Eesti Pangaliit: Kodumajapidamiste laenuportfell ületas 10 miljardi piiri

Eesti PangaliitKiire majanduskasv kajastub endiselt ka laenunõudluses – nii kodumajapidamiste kui ettevõtete kindlustunne on tugev ja see väljendub aktiivses huvis laenata. Oktoobris võtsid kodumajapidamised pankadest uusi laene pea 210 miljoni euro ulatuses, mis on üks tänavuse aasta suuremaid kuiseid mahtusid. Ettevõtted võtsid eelmises kuus uusi laene 374 miljoni euro ulatuses.

Pankade laenuportfelli kvaliteet jätkas paranemist: enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellis on juba kuid rekordmadalal tasemel, ent kahaneb jätkuvalt. Pankadele teevad endiselt muret erinevad telefonipettused, mille ohvriks langenud kliendid kaotasid oktoobris rekordilise summa raha – ligemale poolteist miljonit eurot.

Kodumajapidamiste laenuportfelli maht ületas oktoobris 10 miljardi euro piiri, olles aastaga kasvanud umbkaudu 365 miljoni euro võrra. Ettevõtted on laene võtnud kokku 7,8 miljardi euro ulatuses. Ettevõtete laenumaht on aastaga kasvanud pea 250 miljoni euro võrra. Nii perede kui ettevõtete seas kahaneb stabiilselt enam kui 2 kuud laenu tasumisega hädas olijate laenumaht.

Pangaliidu juhatuse esimehe, SEB Panga juhi Allan Pariku sõnul on rõõmustav, et tugev majanduskasv kajastub nii kriisieelsele tasemele jõudnud tööhõives, suurenevas huvis investeerimis vastu kui ka perede ja ettevõtete kindlustundes. Samal ajal on kõrgel majandusaktiivsusel ka varjukülg – pankade ja politsei jõupingutustest hoolimata jääb iga kuu Eestis pettuste tulemusel oma säästudest ilma mitusada inimest ning pärast II samba penisonisäästude inimeste kontodele laekumist on pettuse ohvriks langenud ilma jäänud aina suurematest summadest.

„Oktoober tõi kurva rekordi – petturite taskusse jõudis pea 1,5 miljonit eurot. Investeerimispettuste ohvriks langeb pigem vähem inimesi, siin saame rääkida kümnetest,“ sõnas Parik. „Samas on paraku summadki suuremad ja inimesed võivad ilma jääda pikkade aastate jooksul kogutud säästudest.“

Nii oli oktoobris keskmiseks investeerimispettusega kaotatud rahasummaks üle 20 000 euro. Palju rohkem on aga Pariku sõnul inimesi, kes võimaldavad petturil telefoni vahendusel ligipääsu oma pangakontole, kuna usuvad, et helistajaks on pank.

„Ehkki keskmine kaotus on palju väiksem, on sellise pettuse ohvriks langejaid iga kuuga aina enam, oktoobris 171,“ rääkis Parik ja rõhutas taas, et pangatöötaja ei küsi telefonitsi kunagi inimeselt pangakontole ligi pääsemiseks vajalikke PIN-koode ega nõua ekraani jagamiseks vajaliku arvutisse laadimist.

„Kõigil tasuks pereringis lähedastega sellest vestelda, et võõrastele, kes telefoni teel soovivad pangaasju ajada, ei tohi ei raha kanda ega internetipanka sisse logimiseks vajalikku infot anda,“ lisas ta.

Raid & Ko: Üürnike poole kaldu olnud üüriturg pöördub tagasi tasakaalu poole

Andree Raid, Raid & KoTallinna üürikorterite turul jääb pakkumisi vähemaks. Pakkumise vähenemine on viinud üürihinnad muude hindade eeskujul tõusule. Korterite ostu-müügihinnad on kerkinud üürihindadest veelgi enam ja muutunud paljudele kättesaamatuks. Seetõttu jääb üürikorter paljude inimeste esmaseks eluaseme valikuks.

Üürihindade tõusuootuses on üürnikel mõistlik sõlmida tähtajalised üürilepingud ja nii pikemaks perioodiks fikseerida. Üürileandjatel tasub ühe üürilepingu lõppemisel uurida, kas sama korter on järgmisele üürnikule võimalik kallima hinnaga välja anda.

Üüripakkumise vähenemine on üldine

Tallinna üürikorterite pakkumine on vähenenud kõikides linnaosades ja kõikide toalisusega korterite lõikes. Üüripakkumiste arvu vähenemise taga on esmalt üürituru sügisene kõrghooaeg. Teisalt on tugeva tööjõuturu ja majanduskasvu najal Tallinna ajutiselt languses olnud elanike arv hakanud taas kasvama. See on suurendanud nõudlust üürikorterite järele. Üürituru käibed on kõrged – pakkumisse tulevad üürikorterid leiavad üürnikud loetud päevadega.

Üürituru hea likviidsus ja pakkumiste nappus on viinud üürihinnad tõusule. Kinnisvaraportaali kuulutuste info baasil on korterite üürihinnad võrreldes koroona-eelse ajaga kasvanud 4-5%, korterite ostu-müügihinnad koguni 15-20%. Seega on korterite ostu-müügihinnad kerkinud üürihindadest oluliselt kiiremini. See on üks põhjus, mis lubab prognoosida üürihindade jätkuvat kasvu.

Üüriturg laieneb

Vaatamata kerkivatele üürihindadele saab üürikorter olema järjest enamate inimeste esimene eluaseme-eelistus. Kaugele eest ära rallinud korterite müügihinnad on ostmise muutnud kättesaamatuks. Nii tulebki majandusliku paratamatusena leppida üürikoduga.

Pidades silmas üürihindade jätkuvat ülespoole liikumist on üürnikel tänases turuolukorras mõistlik sõlmida pikad tähtajalised üürilepingud, kus fikseerida kogu üüriperioodiks.

Üürnik fikseerigu hind, tõstku hinda

Üürileandjad peaksid seevastu proovima mulluste üürihindade langetuste kaotusi tagasi teha ja üürihindu ülespoole liigutada. Kui üks üürileping on lõppemas tasub uurida, kas järgmine leping on võimalik juba kallima hinnaga sõlmida.

Küll ei ole mõtet head olemasolevat üürniku üürihinna tõstmisega minema peletada. Samuti peavad üürileandjad arvestama, et kallinevad kõrvalkulud (elekter, küte, gaas) on täiendav tegur, mis paneb üürihinna tõstmisele piirid ette.

Üldise inflatsiooni ja kallinemise juures ei ole üüriturg midagi, millest hinnatõus mööda saaks minna. Poolteist aastat üürnike poole kaldu olnud üüriturg hakkab vaikselt teisele poole tagasi pöörduma. Aasta-poolteist väga soodsad püsinud üürihinnad hakkavad lõpuks ometi normaliseeruma ja üürihindade ning korterite ostu-müügihindade varasem tasakaal on tagasi pöördumas.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Nasdaq: Hepsor AS-i aktsiate esmase avaliku pakkumise tulemused ja jaotus

Reedel, 19. novembril 2021, lõppes Hepsor AS-i (edaspidi „Selts“) aktsiate esmane avalik pakkumine Eestis, Lätis ja Leedus (edaspidi „Pakkumine“).

Pakkumise põhiosa raames plaanis Selts kaasata kuni 9,09 miljonit eurot uute lihtaktsiate (edaspidi „Pakutavad Aktsiad“) emiteerimise kaudu. Üle märkimise korral oli Seltsil õigus Pakutavate Aktsiate mahtu suurendada kuni 909 090 euro võrra, see tähendab kogumahuni kuni 10 miljonit eurot.

Kokku märkisid 19 621 investorit 6 745 135 Pakutavat Aktsiat ehk Pakkumise põhiosa (777 001 Pakutavat Aktsiat) märgiti üle 8,7 korda. Seega otsustas Selts kasutada õigust suurendada Pakutavate Aktsiate arvu 854 701 Pakutava Aktsiani. Pärast aktsiakapitali suurendamist moodustavad Pakutavad Aktsiaid 22,17% kõigist Seltsi aktsiatest. Investoritelt kaasati kokku 10 miljonit eurot. Pakkumise netotulu Seltsile on ligikaudu 9,44 miljonit eurot.

Kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt 8. novembril 2021 registreeritud aktsiate avaliku pakkumise, noteerimise ja kauplemisele võtmise prospektiga otsustas Seltsi nõukogu Pakutavate Aktsiate jaotuse järgmiste põhimõtete järgi:

  1. Suure ülemärkimise tõttu nõukogu ja juhatuse liikmetele ja nende kontrolli all olevatele äriühingutele aktsiad ei jaotata. Seltsi nõukogu ja juhatuse liikmed on kinnitanud oma nõusolekut jaotusest väljajäämise kohta.
  2. Pakkumise aktsiatest 77% jaotatakse avaliku pakkumise ja 23% institutsionaalse ja erapakkumise raames.
  3. Kõigile avalikus pakkumises osalenud investoritele, kes märkisid alla 8548 aktsia, jaotatakse sõltumata märkimise ajast 100% märgitud aktsiatest kuni 20 aktsiani. Seda ületanud märgitud mahust ligikaudu 7.3% kuni 12.11.2021 märkijatele ning ligikaudu 4.3% alates 13.11.2021 märkijatele. Kõigile investoritele, kes märkisid vähemalt 8548 aktsiat kuni 12.11.2021 jaotatakse 7.5% märgitud mahust ning investoritele, kes märkisid vähemalt 8548 aktsiat alates 13.11.2021 jaotatakse 5% märgitud mahust.
  4. Töötajatele ja nende kontrolli all olevatele äriühingutele jaotatakse kokku 8281 aktsiat.
    Hepsori juhatuse liige Henri Laks ütles, et nii muljetavaldav ülemärkimine on suur tunnustus ettevõttele ja näitab investorite soovi osa saada kohalike ettevõtete kasvuloost. „Huvi Hepsori aktsiate märkimise vastu oli kõrge ja ületas ka meie julgemaid ootuseid mitmekordselt. Meil on selle üle väga hea meel ning oleme tänulikud kõigile märkijatele. Suhtume üle ootuste heasse tulemusse ja kaasatud kapitali suure vastutusega,” kommenteeris Laks, lisades, et suurest huvist tulenevalt oli aktsiate jaotamist läbi viia väga keeruline, kuna silmas tuli pidada nii varajasi märkijaid kui arvestada märkijate väga suure koguarvuga.

Investoritele jaotatud Pakutavad Aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele eelduslikult 24. novembril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval. Seltsi aktsiatega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab eelduslikult 26. novembril 2021 või sellele lähedasel kuupäeval.

Hepsor on üks suuremaid kinnisvaraarenduse ettevõtteid Eestis. Samas suunas liigutakse ka Läti turul. Hepsor on esimese arendajana Balti riikides rakendanud mitmeid uuenduslikke insener-tehnilisi lahendusi, mis muudavad nende rajatavad hooned energiasäästlikumaks ja seeläbi keskkonnasõbralikumaks. Roheline mõtteviis ja on oluline ning loomulik osa Hepsori tööst. Praeguseks on ettevõte loonud kokku 40 arendusprojekti, 1400 uut ja 23 000 m2 kaasaegset äripinda. Ettevõtte arendusportfellis on kokku 22 arendusprojekti kogupindalaga 140 000 m2.

Pärnu linn kuulutas välja uue silla ehitushanke

Pärnu linnavalitsus kuulutas välja rahvusvahelise riigihanke Raba-Lai tänavate silla, Rääma ja Laiale tänavale rajatavate ringristmike ning silda ja ringristmikke ühendavate tänavalõikude ehitamiseks.

Septembris lõppenud esimene riigihange ebaõnnestus, sest odavaim pakkumine ületas linna kavandatud rahalisi võimalusi. Hankel osales ainult kaks ettevõtete gruppi, odavaima pakkumise tegid AS ja GRK Infra Oy, kelle hind oli koos käibemaksuga 51 028 227 eurot.

Toona arvestas linnavalitsus hanke käibemaksuta maksumuseks 23 miljonit eurot, nüüd on seda suurendatud 33 miljoni euroni. Koos käibemaksuga on tööde eeldatavaks maksumuseks 39,6 miljonit eurot.

Uues hankes on tehtud mitmeid olulisi muudatusi. Pakkumuste ettevalmistamisaega on pikendatud pea poole võrra ehk 98 päevani ja silla ehitusaega kümne kuu võrra ehk 32 kuuni arvestades lepingu allkirjastamisest. Üle on vaadatud erinevad täitesanktsioonid, vähendades leppetrahvide kogusummat poole võrra. Silla keskkonnamõju hindamise eelhinnangut on täiendatud ajutise tammi rajamise analüüsiga. Lisaks võimaldab Pärnu linn soovijatele ettemaksu kuni nelja miljoni euro ulatuses.

„Eeldan, et tehtud muudatused suurendavad ehitajate huvi ning võimaldavad projekti põhjaliku läbitöötluse ja koostööpartnerite kaasamise, andes maksumuse, mis viib ehituslepingu sõlmimiseni,“ ütles abilinnapea Meelis Kukk.

Uue hanke avamise tähtaeg on 25. veebruar 2022. Kõik hankelepingu esemeks olevad tööd peavad olema valminud ja hankijale üle antud hiljemalt 30 kuu möödudes alates hankelepingu sõlmimisest. Lõplik vastuvõtuakt peab olema mõlema poole poolt allkirjastatud (selleks ajaks peavad olema üleandmisel avastatud võimalikud puudused kõrvaldatud, vaegtööd tehtud ja kasutusluba väljastatud) hiljemalt 32 kuu möödudes alates hankelepingu sõlmimisest.

Kui kõik kavakohaselt läheb, on Raba-Lai tänava silla ja seda ühendavate tänavalõikude valmimist oodata 2024. aasta septembris ja silla lõplikku vastuvõtmist 2024. aasta novembris.

Praegu toimub osa Pärnu transiitliiklusest Kesklinna silla ja Pika tänava kaudu. Südalinna serva ehitatav uus sild võimaldab linnasüdant vältida sõidukitel, kes sinna minna ei soovi, samas tekib lisavõimalus kesklinna sõitmiseks. Pärast Transpordiameti poolt kavandatava neljarealise tee ehitamist Sauga alevikust Ehitajate teele väheneb Tallinna maantee osatähtsus ning enamik Tallinna poolt tulevatest autodest hakkab Pärnusse sõitma kas Raba-Lai või Papiniidu silla kaudu.

Uus sild hakkab toetuma neljale sambale, millest kolm asuvad maal ja üks jões. Silla tekiplaadi pikkuseks on 354,8 meetrit, mis jaguneb kolme ava vahel, millest kõige pikema ava pikkus on ligi 132,5 meetrit.

Sillakaared ulatuvad jõepinnast kuni 30,5 meetri kõrgusele, kaartest teepinnani jääb ligi 20,5 meetrit. Lisaks sillal asuvale tänavavalgustusele valgustatakse sillakaared ja sambad.

Sillal on kolm 3,25 meetri laiust sõidurada, nende mõlemas ääres poole meetri laiused ohutusalad ning 4 – 4,5 meetri laiused jalakäijate ja jalgratturite teed. Silla keskel asuvad jalakäijatele mõeldud väikesed puhkealad, mis on varustatud pinkidega.

Sõidurajad on muutuva suunaga, sillale pealesõit toimub ühe, mahasõit kahe sõiduraja kaudu. Parempoolsed sõidurajad on ette nähtud mahasõidul parempöörete tegemiseks kas Laiale või Rääma tänavale.

Liikluse sujuvaks ühendamiseks olemasoleva tänavavõrguga rajatakse Laia tänava ja Rääma tänava ristmikele ringristmikud. Tulevikus, kui linn on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt osa vana politseimaja kinnistust omandanud, ehitatakse välja Laia ja Pikka tänavat ühendav Pargi tänava pikendus.

Statistikaamet: Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi kasv pidurdus oktoobris

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2021. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,1% ja tõusis võrreldes eelmise aasta oktoobriga 19,0%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit septembriga võrreldes kõige rohkem hinnalangus puidutöötlemises ja elektrienergia tootmises. „Vastupidist mõju avaldas hindade tõus metalltoodete ja toiduainete tootmises,“ lisas Šokman.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektrienergia ning metalltoodete tootmises.

Ekspordihinnaindeks suurenes oktoobris võrreldes septembriga 2,4%. Kõige rohkem tõusid nafta-, metalli ja tekstiilitoodete hinnad. Hinnad langesid kõige rohkem elektrienergial ja pabertoodetel. Ekspordihinnaindeks kasvas kolmeteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes ekspordihinnaindeks 20,6%.

Impordihinnaindeks kasvas võrdluses eelmise kuuga 3,3%. Kõige rohkem tõusid hinnad mäetööstuses, naftatoodetes ning põllumajandussaadustes. Suurim hinnalangus toimus elektrienergia, puittoodete ja tekstiiltoodete tootmises. Impordihinnaindeks kasvas üheteistkümnendat kuud järjest. Võrreldes 2020. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 22,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Maa-amet: Oktoobris oli kinnisvaraturul vähem tehinguid kui eelmisel kuul

Maa-ametMaa-ameti andmetel toimus 2021. aasta oktoobris kinnisvaraturul ligi 5300 ostu-müügitehingut. Tehinguid oli 3 protsenti rohkem kui aasta tagasi oktoobris, kuid 6 protsenti vähem kui eelnenud kuul.

Oktoobris tehti kinnisvaraturul ligi 178 ostu-müügitehingut rohkem kui aasta tagasi, kuid eelnenud kuuga võrreldes oli tehinguid 320 võrra vähem.

Turuaktiivsuse aastasesse kasvu on enim panustanud tehingud hoonestatud maadega ja eluruumina müüdud korteriomanditega. Hoonestamata maadega tehti oktoobris oluliselt vähem tehinguid, mis omakorda tulenes peamiselt vähenenud maatulundusmaa tehingute arvust. 2021. aasta oktoobris tehti hoonestamata maadega 1371 tehingut, hoonestatud maadega 987 tehingut ja eluruumina müüdud korteriomanditega 2680 tehingut, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vastavalt neljandik vähem ning 26 protsenti ja 21 protsenti rohkem.

Kinnisvaraturg oli jätkuvalt aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus 41 protsenti kõikidest oktoobrikuu tehingutest. Järgnesid Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond. Ülejäänud maakondade osatähtsus jäi alla 5 protsendi.

Pealinnas tehti 1049 korteritehingut, mida oli 12 protsenti rohkem kui aasta tagasi oktoobris. Iga viies korteritehing Tallinnas tehti uue eluruumiga. Tartus tehti 220 ja Pärnus 84 korteritehingut, aastases võrdluses tehingute koguarv vastavalt kasvas 11 protsenti ja vähenes 3 protsenti.

Oktoobris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2409 eurot, mis oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes 12 protsenti rohkem. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 1869 eurot ja Pärnus 1549 eurot, aasta keskmine hinnakasv oli vastavalt 15 ja 16 protsenti.

Jooksvalt on võimalik statistikaga tutvuda kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas. Detailsemate kuu turuülevaadetega saab tutvuda Maa-ameti kodulehel.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021

Martina Proosa29/11/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“. Merko Ehitus Eesti AS jurist Martina Proosa tutvustab detailplaneeringu eesmärki, selle koostamise menetlust ja menetlusega seotud probleeme.

Koolitusele on oodatud:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuste ametnikud, kes tegelevad planeerimise ja ehitamise valdkonnaga;
  • kinnisvara arendamisega tegelevate ettevõtete spetsialistid, sh maaklerid, hindajad jne;
  • ehitusettevõtete spetsialistid, kes tegelevad igapäevaselt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse küsimustega;
  • arhitektid ja projekteerijad;
  • muud valdkonnast huvitatud isikud.

Koolitus “Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine” toimub 29/11/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Domus Kinnisvara: Kiirelt tehingusse – kuidas?

Domus KinnisvaraPlaneerides müüa oma kodu ja soovides seda teha võimalikult kiiresti ning saada maksimaalset müügihinda, siis tasuks kõik detailideni läbi mõelda.

Elementaarseks peetakse seda, et tuleb määrata oma kinnisvarale õige turuhind ja seejärel koostada silmapaistev kuulutus, et see kinnisvaraportaalides teiste samalaadsete kuulutuste taustal ka silma jääks. Hästi kirjutatud ja informatiivne reklaamtekst ning kvaliteetsed fotod toovad huvilised sinu kodu vaatama.

Kuid kui aga ostuhuviline tuleb potentsiaalselt uut kodu uudistama, siis eesmärk on näidata, et ta saab väärt asja õiglase hinnaga.

Siin on minu soovitused, kuidas presenteerida oma kodu nii, et jõuda kiirelt tehingusse.

1. Hangi viisakas uksematt

Esmamulje on kõik! Puhas ja armas uksematt on kõigest pisidetail, aga võib mõjuda väga koduselt ning anda lisaväärtust. Vaata üle, et ka uks ja ukseesine oleks puhas.

2. Puhtus

Mitte miski ei mõju nii eemaletõrjuvalt kui sassis kodu. Pese kööginõud ja asetada tassid, potid ja pannid köögikappidesse. Nii köögi kui ka vannitoa kraanikauss võiks olla puhas. Pese puhtaks peeglid, võta tolmu ja veendu, et kapi alt ei piilu mõni sokk. Vaata üle, kas dušikardin on puhas. Uue dušikardina hankimine ei ole kulukas, kuid vana ja määrdunud võib mõjuda väga ebameeldivalt. Ära unusta alla lasta tualettpoti kaas. Kui keegi tahab tualettpoti seisukorda näha, siis ta piilub kaane alla, aga niisama pole mõtet seda eksponeerida.

3. Isiklikud tarbeesemed

Kui ostuhuviline saabub, siis vaimusilmis soovib end uues kodus peremehena ette kujutada. Takistuseks võivad olla tegeliku omaniku isiklikud tarbeesemed nagu hügieenitarbed, riided ja jalanõud. Soovitan paigutada kappidesse üleliigsed riideesemed ja hügieenitooted, mis on ripakile jäetud. Perefotod, reisidelt ostetud magnetid, personaalse kirjaga kruusid ning lemmikud ajakirjad võiks ajutiselt sahtlisse ära panna.

4. Asjade korrasolek ja puhtad pinnad

Minu heade sõprade kodu esikus ripub naljaviluks silt kirjaga “Vabandused segaduse pärast – me elame siin!”. See on täiesti loomulik ja normaalne, et müügis olev kinnisvara on samal ajal veel kellegi kodu ning kõiki tarbeesemeid ei saagi silma alt ära panna. Ekstreemsustesse ei tasu laskuda, aga siiski võiks vaadata kriitilise pilguga üle kõik ruumid.

Kenasti korda sätitud raamatud riiulites, pleedid ja padjad elutoa diivanil, kreemipurgid ja muu kosmeetika vannitoas jms jätavad kindlasti meeldiva mulje ja korvavad fakti, et uudistama tulnud huvilised on kellegi teise kodus.

5. Värske õhk

Enne ostuhuvilise saabumist tuuluta toad. Kui sa ei ole kindel, kas korteris on meeldiv lõhn, siis võid osta neutraalse aroomiga lõhnaküünla. Küünlad on sageli ka väga kenad dekoratiivelemendid. Kui aga lõhnaküünlad ei ole päris sinu teema või ei sobi sisustusega kokku, siis mõni minut enne ostuhuvilise saabumist koori lihtsalt mandariini. Selle naturaalne ja värske aroom mõjub kindlasti hästi.

6. Sisustus

Märksõnaks on “less is more”! Kui kinnisvara üle dekoreerida, siis ostuhuvilise tähelepanu hajub. Sinu kodu võib olla väga mõnusa ja omapärase kiiksuga, kuid tuleb arvestada, et see stiil ei pruugi meeldida uudistama tulnud ostuhuvilisele. Tõsta huvilise tuleku ajaks kappi üleliigsed vaasid, küünlad, linikud ja muud kodukaunistuse vidinad.

Kui vähegi võimalik, siis hangi voodile heledamates toonides voodikate ja ei tee halba ka mõni neutraalsetes värvides dekoratiivpadi. Tee kindlaks, et nii köögi- kui ka vannitoarätikud on viisaka väljanägemisega. Laudlina vajadus sõltub köögilaua seisukorrast. Jällegi, heledad toonid mõjuvad paremini.

Vii ära üleliigsed mööbliesemed. Mida vähem ebapraktilist mööblit, seda avaramalt mõjub müüdav kinnisvara.

7. Kodulavastus

Samal ajal, kui sisekujundaja loob kodukujunduse kindlale maitsele ja läheneb personaalselt, siis kodulavastaja roll on depersonaliseerida kinnisvara, tabada maitse-eelistust, mis võiks sobida massidele ning seeläbi aidata potentsiaalsel ostjal kinnisvara enda koduna ette kujutada. Kodulavastus mõjub vaieldamatult hästi kinnisvaramüügile, kuid kas kõik on nõus sellise teenuse eest tasuma?

8. Pisemad parandustööd

Ideaalis võiksid teha värskenduskuuri. Vahetada tapeedid ja värvida üle seinad. Kui aga see on liiga aeganõudev, siis tee ära hädavajalik.

Vaheta välja vanad elektripirnid ning veendu, et kõik pistikud ja lülitid on töökorras. Kui sulle ei meeldi mõne toa värvitoonid ning nende muutmine osutuks liiga kulukaks, siis proovi kasutada toonivat elektripirni. See võib anda positiivse tulemuse.

Kui seinas on mõra või krohv on osaliselt maha tulnud, siis väike rahaline investeering tasub end ära. Mida vähem vajab kinnisvara lisainvesteeringuid ostuhuvilise poolt, seda parem on tulemus.

9. Koduloomad

Inimeste kogemused koduloomadega on erinevad. Kes kardab koeri, kellel on kassiallergia. Mina ise olen suur loomaarmastaja, kuid müügiperioodiks soovitan koduloomale pakkuda asenduskodu ning samuti panna silma alt ära söögi- ja veekausid ning kassiliivakast. Võimalusel paku lemmikloomale ajutist kodu maal või tuttava juures. Kui aga karvast pereliiget kohe kuidagi ei tahaks traumeerida, siis lihtsalt veendu, et põrandal ja mööblil ei ole karvu ning söögikauss ja selle ümbrus on puhas.

10. Toataimed

Värsked lilled ja hooldatud toataimed mõjuvad koduselt. Ka väga kvaliteetsed kuntslilled annavad hea tulemuse. Kui tegemist on eluslilledega, siis veendu, et vaasis on piisavalt vett. Närbunud, tuleks asendada uutega. Toataimed, mis on kaotanud elujõu võiks tõsta silma alt ära.

11. Valgus

Pese aknad ja korista aknalaualt ära kuivanud putukad. Lükka kõrvale kardinad, et korter oleks võimalikult valgusküllane. Kui korterist avanev vaade pole kõige kaunim, siis selle olemasolul lükka ette valgust hästi läbilaskev tüllkardin.

Ostuhuvilise saabumiseks lülita sisse kõik valgustid, sealhulgas ka näiteks köögimööbli kohtvalgustid. Piisava valguse olemasolu mängib kinnisvara müümisel väga suurt rolli. Ühtlasi näitab see ka valgustite töökorras olekut.

Kevad on saabumas ja ostuhuvilised ärkavad talveunest. Kinnisvaraportaalid on pakkumisi täis. Ole kindel, et andsid endast parima, et saavutada oma eesmärk. Kui tunned, et ei suuda oma kodu objektiivselt hinnata, siis ära raiska oma aega ja pöördu kinnisvarakonsultandi poole.

Merivälja lasteaed saab järgmiseks sügiseks uue hoone

TallinnPraeguseks on Merivälja lasteaia vana hoone lammutatud ning lasteaia territooriumil olnud ajutised moodulmajad ja mänguatraktsioonid teisaldatud. Uus 10-rühmaline lasteaiahoone koos selle juurde kuuluvate rajatistega peaks valmima aasta pärast 2022. aasta sügisel.

Uus hoone ehitatakse suures osas endise lasteaia asukohale. Maja tuleb kahe maapealse korrusega. Uus hoone on liigendatud ja astub tänavajoonest tagasi ning selle paigutamisel kinnistule on arvestatud nii kinnistu reljeefi kui ka seda, et jalakäijate ja teenindava transpordi teed ei ristuks ning lastel oleks õues palju mänguruumi. Õuealale projekteeritud jalgradade võrgustik on funktsionaalne ja mänguline. Alasid saab kasutada nii üritusteks kui ka igapäevasteks toimetusteks kas spordi- või mänguplatsidena, rohealadena, õuesõppeks jne. Kinnistule rajatakse liikluslinnak, spordiväljak ning kasvuhoone ja välipeenrad.

Lasteaiahoone projekteeritav suurem maht on lakoonilisuse vältimiseks liigendatud väiksemateks mahtudeks kasutades erinevaid fassaadimaterjale, mis joonistavad välja hoone erifunktsioonid, et sulanduda miljöösse ja mõjuda kujunenud keskkonnale omaselt. Iga rühm saab eraldi õuesissepääsu. Uuenduslikkust loovad fassaadis varikatuste erigeomeetrilised piirded.

Modernne on ka maja ruumilahendus. Eelkõige on järgitud sarnaste funktsioonidega alade omavahelist sidusust. Igasse rühmatuppa pääseb nii õuest kui ka hoonest. Hoone keskele tuleb avar aatrium, majas on huviklassid, saal jne. Paigaldatakse lift.

Lasteaiale on kavandatud paviljonid. Paviljonides on lukustatav ruum mänguasjadele. Lisaks paikneb territooriumil paviljonidega võrreldes suurem lava-alune.

Praeguseks lammutatud lasteaiahoone oli valminud 1967. aastal.

Merivälja lasteaia hoone lammutus- ja uue hoone ehitustööd teeb riigihanke võitnud Eventus Ehitus OÜ. Töö tellija on Tallinna linnavaraamet. Projekti on teinud Nord Projekt. Tööde lepinguline maksumus on 5 148 889 eurot (ilma käibemaksuta) ja tähtaeg oktoober 2022.

EKFL: Kinnisvaraettevõtjad tunnevad end väga kindlalt

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFLEesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu alusel on kinnisvaraettevõtjate ja tippspetsialistide kindlustunne nii äripindade kui elamispindade turu osas tugev. Eelaolevalt 6 kuult oodatakse kinnisvaraturu õrna jahtumist tehingute arvu osas. Hindadele oodatakse jätkuvat kasvu nii elamispindade kui äripindade ostu-müügihindade kui üürihindade osas.

„Hindade tõusu taga näevad kinnisvaraspetsialistid nii müügipakkumiste defitsiiti, arenduskõlbulike kruntide nappust kui odava raha olemasolu,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Mitme olulise teguri koosmõju tulemusena on hinnatõusuootused varasemate aastate analoogsete uuringute tulemustega võrreldes ühed kõrgemad.“

Enamus küsitlusele vastanutest ootab, et turu aktiivsus ehk tehingute arv võiks mõnevõrra allapoole tulla. Üks uuringus osalenu tõi välja paralleelid 2006. aastaga, mil suures teadmatuses tehti kiirustades palju valesid otsuseid.

„Arvata võib, et turu jahtumist oodatakse, sest turuosalised tunnetavad, et tehingute arv on liiga pikaajaliselt olnud liiga kõrgel. Mõningane jahtumine kinnisvarasektoris võiks aidata ebaselgust täis ajal valdkonna riskantsust maandada,“ järeldas Tõnu Toompark.

Enda ettevõtte töötajate arvu ja käibe osas on kinnisvaraettevõtjad olnud alati optimistlikud. Valdav ootus on nii töötajate arvu kui käibe suurenemine eeloleva poole aasta jooksul. Uuringus osalenutest ei oota mitte ükski vastaja ettevõtte käibe vähenemist.

„Analoogse uuringu tegemise üheksa-aastase ajaloo jooksul on ainult 2020. a kevad olud hetk, mil enamus uuringus osalenud kinnisvaraettevõtjad ootasid eelolevalt poolelt aastalt töötajate arvu ja käibe langust. Kinnisvaraettevõtjate optimist tuleviku osas taastus endisele kõrgele tasemele juba 2021. a kevadeks. 2021. a sügiseks on ootused lähituleviku osas läinud veelgi positiivsemaks,“ tegi Tõnu Toompark kokkuvõtte.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid, kes annavad eksperthinnangu erinevate turuindikaatorite liikumissuundade osas.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 59 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Suur elamispindade turuülevaade sügis-talv 2021

Tõnu ToomparkKoroona ja selle järgmised lained ei ole kinnisvaraturu vaatest kõige tähtsamad tegurid. Olulisem on majandusaktiivsus ja finantseerimise turg. Ülioluliseks teemaks on muutunud inflatsioonimäär ja intressimäärad tulevikus. Kuidas on sellises keskkonnas liikunud elamispindade tehingute arv ja hinnad? Mis toimub uusarenduse turul?

Valminud on uus suur elamispindade turuülevaade, mille struktuur on järgmine:

  • elamispindade turgu mõjutav majanduskeskond ja finantseerimise turg;
  • üldine korteriturg ja selle suundumused;
  • uute korterite sektori trendid;
  • põgus vaade üüriturule;
  • järeldused ja prognoosid.

Muuhulgas puudutab ülevaade hetkevaates ja perspektiivis järgmisi küsimusi:

  • kas turul on buum, ülekuumenemine või sootuks mõistlik asjade areng;
  • kas nõudlus jätkab aktiivselt või näeme turu rahunemist;
  • kuidas liigub pakkumiste arv, kas ja millal saab korterite pakkumiste puudujääk kaetud;
  • kas konkurents kinnisvaramüüjate vahel suureneb või väheneb;
  • kuhu liiguvad hinnad ja millise kiirusega;
  • kas erinevates elamispindade turu segmentides on erinevaid trende;
  • kuidas liiguvad üüritootlused ja üüriturg laiemalt;
  • mida teevad üüriinvestorid;
  • millised on elamispindade turu prognoosid poole-pooleteise aasta perspektiivis;

Tänast päeva peegeldav turuanalüüs vaatab ka tulevikusuunas, prognoose teeme eelolevaks pooleks-pooleteiseks aastaks.

Turuülevaadet käin esitlemas ettevõtetes. Vajadusel teeme esitluse Zoom’i vms rakenduse kaudu. Esitluse tellimiseks palun kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina ettevõttes tehtavale turuülevaate esitlusele on võimalik osaleda 29.09.2021 veebiseminarina toimuval Kinnisvarakooli turuülevaate seminaril. Veebiseminarile registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid sügis-talv 2021

Swedbank: Milliste veekahjude vastu kodukindlustus kaitseb ja milliste mitte?

SwedbankSwedbank P&C Insurance’i 2021. aasta statistika põhjal olid ligi 40 protsenti kodukindlustuse kahjujuhtumitest seotud veega. Veekahjud on üldjuhul märkimisväärsed, sest sageli tuleb lisaks enda kodule taastada ka naabri elamine. Swedbanki kodukindlustuse kahjusummade arvestuses moodustavad veekahjud suurusjärgus poole. Kahjujuhtumi korral on kindlustus enamasti suureks abiks, kuid teinekord on koduomanikud segaduses, milliste veekahjude vastu nad on kaitstud ja milliste mitte.

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Liina Laks selgitab lähemalt, mis tüüpi veekahjude korral võib kindlustusele loota.

Torude lõhkemine

Kõige sagedasem veega seotud kahju on torude lõhkemine või lekkimine. Tihti on tegu pikaajaliste protsessidega, näiteks loomuliku kulumise või läbi roostetamise tulemusega. „Kui toru puruneb rooste tõttu ja vesi kahjustab ehitise siseviimistlust, siis hüvitab kindlustus siseviimistluse kulud,“ kommenteerib Laks. „Küll aga ei hüvita kindlustus lõhkenud toru asendamise ega taastamisega seotud kulusid.“

Vihmavee lekked

Sügistormide ajal võib tugeva vihmasaju tõttu tungida vesi ootamatult läbi katuse ning põhjustada paksu pahandust. „Swedbanki kodukindlustus katab esmakordse vee läbijooksu katuse kaudu või ka juhul, kui katus on saanud kannatada ettenägematu välise sündmuse tõttu, näiteks on murdunud puu oksad katuseplaati vigastanud,“ räägib Laks.

Üleujutused ja pinnavee tõusud

Loodusnähtused nagu üleujutused ja pinnavee tõusud võivad samuti laastada ehitisi ja tekitada palju kahju. „Kui ootamatu pinnaveetõus või üleujutus põhjustab ehitise või selle konstruktsioonide vajumise, kerkimise või paisumise, siis õnneks korvab kindlustus sellega seotud kahjud,“ kommenteerib Laks.

Valede või defektsete ehitusmaterjalide kasutus

Endale kodu ehitades või ostes tasub kindlasti hoolikalt jälgida, et ehituskvaliteet vastaks nõuetele, sest valede või vigaste ehitusmaterjalide kasutus või vigane ehitus- või remonditöö ei kuulu kindlustuskaitse alla. „Küll aga korvame kahju, kui toimunud on äkiline ja ettenägematu sündmus,“ toob Laks välja. „Kuid me ei hüvita seda osa, mis kahju põhjustas. Näiteks kui veetoru oli ehitaja poolt paigaldatud valesti ning see põhjustab uputuse, siis hüvitatakse kodule tekkinud veekahju, kuid ei asendata veetoru.“

Kodukindlustusest on veekahjude puhul küll palju abi, kuid iga juhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda siiski omavastutus, seetõttu on mõistlikum teha kõik endast olenev, et võimalikke kahjujuhtumeid ära hoida. Siin on Sulle mõned nipid:

1. Tea, kus asub sinu korterisse või majja tulev peakraan ning veendu, et seda teavad ka sinu pereliikmed. Tõsise lekke või veetoru purunemise korral võib tõsiste kahjustuste tekitamiseks kuluda vaid mõni minut. Oluline on teada, kus ja kuidas veevarustust sulgeda.
2. Kontrolli regulaarselt oma veetorusid ja seadmeid, mis kasutavad vett, et nende all ja ümbruses poleks märke veest. Väiksemad lekked võivad suhteliselt kergesti avastamata jääda, kuid põhjustada aja jooksul olulisi kahjusid.
3. Hoia oma vihmaveerennid prahist puhtad. Kuigi lehed on ummistunud vihmaveerennide kõige levinumad süüdlased, ärge arvake, et see on ainult sügisene probleem. Kui vesi jookseb mööda maja külge alla või kui vihmaveerenn näib olevat longus, on need tõenäoliselt ummistunud ja vajavad puhastamist.
4. Kontrolli oma katust nii seest kui väljast. Kontrolli oma pööningul võimalikke märke vee lekkimisest läbi katuse. Otsige taladel niiskeid kohti või kipsilt pruunikaid plekke.
5. Torude lõhki külmimise takistamiseks tee endast olenev, et temperatuur ehitises ei langeks alla 0 kraadi. Kui kinnistu jääb pikemaks ajaks järelevalveta ja seda kütteperioodil ei köeta lase vee- ja küttetorustik veest tühjaks.
6. Kontrolli regulaarselt kodu välisseinu, et tuvastada võimalikke pragusid ning ennetada vee sissetungi katkise konstruktsiooni kaudu.

Bigbank: Üllatus kinnisvarainvestoritele: Bigbank lõi letti turu parimate tingimustega kodulaenu üürikinnisvara ostuks

Laenudele spetsialiseerunud pangana tõi Bigbank novembris turule uue kodulaenutoote, millega esmakordselt Eestis saab kinnisvarainvestor kodulaenule sarnastel tingimustel rahastada väljaüürimiseks mõeldud elukondliku kinnisvara ostu.

„Eestlaste huvi kinnisvara kui paljude jaoks arusaadava ja suhteliselt stabiilse investeerimisklassi vastu on üldteada. Oma uusimat kodulaenutoodet disainides võtsime eesmärgiks pakkuda üürikorterisse raha paigutada soovivale investorile võimalikult kodulaenutingimustele sarnanevat ning selgelt turu parimate tingimustega rahastamisvarianti,“ kommenteeris Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter.

Pechteri sõnul on Eesti pangad senini pakkunud üürikorteri ostjale eluasemelaenust kordades kallima intressi ja märgatavalt lühema perioodiga rahastust. „Bigbanki üürikinnisvara kodulaenu intress algab 3,5% ning konkurentidest soodsam on nii meie omafinantseeringu määr 15% kui see, et laenuperioodi pikkuseks pakume kuni 30 aastat. Maksimaalne laenusumma on kuni 500 000 eurot ja see võib jaguneda ka mitme korteri ostu vahel,“ märkis ta. Põhilise piiranguna tõi Pechter esile fakti, et laenuvõtja sissetulek peab võimaldama laenu teenindada ka ilma ostetava korteri pealt teenitava üürituluta.

Kinnisvarainvestor, koolitaja ja rohkem kui 250 aktiivset liiget koondava kinnisvarainvestorite kogukonna eestvedaja Peeter Pärtel kinnitas, et Bigbanki investori kodulaenu näol on tegu tootega, mida turg on oodanud. „Olen ise rohkem kui 15 aastat tegutsenud passiivse tulu loomisega kinnisvarainvesteeringute abil, et seeläbi finantsvabaduseni jõuda. Erinevate üürikorterite ostuks olen ka korduvalt laenu võtnud ja pidanud eri pankadega läbi rääkima ja vaidlema pahatihti ebaloogiliste ja kodulaenuga võrreldes mõttetuid kitsendusi seadvate laenutingimuste üle. Seda kogemust ning investori vaatenurka sain viimastel kuudel Bigbankiga jagada ning on tore, et uue investori kodulaenu toote baastingimused on kujundatud Eesti pankade senisest praktikast oluliselt investorisõbralikumaks,“ märkis ta.

Viimase aastaga on Bigbank pidevalt laiendanud oma erinevate laenutoodete portfelli, näiteks tänavu oktoobris hakkas pank kodulaene pakkuma ka Lätis ja Leedus, kusjuures eesmärgiks on kümneprotsendilise turuosa saavutamine kummaski riigis. Bigbanki siht on ajalooliselt tugeva tarbimislaenude portfelli kõrval kiiresti kasvatada ka teiste laenutoodete osakaalu. Kuigi Bigbank hakkas Eestis kodulaenusid pakkuma vaid aasta tagasi, laekub tänaseks panka iga kuu keskmiselt tuhat laenutaotlust.

EfTEN: EfTEN investeerib 10 miljonit eurot Kaunase üürimajadesse

EfTEN sõlmis lepingu Leedu kinnisvaraarendajaga UAB Etapas Group, et rajada kaks üheksakorruselist korterelamut Kaunasesse. Projekti käigus valmivad täielikult sisustatud korterid pikaajaliseks üürimiseks peredele. EfTEN plaanib projekti investeerida 10 miljonit eurot, kasutades selleks vaid omafinantseeringut. Tegemist on üürieluasemetele keskendunud EfTEN Residential Fundi esimese investeeringuga Leedus.

„Kaunase üürimajad on EfTENi esimene projekt Leedu elamispindade turul. Oleme näinud, et korterite müügihinnad on seal kiiresti kasvanud ja sobiva elamispinna kättesaadavus noortele peredele on vähenenud. Seetõttu usume, et EfTENi pakutav uus toode täidab peagi katmata niši ja rahuldab perede nõudluse uute, kaasaegsete ja kvaliteetsete korterite järele võtmed-kätte põhimõttel. Plaanime veel ühte projekti Vilniuses, mis põhineb samasugusel partnerlusel,“ ütles fondivalitseja EfTEN Capital tegevjuht Viljar Arakas.

Kahes üheksakorruselises üürimajas on kummaski 48 ühe magamistoaga (suurusega 43-45 ruutmeetrit) või kahe magamistoaga (66 ruutmeetrit) korterit. Hoonete kasulik pind on kokku 4940 ruutmeetrit. Lisaks rajatakse hoonete juurde 92 kohaga parkla, neist neli liikumispuudega inimestele.

Samal ajal viiakse ellu kogu krundi arendus – lisaks kahele üheksakorruselisele ehitab Etapas Group koostöös erainvestoritega veel kolm seitsmekorruselist hoonet. Nende kolme maja korterid on mõeldud müügiks. Ehitustööd on alanud ja plaanide kohaselt saavad esimesed elanikud korterelamutesse kolida 2023. aasta alguses.

Investeeringuks valis EfTEN kesklinna lähedal asuva Žaliakalnise elamurajooni alguses oleva rahuliku piirkonna. Läheduses asuvad mitmed koolid ja lasteaiad ning Leedu suurima tervishoiuasutuse Leedu Terviseteaduste Ülikooli haigla (LSMU) Kaunase kliinik.

Tehingu läbiviimisel nõustas EfTENit advokaadibüroo Fort Legal.

Domus Kinnisvara: Kinnisvara väärtust ei määra asukoht, vaid naabrid

Domus KinnisvaraIga kinnisvara valdkonnaga kokku puutunud inimene oskab une pealt öelda, et kinnisvara väärtuse määravad asukoht, asukoht ja asukoht. Aga mis väärtust pakub tegelikult asukoht, kui su naaber paugutab ajaviiteks tulirelva, remondib öösiti valju muusika saatel BMW-d või takistab igal võimalikul viisil juurdepääsu sinu krundini? Vanalinnas, keset rohelust ja linnulaulu ning merevaatega unistuste asukohast pole tuhkagi kasu, kui su naaber on kurjuse kehastus Sauron.

Me oleme neid pealkirju lugenud. Naine tegi Nõmmel teiste majaelanuke elu põrguks. Üks naaber murrab teisel käeluu, peksab ja lööb, teine laseb gaasi vastu. Vana olija terroriseerib uut sissekolijat. Naaber lõikas meie veetoru läbi, et eelisjärjekorras meie pool majast endale osta.

Need on vaid üksikud väljavõtted lugudest, mis viimastel aastatel ajakirjandusse on jõudnud. Suur osa neist, mis esikülgedele värvi annavad, on pigem erakordsed juhtumid, kus inimesed on sageli põhjusega tundnud juba muret oma elu ja tervise pärast. Kuid see on vaid jäämäe veepealne osa reaalsest elust, mida paljud inimesed peavad üle elama igakuiselt. Argipäev tähendab nende jaoks naabrit, kes iga nädal korraldab pidusid ja kuulab valjult muusikat või naabrit, kes karjub üle trepikoja, kui talle näiteks lärmakad lapsed ei meeldi. Neid lugusid ja juhtumeid on täpselt sama palju, kui on erinevaid inimtüüpe, hariduslikku ja sotsiaalset kihistumist või ka lihtsalt kodust kasvatust. Maailm on kirju, iga kortermaja peidab endas hulgaliselt õnnelikke laste kilkeid, aga ka teineteise mittemõistmisest kantud omavahelisi pingelisi suhteid.

Kuidas vältida keerulisi olukordi ja tülikaid naabreid? Tuleb möönda, et lõpuni vettpidavat retsepti selleks polegi olemas, kui just ei ole nii palju raha ja eraldatavuse soovi, et osta endale vähemalt 10 hektarit maad keset Eestit ja metsade keskele oma kodu luua. Vastasel juhul on võimalik ebameeldiva naabri saamise riske vaid teatud määrani vähendada teadliku tegutsemise ja ettevaatava mõtlemise teel.

Korterit või ka eramaja ostes võta kokku kogu oma julgus ja viska prügikasti kogu oma eestlaslik tagasihoidlikkus. Koputa naabrite ustele ja uuri nende käest elukeskkonna kohta, aga selle käigus saa aru, kes on need inimesed, kes sind vahetult tulevikus ümbritsema hakkavad. Võib ju arvata, et tülikate naabrite probleem puudutab eelkõige kortermaju, kuid tegelikult puudutab see täpselt sama palju ka eramupiirkondi. Elukvaliteedis on tohutu vahe, kas sul on naabrid, kellega sa saad mõnuga grillida või sul on naabrid, kellega sa pidevalt vaidled sinu aeda pissiva kassi või laupäeva õhtul kell 20 muruniitmise teemadel. Mõistlik, teiste inimestega arvestav naaber pole lihtsalt tegelane teisel pool seina või aeda, vaid sinu õnneindeksi tugev mõjutaja. Seepärast pole juhus, et näiteks paarismaja ostes paljud ettenägelikud inimesed üritavad endale vahetuks naabriks leida kas vanemad või head tuttavad, kelle osas võid olla küllalt kindel selles, mis elu on sind tegelikult ees ootamas.

Nn heade või siis eelduslikult enda sarnaste naabrite saamise sooviga võib teataval määral põhjendada uusarenduste ostu buumi y-põlvkonna ja veelgi nooremate poolt. Soovitakse elada keskkonnas, kus ollakse ümbritsetud samalaadsete inimestega, nii vanuselises kui ka sissetulekute osas ning teataval määral ka nö laiema maailmapildi suhtes. Viimase kümne aasta jooksul ehitatud maja ühistu üldkoosolek otsustab suurema tõenäosusega hääletada laste uue mängumaja või päikesepaneelide paigaldamise poolt, kui mõni hruštšovka-tüüpi maja. Erandeid on mõistagi aga igasuguseid.

Nagu viidatud, siis lõpuni välistada sinu jaoks tülikat naabrit pole võimalik. Kui sa ka teed tublit eeltööd ja tuvastad, et täna on su naabriteks nohikutest programmeerijad, siis juba homme võib nende asemel olla lõbus perekond Moldovast. Meie esiisade kombel, kus ühes talus elati järjest terve inimpõlv, pole täna enam midagi peale hakata, keskmiselt vahetatakse kodu iga 5-10 aasta tagant. See on tõsiasi, millega tuleb arvestada ning seni, kuni naabrid vastavad sinu unistustele elule, tuleb seda ka nautida.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?