Scandium Kinnisvara: Tartu maantee ja Peterburi tee risti kerkib uhke rohebüroo

Scandium KinnisvaraScandium Kinnisvara arendab Tallinna suurimate maanteede ristumispunkti aadressile Peterburi tee 1a uue büroohoone Scandium Park. 13-korruseline hoone paistab silma uuenduslike rohetehnoloogiate poolest, tõstes maja energiaklassi märkimisväärselt üle A taseme. Büroohoonet eristab mixed-use kontseptsioon – lisaks büroodele tuleb majja rohkelt töötajatele mõeldud rekreatsioonivõimalusi, jõusaal, restoran, roheterrass ja apartment-hotell. Ehitusluba on hoonele värskelt väljastatud.

Scandium Kinnisvara juhi Maido Lüiste sõnul on esinduslik hoone mõeldud ettevõtetele, kes soovivad paikneda pealinna tuiksoonel silmapaistva arhitektuuriga keskkonnasõbralikus hoones. „Scandium Park kõrghoone tänu väga heale asukohale ristteede sõlmpunktis saab olema maamärgiline nii Tartust, Peterburist kui ka Riiast Tallinna saabujatele. Tänu ümbritsevale madalale hoonestusele ja merepinna suhtes kõrgele asukohale, hakkavad majast avanema esinduslikud vaated nii Tallinna lahele, vanalinnale, lennujaamale kui ka Ülemiste järvele.“

Scandium Park koosneb kahest hooneosast – heleda klaasistusega 13-korruselisest hoonest ning 5-korruselisest tumedast hoonest. Kokku saab majas olema 6200 ruutmeetrit üüritavat pinda, millest 4411m2 moodustavad bürood ja 1600 m2 apartment-hotell. Lisaks büroodele asuvad hoone kahel esimesel korrusel töötajatele mõeldud rekreatsioonivõimalused, jooga- ja jõusaal ning läbi kahe korruse kõrguv restoran. Avar roheterrass luuakse hoone kuuendale korrusele. Kuuendal kuni üheksandal korrusel hakkab asuma 52 apartmendiga apartment-hotell, mida opereerib kogenud operaator Nestin Rent.

Hoone arenduses on suurt rõhku pandud erinevate rohetehnoloogiate väljatöötamisele ja uutesse kõrgustesse viimisele, unustamata kasutajate heaolu ja mugavust.

Kalle Aron, Scandium Kinnisvara innovatsioonijuht: „Suurte rohefännide ja Rohetiigri asutajatena oleme väga palju panustanud hoone võimalikult keskkonnasõbralikuks kujundamisele. Lisaks juba meie puhul tavapärastele päikesepaneelidele kõrghoone katusel, katame päikesepaneelidega ka madalama hooneosa fassaadi. Toodetava roheenergia võimendame läbi õhk-soojuspumba, saavutades aastase roheenergia toodangu suurusjärgus 170 MWh! See tähendab, et ligi 60% jahutusenergiast toodab maja ise 100% vabalt. Puudujääva jahutuse saab hoone kaugjahutuse trassist, mis tulevikus kasutab külmallikana Tallinna lahe merevee jahedust.“

„Lisaks oleme majja integreerinud hulgaliselt keskkonda austavaid ja energiat säästvaid lahendusi. Näiteks maja katusekate IKO Carrara puhastab kahjulikke kasvuhoonegaase neutraliseerides linnaõhku. Jõusaali duširuumide torustikesse paigaldame aga Zypho soojustagastid, mis eelsoojendavad külma vett kasutatud sooja vee abiga. -alustele parkimiskorrustele tulevad nii elektriautode laadijad kui ka kõik mugavused mikromobiilsuse lahenduste austajatele – sealjuures rattahooldusjaam ja duširuumid,“ rääkis Aron.

Scandium Park hoone on arhitektuuribüroo Pluss, sisearhitektuuri eest vastutavad KAOS Arhitektid. Hoone ehitusluba on käes ja selgub hanke käigus lähikuudel.

Scandium Park koduleht: www.scandium.ee/scandiumpark

SEB majandusprognoos: maailmamajanduse pudelikaelad leevenevad, Eestit ootab kiire palgakasv

SEB PankEbakindlus maailmamajanduse tuleviku osas on viimastel kuudel suurenenud

Ehkki nõudlus püsib tugev, pidurdavad majanduskasvu üha enam globaalsed logistikaprobleemid ja mitmete kaupade tarnehäired. Energiahindade hüppeline tõus on viinud inflatsiooni kõrgeimale tasemele üle pikkade aastate, mis õõnestab majapidamiste ostujõudu. Otsa on lõppenud mitmed riiklikud majanduse toetusmeetmed, mis eriti just Ameerika Ühendriikides on tarbimise aeglustumisele kaasa aidanud. Samal ajal on paljudes riikides ilmnenud kitsaskohad tööturul ja värbamisprobleemide üle kurtvate ettevõtete osakaal on kiiresti tõusnud ajalooliselt kõrgele tasemele. Suurriikidest on USA-s ja Suurbritannias see väljendunud ka palgatõusu kiirenemises. Nii on küsimärgi alla sattunud keskpankade kinnitused, et muutused intressipoliitikas on leebed ja aeglased.

Tarneprobleemid lahenevad, intressimäärad jäävad madalaks

SEB analüütikute hinnangul jäävad mitmed neist probleemidest ajutiseks. Kitsaskohad tarneahelates said alguse küll üle ootuste kiirest nõudluse taastumisest, kuid hiljem on seda süvendanud turuosaliste ebakindlusest tekkinud laovarude kogumine. Kuigi lähikuudel võib kitsikus kohati süveneda, siis peagi jõuab pakkumine nõudlusele järele ja 2022. aasta teises pooles olukord normaliseerub. Järgmisel aastal pööravad langusele ka energiahinnad, mida põhjustab Hiina nõudluse pidurdumine ja suuremad gaasitarned Euroopasse. Finantsturgude ootused intressitõusudeks on meie hinnangul liialt tormakad. Prognoosime, et USA föderaalreserv tõstab oma peamist intressimäära esimest korda järgmise aasta septembris, jätkates edasiste tõusudega kuni 2023. aasta lõpuks saavutatakse 1,5% tase. Keskpanga puhul ei pea me intressitõusu prognoosiperioodi vältel tõenäoliseks.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv püsib lähiaastail heas hoos

Pärast 5,1% SKP tõusu lõppeval aastal, kasvab Euroala majandus järgmisel 4,4% ja 2023. aastal 2,6% võrra. Eesti kõige tähtsama kaubanduspartneri Soome majanduse kasv saab olema sellest aeglasem: 2022. aastaks ootame seal 3,0% ja 2023. aastaks 1,6% SKP kasvu. Kiiremini peaks prognoosiperioodi vältel kasvama Rootsi majandus, kus järgmiseks aastaks ootame 3,6% tõusu, millele 2023. aastal järgneb 2,5% SKP kasv.

Eesti järgmise aasta majanduskasv on laiapõhjaline

Eesti 3,8% majanduskasv järgmisel aastal on pisut väiksem kui ootasime varasemalt ja jääb alla ka Euroala keskmisele. Küll ei põhjusta seda hoo kadumine majandusest, vaid tänavune väga kõrge võrdlusbaas: pensionireformi tuules küündib Eesti tänavune majanduskasv 8,8%ni. Pensionisäästude kiire põlemine ja järgmise aasta teise pooleni tooni andev jõuline inflatsioon jätab eratarbimise kasvuks aga vähem ruumi. Üle aastate kiireim nõudlus hoiab samas tugevana ekspordi ja sunnib ettevõtteid rohkem investeerima. Kuigi koroonakriisi vältel tõusis töötus Eestis rohkem kui paljudes teistes riikides muutuvad olud tööturul järgmisel aastal väga kitsaks, mis kasvatab keskmist palka üle aastate kiireimas tempos. Keskmiselt 8,5% ületab oluliselt tarbijahinnaindeksi kasvu, mis 2022. aastal 3,7% suureneb. Pärast kaheaastast spurti ennustame 2023. aastaks majanduskasvu mõningast aeglustumist, mis toob sellegipoolest kaasa tubli 3% SKP tõusu.

Kas üürileandja võib lihtsalt üüri tõsta? Osa I

Raid & KoKinnisvaraturg on pidevas muutumises. Ka võivad üleöö muutuda. Seega on täiesti arusaadav, et üürileandjal võib tekkida soov mõne aja tagant üüri tõsta. Kas see on lubatud?

Eelkõige sõltub üüri tõstmise võimalus sellest, kas üürileping on sõlmitud tähtajaga või tähtaega määramata. Ka selles osas on 2021. aasta jaanuaris seadusesätteid muudetud. Nimelt, kui tegemist on tähtajatu üürilepinguga, siis saab üüri tõsta iga aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Varem oli üüri tõstmine lubatud iga kuue kuu möödumisel.

Kui üürnik tahab tähtajatu lepingu korral üüri tõsta, peab ta üürnikule selle kavatsusest 30 päeva ette teatama ja üüri tõstmist põhjendama. Põhjenduseks võib olla samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide keskmise üüri tõus või mõistlike parenduste ja muudatuste tegemise vajadus, millega eluruumi kasutusväärtus tõuseb.

Üüri tõstmise teade peab olema üürnikule esitatud taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldama kohustuslike tingimusi. Nimelt tuleb teatises ära märkida:

1. üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus;
2. mis ajast üüri tõstetakse;
3. üüri tõstmise põhjendus ja arvestus;
4. üüri tõstmise vaidlustamise kord.

NB! Kui üürileandja ei teata üüri tõstmisest nimetatud viisil või kui ta hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta lepingu üles, on ülesütlemine tühine ja üürnik võib rahumeeli jätkata lepinguga kokkulepitud üüri maksmist.

Kuid üürnik ei pruugi üüri tõstmisega nõustuda. Kui ta sellega ei nõustu, võib ta üüri tõstmist vaidlustada ja nõuda üüri alandamist või üürilepingu sootuks üles öelda. Üüri alandamise taotluse peab üürnik esitama üürileandjale samuti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ja üürileandja peab 30 päeva jooksul teatama oma seisukoha. Kui üürileandja jääb enda juurde või jätab üürnikule vastamatta, võib üürnik 30 päeva jooksul antud tähtaja möödumisest pöörduda üüri alandamise nõudega üürikomisjoni või kohtusse.

Siiski saab üürnik üüri tõstmist vaidlustada vaid juhul, kui üüri tõstmine on ülemäärane. Seadusega on paika pandud, et üüri tõstmine ei ole ülemäärane, kui see on majanduslikult põhjendatud ehk eelkõige, kui:

1. see põhineb samasuguse asukoha ja seisundiga eluruumide keskmise üüri tõusul;
2. kasvavad üürileandja poolt eluruumile tehtavad kulutused või tema kohustused või
3. üüri tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks.

Lihtsam võimalus on üürileping lihtsalt üle öelda. Selleks peab üürnik 30 päeva jooksul alates üüri tõstmise teate saamisest, teatama üürileandjale lepingu üles ütlemisest. Lepingu saab üles öelda 30 päevase ette teatamisega. Kuni lepingu lõppemiseni ei loeta üüri tõstetuks.

Seega, vaatamata võimalusele üüri tõsta, tuleks seda põhjalikult kaaluda. Kui üürnik on distsiplineeritud ja lepingut ei riku, oleks mõistlikum jätkata lepingulist suhet samadel tingimusel. Risk, et üürnik üüri tõstmise peale lihtsalt lahkub, on piisavalt suur. Ja kunagi ei tea, kui kiiresti õnnestub leida uus üüriline ning milline suhe saab temaga olema.

Kas ja kuidas saab aga üüri tõsta tähtajalise lepingu puhul, räägime juba järgmisel korral.

Minu blogilehelt https://raid.ee/blogi leiad kõik minu postitused lihtsalt ja korraga. Postitused ilmuvad regulaarselt üks kord nädalas. Ka teiepoolsed kommentaarid ja küsimused on oodatud.

Leedu iduettevõte InRento ostis Eesti ühisinvesteerimise platvormi BitOfProperty

Leedu üürikinnisvara projektide ühisinvesteerimise platvorm InRento ostis ära päritolu samasisulise teenuseplatvormi BitOfProperty. Tehingu eesmärk on Leedu iduettevõtte laienemine Eesti kinnisvara turule.

Leedukate InRento ja eestlaste BitOfProperty ühisinvesteerimise platvormid on vägagi sarnased, vaid selle erinevusega, et BitOfProperty ühisrahastust ei paku. Üürikonnisvara ühisinvesteerimise platvorm võimaldab väikeinvestoritel soetada terve üüripinna asemel vaid osa väljaüüritavast kinnisvarast ning alustada kinnisvarasse panustamist väikse summaga.

InRento asutaja ja tegevjuhi Gustas Germanavičiuse sõnul on eestlased näinud kõvasti vaeva, et investorite usaldus teenida ning BitOfProperty brändi tuntakse hästi nii Eestis kui ka kaugemal. „Platvormi ostuga saame oma tegemisi veelgi laiendada ning meelitada ligi uusi investoreid,“ märkis Germanavičius.

“Üle 250 kliendi on meie platvormi kaudu investeerinud kinnisvara projektidesse ning usaldanud meid seeläbi üle 250 miljoni euroga. InRento ambitsiooniks on jõuda viie aastaga 100 miljoni euroni investeeringutes. Alustasime hiljuti kinnisvarasse investeerimise projektidega Hispaanias ning nüüd Eesti platvormi BitOfProperty ost on järgmine samm rahvusvahelise investeerimise platvormi loomisel,“ ütles InRento tegevjuht.

„Mul on hea meel, et BitOfProperty sai InRento osaks. Olen veendunud, et see laseb Leedu iduettevõttel valguskiirusel edasi kasvada ning kõik endised BitOfProperty kliendid saavad suurepärase alternatiivi, kuidas kinnisvaraprojektidesse investeerida,“ lisas BitOfProperty kaasasutaja Karl Vään.

InRento tegevjuhi sõnul on Eesti kinnisvaraturg sarnane Leedu omaga. “Ka Tallinnas on Vilniusega sarnaselt kinnisvara viimastel aastatel tõusnud. Tõsi, Eestis võib see olla osaliselt seotud ka pensionireformiga, kui paljud eestlased otsustasid teise samba raha välja võtta ning selle eest endale kinnisvara soetada. Siiski, meie kogemus ja teadmised Leedu kinnisvaraturul kindlasti aitavad meil eestlaste vajadustest ja ootustest paremini aru saada ning suudame neile pakkuda parimaid investeerimisvõimalusi kinnisvaras,” lisas tegevjuht Germanavičius.

InRento on 2020. aastal loodud esimene kinnisvara ühisinvesteerimise platvorm Leedus. See iduettevõtte pakub võimalust teenida üüritulu kinnisvara pealt, kuhu olete investeerinud vaid 500 eurot, seal juures ei pea te muretsema üürnike leidmise ega kinnisvara haldamise pärast. InRento toob BitOfProperty platvormi täielikult üle ning seda lehte külastades, suunatakse edaspidi automaatselt InRento veebilehele.

InRento tegevjuht Gustas GermanavičiusInRento tegevjuht Gustas Germanavičius

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta oktoobri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta oktoobri lõpu seisuga on 1,0460 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -0,75%. Fondi kogu puhasväärtus vähenes kuuga 125,1 miljoni euroni. NAVi langust mõjutas peamiselt osakuomanikele deklareeritud väljamakse summas 2,0 miljonit eurot. Kui välistada välja kuulutatud dividendide väljamakset, oleks NAVi kasv äritegevuse tulemustest eelmise kuuga võrreldes olnud +0,86%. EPRA NRV 2021. aasta oktoobri lõpu seisuga on 1,1189 eurot osaku kohta, mis tähendab -0,74% langemist viimase kuuga.

2021. aasta oktoobri auditeerimata konsolideeritud üüritulu oli 1,6 miljonit eurot, mis on püsinud kvartali jooksul stabiilsena (1,6 miljonit eurot 2021. aasta septembris). Fond teenis 2021. aasta oktoobris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,9 miljonit eurot.

2021. aasta oktoobri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 14,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib ülejäänud aasta jooksul investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse.

31. oktoober 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 351,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 1,1 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse 2021. aasta oktoobris.

Arco Vara: Maamajast linnakorterisse – miks nii?

Arco VaraMaamajast linnakorterisse kolimise põhjuseid võib olla mitmeid ja seda võib ette tulla igas eas: nii noortel kui ka vanematel inimestel, eelkõige aga peredel. Mis paneb siis eelistama eramu asemel korterit?

Noored pered on kohati lausa sunnitud linnalähedasest eramust linnakorterisse kolima, nii juhtus ka meie perega. Lapsed käivad linnas koolis ja lisaks 4–5 korda nädalas treeningutel, kusjuures treeningute ajad ei kattu ning need ei toimu lastel ka samadel nädalapäevadel. Minu jaoks tähendas see laste trenni viimist ja sealt toomist seitsmel päeval nädalas.

Lisaks hakkas pere noorim laps käima lasteaias. Kohati tundus mulle, et olengi taksojuht ja võiksin esitada avalduse töölt lahkumiseks, sest oma töö tegemiseks enam aega ei jäänudki.

Pärast linna kolimist said suuremad lapsed hakata ise jalgsi koolis ja trennis käima ning kumbki ei pidanud teise järel ootama. Viimase juures oligi varem ilmselt kõige ebameeldivam see, et kuna treeningud toimusid iga ilmaga väljas, olid riided tihtipeale niisked või lausa läbimärjad.

Tänu sellele, et linnas said lapsed iseseisvalt koolis ja trennis käimisega hakkama, sain mina juurde oluliselt rohkem tööaega. Kuna ma väga naudin oma tööd, siis tunnen, et meie pere jaoks oli see praeguseks ajaks parim võimalik lahendus. Kui lapsed on juba suured, siis kolime kindlasti abikaasaga tagasi maale, sest tegelikult on vaikses ja rahulikus maakohas ülimalt hea elada.

Levinuim põhjus, miks vanemad inimesed võtavad ette eramust korterisse kolimise, on see, et eramu jääb suureks – lapsed on kodust välja kolinud ja oma elu peale läinud ning siis pole ju mõtet üksi või kahekesi elades üleval pidada suurt maja, kus ülalpidamiskulud on tunduvalt suuremad kui korteris.

Samuti võib koormavaks muutuda suure aia korrashoidmine – kui tervis pole enam noore inimese oma, siis võib ühel hetkel ka pisike pingutus saada suureks katsumuseks.

Samas, kui ikkagi on suur soov veidikenegi näpud mullaseks saada, siis on võimalus soetada omale korter asukohta, kus on võimalus aiamaa kasutamiseks – linna ääres asuvate korterelamute juures on tihtipeale näha aiamaalapikesi.

Maalt lahkumise põhjuseks on vahel ka see, et inimesed on jäänud üksikuks ja maal, eriti pimedal ajal, ei ole üksinda mugav olla, see võib tekitada isegi depressiooni. Linnas ei teki üksindusetunne nii kergesti, sest siin kohtad jalutades teisi inimesi. Lisaks on erinevaid võimalusi, kus ka vanemad inimesed saavad päevasel ajal koos aega veeta.

Linna kolimise põhjuseks võib olla ka transpordiühenduse katkemine: ise ei olda enam võimeline autot juhtima ning ühistranspordipeatused on liiga kaugel.

17/11/2021 toimub “Kinnisvara müügikoolitus”

Kinnisvara müügikoolitus” toimub Kinnisvarakoolis 17/11/2021. Koolitusel annavad JK Kinnisvara asutaja Jana Kivi ning Mustamäe keskuse tegevjuht ja Aasta maakler 2016 Ruth Andresen teoreetilised teadmised kliendisuhtlusest, müügiprotsessi juhtimisest, kliendikesksusest ja praktilised teadmised tegevustest, mis tuleb kinnisvara müümisel läbi käia.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik inimesed, kes soovivad müüa kinnisvara;
  • kinnisvaramaaklerid, kes tegelevad kinnisvara müümisega igapäevaselt või soovivad alles alustada tööd kinnisvaramaaklerina;
  • kinnisvara spetsialistid, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
  • müügiinimesed, kes vastutavad kinnisvara objektide müügi eest.

Kinnisvara müügikoolitus” toimub 17/11/2021 kell 10.00-17.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2021 III kvartalis valmis Eestis 504 elamut 1737 eluruumiga

Tõnu Toompark

2021 III kvartalis valmis statistikaameti andmetel Eestis kokku 504 elamut koku 1737 eluruumiga ja pindalaga 153 873 m². Aastataguse ajaga võrreldes on eluruumide valmimise maht vähenenud.

Eluruumide valmimise vähenemise taga on mullune koroona. Koroona tõi endaga kaasa üldise teadmatuse. Teadmatuse tulemusena pandi kevadel-suvel nii mõnigi elamuehituse projekt seisma.

Projektide ajutine külmutamine on endaga kaasa toonud eluruumide valmimise vähenemise.

2020. a sügiseks tuli nii koduostjatel kui üüriinvestoritel ja nii ka elamispindade ehitajatel enesekindlus samm-sammult tagasi. Elamispindade tehingute turg läks käima. Selle tuules startis ka elamispindade ehitus.

Nii võiks käesoleva aasta lõpuks või hiljemalt uue alguseks oodata elamispindade valmimise mahu mõningat suurenemist.

Kogu Eesti: Kasutusluba, elamute arv, tk

Kogu Eesti: Kasutusluba, eluruumide arv, tk

Kogu Eesti: Kasutusluba, eluruumide pind, m²

Kogu Eesti & elamud kokku: eluruumide arv, tk (4kv keskmine)

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for October 2021

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of October 2021 amounted to EUR 1.0460 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit decreased by -0.75%. The total net asset value of the Fund declined to EUR 125.1 million over the month. The NAV decrease was mainly affected by declared distribution to unitholders of EUR 2.0 million. Eliminating declared dividend distribution, the NAV increase from operating performance during the month would have been +0.86% compared to the previous month. EPRA NRV as of 31 October 2021 was EUR 1.1189 per unit, corresponding to a decrease of -0.74% over the last month.

Unaudited consolidated net rental income for October 2021 amounted to EUR 1.6 million, remaining stable over the quarter (EUR 1.6 million in September 2021). The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 0.9 million in October 2021.

At the end of October 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 14.6 million (31 December 2020: EUR 13.3 million) which demonstrates solid liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest part of outstanding cash to (re)development projects during the year.

As of 31 October 2021, the total consolidated assets of the Fund stood at EUR 351.6 million (31 December 2020: EUR 355.6 million). The Fund has invested an additional EUR 1.1 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during October 2021.

Eesti Pank: Suvekuudel tööturu seis paranes

Eesti PankTööpuudus kahanes kolmandas kvartalis eelneva kvartali 6,9%lt 5,7%ni ja tööhõive suurenes jõudsalt ka hooajalisi tegureid arvestades. Tööjõus osalemise määr oli aga esimeses kolmes kvartalis madalam kui aasta eest.

Kolmandas kvartalis hoogustus hõive taastumine kriisist ka tööjõu-uuringu järgi, maksu- ja tolliameti andmetel oli tööturu seis veelgi parem. Maksuandmete põhjal suurenes deklareeritud palka saanute arv kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,7% ja jäi 2019. aasta sama kvartali tasemele veel vaid 0,8% ehk 4600 inimese võrra alla.

Jõudsa taastumise varjus on muutunud hõive struktuur. Võrreldes kriisieelse ajaga on suurenenud valitsussektoris hõivatute osakaal, kuna nõudlus avalike teenuste järele kriisi ajal kasvab. Nii oli äriregistris registreeritud ettevõtetes kahe aasta tagusega võrreldes ligikaudu 8200 võrra vähem palgasaajaid, valitsusasutustes aga 3400 võrra rohkem. Erasektori tegevusaladest oli majutuses ja toitlustuses endiselt veerandi võrra vähem palgasaajaid kui kahe aasta eest.

Erinevalt tööjõu-uuringust ei näita registrite andmed töötute ja hõivatute kohta tööturul osalemise kahanemist. Sellegipoolest on oht, et juba pikalt tööd otsinud inimeste lootus sobivat tööd leida väheneb. Töökohtade taastumine on tegevusalati kulgenud erinevas tempos. Seetõttu on oluline, et töötud, kelle oskused ja töökogemus ei pruugi vastata sellele, mida loodavatel töökohtadel eeldatakse, saaksid tõhusat tuge enese täiendamisel.

Baltic Horizon: Täna on Baltic Horizon Fondi Meraki SPV võlakirjade esimene kauplemispäev

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi teavitas 12. mail 2021. a BH Meraki UAB tagatud võlakirjade suunatud pakkumise tulemustest ja kavatsusest esitada taotlus võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq First North alternatiivturul (börsiteade on kättesaadav järgmisel lingil: https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b72b39ba0bec047ebf2cca312cce36541&lang=et).

Võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Vilnius First North alternatiivturul on täna, 15. novembril 2021. a.

Pro Kapital: Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2021. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Pro KapitalTEGEVUSARUANNE

Tegevjuhi ülevaade

Käesoleva aasta kolmas kvartal on olnud töörohke periood, tuues endaga kaasa suurepäraseid müügitulemusi ja ootuseid ületanud eellepingute sõlmimise mahtu. Samas on arendustegevuses esinenud väljakutseid, mis on seotud ehitusturul toimunud muutustega.

Kinnisvaraarendus

Oleme aktiivselt arendanud Kindrali Majade ja Kalaranna Kvartali projekte ning valmistanud ette projektdokumentatsiooni järgnevatele arendusprojektide etappidele Tallinnas. Septembris alustasime kahe esimese hoone korterite üleandmist Kalaranna projektis, kus järk-järgult on valmimas 240 korteriga kaheksa hoonet. Tänaseks on müüdud või broneeritud kõik äripinnad ja 94% korteritest. Sel aastal alustasime uue projekti Kindrali Majade ehitamisega Kristiine Citysse, mille käigus kerkib kolme hoonete kompleksi 195 korterit. Selles projektis oli enne ehituslepingu allkirjastamist broneerinud või müüdud üle poole korteritest. Tänaseks on Kindrali Majade projektis 98% korteritest müüdud või broneeritud.

Riias oleme keskendunud luksuskorterite müügile River Breeze Residence’is ja valmistame ette tehnilist projekti Kliversala piirkonna järgmiseks etapiks – Blue Marine. Oleme tänaseks saanud ehitusloa City Oasis 326 korteriga elamukvartalile, mida iseloomustab rahulik ja roheline elukeskkond keset kesklinna. Plaanime ehitusprotsessiga alustada niipea, kui kinnisvaraturu olukord on meie hinnangul selleks sobiv. Kahjuks ei ole Läti kinnisvarasektor olnud sama aktiivne kui naaberriikides Eestis ja Leedus. Siiski oleme viimastel kuudel täheldanud kinnisvara turu elavnemist luksuslikuma kinnisvara segmendis, kaasa arvatud River Breeze Residence’is.

2019. aastal valmis meil Vilniuses viie elamuhoonega ja 115 korteriga arendusprojekt Šaltiniu Namai Attico. Tänaseks on meil müümata veel vaid 5, mille hulgas on järgneva etapiga seonduvat kaks näidiskorterit. Oleme hetkel kavandamas projekti järgmist faasi, milles saavad olema linnavillad ning ärihoone. Ehitusega on kavas alustada veel sellel aastal.

Ettevõtte käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping. Käesoleval aastal oleme juba lõpetanud 39 korteriga Ratsuri Majade projekti ja oleme alustanud eksklusiivsete kodude üleandmisega suurepärases asukohas Kalaranna kvartalis.

Hotellindus

Eelmine aasta avaldas tugevat mõju meie Saksamaal, Bad Kreuznachis, asuva hotelli PK Parkhotel Kurhaus tegevusele. Tulenevalt COVID-19 poolt põhjustatud piirangutest oli hotell suletud peaaegu pool aega 2020. aastast ja käesoleva aasta jaanuarist poole juunini. COVID-19 poolt põhjustatud mõju tõttu on hotelli esimese kuue kuu käive vähenenud aastaga 0,3 miljoni eurot võrrelduna võrdlusperioodiga eelneval aastal. Kuigi hotelli täituvus on sellel aastal tõusnud, on käivet mõjutanud toa keskmise hinna langus. Siiski on valitsusepoolne abi toetanud ettevõtet ning üheksa kuu netotulemus on parem kui võrdlusperioodil.

Järgnevatel perioodidel jätkame põhifookuse hoidmist töös olevatel arendusprojektidel ja plaanime alustada ka järgmiste etappidega. Meie kinnisvaraarendusel läheb hästi,  Ettevõte on jätkuvalt tegutsev ja oleme tuleviku suhtes optimistlikud.

Paolo Michelozzi
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Ettevõtte kogukäive oli 2021. aasta esimesel üheksal kuul 21 miljonit eurot, mis on 55% rohkem kui võrdlusperioodil (2020 9 kuud: 13,6 miljonit eurot). Kolmanda kvartali kogukäive ulatus 12 miljoni euroni, suurenedes võrdlusperioodi 4,6 miljoni euro kogukäibe suhtes 164%.

Ettevõtte käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Kinnisvarast saadav tulu aruandeperioodil on seotud Ratsuri Majade projekti valmimisega ja korterite klientidele üle andmisega. 2021. aastal jätkab Ettevõte valminud korterite müüki River Breeze Residence’s Riias ja Šaltinių Namai Attico arenduses Vilniuses ning käimas olevate arendusprojektide eelmüügiga Kalaranna Kvartali ning Kindrali Majade arendustes Tallinnas.

2021. aasta esimese üheksa kuu brutokasum suurenes 14% võrra ja moodustas 6,1 miljonit eurot võrrelduna 5,4 miljoni euroga samal perioodil 2020. aastal. Kolmanda kvartali brutokasum oli 3,4 miljonit eurot võrrelduna 1,9 miljoni euroga võrdlus­perioodil.

2021. aasta esimese üheksa kuu ärikasum moodustas 3,7 miljonit eurot võrrelduna 1,1 miljoni euro ärikasumiga võrdlusperioodil. Kolmanda kvartali ärikasum oli 2,8 miljonit eurot ja möödunud aasta samal perioodil 0,9 miljonit eurot.

2021. aasta esimese üheksa kuu puhaskasum oli 22,5 miljonit eurot ning kolmandas kvartalis 1,1 miljonit eurot. Võrdlusperioodil olid vastavalt puhaskahjum 11,1 miljonit eurot ja 3,2 miljonit eurot. Aruandeperioodi tulemit mõjutas kontrolli kaotus AS-is Tallinna Moekombinaat ja tütarettevõtte konsolideerimise lõpetamine Ettevõtte finantsaruannetes.

Rahavood põhitegevusest olid 2021. aasta esimesel üheksal kuul positiivsed:  1,4 miljonit eurot võrreldes negatiivse 4,5  miljoni euroga samal perioodil 2020. aastal. Kolmandas kvartalis olid rahavood põhitegevusest positiivsed 5,2 miljonit eurot võrdlusperioodi negatiivse 1,9 miljoni kõrval.

Aktsia puhasväärtus oli 30. Septembri 2021 seisuga 0,63 eurot võrreldes 1,07 euroga
30. Septembril 2020.

Peamised tulemusnäitajad (koos lõpetatud tegevusvaldkondadega)

2021
9 kuud
2020
9 kuud
2021
III kvartal
2020
III kvartal
2020
12 kuud
Käive (tuhat eurot) 21 108 13 615 12 066 4 562 19 234
Brutokasum (tuhat eurot) 6 103 5 371 3 442 1 880 6 775
Brutokasum, % 29% 39% 29% 41% 35%
Ärikasum / -kahjum (tuhat eurot) 3 704 1 136 2 828 885 -43 108
Ärikasum / -kahjum, % 18% 8% 23% 19% -224%
Puhaskasum / -kahjum (tuhat eurot) 22 463 -11 085 1 122 -3 183 -59 456
Puhaskasum / -kahjum, % 106% -81% 9% -70% -309%
Kasum / -kahjum aktsia kohta (eurot) 0,40 -0,19 0,02 -0,06 -0,98
30.09.2021 30.09.2020 31.12.2020
Varad kokku (tuhat eurot) 125 042 215 765 179 048
Kohustused kokku (tuhat eurot) 89 492 157 543 169 477
Omakapital kokku (tuhat eurot) 35 549 58 222 9 571
Võla / omakapitali suhe * 2.52 2.71 14.15
Varade tootlus, % ** 15% -5,2% -31%
Omakapitali tootlus, % *** 99,5% -17,1% -141%
Aktsia puhasväärtus, eurot **** 0,63 1,03 0,23

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
 **varade tootlus = puhaskasum v kahjum / varad kokku (keskmine)
 *** omakapitali tootlus = puhaskasum v kahjum / omakapital kokku (keskmine)
 **** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes 30.09.2021 30.09.2020
(korrigeeritud*)
31.12.2020
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 13 283 7 316 9 393
Lühiajalised nõuded 1 458 1 422 1 797
Varud 67 811 53 405 58 352
Käibevara kokku 82 552 62 143 69 542
Põhivara
Pikaajalised nõuded 23 4 417 3 517
Materiaalne põhivara 6 677 7 011 6 745
Kasutusõigusega vara 233 400 357
Kinnisvarainvesteeringud 35 202 141 452 98 512
Immateriaalne põhivara 354 342 375
Põhivara kokku 42 490 153 622 109 506
VARAD KOKKU 125 042 215 765 179 048
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
Lühiajalised võlakohustused 530 78 032 107 581
Ostjate ettemaksed 13 516 7 124 7 866
Lühiajalised võlad tarnijatele 5 233 17 844 22 211
Maksukohustused 656 225 458
Lühiajalised eraldised 534 358 459
Lühiajalised kohustused kokku 20 469 103 583 138 575
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised võlakohustused 64 708 50 793 27 255
Muud pikaajalised kohustused 3 139 1 783 2 295
Edasilükkunud tulumaksukohustus 1 133 1 230 1 170
Pikaajalised eraldised 44 156 182
Pikaajalised kohustused kokku 69 024 53 962 30 902
KOHUSTUSED KOKKU 89 493 157 545 169 477
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses 11 338 11 338 11 338
Ülekurss 5 661 5 661 5 661
Kohustuslik reservkapital 1 134 1 134 1 134
Ümberhindluse reserv 2 984 3 262 2 984
Eelmiste perioodide jaotamata kasum -8 031 47 646 47 647
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum 22 463 -10 672 -55 678
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku 35 549 58 369 13 086
Mittekontrolliv osalus 0 -149 -3 515
OMAKAPITAL KOKKU 35 549 58 220 9 571
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 125 042 215 765 179 048

* Lisas 2 on toodud teave vigade parandamisega kaasnenud korrigeerimistest.

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes 2021
9 kuud
2020
9 kuud
2021
III kvartal
2020
III kvartal
2020
12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu 19 373 8 743 12 066 3 146 13 637
Müüdud toodete ja teenuste kulu -14 118 -6 038 -8 624 -1 977 -9 424
Brutokasum 5 255 2 705 3 442 1 169 4 213
Turustuskulud -358 -418 -119 -140 -611
Üldhalduskulud -3 549 -3 171 -1 086 -1 054 -4 372
Muud äritulud 2 113 26 605 22 384
Muud ärikulud -56 -14 -6 -3 2 876
Ärikasum /-kahjum 3 405 -872 2 836 -6 2 490
Finantstulud 53 812 3 2 1 4
Finantskulud -29 474 -4 095 -1 722 -1 279 -5 419
Kasum/ kahjum enne tulumaksu 27 743 -4 964 1 116 -1 284 -2 925
Tulumaks -23 -211 6 -132 -354
Jätkuvate tegevuste puhaskasum/-kahjum 27 720 -5 175 1 122 -1 416 -3 279
Kahjum lõpetatud tegevusvaldkondadest -5 257 -5 912 0 -1 768 -56 177
Perioodi puhaskasum/ – kahjum 22 463 -11 087 1 122 -3 184 -59 456
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 22 178 -10 674 1 122 -3 120 -55 678
    Mittekontrolliv osalus -285 -413 0 -64 -3 778
Tulumaksujärgne muu koondkasum
Objektid, mida edaspidi ei klassifitseerita kasumiaruandes
Kinnisvara ümberhindluse reservi muutus 0 0 0 0 -278
Aruandeperioodi koondkahjum kokku 22 463 -11 087 1 122 -3 184 -59 734
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
    Emaettevõtte omanikele kuuluv osa 22 178 -10 674 1 122 -3 120 -55 956
    Mittekontrolliv osalus -285 -413 0 -64 -3 778
Kasum/ kahjum aktsia kohta jätkuvatest tegevusvaldkondadest (euro) 0,49 -0,09 0,02 -0,02 -0,06
Perioodi kasum/ kahjum aktsia kohta (euro) 0,40 -0,19 0,02 -0,06 -0,99

Konsolideeritud rahavoogude vahearuanne

tuhandetes eurodes 2021
9 kuud
2020
9 kuud
2021
III kvartal
2020
III kvartal
2020
12 kuud
Põhitegevuse rahavood
Aruandeperioodi puhaskasum / -kahjum 22 463 -11 085 1 113 -3 183 -59 456
Korrigeerimised:
     Materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum 282 311 88 102 416
     Kasum kinnisvarainvesteeringu müügist -1 092 0 0 0 0
     Kahjum põhivara maha kandmisest 0 0 0 0 8
     Põhivara väärtuse muutus 0 0 0 0 -16
     Kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutus 0 0 0 0 43 127
     Kasum tütarettevõtte kajastamise lõpetamisest -53 808 0 0 0 0
     Finantstulud ja -kulud 35 033 12 010 1 719 3 936 15 994
     Edasilükkunud tulumaksu muutus -37 -118 0 -59 -178
     Muud mitterahalised muutused (netosumma) 1 537 -3118 0 -3 114 -3 110
Muutused käibevahendites:
     Lühiajalistes nõuetes ja ettemaksetes 3 806 -2 049 -513 -1 069 -1 514
     Varudes -9 460 -12 373 156 -8 023 -13 011
     Kohustustes ja ettemaksetes 2 800 11 870 2 736 9 522 10 025
     Eraldistes -138 29 -38 10 59
Põhitegevuse rahavood kokku 1 387 -4 523 5 261 -1 878 -7 656
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine -102 -29 -68 -18 -94
Immateriaalse põhivara soetamine -13 0 -8 0 -43
Kinnisvarainvesteeringute soetamine -411 -657 -165 -260 -844
Laekumised kinnisvarainvesteeringute müügist 2 000 0 0 0 0
Rahajäägi muutus -182 0 0 0 0
Saadud intressid 2 2 0 0 1
Rahavood investeerimistegevusest kokku 1 294 -684 -241 -278 -980
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekumised mitte-konverteeritavatest võlakirjadest 0 28 500 0 0 28 500
Konverteeritavate võlakirjade lunastamine -337 0 -253 0 -33
Mitte-konverteeritavate võlakirjade lunastamine 0 -28 003 0 -3 -28 000
Saadud laenud 18 497 7 689 6 086 4 832 14 410
Tagastatud laenud -11 855 -684 -8 990 -28 -1 376
Kapitalirendi tagasimaksed -129 -130 -42 -46 -135
Makstud intressid ja muud finantskulud -4 967 -5 465 -2 382 -2 344 -5 953
Rahavood finantseerimistegevusest kokku 1 209 1 907 -5 581 2 411 7 413
Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 890 -3 300 -561 255 -1 223
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 393 10 616 13 331 7 061 10 616
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 13 283 7 316 13 842 7 316 9 393

Aruande täisversiooni leiate juuresolevas failis.

PKG Q3 2021 EST

Baltic Horizon: Kokkuvõte Baltic Horizon Fondi veebiseminarist

Baltic Horizon Fund12. novembril 2021. a toimus Baltic Horizoni korraldatud veebiseminar, kus fondijuht Tarmo Karotam andis ülevaate 2021.a. kolmanda kvartali aruande tulemustest.

Baltic Horizon Fond tänab kõiki osalejaid. Veebiseminari salvestus on huvilistele kättesaadav siit ning esitlus siit.

Statistikaamet: Töötute arv langes kvartaliga 7400 inimese võrra

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli tänavu kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,5%, tööhõive määr 67,4% ning töötuse määr 5,7%.

Kolmandas kvartalis oli töötuid 39 900, mida on võrreldes eelmise perioodiga 7400 inimese võrra vähem. Töötuid mehi oli 23 100 ja naisi 16 800, pooled neist on olnud tööta alla kuue kuu.

Statistikaameti analüütiku Katriin Põlluääre sõnul liigub töötute arv stabiilselt kriisieelsete näitajate suunas. „Pandeemiaaeg tõi juurde paarkümmend tuhat töötut, kuid viimased kvartalid näitavad nende hulga stabiilset vähenemist. Pandeemiaeelse tasemeni, kus töötuse määr kõikus nelja kuni viie protsendi vahel, on veel natuke minna, kuid oleme sellele lähedal. Iseasi, kuidas mõjutab koroonaviiruse jätkuv levik meid lähikuudel,“ ütles Põlluäär.

Töötuse määr oli kolmandas kvartalis 5,7%, mis on selle aasta madalaim. „Viimati oli näitaja nii madal eelmise aasta esimese kvartalis, kus see oli 5,1 protsenti. Samas veel aasta tagasi oli töötuse määr 7,6 protsenti,“ selgitas Põlluäär.

Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 15–74-aastaste seas 657 600. „See näitab samuti liikumist kriisieelse olukorra suunas. Eelmisel aastal samal ajal oli hõivatuid 652 000,“ lisas Põlluäär. Täisajaga töötas kolmandas kvartalis 87% hõivatutest, osaajaga hõivatuid oli 86 000. Osaajaga töötajatest üle poolte ehk 68% olid naised.

Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli kolmandas kvartalis 4900, mis on viimaste aastate madalaim.

Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 278 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud.
Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.
Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Baltic Horizon: Summary of Baltic Horizon Fund webinar

Baltic Horizon FundOn the 12th of November 2021, Baltic Horizon held an investor webinar where fund manager Tarmo Karotam introduced results of Q3 2021 report.

Baltic Horizon Fund would like to thank all participants. Webinar recording is available here. Presentation is available here.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?