Swedbank: Swedbanki välja antud kodulaenude maht ületas 4 miljardi euro piiri

Swedbank juhtiv kodulaenude väljastaja andis tänavu maikuus Eestis välja kodulaenu, millega kasvas panga väljastatud kodulaenude maht nelja miljardi euroni ja on nüüdseks selle arvu ka ületanud.

Eestis on viimast pea kahte aastat iseloomustanud eriliselt aktiivne kinnisvara- ja eluasemelaenuturg. Aastatel 2020–2021 kasvas Eestis väljastatud kodulaenude arv rohkem kui kolmandiku võrra. Kodulaenu keskmine summa oli mullu 103 000 eurot.

„On hea meel näha, et kliendid valivad meid koostööpartneriks niivõrd isiklikult ja emotsionaalselt olulise otsuse juurde, nagu seda on koduost ja kodu renoveerimine. Nelja miljardi piiri ületamine on meie jaoks märgilise tähtsusega ning saame öelda, et pea iga teine kodulaen on võetud Swedbankist,” ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma. „Oleme disaininud laenutaotlemise protsessi kliendi jaoks võimalikult sujuvaks, seejuures arendanud oma digikanaleid, et taotlemine kulgeks turvaliselt ja mugavalt ka halduriga näost-näkku kohtumata. Pea kolmandik Swedbanki tehingutest tehakse nüüd juba kaugtõestuse teel. Oleme saanud kiidu- ja tänusõnu klientidelt kodulaenu võtmise kohta digikanalites – see on meile suurim tunnustus.”

Koduostu puhul on üha olulisemaks saanud kinnisvara energiatõhususe jälgimine. on kodu energiatõhususe laenu pakkunud alates 2020. aasta lõpust. Mullu väljastas 8,5 miljonit eurot era-, paaris- ja ridamajade energiatõhususe parendamiseks. Kodu energiatõhususe laenu keskmine summa oli 42 000 eurot. Enim kasutasid koduomanikud laenusummat kodu soojustamiseks.

„Koduostuga seotud küsimused on sagedasemad, millega panga poole nõustamisele pöördutakse. Kas üldse on õige aeg kodu osta, kuidas saada kokku omafinantseeringu osa? Üldiselt võib öelda, et kodu osta on alati õige aeg, kui finantsolukord seda võimaldab,” märkis Pärgma. „Suhe kliendi ja panga vahel on pikaajaline, seega meie jaoks on oluline järgida vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja veenduda, et laenukohustus on kliendile jõukohane ka olukorras, kui tema majanduslikus olukorras toimuvad ootamatud muudatused.”

2021. aastal sai üle 8000 Swedbanki kliendi uue kodu omanikuks. 63% väljastatud kodulaenudest võeti Tallinnas ja Harjumaal ning Harjumaa läbiümbruses. 17% laene väljastati Tartumaal, 5 % Pärnumaal. Ülejäänud 15% jagunes kogu ülejäänud Eestile.

Mullu oli keskmine kodulaenusumma 103 000 eurot. Keskmine laenuperiood laenu võtmisel on 23,9 aastat.

1Partner Kinnisvara ekspert: talv lööb kulud lakke, üürivõlglaste arv kasvab kindlasti

1PartnerSaabuval talvel kohtuvad aasta kestnud üleüldine kiire ja energiahindade uus tipp ja paljud peavad valima, millised arved maksta ja millistega venitada, sest kõige jaoks raha ei jätku. Üüriturul toovad rekordhinnad kaasa võlgalaste arvu kasvu, ennustab 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

“Mul on kõigile, ka hetkel endaga kenasti toime tulevatele inimestele, üks väga tõsine soovitus – säästke, pange sel suvel veidikenegi talveks raha kõrvale. Parem minge kalli spaahotelli asemel niisama loodusesse ja tänage end selle mõistliku otsuse eest, kui detsembrikuus oma küttearvet vaatate,” soovitab 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

“Mais juba 20% ulatunud aastane inflatsioonimäär tähendab, et kasvavad kõik kulud ja see trend on hetkel süvenev. Paljude üürnike jaoks, kes niigi suhteliselt napilt oma kuludega toime tulevad, võib talvel olla valik, kas tasuda omanikule üüriraha ja teenusepakkujaile kommunaalkulude eest või jääda nälga,” hoiatab Martin Vahter.

1Partner Kinnisvara juhi sõnul on perspektiiv ebameeldiv ka üürileandjate jaoks. “Ei tee paha juba praegu enda jaoks läbi mõelda, kuidas vajadusel käituda rahalistesse raskustesse sattunud üürnikuga. Mure võib olla ajutist laadi, aga selliseid uusi juhtumeid tuleb päris kindlasti kümneid, pigem isegi sadu,” ütles Martin Vahter, kelle sõnul võiksid omanikud olema valmis ka väikesteks vastutulekuteks muidu korrektsetele üürnikele, sest uue kliendi leidmine võib osutuda kokkuvõttes kulukamaks ja riskantsemaks, kui mõne makse kasvõi osaline ajatamine.

“Täna enda ümber ringi vaadates tundub, et pidu käib nii, nagu homset poleks. Inimlikult on mõistetav, et koroonaviiruse diktaadi all möödunud paari aasta järel tahetakse endale viimaks pisut rohkem lubada. Aga juba vanarahvas ütles, et rege rauta suvel,” manitseb 1Partner Kinnisvara juht.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2022. aasta mai seisuga

Baltic Horizon Fund Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2022. aasta mai lõpu seisuga on 1,1155 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,62%. Fondi kogu puhasväärtus suurenes 133,5 miljoni euroni. NAVi kasvu mõjutas renditegevusest teenitud positiivsed rahavood. EPRA NRV 2022. aasta mai lõpu seisuga on 1,1930 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,61% kasvu viimase kuuga.

2022. aasta mai auditeerimata konsolideeritud kasvas eelmise kuuga võrreldes 1,6 miljoni euroni (1,5 miljonit eurot 2022. aasta aprillis). Kasvav täitumus ja kahanevad üürisoodustused kaubanduskeskuste segmendis viitavad netorenditulu tugevale taastumisele. Fond teenis 2022. aasta mais auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,8 miljonit eurot.

2022. aasta mai lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 9,0 miljonit eurot (31. detsember 2021: 16,1 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib tuleva aasta jooksul jätkuvalt investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

31. mai 2022 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 346,0 miljonit eurot (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,1 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse ja Europa ostukeskuse rekonstruktsiooni 2022. aasta mais.

Koosoleku või koolituse korraldamine Kinnisvarakooli koolitusruumis

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusruum pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus). Võimalus tellida ka kohvipause.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

  • Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 40 €, hinnale lisandub käibemaks.
  • Iga järgnev tund on 10 € + käibemaks.
  • Päeva rent (8 tundi) on 60 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

KV.EE Indeks: Õhus on märgid elamispindade pakkumiste defitsiidi leevenemisest

KV.EE Indeks, mis näitab Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmise hinna dünaamikat, kerkis 160,4 punktile. Tegemist on järjekordse indeksi rekordiga. Kuu ajaga kasvas KV.EE Indeks 2,7%, aastane hinnatõusumäär on meeletu 29,9%.

Elamispindade hinnatõusu peamine tegur on jätkuvalt pakkumiste defitsiit. Vähese pakkumise tingimustes ajavad ostjad omavahel võisteldes paratamatusena hinnad üles. Elamispindade müügipakkumiste defitsiit puudutab enamikku Eesti piirkondi ja kõiki elamispindade segmente sõltumata suurusest või kvaliteedist.

Õhus on märgid pakkumiste defitsiidi leevenemisest. KV.EE müügiobjektide arvu indeks näitab aeglast, kuid kindlat tõusu. 2022. a juuni keskpaigas on KV.EE objektide arvu indeks 41,9 punkti peal. See on 6 kuu tagusest 13,8% kõrgemal.

Edasiste arengutena võiks oodata, et väga kõrgele kerkinud hinnatase peletab turult osa elamispindade ostjaid eemale. Vähesem ostjate arv võimaldab pakkumiste arvul jätkata kasvu. Suurenev valikuvõimalus võtab seejärel hinnatõusul ja KV.EE Indeksi kerkimisel kiirema hoo maha.

Turbulentses majanduskeskkonnas on keeruline prognoosida, kas on võimalik, et kiire hinnatõus peaks languseks pöörduma. Lootuses, et aasta majanduskasv jääb positiivsele poolele ja tööhõive püsib kõrgel, ei oleks hinnalangus edasiste kinnisvaraturu arengute peamine stsenaarium.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Täna nurgakivi saanud 150-miljoniline Arter kvartal püsib ehitusgraafikus

KapitelTäna sai nurgakivi Kapiteli poolt Liivalaia ja Juhkentali tänava nurgale rajatav Arter kvartal, mille koguinvesteering ulatub 150 miljoni euroni. Hoolimata ehitusturu väljakutsetest püsib Eesti üks suurimaid ehitusprojekte ajagraafikus ning valmib plaanitult 2024. aasta kolmandas kvartalis.

Kapiteli juhatuse esimehe Taavi Ojala sõnul on tegemist ettevõtte suurima arendusprojektiga, mille rajamine on langenud eriti väljakutsete rohkele ajale, ent mille kontseptsioonis ollakse kindlad. „Viimaste aastatega kasvanud tervisenõuded keskkonnale on tulnud, et jääda ning inimesed on üha kindlamalt ettevõtete suurim vara – Arter on mõeldud just ettevõtetele, kes väärtustavad oma töötajaid. Arter väärindab ka linnaruumi – kvaliteetse arhitektuuriga hoonetega koos valmib siia uus linnaväljak ning kunagise Härjapea jõesängi alale park, mis on avatud kõikidele linnaelanikele,“ lisas Ojala.

„Arter on uus maamärk ja inimkeskne linnaruum Tallinna kesklinnas. Uus kohtumispaik, kus tekivad julged ja loovad mõtted ning mis kujundab tuleviku töökohti,“ selgitas Arteri projektidirektor Allan Remmelkoor uue kvartali tuumikideed. „Oma töötajate heaolu on täna meie partneritele kõige olulisem ning parimat töökeskkonda olemegi Arterisse loomas. Tervislikkus, ajavõit ja hea sotsiaalne ruum ehk ökosüsteem on meie fookuses ja huvi Arteri väärtuste vastu on tõesti suur,“ lisas Remmelkoor.

Arter kvartali büroopindadele tuleb standardist parem ventilatsioon ja Eesti büroohoonetes haruldane õhuniisutus. Büroopindadel on esmaklassiline sisekliima, korruste puhaskõrgus vähemalt kolm meetrit, osa büroodel täiskõrguses klaasfassaad. Tõstetud põrandad tagavad paindlikkuse ruumilahenduste ja töökohtade asukoha muutmiseks. Lisaks saavad ettevõtted kasutada tööks ja loomeks erinevaid koosolekuteruume ning ka õuealasid – kvartali hoonete ette tuleb linnaväljak, 15-korruselise büroohoone katuseterrassile 500 m² suurune linnaaed ning hoonete taha kõigile linnaelanikele avatud park.

„Arter kvartal on üks nõudlikumaid projekte Eestis nii mahu kui eriilmelisuse poolest. Ühes kompleksis on koos maailmaklassi tehnosüsteemidega tipptasemel kontoriruumid ja korterid, spordi- ja vaba aja rajatised. Ehituses on turbulentsed ajad, võiduka tulemuseni viib vaid väga hea koostöö tellija, ehitaja ja kõigi teiste osapoolte vahel, mis tänaseks on kestnud juba pea poolteist aastat,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

„Üha populaarsemaks saav 15 minuti linna kontseptsioon kehtib igati ka Arteris, veelgi enam – tööpäeva jooksul tarbitavate teenuste osas saame rääkida mõne minuti linnast. Tänu sellele võib iga tuleviku Arteris töötav inimene nädalas säästa ligi 3 tundi väärtuslikku aega,“ rääkis Remmelkoor. Teenuste hulgas on lisaks kohvikutele ja restoranidele ka spordiklubi koos 20 m ujula, lõõgastusbasseinide, saunade ja väliterrassiga, tervise- ja iluteenused ning lastehoid.

Arter kvartal koosneb 28-, 15- ja 9-korruselisest hoonest ning neid ühendavast keskhoonest koos parkimismajaga. Kokku 38 000 m² üüripinnaga kvartalisse tuleb 29 000 m² kõrgekvaliteedilist büroopinda, 6000 m² erinevaid toitlustus- ja teeninduspindu, sealhulgas 28. korrusel asuv katuseterrassiga restoran ning 3000 m² üürikortereid. Keskkonnasõbralike energialahendustega liginullenergiahooned on projekteeritud ja ehitatakse rahvusvahelise BREEAM standardi Excellent kõrgele tasemele vastavalt. Hoonete jahutus- ja küttevajadust katavad energiavaiad ja kaugjahutus. Kvartali arhitekt on Martin Aunin ning sisearhitekt Arhitekt11, ehituse peatöövõtja on Merko Ehitus Eesti.

Kvartalisse tuleb kokku 470 parkimiskohta, autopesula ja Eesti suurim – 90 kohaga jalgrataste siseparkla koos jalgrataste pesu- ja hooldusala ning jalgratturite riietus- ja duširuumidega. Kogu kvartal valmib 2024. aasta kolmandas kvartalis, sealhulgas uus Veski tänav ja uuendatud Imanta tänavalõik, mis tagavad turvalise ja rahuliku liiklemise kvartali ümbruses.

Kapitel (www.kapitel.ee) on Baltikumi suurimaid kinnisvaraettevõtteid, mille portfellis on üle 244 000 m² üüritavat pinda. Ettevõte omab nelja büroohoonet (Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja Tallinnas, Narbuto 5 Vilniuses ja I.P. Pavlova 5 Prahas) ning osalust neljas ostukeskuses (Spice ja Spice Home Riias, Panorama Vilniuses, Viru Keskus Tallinnas). Ettevõttele kuulub Nordic Hotel Forum (opereerib OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotel, mida opereerib Tallink Hotels. Lisaks omab ettevõte osalust Kapitel Logistics OÜ-s, millele kuulub kaks logistikakeskust Tallinna ringteel.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for May 2022

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of May 2022 amounted to EUR 1.1155 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit increased by +0.62%. The total net asset value of the Fund increased to EUR 133.5 million over the month. The NAV increase was mainly affected by the positive operating performance of investment properties. The EPRA NRV as of 31 May 2022 was EUR 1.1930 per unit, corresponding to an increase of +0.61% over the last month.

Unaudited consolidated net rental income for May 2022 increased to EUR 1.6 million compared to last month (EUR 1.5 million in April 2022). Increasing occupancy and decreasing rent reliefs in the retail segment correspond to a solid recovery of net rental income over 2022. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 0.8 million in May 2022.

At the end of May 2022, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 9.0 million (31 December 2021: EUR 16.1 million) which demonstrates solid liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest part of the available cash to (re)development projects during the remainder of the year.

As of 31 May 2022, the total consolidated assets of the Fund were EUR 346.0 million (31 December 2021: EUR 346.3 million). The Fund has invested an additional EUR 1.1 million into the ongoing construction of the Meraki office building and Europa SC reconstruction during May 2022.

Harjumaa omavalitsused ja ettevõtjad teevad valitsusele ettepaneku ringraudtee eriplaneeringu algatamiseks

TallinnTäna, 15. juunil sai viimase allkirja koostöölepe, millega Tallinn, Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL), Keila, Lääne-Harju ja Keila vald, Mainor Ülemiste AS, AS Technopolis Ülemiste, Ülemiste Center OÜ, AS Alexela Logistics, Paldiski Sadamate AS ja Tallinna Sadama AS osalevad Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu rahastamises. Selle koostöölepingu alusel teeb HOL Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada riigi eriplaneering.

„Kaubavedude väljaviimine Tallinna kesklinnast ja ühistranspordivõimaluste suurendamine ümberkaudsete omavalitsustega on Tallinna jaoks olnud olulised eesmärgid juba pikka aega. Nüüd oleme jõudnud eriplaneeringu ettevalmistamiseni, mis annab lootust, et tulevikus on võimalik kaua oodatud ringraudtee ka rajada,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Koostöölepinguga võtavad lepingu pooled kohustuse kaasrahastada Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamist aastatel 2022-2028 kokku 1,3 mln euroga vastavalt kokkulepitud jaotusele ning ajagraafikule.

„Täna sõlmitud koostööleppe järel teeb HOL Vabariigi Valitsusele ettepaneku riigi eriplaneeringu algatamiseks, mis võimaldab hakata raudteekoridori planeerima. Oleme selle tulemuseni jõudnud hea koostöö Harjumaa omavalitsuste ja ettevõtjatega. Raudtee ehitamise üle otsustamine on juba tuleviku küsimus, kuid praegu on viimane hetk transpordikoridori planeerimise alustamiseks,“ ütles HOLi tegevdirektor Andre Sepp.

Vastavalt sõlmitavale koostööleppele HOLi ja Rahandusministeeriumi vahel tellib Tallinna ringraudtee eriplaneeringu koostamise Rahandusministeerium ja finantseerib selle koostamist 2,1 mln euro ulatuses. Koostööpartnerid – Harjumaa omavalitsused, HOL ja ettevõtjad panustavad eriplaneeringu koostamisse 1,3 mln euroga. Tallinn katab koostööpartnerite rahastusest seitsme aasta jooksul 775 000 eurot ja HOL 200 000 eurot.

Koostööleppe eesmärgiks on leida Tallinna ümbersõiduraudtee ning selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Harju maakonnas, samuti koostada sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus, sh eelprojekt, ehitusõiguse määramiseks. Koostööleppe eesmärgiks on Tallinna ringraudtee rajamiseks riigi eriplaneeringu koostamine, mille käigus hinnatakse mõjusid ning viiakse läbi riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud läbiviimine. Eriplaneeringu koostaja leidmiseks korraldab Rahandusministeerium hankemenetluse.

Swedbank: Kiire hinnakasv halvendab korterite taskukohasust

SwedbankTallinna korterite taskukohasus jätkas esimeses kvartalis langust. Eluasemelaenude intressimäärad olid aastatagusega võrreldes madalamad, kuid hinnakasv ületas netopalga kasvu analüüsis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Pealinna elanike netopalga kasv ulatus esimeses kvartalis 5,5 protsendini aastases võrdluses. Samal ajal oli Tallinna korterite hinnakasv 18%. Kuna suur osa tehingutest uute korteritega tehakse eelnevate kokkulepete põhjal, mis jõuavad statistikasse hoone valmimisel, ei peegeldu uusarenduste kõrgem hinnakasv statistikas veel täiel määral. Järelturukorterite hind kiirenes esimeses kvartalis 25 protsendini aastases võrdluses ning esialgsetel andmetel oli hinnakasv väga tugev ka aprillis ja mais – vastavalt 28% ja 31%.

Uusarenduste defitsiit hoiab hinnakasvu tugevana

Tallinnas ja selle lähiümbruses müügis olevate uusarenduste korterite arv jätkas esimeses kvartalis langust ning jõudis tasemeni, mida viimati nägime aastal 2014. Ehitusmaterjalide hinna kiire kasvu ja tarneraskuste tõttu on ehituse lõpphinda keeruline prognoosida. Kui varasemalt kaeti enne maja ehitust teatud osa korteritest broneerimislepingutega, eelistatakse praegu korterid müüki panna võimalikult hilises ehituse faasis. Seega ei pruugi pakkumine lähiajal varasemalt oodatud mahus ning ajal kasvada. Madala pakkumise tõttu hinnatõusu surve uusarenduste turul, vähemalt lähiajal, jätkub.

Uusarenduste hinnad on juba tasemel, kus need ei ole Swedbanki taskukohasuse indeksi* arvestuse järgi enam hästi kättesaadavad. See omakorda tähendab, et leibkonnal tuleb uusarenduse puhul leppida väiksema elupinnaga, koguda suuremat omafinantseeringut või valida korter järelturult.

Tugev nõudlus on tõstnud korterite hinda ka järelturul. Ukraina põgenikud on suurendanud nõudlust üürikorteritele ning üürihind on tõusnud. Koos kõrge inflatsiooniga on kõrgem üürihind soosinud investeeringuid kinnisvarasse.

Korterite taskukohasus jätkab lähiajal halvenemist

Tööjõupuudus ja kõrged inflatsiooniootused hoiavad palgakasvu tänavu kiirena. Vaatamata sellele ületab tarbijahindade inflatsioon palgakasvu ning majapidamiste ostujõud sel aastal langeb. Majapidamiste tugevat nõudlust on seni toetanud suured hoiused, kõrge korterite taskukohasus ning madalad intressimäärad. Hoiusejäägi kasv on sel aastal küll aeglustunud, kuid oli aprillis veel endiselt kõrge. Samas on hoiused koondunud pigem suuremate hoiuste ja sissetulekutega majapidamiste kätte.

Eestis on enamik kodulaenu lepinguid seotud 6-kuulise euriboriga, mis on praeguseks tõusnud üle nulli. See tähendab, et kodulaenu teenindamise kulud on majapidamiste jaoks tõusmas. Samas toimub tõus järk-järgult, kuna intressimuudatused laenulepingutes toimuvad iga poole aasta tagant.

Tugev nõudlus kinnisvaraturul lähiajal tõenäoliselt püsib. Samas võivad korterite taskukohasuse langus ning mõnevõrra ülehinnatud kinnisvaraturg hakata nõudlust vähendama. Swedbanki hinnangul ületab korterite hinnakasv sel aastal palgakasvu. Euribori tõus jääb sel aastal mõõdukaks, kuid suurendab järk-järgult laenukulu. Swedbanki hinnangul jätkab korterite taskukohasus sel aastal halvenemist.

Korterite taskukohasus halvenes ka Lätis ja Leedus

Riias ületas esimeses kvartalis korterite hinnakasv (10,3%) palgakasvu (6,8%) ning taskukohasus halvenes. Vilniuses oli palgakasv üle 13%, samas kui korterite hinnakasv jäi veidi all 13%. Samas ei ole sarnaselt Tallinnale tehingud uute korteritega ning seega kõrgem hinnakasv ka Vilniuses statistikasse veel täiel määral jõudnud. Seetõttu hinnanguliselt langes taskukohasus ka Vilniuses.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Merko Ehitus: Merks Magnolijas korteriarendusprojekti esimese etapi ehitusega alustamine (Riia, Läti)

Merko EhitusAS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks Mājas on alustanud Merks Magnolijas korteriarendusprojekti esimese etapi ehitust Riia Pārdaugava piirkonnas. Kaks kolmekorruselist maja aadressil Skrines 6 ja 8 kokku 96 korteriga valmivad 2023. aasta suvel.

Merks Magnolijas (merksmagnolijas.lv) elamud on B-energiaklassiga, korterite suurus jääb vahemikku 58-103 ruutmeetrit ja ruutmeetri hind 1955 kuni 2535 eurot.

Elamuarendus paikneb vaikses ja rahulikus Sampeteris, mis paistab silma madalate hoonete, armsate häärberite ja hoolitsetud aedade poolest. Arendatavale alale tulevad väliparklad, laste mänguväljak ja jalgrattahoidla. Hooviala piirav aed ning valvekaamerad tagavad korteriomanike privaatsuse ja turvalisuse. Kõikidel korteritel on avarad rõdud ja kõrged laed, mõlemas majas on ka panipaikade ruumid.

SIA Merks Mājas (merksmajas.lv) on SIA Merksi elamuarenduste tütarettevõte.
SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis pakub ehitusteenuseid üldehituse, tsiviilehituse ja elamuehituse valdkonnas.

Uus Maa: 20 olulist asja, mida uue kodu puhul järele uurida

Uus MaaEnne kui hakkate ostma uut eramut või korterit, tuleb sellega põhjalikult tutvuda. Lisaks heale emotsioonile võib kinnisvara ostuga kaasneda ettenägematuid probleeme, mida saab aga piisava eeltöö puhul vältida.

Toon välja 20 peamist nüanssi, millele enne uue kodu või investeerimiskinnisvara ostu tähelepanu pöörata.

Kasutusluba

Veenduge, et kinnisvaral oleks olemas ajakohane kasutusluba.

Kaasomand

Enne kaasomandis oleva kinnisvara soetamist veenduge kõigis sellega kaasnevates nüanssides.

Vundament

Veenduge, et vundamendis pole suuri pragusid, mille tõttu võivad olla tekkinud vajumine või niiskuskahjustused seina- või põrandakonstruktsioonides.

Avad

Kontrollige, et akende ja uste sillustes ei oleks avasid, läbi mille võib niiskus seinakonstruktsioonidesse pääseda.

Katus

Katuse seisukorda on mõistlik kontrollida nii pealt kui ka avatud pööningu puhul ka katuse alt. Veenduda tuleb, et poleks lekkekohti.

Soojapidavus

Soojustuse kvaliteeti võib kaudselt hinnata seintel või nurkades esineda võivate niiskuskahjustuste järgi. Oluline on, et soojustus oleks ühtlane ega esineks külmasildu.

Ventilatsioon

Korralik ventilatsioonisüsteem tagab hoone ja selles elavate inimeste hea tervise. Mittetoimivast ventilatsioonisüsteemist annab märku akende sisepinnale tekkiv kondensatsioonivesi.

Küttesüsteem

Ükskõik millise küttesüsteemiga on tegu, tuleb veenduda selle seisukorras ja regulaarses hoolduses. Oluline on teada ka, millised on süsteemi hooldus- ja halduskulud.

Kaasuvad kulud

Uurige välja, millised on müüjale teadaolevad lähitulevikus tegemist nõudvad tööd, et säiliks kinnisvara hea seisukord. Sellest lähtuvalt saate aimu, milliseid kulutusi peate lähiajal veel tegema.

Juurdepääsutee

Veenduge, et kinnistuni viiv tee on avalikult kasutatav või kaetud servituudiga ostetava vara kasuks.

Kommunikatsioonid

Veenduge, et olemas on vee-, kanalisatsiooni-, interneti- ja elektriühendused.

Naabrid

Naabrid on oluline aspekt nii korterite kui ka majade puhul. Probleemsete käitumistega naabrid kuuluvad varjatud puuduste alla juhul, kui müüja peab vajalikuks seda infot ostja eest varjata.

Fassaad

Fassaadi seisukord annab märku majas esineda võivatest vigadest. Pöörake tähelepanu sellele, kas krohv „punnitab“ või on kohati maha tulnud; kas leidub pragusid, hallitust või värvimuutuseid.

Võlg

Kortermajade puhul on oluline veenduda selles, kas korteriühistu on võtnud laenu, kui suure osa moodustab selle igakuine makse kommunaalarvest ja kui pikaks ajaks on laen võetud.

Ilmakaared

Veenduge, et teid huvitav kinnisvara asetseb teie poolt eelistatud ilmakaarte suhtes soodsalt.

Lõhn

Ärge alahinnake kohapeal tajutud lõhnakogemust. Niiskuse, toidu- või mustuselõhna tajumisel tuleks välja selgitada selle täpsem põhjus.

Põrand

Olenevalt põrandakattematerjalist on hea kontrollida põranda horisontaalsust, et avastada selle all olevaid võimalikke varjatud puudusi.

Põrand vaiba all

Korterit või maja külastades on alati kasulik piiluda ka toas asuva vaiba alla, veendumaks, et seal pole varjatud põrandakahjustust. Samuti saab nii näha, kui palju on vaiba all oleva põranda värv erinev ülejäänud põrandast ja ning kas seda saab lihvimisega ühtlustada.

Elektripaigaldised

Kontrollige üle, et seintel näha olevad pistikud ja lülitid ka päriselt töötavad.

Piirkonna arengud

Selgitage välja, millised on piirkonnas kehtestatud detailplaneeringud ning kas need võivad ostetava vara vaateid või tänaseid eeliseid mõjutada.

Iga võimalik eeltoodud probleem ei tähenda kindlasti seda, et tegemist on ulatusliku või tehingut välistava olukorraga. Alati tasub uurida, kuidas üht või teist viga parandada. Eelkõige on oluline, et ostja ei avastaks vigu hiljem varjatud puudusena.

Kui sa ei tunne end päris kindlalt, soovitan kaasata ostuprotsessi ehitusala spetsialist, kes aitaks hinnata olemasolevat seisukorda ja vajadusel teha arvestuslikku kalkulatsiooni vajalike tööde jaoks.

Merko Ehitus: Start of the construction of the first stage of Merks Magnolijas residential project (Riga, Latvia)

Merko EhitusSIA Merks Mājas, part of AS Merko Ehitus group, has started the construction of the first stage of Merks Magnolijas residential project in Pārdaugava area in Riga. Two three-storey buildings at Skrines St. 6 and 8 with 96 apartments will be completed in the summer of 2023.

Merks Magnolijas (merksmagnolijas.lv) residential buildings will have energy class B rating. The size of the apartments ranges between 58 to 103 square metres and the price per square metre ranges from 1,955 to 2,535 euros.

The residential development is located in the quiet and peaceful Sampeteris, which now stands out for its low-rise buildings, lovely mansions and well-kept gardens. The development will have outdoor parking spaces, a children’s playground and a bicycle stand. Fenced yard together with security cameras will provide privacy and additional security for apartment owners. All apartments will have spacious balconies and high-rise ceilings, both buildings will have common storage rooms area.

SIA Merks Mājas (www.merksmajas.lv) is a residential development subsidiary of SIA Merks.
SIA Merks (www.merks.lv) is a Latvian construction company, which offers construction services in the fields of general construction, civil engineering, and residential construction.

Swedbank: Baltic HAI – affordability still high, but outlook is getting bleaker

SwedbankOver the quarter, housing affordability deteriorated in all three Baltic capitals. Compared with the same period last year, the housing affordability index (HAI) increased in Vilnius but declined in Riga and Tallinn, with the Estonian capital registering a more pronounced drop. However, rapidly increasing reservation prices indicate that prices of newly built apartments are growing even more steeply and dent in affordability could be larger.

A decrease in interest rates in the first quarter supported housing affordability in the Baltics. Average wage growth in Vilnius surpassed average apartment price growth, lifting housing affordability in annual terms. Meanwhile, in Riga and Tallinn, average apartment price growth exceeded wage gains, resulting in a decrease in the HAI.

Rising interest rates are expected to depress housing affordability in the upcoming quarters. Rising construction costs, construction delays due to material shortages, and strong demand for housing will all keep upward pressure on housing prices across the Baltics. However, the skyrocketing inflation will significantly reduce purchasing power. While nominal wages will continue to grow and support high levels of the index, real wages are likely to decline in the near term and stabilise by the end of the year. Combined with the depressed economic outlook, the HAI is in practice unlikely to increase in the near future.

Read full analysis here

Ehitus- ja lammutusjäätmete korduskasutamiseks ja materjalina ringlusesse suunamiseks otsitakse lahendusi BuildESTi projekti raames

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumLIFE IP BuildEST on teadusarendusprojekt, mille raames töötatakse välja ja võetakse kasutusele vajalikud tööriistad Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia (REKS) rakendamiseks ja antakse hoogu hoonete rekonstrueerimisele.

Projekti üheks teemaks on ehitussektori ringmajanduse põhimõtete rakendamine hoonete renoveerimisel. Selle raames teostatakse uuring, millega kaardistatakse 20 lammutamisele ja 20 rekonstrueerimisele mineva hoone materjalid, et neid kas korduskasutada või materjalina ringlusse võtta. Uuring valmib TalTechi ja Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eestvedamisel.

TalTechi Ehituse ja arhitektuuri instituudi lektori ning ehitusmaterjalide labori juhataja kt Simo Ilometsa sõnul otsitakse projektiga võimalusi hoone elementideks lahti võtmiseks ja uuesti kasutuselevõtuks. „Testime elementide korduskasutuse ja materjalide ringlussevõtu protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni. Eesmärk on ehitustooteid ja materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures nende kvaliteedi. Projekti käigus on kavas välja töötada korduskasutusesse ja materjalina ringlusse võetavate materjalide sertifitseerimise protsess koos täna puuduvate standardite loomisega. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ning vajadust uue loodusressurssi kasutuselevõtuks,“ lisas Ilomets.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Life IP projektijuhi Lauri Suu sõnul on Life IP BuildEsti peamine eesmärk saavutada olukord, et Eesti majad oleksid energiasäästlikud, kestlikud ja et neis oleks ka meeldiv elada ja töötada ka aastate pärast. „Valitsus võttis 2020. aasta juulis vastu rekonstrueerimisstrateegia, mille kohaselt peavad aastaks 2050 kogu Eesti hoonefond olema vähemalt C energiamärgise klassi tasemel. See on kogu projekti üks lõppeesmärkidest. Samas on ka oluline, et me väärtustaks materjale, mis on juba ringluses – peame teadma, millest meie hooned on tehtud, ning milleks saame neid materjale uuesti kasutada,“ lisas Lauri Suu.

BuildEST projekti fookuses on korterelamute rekonstrueerimislahenduste arendamine. „Eesti korterelamute rekonstrueerimine on Euroopa mõistes edulugu – paljud majad on meil juba korda saanud, ent kasvuhooneheitmete vähendamiseks ja sellega seotud kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb korterelamute rekonstrueerimise mahte oluliselt tõsta ja pöörata veelgi rohkem tähelepanu energia- ja ka materjalide kokkuhoiule. Siin jätkame arendustega – analüüsime praktikaid, pakume välja uusi lahendusi ja katsetame neid,“ lisas Suu.

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmannni sõnul on suund tark renoveerimine ja ka tark lammutamine. „Täna läheb valdav enamus ehitus -ja lammutusjäätmetest karjääride täiteks. See on ilmselgelt raiskamine. See peab muutuma ja kaduma koos nn halli turuga ehk materjalidega, millest keegi ei tea, kuhu need saavad või mis neist tehakse. Me näeme tänastes energia- ja julgeoleku kriisides eriti ilmekalt, kui väärtuslikud on kõik materjalid. Ideaalne oleks kasutada kõiki materjale korduvalt või võtta materjali uuesti ringlusesse,“ selgitas Rüütelmann.

Korduskasutuse puhul kasutame näiteks uksi, aknaid, aga ka paneele uuesti sarnasel otstarbel. Lammutatava maja paneele või palke on võimalik uue või renoveeritava maja juures uuesti kasutusele võtta ehitusmaterjali või elemendina. Näiteks saab hoone renoveerimisel seni välisvoodrina kasutatud telliseid kasutada siseseina ülesladusmisel. Telliste purustajasse saatmine peaks olema alles pärast seda kui element või materjal on mitu uut ring teinud ehitusmaterjalina. See kui materjal läheb kohe purustajasse, ongi raiskamine, sest tegelikult saaks seda veel ehitusmaterjalina taaskasutada ja selle võrra vähendada vajadust uue tooraine järele.

BuildESTi raames kaardistab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 40 maja – 20 lammutamisele minevat ja 20 rekonstrueeritavat tüüpilisemat maja. „Majad on välja valitud ja alustame andmete kogumisega. Kaardistame valitud majade elemendid ja materjalide ning nende seisukorra ja omadused. Sellest sünnib andmebaas tüüpsete majade materjalide valikutest ja nende kogustest. Selle pealt tekib teadmine milline on nende materjalide ringlussevõtu potentsiaal ning kuhu on neid materjale ja elemente võimalik edasi taaskasutusse suunata,“ rääkis Margit Rüütelmann.

Materjalidele, mis on sobilikud korduskasutuseks, peaksid jõudma vaheladudesse, kus on olemas andmebaas ning kõik on koodi järgi leitav. Kõik ehitusmaterjali vajajad leiavad sealt omale sobiliku. „Väärtuslik vana materjal on ka väga moes ning isegi ehituspoodidest võib leida materjale, mis on tehtud meelega välja nägema vana. Mõistlik on kasutada päriselt vana, mitte vanutatud uut materjali,“ lisas Rüütlemann.

BuildEST on teadusarendusprojekt, mille eesmärgiks on töötada välja lahendused hoonete energiatõhusaks uuendamiseks, Eesti hoonete pikaajalise rekonstrueerimisstrateegia rakendamiseks. Projekti rahastab Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA).

BuildESTi projektis osaleb 18 partnerit -ülikoolid, ministeeriumid ja erialaliidud. Projekti kogueelarve on 16,3 miljonit eurot, millest 9,5 miljonit eurot moodustab Euroopa toetus. Projekt kestab 2028. aastani.

Projekti koduleht: https://bit.ly/3sS8bm6

Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.

1Partner Kinnisvara ekspert: 5 põhjust, miks kodu ostes on täna tark maakler palgata

1PartnerSeni pigem kinnisvara müügi juures abiks olnud maaklereid palgatakse üha rohkem ka koduostjate poolt ning selleks on vähemalt viis väga head põhjust, kinnitab 1Partner Kinnisvara maakler Getter Saidla.

Hetkel on kinnisvaraturg müüja poole kõvasti kaldu ehk nõudlus ületab pakkumist, mis omakorda surub hindasid üles. “Sellises olukorras on meelepärase kodu leidmine väga töömahukas, vajab järjekindlat turuseiret ja head reaktsioonikiirust ning isegi sellest kõigest ei pruugi piisata,” selgitab Getter Saidla ning rõhutab, et just piisava pühendumiseta võivad nii mõnedki sobilikud ja taskukohased elupinnad unistuseks jäädagi. “Maakler on proff ja tihti on tal ka rohkem teavet, kui avalikest allikatest kättesaadav,” lisas 1Partneri maakler.

“Kiirus ja konkreetsus on täna suured eelised. Hea maakler suudab just nende kahe osas palju juurde anda nii müüjaga suhtlemisel kui näiteks pangast positiivse laenuotsuse saamise kiirendamisel,” selgitas Saidla, kelle sõnul on täna vähemalt iga viies maaklerite klient just koduostja, mitte müüja.

Igapäevatöö ja muude kohustuste kõrvalt kodu otsimiseks palgatud maakler teeb koduostja eest ära järgmised tööd:

  • Kaardistab vajadused, sorteerib sobilikud pakkumised
  • On pidevalt kursis kõigi avalikes kanalites pakutavate objektidega
  • Teavitab konkreetsest ostuhuvist professionaalset kontaktide võrgustikku, vajadusel lisab avaliku kuulutuse ja teeb suunatud reklaami soovitud piirkonnas
  • Kaasab protsessi hindaja ja ehitusekspertiisi (eriti oluline eramu või majaosa ostu puhul)
  • Aitab operatiivselt pidada läbirääkimisi müüja, notari ja pangaga

2004. aastal Eestis asutatud 1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Vilniuses, Riias, Tallinnas ja Tartus. 1Partneri põhiteenused on kinnisvara vahendus, arendamine, hindamine, haldamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC