjektid on Kultuurikatel, Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Vene Kultuurikeskus, linnamüür ja tornid, Mustpeade maja, Linnateatri ajalooline hoonetekompleks, Salme Kultuurikeskus, Kanuti gildi hoone, Keskraamatukogu osakonnad ja Vene muuseum.

Linna juhtimisel tihendatakse koostööd Harjumaa omavalitsustega. Samuti on linna konkurentsivõime tõstmisel tähtis koostöö Helsingi, Peterburi ja Riiaga. Tallinna avalike teenuste arendamisel suurendatakse eeskätt e-teenuste osakaalu.

Tallinna arengukava 2014-2020 projekt on üles seatud Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/arengukava.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,193 1,194 1,195 … 1,435 1,436 1,437 Vanemad uudised ››

Soomlased otsivad Tallinna 20 miljoni eest kortereid

RSA Kindlustus: üleujutusaladel asuvad hooned tasub üle kontrollida

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

Kinnisvara müügikoolitus toimub 22/04/2013

Lisateave ja registreerumine

Avalikustame Tallinna haljastu tegevuskava

Nordecon sõlmis Kaitseministeeriumiga lepingu uue õppehoone ja laohoone ehitamiseks

KV.EE: Eestis elamispindade keskmine pakkumishind on 808 €/m²

Üüriäri KKK: Kas kõrvalkulud maksta ühistule ise või lasta maksta üürnikul?

Pärnu maakonnas on muutumas haldusterritoriaalne korraldus

LPP Retail Estonia kasvab kaubanduspinnalt juhtivaks rõivamüüjaks Eestis

Linn hakkab toetama korteriühistute hoovide heakorrastamist

Suvilad on tänavu populaarsemad ja kallimad

Balti elamumajanduse konverentsil Tallinnas arutatakse Euroopa eluasemepoliitikat: taskukohane eluase kõigile

Valminud on Eesti põhikaardi 2013. aasta versioon

Tallinna arengukava aastaiks 2014-2020 saab viimast lihvi

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: