Südalinna äripind leidis ostja esimesel katsel

Tallinna linnale kuuluva enampakkumisele pandud Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi ostab 317 525 euro eest AS Ressaks.

Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikul kirjalikul enampakkumisel keris korteriomandi hind linnavolikogu otsusega seatud alghinnast (237 000 eurot) kolmandiku võrra kõrgemaks.

Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 241,2 m2. Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones asuv korteriomand on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Uue omaniku leidis ka Nõmme keskuses asuv Jaama tn 12 M2 korteriomand, mille ostab 215 100 euro eest OÜ DARF. Korteriomandi reaalosaks on mitteeluruumi üldpinnaga 285 m2.

Ostuhuvi pälvisid ka Pirita linnaosas asuv Tuule tee 18-R korteriomand, mille reaalosaks I korrusel asuvad äriruumid üldpinnaga 66,9 m2 (65 800 eurot), ühtse müügiobjektina enampakkumisel olnud J. Vilmsi tn 50-78a ja 78b korteriomandid, mille reaalosadeks on esimesel korrusel asuvad, viimase üürniku poolt projektiväliselt kokku ehitatud eluruumid üldpinnaga 30,9 m2 ja 18,6 m2 (40 300 eurot) ning Kaera tn 5-7 korteriomandi mõtteline osa (16 750 eurot), korteriomandi reaalosaks on eluruumid üldpinnaga 46,6 m2.

26. juuniks ootab Tallinna Linnavaraamet pakkumisi tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu ostuks. Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa, kinnistu alghind on 345 000 eurot. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

AS Toletum võõrandas osaluse Arco Varas

Richard Tomingasele kuuluv AS Toletum võõrandas 10. juunil 2013 kogu osaluse Arco Varas. “On tõsiasi, et minu ärihuvid on viimasel ajal üha rohkem keskendunud Arco Varaga mitteseotud valdkondadele. Need nõuavad ressursse ja tähelepanu, mida on raske jagada. Seetõttu otsustasin oma osaluse müüa. Nagu 2013. aasta esimene poolaasta on näidanud, nõudlust aktsiate järele on.”

Arco Vara AS-i nõukogu otsustas 10. juunil 2013 toimunud nõukogu koosolekul valida senine nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu uueks nõukogu esimeheks alates 11. juunist 2013.

„2012. aasta kevadel algatasin muudatused Arco Vara nõukogu koosseisus, et luua paremad eeldused ettevõte keerulisest majandussituatsioonist väljatoomiseks. Muudatused on hakanud vilja kandma ja arengu jätkamiseks on õige aeg nõukogu esimehe teatepulk edasi anda. Esimehe ameti võtab üle minu kauaaegne kolleeg ja meeskonnaliige Hillar-Peeter Luitsalu,“ ütles Richard Tomingas uue nõukogu esimehe valiku kohta.

Hillar-Peeter Luitsalu (sünd 1959) liitus Arco Varaga 1993. aastal. Ta on olnud kontserni erinevate ettevõtete juhtorganite liige ning muuhulgas oli tal kandev roll Veskimöldre ja Merivälja kinnisvaraarenduste loomisel. Hr. Luitsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Arco Vara lõpetas Kodukolde arendusprojekti ja omandas Paldiski mnt 70c kinnistu

Eile müüs Arco Vara 100% tütarettevõte Kolde AS Kodukolde arendusprojektis viimase korteri. Sellega lõppes Kodukolde elamuarendusprojekt. Perioodil 2005-2012 on Arco Vara Tallinnasse Helme tänavale Kodukolde elamupiirkonda arendanud 12 elamut 346 korteriga (ca 21 000 m2). Viimased 2 maja 48 korteriga valmisid kevadel 2012.

Samal päeval, 10.06.2013, omandas Kolde AS kogu 28 498 m2 suuruse kinnistu aadressil Paldiski mnt. 70c, Tallinn. Kinnistu omandati korraga komplekstehinguna kolmelt Arco Varaga seotud või varasemalt seotud isikult: Richard Tomingase, Hillar-Peeter Luitsalu ja Arti Arakase äriühingutelt. Maatehingu esimene leping sõlmiti ühe kaasomanikuga kolmest juba 2010. aastal. Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

Kinnistu asukoha kohta on andmed kättesaadavad siit: http://www.arcorealestate.com/?content=589

Arco Vara plaanib Paldiski mnt 70c kinnistule arendada kortermaju, kasutades ära kinnistu asukohast tulenevaid eelised. Arendatava korteritoote parameetrid on sarnased Kodukolde projekti toodetele, arvestades Arco Vara poolseid edasiarendusi. Ehitusega loodetakse alustada 2015. aastal pärast detailplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamuehituspiirkonnaga.

Tehingu tulemusel suurenevad kontserni intressikandvad laenukohustused 0,7 mln euro võrra ja varad suurenevad 0,8 mln euro võrra. Kontserni kasumiaruandele tehing olulist mõju ei avalda.

Arco Vara juhataja Tarmo Silla kommentaar: „Paldiski mnt 70c kinnistu omandamine on osa kontserni pikaajalisest strateegiast. Peame kasutama ära sarnaste toodete arendamisel ja müügil saadud oskusteabe ning pakkuma turule väikeste parendustega järgmise põlvkonna tooteid, millest võidaksid nii tarbijad, Arco Vara kui kogu Tallinna linnakeskkond. Rääkides konkreetselt Eestist ja Tallinna linnast, on eile lõpetatud Kodukolde projekt nö. esimese põlvkonna toode ning Paldiski mnt 70c arenduse puhul on tegemist eduka Kodukolde projekti jätkuga Merimetsas.“

Tallinnas pakutakse üürile 3980 äripinda

Portaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Tallinnas üürile 3980 erineva otstarbega äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas äripindade üüripakkumiste arv 4%.

Kõige enam kasvas äripindade üüripakkumiste arv Kristiine linnaosas, kus mullusele 327 pakkumisele lisandus 138 pakkumist. Nii oli tänavu mais Kristiine linnaosas pakkumisel 469 äripinda, mis teeb aastaseks kasvuks 42%.

32% kasvas äripindade üüripakkumiste arv Nõmme linnaosas. Seal oli portaali KV.EE andmetel mai kuus pakkumisel 130 äripinda.

Suurim äripindade üüripakkumiste mass asub oodatavalt Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinnas pakuti mais üürile 1520 äripinda, mis teeb aastaseks pakkumiste arvu muutuseks -1%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
05/2012 05/2013 Muutus, %
Haabersti 74 78 5%
Kesklinn 1 534 1 520 -1%
Kristiine 327 465 42%
Lasnamäe 440 469 7%
Mustamäe 698 699 0%
Nõmme 113 149 32%
Pirita 32 28 -13%
P-Tallinn 264 286 8%
Vanalinn 146 130 -11%
Tallinn 3 822 3 980 4%
Narva 25 30 20%
Pärnu 250 224 -10%
Tartu 625 494 -21%
Eesti 5 163 5 273 2%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Riigi Kinnisvara AS otsib Pärnu Koidula Gümnaasiumi projekteerijat

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Pärnu Koidula Gümnaasiumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 27. juunini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2014. aasta suvel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik kool avada 2015. aasta sügisel.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse 1979. aastal valminud õppehoone ja spordikompleks tänapäevastele nõuetele vastavaks. Projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekohtade arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest.

Pärnu Linnavalitsus volitas 30. mai korraldusega RKASi korraldama riigihankeid Metsa tn 21 koolikompleksi rekonstrueerimisel, sealhulgas projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked.

Tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigihange „Pärnu Metsa tn 21 õppehoone projekteerimistööd ja autorijärelevalve” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 144003. Pakkumiste esitamise aeg on 27. juuni 2013 kell 14.00.

Uus Maa alustas Tallinna lähedal elamurajooni müüki

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja GL Kinnisvara OÜ alustavad Raasikul Rohtla elamurajooni müügiga, kus pakkumisele tuleb 13 kõigi kommunikatsioonidega elamukrunti.

„Raasiku on vaikne ja kodune linnalähedane alevik, kus on terviklik elukeskkond ja infrastruktuur,“ kommenteerib Ille Kompus Uus Maa Kinnisvarabüroost. „Uued elamukrundid paiknevad Raasiku südames, väljakujunenud keskuse kõrval, millel on Tallinnaga suurepärane transpordiühendus. Tallinna linna piirini on vaid 20 kilomeetrit ehk umbes 20 minutit autosõitu. Koju saab sõita ka rongi, bussi või marsruuttaksoga.“

Samuti projekti müügiga tegelev maakler Liina Tettermann lisab: „Kõik eluks esmavajalik on Raasikul vaid jalutuskäigu kaugusel – kaasaegsed lasteaia- ja põhikoolihooned, uus kunstmuruväljakuga jalgpallistaadion, rongijaam, kauplused, raamatukogu ja loomulikult uued peresõbrad. Suvel alustatakse lasteaia juurdeehitusega ning alates 2014. aastast on igale soovijale lasteaiakoht kindlustatud.“

Rohtla asumit arendab GL Kinnisvara OÜ, mis on kahe sõbra ja põlise Raasiku mehe, Toomas Gorbatševi ja Olavi Liivandi ühine ettevõtmine.

„Minu prioriteedid on hariduse ja elukeskkonna arendamine Raasikul,“ ütleb Liivandi, kes kuulub ka Raasiku valla volikokku. „Üks asi on asutuste ehk lasteaia, kultuurimaja ja kooli tulevik, teine aga on elamute arendamine. Loodan, et siia tuleb inimesi juurde ja noored jäävad oma kodukohta.“

Gorbatšev lisab, et tema sooviks on näha oma kodukoha arengut. “Minu soov on, et elu Raasikul oleks täisväärtuslik ja turvaline nii noortele peredele kui ka pensionäridele. Selleks on oluline hea kohalik haridus ja kõikide vajalike infrastruktuuride väljaarendamine, aleviku mugav linnalähedane asukoht on meil juba olemas.”

Rohtla asum valmib kahes etapis. Esimes osas rajatakse 13 individuaalkrunti üldpinnaga 1113-1616 m2. Rohtla kinnistu teises etapis tuleb juurde 8 elamukrunti suurusega 1600-2540 m2. Välja on ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass, elektriliin ning tänavavalgustusega teed. Kõigi liitumiste maksumus sisaldub krundi hinnas.

Asumis paikneb ka 2500 ruutmeetrine veekogu, mis jääb Rohtla elanike kasutusse ja selle äärde ehitatakse laste mänguväljakud.

Tagasihoidlikuma majanduskasvu põhjustasid kahanenud investeeringud

Esimeses kvartalis oli Eesti SKP kasv rahandusministeeriumi ootustest madalam, kuid seda mõjutasid mitmed ühekordsed või ajutised tegurid. Majanduse lisandväärtus, mis ei arvesta aktsiisimaksude laekumise negatiivset mõju, suurenes aastaga 2,2 protsenti ning riigieelarve laekumiste mõistes olulisem SKP nominaalkasv vastas 5,7 protsendiga ministeeriumi kevadprognoosile.

Mitmed eelmisel aastal aset leidnud positiivsed arengud Eesti majanduses selle aasta esimeses kvartalis oodatult aeglustusid. Esimese kvartali tagasihoidlikuma majanduskasvu peamine põhjus oli investeeringute vähenemine, mida lisaks ehitustegevusele mõjutas ka ettevõtete vähenenud kapitalimahutus masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.

Töötajate palgatulu kasvas esimeses kvartalis siiski peaaegu 7 protsenti, kuid üha suurem osa sellest tuleb edaspidi keskmise palga kasvust ning üha väiksem osa hõivatute arvu suurenemisest. Hõive kasvu pidurdab enam madal nõudlus toodangu järele, kuid pikemas plaanis üha rohkem tööealiste arvu kahanemine.

Tarbijate kindlustunne oli aasta algul selgelt kõrgem nii eelmise kvartali kui aastatagusega võrreldes. See julgustas elanike tarbimiskulutusi suurendama palga- ja pensionitulu kasvust mõnevõrra kiiremini. Tarbimine suurenes valdavalt toidu ja teiste kulukaupade arvelt, kuid kiirelt kasvas ka kodu sisustamisega seotud kestvuskaupade ja vaba ajaga seotud teenuste tarbimine. Poolpüsikaupade tarbimine püsis aastatagusel tasemel ning rõivaste ja jalanõude tarbimine aastaga vähenes.

Valdav osa majanduskasvust tuli tööstussektorist. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu panustas eelkõige elektroonikaseadmete ja keemiatoodete tootmismahtude suurenemine ja kasumlikkuse paranemine. Pooltes majandusharudest lisandväärtuse langus jätkus nii nõrga eksportnõudluse kui tagasihoidliku sisetarbimise tõttu.

Positiivselt panustas majanduskasvu veel energeetikasektor tänu elektrienergia tugevale ekspordile. Teenindussektori lisandväärtus kasvas nõrgenenud välis- ja sisenõudluse tõttu marginaalselt. Enim pidurdas kasvu veonduse ja laonduse lisandväärtuse langus, mida võib seostada vähenenud kaubavoogudega ning halvenenud kasumlikkusega laomajanduses. Samal ajal kiirenes sisekaubanduse lisandväärtuse kasv seoses hulgikaubanduse majandusnäitajate paranemisega.

Arvestades ebasoodsat väliskeskkonda, kus Põhjamaade kui peamiste kaubanduspartnerite kaubavahetusmahtude langus süvenes, oli Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kuueprotsendine suurenemine esimeses kvartalis hea tulemus. Kui möödunud aastal ületas impordi kasv eksporti kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu, siis selle aasta alguses oli ekspordi kasv taas tugevam tänu tagasihoidlikumale sisenõudluse arengule, mistõttu netoekspordi panus pöördus positiivseks.

Tivoli Arenduse kinnistute teine enampakkumine õnnestus

10.06.2013 toimus Tivoli Arendus OÜ kinnistute kordusenampakkumine. Selle tulemusel omandas International Invest Project OÜ kinnistud alghinnaga 7,8 mln eurot. Kinnistute müügiga rahuldas Tivoli Arendus võlanõuded Kylemore International Invest Corp (edaspidi “Kylemore”) ees.

Kinnistute müügiga kustus Arco Investeeringute AS-i nõue Tivoli Arenduse suhtes (nõue kontsernis varasemalt nulli hinnatud) ning samas lakkas olemast Arco Vara kohustus tagada Tivoli Arenduse laene Kylemore ees. Arco Vara käenduse lõppemisel on oluline mõju kontserni II kvartali majandustulemusele, kuna Arco Vara kustutab eelnevalt moodustatud eraldise bilansist summas 1 mln eurot ning tekib erakordne tulu samas summas.

Tivoli Arenduse osalus jaguneb võrdselt Arco Investeeringute AS-i ja International Invest Project OÜ vahel.

Arco Vara juhataja Tarmo Silla kommentaar:

„Mul on hea meel teavitada, et vaatamata asjaolule, et Tivoli kinnistute müügist laekuv tulu oli väiksem kui Tivoli Arenduse võlg Kylemore ees, õnnestus Arco Varal saavutada võlausaldajaga kompromiss, mille tulemusel lakkab olemast Arco Vara käendus võlausaldaja ees ning ei jää üles nõudeid Arco Vara suhtes.

31.01.2013 toimunud veebipõhisel seminaril andsime teada, et kontsernil on 3 olulist lahendamist vajavat probleemi. Tänaseks oleme stabiliseerinud kaks probleemi kolmest – nii olukorra Bulgaarias (vt.ka börsiteadet http://bit.ly/10UwSKP) kui käesolevaks hetkeks olukorra Tivoli Arenduses. Samas jätkame aktiivset tööd kolmandale, Ahtri tn 3 kinnistuga seotud, probleemile lahenduse otsimisega.

Eeltoodust minevikuprobleemidest on tänaseks prioriteetsemaks muutunud arendustegevuse taaskäivitamine Eestis ja Bulgaarias. Lätis Bišumuiža-1 korterite lõpuniehitus juba käib. Arco Vara peab hakkama teenima reaalset raha tootmise ja toodete müügiga.“

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,6%

Ehitushinnaindeks on jätkanud kiiret tõusu. Ehitushinnaindeks on kasvanud isegi vaatamata sellele, et avaliku sektori ehitustööde tellimuste maht on kokku kuivanud ja sellest tulenevalt võiks arvata, et töökäsi hakkab üle jääma.

2013. aasta I kvartali seisuga kasvas statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks aastataguse ajaga võrreldes 5,6%.

Eesti keskmise palga aastane kasv oli 2013 I kvartalis 6,3%. Tööjõukulude komponent ehitushinnaindeksis kasvas aga sama ajaga koguni 15,1%.

Ehitusettevõtjate hinnangud ehitushinna perspektiividele on vastuolulised. On neid, kes ootavad ehitushinna tõusu, kuid ka neid, kes ootavad langust.

Tõenäoliselt riigi suurtellimuste ärajäämine mõjutab ehitusturgu üksjagu. Iseasi on see, kuidas need mõjud kinnisvarapakkumisse ja -hindadesse jõuavad.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Taavi Aas: Pirita Seltsi kaebus on perspektiivitu

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Pirita TOP detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise taotlejaist mõttetu kohtus oma raha tuulde loopida.

„Ei ole mõistlik TOPi detailplaneeringu üle peetava kohtuvaidluse kulude tasumist rahaliselt toetada, sest Tallinna Halduskohus ei pea Pirita Seltsi kaebust Pirita TOP detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks perspektiivikaks,“ tõdes Aas.

Pirita Selts on edastanud meediaväljaannetele pressiteate, kus ütleb, et Tallinna Ringkonnakohus (tegelikult mitte ringkonnakohus, vaid halduskohus) võttis menetlusse Pirita Seltsi kaebuse Pirita TOPi detailplaneeringule. Selts kutsub inimesi üles aitama detailplaneeringu üle peetava kohtuvaidluse kulusid katta, paludes teha ülekanne seltsi arvelduskontole.

„Paraku on Pirita Seltsi teatest välja jäänud tõik, et kohus jättis seltsi uue esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna ei pidanud kaebust perspektiivikaks. Kohtu hinnangul on planeeringus avalike huvidega arvestatud ning seltsi süüdistused jäävad ebaselgeks ning vastuolulisteks. Seega on linnal lubatud detailplaneeringu alusel toiminguid teha,“ lisab abilinnapea Aas.

Esimese istungi ajaks on määratud 16. september.

Kinnisvarabüroo Uus Maa annab oma teenusele garantii

Uus Maa annab esimese kinnisvarabüroona Eestis välja juriidilise garantii kõigile elukondliku kinnisvara maaklerlepingu sõlminud klientidele, garanteerides ettevõtte poolt vahendatud üüri- ja müügilepingute juriidilise korrektsuse täiendavalt kuueks kuuks pärast tehingu toimumist.

Maaklerilepingu sõlmimisega kaasneva garantiikirjaga võtab Uus Maa Kinnisvarabüroo kohustuse maksta garantiisaajale vahendustasu või osa sellest tagasi, kui maakler ei ole täitnud lepinguga võetud kohustusi või on käitunud ebaeetiliselt.

„Uus Maa garantii on lisatagatis meie klientidele, et teeme tööd hoolega ja korrektselt,“ kommenteerib Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht Eve Soppe. „Garantiikirjaga lubame vastutada oma teenuse kvaliteedi eest.“

Pirita selts kohtus Tallinna Linnavolikoguga ehk linnaelanike esindajatega

Tallinna Ringkonnakohus võttis Pirita seltsi kaebuse Pirita TOPi detailplaneeringule menetlusse ja määranud asjas istungi ajaks 16.09.2013. Kohtuvaidluse ajaks detailplaneeringu kehtivuse peatamise küsimus lahendatakse lõplikult ringkonnakohtus toimuva menetluse käigus.

TOPi planeeringuga lubas Tallinna linn arhitektuurimälestise Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse kinnistule sotsiaalmaaalale mere äärde ehitada korterelamud ning suurendada TOPi kompleksi mahtu peaaegu kahekordseks hoolimata piirkonna elanike, organisatsioonide ja ekspertide aktiivsetest protestidest.

Pirita Selts pöödub kõigi linnakodanike poole üleskutsega aidata rahastada TOPi detailplaneeringu üle peetava kohtuvaidluse kulude katmist.

Avatud on arvelduskonto 10220072125013 SEB, MTÜ Pirita Selts ning jätkuvalt saab anda oma toetust “ei kortermajadele Pirital TOPi mereäärse parkla- ja rohealal” internetikeskkonnas petistisoon.ee

Alates 2003 aastast Regati pst 1,3,5 detailplaneerigu koondatud materjal kodulehel: www.piritaselts.ee

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1,1%, teatab Statistikaamet.

Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP I kvartalis 1%. I kvartalis oli SKP suurus jooksevhindades 4,07 miljardit eurot.

Enim mõjutas majanduskasvu kaubanduse ja energiatootmise lisandväärtuse suurenemine. Kaubanduse kasv põhines peamiselt hulgikaubanduse lisandväärtuse tõusul. Energiatootmist mõjutas elektritootmise suurenemine elektri ekspordi kasvu tõttu. Samuti panustas SKP kasvu Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse, lisandväärtus, mis pärast eelmisel aastal toimunud kahanemist pöördus tõusuteele. See tõus oli enim mõjutatud arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise lisandväärtuse suurenemisest.

2012. aasta IV kvartalis oli kõige suurem SKP kasvu panustaja veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtus. 2013. aasta I kvartalis aga muutus see tegevusala hinnamõjusid arvestades kõige suuremaks majanduskasvu pidurdajaks, tingituna kaubavedude mahu kahanemisest. Maismaaveonduse ja torutranspordi lisandväärtus vähenes oluliselt.

Mullu majanduskasvu vedanud ehituse tegevusala lisandväärtus pidurdus järsult, olles mõjutatud eriehitustööde ja hoonete ehituse lisandväärtuste vähenemisest. Rajatiste ehituse lisandväärtus aga kasvas. Tähtsaima põhjusena võib näha ehitustööde mahu vähenemist pärast mullu hoonete energiatõhususe tõstmiseks tehtud tööde lõpetamist.

Lisaks mõjus Eesti majanduskasvule negatiivselt ka lisandväärtuse vähenemine kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, seda peamiselt juriidiliste toimingute ja arvepidamise tegevusala lisandväärtuse kahanemise tõttu.

Samuti pidurdas majanduskasvu netotootemaksude koosseisu kuuluvate aktsiisimaksude laekumiste vähenemine.

I kvartalis kasvas hõivatute arv kiiremini kui püsivhindades SKP, samas töötatud tundide arv vähenes. Seetõttu kahanes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, samas kui tööjõu tunnitootlikkus suurenes 2%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. SKP loomiseks tehtud tööjõukulud on kasvanud. I kvartalis kasvas tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 7%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas kuuendat kvartalit järjest.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 6%-ni ning impordi kasv aeglustus 2013. aasta I kvartalis 5%-ni. Kaupade sisseveole avaldas mõju enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning muude transpordivahendite import. Kaupade väljaveo kasvule andsid olulise panuse kemikaalide ja keemiatoodete, arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete eksport. I kvartalis oli netoekspordi suhe SKP-sse -0,2%, ehk import oli teist kvartalit järjest ekspordist suurem.

Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 3%-ni, moodustades SKP-st 99%. Kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes I kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 7%. Peamiselt mõjutas seda ettevõtetesektor, kus kapitali kogumahutus transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse vähenes. Viimati kahanes kapitali kogumahutus hinnamõjusid arvestades 2010. aasta III kvartalis. Sisemajanduse nõudluse kasvu toetas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemine 4%, mida toetas jaemüügi kasv. Suurim mõju oli kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste suurenemisel toidukaupade, toitlustusteenuste ja isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse ja varuosade) tarbimise kasvul. Sisenõudluse kasvu toetas ka ettevõtete varude juurdekasv.

Raid & Ko: Maaklerid hakkavad esindama kinnisvaraostjaid

Maakleriamet on nagu iga teine – seal leidub nii häid, kui halbu tegijaid. Oluline on see, et täna võime julgelt öelda, et turul on oluliselt rohkem hea kvaliteediga maakleriteenuse pakkujaid, kui näiteks kinnisvarabuumi tippaastatel.

Paranenud maakleriteenuste kvaliteet ja konkurents selles vallas on järjest kasvatanud nišši, kus tavapärase müügi asemel tuleb ostjale kinnisvaraobjekt leida.

Suur pakkumiste arv tähendab passiivset müüki

Enamasti rikub tõrvatilk meepoti. Kahjuks arvavad paljud maaklerid, et nende teenuse teeb heaks suur pakkumiste arv. Nii muutub kvaliteedi asemel tähtsaks kvantiteet. Inimvõimete piiril tegutsev maakler suudab aktiivselt tegeleda maksimaalselt 20-30 erineva kinnisvaraobjektiga – kui just ei ole tegemist arendusobjekti korterite või kruntidega. Suurem objektide arv tähendab passiivset müüki ehk müügitööd, mis piirdub kuulutuse portaalis hoidmisega.

Eksitav info tekitab tüli

Paljud kuulutused portaalides on eksitavad. Pakkumised on kas müüdud või broneeritud ja neid reaalselt ei pakuta. Mitmed kuulutused on portaali unustatud. Portaalides olemasolevad kuulutusedki võivad sisaldada valeinfot. Sageli ilustatakse müügiobjekti selle nimel, et inimene seda vaatama saada. Tulemuseks on pettunud klient, kes jõuetult teenusepakkujat ja maaklereid kirub.

Probleemid muudavad maakleriteenuse olemust

Takistused kinnisvaraostja teel muudavad maakleriteenuse olemust. Üha rohkem kinnisvaraostjaid heitub ebakvaliteetsete pakkumiste rägastikus, sest kinnisvara leidmine on muutunud ajamahukaks ja närvesöövaks.

Selle probleemi kõrvaldamiseks on üha rohkem kinnisvaraostjaid hakanud tellima maaklerilt sobilike pakkumiste leidmise teenust. Täna on juba iga kümnes Raid ja Ko maakleribüroo uksest sisse astuv klient just ostusooviga kinnisvarahuviline, kes soovib, et talle sobilik pakkumine leitaks.

Kvaliteetne ostuteenus on oma raha väärt

Kvaliteetse kinnisvara ostuteenuse raames aitab kinnisvaramaakler välja selgitada, millised on koduotsija olulised soovid. Kas kõige olulisem on ostja jaoks päikesepoolne terrass või hoopis ühistranspordi lähedus? Või on need mõlemad tegurid ilma milleta tehing jääb toimumata?

Samuti oskab kinnisvaramaakler objekte sõeludes küsida müüjatelt õigeid küsimusi: kas kaasomandi kasutamiseks on tehtud notariaalne kasutuskord, mis on kantud kinnistusraamatusse või toimub parkimiskohtade kasutamine kes-ees-see-mees põhimõttel? Hästi tehtud valik aitab säästa ajakulu ja jalavaeva.

Maakleriteenus liigub paremuse suunas

Kinnisvarakriis raputas maakleriteenusest eemale hulga üheööliblikaid, kes hõlptulu otsides maakleri ameti mainet mustasid. Kinnisvaraturg ei ole ebakvaliteetse teenuse pakkujate eest kaitstud nagu muudki majandussektorid. Küll võime julgelt öelda, et täna on maakleriturul märksa enam kvaliteetse teenuse pakkujaid, kui kunagi varem. See toob turule uusi tuuli, milleks on näiteks hästiunustatud kinnisvaraostjate esindamine.

Arco Real Estate alustas Tartumaal Haagel uute korterite müüki

Vastavalt Merlain AS ja Arco Real Estate AS vahel juunis, 2013 sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustas Arco Vara Tartumaal Tähtvere vallas Haage külas aadressil Side põik 1 korterite müüki.

Haage uus kortermaja asub Tartust vaid 4 km kaugusel. Neljakordsesse elamusse on planeeritud 18 korterit. Paljudel korteritel on rõdu ning esimese korruse korteritel suured terrassid. Kinnistut ümbritseb tõkkepuuga suletav aed, kuhu on planeeritud parkimiskohad, suur muruplats ja laste mänguväljak.

Projekti iseloomustab aktiivse eluviisiga kooskõlas olev linnalähedus, kus samaaegselt on võimalik nautida maalähedast rahu ning männimetsa hõngu.

„Usun, et just tänu taskukohasele hinnale, saab see olema üsna suur konkurent teistele analoogsetele Tartu ümbruses olevatele projektidele,“ selgitas Arco Real Estate Tartu osakonna vanemmaakler Anne Heinlo.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine