Merko: Ehitusleping Eestis – Nurmevälja logistikakeskus

18. aprillil 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti ja Logistika Haldus OÜ vahel leping Nurmevälja logistikakeskuse ehitustöödeks, asukohaga Välja tee 1, Iru küla, Jõelähtme vald.

Lepingu kohaselt on ehitatava logistikakeskuse brutopindala 24 000 m² ning lisaks laopindadele tulevad hoonesse ka kontori-, koosoleku, riietus-, tehno- ja muud vajalikud ruumid.

Täpset lepingu hinda poolte kokkuleppel ei avalikustata, aga lepingu maksumus jääb vahemikku 7-8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööde valmimine on planeeritud 2014. aasta esimesse kvartalisse.

Üürikoolitus toimub 24/04/2013

Kinnisvarakool: üürikoolitusKolmapäeval 24/04/2013 toimub üürikoolitus. Üürikoolitus on suunatud eluruumide üürileandjatele, väikeinvestoritele, üürnikele.

Koolitus keskendub eluruumi üürileandmisel mängutulevatele majanduslikele nüanssidele ja aitab mõista, kuidas eluruumi väljaüürimisest kasumit teenida.

Koolituse teine osa keskendub põhjalikult eluruumide väljaüürmisega seotud juriidilistele küsimustele.

Koolitust viivad läbi kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere, kes on käisiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

TULE KOOLITUSELE, SEST NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tartu kesklinnas valitseb 2-toaliste korterite põud

I kvartal möödus Tartu kinnisvaraturul tõusvas joones. Võrrelduna aasta varasema sama perioodiga toimus korterite ostu-müügitehingud koguni 22% rohkem.

Eriti aktiivseks on muutunud tehingud 2-toaliste korteritega.

Käesoleva aasta I kvartalis võrreldes varasema sama perioodiga tõusis Tartu linnas keskmine korteri ostu-müügitehingu ruutmeetrihind. 2012. aastal oli see ca 795 EUR/m2, käesoleval aastal juba aga ca 974 EUR/m2. Samal ajal tõusis ka tehingute arv, kui aasta varem tehti 3 esimese kuuga kokku 271 tehingut, siis sellel aastal on juba 332, mis on koguni 61 tehingut enam, selgub maa-ameti statistikast.

Hetkel valitseb Tartu kinnisvaraturul olukord, kus nõudlus kesklinna 2toaliste korterite vastu on suurem kui pakkumine. Potentsiaalne ostja on investor, kes soetab korteri üürile andmise eesmärgil või pealinnast tulev tudeng. Viimastel aastatel on tõusnud korterite siseviimistluse tase ning see omakorda tõstab hindu. Tipp-hooajal (juuli-august) võivad korterite üürihinnad kerkida koguni kõrgemaks pealinna tasemest.

Õiglase hinnaga toimub korteri müük, üürile andmine vaid loetud nädalatega.

Mis on õiglane kesklinna 2toalise korteri hind?

Peamiselt tuntakse huvi järgmises hinnaklassis korterite vastu.

  • Uutes majades müügihind 1600-1900 EUR/m2.
  • Kivimajades renoveeritud korter 1500-1800 EUR/m2 ja remonti vajavad 1100-1200 EUR/m2.
  • Puumajades renoveeritud korter 900-1100 EUR/m2 ja remonti vajavad 700-900 EUR/m2.
  • Üürihind väga heas korras ja täilikult möbleeritud 2toalisel olenevalt üüriperioodist 350-500 EUR kuus.

Tarvo Tamme
Arco Real Estate
Tartu ja Tartumaa piirkonna juht

Üüriäri KKK: Millele pöörata tähelepanu korteri ostmisel, kus on juba üürnik sees?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu lõpetada või sellega jätkata.

Investor peab üürnikuga kontakteeruma ja uurima tema plaane. Äkki maksab üürnik head üüri ja ei plaani lähiajal omal algatusel kuhugi liikuda. See peaks üürileandjale ju sobima.

Võib aga ilmneda, et üürnik on võetud ajutiselt ja madala üürihinnaga, et müügiperioodil keegi omaniku kõrvalkulud (kommunaalkulud) kinni maksaks. Sellisel puhul tuleb investoril välja selgitada, millised võimalused on üürihinna mõistlikule tasemele tõstmisega.

Ostes üürnikuga korteri, toimub korteri ostu-müügitehing ja valduse kättesaamine olulise ajalise nihkega. Valduse annab investorile seejuures üle mitte müüja, vaid üürnik.

Sellises olukorras tuleb investoril valduse vastuvõtmisel pöörata tähelepanu sellele, kuidas ja mille alusel hinnata, kas eluruum on vastuvõtmisel piisavalt heas seisukorras või on põhjust üürniku vastu nõudeid esitada.

Samuti peab investor hoidma silma peal üürnikule üle läinud päraldiste nimekirjal. Nii eluruumi kvaliteedi kui päraldiste vastuvõtmise aluseks on endise omaniku ja üürniku vahel sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise akt.

Paraku sõlmitakse enamus neist aktidest suhteliselt kehval tasemel, jättes üleantava vara piisavalt detailselt kirjeldamata.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Viimane kutse: Kinnisvara müügikoolitus täna 22/04/2013 kell 16:00-19:30

Kinnisvarakool: kinnisvara müügikoolitusVeel on viimane võimalus registreeruda täna 22/04/2013 kell 16:00-19:30 toimuvale selle kevade viimasele kinnisvara müügikoolitusele.

Kinnisvara müügikoolitusel räägib Joonas Saks müügivõtetest, enesemüügist ja kliendisuhtlusest.

Kinnisvaramaakler Maria Kopso räägib koolituse eteises osas kinnisvaramaakleri igapäevastest toimetustest läbi praktiku pilgu.

TULE KOOLITUSELE, SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Millised tegurid kujundavad maja hinda?

Viimased aastad on näidanud, et inimesed hakkavad aina enam huvi tundma suvekodude ja maamajade vastu. Eestlane armastab oma maja koos aiaga ning võimaluste avanedes liigutaksegi oma elamisega korterist eramusse. Siinkohal on hea aeg meelde tuletada, mis määrab maja hinna ning mida tuleb ostu juures silmas pidada.

Asukoha eelised

Ei pääse üle ega ümber sellest, et maja, nagu ka mis tahes muu kinnisvara hinnast määravad suure osa asukoht ning asjaolu, et kodu ümber oleks terviklik infrastruktuur. Elukoha läheduses võiksid asuda kool, lasteaed, kauplused, kultuuriasutused. Kui olete leidnud endale sobiva maja, siis uurige lähemalt, millise keskkonnaga on tegu – kui mugav on ühistranspordiühendus, kus asuvad kauplused, pargid jne.

Tasub rääkida naabritega ning uurida neilt tagasisidet elukeskkonna kohta. Küsige, kas on olemas naabrivalve. Uusarenduste puhul tuleb teinekord arvestada faktiga, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks selliseks, nagu hetkel on – infrastruktuur elamuarenduste ümber arendatakse välja kerge viivitusega. Ideaalne on olukord, kui majja kolimise ajaks on kogu ehitustegevus ja kõik heakorratööd uuselamurajoonis lõpetatud. Tänavad, kõnniteed, kommunikatsioonitrassid ja tänavavalgustus peaksid olema kasutusvalmis ning üle antud omavalitsusele, kes tagab teede ja trasside hoolduse ning lumetõrje.

Majale lisab kindlasti väärtust mõne veekogu lähedus, hoone õige paiknemine ilmakaarte suhtes, mõistlik kaugus naabritest ja liiklusmürast, kuid samas ka naabrivalve olemasolu.

Hoone konstruktsioon

Oluline roll hinna kujunemisel on hoone luustikul ehk maja konstruktsioonil. Silmas tuleb pidada vundamendi kõrgust ja kandevõimet. Kestvam maja on ehitatud kõrgele vundamendile, et aeg seda pinnasesse ei “sööks”.

Ühekordsetel majadel võiks olla tugevusreserviga ehitatud vundament, et vajadusel teine korrus peale ehitada. Vundament peaks olema pragude, kahjustuste ja remondijälgedeta ning veenina tekke välistamiseks ei tohiks sokkel ulatuda välisseina pinnast kaugemale.

Läbi aegade on eelistatud kivimaja, mis on puitmajast märkimisväärselt kauakestvam. Eelistatudon kergelt aimatav kandekonstruktsioon, mis annab võimaluse muuta planeeringut. Kontrollige kivimaja vahelagedes, põrandas ja katusekonstruktsioonis vajumisjälgi, niiskuskahjustusi ja pragude olemasolu.

Pidades silmas Eestimaa geograafilist asendit, on praktilisem ehitada viilkatusega maja, katusekattena on vastupidavamad kivi- ja plekk-katused, mille juurde on paigaldatud korrektselt toimiv vihmaveesüsteem, lumetõkked, katuseluuk, redel jm. Korstnaehitusel peaks olema arvestatud tuleohutusnõudeid.

Küttesüsteemid

Ostes maja perspektiivitundega, eelistage maakütet. Tark peremees ehitab endale maja, kuhu on lisaks praktilisele keskküttele ehitatud juurde ka korralik puiduga köetav ja sooja akumuleeriv kiviahi ning puudega köetav kivipliit.

Aina enam muutuvad populaarseks väga praktilised õhk-vesisoojuspumbad. Et kindlustada end force majore-olukordadeks, on hea, kui majal on tuule- või hüdrogeneraator ja päikesepatareid. Tavapäraselt on majades tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioonisüsteem, kuid enam hinnatud on majad, millel on olemas ka oma kaev ja imbväljak.

Ventilatsioon

Soodsam on osta toimiva ventilatsioonisüsteemiga maja, selle asemel et hakata ventilatsioonisüsteemi majja tasapisi juurde ehitama.

Ventilatsiooniseadmete vähene müratase, teenindusklappide olemasolu ja seadmete lihtne vahetatavus tõstavad kindlasti maja väärtust.Lisaks kõigele eeltoodule mõjutavad kinnisvara hinnataset:

  • ehitus- ja viimistlusmaterjalide;
  • hinnaklass ja kvaliteet;
  • sanitaartehniliste seadmete;
  • hinnaklass ja kvaliteet;
  • ehitus- ja viimistlustööde kvaliteet;
  • kasulikud ja vajalikud dokumendid nagu ehitusprojekt, kasutusluba, energiamärgis ja objekti teenindavate kommunikatsioonidega liitumise lepingud.

Maja hinnale annavad lisa hoone tark planeering, arhitektuur, kinnistu haljastus ning suurus.Oluline roll maja hinna kujunemisel on ka emotsioonil.

Läbimõeldud sisekujundus, sisearhitekti poolt välja töötatud pastelsetes toonides värvilahendused vürtsitatuna keskkonda sobivate sisekujunduslike aktsentidega ning aiaarhitekti käe läbi seatud, hoolitsetud ja hoitud aed lisavad majale eeldatavasti müügiväärtust.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg.

Elamispindade tehingute käive jõudis 2012. aastal üle kolme aasta kümnekohalise numbrini ja oli 1,1 miljardit eurot. Elamispindade tehingute käibe aastane kasv oli 18%. Nii elamispindade tehingute arvu, kui käibe kasv tuli peamiselt turu likviidsemast sektorist ehk korteritehingute arvelt. Eluhoonetega hoonestatud maa tehingute turul sedavõrd suurt aktiivsuse tõusu ei olnud.

Majanduse vereringeks olev laenuturg hoogustus langeva euribori toel ja oli kindlasti üks põhjus, mis andis kinnisvaraturule sedavõrd suure hoo. Eluasemelaenude kasv oli 2012. aastal igati proportsioonis elamispindade tehingute arvu ja käibe kasvuga tõustes aastaga 16%.

Keskmise tehingu omafinantseeringu määr oli 48 protsenti

Laenuturg oli küll aktiivne, kuid kogu elamispindade tehingute rahalise mahuga võrreldes väljastati eluasemelaene siiski ainult 52% ulatuses. See tähendab piltlikult, et keskmise tehingu omafinantseeringu määr oli 48%. Ehk siis kinnisvaraostjad panid ise mängu pea poole tehingu väärtusest.

48-protsendiline omafinantseeringu määr on selgelt väga kõrge ja viitab otseselt laenukäivete kasvamise potentsiaalile. Võime igati mõistlikuks pidada, et omafinantseeringu määr oleks tasemel 25-35%.

Kinnisvarakriis on meid üksjagu õpetanud. Pangad ei peaks andma laenu mitte tagatise ehk kinnisvaratehingute koguväärtuse alusel. Jätkusuutlik on laenu anda ikka laenu teenindamise võime ehk laenuvõtjate sissetuleku vastu.

See tähendab, et eluasemelaenude turu analüüsimisel on igati asjakohane võrrelda Eesti inimeste sissetulekuid tagasimaksmisel olevate laenude mahu ehk laenujäägiga.

Netopalkade summa oli 2012. aastal 4,25 miljardit eurot

2012. aastal oli netopalkade kogusumma Statistikaameti andmetel 4,25 miljardit eurot. Laenukoormuse hindamisel ei saa me kontekstist välja rebida ainult kinnisvara ostmiseks kasutatud eluasemelaenusid, vaid peame vaatama laenukoormuse kogumahtu, mis eluasemelaenude kõrval sisaldab ka tarbimislaene.

(Järgnevast laenukoormuse arvutusest jäävad vastava statistika puudumise tõttu välja kiirlaenud, mis summana võivad olla küll väiksemad, kuis ülikõrgest intressimäärast tulenevalt on need laenuvõtjaid siiski väga koormavad.)

Eraisikulaenude jääk 2012. aastal oli 6,9 miljardit eurot

Eluasemelaenude ja tarbimislaenude jääk oli 2012. aasta lõpus 6,9 miljonit eurot. See summa ületab sama aasta netopalkade summat 62% võrra. Aastal 2004, mida võib lugeda kinnisvarabuumi lävepakuks oli laenukoormus ligi kaks korda väiksem ehk toona jäi laenukohustuste jääk netopalkade summale isegi 13% võrra alla.

Eesti inimeste laenukoormus sissetulekute kogusumma osas on viimastel aastatel pisut vähenenud. Selle põhjuseks on laenujääkide vähenemine ehk see, et pangad on uusi laene väljastanud vähem, kui vanu turult kokku korjanud. Samuti on keskmine palk vaikselt tõusnud.

Laenukoormuse kasvul on piirid ees

Elamispindade tehingute kogukäbe ja eluasemelaenude käibe suhe annab võimaluse uskuda, et uute laenude käivetel on veel palju ruumi kasvamiseks. Laenukäivete tõusupotentsiaal viitab otseselt sellele, et kinnisvaraturul on veel võimalus elamispindade tehingute arvu kasvatada ja nende hinda hoogsalt kergitada.

Seevastu ütleb tänane Eesti eraisikute laenukoormus seda, et kasvuruumi uute laenude jaoks on napilt. Viimaste aastate laenukoormuse kahanemine sissetuleku suhtes ei tähenda, et see peaks kiiresti buumiaegsele tasemele tagasi jõudma. Pigem võiks arvata, et laenukoormus sissetuleku osas võiks isegi langeda ja seda eeskätt sissetulekute tõusu toel.

Euasemelaenude käibe osakaal elamispindade tehingute käibest

130420-netopalkade-summa-ja-eraisikulaenude-jaak-ning-nende-suhe

Netopalkade summa ja eraisikulaenude jääk ning nende suhe

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

Õhtuleht16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.

Ka mina ei räägiks tänases Eestis buumist. Kuid on fakt, et elamispindade tehingute arv on oluliselt tõusnud, ehkki see jääb nn buumiajale 2005–2007 oluliselt alla. Pangad on läbi laenukäivete kasvu kinnisvaraturule raha pumbanud – 22% anti 2013. aasta kahe esimese kuuga laenu rohkem kui aasta tagasi, mis on päris suur number. Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.

Kui hinnad liiga kiiresti tõusevad, siis sellele saab järgneda üks kahest: kas hindade langus, mis on mu arvates pigem vähetõenäoline, või hinnaseisak. Hinnad ei saa eest ära minna, kui ostujõud järele ei tule. Väidan, et Eestis buumi ei ole, on teatav mullioht, kuid see on lokaalne ja lühiajaline, mitte midagi katastroofilist.

Kui arvudest rääkida, siis normaalseks peetakse, et elamispinna koguhulgast oleks käibes kolm kuni viis protsenti – ja täna meil ongi käibes viis protsenti aastas. See on normaalsuse ülemine piir, aga kas meie üldine majanduskeskkond on normaalne? Ei ole, me oleme alles kriisis või sellest väljumas, mitte heal ja jätkusuutlikul kasvutasemel.

Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intressimäär on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.

http://www.ohtuleht.ee/517716

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 23/04/2013

Kinnisvarakool: kinnisvaraprojekti juhtimineTeisipäeval 23/04/2013 toimub koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine“.

Koolitus on suunatud kõikidele arendusprojektidega kokkupuutuvatele inimestele: maakleritele, arendajatele, kinnisvaraspetsialistidele, oma kodu arendajatele-ehitajatele.

Koolitus annab selged soovitused ja nõuanded, kuidas aja- ja rahamahukat projekti juhtida nii, et tulemus oleks parim.

Kinnisvaraprojekti juhtimise koolitust viib läbi pikaajalise kogemusega projektijuht Margus Mändmets.

TULE KOOLITUSELE, SEST NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Riigi Kinnisvara AS otsib Tartu tulevase riigigümnaasiumi projekteerijat

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Tartu Nooruse tn 9 õppehoone projekteerimistööde ja autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 13. maini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2014. aasta suvel ning kool avada 2015. aasta sügisel.

Eesmärgiks on sobitada Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium olemasolevasse Nooruse tn. 9 koolimajja ning muuta hoone kaasaegseks ja õpilasesõbralikuks. Tamme Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540. Täiskasvanute Gümnaasiumi kohapealsete õpilaste arvuks on planeeritud 500, õppetöö on planeeritud toimuma kahes vahetuses.

Tartu Linnavalitsus volitas 27. märtsi korraldusega RKAS-i korraldama riigihankeid Nooruse 9 hoone Tartu Tamme Gümnaasiumi hooneks rekonstrueerimisel, sealhulgas projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked.

Tartu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Tartu Nooruse tn 9 õppehoone projekteerimistööde ja autorijärelevalve riigihanke kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 142556. Pakkumiste esitamise aeg on 13. mai 2013. a kell 11.00.

Soomlased otsivad Tallinna 20 miljoni eest kortereid

1Partner Kinnisvara konsultandi Christian Ayreri sõnul on välismaalaste ja eriti soomlaste huvi Tallinna korterite vastu hüppeliselt kasvanud ning koheselt leiduks ostja 150-le korterile 20 miljoni euro väärtuses.

Christian Ayreri sõnul vahendas ettevõte mullu üle 200 pinna välismaalastele ning tänavu on päringute arv kasvanud kolmandiku võrra. “Kui oleks, mida müüa, siis on Soome ostjad praegu hästi aktiivsed ja nõus koheselt Tallinna 150 korterit ostma,” ütles Ayrer ja lisas, sihtgrupp hindab turuseisu adekvaatselt ja tegemist pole rumala rahaga.

Christian Ayreri sõnul otsib väikeinvestorite kõrval üüritootluse teenimiseks paar soomlast ka äripindasid ja nemad on valmis paigutama juba neli-viis miljonit korraga. “Kui otsitakse väljaüürimise eesmärgil, siis tuleb leida lisaks ka kolmas tehingupartner,” ütles Ayrer.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kasvas välismaalaste poolt tehtud tehingute arv Tallinnas mullu 15 protsenti, kuid ettevõtte käibesse lisandunud panus oli suurem. “Kuna Tallinnas on iga neljanda kinnisvaratehingu taga välismaalane, siis palkasime kolm soomlast ning lõime eraldi vene klientidega tegelevate konsultantide grupi, kus on tööl kümme inimest,” ütles Vahter ja lisas, et Eestit esmalt veidi ikka peljatakse ja soovitakse kõigepealt kontakti oma inimesega.

RSA Kindlustus: üleujutusaladel asuvad hooned tasub üle kontrollida

Kuna kevade tulek ja lume sulamine toob kaasa suurveest tingitud veekahjude suurenemise, siis Eesti üleujutusaladel paiknevate hoonete omanikel tasub oma vara üle kontrollida, teatas RSA Kindlustus.

Eriti Lõuna-Eestis ja Emajõega piirnevatel aladel tasub silm peal hoida ning üleujutusohu hindamisel aitab maa-ameti üleujutusalade kaart aadressil http://geoportaal.maaamet.ee.

„Suurveeohtlikes piirkondades on soovitav maja esimeselt korruselt väärtuslikumad asjad kõrgemale tõsta või lausa mujale viia. Samuti tuleb olla valmis evakueerumiseks ning olla vajadusel ühenduses päästeametiga. Kui vesi on juba majja tunginud, siis kõigepealt tuleb jälgida, et inimesed ohtu ei sattuks. Juhul kui üleujutus ohustab ainult vara, tuleb kindlustuspoliisi olemasolul pöörduda kindlustusseltsi poole, kes aitab kas vara päästmise või ajutise elukoha leidmisega,“ ütles RSA Kindlustuse vanemkahjukäsitleja Marge Pulk.

Kui vesi taandub tuleb kohe hakata kuivatama ja õhutama, veendudes enne, et elektrisüsteemid ei ole saanud kahjustada. Kuivatamiseks tuleb alustada kütmist ja kasutada võimalusel niiskuseimureid. Kindlustus maksab reeglina ka elektri ületarbimisest tingitud lisakulu. Kui kindlustus puudub, siis kiire kuivatamine võib päästa suuremast kahjust.

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.

Ka mina ei räägiks tänases Eestis buumist. Kuid on fakt, et elamispindade tehingute arv on oluliselt tõusnud, ehkki see jääb nn buumiajale 2005–2007 oluliselt alla. Pangad on läbi laenukäivete kasvu kinnisvaraturule raha pumbanud – 22% anti 2013. aasta kahe esimese kuuga laenu rohkem kui aasta tagasi, mis on päris suur number.

Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.

Kui hinnad liiga kiiresti tõusevad, siis sellele saab järgneda üks kahest: kas hindade langus, mis on mu arvates pigem vähetõenäoline, või hinnaseisak. Hinnad ei saa eest ära minna, kui ostujõud järele ei tule. Väidan, et Eestis buumi ei ole, on teatav mullioht, kuid see on lokaalne ja lühiajaline, mitte midagi katastroofilist.

Kui arvudest rääkida, siis normaalseks peetakse, et elamispinna koguhulgast oleks käibes kolm kuni viis protsenti – ja täna meil ongi käibes viis protsenti aastas. See on normaalsuse ülemine piir, aga kas meie üldine majanduskeskkond on normaalne? Ei ole, me oleme alles kriisis või sellest väljumas, mitte heal ja jätkusuutlikul kasvutasemel.

Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intress on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.

ÕL
http://www.ohtuleht.ee/517716

Kinnisvara müügikoolitus toimub 22/04/2013

Kinnisvarakool: kinnisvara müügikoolitusEsmaspäeval 22/04/2013 toimub “Kinnisvara müügikoolitus“, mida viivad läbi Joonas Saks ja Maria Kopso.

Esimene koolituse osa keskendub kinnisvara müümise spetsiifikale, sh enesemüügi kunstile, mida viib läbi Joonas Saks.

Koolituse teises osas jagab praktilisi näpunäiteid oma igapäevasest tööst kinnisvaramaakler Maria Kopso.

TULE KOOLITUSELE, SEST TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Avalikustame Tallinna haljastu tegevuskava

Tallinna Keskkonnaamet annab teada „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 – 2025“ tööversiooni valmimisest ja selle avalikustamisest.

Tallinna Linnavolikogu algatas 19.04.2012 „Tallinna haljastuse tegevuskava aastateks 2013-2025“ koostamise ja kehtestas lähteülesande. Lähteülesande kohaselt on tegevuskava eesmärk luua linna haljastuse arengule säästva ja jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid järgiv kava, mille ellurakendamisel oleksid arvestatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid, et tagada elanikele hea elukeskkond.

Võttes aluseks arengukavadest ja strateegiatest tulenevad eesmärgid ja üldplaneeringutes sätestatud maakasutuse otstarbed, on tegevuskava dokument, mis ühendab eelnimetatud üldisemad dokumendid, annab raamid nende eesmärgipäraseks elluviimiseks ning muudab sellega Tallinna elukeskkonna kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks.

Tegevuskavas sisaldab:

  • strateegilistest dokumentidest haljastut puudutavate eesmärkide ja meetmete väljavõtet;
  • 2005 aastal kinnitatud haljastuse arengukava täitmise analüüsi;
  • Tallinna haljastu hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi s.h Tallinna pinnakatte, looduskaitse, linnaosade, juhtimiste ja hoolduse, linnametsade ja puude hetkeolukorra kirjeldusi ja analüüse ning ettepanekuid olukorra parandamiseks;
  • sõnastatud visiooni ja pikaajalisi eesmärke;
  • rakenduskava.

Tallinna haljastu visiooniks aastaks 2025 on – Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga vääruslik ja esteetiline elukeskkond. Pikaajalisteks eesmärkideks on – haljastu juhtimine on koordineeritud, ühtne haljastute infosüsteem ja selged omandisuhted, haljastu süsteemne hooldus ja rahastus lähtub haljastute hooldusnõuetest, linnamaastik on mitmekesine ja elurikas, esteetiline ja tervislik elukeskkond ning haljastu on väärtustatud kui tähtis elukeskkonna osa.

Rakenduskavas on kirjeldatud vajalikke tegevusi pikaajaliste eesmärkide täitmiseks, nende läbiviimise aega, vajalikke rahalisi vahendeid ja läbiviimise eest vastutajaid.

Koostatud „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 – 2025“ tööversiooniga saab tutvuda ajavahemikul 19.04.-13.05.2013 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 242 (kontaktisik Kristiina Kupper, tel 6404712) ja Tallinna linna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-haljastu-tegevuskava-aastateks-2013-1018 .

Ettepanekuid, märkusi ja küsimusi saab esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e‑posti aadressil Kristiina.Kupper@tallinnlv.ee kuni 13. maini 2013.

„Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 –2025“ töö avalik arutelu toimub 13. mail 2013 algusega kell 16.00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine