Müüja hinnaootus vs tegelik turuhind

Domus KinnisvaraKinnisvara müüma hakates võib tulla sageli ette olukord, kus koduomaniku hinnaootus ja maakleri poolt pakutud soovituslik müügihind ei ühti. Aeg-ajalt juhtub, et müüja hindab oma vara liiga madalalt ning maakleri abiga õnnestub ostja leida kallima hinnaga. Sagedasem on aga olukord, kus hinnaootus on oluliselt kõrgem turuhinnast st hinnast, millega õnnestub leida ostja. Sellel on mitu täiesti mõistetavat põhjust.

Esiteks on kodu seaotus mälestuste ja emotsioonidega. Seda eriti siis, kui seal on kaua elatud ja oma maitse järgi remonditud ning sisustatud. Kõige selle taustal tekib loomulikult ootus kogu see emotsioon ja panustatud aeg kuidagi moodi müügihinnaga tagasi saada.

Teiseks annavad vahel eksliku pildi meedias ilmuvad üksikud infokillud ja statistika kinnisvaraturu arengute kohta. Õige pildi nägemiseks peab statistikasse süvenema ja sinna rohkem „sisse vaatama.“ Näiteks räägib statistika hetkel seda, et Tallinnas on aastaga kinnisvarahinnad tõusnud 10%. Samal ajal on vanemate korterite hinna püsinud muutumatuna. Kui nüüd vanema korteri omanik kuuleb, et hinnad on tõusnud 10% ja teine pool infot jääb saamata, siis võib see olla piisavaks põhjuseks vara ülehindamiseks.

Kinnisvaramaakleri üks kohustus on anda infot reaalse turuolukorra ja müügihinna kohta. See võib olla emotsionaalselt väga keeruline ülesanne, sest võib valmistada müüjale pettumuse ja tekitada palju meelehärmi. Seetõttu jätavad osad maaklerid selle osa tööst tegemata. Hea maakler on müüja vastu aus ja otsekohene. Hea maakler ütleb müüjale, mis on maksimaalne hind, millega vara müüa õnnestuks, kuigi jah, maakleri ülesanne müüja esindajana on müüja vara võimalikult kõrge hinnaga. Loomulikult on omanikul õigus alustada müüki sellegipoolest kõrgema hinnaga, kuid sellisel juhul on ta vähemalt teinud informeeritud otsuse, mitte ei tee seda teadmatusest.

Suurematel kinnisvarabüroodel on ligipääs tehingustatistikale, kust näeb väga täpselt, mis hinnaga ja millal on tehtud reaalsed tehingud konkreetses piirkonnas. See statistika ei peegelda soovunelmaid, nagu seda võivad teha kinnisvaraportaalid, vaid näitab tegelikke numbreid. See info, kombineerituna kinnisvaraportaalides oleva pakkumiste infoga, annab adekvaatse pildi reaalse hinna kohta, millega jõutakse ka tehingusse.

Kui otsustad oma kodu müümisel kasutada kinnisvaramaakleri abi, siis leia omale usaldusväärne maakler, kes on Sinu vastu aus ega püüa kliendi saamise nimel tõde ilustada ega tekita seeläbi ebareaalseid ootuseid ning seeläbi teinekord lausa rahalist kahju.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Kuidas kontrollida üürniku tausta?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Aktiivne üüriturg tähendab palju üüritehinguid. Oluliste riskide maandamiseks tuleb üürileandjal teha taustakontroll ehk taustauuring, et mitte sattuda üürniku otsa, kel pole plaaniski üüri maksta või kel on tavapäraselt kombeks üürileandjatele palju probleeme tekitada.

Kõiki riske loomulikult välistada ei saa. Samas saab neid riske oluliselt vähendada kasutades üürniku taustauuringuks avalikke allikaid. Neid avalikke allikaid on alates portaali KV.EE foorumist kuni riigiasutuste registriteni.

Eluruumi üürile andes tasub uurida nii üürniku enda, tema abikaasa või elukaaslase ning ka ettevõtte tausta, mille juhatuses potentsiaalne üürnik on. Taustauuringu tegemiseks peab sul teada olema üürniku ja tema kaasüürniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.

Ärikeelu olemasolu näitab, et inimesel on ettevõtluses tõsiseid probleeme esinenud. On selge, et probleemid ühes valdkonnas võivad kanduda ka teistesse valdkondadesse, sh üüri maksmise distsipliini.

Püsiv ja suur maksuvõlg võib näidata ebakorrapärast maksedistsipliini. Vahel võib muidugi tegemist olla ka lihtsa lohakusega, kui maamaksu tagasihoidlikud summad on ununenud.

Kui täitur järjepanu ametlikke teadaannete kaudu soovib parkimistrahve ja alimente sisse kasseerida, siis võib ka üürileandjal osutuda üüriraha kättesaamine problemaatiliseks.

Inimese seos väiksema või suurema arvu ettevõtetega ei pruugi iseenesest midagi tähendada. Kui aga mitmetel ettevõtetel on püsivad maksuvõlad ja esitamata aruanded, siis tasub taas tähelepanelik olla. NB! Kui potentsiaalne üürnik on halva maksekäitumisega ettevõtte töötaja, mitte võlgade ja aruannete eest vastutav juhatuse liige, siis ei tohiks neist asjadest lasta üürileandmise otsust mõjutada.

Tõsiselt väljavihastatud või pettasaanud üürileandjad valavad aeg-ajalt enda pisaraid kinnisvarafoorumites, kus nad kirjutavad neil naha üle kõrvade tõmmanud üürnikest. Vahel võib tegemist olla laimu või õnnetust armastusest põhjustatud kättemaksuga, kuid teatava ohumärgina peaks sellist infot siiski käsitlema.

Kes on sinu ja üürniku ühised sõbrad? Kas nad soovitaksid seda inimest üürnikuna? Kas arvad, et sinu korterisse üürnikuna kolides lõppevad tohutud peod, mille pilte üürnik on Facebook’i galeriid täitumiseni ummistanud? Ega pidudes ei ole midagi halba, probleem on pigem selles, et peo käigus valgele diivanile kallatud punane vein võib üürileandjast diivaniomaniku maitsemeelega mitteühtida.

Kõikvõimas ja kõike mäletav Google aitab leida üldist infot inimese kohta. Kui leiad üürniku lehe krimirubriigist või hoopis tagaotsitavate nimekirjast, siis peaks üürilepingu sõlmimist väga tõsiselt kaaluma.

    • Eelmise üürileandja soovituskiri

Suurepärane oleks, kui üürnik esitaks eelmise üürileandja soovituskirja. Paraku ei ole selline praktika Eestis laialt levinud.

Ühtegi siinviidatud allikasse ei tasu suhtuda kui sellisesse, mis ainuisikuliselt otsustab selle üle, kas üürnikule korter väljaüürida või mitte. Pigem tuleb erinevate allikate alusel luua võimalikust üürnikust terviklik kuvand ning vaadata, kas tegemist on inimesega, kelle kätte plaanid usaldada enda mitmetesse kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva maksumusega kinnisvaraobjekti.

Üüriärist lähemalt saad infot Kinnisvarakooli üürikoolituselt ja/või käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Üürileandja ABC: Kas üürileandja peaks üürnikul lubama koduloomi pidada?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?Üürileandjad tavapäraselt loomi ja lapsi ei armasta, vähemalt üürileantavas korteris mitte. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad lõhkuda mööblit või määrida seinu.

Professionaalse üürileandja peaks mõtlema rahale. Kui korteri üürnik soovib kodulooma pidada ja ta on valmis selle loa eest tavapärasest rohkem maksma, peab üürileandja kaaluma, kas lisasumma katab võimaliku riski.

Kahjude hindamine on keeruline

Probleem tekib aga kahjude puhul nende hinnastamisega, kui kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, kuid üürileandja kurja inimesena nahkdiivanit täiesti rikutuks hindab. Seetõttu tasub destruktiivsete emotsionaalsete vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.

Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, siis tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma laastamistööde tagajärgede eest.

Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt pisut rohkem distsiplineerida.

Riskid maandab korrektne üleandmise akt

Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise akti vormistamine. Üleantava vara kvaliteet ja kulum tuleb erilise täpsusega fikseerida, et hilisemates võimalikes vaidlustes trumbid enda käes hoida.

Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pildid aitavad hästi vara seisukorda kirjeldada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Tule osale üürilugude konkursil ja võida auhind

KinnisvarakoolKutsume kõiki üürnike ja üürileandjaid osalema Kinnisvarakooli korraldatavale üürilugude konkursil. Kirjuta meile oma naljakas või õpetlik lugu üürimisest või üürile andmisest ja VÕIDA AUHIND.

Kinnisvarakool korraldab 24.08-30.08.15 naljakate üürilugude konkursi. Oma lugusid saab jutustada Kinnisvarakooli Facebooki lehel https://www.facebook.com/kinnisvarakool või saata need otse mailiga Kinnisvarakooli: kool@kinnisvarakool.ee. Mailiga tulnud lood postitame Kinnisvarakooli Facebooki lehele.

Võitja valivad välja Üürikoolituse lektorid Evi Hindpere ja Tõnu Toompark 31.08.15. Võitja saab osaleda tasuta Üürikoolitusel 15.09.15 ning raamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“. Kümme Facebookis rohkem Like`i saanud lugu saavad auhinnaks raamatu „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas“.

Oodatud on iga lugu ja lõbus seik, sest kui me ise oma elu lõbusamaks ei tee, ei tee seda ka keegi teine.

Üürilugude konkursi korraldab Kinnisvarakool OÜ. Kinnisvarakool on on keskendunud kinnisvaraalasele baaskoolitusele maakleritele, hindajatele, avaliku sektori töötajatele, kinnisvaraarendajatele ja eraisikutele.

Lisainfo: Margot Toompark, Kinnisvarakool OÜ, tel: 525 66 55, kool@kinnisvarakool.ee, https://www.facebook.com/kinnisvarakool

Labour market sends out contradictory messages

SEB PankOn Friday of last week, Statistics Estonia published data on the second quarter employment rate collected during the labour force survey. Messages received from the labour market are somewhat contradictory – employment grew significantly in comparison with the first quarter, but unemployment remained virtually unchanged.

Employment increases, unemployment still at the same level

For some areas of activity, spring and summer are the busiest working times of the year in Estonia. Companies that serve tourists, construction, and agriculture need an extra pair of hands. Therefore, it is customary that employment increases and unemployment decreases during the spring and summer months.

This year, these two labour market indicators have not moved together with each other. The employment rate for the population aged 15-74 reached a record level in the second quarter, exceeding 65%; however, at the same, time the unemployment rate declined by only 0.1% to 6.5%.

The monthly data from the Estonian Unemployment Insurance Fund regarding registered unemployment even shows an increase in the number of unemployed people in June and July. Should we be worried about the situation on the labour market? At whose expense have unemployment and employment increased?

While unemployment is often depicted as a problem of the periphery, mostly experienced by men, then in the second quarter of this year unemployment has mainly increased in Tallinn and North Estonia, and especially among women. However, employment has mostly increased in North-East, West, and South Estonia, with the latter two having been favourably influenced this year by the rapid growth in domestic tourism. In the second quarter, the employment rate also increased significantly among young men, which indicates an increased workforce demand in areas dominated by men, for example, in the construction sector.

One possible explanation for the increase in unemployment in Tallinn, and the surrounding area, may be the recent rapid growth in salaries. Due to strong competition, the pressure for increasing salaries is highest in Tallinn. Labour-intensive companies where a low salary is paid are vulnerable to salary increases and have therefore started to reorganise their operations in such a way that would allow them to manage with fewer employees. In Estonia, it is mainly women who have gathered into these sectors and jobs where salaries are low. Therefore, the loss of low-paying jobs mainly influences them.

A further decline in the number of unemployed is also slowed down by reaching the so-called “natural” unemployment rate. Even in a very efficient economic environment there are always people for whom there is no suitable job or who do not wish to work at the offered salary level or in the jobs available.

Considering the vast changes through which Estonian society has gone during the lifetime of people who are currently of working age, it is not surprising that there are many people who find it hard to find a job due to the lack of appropriate education and experience.

According to OECD, the natural unemployment rate in Estonia is above 8%, which means that current level of unemployment is already now below that rate. Helping more people to find a job requires active labour market measures, including training and retraining. As a positive trend, long-term unemployment has declined, i.e. many people who were unemployed for a long period of time have found a suitable job.

All in all, the labour market situation continues to be good and finding a new job, especially in Tallinn and nearby, should not be a problem. Under conditions of high employment the abolition of less promising jobs is rather welcome because it allows people who have lost their job to move into areas in which demand and offered salary are better. The problem is the abolition of jobs in regions where there are not enough possible new employers and thus the danger of falling out of employment for an extended period of time is great.

Moving towards a smarter economy

While the employment rate has reached a higher level than during the economic boom, the question arises of whether the much discussed “structural changes” in the labour market have actually taken place, or more simply stated – whether employees have been added to those areas with a higher salary and better future outlook?

It is difficult to assess whether the changes have been sufficient in terms of scope or speed but, compared to the economic boom, there have been notable relocations in labour structure, with movement in the right direction. When comparing the average level of employment by occupations in 2006-2008 to that of 2014, the percentage of employed people has grown the fastest in occupational, science and technology related activities, as well as in the field of information and communication. The biggest employers in the field of occupational, science, and technology related activities are architectural and engineering bureaus, accounting and auditing companies, enterprises that provide management consulting, etc.

In total, the percentage of people employed in this field has increased from 2.9% to 4.3%, and last year 27,000 people were already employed in this field. Another field of activity experiencing exceptional growth is information and communication, which includes information technology and telecommunications enterprises. While in 2006-2008, 2.3% of employed people worked in this field, then by 2014 their percentage had increased to 3.5%. Reformers should be inspired by the fact that at the same time the percentage of people active in the field of public administration has increased from 6% to 7.2%.

In the period of 2006-2008 until 2014 the percentage of people working in the construction sector has decreased the most as a share of total employment – from 11.6% to 9.4%, which is understandable when taking into account what happened when the boom was at its peak. The percentage of people employed in the processing industry has decreased from 20.3% to 18.2%, as well. The decline has mainly taken place at the expense of the clothing and textiles industry, in which more than 16% of the people employed by the processing industry worked during the period 2006-2008. In 2014, this indicator was only 10%.

Regarding bigger industries, the percentage of employed people has declined only in the wood processing industry; however, while labour productivity in this field was below the industry average, then this field has now become more productive than average. Larger fields of activity in which the percentage of employed people has increased during the period concerned, are the manufacturing of metal products, the furniture industry, and the food industry.

The further growth of the so-called smart fields of activity depends greatly on human capital – are there enough sufficiently capable people in the labour market? Sometimes it seems like excess demand creates “bubbles” in the labour market, in which a person who is active in a specific field has the chance to earn more than his fair share. Fortunately, IT is an exciting field for young people and the number of people with this education is continuously increasing.

SEB nädalakommentaar: Tööturg saadab vastukäivaid sõnumeid

SEB PankEelmise nädala reedel avaldas Statistikaamet tööjõu-uuringu käigus kogutud andmed teise kvartali tööhõive kohta. Tööturult saadud sõnumid on veidi vastukäivad – hõive kasvas esimese kvartaliga võrreldes märkimisväärselt, töötus jäi aga pea samale tasemele.

Hõive kasvab, töötus püsib endisel tasemel

Kevad ja suvi on Eestis mitmetel tegevusaladel kõige kiirem tööaeg. Töökäsi vajavad juurde näiteks turiste teenindavad ettevõtted, ehitus, põllumajandus. Seetõttu on tavapärane, et kevad- ja suvekuudel hõive kasvab ja töötus väheneb. Sellel aastal ei ole need kaks tööturunäitajat liikunud aga kooskõlas. 15-74-aastase elanikkonna tööhõive määr jõudis teises kvartalis rekordilisele tasemele, ületades 65%, kuid töötuse määr vähenes sama ajal vaid 0,1% võrra 6,5%-ni. Töötukassa kuised andmed registreeritud töötuse kohta näitavad juunis ja juulis koguni töötute arvu suurenemist. Kas peaksime olukorra pärast tööturul muret tundma? Kelle arvelt on töötus ja hõive suurenenud?

Kui töötust kujutatakse sageli ääremaade probleemina, mida kogevad enam mehed, siis selle aastas teises kvartalis on töötus suurenenud eelkõige Tallinnas ja Põhja-Eestis ning just naiste hulgas. Hõive on seevastu suurenenud kõige enam Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eestis, millest vähemasti viimast kahte mõjutab soodsalt sellel aastal kiirelt kasvanud siseturism. Tööhõive kasvas teises kvartalis jõudsalt ka noorte meeste seas, mis viitab suuremale tööjõunõudlusele meeste poolt domineeritud aladel, näiteks ehitussektoris.

Võimalik selgitus tööpuuduse suurenemisele just Tallinnas ja selle lähistel on viimaste aegade kiire palgakasv. Tulenevalt tugevast konkurentsist on surve palkade kasvuks suurim just Tallinnas. Tööjõumahukad ettevõtted, kus makstakse madalat palka, on töötasu tõusule haavatavad ja alustanud seetõttu oma tegevuse ümberkorraldamist viisil, mis võimaldaks hakkama saada vähema hulga töötajatega. Teatavasti on Eestis naised koondunud sageli just nendesse sektoritesse ja ametialadele, kus makstavad palgad on väikesed. Seetõttu puudutab madalalt tasustatud töökohtade kaotamine ennekõike just neid.

Töötute arvu edasist vähenemist pidurdab ka jõudmine nii-öelda „loomuliku“ tööpuuduse määrani. Alati jääb ka väga hästi toimivas majanduskeskkonnas üle hulk inimesi, kelle jaoks ei ole sobivat tööd olemas või kes ei soovi pakutava palgataseme ja ametikohtade juures tööl käia.

Arvestades tohutuid muutusi, mille Eesti ühiskond on täna veel tööealiste inimeste eluea jooksul läbinud, ei ole üllatav, et leidub palju neid, kelle jaoks sobiva hariduse ja kogemuse puudumise tõttu on töökoha leidmine raske. OECD hinnangul on loomuliku tööpuuduse määr Eestis üle 8%, mis tähendab, et juba praegu jääb tegelik töötus selle alla. Rohkemate inimeste tööle aitamine eeldab aktiivseid tööturumeetmeid, sealhulgas koolitust ja ümberõpet. Positiivsena trendina on pikaajaline tööpuudus vähenenud ehk paljud kaua tööta olnud inimesed on endale sobiva koha leidnud.

Kokkuvõttes püsib olukord tööturul endiselt hea ja eriti Tallinnas ning selle lähistel ei tohiks uue töökoha leidmine probleemiks osutuda. Kõrge hõive tingimustes on väheperspektiivikate töökohtade kadumine pigem tervitatav, sest võimaldab töö kaotanud inimestel liikuda nendele aladele, kus nõudlus ja pakutav palk on paremad. Muret valmistab töökohtade kadumine piirkondades, kus võimalikke uusi tööandjaid on väga vähe ja oht hõivest pikaks ajaks välja langeda seetõttu suur.

Liikumine targema majanduse suunas

Tööhõive jõudmine majandusbuumi aegsest kõrgemale tasemele paneb küsima, kas tööturul on toimunud ka paljuräägitud „struktuursed muutused“ ehk inimkeeli – kas töötajaid on lisandunud nendele aladele, kus palk on kõrgem ja tulevikuperspektiiv parem?

Raske on hinnata, kas muutused on olnud piisavalt suured või kiired, kuid võrreldes majandusbuumiga, on õiges suunas toimunud ümberpaiknemisi tööjõu struktuuris tõepoolest märgata. Võrreldes omavahel 2006.–2008. aasta keskmist hõivet tegevusalade järgi 2014. aastaga, on kõige kiiremini kasvanud tööga hõivatute osakaal kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning info ja side valdkonnas. Keeruka nimega kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse alal on suurimad tööandjad arhitektuuri- ja inseneribürood, raamatupidamis- ja auditifirmad, juhtimiskonsultatsioone pakkuvad ettevõtted jms.

Kokku on sellel alal hõivatute osakaal tõusnud 2,9%-lt 4,3%-ni ja eelmisel aastal töötas valdkonnas juba 27 000 inimest. Teine jõudsalt kasvanud tegevusala, info ja side, hõlmab endas peamiselt infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni¬ettevõtteid. Kui 2006.–2008. aastal töötas selles vallas 2,3% tööga hõivatutest, siis 2014. aastaks oli nende osa tõusnud 3,5%-ni. Riigireformijatele peaks hoogu juurde andma asjaolu, et samal ajavahemikul on avaliku halduse alal tegutsevate inimeste osa koguhõives tõusnud 6%-lt 7,2%-ni.

Kõige enam on perioodil 2006-2008 kuni 2014 vähenenud ehitussektoris töötavate inimeste osakaal koguhõives – 11,6%-lt 9,4%-ni, mis arvestades buumi harjal toimunut on ka täiesti mõistetav. Ka töötlevas tööstuses hõivatute osa on kahanenud 20,3%-lt 18,2%-ni. Põhiliselt on langus toimunud rõiva- ja tekstiilitööstuse arvelt, kus 2006.–2008. aasta keskmisena töötas üle 16% töötlevas tööstuses hõivatud inimestest, kuid 2014. aastal vaid 10%.

Suurtest tööstusharudest on hõivatute osakaal ainsana kahanenud veel puidutöötlemise alal, kuid kui buumiaastatel jäi sellel alal tööviljakus tööstuse keskmisele alla, siis nüüdseks on tegevusala muutunud keskmisest tootlikumaks. Suuremad tegevusalad, kus vaatlusalusel ajal hõivatute osakaal on kasvanud, on metalltoodete tootmine, mööblitööstus ja toiduainetööstus.

Nii-öelda tarkade tegevusalade edasine kasv sõltub suuresti inimkapitalist – kas tööturul on leida piisavalt pädevaid inimesi? Kohati tundub, et pakkumist ületav nõudlus tekitab tööturul „mullikesi“, kus spetsiifilisel alal tegutseval inimesel on võimalus teenida rohkem kui tegelikult õiglane. Õnneks on vähemalt IT-valdkond noorte jaoks põnev ja sellealase haridusega inimeste arv kasvamas.

TTÜ arhitektuuriüliõpilased esinevad Tallinna viiendal rahvusvahelisel joonistustriennaalil

Tallinna Tehnikaülikool / TTÜTTÜ esimese ja teise kursuse arhitektuuritudengid näitavad oma eksperimentaalseid joonistusi ja installatsioone Tallinna viiendal rahvusvahelisel joonistustriennaalil “Must ja valge”, mis kestab 21. augustist 27. septembrini.

Arhitektuuritudeng Sofia Smirnova esineb oma joonistusega “Jäljed” triennaali põhinäitusel Tallinna Kunstihoones ja demonstreerib oma “joonistamismasinat”, millega tema töö valmis. Kunstihuvilised saavad „joonistamismasinat“ katsetada kogu triennaali jooksul.

Triennaali üks satelliitnäitusi “Sisemised linnad/Inside Cities” on eksponeeritud Polymeri Kultuuritehases, kus on väljas TTÜ üliõpilaste ja õppejõudude arhitektuurijoonistused ja –installatsioonid. Oma töödega on väljas õppejõud Anu Juurak ja Raoul Kurvitz ning üliõpilased Helen Aaver, Maria Buhharova, Ristjan Johanson, Signe Kits, Johanna Kordemets, Katarina Koroljova, Karina Krestinov, Annika Laidroo, Brita Porovarde, Sofia Smirnova, Maria Soboleva.

Noorte arhitektide joonistuste ja installatsioonide märksõnad on „Positsioonid“, „Geomeetriline panoraam“, „Minu teekond koju“ ja „Jäljed“. Eksperimente on mitmesuguseid ja näha saab nii perfomance`ite käigus sündinud abstraktseid söejoonistusi, mis sarnanevad futuristlike liiklussõlmedega kui privaatseid linnapanoraame torudes, kuhu külastaja saab sisse pugeda.

Tallinna Rahvusvaheline Joonistustriennaal toimub sel suvel viiendat korda, kunstnikke on 26 riigist. Näitused on avatud Tallinna Kunstihoones, Viinistu kunstimuuseumis, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis, Polymeri kultuuritehases ning mitmetes linna kunstigaleriides. Seminarid ja konverents toimuvad Viinistu kunstimuuseumis.

Ainult joonistamisele pühendatud suurnäituse eesmärk on fikseerida joonistamise kui kunstipraktika seis, teha kokkuvõte möödunud kolmest aastast ja leida teid valdkonna edasiarendamiseks.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis langes

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juulis võrreldes juuniga -0,8% ja võrreldes eelmise aasta juuliga -3,1%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus mäetööstuses, kütteõlide ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus elektroonikaseadmete tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

2014. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, elektroonikaseadmete ja kütteõlide tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses ja metallitootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2015
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Juuli 2015 –
juuni 2015, %
Juuli 2015 –
juuli 2014, %
KOKKU -0,8 -3,1
Töötlev tööstus -0,3 -2,5
Mäetööstus -13,1 20,4
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1,3 -17,5
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 2,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juulis võrreldes juuniga -0,6% ja võrreldes 2014. aasta juuliga -4,0%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam naftasaaduste, rõivaesemete, põllumajandussaaduste ja turbatoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia ja mööbli hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2015. aasta juulis võrreldes juuniga -0,6% ja võrreldes 2014. aasta juuliga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam jalatsite, põllumajandussaaduste, rõivaesemete ning naftasaaduste hinnad, samas tõusid elektrienergia ning paberi ja pabertoodete hinnad.

Pärandaja, testament ja pärijad: mis on testament?

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?Mis on testament? Seaduse mõistes on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja

ehk testaator teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.

Testamendiga on testaatoril võimalik:

  • muuta seadusjärgsete pärijate ringi;
  • jätta kedagi pärijatest pärandist ilma;
  • suurendada või vähendada pärandiosi;
  • anda muid korraldusi, sh pärandvara kohta.

Seega kui seadusjärgsete pärijate ring on seadusega kindlaks määratud, siis testamendiga on testaatoril võimalik seda muuta ning endal otsustada, kellele ja millist osa enda varast ta pärandada soovib.

Samas ei pea testament ilmtingimata sisaldama vaid pärija määramist. Testamendi võib teha ka ainuüksi selleks, et teha korraldusi, mida seadusejärgne pärimine ei võimalda, nagu:

  • annak;
  • sihtkäsund;
  • sihtmäärang;
  • testamenditäitja;
  • pärandvara jagamiskorraldus.

Testamendi tegemist tuleks eriti kaaluda nendel, kes ei ole ametlikult abielus või kellel on lapsi erinevatest abieludest ja suhetest. Testament aitab vältida pärandvara killustumist arvukate pärijate vahel ja vähendab vara majandamisega seotud probleeme.

Seega on testament pärandaja tahteavaldus, mille kohaselt pärib testamendis nimetatud vara see isik, kes on testamendis nimetatud. Näiteks, kui pärandajal on kolm last aga ta on teinud testamendi vaid ühele, ongi pärijaks just testamendis mainitud laps. Sellisel juhul teised lapsed reeglina pärandist osa ei saa.

Seadusega on testaatorile antud õigus ise valida, millises vormis ta testamenti teha soovib. Nii võib seadusest tulenevalt teha kas:

  • notariaalse testamendi või
  • koduse testamendi.

Seejuures omavad mõlemad testamendi liigid võrdset juriidilist jõudu. Siiski on kõige mõistlikum teha notariaalne testament. See aitab vältida suurema osa tulevikus tekkida võivaid vaidlusi.

Notariaalne testament võib olla:

  • notariaalselt tõestatud või
  • notarile hoiule antud testament.

Notariaalselt tõestatud testament on isiku tahteavalduse kohaselt notari poolt koostatud notariaalakt. Notarile hoiule antud testament on aga isiku enda poolt koostatud ja isiklikult kinnises ümbrikus notarile hoiule antud dokument.

  • Notariaalse testamendi tõestamise eest tuleb maksta notari tasu – 32,55 eurot;
  • kinnises ümbrikus testamendi hoiule võtmise tõestamise eest – 32,55 eurot;
  • notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamise eest – 16,29 eurot.

Notari tasule lisandub 20% käibemaks.

Kuigi notariaalne testament annab suurema kindluse võimalike õigusvaidluste korral, võib iga inimene teha kehtiva testamendi ka ise. Sellist testamenti nimetatakse koduseks testamendiks.

Kodune testament võib olla:

  • tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või
  • omakäeliselt kirjutatud testament.

Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi puhul on oluline, et see peab olema allkirjastatud vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad testamendi allakirjutamise juures viibima üheaegselt. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle:

  • kasuks on testament tehtud;
  • üleneja või alaneja sugulase kasuks on testament tehtud;
  • venna või õe või nende alaneja sugulase kasuks on testament tehtud;
  • abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks on testament tehtud.

Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, peavad sellele alla kirjutama ka tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.

Kõige lihtsam viis testamendi tegemiseks on aga omakäeline testament. Sellisel juhul ei ole vaja ei notari tõestust ega tunnistajaid. Oluline on, et:

  • testaator kirjutaks testamendi algusest lõpuni oma käega;
  • testamendil oleks kirjas selle tegemise kuupäev ja aasta;
  • testament oleks testaatori poolt isiklikult allkirjastatud.

Ka omakäeliselt kirjutatud testamendile võivad alla kirjutada tunnistajad, kui testaator seda kindluse mõttes soovib. Sellisel juhul eelpool nimetatud tunnistajate erapooletuse piiranguid tunnistajatele ei kohaldata.

Kuigi koduse testamendi tegemine tundub lihtne, on selle lahenduse nõrk külg testamendi hoidmine. Kui testaator teeb testamendi omakäeliselt ilma tunnistajateta, on pärast testaatori surma väga raske tõendada sellise testamendi olemasolu.  Kui testaator hoiab testamenti teistele kättesaadavas kohas võib isik, kes selle pärast testaatori surma leiab, testamendi hävitada, kui teda või tema lähedast ei ole testamendis ära märgitud. Sellise olukorra vältimiseks, on mõistlikum anda testament hoiule mõnele usaldusväärsele isikule või notarile.

Oluline on silmas pidada ka testamendi kehtivusaega. Notariaalsel testamendil ei ole kehtivusaega. Notariaalne testament kehtib kuni pärandi avanemiseni või uue testamendi tegemiseni. Seejuures ei oma tähtsust, kas uus testament on tehtud samuti notariaalses vormis või koduselt.

Kodune testament kaotab aga kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Kui isiku surma korral ilmneb, et testament on kaotanud kehtivuse, toimub pärimine seadusjärgsete pärijate vahel ja testaatori enda viimne tahe ei rakendu. Siit tulenevalt peab iga kuue kuu möödumisel kirjutama uue sama või muudetud sisuga testamendi.

Siiski on praktikas notarid tunnistanud testamendi kehtivaks ka siis, kui sellel on koostamise aja möödudes ühemõtteliselt kirjas, et testaator on testamendi pikendanud järgmiseks tähtajaks.

Kui testaator on teinud notariaalse testamendi ning hiljem selle tühistanud koduse testamendiga, siis koduse testamendi tähtaja möödumisega jääb kehtima varem tehtud notariaalne testament.

Sõltumata testamendi vormist, jääb kehtima viimane testament. Kui viimase testamendiga on varasemat testamenti muudetud vaid osaliselt, arvestatakse mõlemat testamenti.

Järgmises osas käsitleme abikaasade vastastikuse testamendi erisust.

Pärimisest loe lähemalt käsiraamatust „Pärimine. Pärandaja, testament ja pärimine ehk mis saab peale surma?“, Evi Hindpere, Kinnisvarakool 2015.

Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?

Narva Vanalinna Riigikooli kunstikonkursi võidutöö „Sülem“ teeb kummarduse ligi 170 aasta vanusele koolimajale ning sellega seotud inimestele

HTM_logoHaridus- ja Teadusministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) ja Narva Vanalinna Riigikooliga korraldasid koolile kunstikonkursi, mille žürii valis 22 võistlustöö hulgast välja Oliver Soometsa, Tõnis Hiiessalu ja Bruno Lillemetsa kavandi märgusõnaga “Sülem“.

Kunstiteoste tellimise seaduse alusel läbi viidava kunstikonkursi lähteülesandega otsiti silmapaistvat ja esinduslikku kunstilahendust teise korruse seinapinnale, mis toetaks ja tugevdaks oma-kooli-tunnet, võimaldaks info jagamist ning sobituks koolihoonesse nii kontseptuaalselt kui funktsionaalselt.Žürii poolt võidutööks valitud kavand „Sülem“ kujutab samaaegselt nii koolihoonet  kui inimesi, kes loovad Narva Vanalinna Riigikooli.

Tegemist on perforeeritud terasest plekile trükitud esifassaadi kujutisega, mille pinnale on lõigatud 3132 ristkülikukujulist avaust – igaüks mõeldud ühele kooli õpilasele, õpetajale, toetajale – kooliga seotud inimesele. Autorid on kirjeldanud oma teose ideed järgmiselt: „Hoones, kus juba ligi 170 aastat on tegutsenud kool, teatakse, et maja ilma inimesteta on tühi karp. Inimesed loovad ruumi, mida mäletatakse ja millest kirjutatakse.“


Ideekavand “Sülem”

Teine koht omistati kavandile „Loto“, mille autoriks on Urmas Viik.


Ideekavand “Loto”

Kolmanda koha pälvis Olivia Parmasto kavand „Väärtuste aeg“.


Ideekavand “Väärtuste aeg”

Täiendavalt soovis žürii ära märkida ka ideekavandi „Infoaknad“, mille autoriteks on Triin Simson ja Rainer Kaasik-Aaslaid.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Tatjana Stepanova (Narva Vanalinna Riigikooli direktor, žürii esimees), Renata Moistus (Narva Vanalinna Riigikooli huvijuht), Piret Lindpere ja Linda Lainvoo (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing) ning Kadi Pajupuu ja Mari-Liis Tammi-Kelder (Eesti Kunstnike Liit). Hääleõiguseta liikmetena osalesid žürii töös ka Narva linna linnakunstnik Margit Sibul ja protokollijana Mari Emmus RKAS-ist.

Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 11 286,9 eurot. Valminud taiest saab koolihoones näha käesoleva aasta lõpus.

Kunstihanke korraldamise kohustus tuleneb Narvas paikneva Narva Vanalinna Riigikooli osalisest rekonstrueerimisest. Kõnealuseid töid rahastati CO₂ heitmekvoodi müügist laekunud vahenditest.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb hankida kui ehitustöid teostatakse vähemalt 750 000 euro ulatuses. Kunstiteoste hanke ülempiir on 65 000 eurot.

Kodutoetust taotleb 525 lasterikast peret

KredexKredExi poolt eraldatava kodutoetuse saamiseks esitas taotluse 525 peret kogusummas 3,8 mln eurot. Keskmine taotletav toetuse summa on 5769 eurot.

Riiklik tagasimaksmise kohustuseta toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt neli kuni 19-aastast last ning kelle sissetulek ühe leibkonna liikme kohta on kahe viimase aasta tuludeklaratsioonide alusel kuni 355 eurot kuus.

Toetust taotlevate perede keskmine sissetulek on 144,6 eurot, 45 pere keskmine maksustatav tulu on 2013. ja 2014. aastal olnud 0 eurot. Toetust taotlevates peredes kasvab kokku 2386 last.

Maksimaalseks toetussummaks on 7000 eurot, kui taotleja leibkonnas on 8 või enam last, on maksimaalseks toetussummaks 14 000 eurot. Toetusteks on ette nähtud 1,8 mln eurot.

Toetuskõlblikud tegevused on eluaseme püstitamine, rekonstrueerimine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või -võrkude rajamine, muutmine või asendamine, eluaseme soetamine, eluasemelaenu põhiosajäägi tasumine, eluaseme ehitamise või renoveerimisega seotud ehitusprojekti koostamisega ning omanikujärelevalve teostamisega seotud kulude katmine.

Kõige rohkem taotlusi laekus Harjumaalt (78), Tartumaalt (65) ja Ida-Virumaalt (57). Kõige vähem laekus taotlusi Hiiumaalt (1), Läänemaalt (5) ja Saaremaalt (11). 311 taotlejat taotlevad toetust esimest korda, 214 taotleja puhul on tegemist korduvtaotlejaga.

Hetkel toimub taotluste menetlemine. Enne otsuste langetamist teostab KredEx taotlejate juures paikvaatlused. Otsused taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta tehakse hiljemalt 7. detsembriks.

KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Tallinna ja Tartu hinnatõus mujale ei laiene

Domus KinnisvaraHiljuti ilmus uudist, et Knight Franki ülemaailmse hoonete hinnaindeksi järgi on Eesti kinnisvara üks maailma tulusamaid ja aastaga on Eestis kinnisvara hind tõusnud 10%. Kas tõesti saab nii positiivse üldistuse teha kogu Eesti kinnisvara kohta, küsib Domus Kinnisvara maakler Kadri Lest.

Rääkides Eesti kinnisvaraturul toimuvast hindade tõusust, tuleks täpsustavalt rääkida Tallinna ja Tartu korteriturust.

Kõigist Eesti kinnisvaraturul toimuvatest ostu-müügitehingutest umbes 20% on Tallinna ja selle lähiümbruse korteritehingud, mille tõttu on kogu Eesti kinnisvaraturu näitajad suuresti mõjutatud Tallinna korteriturul toimuvast.

Kui räägitakse, et kinnisvaraturg on ülekuumenemas, siis tegelikult puudutab see ainult Tallinna ja Tartu korteriturgu. Elamuturul valitseb jätkuvalt stabiilne olukord.

Kinnisvara hinnatõusu taga on 2015. esimesel poolaastal uusarendustes asjaõiguslepingute sõlmimised, kus varem broneeritud korterid on valmis saanud ja korteriomandid üle antud. Seega on uute korterite osakaal tehingutes tõusnud.

Näiteks Tallinnas tehti 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt viiendik korteritehingutest uute korteritega ning Tartus ligi 18 protsenti. Kui terve 2014. aasta jooksul anti Tallinnas korterelamute ehitamiseks 46 ehitusluba, siis 2015. esimesel poolaastal on väljastatud juba 47 ehitusluba, mis viitab sellele, et uute korterite pakkumisse tulek veel ei rauge.

Samas on märgata, et praegu ületab pakkumine juba mõnevõrra nõudlust ja valesti hinnastatud ning läbimõtlemata projektide realiseerimine on keeruline nii Tallinnas kui ka Tartus.

Pärnus ja Viljandis muutusteta

Inimeste ootused müügihinnale on küll ka teistes piirkondades tõusnud, mida näeb kinnisvaraportaalides pakkumises olevate korterite hindade tõusust, kuid tehingusse jõudvate korterite hinnad on ikkagi samal tasemel või tulenevalt piirkonna inimeste ostujõu kasvust minimaalselt tõusnud võrreldes varasemate aastatega.

Näiteks Kuressaares, kus alates 2012. aastast on korterite aasta keskmine mediaanhind olnud stabiilselt 650-660€/m2, on vahepealse ajaga soovitav müügihind tõusnud 15%. Samuti on Pärnu ja Viljandi korteriturg toiminud suurte muutusteta.

Neis piirkondades on küll pakkumiste arv languses, millest võiks eeldada, et keskmine hind on pakkumise vähesuse tõttu tõusnud, kuid siiski on viimastel aastatel korteritega tehtud tehingute keskmine hind jäänud üldjoones samale tasemele.

Üksikute kvartalite kõrgemad keskmised tehinguhinnad tulenevad enamasti uute korterite aktiivsemast müügist, eriti just Pärnus. Narva linnas on aga oodata hindade langust. Siiani on keskmine hind Narvas vaikselt tõusnud, eriti just 2013. aastal. Seda tänu suurtele ehitusprojektidele, mis tõid kaasa hulgaliselt ehitustöölisi, kes vajasid eluaset.

Nüüd, kui ehitustööd on lõppenud ja suur nõudlus üürikorterite järgi raugenud, on ka keskmise hinna tõus seal peatunud ning ühel hetkel hakkab see taas langema.

Pilgud pöörduvad ridamajade poole

See, et suhteliselt kõrged korterite hinnad on kliendid rohkem elamuid vaatama pannud, vastab tõele. Samas on elamute lõpphinnad siiski kallimad kui korterite omad ning paljud ei saa endale seda lubada, kuigi nad seda väga soovivad. Sellises olukorras on leitud alternatiivina ridaelamuboksid, mille arendusi kerkib usinasti nii Tallinna kui ka Tartu linna piirile.

Maa-ameti statistikas kajastuvad ridaelamubokside tehingud korteriomandi tehingute all ja seega ei ole hoonestatud elamute tehingute aktiivsus tõusnud.

Tallinn ja Tartu tulusaimad

Eesti tulusaim kinnisvara asub Tallinnas ja Tartus, mujal piirkondades tuleb endale sealsed kinnisvaraturu trendid selgeks teha, enne kui suure hooga minna kinnisvarasse investeerides suurt tulu teenima. Sama tasub ka Tallinnas ja Tartus teha, sest näiteks Tartu Annelinna tagumises osas suurte kommunaalkuludega 4-toaline korter ei ole just kõige tulusam investeerimise objekt.

Rääkides suurtest hinnatõusudest, tuleb eeskätt pöörata pilgud Tallinna poole, mis on üks väheseid kohalikke omavalitsusi, kus elanikkonna arv viimastel aastatel on kasvanud, tekitades suuremat nõudlust ka uute elamispindade järele.



Artikli allikas on

Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara

Pirita linnaosa saab Märtsikellukese tee

Pirita linnaosaTallinna linnavalitsus määrab Pirita linnaosas Mähe asumis paikneva nimetu tänavalõigu nimeks Märtsikellukese tee.

Märtsikellukese tee kulgeb Maikellukese teelt lõuna suunas. Maikellukese tee nimi määrati 1968. aastal, kuid Maikellukese tee leviala on jäänud ebamääraseks, samas ei või kohanimede vormistamise ja kasutamise korra kohaselt tänaval olla samanimelisi kõrvalharusid, mis on visuaalselt tajutavad eraldi objektina. Seetõttu ei ole selle teelõigu käsitlemine Maikellukese tee osana kooskõlas kehtiva korraga ning vastuolu kõrvaldamiseks otsustati tänavalõigule iseseisev tänavanimi valida.

Uue nimena toetas linnavalitsuse nimekomisjon Märtsikellukese tee nime, mis moodustab koos Maikellukese ja Lumikellukese teega sobiva nimekomplekti.

Kristiine linnaosas Lilleküla asumis täpsustatakse tänavanime leviala ja määratakse ühtlasi uus tänavanimi – ühes Tiiva tänava leviala täpsustamisega määratakse Tiiva tänavast Tihase tänavani kulgeva tänava nimeks Lennuse tänav.

Tiiva tänav kulgeb Nõmme teelt Luige tänavani ja see tänavajoon on praegugi säilinud. Lisaks on Tiiva tänava ja Tihase tänava vahel haru, mis on tajutav iseseisva tänavana, kuid mille ääres paiknevatel kruntidel on Tiiva tänava aadressid.

Kuna kohanime vormistamise ja kasutamise korra järgi ei või tänaval olla samanimelisi kõrvalharusid, mis on visuaalselt tajutavad eraldi objektina, asus komisjon seisukohale, et Tiiva tänava haru on tajutav iseseisva tänavana ning kehtiva korraga kooskõla saavutamiseks on vaja muuta Tiiva tänava leviala ja määrata Tihase tänavani kulgevale kõrvalharule uus nimi.

Tiiva tänava nimest tulenevalt olid uute nimedena kaalumisel Lennuse, Noka ja Saba, otsustati tähenduslikult Tiiva tänavaga hästi sobivat Lennuse tänava nime kasuks. Lennus on nahkhiire ja lendorava lennunahk.

EfTEN ostis E.L.L. Kinnisvaralt Šiauliais asuva Saules Miestase kaubanduskeskuse

EftenBaltimaade juhtivaid kinnisvaraarendajaid E.L.L. Kinnisvara müüs EfTEN Real Estate Fund III AS-ile oma 100%-lise tütarettevõtte UAB Titvesta, millele kuulub Saules Miestase kaubanduskeskus.

Tehingu maksumus on poolte kokkuleppel konfidentsiaalne. Leedus asuva kaubanduskeskuse omandamine on esimene EfTEN Real Estate Fund III investeering.

EfTEN Real Estate Fund III fondijuhi Viljar Arakase sõnul oli Saules Miestase kaubanduskeskus EfTENi investeerimismeeskonna ostuhorisondil juba mõnda aega. „Peale EfTEN Real Estate Fund III esmaemissiooni õnnestumist jäi meil müüjaga kokku leppida tehnilistes detailides, sest Šiauliai keskus ise oli meile varasemast ajast juba tuttav. Meie soov oli panna kogutud raha kohe tööle ja mõneti on hea, et esimene investeering on tehtud just Leedu turul, sest see on meid huvitavast investeerimispiirkonnast suurim,“ sõnas Arakas.

„E.L.L. Kinnisvara kohaliku professionaalse meeskonna juhtimisel on keskus järjest tugevdanud Šiauliai külastatavaima kaubanduskeskuse positsiooni. Oleme otsustanud keskuse müüa, et keskenduda oma pikaajalises strateegias rohkem arendustegevusele, samuti teeme eeltööd uutele turgudele sisenemiseks. Meil on hea meel, et EfTENi näol leidus Saules Miestase keskusele väärikas ja pikaajalise omanikuplaaniga ostja,“ ütles E.L.L. Kinnisvara juhatuse liige Taavi Ojala.

E.L.L. Kinnisvara jätkab osanikuna Riia Spice ja Spice Home, Vilniuse Panorama ning Tallinna Viru Keskuse kaubanduskeskustes, lisaks kuulub portfelli Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja ning Vilniuses L3 büroohoone. E.L.L. Kinnisvarale kuulub osalus ka kolmes Tallinna hotellis. Ettevõte on alustanud Narbuto 5 büroohoone arendusega Vilniuses ning teeb eeltööd Spice Home keskuse laienduse ja Spice ning Skanstese büroohoone arenduse käivitamiseks Riias.

Šiauliai südalinnas asuvat Saules Miestas kaubanduskeskust külastab aastas 7,35 miljonit inimest ning selle eelmise aasta netokäive oli 31 miljonit eurot. Keskus pakub head kaubavalikut ja meelelahutust: keskuses on 110 kauplust ja ligi 10 söögikohta, katusel asuvat päikeseterrassi külastab igal suvehooajal ligi pool miljonit inimest. 2007. aastal avatud keskus on Leedu esimene, kus asub kesklinna integreeritud bussiterminal. Keskuse ligi 800 parkimiskohast valdav enamus asub parkimismajas. Keskuse brutopind koos parkimiskorrustega on 50 000 m², müügipind ligi 20 000 m² ja peamised üürnikud on Rimi, New Yorker, Sportland, Reserved, Takko Fashion, Deichmann, House, Cropp town, Euronics ja Monton.

EfTEN Real Estate Fund III AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2015. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv alternatiivne kinnisvarafond, mis juhindub oportunistlikust ja väärtust lisavast investeerimisstrateegiast. EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega.

EfTEN Capital AS omab alternatiivse fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. EfTEN Capitali grupi ettevõtete valitsemise alla kuulub kokku 41 ärihoonet Eestis ja Lätis, milles tegutseb üle 500 üürniku ning mille kogu turuväärtus on 320 miljonit eurot. E.L.L. Kinnisvara on Baltimaade juhtiv kinnisvaraettevõte, mis arendab ja juhib kaubanduskeskuseid, hotelle ning büroohooneid. Ettevõte omab osalusi mitmes juhtivas kaubanduskeskuses: Spice ja Spice Home kaubanduskeskused Riias, Panorama keskus Vilniuses ning Viru Keskus Tallinnas.

Lisaks omab E.L.L. Kinnisvara Tallinnas Delta Plaza ja Sõpruse Ärimaja büroohooneid ning Vilniuses L3 nimelist büroohoonet. Ettevõtte omab ka Nordic Hotel Forumi hoonet (operaatoriks OÜ Nordic Hotels) ning koos AS-iga Infortar Tallink City Hotelli ja Tallink Express Hotelli, mida opereerib Tallink Hotel.

Reinsalu: omanikud peavad saama trasside eest õiglast hüvitust

JustiitsministeeriumJustiitsministeeriumis toimus täna kohtumine omanike esindajatega, et arutada tehnovõrkude talumistasude kehtestamise teemal ja leida kõigile osapooltele sobiv lahendus. Ministeerium asub välja töötama talumistasusid puudutavat lahendust.

„Seadus ütleb, et tehnorajatise omanik peab maksma maaomanikule, kelle kinnisasjal tehnorajatis asub, tasu. Nii kaua, kui seadusandja ei ole nn talumistasu suurusi kindlaks määranud, tuleb igal võrguomanikul endal välja töötada määrad, mida ta maaomanikule tasub. Küsimus ongi selles, milline on õiglane tasu,“  ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsministri sõnul on konkreetsete talumistasude määra puudumine olnud pikemat aega probleemiks, millele on lahendust otsitud. „Tänasel kohtumisel leppisime kokku, et talumistasud tuleb kehtestada kõigile maaomanikele ühetaoliselt, olenemata maa omandamise viisist. Teiseks peab tasu sisaldama kahte elementi – maamaksu ning saamatajäänud tulu kompenseerimist mõistlikus ulatuses. Milline see ulatus täpselt olema saab, on veel vaja läbi mõelda,“ märkis Reinsalu.

Kohtumisel räägiti ka sellest, et justiitsministeerium esitab septembris vabariigi valitsusele kinnitamiseks memorandumi, mille väljatöötamisse kaasatakse ka huvigrupid. Lisaks hakatakse välja töötama seadusemuudatust tehnovõrkudele talumistasude kehtestamiseks.

Samuti räägiti üürituru kitsaskohtadele lahenduse leidmisest ja lepiti kokku, et lähiajal toimub justiitsministeeriumis ümarlaud, kus seda teemat põhjalikumalt arutatakse.

Kohtumisel osalesid Omanike Keskliidu, Eesti Erametsaliidu ja Talumiskohustusega Omanike Liidu esindajad.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine