Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for September 2021

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of September 2021 amounted to EUR 1.0539 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit increased by +0.70%. The total net asset value of the Fund rose to EUR 126.1 million over the month. The NAV was affected positively by the operating performance of properties. EPRA NRV as of 30 September 2021 was EUR 1.1273 per unit, corresponding to an increase of +0.60% over the last month.

Unaudited consolidated net rental income for September 2021 amounted to EUR 1.6 million, corresponding to a net rental income increase of EUR 0.1 million over the month (EUR 1.5 million in August 2021). The increase was mostly affected by the recovery of net rental income in Fund’s shopping centres after reduced rent reliefs to the tenants. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 0.7 million in September 2021.

As of 1st September 2021, CBRE Baltics and Censeo became the partners of Baltic Horizon Fund and will be providing property management, leasing and accounting services for the entire portfolio of the Fund. Censeo will provide services to the Lithuanian business centres Duetto and North Star, as well as to the Domus Pro shopping centre and office complex. CBRE Baltics will provide services for the remaining portfolio.

At the end of September 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 14.6 million (31 December 2020: EUR 13.3 million) which demonstrates solid liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest outstanding cash to (re)development projects during the year.

As of 30 September 2021, the total consolidated assets of the Fund stood at EUR 349.5 million (31 December 2020: EUR 355.6 million). The Fund has invested an additional EUR 1.2 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during September 2021.

At the end of 2020, the Fund’s management initiated the Europa SC refurbishment project with the aim of introducing a new concept that would meet growing central business district (CBD) and clients’ post-COVID-19 needs. The Fund plans to invest approx. EUR 5.7 million into the upgrade of Europa SC.

Kas üürnik peab tasuma remondifondi?

Raid & KoSõbrad, tõenäoliselt te teate, et selle aasta jaanuaris toimus kauaoodatud üürilepingute regulatsiooni muudatus. Paraku loodeti rohkemat aga saadi vaid pisku, kuid abiks seegi.

Näiteks lahendati aastaid vaidlust tekitav küsimus – kas üürniku kanda võib panna maksed korteriühistu remondifondi. Täna on see võimalik, kuid teatud piirangutega. Eelkõige ei tähenda see seda, et nüüd peavad automaatselt kõik üürnikud neid kulusid kandma, kui üürilepingus on kõrvalkulude kokkulepe kirjas.

Kõigepealt kõrvalkuludest. Enamasti on üürilepingutes kõrvalkulude kandmise kohustus kirjas, kuid miks siis siia alla ei käi remondifond? Üürikomisjon on põhjust selgitanud järgmiselt: „Korteriühistu remondikulu ja sihtkulu ei koguta reeglina mitte igapäevase hoolduse tegemiseks, vaid enamasti perspektiivis ühistu ees seisvate maja kasutamisjärgses seisundi hoidmiseks püstitatud eesmärkide täitmiseks, s.o on suunatud sellele, et teha edaspidi ühistu poolt otsustatud suuremamahulisi plaanilisi remonte või likvideerida ootamatuid suuremahulisi avariisid näiteks. Seetõttu leiab komisjon, et remondikulu ja sihtkulu ei ole tasu, mis oleks määratud üürileandja või kolmanda isiku teenuse või tegude eest, mis on seotud asja igapäevase kasutamisega.”

Selguse mõttes on täna ka kõrvalkulude regulatsiooni täiendatud klausliga, et kõrvalkulude kandmise kokkulepe ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

Lisaks otsustas seadusandja anda senisest suurema võimaluse omavaheliste kokkulepete sõlmimiseks, täiendades seadust paragrahviga, mis lubab kokku leppida, et üürnik maksab ka remondifondi makseid. Seadusandja nimetab neid kulusid hoone korrashoiu- ja parenduskuludeks. Kuid sarnaselt kõrvalkuludega, peab üürnik neid kandma vaid siis, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Seega peab kokkulepe olema juba algselt, üürilepingu sõlmimisel kirja pandud ja ei kandu automaatselt üle varasemalt sõlmitud üürilepingutesse.

Teiseks ei saa selles kokku leppida lepingu kestel. Seega, kui pooled lepivad kokku, et üürnik hakkab kanda hoone korrashoiu- ja parenduskulusid, tuleb kõigepealt olemasolev leping poolte kokkuleppel lõpetada ja sõlmida uus leping uutel tingimustel. Seda eelkõige selleks, et üürnik oskaks arvestada sellise lisakohustusega ning juba lepingut sõlmides vaagida, kas kõikide maksete kogusumma ei ületa tema maksevõimekust.

Oluline on ka nõue, et hoone korrashoiu- ja parenduskulud oleksid mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Selline nõue peaks kohustama üürileandjat (aga ka üürnikku) olema kursis korteriühistu kavandavate tegevustega vähemalt üüriperioodil. Võimalike vaidluste ennetamiseks, võiks lepingus välja kirjutada, mida need kulud sisaldavad ja millises suurusjärgus need on. Perioodilised maksed remondifondi ja korteriühistu võetud laenumakse osa ei tohiks tekitada probleeme, küll aga ei saa üürniku kanda jätta kogu maja ulatusliku renoveerimisega seotud kulusid. Kuna üürnik kasutab üürieset suhteliselt lühikese aja jooksul, peaks need kulud jääma ikkagi omaniku kanda.

Samas tõstab maja renoveerimine omaniku vara väärtust ja kasutamise mugavust, mis omakorda võimaldab küsida kõrgemat üüri. Paraku, kui pooled lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, ei saa üürileandja lepingu kestel üüri tõsta seoses parendustega, küll aga uue lepingu sõlmimisel.

Kui tahad saada põhjalikku ülevaadet üürisuhetest nii pikaajalise- kui ka lühiajalise üüri kohta, tule Kinnisvarakooli „Üürikoolitusele” 18. oktoobril 2021. a.

Üürileping versus rendileping

Raid & KoKindlasti oled kuulnud või lugenud kuidas mingi ruum antakse rendile ja selle eest tuleb maksta üüri või vastupidiselt antakse üürile ja selle eest tuleb maksta renti. Pudru ja kapsad. Eriti hull olukord on venekeelses keelekeskkonnas, kus eelistatakse enamasti ikka renti.

Jah, segadust nende kahe lepinguliigi vahel on tõesti palju. Tõenäoliselt on probleem selles, et aastaid eristati lepinguid lepingu eseme järgi, kus eluruumi puhul oli tegemist üürilepinguga ja äriruumi puhul rendilepinguga. Paraku juba 2002. aastast, mil jõustus võlaõigusseadus, sellist eristamist enam ei ole. Seaduse kohaselt on nii elu- kui ka äriruumi puhul tegemist enamasti ikka üüriga.

Oma olemuselt on mõlemad lepingud tasulised kasutuslepingud. Siiski on üürileping suunatud pelgalt asja kasutamisele, rendileping on aga asja kasutusse võtmine sellelt tulu teenimise eesmärgil ehk koos õigusega korrapärase majandamise reeglite järgi saadavale viljale.

Seega tuleb lepingu liigi valimisel lähtuda, kas asja kasutajal tekib õigus asja viljadele või mitte. Kui lepingu sõlmimisel pooled eeldavad, et viljad kuuluksid asja kasutajale, on tegemist rendilepinguga ja vastupidi.

Mis on asja vili? Vili on sisuliselt asjast saadav kasu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on asja vili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Seega on viljaks kas loodusvili või õigusvili.

Mõistet rendileping kasutatakse peamiselt põllumajanduses. Põllumajandusliku rendilepingu esemeks on põllumajanduslikuks tootmiseks määratud ettevõte või põllumajanduslik kinnisasi koos selle päraldistega, milleks võivad olla näiteks põlluharimismasinad aga ka loomad. Näiteks antakse rendile põllumaa, millele rentnik saab kevadel külvata viljaseemned või panna maha kartuli ning sügisel vilja ära koristada. Seda nimetatakse korrapärase majandamise reeglite järgi saadavaks viljaks ehk loodusviljaks ning see vili kuulub rentnikule.

Kui me aga võtame näiteks äriruumid, siis ruumide üürile andmisel ei ole üürnikul õigust ruume allüürile anda. Rendilepingu puhul võib aga allrendile andmist pidada eeldatavasti lubatuks, kuivõrd (all)rendile andmist võib pidada korrapärase majandamise reeglitele vastavaks tegevuseks ning allrenti õigusviljaks.

Teatud juhtudel võib ka üürnik anda asja allkasutusse, eelkõige allüürile. Kas see teeb üürilepingut automaatselt rendilepingu, sõltub siiski lepingupoolte põhieesmärgist lepingu sõlmimisel. Kui leping sõlmiti üürniku poolt asja viljade omandamise eesmärgil, on tegemist rendilepinguga. Kui aga asja kasutusse andmise eesmärgiks oli põhiliselt siiski asja kasutamise võimaluse saamine, on tegemist üürilepinguga.

Seega ei sõltu nende lepingute eristamine lepingu pealkirjast, vaid lepingu sisust ja poolte tegelikust tahtest. Ka lepingupoolte vaidluse korral peab kohus eelkõige välja selgitama, kas tegemist on üüri- või rendilepinguga, et oleks võimalik vaidlust analüüsida ja otsust teha. Seda eeskätt seetõttu, et üüri- ja rendilepingu kohta käivad erinevad seadusesätted.

Jah, üldjoontes on mõlemal puhul regulatsioon suhteliselt sarnane, kuid on ka erisusi. Näiteks tähtajatut üürilepingut saab kumbki pool üles öelda kolmekuulise etteteatamisega, rendilepingu puhul aga kuue kuulise etteteatamisega. Põllumajandusliku rendilepingu korral võivad lepingupooled lepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks aasta ja lepingu võib üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.

Erisusi on ka teisi. Rendileping annab rentnikule asja suhtes oluliselt ulatuslikumaid õigusi kui üürileping. Seega lepingu sõlmimisel mõelge hoolega järele, millist lepingut te tegelikult sõlmida tahate.

Kokkuvõttes on üldjuhul tegemist üürilepingutega ja ainult siis, kui kasutusse antav asi ise kannab korrapärase majandamise reeglite järgi vilja (loodus- või õigusvilja), on tegemist rendilepinguga.

1Partner: Paldiski maantee ja Madara tänava nurgale kerkib uus maamärk

1Partner1Partner arendab Tallinna kesklinna, Madara tänava ja Paldiski maantee ristumiskohal olevale krundile silmapaistva välimusega kuuekordse elu- ja ärihoone.

Hoone rajamise eest vastutava 1Partner Ehituse juhi Üllar Hinno sõnul on tegemist arhitektuurselt keeruka ja väljapaistva hoonega, mille kõige silmapaistvam osa on kõrgem torniosa. „Lähtuvalt hoone asukohast, kõrgusest, arhitektuurist ja sellest, et tegemist on nurgakrundiga, saab sellest selgelt piirkonna uus maamärk,“ ütles Hinno.

Hoone esimesele korrusele tulevad kaubanduspinnad, teisele bürood ning kõrgematele tasanditele luksuslikud ning suurte terrassidega korterid.

„Hoonele tulevad silmapaistvalt suured aknapinnad ning kõrgemate korruste kodudest avanevad Toompea vaated,“ kirjeldas Üllar Hinno.

Madara 1 aadressile kerkiva 2500-ruutmeetrise netopinnaga majal saab olema kuus maapealset ja üks maa-alune korrus. Hoone ehitab 1Partner Ehitus ning selle arhitekt on Peeter Pere. Madara 1 elu- ja ärihoone ehitus algas 2021. aasta sügisel ning see valmib 2023. aasta kevadel.

Swedbank: 8 asja, mida pidada silmas enne korteri üürimist

SwedbankÕige üürikodu leidmine võib olla paras väljakutse. Kuna üürimisega kaasnevad suured kulud, tasub korterit valides olla tähelepanelik ja teha läbimõeldud otsus. Millele aga peaks tähelepanu pöörama?

Kommunaalarved ja muud kaasnevad kulud

Kuulutuses väljatoodud üürihinnale lisanduvad tavaliselt ka kommunaalkulud (vesi, elekter, küte, jms). Enne üürilepingu sõlmimist tasub üürileandjalt küsida näha eelmiste perioodide kommunaalarveid. Üle võiks vaadata nii suve- kui ka talveperioodi kulud. Paljudes kortermajades lisanduvad kommunaalarvetele remondifondi maksed, mille tasumist võib nõuda ka üürnikult. Segaduste vältimiseks tasub aga kõik kaasnevad kulud omanikuga läbi arutada, lepingusse kirja panna ning leppida kokku, kes neid kulusid tasu.

Tagatisraha

Tavapäraselt tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha ja ettemaksuna ühe kuu üür. Seaduse järgi võib üürileandja küsida tagatisrahaks isegi kuni kolme kuu üüri summa. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot, tuleb sel juhul tagatisrahaks välja käia 750 eurot. Suuremat tagatise summat ei tohi üürnikult nõuda. Üürikorterit tasub otsida peale tavapäraste portaalide ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult.

Leping ja lepingu tingimused

Kõige tähtsam on üürides sõlmida korrektne leping! Enamik üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest. Enne lepingu sõlmimist mõtle läbi, missugust lepingut (kas tähtajaline või tähtajatu) ja mis tingimustel soovid sõlmida. Üürnikuna võib olla kasulikum tähtajaline leping, sest nii on üürileandjal keerulisem üüri tõsta ja lepingut lõpetada. Tähtajatu üürilepingu puhul võib üürileandja tõsta üüri maksimaalselt iga 12 kuu tagant. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb aga mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.

Oluline on kokku leppida ka see, kuidas makstakse üüri – kas pangaülekandega või sularahas. Üürnikule on üldjuhul kasulik teha ülekandeid, mis jäävad tõestusmaterjaliks hilisemate vaidluste puhul. Lepingusse tuleks kirjutada üüri tasumise kuupäev, tasumise viis ning summa. Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel võtta üürileandjalt kinnitus üüri tasumise kohta.

Kui üürnik soovib teha suuremaid muudatusi korteris, peab ta saama selleks üürileandja loa (võiks olla olemas kirjalikult).

Üleandmis-vastuvõtmisakt

Korteri vastuvõtmisel tuleks sõlmida ka üleandmis-vastuvõtmisakt, kuhu pannakse kirja korteri seisukord ja nimekiri olemasolevatest asjadest. Hea on sinna juurde lisada ka pildid. Lisaks märgitakse akti erinevate mõõdikute näidud (elekter, vesi, gaas). Nii fikseeritakse kahepoolselt ära üüriobjekti seisukord üleandmise ajal.

Maakleritasu

Kuigi võlaõigusseaduse järgi peaks maakleritasu katma teenuse tellija ehk vara omanik, siis praktikas leidub palju üürikuulutusi, kus on kirjas, et maakleritasu tuleb katta hoopis üürnikul. Kuna seaduse järgi on ka selline kokkulepe lubatud, tuleks sobiva korteri leidmisel täpsustada, kes selle kulu tasub. Tavapäraselt on tasu ühe kuu üürisumma.

Korteri omanik

Selleks, et end petturite eest kaitsta, tasub enne tagatisraha tasumist uurida, kes on korteri omanik ja kas see on sama isik, kes on kirjas üürilepingus. Selleks tee päring e-kinnistusraamatusse, kust saad 1- eurose teenustasu eest näha, kes on vara omanik.

Kodukindlustus

Uuri omanikult, kas üürikorteris on kehtiv kodukindlustuse leping ja millised on kaitsed. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida. Nii oled kaitstud, kui näiteks Sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või kui rikud kogemata mõne mööblieseme.

Naabrid ja maja reeglid

Oluline on uurida ka tulevaste naabrite kohta ja teha selgeks, millised on majas valitsevad reeglid. Näiteks on osa kortermajades kokku lepitud ühisruumide koristamise graafikud või paika pandud autode parkimiskord.
Selleks, et tulevikus ei oleks ebameeldivaid ja ootamatuid üllatusi, tasub enne üürilepingu sõlmimist pidada nõu mõne juristiga.

21/10/2021 toimub koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt”

Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt. Kaja LillojaKoolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 21/10/2021 Kinnisvarakoolis. Kohtutäitur Kaja Lilloja annab ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • (väike-)investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 21/10/2021 kell 11.30-14.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kaamos: Kaamos Groupi pikaaegne finantsjuht Mait Mengel liigub grupi ettevõtete nõukogusse

KaamosKaamos Groupi pikaaegne finatsjuht Mait Mengel liigub finantsjuhi ja juhatuse liikme ametikohalt edasi grupi ettevõtete nõukogusse.

Mait Mengel kommenteeris muudatust, et on väga uhke Kaamose senise eduka käekäigu pärast, „Olen töötanud Kaamoses 18 aastat, mis on märkimisväärselt pikk aeg. See periood on andnud mulle võrratult palju kogemusi ja kindlasti rohkem, kui oleksin osanud oodata.

Kui mul avanes võimalus jätkata edasist teekonda Kaamos Groupi ettevõtete nõukogu liikme rollis, siis võtsin selle võimaluse koheselt vastu. Seeläbi on tulevikus igapäevase operatiivtöö asemel võimalik rohkem panustada Kaamose strateegia kujundamisse nõukogu tasandil„

„Kuivõrd Kaamos Group on finantsiliselt tugev ja jätkab stabiilsel kasvukursil, siis olen kindel, et ettevõtte väärikale finantsjuhi positsioonile õnnestub kindlasti leida antud valdkonna tipptegija“, lisas Mengel.

Kaamos Groupi uue finantsjuhi leidmiseks korraldab ettevõtte avaliku konkursi.

Kaamos Group on 2002. aastal asutatud kodumaise kapitaliga investeerimisfirma, mis koondab enda alla kõik Kaamose ettevõtted. Kaamos Groupi suurimad investeeringud hõlmavad kinnisvaraarendust, ehitust, puidutööstust ning energeetikat. 2020. aasta lõpu seisuga oli gruppi kuuluvate ettevõtete varade maht 206 miljonit eurot ning omakapital 117 miljonit eurot. Kaamos Group on tööandja enam kui kolmesajale inimesele.

Pärnu linn otsib Härma kaubahoovi lähedale spordihoone ehitajat

Pärnu linnavalitsus otsustas seada valikpakkumisel hoonestusõiguse Tallinna maantee ja Pärlimõisa tee ristmiku juures moodustatavale kinnisasjale, et ehitada sinna suletud spordihoone.

Milline spordihoone Tallinna maantee äärde, McDonald’sist üle Pärlimõisa tee ehitatakse, selgub pärast valikpakkumist. Valikpakkumise tingimuste järgi on eelistatud uus ja atraktiivne spordiala, mis lisab mitmekesisust Pärnu linna spordiellu või laialdaselt viljeldav spordiala suunitlusega eelkõige laste- ja noorte treenimise võimaluste oluliseks parendamiseks ja saavutusspordi edendamiseks.

Hoonestusõigusega koormatakse Tallinna mnt 72 aadressiga kinnisasi, mis moodustatakse Rehepapi 3 kinnisasja jagamisel. Kinnistu suuruseks on ligikaudu 12 415 ruutmeetrit, selle maakasutuse sihtotstarveteks on 60% ühiskondlike ehitiste ja 40% ärimaa.

Valikpakkumise võitja peab ehitama kinnisasjale suletud spordihoone ja seda teenindavad rajatised (sõiduteed, kõnniteed, parklad koos tänavavalgustusega ning liikluskorraldusvahenditega, tehnovõrgud- ja rajatised) regulaarsete treeningute läbiviimiseks hoonestaja äriplaanis kavandatud spordialal. Kinnisasjal ei või olla äri-, tootmis- ja muid ruume, mis ei ole vajalikud spordiala toetavate tegevuste korraldamiseks, kinnisasja ei või kasutada ühelgi teisel otstarbel.

Hoonestusõigus seatakse 50 aastaks. Hoonestusõiguse seadmise tasu algsuuruseks on 2064, hoonestusõiguse aastasu suuruseks 1032 eurot.

Parima pakkumise väljaselgitamiseks tutvustavad pakkumisel osalejad eelläbirääkimiste pidamise komisjonile oma äriplaani. Pärast eelläbirääkimiste lõppu esitab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise, mis sisaldab hoonestusõiguse seadmise tasu suurust ja äriplaani, kusjuures hoonestusõiguse seadmise tasu ei tohi olla madalam esialgses pakkumises pakutust.

Pakkumiste hindamiskriteeriumide kohaselt moodustab hoonestusõiguse seadmise tasu 30%, äriplaan 60% ning koos illustratsioonide ja seletuskirjaga eskiislahendus 10%. Pakkumisi hindab linnavalitsuse komisjon, mida juhib linnavara arenduse ja haldamise valdkonna abilinnapea.

Tulevane spordihoone on osa hobuserauakujuliselt Härma kaubahoovi ümbritsevast kompleksist. Tänavu said valmis Tallinna maanteed ja Rehepapi tänavat ühendav Kilgi ja Härma tänava lõik ning Härma ja Rehepapi nurgal asuv altküttega jalgpalliväljak. Sellest mööda Härma tänavat Tallinna maantee poole on kavandatud jalgpalli sisehall ja Maxima kauplus. Altküttega jalgpalliväljakust Aknakoja poole on planeeritud teinegi jalgpalliväljak, Rehepapi tänava ja Pärlimõisa tee nurgal asuvast Aknakojast mööda Pärlimõisa teed Tallinna maantee poole spordihoone, mille ehitamiseks täna valikpakkumine otsustati korraldada.

Kesklinna korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkKesklinna kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kesklinna linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Merko Ehitus: Käivitati Lahekalda korteriarendusprojekti neljas etapp

Merko EhitusASi Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti on alustanud Tallinnas Maarjamäe paekaldal asuva Lahekalda korteriarendusprojekti neljanda etapi ehitusega, mille raames valmib 2022. aasta lõpus kaks kortermaja kokku 98 korteriga.

Aadressidele Paekalda 23/1 ja 23/2 kerkivate 8-korruseliste A-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 43–91 ruutmeetrit ja ruutmeetrihinnad algavad 2650 eurost.

Lahekalda kvartal (merko.ee/lahekalda) asub Tallinnas Kadrioru ja Pirita vahel Maarjamäe looduskaunil kõrgendikul. Arendusprojekti kogumahus ehitatakse järgmise kümnekonna aasta jooksul ligi veerandsada uut korterelamut enam kui tuhande korteriga. Hoonete sisehoovides on haljastatud puhke- ja mängualad ning lisaks on piirkonda planeeritud lasteaed ja kodukauplus.

Lahekalda kvartali kolm esimest maja on valmis. Järgmised eluhooned aadressidel Paekalda 12 ja 16 valmivad 2021. aasta lõpus ning korterimaja aadressil Paekalda 14 valmib 2022. aasta kevadel.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Merko Ehitus: Launch of the fourth stage of the Lahekalda residential project (Tallinn, Estonia)

Merko EhitusAS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, has started the construction of the fourth stage of the Lahekalda residential development project in Tallinn, on the Maarjamäe limestone bank. Two residential buildings with 98 apartments in total will be completed at the end of 2022.

The two 8-storey residential buildings located at Paekalda 23/1 and Paekalda 23/2 will have the energy class rating A and the size of the apartments will range between 43–91, price per square metre starting from 2,650 euros.

The Lahekalda residential district (merko.ee/lahekalda) is located in Tallinn on the Maarjamäe limestone bank, on the naturally beautiful ridge in between Pirita and Kadriorg. The development project comprises in total of approximately twenty-five new residential buildings with more than a thousand apartments, which will be built in the next ten years. There are landscaped recreation and play areas in the courtyards of the buildings. In addition, a kindergarten and a convenience store are planned in the area.

The first three buildings of the Lahekalda residential district are completed. The next buildings at Paekalda St. 12 and 16 will be completed in the end of 2021 and the building at Paekalda St. 14 will be completed in the spring of 2022.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is an Estonian leading construction company which offers construction services in general construction, civil engineering, electrical and residential construction and develops residential real estate. To ensure the best quality and convenience for home buyers Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and service during the warranty period.

EKI: majanduse üldine olukord on hea, kuid probleemiks on sisendhindade tõus

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumEesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring näitas, et Eesti majanduse üldine olukord on jätkuvalt hea ning ettevõtete väljavaated lähikuudeks on positiivsed.

EKI juhi Marje Josingu sõnul on pandeemia levik tekitanud suuri tõrkeid kogu globaalses tarneahelas ja tõstnud toormehindu. „Nii on ka Eesti ettevõtete probleemiks olnud sel aastal mitte nõudluse nappus, vaid raskused toorme hankimisel, sisendhindade kiire tõus ja sellega seoses tekkinud raskused tellimuste täitmisega. Nii väikeseid valmistoodete varusid ja paljusid probleeme materjalide hankimisel pole ettevõtetel eelneva 25 aasta EKI äribaromeetri uuringu andmetel olnud. Ettevõtted on väljakutsetega siiski senini kenasti toime tulnud ja müügimahud ning eksport kasvavad,“ lausus ta.

EKI küsitlusel hindasid majanduse üldist olukorda heaks 73 protsenti, investeeringute väljavaateid 67 protsenti ja eratarbimist 86 protsenti ekspertidest, mis on oluline paranemine võrreldes kolme kuu taguse ajaga. Samuti näevad pea kõik eksperdid, et majanduse olukord on kuue kuu pärast kas vähemalt sama hea või parem. Eksperdid peavad kõige väiksemateks probleemideks majandusele keskpanga poliitika usaldusväärsust, poliitilist olukorda ja keskkonda välisinvestoritele.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et Eesti majandusel läheb väga hästi ja paradoksaalsel kombel tulenevad sellest ka majanduse peamised väljakutsed nagu oskustööjõu puudus, vähene innovatsioon ja tarnekindlus. „EKI uuring ütleb, et vaktsineerimata inimeste hulk ja COVIDi kolmas laine löövad lõpuks ka ettevõtjaid, sest inimesed ei saa haiguse tõttu tööl käia,“ lausus ta.

Tööstusbaromeeter näitab sektori suurt kindlustunnet võrreldes pikaajalise keskmisega. Viimasel kolmel kuul paranes ettevõtete konkurentsivõime kõikidel turgudel, tellimused suurenesid ja tööstuses on oodata mahu ja töötajate arvu edasist kasvu.

Ehituses on samuti hea seis ning kindlustunne püsib neljandat kuud järjest kõrgel. Ehitusmahud on kasvutrendil, kuid ettevõtjaid häirivad materjalide tarneraskused. Nõudlus ehitusturul suureneb ja tööde maht oli viimasel kolmel kuul kasvutrendil nii hoonete kui rajatiste ehituses. Seejuures on mõjuvaimaks tööd takistavaks teguriks kerkinud taas tööjõupuudus, mis häirib oluliselt 37 protsendi ettevõtete tegevust.

Kaupade tarned on probleemiks ka jaekaubanduses, kuid seoses COVIDi piirangute vähenemisega püsib sektor tervikuna heas seisus. Viimastel kuudel paranesid teenuste sektori müügitulemused – müük kasvas enamikus teenusharudes ning kasvutrendi koges kokku 40 protsenti ettevõtetest.

Probleemid püsivad vaid turismisektoris, kusjuures Eesti tõusmine koroonaviiruse nakatumisnäitajate osas Euroopa Liidus teisele kohale mõjub välisturismi taastumisele väga halvasti.

Uuring tarbijate seas näitas, et kindlustunne selle aasta kolmandas kvartalis tõusis ja jõudis septembriks pandeemiaeelsele positiivsele tasemele. Oluliselt paranesid kõik tarbijate kindlustunde komponendid, sealhulgas pere üldine majanduslik olukord, hinnang riigi majanduse väljavaadetele ja püsikaupade ostu prognoos.

Kas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite äris?

Tõnu ToomparkKas sind huvitab, mis toimub Tallinna uute korterite sektoris? Kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad? Kui paljude korteritega müügitehinguni jõutakse? Kas on projekte, mille müük ei edene? Kas on projekte, mis müüvad eriti kiiresti? Millised?

Saan sind aidata, kui pead seda infot vajalikuks

Jälgin igakuiselt uute korterite turgu. Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames.

See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest. Monitooringu andmete baasilt saab suurepärase üldise vaate turul toimuvast, samuti väga detailse info ühe või teise piirkonna / projekti / arendaja / hoone kohta.

Näen numbrite taha

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Räägime

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Colonna: Tallinna südalinnas avab peatselt uksed uus kauba- ja teenindustänav

Tallinna südalinnas, aadressil Hobujaama 4 – jalakäijate poolt kõige läbikäidavama ristmiku ääres – avab peatselt uksed uus kauba- ja teenindustänav. Ärikinnisvarafirmale Colonna kuuluvas büroohoones käivad parasjagu ümberehitustööd, planeerimisel on aluseks võetud klientide suurenenud nõudlus väiksemate kesklinna äripindade järele.

Endise Nordea panga peahoonena tuntud ärimaja esimese korruse ligi 650-ruutmeetrisele avatud pinnale on planeeritud kaheksa väiksemat kaubanduspinda. Üürnikena nähakse uutel pindadel näiteks ilusalonge ja muid teenusepakkujaid, kelle jaoks on oluline ka veeühenduse olemasolu, samuti tuntud brändide kauplusi, moeateljeesid ja muud sarnast.

Colonna maakleri Martin Sillandi sõnul seisavad paljud ärikinnisvara omanikud täna silmitsi olukorraga, kus varasemalt väga populaarsed olnud suured avatud äripinnad ei tundu enam üürnikele ahvatlevad, sest ei vasta koroonaajal muutunud vajadustele. ”Turu kõige minevam kaup täna on 50-100-ruutmeetrised pinnad. Palju otsitaksegi just väiksemaid teeninduspindasid, kus on olemas ka näiteks sanitaarruumid või kööginurk. Seega kinnisvaraomanik, kes soovib enda äripindadele rakendust leida, peab kindlasti nende trendidega kaasas käima ja üürniku soovide suhtes paindlik olema. Hobujaama 4 äripindade puhul on näiteks praegu just ideaalne võimalus tulevastel üürnikel planeeringus, sealhulgas elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühenduste osas kaasa rääkida.“

Hobujaama 4 rajatavad uued üüripinnad avanevad hoone kõrgusesse ulatuvasse aatriumi, mida Colonna esindaja sõnul saab tulevikus väga edukalt ära kasutada näiteks moedemonstratsioonide korraldamiseks või head valgust vajavate väljapanekute esitlemiseks ja jäädvustamiseks. Seetõttu nähakse uute üürnikena eelkõige just ilu-, moe- ja elustiili teenuste ning kaupade pakkujaid. „Hoone asukoht on nimetatud teenuste pakkumiseks väga sobiv, sest jääb sadama ja südalinna vahelise jalakäijate transiitkoridori äärde. Hobujaama tänava ja Narva mnt jalakäijate ülekäigurada on üks enim kasutatavaid linnas. Orienteeruvalt 20-eurose ruutmeetri hinnaga on see tõenäoliselt üks parimaid võimalusi teenindus- ja kaubandusettevõtetele, mida kesklinnas hetkel leida võib,“ lisab Sillandi.

Colonna alustas tegevust 2006. aastal ning on täna üks suurimaid ärikinnisvarasse investeerijaid Eestis ja Baltimaades. Colonna vahendab peamiselt rahvusvaheliste professionaalsete investorite kapitalipaigutusi Baltimaade kinnisvaraprojektidesse ning korraldab ostetud objektide majandustegevust. Colonna grupi vahendusel on investeeritud Balti kinnisvaraturule üle 400 miljoni euro. Ettevõtte portfelli kuulub 97 ärihoonet, milles on kokku 285 000 ruutmeetrit üüritavat pinda ja üle 800 üürniku Eestis ja Lätis.

Bisly: Nutikas kodu – murrame müüte!

Bisly

Müüt: Kinnisvaraarendajale tekitab nutikodu ainult peavalu

Reaalsus: Lõpp-kasutajal tekib erinevaid küsimusi ning on oluline, et need saaksid lahenduse kiiresti ja kasutaja jaoks mugavalt. Kui hooneautomaatika teenusepakkuja ei ole loonud kliendituge või klienditoe teenus töötab tõrgetega, tekitab see arendaja jaoks sageli suurt peavalu.

Targa hoone lahenduse pakkujat valides pööra kindlasti tähelepanu, kas teenuses sisaldub ka lõpp-kasutaja klienditoe teenus. Kui süsteem on kaugelt ligipääsetav ja hallatav saab enamiku küsimusi lahendada tasuta eemalt ja koheselt üle interneti 24/7 ning enamasti puudub vajadus kohale kutsuda tehnik.

Müüt: Nutikodu süsteem vananeb ja on ebaturvaline

Reaalsus: Kõik süsteemid, mida pidevalt uuendatakse ja täiendatakse turvauuendustega ning turvaaugud parandatakse, on lõpp-kasutajale turvalised. Kahjuks leidub aga turul hulganisti pakkujaid, kes oma seadmetele ja süsteemidele ei paku ei tugiteenuseid ega tarkvarauuendusi või tehakse neid pika intervalli tagant.

Uuendused, mille peab tegema tehnik korteris kohapeal olles, on aga ajakulukad. Vananenud süsteemid, mida ei ole uuendatud, on ebaturvalised. Bisly nutikodu tarkvara ja süsteeme uuendatakse pidevalt ja varustatakse uue turvainfoga. Veelgi enam, süsteemi- ja tarkvarauuendused toimuvad automaatselt ja lõpp-kasutajale nähtamatult.

Müüt: Nutikodu on kallis preemiumtoode

Reaalsus: Varem vajas nutikodu süsteemide paigaldus kallist riistvara, spetsiifilisi programmeerimisoskusi ning tehnikul kulus iga korteri eraldi seadistamiseks rohkelt töötunde. Paigaldus oli ajakulukas ja spetsialistide töötunnid kallid. Tänu tehnoloogia ja interneti arengule ning lihtsale scan-to-connect paigaldusviisile saab Bisly nutikodu paigaldamisega hakkama ka hooneautomaatika eriväljaõppeta elektrik ning paigaldusprotsess on muutunud pea neli-viis korda kiiremaks.

Sealt tulenev paigalduskulude vähenemine on alandanud lahenduse hinda ning Bisly uudne lähenemine on muutnud targa hoone funktsioonid kättesaadavaks kõigile. Nutikodu lahenduse kulu võib olla isegi nii madal kui 500 eurot korteri kohta.

Müüt: Nutikodu juhtekraaniks sobib tavaline tahvelarvuti

Reaalsus: Sageli kasutatakse nutikodu juhtekraanina kodu või kontori seinal tavalist tahvelarvutit. Kahjuks võib aga tavalise tahvelarvutiga tekkida mitmeid murekohti ja nutikodu juhtekraaniks see ei sobi. Tahvelarvuti aku ei ole mõeldud olema pidevalt vooluvõrgus, mistõttu akud kuumenevad üle ja paisuvad ning kuumus vähendab elektrooniga eluiga.

Kuna tavalises tahvelarvutis ei ole võrgupesa, siis kasutatakse nendes ühenduseks kas ebaturvalist Wi-fi ühendust või siis kaheldava usaldusega kolmanda osapoole võrguadaptereid. Samuti lõpetavad nii Apple kui Android tarkvarauuenduste pakkumise kolme-nelja aasta vanustele tahvelarvutitele ja muudavad need aeglasemaks, mistõttu tekivad probleemid nutika videofono pildi edastamisel.

Spetsiaalselt nutikodu jaoks välja töötatud Bisly ekraanid ei kuumene üle ka kuumade ilmadega, sest neisse on paigaldatud suuremad jahutusradiaatorid. Nutikodu juhtekraan on ühendatud kaabeldusega ning selle sama kat kaabli abil liigub ekraani nii vool kui andmed. Korraliku nutikodu juhtekraani eluiga on üle kümne aasta samas kui tahvelarvuti vajab uuega asendamist juba kolme-nelja aasta möödudes.

Bisly hooneautomaatikaga on energia säästmine lihtne ja kõigile kättesaadav. Telli kohe Bisly personaalne DEMO!

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

01.11.2021 Kinnisvaraturundus