Eesti Pank: kallim laenuraha on keskpanga põhitööriist kiire hinnatõusu vastu

„Laenamise ja investeerimise kallimaks muutmine on peamine viis, kuidas keskpanga tööriistad majanduses hinnatõusu survet vähendavad. See ei ole keskpanga poliitika ootamatu ja kahetsusväärne kõrvalmõju, mida peaks teiste vahenditega püüdma tasalülitada,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller täna keskpangas toimunud seminaril, kus vaagiti võimalusi hinnatõusu pidurdamiseks.

„Keskpangana teeme rahapoliitika tööriistu kasutades kõik meist oleneva, et inflatsiooni pidurdada,“ ütles Müller. „Meie peamine mõjutusvahend on intressimäärad ja oleme valmis neid tõstma, kuni hinnatõusu selgroog saab murtud.“ Müller nentis, et kui praegu muretseda, siis mitte intressimäärade tõusu, vaid pigem selle pärast, et keskpank liiga vara – enne kui haigus on ravitud – ravimi manustamist ära ei lõpetaks. Sellisel juhul jääks kõrge inflatsiooni probleem majanduses kauemaks vinduma, mistõttu jääksid kauemaks kõrgemale ka intressimäärad. „Viivituse tagajärjed oleks kokkuvõttes kõigi jaoks kulukamad ja kurnavamad,“ nentis Müller.

Eesti laenuvõtjaid vahetult mõjutav 6 kuu euribor ulatub praegu 2,3%ni. Tõus aasta algusest on olnud järsk, kuid tase ise pole ajaloolises võrdluses Mülleri sõnul midagi erakordset. „Eesti Pangas näeme, et tänane tase ei too Eestis kaasa ei ettevõtete ega kodulaenu võtnud inimeste ulatuslikku laenumaksetega hätta jäämist,“ ütles ta, osutades, et viivislaenude osakaal Eestis on ajalooliselt väga madalal tasemel ning kodulaene andes on pangad olnud Eesti Panga reeglitest tulenevalt kohustatud hindama kliendi laenumaksevõimet praegusest palju kõrgema intressimäära korral. Eestis kui euroala riigis oleme väga kaugel intressimääradest, mida laenuvõtjad peavad maksma euroalavälistes Ida-Euroopa riikides.

Keskpanga juhi sõnul on kiire hinnatõusu kontrolli alla saamiseks oluline, et rahapoliitikaga ühte sammu astuks ka riigi eelarvepoliitika. „Hinnatõusu ohjeldamine on palju lihtsam erinevate osapoolte – eelkõige keskpanga ja valitsuse – koostöös,“ ütles Müller. Näiteks peaks praegune kõrge energiahinna leevendamine valitsuse poolt olema hästi sihitud ja ajutine, et see ei töötaks inflatsiooni hoogustades rahapoliitikale vastu. „Mõistagi on vaja toetada inimesi, kes võivad kõrgete energiahindade tõttu tõesti raskustesse sattuda,“ lisas Müller, laites samas maha sellise võimaliku abinõu nagu tarbimismaksude langetamine. „See on väga halvasti sihitud ja kulukas meede, mida on raske näha ka ajutisena,“ põhjendas ta.

Eesti kiire hinnatõusu tempo väljavaateid analüüsides avaldas Eesti Panga president ettevaatlikku optimismi, et ehk oleme Eestis inflatsiooni kõrgpunkti selleks korraks selja taha jätnud. Septembris avaldatud majandusprognoosis ootab keskpank neljandas kvartalis hinnakasvu aeglustumist ning prognoosib järgmisel aastal juba ühekohalisi näitajaid. Kuni aga sõda Ukrainas kestab, jääb igasugune prognoosimine keeruliseks.

Täna Eesti Pangas toimunud avalikul seminaril „Kiire hinnatõus: miks ja kui kauaks?“ keskenduti praeguse hinnatõusu põhjustele, tagajärgedele ning võimalustele hinnatõusu ohjeldamiseks ja selle mõju leevendamiseks. Samuti oli teemaks hinnatõusu mõju Eesti ettevõttele ja nende konkurentsivõimele.

Luminor: koduostust loobumise peamine põhjus on ebapiisav sissetulek

Luminor Bank55 protsendil Balti riikide elanikest ei piisa oma igakuisest sissetulekust endale kodu ostmiseks. See näitaja on aastaga kasvanud 17%. Teise peamise põhjusena toodi välja ebakindlus tuleviku ees, selgub Luminori tellimusel läbiviidud uuringust.

Lätlastest nentis selle probleemi olemasolu 60% ja eestlastest 47% uuringus osalenutest. Levinum on see probleem alla 34-aastaste hulgas, seda eriti Lätis ja Leedus. Teise olulisema probleemina oma kodu ostmise edasilükkamisel tõid eestlased ja lätlased esile ebakindlust tuleviku suhtes, leedulased aga raskusi omaosaluse maksmisel.

Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane nentis, et arvestades suurt inflatsiooni ja juba aastaid kestnud kinnisvara hinnatõusu, on järjest rohkemad Balti riikide elanikest silmitsi tõsiasjaga, et nende sissetulekutest ei piisa enam oma kodu soetamiseks. “Eriti suured muutused on toimunud viimase aasta jooksul ja paljud ei ole enam võimelised võtma nii suurt laenu kui nad veel aasta tagasi oleksid saanud,” rääkis Rebane.

Sealjuures on see probleem tekkinud ka 30-ndates inimestel, kes ometi peaksid olema oma elu majanduslikus mõttes kõige aktiivsemas faasis, mil sissetulekud on sageli kõige kõrgemad ja stabiilsemad. Selles vanusegrupis on ka enim kodulaenu omanikke.

Rebane lisas, et keeruline geopoliitiline olukord, kõrgele tõusnud energia- ja gaasihinnad, järjest kerkiv inflatsioon ja veel mitmed muud faktorid on vähendanud inimeste soovi sel aastal kodu osta. “Eelmise aasta samasuguses uuringus oli ebakindlus tuleviku ees kolmandal kohal põhjuste reas, miks koduostu on edasi lükatud. Nüüd on see Eestis ja Lätis juba teisel kohal,” lausus Rebane.

Omaosaluse kogumiseks läheb keskmiselt viis aastat

33-protsendil Balti riikide elanikest on raskusi omaosaluse kokku saamisel, kuid seda on pea 10% vähem kui eelmisel aastal. Levinum oli see probleem eestlaste (37%) ja vähemlevinum lätlaste (28%) hulgas. Arusaadavalt on see suurem probleem nooremate inimeste jaoks.

Omaosaluse kokkusaamiseks pidi kõige suurem hulk vastanud lätlastest (18%) ja leedulastest (22%) säästma rohkem kui viis aastat, eestlased (15%) said vajaliku summa kokku kahe või kolme aastaga. Vaid kümnendik Balti riikide elanikest suudab vajaliku summa säästa vähem kui aastaga.

Rebase sõnul on küll raskused omaosaluse kogumisel paljude kodusoovijate jaoks tõsine probleem, kuid samas on aastaga kasvanud märgatavalt nende hulk, kellel on vajalikud säästud juba olemas. “Kui eelmisel aastal oli omaosaluseks vajalik summa juba olemas 37% vastanutest, siis tänavu vastas nii juba 46%,” ütles Rebane. “Säästude märgatavat kasvu viimase paari aasta jooksul näitab ka üldine pangastatistika. Seda koroonapandeemia tõttu, mille ajal oli piiratud nii reisimine, väljas söömine kui ka kultuuriüritustel käimine.”

Luminori tellimusel viis tänavu septembris ja oktoobris uuringu Eestis, Lätis ja Leedus läbi Norstat Latvia. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18-74.

Rahandusministeerium: panustame riigihoonete energiatõhususse 28 miljoni euroga

RahandusministeeriumLisaks septembris valitsusasutustele väljatöötatud soovituslikele energiasuunistele, investeerib Rahandusministeerium riigihoonete energiatõhususse, et tulevikuvaates sektori energiakulud püsivalt stabiilsena hoida. Selleks on välja kuulutatud 28 miljoni eurone taotlusvoor keskvalitsuse hoonetele nende energiatõhususe parandamiseks.

„Meie eesmärk selle meetme väljakuulutamisega on suunata 28 miljonit eurot keskvalitsuse sektori hoonete energiatõhususe tõstmiseks, mis vähendab valitsushoonetesse suunatava energia hulka ja suurendab taastuvenergia kasutust. Soovime seeläbi oluliselt väheneda jooksvad ülalpidamiskulusid tulevikus. Mida rohkem riigihooneid siin initsiatiivi haarab ja oma hallatavaid hooneid energiatõhusamaks ehitab, seda suuremat mõju avaldab see kulude kokkuhoiule tervikuna,“ selgitas riigihalduse minister Riina Solman. „Panustame selle meetmega riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse ning globaalses võtmes ei ole kindlasti vähemtähtis ka kasvuhoonegaaside heite alanemine,“ lisas ta.

Rahandusministeerium rahastab meedet moderniseerimisfondist, taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). RTK avaliku taristu talituse juhataja Marek Atoneni sõnul toimub toetuse taotlemine ja väljamaksmine keskvalitsuse asutuste vahel. „See tähendab, et taotlusi saavad meile esitada keskvalitsuse poolt kasutatavate hoonete omanikud ja riigivara valitseja, mistõttu laekuvad taotlused peamiselt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt,“ selgitas Atonen. „ Olemasolevate valitsushoonete puhul saab toetust taotleda energiatõhususe tõstmise tarbeks ja arvesse lähevad nii hoonete ümberehitustööd, kui osaline lammutamine, taastuvenergia tootmine ja sisekliima seadmete paigaldamine. Samuti saab toetust kasutada ka vajalike kommunikatsioonidega liitumiseks ning energia salvestamise võimekuse loomiseks. Toetuse maksimaalne suurus ühe kasuliku üldkasutatava ruutmeetri kohta on 1 200 eurot“, lisas Marek Atonen.

Riigihoonete energiatõhususe investeeringuteks tuleb valitsushoonete omanikel või riigivara valitsejal esitada 31. jaanuarini 2023 vastav taotlus. Positiivse otsuse korral on toetusraha eest võimalik rekonstrueerida hooneid liginullenergiahooneteks.

Toetatud projektidele teeb väljamakseid ja teostab nende üle järelevalvet RTK. Täpsem info RTK kodulehel.

Statistikaamet: Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 760 miljoni ja rajatisi 429 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 9% vähem ja rajatisi (teid, sildu, sadamaid, magistraaltorustikke, side- ja elektriliine, spordiväljakuid jms) 9% rohkem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturg jätkuvalt mõjutatud kiirest ehituskulude kasvust. „Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine. Vähem tehti hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Hoonete uusehitus jäi mullusele tasemele. Rajatiste puhul kasvas ehitusmaht eelkõige remondi- ja rekonstrueerimistööde tõttu, rajatiste uusehitus aga vähenes,“ täiendas Sinisaar.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viiendiku võrra. Välisriikides ehitati rohkem nii hooneid kui rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 5%, aasta varem 4%.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1632 uut eluruumi ehk 6% vähem kui aasta varem. Enam kui kolmandik valminud eluruumidest asuvad Tallinna lähiümbruse valdades, järgnevad Tallinn ja Tartu linn. Nõudlus uute eluruumide järele väheneb. Ehitusluba väljastati 1521 eluruumi ehitamiseks, mida on 40% vähem kui aasta varem.

Kasutusse lubati 236 mitteelamut kasuliku pinnaga 347 400 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, haridus- ja laohoonete pinda. Võrreldes mullusega suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Ettevõtete kvartali majandusnäitajate andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

SwedbankKeskmine palk tõusis aastaga 8 protsendi võrra. Palgad tõusid üle kümne protsendi avalikus halduses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses. Palgakasv oli tagasihoidlikum valdkondades, kus aasta tagasi toimus töötasudes suurem hüpe: ehituses, panganduses, kinnisvaras ja meelelahutuses.

Palgakasvu taga on tööjõupuudus, alampalga tõus ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme tugevat langust väga kiire hinnatõusu tõttu. Täitmata ametikohtade arv on endiselt kõrge. Kuigi tööjõupuudus on leevenenud, leiavad paljud ettevõtjad, et kliente ja tarnijaid on lihtsam leida kui töötajaid.

Keskmine netopalk tõusis kolmandas kvartalis aastaga 7 protsenti. Hinnad kasvasid kolmandas kvartalis netopalgast 3,6 korda kiiremini. Sellest hoolimata on tarbimise tase seni suhteliselt stabiilne olnud. Sellele on kaasa aidanud säästude kasutamine ning uute tarbijate lisandumine põgenike ja turistide näol.

Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 9,5 protsendi võrra. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv Swedbanki prognoosi järgi 8,5 protsendini. Palgakasvu toetavad spetsialistide puudus, kõrgem miinimumpalk, palgatõus avalikus sektoris ja endiselt kiire hinnatõus.

06/12/2022 toimub seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal”

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal” toimub Kinnisvarakoolis 06/12/2022. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal” toimub 06/12/2022 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Wage growth to remain rapid

SwedbankThe average gross wage growth reached 8.1% in the third quarter, over the year. The average wage rose by more than ten percent in public administration, manufacturing, and agriculture. Wage growth was modest in sectors that saw a larger jump in labour income one year ago: construction, banking, real estate, and entertainment.

Wage growth is driven by labor shortages, an increase in the minimum wage, and pressure from workers who do not want a sharp drop in their living standards due to a very rapid rise in prices. The number of vacancies has remained high. Although labor shortages have eased somewhat as economic growth is slowing, many entrepreneurs find it easier to find customers and suppliers than workers.

The average net salary increased by 6.6 percent year-on-year in the third quarter. Prices grew 3.6 times faster than the average net salary in the third quarter. Despite this, consumption volumes have not dropped significantly so far. The use of savings and additional consumers in the form of refugees and tourists have contributed to this.

According to Swedbank, the average gross wage will increase by 9.5 percent this year. Next year, wage growth will slow to 8.5 percent. Wage growth is supported by a lack of specialists, a higher minimum wage, wage increases in the public sector and still rapid price increases.

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus.

Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud palk tõusis sarnaselt eelmise kvartaliga umbes 10%. Keskmise palga ostujõud siiski jätkuvalt kahaneb tarbijahindade tõusu tõttu ja Eesti pole selles suhtes euroala riikide seas sugugi ainuke. Tööjõukulude kasv Eestis võrreldes teiste riikidega on lähitulevikus aga üks olulisi tegureid, mis mõjutab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet.

2022. aasta jooksul on palgakasv varasemaga võrreldes mõnevõrra hoogustunud ka teenindussektori eraettevõtetes. Senine kiire hinnakasv ennustab ka palgakasvu jätkumist, sest elamiskulude kasv suurendab survet palgatõusu küsida. Kuna teenindussektoris on töö tõhustamise võimalused sageli piiratud, eriti majanduse aeglustumise faasis, kandub kiirem palgakasv üle teenuste hinnatõusu ja seda hinnastatistika juba näitabki.

Merko: Ehituslepingu sõlmimine Leedus NATO väljaõppekeskuse hoonete ehitustöödeks

Merko23. novembril 2022 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) toetus- ja hankeamet lepingu väljaõppekeskuse hoonete ehitustöödeks Vilniuses, Leedus.

Lepingu maksumus on ligikaudu 7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2024. aasta teises kvartalis.

UAB Merko Statyba (merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.

Statistikaamet: Keskmise palga kasv aeglustus kolmandas kvartalis

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7% väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võetakse arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot) tegevusaladel. „Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1089 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1151 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1244 eurot) tegevusaladel,“ osutas statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen. Keskmine brutokuupalk langes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (0,4%) ning muude teenindavate tegevuste (1,3%) tegevusaladel.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017 – III kvartal 2022
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2017

I

1153

5,7

II

1242

6,8

III

1201

7,4

IV

1271

7,5

2018

I

1242

7,7

II

1321

6,4

III

1291

7,5

IV

1384

8,9

2019

I

1341

7,9

II

1419

7,4

III

1397

8,2

IV

1472

6,3

2020

I

1404

4,8

II

1433

1

III

1441

3,2

IV

1515

2,9

2021

I

1473

4,9

II

1538

7,3

III

1553

7,8

IV

1625

7,3

2022

I

1593

8,1

II

1693

10,1

III

1679

8,1

Keskmine palk kasvas kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (12,9%) ning töötleva tööstuse (12,2%) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (17,2%) ja Põlva maakonnas (12,4%). Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Lääne (0,1), Valga (2,1%) ja Hiiu maakonnas (7,0%).

Keskmise brutokuupalga statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

KV.EE: Kinnisvaramüüjad loobuvad hindade tõstmise ideest

Elamispindade keskmise müügipakkumiste hinna muutusi kajastav KV.EE Indeks püsib enam-vähem samal tasemel paigal. Elamispindade müügipakkumiste arvu peegeldav KV.EE objektide arvu indeks näitab kiire kasvu peatumise märke.

Hinnaliikumisi näitav KV.EE Indeks on aastatagusest 32%, poole aasta tagusest 13% ja kuu tagusest 1,2% kõrgemal. Viimase kolme nädala jooksul on KV.EE indeks siiski paigale püsima jäänud ja näidanud isegi mõne kümnendikpunkti suurust langust.

KV.EE Indeksi toppama jäämine näitab, et kinnisvaramüüjad on järjest enam loobumas ideest, et elamispindade hindu annab järjepanu tõsta. Ajal, kus pakkumisi on turule olulisel määral juurde tulnud ja  ostjaid on olulisel määral vähemaks jäänud, on tehinguni jõudmiseks pigem mõistlik hind pisut turu keskmisest tasemest allapoole lasta.

KV.EE objektide arvu indeks annab aga märku, et objektide arvu kiire kasv võiks taanduma hakata. Aastatagusega võrreldes on kinnisvaraportaalis KV.EE küll 40% rohkem elamispindade müügipakkumisi, kuid kuu tagusest on pakkumisi 0,3% vähem.

Elamispindade müügipakkumiste arvu stabiliseerumine tähendab, et elamispindade tehinguhindadel on jätkuv surve, kuid surve ei ole enam olulisel määral suurenemas. Seega ei ole liiga tõenäoline, et näeme kinnisvaraturu happy hour’it, kus hakataks pakkuma kaks ühe hinnaga.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Merko: Construction contract in Lithuania (NATO training center buildings in Vilnius)

MerkoOn 23 November 2022, UAB Merko Statyba, part of AS Merko Ehitus group, and North Atlantic Treaty Organization (NATO) Support and Procurement Agency entered into a contract for the construction works of training center buildings in Vilnius, Lithuania.

The contract value is approximately EUR 7 million, plus value added tax. The construction works are scheduled to be completed in the second quarter of 2024.

UAB Merko Statyba (merko.lt) is Lithuanian construction company, which offers construction services in the fields of general construction and residential construction.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS notice calling the extraordinary general meeting of shareholders

EfTEN Real Estate Fund IIIThe Management Board of EfTEN Real Estate Fund III AS (registry code 12864036; seat Tallinn, A. Lauteri 5) calls the extraordinary general meeting of shareholders on 15 December 2022 at 10:00.

Venue of the general meeting: Radisson Collection Hotel second floor conference centre hall “Tallinn”, address Tallinn, Rävala 3.

The registration of participants of the general meeting starts at 09:00 on 15 December 2022 at the venue of the meeting. The registration ends at 10:00. If possible, we request that all shareholders arrive in time considering the time required to register the participants of the meeting.

The list of shareholders who shall be entitled to participate in the extraordinary general meeting shall be fixed seven days prior to the date of the general meeting, i.e., on 08 December 2022 as at the end of the working day of the registrar of the settlement system of the fund’s securities.

The shareholders may also participate by appointing a representative or vote prior to the meeting on the items on the agenda of the general meeting by using electronic means. There will be no video transmission of the general meeting.

When appointing a representative, we recommend you to appoint Viljar Arakas, a member of the Management Board of the fund, whom you can give precise instructions to vote on your behalf on each agenda item. In case a shareholder wishes to use the template of power of attorney upon appointment of a representative, the respective template is available on the webpage of EfTEN Real Estate Fund III AS https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Electronic voting of draft resolutions
Shareholders may vote electronically on the items on the agenda before the general meeting is held in accordance with the following procedure:

  1. The electronic vote must be sent to the address koosolek@eften.ee not later than on 13 December at 16:00 (Estonian time). The shareholder has the right to change or cancel the vote given or submit objections not later than indicated in the previous sentence.
  2. The shareholder’s vote must be given on the respective form available on the fund’s website https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ and must be digitally signed. In case several correctly filled and signed voting ballots are submitted on behalf of one shareholder, only the latest received voting ballot shall be considered valid, and all previous voting ballots of that shareholder shall be considered invalid. In case the shareholder has submitted the voting ballot, but also attends the general meeting in person, all the voting ballots submitted by the shareholder before the general meeting shall be considered invalid.
  3. In case the shareholder is represented at the general meeting by a representative, a digitally signed power of attorney certifying the right of representation must be submitted to the e-mail address koosolek@eften.ee together with the electronic vote or before submitting the electronic vote.
  4. Shareholders who have voted no later than 13 December 2022 at 16.00 (Estonian time) shall be deemed to have taken part in the general meeting and the votes represented by the shareholders’ shares shall be accounted as part of the quorum of the general meeting, unless otherwise provided by law.

Pursuant to the resolution of the Supervisory Board of EfTEN Real Estate Fund III AS, the annual general meeting will have the following agenda together with proposals of the Supervisory Board to the shareholders:

Item 1: Management Board’s overview of the fund’s activities
The Management Board shall provide an overview of the activities of EfTEN Real Estate Fund III AS and the planned merger. The item is for informational purposes only.

Item 2: Determining the exchange ratio
EfTEN Real Estate Fund III AS as the Acquiring Fund and EfTEN Kinnisvarafond AS as the Fund Being Acquired have signed a merger agreement on 19.09.2022. In order to carry out the merger according to the clause 6.3 of the merger agreement, the share capital of the Acquiring Fund shall be increased on the account of the total assets of the Fund Being Acquired and transferred to the Acquiring Fund (non-monetary contribution), the value of which shall be EPRA Net Asset Value of the Fund Being Acquired.

According to the instructions given to the management company by the Financial Supervision Authority, the conditions for determining the value of the exchange ratio and the value of the shares taken as the basis for determining the exchange ratio must be decided by voting as a separate agenda item in accordance with § 143 (5) of the Investment Funds Act.

Proposal of the Supervisory Board: To approve the conditions for the determination of the exchange ratio of the merger of EfTEN Kinnisvarafond AS and EfTEN Real Estate Fund III AS and the value of the shares used as the basis for determining the exchange ratio as follows:

  1. In order to carry out the merger, the share capital of the Acquiring Fund shall be increased on the account of the totality of assets of the Fund Being Acquired transferred to the Acquiring Fund (non-monetary contribution), the value of which shall be EPRA (the official name: European Public Real Estate Association, hereinafter EPRA) Net Asset Value of the Fund Being Acquired.
  2. The extent of the increase of share capital of the Acquiring Fund as well as the number of shares to be issued upon the increase and the share premium shall be calculated on the basis of the following formula (specified also in clause 6.4.1 of the merger agreement): Number of new shares of the Acquiring Fund upon increase of share capital = the Fund’s Being Acquired EPRA NAV (in euros) ÷ the Acquiring Fund’s EPRA NAV per share (in euros, precision equivalent to four decimals). The Fund’s Being Acquired EPRA NAV = the Fund’s Being Acquired equity + the Fund’s Being Acquired interest derivatives at fair value + the Fund’s Being Acquired deferred income tax liability. The Acquiring Fund’s EPRA NAV per share = (the Acquiring Fund’s equity + the Acquiring Fund’s interest derivatives at fair value + the Acquiring Fund’s deferred income tax liability) ÷ number of the Acquiring Fund’s shares.

Item 3: Approval of the merger agreement and determination of the list of shareholders
EfTEN Kinnisvarafond AS and EfTEN Real Estate Fund III AS concluded on 19 September 2022 a merger agreement. According to the clause 6.5 of the merger agreement, the list of shareholders of the Fund Being Acquired will be fixed as of 31.12.2022, unless the general meeting specifies otherwise. Taking into account the relatively long time period between 31.12.2022 and the planned merger, it is appropriate to fix the list of shareholders of the Fund Being Acquired closer to the merger’s effective date. The merger has been approved by the depositaries of both funds. Rights and obligations arise under the merger agreement only after the merger agreement has been approved by the general meeting of the shareholders of both funds. The completion of the merger is subject to the authorisation from the Financial Supervision Authority, for which the fund manager has submitted an application to the Financial Supervision Authority.

Proposal of the Supervisory Board: To approve the merger agreement concluded on 19 September 2022 between EfTEN Real Estate Fund III AS and EfTEN Kinnisvarafond AS, and to carry out the merger under the conditions stipulated in the merger agreement and set the date of fixing the list of shareholders of the Fund Being Acquired as 31.01.2023 in accordance with clause 6.5 of the merger agreement.

Item 4: Amendment of the business name and the articles of association
In the course of the merger, the business name of EfTEN Real Estate Fund III AS shall be amended, and the fund shall continue operations under the business name EfTEN Real Estate Fund AS. In order to amend the business name, the articles of association of EfTEN Real Estate Fund III AS will have to be amended as well.

Proposal of the Supervisory Board: To approve EfTEN Real Estate Fund AS as the new business name and to approve the new articles of association as presented to the general meeting.

Item 5: Increase of share capital and listing of new shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange
In order to carry out the merger, the share capital of EfTEN Real Estate Fund III AS as an Acquiring Fund shall be increased on the account of the total assets of EfTEN Kinnisvarafond AS to be transferred to EfTEN Real Estate Fund III AS. The extent of the increase of share capital as well as the number of shares to be issued upon the increase shall be calculated on the basis of the formula specified in clause 6.4.1 of the merger agreement as at the day preceding the balance sheet day of the merger (i.e. 1 January 2023), i.e. on the basis of the balance sheet figures as at 31 December 2022. Since this date is later than the date of the general meeting,  the increase of the share capital shall be delegated to the Supervisory Board.

Proposal of the Supervisory Board: To delegate to the competence of the Supervisory Board, in accordance with the law and articles of association of the fund, the decision on the increase of share capital in accordance with the principles specified in the merger agreement concluded on 19 September 2022 within a four-month period following this general meeting and to submit an application for the listing and admission to trading of all newly-issued shares on the Main List of Nasdaq Tallinn Stock Exchange. To authorise the Supervisory Board and the Management Board of the fund to carry out all activities and conclude all agreements necessary for this purpose.

Additional organisational information:
Documents related to the general meeting, incl. the signed merger agreement, merging funds’ annual reports for the last three financial years, approval from the depositary specified in subsection 1 of IFS § 153, the last published half-year report of the fund, an overview of the financial activities of the fund for the current year prepared by the management board, draft resolutions of the Management Board and any other information subject to the statutory disclosure requirement are available for examination on the webpage of the fund www.eref.ee and until the date (incl.) of the general meeting, at the premises of the fund (address A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, 3rd floor) on working days from 09:00 until 16:00.

Questions with respect to the matters on the agenda of the general meeting can be submitted via e-mail address: koosolek@eften.ee or by mail to the address of the fund (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) or via phone by calling + 372 655 9515. Questions, answers, shareholders’ proposals with respect to the matters on the agenda and the minutes of the general meeting shall be published on the webpage of EfTEN Real Estate Fund III AS www.eref.ee.

We request to submit the following to register the participants of the general meeting:
– in case of a shareholder who is a natural person, an identity document. A representative of a shareholder shall also present a power of attorney in written form.
– in case of a shareholder who is a legal person, an extract from the registry where the legal person is registered, which proves the authorisation of the representative to represent the legal person (right of representation arising from law) and an identity document of the representative. In case the representative is not a legal representative of the legal person, a valid power of attorney shall also be required. Where required by applicable law, documents pertaining to a legal person registered in a foreign country are requested to be legalized or duly apostilled. Documents in foreign language are requested to be accompanied by a translation into Estonian by a sworn translator.

At the general meeting, a shareholder is entitled to receive information from the Management Board on the activities of the fund. The Management Board may decide to withhold information if there is a reason to believe that the disclosure of information may cause significant damage to the interests of the public limited company. If the Management Board refuses to disclose information, the shareholder may demand from the general meeting to adopt a resolution regarding the lawfulness of the information request or to file, within two weeks, a petition to a court by way of proceedings on petition in order to obligate the Management Board to give information.

The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may request for additional items to be included on the agenda of the general meeting, if the respective request is submitted in writing at least 15 days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund III AS,  A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

The shareholders whose shares represent at least 1/20 of the share capital may present a draft resolution in respect of each item on the agenda in writing no later than three days prior to the general meeting to the address EfTEN Real Estate Fund III AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Prior to the general meeting, the shareholder may notify of the appointment of a representative or the revocation of the representative’s authority by sending a digitally signed notice to the e-mail address koosolek@eften.ee or by delivering the signed documents in person on working days between 09:00 to 16:00 to EfTEN Real Estate Fund III AS at A. Lauteri 5, 10114 Tallinn at the latest by 13.12.2022 (Estonian time).  In case a shareholder wishes to use the template of power of attorney upon appointment of a representative, the respective template is available on the webpage of EfTEN Real Estate Fund III AS https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

EfTEN Real Estate Fund IIIEfTEN Real Estate Fund III AS-i (registrikood 12864036; asukoht Tallinn, A. Lauteri 5) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 15. detsembril 2022. a algusega kell 10.00.

Üldkoosoleku toimumise koht: Radisson Collection hotelli II korruse konverentsikeskuse saal nimetusega „Tallinn“ aadressil Tallinn, Rävala pst 3.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 15.12.2022 kell 9.00 koosoleku toimumiskohas. Registreerimine lõppeb kell 10.00. Palume aktsionäridel võimalusel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 08.12.2022 fondi väärtpaberite registripidaja arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Aktsionäridel on võimalus osaleda üldkoosolekul ka volitatud esindaja kaudu või hääletada otsuste eelnõusid enne üldkoosolekut elektrooniliselt. Üldkoosoleku videoülekannet ei toimu.

Esindaja kaudu osalemisel soovitame määrata esindajaks fondi juhatuse liikme Viljar Arakas’e, kellele saate anda volikirja alusel täpsed juhised aktsionäri nimel hääletamiseks iga päevakorrapunkti osas. Kui aktsionär soovib kasutada esindaja määramisel volikirja blanketti, siis vastav blankett asub fondi kodulehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Otsuste eelnõude hääletamine elektrooniliselt
Aktsionäridel on õigus üldkoosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada enne üldkoosolekut elektrooniliselt alljärgneva korra kohaselt:

  1. elektrooniline hääl tuleb edastada e-posti aadressile koosolek@eften.ee hiljemalt 13.12.2022 kell 16.00 (Eesti aeg). Seejuures on aktsionäril on õigus muuta või tühistada juba edastatud häält või esitada vastuväide hiljemalt eelmises lauses märgitud hääle edastamise tähtajaks;
  2. aktsionäri hääl peab olema antud fondi kodulehelt htts:eref.ee/investorile/uldkoosolekud/ kättesaadaval korrektselt täidetud hääletussedelil ning olema digitaalselt allkirjastatud. Juhul, kui ühe aktsionäri nimel esitatakse mitu korrektselt täidetud ja allkirjastatud hääletussedelit, loetakse kehtivaks üksnes kõige hilisemalt kätte saadud hääletussedel ja kõik eelnevad selle aktsionäri hääletussedelid loetakse kehtetuks. Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik selle aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks;
  3. juhul kui aktsionäri esindab elektroonilise hääle esitamisel volitatud esindaja, tuleb koos elektroonilise hääle edastamisega või enne seda edastada e-posti aadressil koosolek@eften.ee ka esindusõigust tõendav volikiri;
  4. aktsionärid, kes on nõuetekohaselt hääletanud hiljemalt 13.12.2022 kell 16.00 (Eesti aeg), loetakse üldkoosolekul osalevateks ja nende aktsiatega esindatud hääled arvestatakse üldkoosoleku kvoorumi hulka, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Vastavalt EfTEN Real Estate Fund III AS-i nõukogu otsusele on erakorralise üldkoosoleku päevakord koos nõukogu ettepanekutega aktsionäridele alljärgnev:

Päevakorrapunkt 1: Juhatuse ülevaade fondi tegevusest
Juhatus teeb ülevaate EfTEN Real Estate Fund III AS-i tegevusest ja kavandatavast ühinemisest. Nimetatud päevakorrapunkt on informatiivne.

Päevakorrapunkt 2: Asendussuhte määramine
EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond sõlmisid 19.09.2022 ühinemislepingu, mille punkti 6.3 kohaselt suurendatakse ühinemise läbiviimiseks ühendava fondi aktsiakapitali ühendavale fondile üleantava ühendatava fondi kogu vara arvel (mitterahaline sissemakse), mille väärtuseks on ühendatava fondi EPRA vara puhasväärtus.

Finantsinspektsiooni poolt fondivalitsejale esitatud seisukoha kohaselt tuleb investeerimisfondide seaduse § 143 lg 5 kohaselt asendussuhte ja asendussuhte määramise aluseks võetava aktsiate väärtuse määramise tingimusi käsitleda ja hääletamisega otsustada ühinemislepingu heakskiitmisest eraldi päevakorra punktina.

Nõukogu ettepanek: Kinnitada EfTEN Kinnisvarafond AS-i  ja EfTEN Real Estate Fund III AS-i ühinemise asendussuhte ja asendussuhte määramise aluseks võetava aktsiate väärtuse määramise tingimused alljärgnevalt:

  1. Ühinemise läbiviimiseks suurendatakse ühendava fondi aktsiakapitali ühendavale fondile üleantava ühendatava fondi kogu vara arvel (mitterahaline sissemakse), mille väärtuseks on Ühendatava fondi EPRA (ametlik nimi: European Public Real Estate Association, edaspidi EPRA) vara puhasväärtus.
  2. Ühendava fondi aktsiakapitali suurendamise ulatus ja suurendamisel emiteeritavate uute aktsiate arv ja ülekurss arvutatakse järgmise valemi kohaselt (mis on toodud ka ühinemislepingu punktis 6.4.1): Ühendava fondi uute aktsiate arv aktsiakapitali suurendamisel = ühendatava fondi EPRA vara puhasväärtus (eurodes) ÷  ühendava fondi EPRA vara puhasväärtus aktsia kohta (eurodes täpsusega neli kohta peale koma). Seejuures ühendatava fondi EPRA vara puhasväärtus = ühendatava fondi omakapital + ühendatava fondi intressiderivatiivide kohustus õiglases väärtuses + ühendatava fondi edasilükkunud tulumaksukohustus ning ühendava fondi EPRA vara puhasväärtus aktsia kohta = (ühendava fondi omakapital + ühendava fondi intressiderivatiivide kohustus õiglases väärtuses + Ühendava fondi edasilükkunud tulumaksukohustus) ÷  ühendava fondi aktsiate arv.

Päevakorrapunkt 3: Ühinemislepingu heakskiitmine ja aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäeva määramine
EfTEN Kinnisvarafond AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS sõlmisid 19.09.2022 ühinemislepingu. Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemisleping on heaks kiidetud mõlema fondi aktsionäride üldkoosoleku poolt. Seejuures ühinemislepingu p 6.5 kohaselt fikseeritakse ühendatava fondi aktsionäride nimekiri 31.12.2022 seisuga, kui üldkoosolekul ei otsustata teisiti. Arvestades, et kavandatava ühinemise jõustumiseni on 31.12.2022 kuupäevast pikem periood, on asjakohane fikseerida nimekiri seisuga, mis on lähemal kavandatavale ühinemise jõustumise kuupäevale.  Ühinemisele on oma nõusoleku andnud mõlema fondi depositoorium. Ühinemise lõpule viimine eeldab Finantsinspektsiooni luba, millise taotluse on fondivalitseja Finantsinspektsioonile esitanud.

Nõukogu ettepanek:  Kiita heaks 19.09.2022 EfTEN Real Estate Fund III AS-i ja EfTEN Kinnisvarafond AS-i vahel sõlmitud ühinemisleping ja viia ühinemine läbi ühinemislepingus sätestatud tingimustel, määrates kooskõlas ühinemislepingu punktiga 6.5 ühendatava fondi aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäevaks 31.01.2023.a.

Päevakorrapunkt 4: Ärinime ja põhikirja muutmine
Ühinemise käigus muudetakse EfTEN Real Estate Fund III AS-i ärinime ja fond jätkab tegevust EfTEN Real Estate Fund AS-i ärinime all. Ärinime muutmiseks on vajalik muuta ka EfTEN Real Estate Fund III AS-i põhikirja.

Nõukogu ettepanek: Kinnitada uueks ärinimeks EfTEN Real Estate Fund AS ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

Päevakorrapunkt 5: Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjas
Ühinemise läbiviimiseks suurendatakse EfTEN Real Estate Fund III AS-i kui ühendava fondi aktsiakapitali EfTEN Real Estate Fund III AS-ile üleantava EfTEN Kinnisvarafond AS-i kogu vara arvel. Aktsiakapitali suurendamise ulatus ja suurendamisel emiteeritavate aktsiate arv arvutatakse ühinemislepingu punktis 6.4.1 toodud valemi alusel  ühinemise bilansi päevale (s.o. 01.01.2023.a) eelneva päeva seisuga, s.o 31.12.2022.a bilansiliste näitajate baasil, milline kuupäev järgneb üldkoosolekule ja millest tulenevalt delegeeritakse aktsiakapitali suurendamine nõukogule.

Nõukogu ettepanek: Vastavalt seadusele ja fondi põhikirjale anda fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine 19.09.2022 sõlmitud ühinemislepingus sätestatud põhimõtete kohaselt käesolevale üldkoosolekule järgneva 4-kuulise perioodi jooksul ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Täiendav korralduslik informatsioon:
Üldkoosolekuga seotud dokumentidega, sh allkirjastatud ühinemislepingu, ühinevate fondide viimase kolme majandusaasta aruannete, IFS § 153 lõikes 1 nimetatud depositooriumi aruande ja fondi viimase avalikustatud poolaastaaruandega, juhatuse poolt koostatud ülevaatega fondi käesoleva aasta majandustegevusest, juhatuse otsuste eelnõude ning muude seaduse kohaselt avalikustamisele kuuluvate andmetega saab tutvuda fondi kodulehel www.eref.ee ja kuni üldkoosoleku toimumise päevani (kaasa arvatud) fondi asukohas (aadressil, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, III korrusel) tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00.

Küsimusi üldkoosoleku päevakorras olevate teemade kohta saab esitada e-posti aadressil: koosolek@eften.ee või fondi aadressil (Tallinn 10114, A. Lauteri 5) saadetud kirjaga või telefoni teel + 372 655 9515. Küsimused, vastused, aktsionäride ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta ja üldkoosoleku protokoll avalikustatakse EfTEN Real Estate Fund III AS-i kodulehel www.eref.ee.

Üldkoosolekul osalejate registreerimiseks palume esitada:
– füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument. Aktsionäri esindaja peab lisaks esitama ka kehtiva kirjaliku volikirja.
– juriidilisest isikust aktsionäril väljavõte vastavast registrist, kus isik on registreeritud, mis tõendab juriidilise isiku esindaja õigust juriidilist isikut esindada (seadusjärgne esindusõigus) ja esindaja isikut tõendav dokument. Juhul, kui esindaja ei ole juriidilise isiku seadusjärgne esindaja, siis on vajalik lisaks ka kehtiv kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui see on kehtiva õiguse kohaselt nõutav. Võõrkeelsed dokumendid palume esitada vandetõlgi poolt koostatud eestikeelse tõlkega.

Aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet fondi tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult vähemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund III AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu, kuid mitte hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist aadressil EfTEN Real Estate Fund III AS, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ning samuti esindatava poolt volituse tagasivõtmisest vastava digitaalselt allkirjastatud teate saatmisel e-posti aadressil koosolek@eften.ee või omakäeliselt allkirjastatud dokumentide üleandmisel tööpäevadel kella 09.00 kuni 16.00 EfTEN Real Estate Fund III AS-i aadressil A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, hiljemalt 13.12.2022 (Eesti aeg). Kui aktsionär soovib kasutada esindaja määramisel volikirja blanketti, siis vastav blankett asub EfTEN Real Estate Fund III AS-i kodulehel https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/.

Rahandusministeerium: positiivse krediidiregistri loomisega tuleks edasi liikuda

RahandusministeeriumRahandusminister Annely Akkermann arutas Eesti Pangaliiduga hetkel aktuaalseid teemasid eesotsas intressimäärade tõusu ja positiivse krediidiregistri loomisega. Sektor registri loomise ideed toetab ja peab seda laenuotsuste tegemisel vajalikuks tööriistaks.

Rahandusminister tundis kohtumisel huvi, kuidas saavad laenuvõtjad hakkama kasvanud intressiga. Pangaliidu kinnitusel ei ole täna laenumaksetega hädas olevate inimeste hulk kasvanud. „Pangaliidu esindajatelt sain kinnitust, et pangad on laenuga hätta sattunud inimestele valmis vastu tulema, olgu selleks siis maksegraafiku pikendamine või maksepuhkus. Oluline on tegeleda probleemidega aegsasti, siis on võimalik leida ka mõistlik lahendus,“ sõnas rahandusminister Annely Akkermann.

Lisaks arutati kohtumisel positiivse krediidiregistri loomise hetkeseisu ja rahandusministri sõnul on registri loomisega vajalik edasi liikuda, et laenuandjatel oleks rohkem infomatsiooni laenuvõtjate maksevõime hindamiseks ja nii saaks ennetada tagasimaksmisega kimpu jäämist.

“Seisame vastutustundliku laenuandmise poolt. Keskse registri puhul saaksid pangad kasutada iga laenuandja värskeimat infot ja aidata nii ülelaenamist vältida,” sõnas Pangaliidu juhatuse esimees Olavi Lepp. “Lisaks näeme vajadust kehtestada koos registriga ka laenu teenindamise piirmäär – panna paika, kui suures ulatuses tohib laenuvõtja oma sissetulekust laenumakseteks kulutada. Selline piirmäär on täna juba olemas eluasemelaenu kohta, kuid leiame, et ka teistele laenuliikidele on vaja see kehtestada.“

Rahandusministeerium avalikustas selle aasta suvel väljatöötamiskavatsuse, mis pakkus välja, et Eestis võiks tekkida eraldi positiivne krediidiregister. Hetkel on veel lahtine, kas tegemist oleks registriga või mingit sorti andmevahetusplatvormiga.

Selle kaudu saaksid pangad ja teised krediidiandjad – liisingu ja järelmaksufirmad jms – üksteisega infot jagada eraisikute olemasolevate laenukohustuste kohta. See aitaks kaasa sellele, et juba liialt kõrge laenukoormusega inimesed ei saaks enam nii kergekäeliselt laenu.

Täna on probleem selles, et pangad ja teised krediidiandjad ei oma täit informatsiooni eraisiku olemasolevate laenukohustuste kohta ja kogu info saamine taandub päris palju inimeste aususele oma finantsseisu avaldamisel.

Registrisse kantaks üksnes sellised finantskohustuste andmed, mis on vajalikud laenutaotleja maksevõime hindamiseks. Lihtsustatult töötaks register nii, et kui inimene läheb uut laenu võtma, siis teeb krediidiandja registrisse või registri vahendusel päringu, et saada teada kui suured on juba inimese olemasolevad laenu-, liising- ja järelmaksukohustused.

Seega lisaks nn lõhkilaenamise vähendamisele vähendab selline register ka info hulka, mis inimene peab laenuandjale esitama. Samuti saab inimene läbi registri kontrollida, milline laenuandja on tema kohta teinud päringuid ja ülevaate sellest kui suured on tema olemasolevad laenukohustused.

Uuendatud eelnõu plaanime kooskõlastusringile saata järgmisel aastal ja reaalselt võiks register tekkida aastal 2025.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal