Baltic Horizon Fund: update concerning alternative solution for Swedish traded units

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS („Northern Horizon”) notified on 29 September 2021 regarding the termination of the affiliation agreement with Euroclear Sweden AB („Euroclear Sweden“) for keeping Baltic Horizon Fund units („Units“) registered with its book entry system in Sweden due to a strategic decision by Nordea Bank Abp („Nordea”) to exit its Nordic sub-custody business (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b79cfab754e6e9de2d424616918ba4171&lang=en).

Since then, Northern Horizon Capital AS has actively sought for an alternative for a new infrastructure solution for Swedish traded Units. One of the potential options comprises issuing Swedish Depositary Receipts („SDR“) representing Units on the Swedish market which was announced on 30 June 2022 („SDR Solution)” (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b796aff831a581e4db5302b41d755b2f3&lang=en).

Considering that it is not feasible to implement the SDR Solution by 31 August 2022 (the date announced by Euroclear Sweden to de-register the Units in its book entry system as a consequent of Nordea ceasing to offer its services in relation to the Swedish traded Units), Northern Horizon has requested from Euroclear Sweden for an extension of the agreement concerning Euroclear Sweden’s services. As of the date of this announcement, Northern Horizon has not received a response from Euroclear Sweden on the possibility of such extension.

Regardless of the outcome to extend the registration with Euroclear Sweden, the holders of Swedish traded Units could have a possibility to trade with the Units in Estonian market on Nasdaq Baltic (https://nasdaqbaltic.com/) through their financial intermediaries. For this purpose, each investor will need to notify their financial intermediaries of such investor’s preference. For more detailed information on possibilities to trade with the Units in Estonian market and bringing the Units to Nasdaq CSD (Estonia) please contact your financial intermediaries.

Northern Horizon Capital AS will continue working on the alternative solution and will update the investors on the progress next week.

LHV: Majandusaktiivsus vähenes juunis

LHV PankViimastel päevadel avaldatud kuised majandusindikaatorid viitavad, et Eesti majandus jahtus teises kvartalis märgatavalt ning läheb teisele aastapoolele vastu oluliselt hapramana kui aasta alguses. 20%-ne hinnakasv on vähendanud inimeste ostuvõimet ning ettevõtjate optimism tuleviku suhtes on kahanenud. Erandina paistab silma energeetika sektor, mis õitseb kõrgete hindade ja suure nõudluse toel. Varasemad probleemid konkurentsivõimega on unustatud, sest olukorras, kus Vene energia on turul muutunud vastuvõetamatuks, on igasugune alternatiiv teretulnud.

Energia- ja mäetööstuse suure panuse tõttu püsib Eesti tööstustoodangu aastane kasv seni veel positiivne, kuid kolmanda tööstusharu – töötleva tööstuse – tootmismaht on tasapisi kahanema hakanud. Juunis vähenes töötleva tööstuse toodang aastavõrdluses 2,5%, kusjuures vähenemise trendi oli märgata enamikus suurimatest töötleva tööstuse allharudest. Positiivsemas võtmes jäid silma keemia-, masina- ja elektroonikatööstus. Ettevõtjad toovad ise esile tellimuste vähenemist ehk nõrgemat nõudlust ning näevad, et ettevaates läheb olukord veelgi keerulisemaks. Seoses sõjaga on enim halvenenud ettevõtete konkurentsipositsioon EL-i välistel turgudel ning selles osas pole kiiret paranemist näha. Siseturule keskendunud ettevõtjatel on olnud mõnevõrra lihtsam, kuid energia- ja teiste sisendhindade kasv räsib neidki. Töötlev tööstus on tööandjaks ligikaudu viiendikule kogu Eesti tööjõust, seega on selle haru käekäik Eesti majanduse seisukohast äärmiselt oluline.

Jaekaubandusel läks kuni tänavuse suve saabumiseni uskumatult hästi, sest hoolimata ülikiirest inflatsioonist jätkasid inimesed ostlemist ning jaekaubanduse müügimaht oli aasta esimese nelja kuu jooksul 11% suurem kui aasta varem. Osaliselt toetas seda kindlasti pensionireform, mille käigus vabanes teisest sambast mullu septembris rohkem kui miljard eurot ning jaanuaris lisandus sellele veel ligikaudu 95 miljonit eurot. Ka pankade analüüsid näitavad, et suurem osa sellest rahast jõudis üsna kiiresti tarbimisse ning iseseisvalt säästeti või investeeriti sellest vaid pisku. Kuigi ka mais tehti teisest sambast inimestele paarisaja miljoni ulatuse väljamakseid on ostutuhin siiski raugenud ning hiljuti avaldatud andmed juuni kohta näitasid juba müügimahu mõningast vähenemist. Ka üldine majapidamiste hoiuste kasv on viimastel kuudel sisuliselt peatunud ehk tundub, et inimestel on üleliigne raha hakanud otsa saama. Edaspidi tulebki otsustada – kas loobuda lisanduvast tarbimisest või jätkata endistviisi oma kogutud säästude arvelt. Mõeldes eesseisvale kütteperioodile ning püsivalt kõrgetele energiahindadele tundub esimene variant kindlasti mõistlikum.

Hepsor: Hepsor AS acquired two properties at Alvari 1a and Alvari 5, Tallinn

HepsorHepsor A1 OÜ, a subsidiary of Hepsor AS, acquired two properties at Alvari 1a and Alvari 5, Tallinn on 2 August 2022. The acquired properties will be an addition to Hepsor’s existing development area (Narva Road 150, 150a, 150b, Alvari 1, Lageloo 7, Paevälja avenue 5, 7, 9 and 11). Based on the undertaken planning proceedings, a commercial and residential building for a maximum of 45 apartments can be built on the property with approximate sellable area of 2,370 m2.

Henri Laks, member of the Management Board of Hepsor AS, said: „The added properties complement the already existing development area, enabling the developer to offer future homeowners a complete and environmentally conscious living environment. In the development area, the first phase of Paevälja Hoovimajad construction with 48 apartments will be completed already this year, and the second phase with 48 apartments in the first quarter of 2023. In total, we plan to build approximately 450 new homes and 3,500 m2 of commercial space on the developed area. Development in phases allows us to apply our green thinking concept to both commercial premises and apartments.“

The construction of Paevälja Hoovimajad development project started in the fourth quarter of 2021. There are a total of 96 apartments raging from 42.7 m² to 80.9 m² in area in two 8-floor B energy efficiency class buildings. To date, 78 apartments have been sold in the development project under the law of obligations contract and booking contracts.

More information about Paevälja Hoovimajad development project can be found at https://hepsor.ee/paevalja/en/.

Arco Vara: Marlee Karja: Euribor plussis – kuidas see muudab kodulaenu makseid?

Arco VaraSõna euribor pole võõras inimestele, kellel on kodulaen – euribor on üleeuroopaline pankadevaheline baasintressimäär. Euribor on püsinud pikka aega väga madalal, kuid praeguseks on selge, et interssimäärad hakkavad tõusma. Seega tuleb hakata oma laenukohustusi üle vaatama.

Euribori haldab Euroopa Rahaturgude Instituut, kes määrab ja avaldab euribori suuruse. Viimase aastakümne jooksul on inimesed omale kodu ostmiseks pangast väga julgelt ja suures koguses raha laenanud, sest intressimäärad on püsinud väga madalal. Tänaseks on üsna selge, et need hakkavad tõusma ning see tähendab, et tuleb hakata oma laenukohustusi üle vaatama.

Kõik inimesed, kes pangast laenu võtavad, on euriboriga paratamatult seotud. See hakkab neid mõjutama hetkest, mil euribor tõuseb üle nulli – maakeeli tähendab see laenumakse suuruse tõusu kuus. Võttes mitmekümneks aastaks kodulaenu, tuleb arvestada sellega, et nii pika ajavahemiku jooksul euribor tõuseb, mis võib omakorda tähendada oluliselt suuremaid kuumakseid ja laenukohustust. Tuleks läbi mõelda stsenaarium, kui euribor on tõusnud, ja korrutada laenumaksed juba eos läbi kõrgema intressiga, et tulevikus maksete tasumisega hätta ei jääks. Õnneks on pangad selle asjaoluga arvestanud ning laenusid väljastades üldjoontes vastutustundlikud.

Eestis on kõige rohkem laene, mis on seotud kuue kuu euriboriga. See tähendab, et iga kuue kuu möödudes arvutatakse kodulaenu intressimäär uuesti, võttes arvesse momendil kehtivat euribori määra. Kodulaenumakse suurus muutub seega iga poole aasta tagant.

Näiteks kui euribor tõuseb 0,1%-ni, siis 300,12 € kuumakse puhul oleks kuumakse muutus +3,42 €; kui euribor tõuseks 5%-ni, siis oleks 494,75 € kuumakse puhul muutus juba +198,05 €. Tõenäoliselt 5-eurost kuumakse muutust ei pruugi isegi märgata, kuid paarisajaeurose kasvu korral võib tundlikkus olla üsna suur ja pere eelarvesse võib tekkida auk.

Kunagi ei tasu elada viimasel võimaluste piiril, vaid alati on mõistlik säästa ning olukorraga toimetulekuks pikalt ette mõelda – ainult nii saab olla valmis võimalikeks muutusteks tulevikus. Soovitan kõigil oma vajadusi ja võimalusi reaalselt hinnata. Nagu me teame, ei tohiks laenukohustused ületada 50% sissetulekust. Veel parem oleks, kui see protsent jääks alla selle. Alati tuleb valmis olla ootamatusteks. 1-protsendilise Euroala intressi tõusu juures muutuks näiteks 50 000-eurose laenujäägiga igakuine laenumakse 24 eurot, 100 000 juures oleks kasv umbes 50 eurot ning 200 000-eurose laenujäägiga laenu makse tõuseks umbes 100 eurot.

Keegi ei tea, kui kiiresti ja kui kõrgele euribor tõuseb. See sõltub suuresti keskpankade jooksvatest otsustest rahapoliitika kujundamisel.

Kodulaenu intressi, sealhulgas igakuist laenumakset on võimalik ka teatud perioodiks fikseerida. Ma ise kasutasin just seda võimalust. Kodulaenu intressi saab fikseerida viieks aastaks ja selle määr vaadatakse igal nädalal üle, vastavalt euribori liikumistele ja Euroopa Keskpanga viimastele otsustele. Loomulikult on ka siinjuures üks aga. Nimelt enamasti on muutuv euribor ikkagi madalam kui panga fikseeritud intressimäär. Selleks et intressimäära fikseerimisest võita, peaks olema veendumus, et euribor on oluliselt tõusmas. Õnneks ei tohiks see selle aasta lõpuks üle 1% tõusta.

Viimased seitse ja enamgi aastat oleme harjunud sellega, et euribor on olnud miinuses ja kuigi pangad on hirmutanud isegi 6%-lise intressitõusuga, pole see kuigi tõenäoline. Kuigi keskpankade väitel ei tõuse kuue kuu euribor lähiaastatel üle 1%, peaksime siiski olema valmis selleks, et harjumuspärane kodulaenu makse kallineb. Oma isikliku laenusumma muutust on võimalik ligikaudselt välja arvutada näiteks kodulaenu kalkulaatoritega: tuleb sisestada laenujääk, lepingu tüüp (nt annuiteet), laenu maksmise aastate jääk ja intress. Kui soovid teada, kui palju mõjutaks sinu laenumakset 1%-line euribori tõus, siis lisa intressile lihtsalt 1 protsent juurde.

Statistikaamet: Tööstustoodangu kasv peatus juunis

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juunis püsivhindades 0,4% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 18,4% ning mäetööstuses 28,9%, kuid langes töötlevas tööstuses 2,5%.

Juunis kahanes toodangu maht statistikaameti analüütik Helle Bunderi sõnul pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel, mitme suurema osatähtsusega tegevusala mahud on vähenenud. „Töötleva tööstuse toodang vähenes viimati koroonapandeemia alguses 2020. aastal,“ lausus Bunder. Tööstustoodangu maht vähenes metalltoodete (7,6%), ehitusmaterjalide (5,5%) ning toiduainete (1,7%) toomises ning puidutöötlemises (8,1%). Suurematest tööstusharudest kasvas elektroonikaseadmete (6,2%) ja põlevkiviõli (15,9%) tootmine.

Töötleva tööstuse toodangust 68,5% müüdi välisturule, ekspordi osatähtsus oli suurim arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises. Korrigeerimata andmetel kasvas toodangu müük ekspordiks jooksevhindades võrreldes 2021. aasta juuniga 25,4% ja müük siseturule 19,5%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid juuni mahud võrreldes maiga tööstuses kokku 1,6% ning töötlevas tööstuses 3,8%.

Energeetikavaldkonnas suurenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2021. aasta juuniga 36,7%, soojuse tootmine vähenes 4,5%.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

06-08/09/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC”

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/09/2022. Koolitusel annavad Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest, ehitamise ja planeerimise põhimõistetest, õigusaktidest ning kinnisvaramaakleri tööst.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvaravaldkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvaravaldkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/09/2022 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: väiksemate korterite tehingute osakaal on vaikselt suurenemas

Tõnu Toompark

2022 II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Tallinnas 2753 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes jäi tehingute arv enam-vähem samale tasemele.

Korterite pindalast lähtuvalt tehti kõige rohkem ehk 836 tehingut korteritega pindalaga 41-54,99 m². Sellise pindalaga korterid on valdavalt kahetoalised korterid, kuid nende hulka võib sattuda ka nii ühe- kui kolmetoalisi.

Korteritehingute proportsioone vaadates saab välja tuua, et 2018.-2020. a suurenes tehingutes mõnevõrra suuremate ehk üle 70 m² pindalaga korterite osakaal. 

2020. a asus taas väiksemate korterite osakaal kasvama. Väikeste korterite osakaalu suurenemise tagamaa on olnud mh üüriinvesteeringute populaarsus. Üüriinvestorid eelistavad valdavalt väiksema pindala ja väiksema toalisusega kortereid.

Erineva pindalaga korterite hinnaliikumised on väga ühtlased. Nii ei saa öelda, et mingi suurusega korterite hinnad liiguvad teistega võrreldes väga erinevas tempos.

Tallinna korteritehingute arv korterit suuruste alusel

Tallinna korteritehingute osakaalud korteri suuruste alusel

Tallinna korteritehingute keskmine hind korterit suuruste alusel

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Nordecon: Kivimäe Süda arendusprojekti teise etapi käivitamine (Tallinn, Eesti)

NordeconNordecon AS on alustanud Tallinnas Nõmme linnaosas asuva arendusprojekti Kivimäe Süda teise etapiga, mille raames rekonstrueeritakse hoone aadressil Kivimäe 27 ja ehitatakse ümber kortermajaks.

Kivimäe Süda elamusse (https://www.kivimaesuda.ee/) on kavandatud 12 korterit. Korterid on 3-5-toalised, suuruses 95-160 m2. Kõikidel korteritel on rõdu ja/või terrass, hoone kaaremotiiviga tiibades paiknevad suuremad korterid on läbi kahe korruse. Kivimäe 27 maja asub üle 7000 m2 suurusel metsarohkel krundil.

1930ndatel ehitatud funktsionalistliku arhitektuuriga hoone arhitektiks oli Alfred Kehva ning hoone on ajalooliselt kandnud mitmeid funktsioone. Algselt tegutses hoones sõjaväesanatoorium, hiljem sidesõlm. Kivimäe Süda ümberehitusprojekti arhitektuurse lahenduse autor on Ats Buddell (ARS Projekt).

Kivimäe Süda arendusprojekti esimeses etapis arendas Nordecon aastatel 2020-2021 välja 10 eramukrunti suurusega 1500-2100 m2 koos nende juurde kuuluva uue teedevõrgu (Sininuku ja Laanelille tänavad) ja kommunikatsioonidega.

Korterite planeeritav valmimisaeg on 2023. aasta lõpp ja sellega saab kogu Kivimäe Süda arendusprojekt valmis.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 660 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Merko Ehitus: Kohtusse pöördumine Salaspilsi lasteaia ehituslepingu vaidluses (Riia, Läti)

MerkoPärast mitmeid katseid lahendada Salaspilsi lasteaia ehituslepingu tõlgendamisel tekkinud erimeelsused Salaspilsi maavalitsusega läbirääkimiste teel, on AS Merko Ehitus kontserni kuuluv SIA Merks pöördunud lahenduse leidmiseks majandusasjade kohtusse.

SIA Merks (www.merks.lv) on Läti ehitusettevõte, mis pakub ehitusteenuseid üldehituse, tsiviilehituse ja elamuehituse valdkonnas.

Nordecon: Launch of the second phase of the Kivimäe Süda residential development (Tallinn, Estonia)

NordeconNordecon AS has launched the second phase of the Kivimäe Süda residential development located in the Nõmme district of Tallinn, in the course of which the building at Kivimäe 27 will be reconstructed and converted into an apartment building.

12 apartments are planned for Kivimäe Süda residential building (https://www.kivimaesuda.ee/). The apartments are 3-5 rooms, 95-160 sqm in size. All apartments have a balcony and/or terrace, the larger apartments located in the wings of the building with an arch motif are spread over two floors. Kivimäe 27 house is located on a wooded plot of over 7,000 sqm.

The architect of the building with functionalist look built in the 1930s was Alfred Kehva, and the building has fulfilled a number of roles over the years. Initially, a military sanatorium operated in the building, later a telephone exchange. The architect of the Kivimäe Süda reconstruction project is Ats Buddell (ARS Projekt).

In the first phase of the Kivimäe Süda development project, in 2020-2021, Nordecon developed 10 private plots of 1500-2100 sqm with the new street network (Sininuku and Laanelille streets) and communications.

The planned completion date of the apartments is the end of 2023, and by then the entire Kivimäe Süda development project will be completed.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2021 was 289 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 660 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Merko Ehitus: Going to court with the Salaspils contract dispute (Riga, Latvia)

MerkoAfter several attempts to resolve the differences in interpretation of the Salaspils kindergarten construction contract via negotiations with Salaspils County Council, SIA Merks, part of AS Merko Ehitus group, has submitted application to court of economic affairs for dispute resolution.

SIA Merks (www.merks.lv) is a Latvian construction company, which offers construction services in the fields of general construction, civil engineering, and residential construction.

Nordecon: Prokuura lõpetamine

NordeconSeoses prokurist Avo Amburi lahkumisega Nordecon AS’i teenistusest 31.07.2022, otsustas Nordecon AS’i nõukogu proukuura lõpetada.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2021. aasta konsolideeritud müügitulu oli 289 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 660 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Nordecon: Proxy termination

NordeconDue to procurator Avo Ambur leaving Nordecon AS as of 31 July 2022, the supervisory board of Nordecon AS decided to terminate the proxy.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Finland, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2021 was 289 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 660 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 30.06.2022

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli juuni lõpus 10,82 eurot, kasvades kuuga 1,8%. Alates fondi loomisest 2021.a juunis on fondi NAV kasvanud 8,2%.

Juunis viis fond läbi varade regulaarse poolaasta hindluse, mille käigus kasvas enim fondi kahe Vilniuse investeeringu (Danske panga büroohoone, kuhu fond on investeerinud läbi EfTEN Real Estate Fund 5-e ja Menulio 7 büroohoone) väärtus. Sõltumatu hindaja Colliers näeb nende juures seni prognoositust suuremat üüritulu laekumist. Danske panga hoone puhul on see seotud viimastel kuudel sõlmitud uute senisest kõrgema hinnatasemega pikaajaliste rendilepingutega. Menulio 7 büroohoone puhul tuleneb aga eelkõige Leedu oodatust kiiremast inflatsioonitempost (juunis 21% aastaga), sest hoone enamik rendilepingud on indekseeritud Leedu tarbijahindade kasvuga. Vastavalt fondi tulu jaotamise poliitikale, kuulub enamik kasvavast vabast rahavoost investoritele välja maksmisele.

Juunis ei teinud fond uusi investeeringuid ning fondil on hetkel investeerimata kapitali pea 10 miljoni euro ulatuses. Tänases turuolukorras ei kiirusta me selle investeerimisega. Viimasel ajal laekunud kinnisvara müügipakkumistes eeldavad müüjad endiselt, et intresside tase jääb nullilähedaseks ning sügis ei too kaasa majandusaktiivsuse jahtumist. EfTENis oleme tuleviku suhtes vähem optimistlikumal seisukohal. Esimese tegevusaasta jooksul saavutasime EfTEN United Property Fundi investeeritud kapitali tootluseks 10,9% ning ettevaates tahame minimaalselt sellist taset ka edasi hoida.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 30.06.2022

EfTEN United Property FundThe net asset value (NAV) of the EfTEN United Property Fund was 10.82 euros as of June 30, 2022, increasing by 1.8% over the month. Since the start of the fund in June 2021, the NAV of the fund has increased by 8.2%.

In June, the fund carried out a regular half-year valuation of assets, during which the value of the fund’s two investments in Vilnius increased the most (the office building of Danske Bank, where the fund has invested through EfTEN Real Estate Fund 5, and the Menulio 7 office building). The independent appraiser Colliers foresees a higher rental income from both properties as compared to the previous forecast.

In the case of the Danske Bank office building, this is primarily related to the new long-term lease agreements concluded in recent months with a higher rent level. In the case of the Menulio 7 office building, higher rental income is due to faster than expected inflation (21% year-on-year in June) in Lithuania – most of the building’s leases are indexed to the Lithuanian consumer price index. According to the fund’s income distribution policy, most of the increasing free cash flow will be distributed to investors.

In June, the fund did not make any new investments, and the fund currently has uninvested capital of almost 10 million euros. In today’s market situation, we are in no rush to invest it. In the recently received sales offers, property sellers still assume that the level of interest will remain close to zero and that economic activity will not deteriorate in autumn. At EfTEN, we are less optimistic about the future. During the first year of operation, the EfTEN United Property Fund achieved a return on invested capital of 10.9%. We aim to maintain at least this level also in the future.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

 

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC