Nädala pakkumine: uskumatud vaated vanalinnas

Tänane nädala pakkumine on uskumatute vaadetega korter Tallinna vanalinnas.
Uskumatud vaated vanalinnas

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine on suunatud vanalinnast lugupidavale inimesele, kes hindab kvaliteetse siseviimistlusega ja imeliste vaadetega katusekorterit.

Hind:

  • 316 400 €

Tutvustus:

  • Korteri suurimaks emotsiooniks on uskumatud vaated, mis avanevad kolme erinevasse ilmakaarde – merele, vanalinnale, kesklinnale.

Tehniline info:

  • Korter on planeeringu järgi kahel erineval tasapinnal (üldpind koos rõduga 67,7 m2).
    Maja, mis asub Pikal tänaval on ehitatud 18. sajandil, katusekorruse väljaehitus teostatud 2000 aastal.

Viide objektile:

Müüja:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Elamuturg I kvartalis

Viimase seitsme kvartali jooksul on selgelt märgata Tallinna ja selle lähiümbruse korteriturul hindade stabiliseerumist. Selle taustal tundub hoonestatud elamumaa kruntide hindade stabiliseerumine ja oodatav tõus ootuspärane ja põhjendatud.

Hoonestatud elamumaa kruntidega tehtud tehingu hinnad olid nii Tallinnas kui Harjumaal esimeses kvartalis tõusutrendis, tehingute arv langes aga ca 20%. Selle põhjuseks oli ilmselgelt euroga harjumine.

Järeldada võib, et müüdud on ka keskmisest kalleimaid eramuid. Arco Varale teadaolevalt oli 2011.a. I kvartalis müüdud kalleima eramu hind Tallinnas 850 000 eurot (Pirita) ja Harjumaa kaugeimas vallas ca 390 000 eurot (eksklusiivne palkelamu, mere lähedus). Kokku võttes võib tõdeda, et Harjumaa ja Tallinna hoonestatud elamumaa hinnad on praeguseks tõusnud 2006.aasta tasemele.

Kallimat hinda makstakse täna ainult hea ehituskvaliteedi ja planeeringu ning korraliku viimistlustaseme puhul. Keskpärases seisukorras või mittekvaliteetse viimistlusega, samuti kasutuses olevate elamute müümine on keeruline.

Reaalne tehing sünnib neil puhkudel tavaliselt renoveerimist vajavate objektide hinnatasemel. Huvi puudub ka pooleliolevate ehitiste vastu kuna turul on piisavalt valmis elamuid. Nn. põlluarendused ei paku ostjaile mingit huvi v.a. ülisoodsad pakkumised, kuid selliseid on aruharva.

Müügiperiood on veninud eelnevate aastatega võrreldes pikemaks, ostja võtab otsuse langetamiseks ja kaalumiseks aega. Eramute müügiperioodid pikenesid 2008. Ja 2009. Aastal, 2010.aastal jäi korterite keskmine müügiperiood ca 6 – 9 kuu ja elamute puhul 8 – 12 kuu juurde.

Korteriturg on aasta alguses käitunud igati ootuspäraselt, kvartali keskmine tehingute arv  jäi tasemele 394 tehingut kuus. Pinnaühiku keskmine hind näitab stabiilset positiivset trendi.

Alates 2010. aasta märtsist kuni 2011.aasta märtsini on keskmine pinnaühiku arv kasvanud ca 8%, eelmisel kuul oli keskmine korteri ruutmeetri hind Tallinnas 934 eurot.

Tallinna kesklinna vanemate korterite ruutmeetri keskmised hinnad jäävad vahemikku 1 000 kuni 1 280 eurot, magalarajoonide vanemate korterite hinnad aga vahemikku 640 – 830 eurot ruutmeetri eest. Järelturul on häid kortereid siiski vähe ja nõudlus on suur igas ajas väärtust omavale kinnisvarale.

Uute korterite hinnavahemikud on vastavalt nende asukohale 1 400 kuni 1 725 eurot ning 960 kuni 1 280 eurot. Arco Vara enda uusarenduste müügitempo oli esimeses kvartalis lausa rekordiline ning jättis mulje, et ostjail kulus euroga kohanemiseks  kõigest üks kuu.

Üks põhjusi peitub kindlasti ka uute korterite pakkumise olulises vähenemises, kuid 2010. ja 2011. aasta toob siin suuri muutusi, kui valmivad mitmed suured arendused Kodukoldes elamurajoonis, Soo ja Vabriku tänaval, Mäepealse ja Sipelga projektid Mustamäel, Pärnaõue projekt Haaberstis, Uus-Tatari, Kreutzwaldi, Villardi, Ravi, Kaupmehe ja Tatari tänava ning Tartu maantee arendus.

Kokkuvõtteks võib öelda, et inimesed on hakanud majandussurutisest üle saama ja me liigume elavneva, kuid lähiajal veel mitte olulisi hinnatõuse pakkuva turu suunas. Ka pangad on laenukraane pisut lahti keeramas ning mitmed neist tulevad teises kvartalis turule suuremate kampaaniatega.

Mart Saa
Juhataja
Arco Kinnisvarabüroo AS

Kinnisvaramulli indeks: Aprill jättis kinnisvara väärtuse muutmata

Seven Real Estate Advisors koostatav Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal. Indeks on aasta esimese nelja kuu jooksul pisut langenud ning näitab aprilli kohta 53,3 punkti taset, mis on veerand protsenti eelmisest kuust madalamal.

„Eelmise aasta lõpp tõstis indeksi väärtust, seda tõenäoliselt positiivse euro-ootuse tõttu,“ kommenteeris indeksi muutust Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur. „Aasta alguse seisak kinnisvaratehingutes aga kainestas turuosalisi ning selgus, et oodatud hinnatõus jäi olemata. See on omakorda Kinnisvaramulli indeksi tõusu vaos hoidnud.“

Kinnisvaramulli indeksi komponentidest näitas aprillis tõusutahet ärihoonete hind, kuid elamute ja tootmishoonete hinnakomponendid sootuks langesid. Samuti tõusid aprillis oluliselt hoonestamata elamumaa tehinguhinnad.

Aprilli üksikud kallid korteritehingud ei pääsenud indeksi korterite allindeksit mõjutama, sest tulemuse objektiivsuse huvides on äärmuslikud tehingud arvutustest välja jäetud.

Kinnisvaramulli indeksi tipp oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Sel ajal oli elamispindade turg pealinnas juba küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg alles põhja kompimas. Tänase seisuga on indeks tipust 46,7 punkti allpool ja põhjast 6,9% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Kinnisvaramulli indeks

Elamispindade uusarenduse turg on kriisist välja saanud

2011. a. I kvartalis valmis Eestis ehk sai kasutusloa 990 uut eluruumi. Tegemist on suurima näitajaga alates 2009. a. algusest. Eelnevate kvartalite jooksul on kasutusloa saanud keskmiselt alla 600 eluruumi.

Rekordiline uute eluruumide arv näitab, et elamispindade turg on kriisist välja rabelenud ning kinnisvaraarendajatel on julgust uute projektidega alustada. Täna hakkavad eelmisel aastal alustatud projektid juba valmima.

Uute projektidega alustamine ja nende lõpuleviimine ei ole olnud liiga keeruline ülesanne, sest seda on seni veel toetanud tugev nõudlus. Nõudlust on turgutanud madalal püsinud, kuid lähitulevikus tõenäoliselt tõusma asuv intressimäär.

Märkimisväärse uute korterite müügitempo põhjuseks on olnud ka asjaolu, et ega uut korterit osta soovivatel klientidel ei ole väga suurt valikuvõimalust olnud. 2009.-2010. aastal olid uute korterite turul peamiselt buumiaegsed korterid, mis mingil salapärasel põhjusel olid müümata jäänud.

Umbusk buumiaegse ehituskvaliteedi vastu ning ehk ka mitte kõige kvaliteetsemad asukohad-planeeringud-materjalid ja muud nüansid ei ole uue kodu otsijatel lubanud neid kortereid päris uutena käsitleda. Nii on need buumiajal ehitatud korterid vahest isegi päris madalale lastud hindadele pikaks ajaks müümata jäänud.

Nii on uued turule tulnud korterid müüdud sageli kiiremini, kui kinnisvaraarendaja on seda ka enda kõige salajasemates unistustes lootnud. Ühe arendusprojekti paarikümne korteri müük mõne kuu jooksul ei ole olnud midagi erakordset.

Lisaks on taas üsnagi aktiivseks muutunud korterite müük paberi pealt ehk ehitusstaadiumis, kus vundamendiaukugi rajatud ei ole. See oli kõigest 3-4 aastat tagasi, kui paberilt müügile ennustati igaveseks kadu. Nüüd on see hea ja kvaliteetse kauba nappuse tingimustes siiski tagasi – kõik uus on hästi unustatud vana.

Lähitulevikuks võib üsna hõlpsalt prognoosida uute elamispindade valmimise kasvu, sest kuuleme ju igaäpevaselt ühest või tesiest alustatud korterelamu projektist. Selline uute korterite turuletulek võib lihtsalt tekitada ülepakkumise, mis kriisist toibunud kinnisvaraarendajad raskustesse tagasi paiskab.

Momendil siiski ülepakkumise ohtu veel näha ei ole, sest viimase kahe aasta jooksul turul tekkinud tühimik on täitmata ning eks arendajadki hoia konkurentsisituatsioonil paremini silma peal.

Huvipakkuv on hinnatrend. Täna oleme teatavas mõttes väga analoogses olukorras, kus 2006. aastal, mil kinnisvarabuum oli laineharja suunas liikumas. Ehitusmaterjalid ja muud kaubad kallinevad kiiresti. See sunnib arendajaid juba ainuüksi ehitushinna kiire tõusu tõttu müügihindu tõstma.

Kiire – või võiks  isegi öelda, et liiga kiire müügitempo on andnud arendajatele mõtlemisainet, et müügihind võiks ka seetõttu kõrgemal olla. Need on mõned põhjused, miks tõenäoliselt ei pääse kinnisvarasektor hinnatõusust, mida me kõikides teisteski valdkondades täna näeme.

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

UPC-Adaur turuülevaade 2011 1. kvartalAlates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvara-konsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ.

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ on kogemustega kinnisvaraspetsialistide poolt 2008 aastal asutatud kinnisvarakonsultatsioonide ja -vahendusega tegelev partnerlusel põhinev ettevõte.

Adaur Grupp OÜ kaubamärgi all tegutseb kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark. 2002. a. asutatud Adaur Grupp OÜ mission on muuta Eesti kinnisvaraturg läbipaistvamaks ja vähendada seeläbi kinnisvara-alaste otsuste riskantsust.

Koostöö esimene avalikkusele suunatud vili on 2011. a. I kv kinnisvaraturu turuülevaade.

Lühikommentaar turuülevaatele

Üldised majandustrendid lubavad kinnisvaraturule head

Täna on elamispindadeturu peamiseks piduriks laenude väljastamine, kuid üha enam paistab lubaduste kõrvalt ka seda, et laenude väljastamine saab reaalselt hoogu juurde.

Üldine inflatsiooniline keskkond, paranemist näitav tööturg ning eeldatav laenumahtude kasv lubavad eeldada, et kinnisvaraturul jätkavad „suur¬linnade“ elamispindade hinnad lähima 12 kuu jooksul stabiilset tõusu.

Tehingute arvu osas on ootused tagasihoidlikumad. Kui käesoleva aasta tagasilöögi saanud esimene kvartal kõrvale jätta, siis on tehingute arv juba suhteliselt kõrgel tasemel. Edasine kasv saab siit olla marginaalne.

Aasta algus oli oodatust vaiksem

Aasta esimene kvartal oli paljudele kinnisvarainimestele oodatust vaiksem – tehingute arvud jäid märgatavalt alla 2010 vastavatele kuudele. Tõenäoliselt tegid paljud ostuhuvilised hinnatõusu kartuses tehingu eelmise aasta viimastel kuudel.

Samas on Tallinna korteriomandite keskmine müügihind olnud tõusvas trendis ületades aprillis 1000 €/m2 taseme. Vimati oli keskmine hind sellisel tasemel 2009 aasta veebruaris.

Kui teil on huvi saada toodud graafikutest täpsemat või rohkem infot, siis võtke ühendust alljärgnevatel kontaktidel.

Tõnu Toompark Urmas Tehver, Ühinenud Kinnisvarakosnultandid OÜ
Tõnu Toompark  

Adaur Grupp OÜ
Analüütik, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Urmas Tehver  

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Partner, juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler
+372 513 1410
Urmas.Tehver@upc.ee

Rünno Sulg, Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ Erki Arakas, Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Rünno Sulg  

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Partner, juhatuse liige
+372 507 9552
Rynno.Sulg@upc.ee

Erki Arakas  

Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ
Partner, juhatuse liige
Kutseline kinnisvaramaakler
+372 522 9390
Erki.Arakas@upc.ee

 

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida ostja (2/2)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral alustasime teemaga, kuidas võiks leida ostja. Täna võtame selle teema kokku keskendudes portaali KV.EE võimalustele.

Kui eelmises nõuandeartiklis toodud meetodid tasuta pakkumisinfot levitada tulemust ei anna ning ostjat leida ei õnnestu, siis tuleb asuda järgmise sammu juurde. Järgmiseks sammuks võiks olla kuulutuse lisamine portaali KV.EE.

Kuulutuse lisamise eeldused

Kuulutuse lisamine eeldab enda portaalis KV.EE registreerumist. Seee valutu protseduur võtab aega vaid loetud sekundid. Registreerumisega on võimalik alustada lehelt http://www.kv.ee/?act=register.main.

Registreerimisel oleks mõistlik kasutada enda tegelikku nime. On ju võimalikul kinnisvaraostjal raske tõsiselt suhtuda müüjasse, kes enda nimeks on märkinud näiteks „Kiisu-Miisu“.

Kuulutuse lisamine

Registreerumise järel on võimalik lisada müügikuulutus saata tasuta kõikidele maakleritele. See tähendab, et kliendi otsimine delegeeritakse maakleritele.

Kui aga soov on müüa siiski ise, siis tuleb sisestada kuulutus, mis lisaks portaalile KV.EE lisatakse automaatselt ja tasuta ka Osta.ee ja Hydra.ee lehele.

Kuulutuse sisestamisel on mõistlik lähtuda eelmistes nõuanderubriigi artiklites Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (1/2) ja Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas vormistada kuulutus (2/2) soovitustest.

Lisateenused pakkumise esiletoomiseks

Kuulutuse sisestamisel on see leitav otsingu poolt. Samas pakub portaal KV.EE võimalust sisestatud kuulutuse otsingus esiletoomiseks läbi tasemeteenuse.

Suurema tähelepanu saamiseks on võimalus kuulutus paigutada ka portaali KV.EE esilehele. See on lehekülg, millest alustavad enamus portaali külastajaid.

Lisateenuste ostmisel tasub mõelda sellele, kui kiire Sul müügiga on. Kui on kiire, siis tasub kulutada pakkumisele täiendava tähelepanu tõmbamisele. Kui aga müügiprotsess on pigem turu testimiseks, siis pole ka lisakulutustel suurt mõtet.

Kuulutuse eest tasumine

Kuulutuse sisestamine on tasuta. Küll tuleb maksta kuulutuse avaldamise eest. Nii avaldamise, kui tellitud lisateenuste eest on võimalik maksta läbi pangalingi. Tasumise järel avaldatakse kuulutus koheselt.

Kui ikka ostjaid ei leia…?

Kui eeltoodud sammud on kõik läbikäidud ning kuulutus portaalis KV.EE avaldatud, siis võiks mingitki tagasisidet tulla vähemalt esimese nädala jooksul peale kuulutuse avaldamist. Kui tagasisidet ei tule või see jääb väga napiks, siis tasub mõelda, mida eelnevaga võrreldes teisiti teha.

Üks võimalus on rõõmustada portaali omanike ning osta märkimisväärselt esialgu tähelepanu alt kõrvale jäänud tasemeteenuseid ja kuulutuse esilehele paigutamist. Teine võimalus on kriitilise pilguga vaadata üle kuulutuse tekst ja mis kõige olulisel – üle vaadata pakkumise hind.

Tuleb tõdeda, et reeglina on vähese ostuhuvi põhjuseks ikkagi liiga kõrge hind. Kas seda aga vähese tagasiside tõttu alandama hakata või näha näiteks vaeva, et asendada seebikarbiga tehtud fotod professionaalse fotograafi piltide vastu – see on müüja otsustada.

Soovitused

  • Kuulutuse lisamisel mõtle järele, milliseid teenuseid vajad.
  • Hinda kuulutuse tagasisidet ja otsusta selle alusel, kas kuulutust või seal olevat pakkumishinda tuleks korrigeerida.
  • Kui oled kuulutuse portaalis avaldanud, siis hoolitse selle eest, et meilid Sinuni kohale jõuaksid ja et Sul telefonile vastata oleks võimalik.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, mis peaks tegema, kui potentsiaalne ostja on leitud.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Elamispindade arendustegevus on aktiivne ka linnapiiri taga

Järjest lisanduvad uued korterelamute arendusprojektid annavad tunnustust, et elamispindade arendusturg on selgelt kriisist väljunud. Enamus arendustegevusest on koondunud Tallinna südalinna. Siiski võib uusi projekte leida ka linna piiri tagant. Rae valla uute elamispindade arendus on koondunud peaasjalikult Peetri külla.

Tallinna lähivaldadest on Rae vald üks atraktiivsemaid elamispindade arenduspiirkondi. Rae valla elamuarendus toimub pea eranditult Peetri külas. Peetri küla asukoha muudab magusaks asjaolu, et see asub Tallinna südalinnale nii kilomeetrites, kui ajaliselt mõõdetana märksa lähemal, kui mõnegi teise linnaosa kaugem ots.

Rae vallas on täna aktiivses pakkumises pisut üle 100 uue korteri, millest 80 asub Peetri külas. Rae valla keskmine uute korterite pakkumishind on 1150 €/m². Samasse suurusjärku jäävad ka Peetri küla pakkumishinnad.

Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on maa-ameti andmetel Peetri külas tehtud 32 korteriomanditehingut. Keskmine uute ja vanemate korterite tehinguhind Peetri külas on käesoleval aastal olnud maa-ameti andmetel 1025 €/m², mis ületab kogu valla keskmist ligi 100 € võrra.

Arvestades asjaolu, et maa-ameti ruutmeetrihindades sisalduvad ka rõdud ja terrassid, siis tuleb tõdeda, et reaalsed tehingud tehakse Peetri külas pakkumishinnale lähedaste hindadega.

Viimane korterelamu arendusprojekt, mis Peetri külla on lisandunud, on Hausers Ehituse arendatav Salu tee 65 korterelamud. Sealne hinnatase 1000-1200 €/m² on mõistlikul tasemel ja jääb piirkonna keskmisele õigepisut alla.

Ajastuvaimule kohaselt on Salu tee 65 hoonete puhul tähelepanu pööratud energiakulu vähendavale soojustusele. Privaatse siseõuega Salu tee 65 projekti 18 korterist on tänaseks müüdud ja broneeritud 10 korterit.

Elamispindade arendustegevus on taaskäivitunud. Selle peamine rõhk on küll Tallinna südalinnas, kuid uusi elamispindu vajavad ka teised piirkonnad. Konkurentsivõimelise hinnaga hästi lõpuleviidud projektide jaoks jagub ka linna piiri taga ostjaid.

Hausers Ehitus: Salu tee 65 korterelamu Peeetri külas

Tartumaa ja Tartu linna korteriturg I kvartalis

Maa-ameti andmeil tehti Tartumaal selle aasta esimeses kvartalis, 4. aprilli seisuga, eluhoonetega hoonestatud elamumaa tehinguid 79, koguväärtuses 4 547 104 eurot. Eluruumidega tehti Tartumaal tehinguid kokku 258, kogusummas 10 825 614 eurot. Tartu linnas oli esimeses kvartalis tehtud hoonestatud elamumaa tehinguid 34, koguväärtuses 1 947 308, korteriomandiga tehti aga Tartu linnas 194 tehingut, millede koguväärtus oli 8 999 567 eurot.

Etteennustatult vähenes Tartu maakonnas kinnisvara müümine. Inimesed kohanesid euroga, kõhklusi tekitas id ka euroga seotud uued hinnad. Ostu-müügi tehinguid tehti notari juures aasta alguses vähem, tehti küll pärandi vastuvõtmisi, hüpoteegi ümberseadmisi seoses laenu refinantseerimisega ja kinkelepinguid.

Huvi  müügis olevate objektide kohta on endiselt suur, järjest enam soovivad inimesed maakleritelt  infot  – kas  nüüd on õige aeg müüa või osta.

Oma osa mängisid  aasta alguse külmad ja kõrged lumehanged. Omanikud ei saanud  sageli soovijatele  kinnistuid  näidata,  sest pereliikmed  olid  haiged ja ligipääsetavus objektidele oli halb.  Praegusel hetkel  soovivad müüjad müüki anda  Tartu keskusest kaugemal olevaid objekte. Samas ostjad soovivad osta võimalikult Tartu kesklinnast, või siis Tartu lähedusest. See tendents on tingitud ka  kütusehinna ja transpordikulude  hinna tõusust.

Ostjad soovivad  osta odavama hinnaga väiksemaid kortereid ja maju, mis oleksid  heas korras, huvi   on ka uute väiksemate korterite vastu Tartu linnas, kuid selliseid pakkumisi on Tartus vähevõitu. Tüüpiline ostja on Tartu linna ja maakonna  elanik , kes kasutab ostuks pangalaenu.

Üüripindade osas valitseb Tartus pigem  nappus kui üleküllus . Omanikud soovivad korterit  välja üürida pigem ise ja üürilist ka valides – olulisem, kui kunagi varem, on  aus üüri- ja kommunaalkulude maksmine ning ka korteri korrashoid.

Helgi Talviste
Maakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Tartu osakond

Tallinna korterite keskmise hinna viis aprillis üles kallima kinnisvara müük

Tehingud korteriomanditega, mille hind jäi suurusjärku 400 000 – 500 000 EUR-i toimusid eelkõige kesklinnas ja Pirital. Kallimaid ja eksklusiivsemaid objekte ostid eelkõige välismaalased.

Pirital soetatud objektide puhul huvitusid ostjad ennekõike mere lähedusest ja merevaatest. Oluline oli ka suurus, vähemalt 120 ruutmeetrit. Kesklinnas hindavad välismaalastest ostjad aga hoone arhitektuuri ja ajalugu, viimistlus pole valikute tegemisel esmatähtis.

Enamhinnatud piirkonnad Tallinnas on vanalinn ja vanalinna lähiümbrus. Ostjad on sealgi valdavalt välismaalastest eraisikud ja välisfirmad.

Eksklusiivsema kinnisvara ostmine jätkub samas tempos ka maikuus. Meile teadaoleva info põhjal käivad hetkel Pirita linnaosas läbirääkimised mitmete suuremate korterite ostuks, tehingute hinnad jäävad seal vahemikku 400 000 – 500 000 EUR-i.

Tõenäoliselt võib mais jääda keskmine ruutmeetrihind aprilli tasemele. Pankade laenukampaaniatega seoses võib aga tehingute arv mais ületada aprillikuu oma.

Tehingute hulk kruntidega oli aprillis tagasihoidlik, sest hoonestamata elamumaa ostu pangad veel reeglina ei finantseeri. Tehinguid tehti pigem odavamate kruntidega, hinnaga kuni 60 000 EUR-i. Üle 60 000 müügihinnaga tehinguid oli suhteliselt vähe.

Hoonestamata elamumaa sektoris sel aastal olulist elavnemist oodata ei ole.

Virgo Laansoo
Arco Vara Kinnisvarabüroo AS
Tallinna ja Harju piirkonna hindamise juht

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 i kvartal eesti keeles esikaas

Märtsi lõpuks võis juba öelda, et turu endine rütm on taastumas ning tehingute arv on stabiliseerunud. Makropilt ei ole endiselt liigselt rõõmustav, kuid tendentsid on valdavalt positiivsed.

  • Töötuid jääb vähemaks. 2010. a. IV kvartalis oli Eestis 93 200 töötut, mis on enam kui 13 000 võrra aastatagusest vähem. Positiivses suunas liigub ka hõivatute arv, mis eelmise aastaga võrreldes kasvas 12 000 inimese võrra.
  • Palk hakkas tõusma. 2010. a. viimase kvartali keskmine palk oli 814 €. Aastane palgatõus oli 3,9%. Siiski jääb keskmine palk alla näiteks 2008. a. viimase kvartali näitajale, mil see oli 838 €.
  • Ehitustööde maht tipust kaks korda kukkunud. Ehitustööde maht oli 2010. a. IV kvartalis 528 miljonit eurot. Võrreldes ehitusmahtude tipuga 2007. a. III kvartalis on langus enam kui kahekordne.
  • Põhivarainvesteeringud vähenevad. 2010. a. IV kvartalis olid kinnisvara soetamisse ja ehitamisse suunatud põhivarainvesteeringud 174 miljonit eurot. Aasta tagasi oli nende investeeringute maht 207 miljonit eurot.
  • Euribor tõuseb, intressimäär veel mitte. Eluasemelaenude intressimääradest jääb kroonilaenu intressimäär nüüd ajalukku. Euro baasil väljastatud eluasemelaenude intressimäär oli 2011. a. I kvartalis 3,4% ehk samas suurusjärgus, kus see on püsinud viimased poolteist aastat. Intressimäära ei ole tõstnud isegi tõusev euribor, kuid karta on, et nii ei jää see igavesti olema.
  • Laenujääk kahaned, laenukäive püsib aastatagusel tasemel. Eluasemelaenude jääk ehk väljaantud laenude kogumaht on endiselt languses. 2011. a. I kvartali seisuga on eluasemelaenude jääk 5,9 miljardit eurot. Laenude käive oli käesoleva aasta I kvartalis 85 miljonit eurot ehk 2% eelmisest aastast rohkem, mil uusi eluasemelaene väljastati 83 miljoni euro väärtuses.
  • Ärilaenude langus veelgi suurem. Äriühingute laenude jääk ehk tagasismaksmisel olevate laenude maht vähenes aastaga 9%. Teisisõnu saavad Eesti ettevõtted pankadelt oluliselt vähem uusi laene, kui vanu tuleb tagasi maksta. Laenude käive ehk uute väljastatud laenude maht 2011. a. I kvartalis oli 330 miljonit eurot ehk koguni 41% eelmise aasta esimesest kvartalist vähem.
  • Uusi eluruume jäi vähemaks. 2011. a. I kvartalis sai kasutusloa 366 uut eluruumi kogupinnaga 41,7 tuhat ruutmeetrit. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes uute eluruumide arv 45 ja nende pindala 35%.
  • Uusi mitteeluruume lisandub mullusest vähem. Käesoleva aasta esimeses kvartalis sai kasutusloa 143 uut mitteeluruumi kogupindalaga 71,6 tuhat ruutmeetrit. Analoogselt eluruumidele on siingi tegemist langusega. Näiteks 2007. a. IV kvartalis sai kasutusloa üle 300 000 m² mitteeluruume. Seega on langus tänaseks tipust enam kui neli korda.
  • Kinnisvaratehingute arv langes napilt. 2011. a. I kvartalis tehti Eestis 8238 kinnisvaratehingut, mis on eelmisest aastast 2% vähem. Turul aga valitses tehingute arvu tõusuootus, seetõttu tabas langus paljusid ootamatult ja seetõttu valusalt.

Kinnisvaraturu kohalik taustsüsteem liigub positiivses suunas. Töötuid jääb vähemaks, tööhõive kasvab, palgad enam ei lange. Pangad on alustanud laenukampaaniatega näidates justkui soovi laenukäibe kõver peale aastatepikkust horisontaalsuunas liikumist pisutki ülespoole keerata.

Kinnisvaraturu taevas ei ole siiski pilvitu. Laenuturgu saab 2011. aastal oluliselt mõjutama euribor, mille tõusus on vaid vähestel kahtlusi. Siiski on siiani euribori tõusu tasakaalustanud laenude riskimarginaali vähenemine. Mööda ei saa ka vaadata maailmamajanduses valitsevatest ohtudest.

Ülevaade on allalaaditav:

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Ilmus 2011. a. I kvartalit kokkuvõttev KV.EE kinnisvaraturu ülevaade

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: 2011 i kvartal eesti keeles esikaasÄsjailmunud KV.EE kinnisvaraturu ülevaade leiab, et kinnisvara-aasta tõotab tulla positiivne. Üldine majanduskeskkond on kriisijärgsetes raskustes, kuid üldised trendid on pigem positiivsed.

Kinnisvaraturu kohalik taustsüsteem liigub positiivses suunas. Töötuid jääb vähemaks, tööhõive kasvab, palgad enam ei lange. Pangad on alustanud laenukampaaniatega näidates justkui soovi laenukäibe kõver peale aastatepikkust horisontaalsuunas liikumist pisutki ülespoole keerata.

Kinnisvaraturu taevas ei ole siiski pilvitu. Laenuturgu saab 2011. aastal oluliselt mõjutama euribor, mille tõusus on vaid vähestel kahtlusi. Siiski on siiani euribori tõusu tasakaalustanud laenude riskimarginaali vähenemine. Mööda ei saa ka vaadata maailmamajanduses valitsevatest ohtudest.

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on kvartaalne ülevaade, mis võtab kokku kõikide Eesti maakonnakeskuste ja teiste suuremate tõmbekeskuste elamispindade turul toimunu.

Nüüd on hea võimalus esitada küsimusi kinnisvaraturu ja ülevaate enda kohta ülevaate koostajale Tõnu Toompark‘ile ning portaali KV.EE tegemiste-toimetamiste kohta portaali KV.EE juhatajale Tarvo Teslon‘ile.

Küsimusi saab esitada jättes kommentaari uudisele Uus KV.EE kinnisvaraturu ülevaade ilmub 10/05/2011.

Küsimustele vastatakse 10/05/2011 kell 10.00-12.00.

Ülevaade on allalaaditav:

Statistika: uute elamispindade suhe olemasolevasse elamufondi

2010. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 2324 uut eluruumi, mis kogu elamufondist moodustab 0,36%. Elamufondi pindala tuli aastaga juurde 0,59%.

Vaadates viimast viite aastat, siis on aastaga lisandunud keskmiselt 0,44% uusi eluruume ja eluruumide pinda on lisandunud 0,62% aastas.

Selleks, et säilitada sellise eluruumide lisandumise tingimustes olemasolev eluruumide fond peab uute eluruumide kavandatav eluiga olema vahemikus 16-226 aastat – seda lähtudes kas lisanduvast eluruumide arvust või pindalast. Sellisel juhul ei jää eluruume vähemaks ega ei tule neid ka juurde.

Paraku rajatakse tänapäevased eluruumid eeldatava elueaga 70 aastat.

Eeltoodust saab järeldada, et eluruumide fondi säilitamise huvides on vajalik eluruumide märkimisväärne lisandumine. Vastasel korral on eluruumide amortisatsioon see, mis nende kvaliteeti allapoole viib.

Remargina tuleb mainida, et eeltoodu ei arvesta, et eluruumide eluiga pikendab renoveerimine ja remont, millega eelnevalt ei ole arvestatud.

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Uue elamispinna ehitus võrreldes olemasoleva elamufondiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Pindi Kinnisvara: turuinfo 04/2011

Pindi KinnisvaraPindi Indeks tõusis aprillis 4,1%, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 782,6 eurot ruutmeetri kohta.

Kui märtsis tehti antud linnades 743 korteriomandi tehingut, siis aprillis aktiivsus langes mõnevõrra, jäädes 720 tehinguni. Peamiseks kinnisvaraturgu pidurdavaks teguriks on kontrollimatu üleüldine hinnatõus, mis muudab ka kinnisvaraostjad ettevaatlikumaks.

Toome siinkohal välja ka mõned olulisemad võtmenumbrid- Tallinnas muutusid korteriomandite hinnad märtsis +8,6%, Tartus +0,3%, Narvas +10,9%, Pärnus +18,9% ja Kohtla-Järvel +13,2%.

 

Kuuülevaade: Tallinna keskmine korteri ruutmeeter ületas tuhande euro piiri

Aprillis tõusis Tallinna korterite pinnaühiku maksumus kahe aasta kõrgeimale tasemele ületades tuhande euro piiri, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Tallinna keskmine korteri ruutmeetri hind tõusis kuuga ligi 12 protsenti 1047 euroni. Samas vähenes korteritehingute arv üheksa protsenti, 443-ni.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on korterite hinnatõusu taga pankade soodsam laenupoliitika, sesoonsus ja suurema euroga seotud ehmatuse taandumine. “Samas peegeldab tehinguarvude statistika ostuhuvi hooajalist liikumist linnast välja elamute, suvilate ja kruntide poole, mida kinnitab märgatavalt tõusnud aktiivsus Harju maakonnas – kuuga tõusis tehingute arv 334-lt 445-ni,” lisas Vahter.

Kokku tehti aprillis Tallinnas 624 ostu-müügitehingut, mis on 11 protsenti vähem kui märtsis. Aastatagusega võrreldes tehti tänavu tehinguid kolmandiku võrra vähem, kuid kogumaksumus tõusis kolm protsenti, 49,1 miljonini.

Aprillis võõrandati Tallinnas 22 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on seitsme võrra vähem kui märtsis. Kalleim elamu leidis ostja 425 000 ja odavaim ligi 30 000 euro eest.

Aprillis müüdi Tallinnas 11 elamukrunti, mis on kolme võrra vähem kui märtsis. Kalleim krunt võõrandati ligi 900 000 ja odavaim 21 000 euro eest.

Tallinna kõige kallim korter müüdi aprillis 486 000 ja odavaim 2000 euro eest.

Индекс KV.EE не показывает тенденции к росту

Индекс KV.EE, характеризующий положение дел на рынке недвижимости Эстонии, отказывается показывать какой-либо тенденции к росту. По состоянию на сегодняшний день — день Европы значение индекса составляет 61,7 пунктов, что на 1,3% меньше, чем в это же время прошлом году.

Застой индекса KV.EE объясняется тем, что на рынок жилья поступает недвижимость из регионов, находящихся вне Таллинна и других крупных городов Эстонии, являющихся центром притяжения .

Цены на жилье в регионах, отдаленных от Таллинна, Тарту и Пярну, как правило, намного дешевле, чем в таких центрах притяжения.

Другое дело, что в отличие от столицы и ее окрестностей, в других регионах страны цены на рынке жилья еще не достигли своего дна.

Прилив на рынок жилья предложений по низкой цене и небольшой спад цен в некоторых уездах — это те причины, по которым индекс KV.EE, отражающий поведение средней цены на рынке жилья по всей Эстонии, удерживается на одном месте и не подает признаков роста.

Так число квартир, предлагаемых на продажу на рынке жилой недвижимости в Таллинне, увеличилось за год на 20%. В Нарве же на 88%, в Вильянди на 40% и Рапла на 35%.

Подробнее о том, что происходит на рынке недвижимости — на портале KV.EE.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine