Raid & Ko: Kinnisvaraturul löövad laineid väiksed ja odavad korterid

Palju on räägitud Tallinna korterituru rekordilisest tehingute arvust ja kiirest hinnatõusust. Detailidesse süüvides näeme, et tehingute arvu kasvu ja hindade jõudsat kerkimist veavad peamiselt väikesed ja odavad korterid.

Tallinna linnas tehti 2013. aasta II kvartalis 1224 korteritehingut. Neist tehingutest 31% olid tehingud 1-toaliste korteritega (korteri pind kuni 41 m²), 29% tehingutest tehti 2-toaliste korteritega (41-55 m²), 22% 3-toaliste korteritega (55-70 m²). Suuremate korteritega tehti tehinguid 323 ehk tehingute koguarvust 18%.

Kõige enam kasvas väikeste korterite tehingute arv

Korterite turg on olnud viimase kahe aasta jooksul tormiline. Tehingute arvu kasvu oleme pidanud kirjutama kahekohalise arvuga. Tehingute arvu tõusuga on kaasa liikunud korterite hinnad.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas Tallinna korteritehingute arv 14%. Korteri suuruse alusel kasvas kõige enam väikeste ehk kuni 30 m² korterite tehingute arv. Neid tehinguid tuli aastaga juurde koguni 37%.

Siit võime järeldada, et madal intressimäär ja kasvav eluasemelaenude väljastamine on andnud kinnisvaraturule sisenemise võimaluse hinnatundlikele klientidele, kes otsivad väikest ja kogumaksumuse poolest odavat elamispinda.

Kõige enam kasvasid ühe- ja kahetoaliste korterite ruutmeetrihinnad

Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind kasvas 2013. aasta II kvartalis 1224 eurole. Aastane korterite hinnatõus oli 11%.

Kõige enam kasvas suurte (30-41 m²) ühetoaliste korterite keskmine hind, mis aastaga kerkis 18% ja jõudis tasemele 1175 €/m². Sellele ei jäänud palju alla kahetoaliste korterite keskmine hinnatõus. Tallinna kahetoaliste korterite keskmine hind kasvas aastaga 16% ehk tasemele 1234 €/m².

Siingi näitab väiksemate korterite kiirem ja suuremate korterite aeglasem hinnatõus seda, et äkilisem on nõudluse kasv olnud absoluuthinna poolest odavamate korterite sektoris.

Suurte korterite turg areneb rahulikumalt

Kiirest hinnatõusust ja tehingute arvu kasvust on eelkõige osa saanud Tallinna väiksemate ja odavamate korterite sektor. Seda kinnitab tõsiasi, et uute või suuremate ja kallimate korterite turul me analoogset müügibuumi ei näe.

Äkilised tehingute arvu kasvud ja hinnatõusud ei näita korterituru jätkusuutlikkust. Hetke soodsate tingimuste ehk eelkõige madala intressimäära toel kinnisvaraturule tulijate arv võib väga hõlpsalt kaduda.

Seetõttu ei tasu oodata, et tänane tehingute arvu kasv ja hinnatõus saavad liiga kaua samas tempos jätkuda. Hetkel ei paista, et korteriturg peaks pöörduma languse suunas, kuid mõningaid tagasilööke ülikiirete kasvude aeglustumise osas võib lähitulevikult oodata küll.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Korterite müügipakkumisi jäi aastaga 11% vähemaks

Portaali KV.EE andmetel pakuti juuni kuus Eestis müügiks 15 648 korterit, mis on aastatagusest 11% vähem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas tasemele 1057 €/m², mis teeb aastaseks kasvuks 5%.

Müügipakkumiste keskmise hinna tõus jääb oluliselt alla ostu-müügitehingute reaalsele hinnakasvule, mis oli 2013. aasta II kvartali baasil 12%.

Tallinna kui suurima korterituru piirkonna müügipakkumiste arv kahanes portaali KV.EE andmetel aastaga 20%. Juunis pakuti Tallinnas müügiks 6509 korterit. Tegemist on ka kõige suurema protsentuaalse müügipakkumiste arvu vähenemisega.

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind kasvas aastaga tasemelt 1322 €/m² tasemele 1514 €/m², mis teeb hinnatõusuks 15%. Korteripakkumiste keskmise hinna tõus ületab tehingute aastast hinnatõusu, milleks on maa-ameti andmeil 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 06/2012 06/2013 Muutus, % 06/2012 06/2013 Muutus, %
Eesti 17 519 15 648 -11% 1 004,3 1 056,7 5%
Haapsalu 282 240 -15% 722,0 632,0 -12%
Jõgeva 125 116 -7% 229,0 202,0 -12%
Kuressaare 138 226 64% 810,0 869,0 7%
Kärdla 19 20 5% 504,0 474,0 -6%
Narva 225 286 27% 472,0 577,0 22%
Paide 81 100 23% 335,0 318,0 -5%
Põlva 73 83 14% 412,0 412,0 0%
Pärnu 1 435 1 363 -5% 1 016,0 1 090,0 7%
Rakvere 211 205 -3% 570,0 580,0 2%
Rapla vald 65 74 14% 480,0 519,0 8%
Tallinn 8 182 6 509 -20% 1 321,5 1 514,1 15%
Tartu 1 827 1 495 -18% 1 054,3 1 197,5 14%
Valga 175 270 54% 244,0 210,0 -14%
Viljandi 327 295 -10% 607,0 604,0 -0%
Võru 189 163 -14% 454,0 422,0 -7%

Korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

KredExi energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse vahendid on otsakorral

KredExi poolt juuni alguses avatud energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse taotlusvooru vahendid on otsakorral.

Hetkel on vabu vahendeid toetusteks orienteeruvalt 36 319 eurot ning arvestades senist toetuse taotluste esitamist lõppevad need hiljemalt augusti lõpuks. Rahuldatakse kuni rahaliste vahendite lõppemiseni esitatud taotlused.

Toetuse saamiseks on esitatud kokku 240 taotlust kogumahus 192 681 eurot. Energiaauditi toetuse saamiseks on esitatud 109 taotlust kogumahus 35 361 eurot ning ehitusprojekti toetuse saamiseks 131 taotlust kogumahus 157 320 eurot.

Energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse finantseerimise maksimaalne määr on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu minimaalne määr on vähemalt 50%. Toetuse maksimummäärad ühe korterelamu kohta kalendriaastas on energiaauditi toetuse taotluse kohta 700 eurot ning ehitusprojekti toetuse taotluse kohta 5000 eurot.

Toetuste rahastamiseks on eraldatud kokku 229 000 eurot.

Energiaauditi ja ehitusprojekti toetuse eesmärk on aidata kaasa korterelamute rekonstrueerimisele. Toetusega vähendatakse rekonstrueerimise ettevalmistamisega seotud kulusid. Toetus sobib korteri- ja hooneühistutele või korteriomanike ühisustele, kes on tellinud energiaauditi või energiaauditi soovituste alusel teostatavateks töödeks vajaliku(d) ehitusprojekti(d). Energiaaudit ja ehitusprojekt on eelduseks renoveerimislaenu ja rekonstrueerimistoetuse taotlemisel.

Kinnisvarakool on alustanud sügisestele koolitustele registreerimist

Tagasi kooliKinnisvarakool alustas sügisestele koolitustele registreerimist. Selgi sügisel on võimalik osa saada vanadest headest koolitustest nagu näiteks “Kinnisvara ABC” või “Üürikoolitus“.

Lisaks oleme väljatöötanud mitmed uued koolitused. Nii näiteks on sel sügisel võimalik osaleda koolitusel “Kultuuripärand ja kinnisvaraäri“.

See koolitus on suunatud maakleritele, arendajatele, notaritele ja kõikidele teistele, kes puutuvad kokku kaitse all olevate kinnisvaraobjektidega. Koolitust “kultuuripärand ja kinnisvaraäri” viib läbi Sigrid Keskküla.

TULE KOOLITUSELE,SEST
TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus

Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus. Käesoleva aasta kuude lõikes üle 20% ulatunud uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus juunis 2,5%ni. Majapidamiste tugevam kindlustunne, sissetulekute kasv, väga madalad laenuintressimäärad ja eluasemeturu väljavaate paranemine toetavad siiski jätkuvalt kinnisvaraturu aktiivsust ning ka eluasemelaenude portfell jätkab eeldatavasti suurenemist.

Ettevõtted võtsid juunis mullusest 3% vähem laene ja liisinguid. Ehkki laenukäive on vähenenud, on laenamine muutunud märksa laiapõhjalisemaks kui eelmisel aastal ning uusi laenulepinguid on sõlmitud rohkem. Juunis rahastati aastatagusega võrreldes keskmisest suuremas mahus põllumajandus- ja transpordisektori laenuprojekte – vastavad aastakasvud küündisid ligi 40%ni.

Pankade laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jäi eelmise kuu tasemele (1,5%). Laenude ja liisingute kogumaht suurenes juunis 22 miljoni euro võrra 14,7 miljardi euroni. Portfelli kasvu on viimastel kuudel mõnevõrra vähendanud ühe välispanga filiaali sulgemine mais.

Eluasemelaenude keskmine intressimäär juunis ei muutunud, püsides 2,5% tasemel. Ettevõtetele antud laenude keskmine intressimäär on märksa muutlikum ja sõltub kuu jooksul rahastatud projektide olemusest ja riskisusest. Juunis oli ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%.

Majapidamiste hoiuste kasvutempo vähenemine jätkus. Peamiselt hooajaliste tegurite tõttu suurenesid majapidamiste hoiused juunis 68 miljoni euro võrra, mis oli väiksem kasv kui eelmisel aastal samal ajal. Majapidamiste hoiuste mahu aastakasv aeglustus kuuga poole protsendipunkti võrra 6%ni. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus kuu lõpus 8,7 miljardi euroni.

Laenukvaliteedi paranemine jätkus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes juunis 2,9%lt 2,8%ni. Laenuklientide maksevõime paranemine võimaldas pankadel vähendada laenukahjumite katteks loodud reserve, mis toetas ka pangandussektori kasumi kasvu.

Madalad baasintressimäärad piiravad pankade tulude kasvu. Teises kvartalis teenisid pangad laenudelt aastatagusega võrreldes ligi veerandi võrra vähem intressitulu. Madalate intressimäärade mõju puhta intressitulu kahanemisele oli siiski tunduvalt väiksem, kuna langenud on ka panga poolt kaasatava ressursi hind. Pangandussektori teise kvartali puhaskasum ulatus 155 miljoni euroni. Sellest ligi 48% moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid. Ilma selle finantstuluta oleks pangandussektori puhaskasum kahanenud aastavõrdluses ligi 11%.

Nüüd veel lihtsam tellida raamatut “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasEesti Posti pakiautomaatide võrk on laienenud ja nüüd on veel lihtsam tellida raamatut “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Lisaks kodusele postiaadressile on nüüd võimalik käsiraamatut tellida täiendavalt üheksasse Eesti Posti postiautomaati:

  • Tallinna Magistrali keskuse pakiautomat Sõpruse pst 201/2013, Tallinn
  • Tallinna Põhja pst Rimi pakiautomaat Põhja pst 17, Tallinn
  • Tallinna Stockmanni kaubamaja pakiautomaat Liivalaia 53, Tallinn
  • Tallinna Ümera Maxima pakiautomaat Ümera 3, Tallinn
  • Tartu Kaubahalli pakiautomaat Küüni 7, Tartu
  • Tartu Veeriku Selveri pakiautomaat Vitamiini 1, Tartu
  • Keila Rõõmu Kaubamaja pakiautomaat Haapsalu mnt 57a, Keila
  • Pärnu Port Artur 2 pakiautomaat Hommiku 2, Pärnu
  • Viljandi Männimäe Selveri pakiautomaat Riia mnt 35, Viljandi

Kokku on võimalik käsiraamatut tellida 58 pakiautomaati üle kogu Eesti.

Käsiraamat “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” annab praktilist nõu eluruumide üürileandjatele, kinnisvaramaakleritele ja üürnikele, kuidas luua efektiivne eluruumi üürisuhe.

TELLI KÄSIRAAMAT SIIT JA AJA ÜÜRIASJU NII NAGU PEAB!

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Kinnisvaraturul on ratsionaalsete otsuste aeg

Majanduses on vähe rusikareegleid, kuid pea iga kord kui majandus langeb, tõuseb kulla hind ning majaduse kosudes kaotab kuld oma väärtuses. Tänaseks on kulla hind languses ja turgude ebakindlus taandumas, peagi jõuvad järele ka kinnisvarahinnad.

Et kinnisvaraturg reageerib teiste turgude käitumisele teatud viivitusega, on just praegu parim aeg kinnisvarasse investeerida. (Vaata kulla hinda:

Samal ajal on Tartu üüriturg ülekuumenemas ja seda juba pikemat aega. Tartu Tallinnast kõrgem üüritootlus näitab selgelt, et Tartus on korterit kallim üürida kui kõrgema elatustasemega Tallinnas. Seda illustreerib kõige paremini allolev üüritootluse graafik, mis näitab kui palju kapitali toodab kinnisvara võrreldes selle väärtusega.

Kinnisvara omanikule ja investorile on see loomulikult suurepärane, kuid elu alustavale ja üüripinnal elavale inimesele tähendab see seda, et kulud elamispinnale on väga kõrged.

Sellisel olukorral on mitmeid põhjuseid, kuid peamisteks põhjusteks on siiski piiratud turg ja hooajaline hinnasurve. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus on pigem mõistlikum korter panga finantseeringuga osta ja maksta igakuiseid laenumakseid, kui korterit üürida.

Pole mingi saladus, et pangad julgevad taas inimestele laenu anda ja sellest on tehtud omaette äri. Nimelt ostab inimene panga abiga korteri, kolib ise sisse ja võtab endale kaasüürniku.

Kaasüürniku üür kujuneb tänu hinnasurvele niivõrd kõrgeks, et kaasüürnik maksab kinni nii omaniku pangalaenu kui ka kommunaalarved. Siit kerkib küsimus, kas olla pigem omaniku või üüriniku rollis?

Kui soov saada koduomanikuks on kindel, tekib järgmine küsimus- missugune kodu osta?

Sellel, et majade müügipakkumiste arv kinnisvaraturul on kasvanud, on väga lihtne põhjus- elamiskulud on jõudsalt kasvanud ja ebaefektiivse küttelahendusega elamispindade ülalpidamine käib suuremale osale inimestest üle jõu. Korteriturul laiutavad aga nõukogude ajal rajatud magalarajoonid, mis on küll koduks paljudele inimestele, kuid mille elukeskkond jätab reeglina soovida. Vanade majade puhul ei saa jätta rääkimata kõrgetest kommunaalkuludest või laenudest, mis kortermajade fassaadide renoveerimiseks on võetud.

Tänane Tartu linnakeskkond on paljuski välja arenenud ning linna piires on raske luua keskonda, mis oleks ruumikas, mugav ning mida oleks soodsate ülalpidamiskuludega. Tänasel turul on parim lahendus elamurajoonid, milles kombineeritakse linna mugavused, maakonna turvalisus ja mõnus elukeskond. Selliseid elurajoone on loodud mitmele poole Tartu lähedusse, mõned näited on Ülenurme ja Vahi, kuid need elamurajoonid koosnevad reeglina ühepereelamutest, mis praeguses majandussituatsioonis pole kõige mõistlikumad investeeringud.

Kui uue kodu soetamisel on tähtsateks faktoriteks madalad kommunaalkulud, ohutu keskkond, väljakujunenud taristu ja ehituskvaliteet siis tuleks mõelda just uutele korterelamurajoonidele Tartu piiri lähedal.

Pärna allee on suurepärane näide sellest, mida suudavad arhitektid ja insenerid, kui neile anda piisavalt ruumi. Kuigi majanduslangus takistas selle elamurajooni lõpetamist, siis nüüd on projekt taas avatud ning ostja saab uutes korterites kindlam olla kui kunagi varem. Seda just seetõttu, et Pärna alleel varem valminud korterid hoiavad oma väärtust järelturul, istikutest on sirgunud puud ja keskkond on tõestanud oma turvalisust ja lastesõbralikkust. Kui sellele valemile lisada veel linnapiiri sees tehtavatest arendustest pea poole soodsam ruutmeetrihind ja ostuhetkest kahe aasta pärast tehtav garantiiremont, siis tulemuseks on kodu, mille saranast üüriturult ei leia.

Uus koduostjate põlvkond on kahtlemata õppinud vigadest, mis tehti buumi ajal ning on teadlikum kui kunagi varem. Loomulikult ei kao vajadus üürituru järgi kuskile, kuid ebakindlus tuleviku osas, mis paljusid üüriturul hoidis peaks tänaseks olema asendunud kalkuleerimise ja ratsionaalse mõtlemisega.

Kokkuvõtvalt on ratsionaalsed argumendid järgmised:

  • majandus on tõusmas ja koos sellega ka kinnisvarahinnad
  • uute korterite ruutmeetrihinnad linnapiiri sees ja vaid veidi linnast väljas erinevad märkimisväärselt
  • korteri ülalpidamiskulud pole majadega võrreldes niivõrd kõikuvad, küttesüsteemid on  efektiivsemad
  • uute korterelamurajoonide elukeskkond on vanadest võrreldamatult parem
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Via 3L müüs oma suure külmlao Capital Millile

Logistikafirma Via 3L müüs 2500-ruutmeetrise külm- ja jahelao Jüri Tehnopargis investeerimisfirmale Capital Mill.

Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Mario Talvisti sõnul osapooled lepingu täpset maksumust ei avalda, kuid see jäi kahe miljoni euro kanti.

Tehingu järgi sõlmis Via 3L Capital Milliga hoone edasiseks kasutamiseks pikaajalise üürilepingu ning plaanib ladu veel 1300 ruutmeetri võrra suurendada.

Mario Talvisti sõnul on kinnisvarafondid ja investeerimisfirmad väga aktiivsed. “Praegu on hea aeg tehinguteks, sest õige hinnaga on ostjaid küll. Kui firma põhitegevusala pole kinnisvaraarendus, siis pole väga mõtet raha betoonis või kontol hoida, vaid edasi investeerida, “ütles Talvist.

“Ajal, kui alternatiivsed investeerimistooted on vähelikviidsed, riskantsed või väikese tootlusega, on pikaajalise garanteeritud rahavooga kinnisvara kindel paigutus,” lisas Talvist.

2008. aastal ehitatud 2530 ruutmeetrine Via 3L külm- ja jaheladu asub Rae Tehnopargis 1,4 hektarilisel kinnistul.

Statistika: Ettevõttete investeeringud maasse on 2007. aasta tasemel

Ettevõtete põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 509 miljonit eurot. Neist kinnisvarainvesteeringud ehk investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse, hoonete ja rajatiste soetamisse ja maa soetamisse oli 220 miljonit eurot.

Kui kogu põhivarainvesteeringute maht jäi aastatagusega samale tasemele, siis kinnisvarainvesteeringute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 46%.

Kinnisvarainvesteeringutest üle poole ehk 123 miljonit eurot moodustasid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse.

Maa soetamise investeeringute maht oli 2013 I kvartalis 62 miljonit eurot, mis on enam kui kaks korda aastatagusest rohkem. Sedavõrd palju paigutasid ettevõtted maasse kapitali viimati 2007. aastal.

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Teises kvartalis kinnisvaramulli indeksi väärtuse kasv kiirenes

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on tänaseks jõudnud 60,1 punkti tasemele, tehes viimase kuuga 1,2-protsendilise tõusu. Aastaga on indeksi väärtus kasvanud 9,5%.

Viimase kolme kuuga ehk teises kvartalis kasvas indeksi väärtus aasta baasil 7,6% (esimeses kvartalis oli see 3,6%). Kõikidest indeksi komponentidest vedasid kasvu peamiselt korteriomandite tehinguhinnad (kasv keskmiselt 12%), kuigi tugevamat tõusu on olnud näha ka hoonestamata elamumaa tehinguhindades. Pakkumishindadest tõstsid indeksi väärtust kallinenud äripindade ja korterite pakkumishinnad, samas kui maade pakkumishinnad olid endiselt languses.

Tehingute koguarvu kasv juunis veidi aeglustus ning oli aastases võrdluses 5%, neist ostu-müügitehingute arvu kasv 9%. Samal ajal kasvas tehingute koguväärtus enam kui kolmandiku võrra. Kogu teise kvartali peale oli ostu-müügitehingute arvu kasv aasta baasil 13% –  võrdväärselt esimese kvartaliga, mil kasv oli 14%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 20,5% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Kinnisvaramulli indeks 2013-06

Ehitushinnaindeks jätkas II kvartalis tõusu

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,8% ja võrreldes 2012. aasta II kvartaliga 5,2%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjali kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 85% ja üle kümnendiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,6%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,6% ja tööjõule 1,2%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2012. aasta II kvartaliga 5,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2013
I kvartal 2013 –
II kvartal 2013, %
II kvartal 2012 –
II kvartal 2013, %
KOKKU 0,8 5,2
tööjõud 1,2 15,0
ehitusmasinad 1,6 5,2
ehitusmaterjal 0,6 0,8
Eramuindeks 0,9 5,7
Korruselamuindeks 0,8 4,7
Tööstushooneindeks 0,9 5,2
Ametihooneindeks 0,8 5,3

 

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2013
I kvartal 2013 –
II kvartal 2013, %
II kvartal 2012 –
II kvartal 2013, %
KOKKU 0,9 5,4
tööjõud 1,2 15,2
ehitusmasinad 0,7 2,4
ehitusmaterjal 0,7 0,5

Korterivahetus võib võtta aasta ja vahel kauemgi

Kui nõukogude ajal oli elamispinna vahetamine üsnagi populaarne, kipub see praegu venima, sest pakkuja tahab vastu saada ideaalilähedast kodu, mida ta aga võibki ootama jääda, sest pakkumisele ei reageerita.

Elamispindade vahetus võib ära jääda, kuna kompensatsioonis ei suudeta kokku leppida. Foto: Ants Liigus

.

“Igaühel on oma unistused, keegi ei taha teise unistuste korterit,” lausus LVM Kinnisvara ASi juhatuse liige Ingmar Saksing. “Inimeste ootused erinevad. On juhtunud, et ideaali otsitakse üle aasta,” lisas ta.

“Vahetustehingud on küll nõutud, kuid teostuvad harva, kuna raske on leida kortereid, millega mõlemad pooled rahule jääksid,” nentis Domus Kinnisvara maakler ja hindaja Piret Rondo.

Vahetamine ei õnnestu

Tänavu maist on üritanud oma Pärnu kesklinna korterit hinna poolest samaväärse vastu vahetada õpetaja Teele Vihmann, kuid see pole tal siiani õnnestunud. Vahetada mõtles ta, kuna korteri müüminegi ei õnnestunud.

Viis aastat tagasi proovis spetsialist Liina Laukuski oma kesklinnakorterit Tartus asuva vastu vahetada, kuid pidi pettuma. “Ega siin pikka juttu ole – mingisugust huvi või tagasisidet polnud, keegi ei helistanud,” nentis Laukus. Kummalgi naistest pole tuttavaid, kes oleksid varem proovinud korterit vahetada.

Saksing nentis, et olukordi, kus kaks inimest otsustavad omavahel kortereid vahetada maaklerfirma kaudu, tuleb ette harva. Oma kahekümne tööaasta jooksul on ta teinud kümmekond sellist tehingut.

Rondo sõnutsi tehti Domus Kinnisvaras viimane korterivahetuse tehing kolm aastat tagasi. Ta lisas, et need jäävad sageli ära, kuna ei jõuta kompensatsiooni osas kokkuleppele.

Saksing nentis, et firmal on turul küll mitmeid pakkumisi, kuid suuremates kinnisvaraportaalides, näiteks City24.ee, polegi enam eraldi lahtrit, kust vahetamiseks mõeldud kortereid otsida. Rondogi kinnitas, et portaal loobus sellest pärast uuendusi, kuna vahetuste vastu ei olnud küllalt huvi.

Maaklerfirma teeb korteri korda

Vahetamise protsessi kiirendamiseks soovitab Saksing pöörduda maaklerfirma poole. Nõudluse tõttu pakub LVM Kinnisvara vana korteri uue vastu vahetamise teenust. “Praktika näitab, et see idee töötab,” lausus Saksing, kelle sõnade kohaselt alustas maaklerfirma uutmoodi vahetamise teenusega tänavu aprillis.

Maaklerfirma kaudu eluaseme vahetamine jätab kliendi jaoks ära etapi, kus ta peaks korterile ise tahtjat otsima. Firma pakub kliendile võimalust teha vahetustehing ostu-müügilepingu kaudu.

Oma elamispinna müüb inimene firmale alles siis, kui ta on leidnud pakkumiste seast enda jaoks sobiva uue korteri. Müüdud eluaseme eest maksab firma ja seejärel ostab korteri müünud inimene maaklerfirmalt uue apartemendi ning maksab maakleritasu. Nii kindlustab firma endale kliendid ja tulu.

Ostetud korterid müüb LVM Kinnisvara maha, kuid enne seda teeb firma eluaseme korda: vahetab välja mööbli, tellib koristusteenuse, vajadusel teeb remonti.

Saksing tõi paralleele korterivahetuse ja automaailma vahel: “Sõidate autoga, mille paak on pooltäis ja hooldus tegemata. Tulete maalt vanaema juurest, auto on tolmune, aga tahaksite seda müüa.

Tõenäoliselt on autole ostja olemas, aga ta tuleb oma ideaali, punast nunnut ostma ja pettub autos, sest see ei ole nii särav. Selleks et auto saaks müüdud, tuleb teha hooldus, ta puhtaks pesta, läikima lüüa ja salongi tõsta. Kaupluseski on palju häid tooteid, aga märkate ikka neid, millel on tooteesitlus.” Maakleri ülesanne on pakkumine võimalikult nähtavaks teha.

Emotsionaalne ja tegelik väärtus

Vahetamise puhul peaksid inimesed suutma korteris kogetust lahti öelda. “See ei ole enam teie kodu, vaid ostjate jaoks korter, kuhu peab mahtuma nende soovunelm: siia panen sohva, siia kardinad. Tuleb olla üle emotsionaalsest väärtusest, nagu esimese lapse ajal pandud tapeet,” toonitas Saksing.

Ta möönis, et vahetus ei sobi kõigile klientidele, kuna mõne inimese ootused kodu suhtes on kõrgemad, kui on eluaseme tegelik väärtus.

“Kui inimene ikka tahab samas piirkonnas kahetoalist kolmese vastu vahetada, jäävad meie käed lühikeseks. Me ei ole võlurid,” lausus mees ja lisas, et sel juhul tuleb soovijal juurde maksta. Leidub aga vastupidiseidki näiteid, kui hindamise järel kodu hoopis kallimaks tunnistatakse.

Maakleri roll

Kui inimene peab oma elamispinna rahalist väärtust liiga kõrgeks, on maakleri ülesanne talle seletada, miks vahetamist ootavale korterile pakutud hind ei sobi. Saksingu sõnutsi ei tohiks maakler kliendile öelda ainult seda, et tema pakutud hind ei ole mõistlik, vaid tal tuleks seletada, milliseid tehinguid ja mis hinnaga samas piirkonnas näiteks eelmisel kuul tehti.

Sageli vaadatakse maaklerile nõutult otsa ja öeldakse, et naabrimees müüs ju sellesama hinnaga. Tegelikult sõltub hind sellestki, mis ajal naabrimees oma elamispinna müüs. “Samamoodi nagu muutub bensiinihind, ei püsi korteri hind aastate jooksul samal tasemel,” lausus Saksing.

Mees rõhutas, et kortereid on lihtsam vahetada, kuna nende hinnatase on selgemini paigas kui näiteks majadel. “Kortereidki on paremas või halvemas korras, aga neid on võimalik hinnata 500-1000 euro täpsusega. Kuid kaht ühesugust maja ei ole olemas,” rääkis Saksing. Nende hindade vahel on suured käärid. Ometi on kõige suurem nõudlus korterist majja kolimise järele.

Hinda korterit ise

Inimesel endalgi on võimalik tasuta järele vaadata, mis hinnaga on tema piirkonnas varem kortereid müüdud ja selle kaudu oma korteri väärtust realistlikumalt hinnata.

“Saab võtta piirkonna korterite keskmise ruutmeetrihinna ja mediaani ning selle järgi tuletada oma korteri maksumuse,” ütles Saksing.

Vahetamise juures on positiivne, et klient ei jää peavarjuta. Keeruliseks võivad tehingu muuta aga erinevad tingimused, näiteks tubade ja korruste arv või korrashoiu tase.

Peamiselt vajavad inimesed uut eluaset, kui nad kolivad teise linna, abielluvad või lahutavad, pühivad Eestimaa tolmu pikemaks ajaks jalgadelt või perre sünnib laps.

Pärnu kinnisvaraturul on jätkuvalt populaarne ranna piirkond ja kesklinn ning see ei ole vaid välismaalaste pärusmaa.

Triin Ärm, Pärnu Postimehe suvereporter

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. II kvartalis

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2013. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 304 tehingut ligikaudu 598 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 12 042 kinnisvara tehingut 486 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas teise kvartali jooksul omanikku ligi 36 270 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 34 823 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 3 708 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 1 190 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2013. aasta teises kvartalis võrreldes 2012. aasta teise kvartaliga 16,8% ning võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 9,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 19,8%, hoonestamata maa hinnaindeks 12% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 12,6%.

Maa-amet: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=929&page_id=1&menu_id=1

Olympic toob Tallinna Hiltoni hotelli

ÄripaevEile pakkus investoritele keset suvevaikust elevust Olympic, mille aktsiaga peatati hommikul börsil kauplemine kuni olulisest tehingust teatamiseni.

Olympic Entertainment Group toob Tallinna Reval Park Hotel & Casino asemele Hilton World­wide uue luksushotelli, mida hakkab ehitama peaehitusvõtjana Merko Ehitus. Investorid suhtuvad uudisesse, millest kaudselt varemgi on juttu olnud, positiivselt.

Hotelli- ja meelelahutuskompleksi maksumus on umbes 36 miljonit eurot.

31. oktoobril on kasiino viimane tööpäev ja järgmisel päeval kolib Olympic Casino ajutiselt Radisson Blu Hotel Olümpia hoonesse. Uus kompleks peaks avatama 2015. aasta detsembris.

“Ega me ei pea korraga kogu tehingusummat tasuma,” ütles Olympicu nõukogu esimees Armin Karu ehituse rahastamise kohta. Tehingut finantseeritakse esialgu oma rahavoogudest, kuid hiljem on avatud kõik võimalused, ka võõrfinantseerimine.

Hilton tehingu finantseerimises ei osale. Olympic EG on finantsinvestor. Karu ütles, et klientuurina näevad nad Vene mängijaid ja ka mängijaid Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt. “Seni on nad käinud mängimas meil, kuid ööbinud Swissotelis, edaspidi saame pakkuda kogu paketti,” selgitas Karu. “Hiltonil on hotellidest parim üleilmne kliendibaas, kui nad vaid saadavad oma klientidele teate laiali…”

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben oli lepinguga väga rahul. “On hea meel, et saime olla lisaks ehitusele juba varases staadiumis projekteerimise ja sisustamise juures,” ütles ta. Roben lisas, et tehing on erasektori valdkonnas hiiglaslik ning ehitusturule ja laiemalt majandusele väga oluline.

Hilton Worldwide’i asepresident Patrick Fitzgibbon märkis, et Hilton Worldwide on juba peaaegu 60 aastat Euroopas tegutsenud. “Meil on hea meel teatada, et laieneme ka Balti riikidesse,” ütles ta.

“Hilton Tallinn on hea näide brändi laienemisest pealinnadesse ja populaarsetesse sihtkohtadesse,” lisas Fitzgibbon.

OEG juhatuse esimehe Madis Jäägeri sõnul nad kasiino ajutise kolimisega tuludes eriti ei kaota, kuna avatakse ju asenduskasiino.

Merko Ehitus teavitas investoreid lepingu maksumusest, milleks on ligikaudu 31 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Park Hotel & Casino lammutustööd algavad 2013. aasta oktoobris ning uue hoone ehitus algab 2014. aasta veebruaris. Tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta detsember.

Investorid on Olympic EG tegemistega rahul. Kinnisvaraanalüütiku ja OEG aktsionäri Tõnu Toompargi sõnul on Olympic Entertainment Group läbi ajaloo näidanud, et tegemist on tugevalt juhitud ettevõttega ning uue luksushotelli rajamine on julge samm. “Hotellindus on kinnisvaraturul oluline valdkond ja kui seal on põhinumber majutatute hulk, siis see on jõudumööda kasvanud,” märkis Toompark.

Ta lisas, et viimased kümme-viisteist aastat on hotellispetsialistid küll rääkinud, et ükski hotell enam turule ei mahu. “Hilton on igal juhul väärikas nimi,” märkis ta.

OEG ja Merko aktsionärina on Toompargil hea meel, et selline julge samm on astutud. “Vaevalt üks ehitusleping Merko poole pealt kogu turgu väristada suudab, aga see on tore, kui turistide võimalused avarduvad,” sõnas Toompark.

Reval Park Hotel & Casinos on OEG-l olnud esinduslik kasiino pikki aastaid ning selle asukoht on sisse töötatud, arutles Toompark. “Usun, et need asjad on läbimõeldud ning see, et hotellis on kasiinovõimalus, ei ole jalgratta leiutamine ega suurte riskide võtmine.”

Suur kasiino peaks klientidele sobima. OEG aktsionäri Rene Ilvese sõnul võib Olympicust rääkida kui kasvuettevõttest, mitte rahalehmast.

“Aktsionärina on hea teada, et ettevõtte juhtkond ei ole jäänud loorberitele puhkama. Pidev areng on eluliselt oluline,” märkis Ilves. “Nii palju, kui infot on, paistab, et Olympicul on korralik ettevõtte kasvatamise plaan – Itaalia, Läti kasiino­operaatori ost, Parki ehitus, Kanada, spordi­totalisaator,” loetles Ilves

“Hotelli operaator maksab Olympicu investeeritud kapitalile korraliku tootluse ja Olympicul on alati võimalus hotelli osa maha müüa kolmandale osapoolele,” sõnas ta. “Mis puudutab 1600ruutmeetrist kasiinot, siis Eestis on juba mitu aastat tendents, et kasiinokliendid eelistavad suuri ja viisakaid asutusi keldrikasiinodele. Uus uhke kompleks võimaldab siin korraldada ka rahvusvahelisi turniire.”

Nõukogude hotellist saab noobel lõbustuskeskus. 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli nime kandnud 8korruselise ja 121 numbritoaga vana hotellihoone asemele kerkib arhitekt Meelis Pressi projekteeritud 13korruseline hotelli- ja meelelahutuskompleks. Rajatav hoone koosneb 4korruselisest madalast ja selle peal olevast 9korruselisest kõrgest hoonemahust.

Madalas osas paiknevad hotelli vestibüül, kasiino, konverentsikeskus, spaa ja restoran. Kõrgemasse ossa tulevad majutuskorrused. Katusele rajatakse võimalusel helikopteri maandumisplats.

Olympicu uus esinduskasiino hakkab paiknema 1600 ruutmeetril hotellikompleksi esimesel korrusel. Kasiinomeelelahutuse alale rajatakse eraldi tsoonid mänguautomaatidele, mängulaudadele ning klubipokkerile, spetsiaalne ala VIP-mängijatele, lisaks esinduslik ja avar kasiinobaar koos esinemisala ning mugava lounge’iga.

Hotelli tuleb 202 numbrituba. Alates 5. korrusest avaneb tubadest vaade vanalinnale ning Gonsiori tänava poolselt küljelt ka merele. Hotelli restoran paikneb tänava tasapinnast umbes 13 meetri kõrgusel, pakkudes pargivaadet. Konverentsikeskus on kavandatud eraldi korrusele, seal saab konverentsiteenust pakkuda korraga kuni 720 inimesele.

Eilne lepingu allkirjastamine tõi kokku kaudselt kolm börsiettevõtet. Hilton Worldwide kuulub USA börsiettevõttest varahaldusfirmale Blackstone Group, mille turuväärtus on 24,4 miljardit dollarit.

Merko Ehitus, kelle aktsiaga kauplemist ei peatatud, tõusis pärastlõunaks 3,6%, 6,85 eurole. Olympic EG, mille aktsiaga alustati kauplemispäeva alles kell 13.30, tõusis 1,6%, 1,95 eurole.

Romet Kreek
Alyona Stadnik

Äripäev:

OEG rajab luksushotelli – ehitab Merko, operaatoriks saab Hilton

Olympic Entertainment Group (OEG) rajab Tallinna senise Reval Park Hotel & Casino asemele uue luksushotelli, mida hakkab opereerima Hilton Worldwide oma Hilton Hotels & Resorts kaubamärgi alt. Uue, ligikaudu 36 miljonit eurot maksva hotelli- ja meelelahutuskompleksi ehituse peatöövõtjaks on Merko Ehitus Eesti.

OEG gruppi kuuluv Kesklinna Hotelli OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid lepingu uue hotelli ehitamiseks 18. juulil 2013. Samal ajal sõlmisid Kesklinna Hotelli OÜ ja samuti OEG gruppi kuuluv Fortuna Travel OÜ juhtimisteenuste osutamise lepingu Hilton International Management Corporationiga uue hotelli opereerimiseks.

Uue hotellikompleksi rajamiseks lõpetavad senine hotell ja kasiino töö 31. oktoobril 2013, mil OEG Eesti suurim Olympic Casino kolib oma tegevuse kaheks aastaks Radisson Blu Hotel Olümpia hoonesse. 2014. aasta veebruarist plaanitakse alustada uue hoone ehitamist, mis peaks lõplikult valmima 2015. aasta detsembris.

13-korruseline hotelli- ja meelelahutuskompleks hakkab koosnema 4-korruselisest madalast ja selle peal olevast 9-korruselisest kõrgest hoonemahust. Madalas osas paiknevad hotelli vestibüül, kasiino, konverentsikeskus, SPA ja restoran. Kõrgemas osas on 202 numbrituba. Konverentsikeskus võimaldab pakkuda konverentsiteenust kokku kuni 720 inimesele.

OEG uus esinduskasiino hakkab paiknema 1 600 ruutmeetril hotellikompleksi esimesel korrusel. Kasiinomeelelahutuse alale rajatakse eraldi tsoonid mänguautomaatidele, mängulaudadele ning klubipokkerile, spetsiaalne ala VIP-mängijatele, lisaks esinduslik ja avar kasiinobaar koos esinemisala ning mugava lounge’iga.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine