4. novembril, tutvustas Kurenurme Taastuvenergia Keskuse initsiatiivrühm Võru Maavanem Andres Kõivule ideed rajada Kurenurmes tegutseva päikesepargi juurde katsebaas ja –labor teadusuuringute läbiviimiseks.
Kurenurme päikesepargi eestvedaja Viido Polikarpus ja taastuvenergeetika eestkõneleja füüsik Valdur Tiit rõhutasid, et kuna taastuvenergeetika on teema, mille roll tulevikus aina suureneb, tuleb ka Eestis olla aktiivsemad uute lahenduste väljatöötamisel. Tiit tõi välja, et tegelikult on kogu Euroopa jäänud taastuvenergia lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel passiivseks ning juhtohjad on selles valdkonnas Hiinas, kust toodetakse näiteks ka 95% maailma päikesepaneelidest.
Ehkki taastuvenergiaga seotud küsimusi uuritakse mitmes Eesti ülikoolis, puudub praegu baas, kus viia läbi mahukaid taastuvenergia-alaseid uurimusi. Kuna Kurenurmes on olemas juba tegutsev päikesepark ning sealsete arendajate soov on taastuvenergia valdkonda propageerida olles omamoodi pilootprojektiks, mille kogemustest saavad järgmised arendajad õppida, ongi meeste ühine eesmärk just Kurenurme sarnane uurimiskeskus luua. Seal on toimiv park, mida uurimistegevuses kasutada ning piisavalt ruumi uute tehnoloogiate katsetamiseks.
Taastuvenergia keskuse loomise idee on kiitnud heaks ka Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli esindajad. Esialgse suunana nähakse Kurenurmes energia salvestamiseks vesiniku tootmise uurimist: vesiniku tootmise tehnoloogiaid ning vesiniku ja selle tootmise jääkproduktide kasutamise uurimist. Selle kõrval oleks taastuvenergia keskus avatud ka teiste taastuvenergia suundade arendamisest huvitatud teadlastele.
Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul on teema, millega tegelema on asutud, selgelt vajalik ja tulevikku vaatav: „Kui eestvedajatel jõudu jätkub, soovin mina omalt poolt igati kaasa aidata. Lisaks sellele, et algatus on kasulik Eesti selle valdkonna teadusmaastikule ja energeetikavaldkonnale, on see ju kasulik ka Võrumaale. Meie lootus on, et head algatused käivadki käsikäes ning ajaks, mil taastuvenergia keskusest hakkavad ellu rakenduma esimesed praktilised tootmisideed, oleme meie valmis oma valmivatel tööstusaladel neid vastu võtma.“
Kolmandas kvartalis väljastasid pangad 528 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 30,7 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 10,5%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 5%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kolmandas kvartalis keskmisena 13%.
Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid töövõtulepingu Lintsi laokompleksi II etapi ehitustööde teostamiseks. Esimeses järjekorras ehitatakse välja 20 ladu, tulevikus jääb tellijale võimalus tellida täiendavalt 12 lao ehitus.
Sõites oma isesõitvas autos kodu poole, jääb aega aknast mõnusalt välja vaadata. Liiklus on sujuv ja kiire ning peatselt keerab auto kodutänavasse. Kõiki tänavaäärseid maju katavad, otsekui paksu vaibana, erinevad päikeseenergiat kasutavad elektripaneelid ja –kiled, mõnel pool ulatuvad kõrgustesse suuremad ja väiksemad elektrituulikud. Tavaline elamurajoon näeb välja kui energiapark, kus iga väiksemgi päiksekiir või tuuleiil kinni püütakse ja kasutatakse ära energia saamiseks. Aasta on 2040.
Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes oktoobris teist kuud järjest. Oktoobris oli indeks 1,9% madalamal kui septembris, kuid võrreldes 2014. aasta oktoobriga oli 3,9% kõrgemal.
Merko Ehituse müügitulu oli kolmandas kvartalis 68,4 ning 9 kuuga 184,6 miljonit eurot, püsides eelmise aastaga samal tasemel. Kontserni puhaskasum oli kolmandas kvartalis 3,1 ning 9 kuuga 5,6 miljonit eurot, mis sisaldab dividendide väljamaksega kaasnenud täiendavat tulumaksukulu. Eesti ehitusteenuse müügitulu vähenemist on kompenseerinud Läti ja Leedu müügitulu kasv ning aktiivne kinnisvaraarendus, mille müügitulu on kasvanud 9 kuuga 73% võrra ning mis annab veerandi kontserni müügitulust.
Korteriühistu üks liige väidab, et ta ei kasuta üldse vett ja kanalisatsiooni. Veemõõtur on küll peal ja sellest on ta teinud meile pilti ja see püsib muutumatuna. Ühistu liikmel on korteris küll torud veetud, aga ei pidavat neid kasutama. Toob kanistritega vett jne. Meid korterisse kontrollima ei luba.
Järgnevalt on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76% ja 74%). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67% elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55%.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
SEB’s pan-Baltic survey of CFOs of large enterprises indicates an improved assessment of the business climate; however, Estonian enterprises remain more conservative in their forecasts than their neighbours to the south. The main concerns for large Estonian enterprises are low demand and mounting labour costs.
Sel reedel, 6. novembril 2015 toimub Tallinnas juba 14. korda rahvusvaheline kinnisvarakonverents “Kinnisvarasektori tulevik – ohud ja võimalused“, kus sel aastal astuvad üles ligi 30 tunnustatud kinnisvaravaldkonna tipp-spetsialisti nii Eestist kui ka välismaalt. Juba 13. aastat järjest kuulutatakse konverentsil välja ka aasta silmapaistvaim turuosaline, kes pälvib auhinna Kinnisvara Guru 2015.
