Adaur.ee - kinnisvaraturg peopesal

Skanton Kinnisvara: Õige aeg on osta korter Koplisse

12.02.2015 Tarvo Tavast

Sildid: arendaja, arendamine, arendus, arhitekt, arhitektuur, elamispind, elamu, hinnad, Kalamaja, kaubandus, Kesklinn, kinnisvara, kinnisvaraostja, korter, korteriturg, Lasnamäe, maakler, omanik, ostja, pakkumised, Pelgulinn, pere, Põhja-Tallinn, Skanton, statistika, Tallinn, Tari, taristu, Tarvo Tavast, väärtus

Üheksakümnendatel võisime ajalehekuulutustes näha korteri ostusoove, kus asukohana välistati Lasnamäe ja Kopli. Tänaseks on Lasnamäe maine oluliselt paranenud, selle kõrval on Kopli fööniksina tuhast tõusmas.

See annab põhjuse elukoha eelistuste muutmiseks ja pilgu heitmiseks Kopli suunas.

Kopli korteriturg on stabiilne ja hinnad kerkivad suure hooga

Statistika näitab, et Kopli korteritehingute arv on üsna hüplik. Valdavalt tehakse Kopli asumis 20-30 korteritehingut kvartali jooksul. Tehingute arv ei saanud hoopi ka mullu aasta keskel, mil Tallinna korteritehingute arv kukkus kümnekonna protsendi võrra.

Mis aga kindlasti Kopli korteriomanike rõõmustab, on hinnamuutus. Eelmise aasta lõpuks kerkis Kopli korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 1136 euroni. Juba üle kahe aasta on Kopli korterite hinnad aasta baasil kerkinud vahemikus 20-30 protsenti.

Kopli liinide arendus toob uue hingamise

Kopli piirkonna üks suuremaid arengumootoreid saab lähitulevikus olema Kopli liinide arendamine. Kui mitmedki Kopli liinide enampakkumised huviliste puuduse tõttu ebaõnnestusid, siis täna noolivad juba kaks ettevõtet arendusprojekti ostuvõimalusi.

Aastate jooksul tuleb liinidele üle viiesaja uue korteri ja üle 30 ühepereelamu. See toob asumisse üle tuhande rõõmsa inimese.

Loodetavasti järgneb arendustegevusele lisaks kaubanduse-teeninduse invasioon. Hetkel pakub kogu Põhja-Tallinna elanikele head meelt äsja avatud uus Stroomi keskus, kus pinda on üle 15 000 ruutmeetri.

Kopli on arendajatel järgmisena sihikul

Kinnisvaraarendus Põhja-Tallinnas on alguse saanud Kalamajast, kus kogu asum on täis uusi ja uuenenud maju. See on hinnatasemeid kergitanud ja muutnud Kalamaja paljudele rahalises mõttes kättesaamatuks.

Sama laine on juba jõudnud Kalamajast üle raudtee Pelgulinna, kus leiavad aset täpselt samad suundumused, mis Kalamajas aastaid tagasi. Ettenägelikumad vaatavad kaks sammu ette ja näevad, et Kopli on juba jõudnud kinnisvaraostjate ja arendajate huviorbiiti. Seda kinnitab üldisele langusele vastu pannud korteritehingute arv kui kiirelt kerkiv hinnatase.

Nii võime tõdeda, et on õige aeg osta korter Koplisse.

10 põhjust, miks osta korter koplisse

mere lähedus
uued kaubandus- ja teeninduskeskused
paranev taristu
Kopli liinide arendusprojekti käivitumine
stabiilne korteriturg
kasvav korterite väärtus
kiire ühistranspordiühendus kesklinna ja muudesse linnajagudesse
palju rohelust ja parke
koolid ja lasteaiad
ühtne arhitektuur

Tarvo Tavast
Skanton Kinnisvara OÜ äri- ja elamispindade maakler
+372 552 0931
tarvo@skanton.ee

Nõrgast väliskeskkonnast hoolimata majandus IV kvartalis kasvas

11.02.2015 Kaspar Oja

Sildid: Eesti, ehitus, eksport, investeering, Kaspar Oja, kasum, kaubandus, kriis, majanduskasv, nõudlus, prognoos, sektor, SKP, statistika, Statistikaamet, tellimused, tööstus, tulu, väärtus, Venemaa, võrdlus

Majandus kasvas 2014. aasta neljandas kvartalis statistikaameti andmetel aastavõrdluses 2,7% ja kvartalivõrdluses 1,1%. Eelmise aasta kokkuvõttes oli majanduskasv 1,8%. Majanduskasvu mõjutasid positiivselt töötlev tööstus, energeetika ja jaekaubandus, vähenes aga ehituse ning veonduse ja laonduse lisandväärtus.

Eksport kasvas nõrgast väliskeskkonnast hoolimata ja tugines peamiselt töötleva tööstuse müügi kasvule. Eksport Venemaale samal ajal vähenes, kuid kahanemisest moodustasid suure osa välispäritolu tooted, mille mõju Eesti majandusele on väike.

Tööstussektori kasvust andis suure osa elektroonikaseadmete tootmine, kuid kasvasid ka teised harud. Kuigi elektroonikaseadmete tootmine andis neljandas kvartalis suurima osa tööstussektori ekspordi kasvust, oli lisandväärtuse kasv harude võrdluses laiapõhjaline. Tööstusettevõtete ootused sektori arengu suhtes on üldjoontes optimistlikud. Kuigi tööstussektori tootmise ootused on madalamal tasemel kui enne kriisi, püsivad need siiski viimase kolme aasta tipptaseme juures. Tööstussektori käibe kasv võib ettevaates siiski aeglustuda, sest suure käibega elektroonikaseadmete tootmise tellimused detsembris vähenesid.

Majanduses on suurenenud tööjõutulu osakaal, mis on ergutanud tarbimist ja jaekaubandust. Tööjõutulu kiire kasvu jätkumisele neljandas kvartalis viitab sotsiaalmaksu laekumine, mis suurenes aastaga üle 8%. Ettevõtete kasumid on samal ajal juba mõnda aega kahanenud ja investeeringud vähenenud. Sellele viitavad nii ehitussektori lisandväärtuse kui ka kapitalikaupade impordi kahanemine. Investeeringute langus tuleneb peamiselt energeetikasektorist, kuid teiste harude investeeringud jäävad alla kriisieelsele tasemele. Investeeringute madal tase ei põhjusta majandusele lühiajaliselt probleeme, sest vähese nõudluse tõttu on endiselt vaba tootmisvõimsust.

2014. aasta SKP kasvu kiirhinnang oli Eesti Panga prognoosiga kooskõlas. Keskpanga prognoosi kohaselt kujuneb 2015. aasta majanduskasvuks 2,1%.

Kaspar Oja
Eesti Panga ökonomist

Uus Maa alustas kinnisvara vahendamist Lõuna-Hispaaniasse

11.02.2015 Adaur.ee

Sildid: Eesti, Euroopa, hinnad, Hispaania, Jaanus Laugus, juriidika, kindlustus, kinnisvara, kohus, koostöö, korter, loodus, luksus, Marge Ambos, mõis, ostuhind, professionaal, riik, seadus, Skandinaavia, teenus, USA, üür, Uus Maa, villa

Uus Maa Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas korterite ja majade vahendamist suurepärase kliima poolest tuntud Lõuna-Hispaaniasse. Soodne hinnatase ja sõbralik igapäevaelu on sinna meelitamas aina enam eestlasi.

„Kinnisvara soetamine võõrasse riiki võib olla stressitekitav, kuna raske on orienteeruda kohalikes seadustes ja olla kursis sealse kinnisvaraturu kõigi nüanssidega. Meie poolt pakutav teenus annab inimesele kindlustunde, et sobiva kinnisvara leidmisel oleks olemas kogu vajalik info otsuse langetamiseks ning tehing toimuks korrektselt ja seadustele vastavalt,“ kommenteeris Uus Maa Kinnisvarabüroo Hispaania kinnisvara konsultant Marge Ambos.

„Meie koostööpartnerid Hispaanias on valitud hoolega ja läbi isikliku praktilise kogemuse, pidades oluliseks nende professionaalsust, usaldusväärsust ja head nime,“ lisas Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus. „Omame mitmeaastast kogemust Päikeserannikut. Teame täpselt, milline näeb välja kodu ostmise protsess, tunneme kohalikku juriidikat ja maksusüsteemi. Anname nõu ja abi kohanemisel võõra keskkonnaga: näiteks tervisekindlustus ja arstiabi võimalused, koolisüsteem, keeleõpe, juristid jms.“

Miks osta (suve)kodu Hispaaniasse? Lõunasse minnakse ikka kliima ja looduse pärast. 300 päeval aastas paistab päike ning liivarandu on 100 km. Talv on sarnane aga mõnusa eesti kevadega. Teiseks on Hispaania ilmselt kõige külalislahkem kant Euroopas vastu võtma legaalseid sisserändajaid, mistõttu pole kohaliku eluga integreerumine raske.

Tragidele inimestele leidub piirkonnas alati ka töökohti, sest Skandinaavia poolt tulevad inimesed on seal tuntud kui väga töökad ja kohusetundlikud. Lihtsat tööd leiab alati. Eelduseks oleks baastasemel hispaania keele oskus. Moodsad sidelahendused pakuvad aga häid võimalusi ka kaugtööga tegelemiseks.

Elu ja kinnisvara omamine Hispaanias pole kallis. Mõnusalt on võimalik ära elada sarnase kulubaasiga mis Eestis. Kinnisvara üürihinnad on Eestiga sarnased. Ostuhindade osas on skaala lai ning võimalusi palju. Muide, 80% sealsetest püsielanikest ei ela luksuslikes villades, vaid mõistliku hinnatasemega kortermajades, kus näiteks kolmetoaliste korterite ostuhinnad algavad 80 000 eurost.

Vaata lähemalt: http://www.uusmaa.ee/hispaania/

Viimsi Keskus toob piirkonda uusi söögi- ja meelelahutuskohti

11.02.2015 Adaur.ee

Sildid: Ameerika, elamu, Kaubamaja, kauplus, kinnistu, kinnisvara, Matek, meelelahutus, My Fitness, pere, Piret Kull, plaan, Restor, restoran, Selver, Tallinn, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara, Tari, teenus, turundus, USA, üür, üürnik, Viimsi, Viimsi keskus

Sel sügisel avatavas Viimsi Keskuses seavad end sisse uued söögikohad, mille hulgas on pererestoran BabyBack Ribs & BBQ, kiirtoidukoht Hesburger ning mitmeid teisi. Lisaks maitsvale toidule saab keskuses nautida ka erinevaid meelelahutusvõimalusi.

“Uurisime möödunud aastal kohalikelt elanikelt, et milliseid uusi kaupluseid või teenuspakkujaid oleks piirkonda eelkõige vaja. Erinevaid söögikohti mainiti väga palju, sest siiani on Viimsis võimalused üsna piiratud,” kinnitab Viimsi Keskuse turundusjuht Piret Kull. “Näiteks tuli väga palju soove kiirsöögikoha avamise osas ning pered igatsevad hubast paika, kus lastega söömas käia. Seega peaks keskuses avatavad toidukohad viimsilasi igati rõõmustama.”

”BabyBackil on juba praegu Viimsis palju püsikliente, kes on seni harjunud külastama meie Tallinnas asuvaid restorane ning on huvi tundnud, kas plaanime koha avada ka nende kodu lähedal, ” sõnab BabyBacki turundusjuht Elena Revyakina. “Oleme rõõmsad, et kaua oodatud Viimsi Keskus valmib juba sügisel ning BabyBack saab siis igapäevaselt ka Viimsis oma külalistele parimaid BBQ roogasid pakkuda. Muidugi oleme mõelnud ka lastele – sel ajal kui vanemad naudivad meeldivat õhkkonda ja ameerikalikku toitu, saavad lapsed lõbusalt aega veeta avaras mängutoas.”

Lisaks BabyBackile ja Hesburgerile avavad Viimsi Keskuses uksed sushirestoran Silk Sushi, pizzarestoran New York Pizza, võileivarestoran Subway ja Balbiino Onu Eskimo jäätisekohvik. Toiduelamusi pakuvad ka Selveri kaupluse, Delicato gurmeepoe ja Krugeri veinipoe tootevalikud.

Meelelahutuskohtadest avatakse keskuses bowlingu- ja piljardisaalid, lastele pakub aga avastamisrõõmu põnev mänguala.

Viimsi Keskus rajatakse Tallinna Kaubamaja Kinnisvarale kuuluvale 2,3-hektarilisele kinnistule, mis asub Randvere tee ja Rohuneeme tee ristumiskoha kõrval. Keskuse suurimateks üürnikeks on Selver ning My Fitness spordiklubi, lisaks tulevad sinna erinevad söögi- ja meelelahutuskohad, kauplused ja teenuspakkujad. Vaata ka www.viimsikeskus.ee<http://www.viimsikeskus.ee>

Viimsi Keskus

Kinnisvaraturu ülevaade: jaanuar 2015

11.02.2015 Kadri Lest

Sildid: Domus Kinnisvara, Eesti, elamu, elamumaa, eramu, kaubandus, kaubanduskeskus, kinnistu, kinnisvara, Kinnisvaraturu ülevaade, korter, korteriomand, Kuressaare, maa-amet, metsamaa, Narva, Pärnu, rekord, statistika, Tallinn, Tartu, ülevaade, väärtus, Viljandi

Käesolev aasta algas kinnisvaraturul vaikselt. Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta jaanuariga langenud 13,2%. 2015. aasta esimesel kuul teostati Eestis kokku 2766 ostu-müügitehingut koguväärtusega 129,015 miljonit eurot.

Nii madala tehingute arvuga kuu oli viimati 2012. aasta veebruar. Detsembriga võrreldes teostati 39,9% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 48,5%. Kui mitte arvestada detsembrikuus toimunud metsamaade müügi komplekstehingut, kus korraga müüdi üle Eesti ligi 1200 kinnistut, siis on tehingute arv langenud 18,8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinn

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1237 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 87 978 229 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 23,3% ja tehingute koguväärtus 45,8%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 3,8% ja koguväärtus 4,9%.

Jaanuaris toimus Tallinnas 532 korteriomandi tehingut, mis on 182 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 58 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind on alustanud käesolevat aastat uue rekordiga.

Kui novembris hüppas keskmine hind 2014. aasta kõrgeimale tasemele – 1530 €/m² (mediaan 1429 €/m²), siis käesoleva aasta jaanuaris jõudis keskmine ruutmeetrihind 1563 euroni(mediaan 1415 €/m²), viimati oli nii kõrge keskmine hind 2007. aasta novembris (1560 €/m²). Keskmine hind on 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 12,8%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 20 ostu-müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 9 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 8 tehingut. Detsembris teostati 29 ja aasta tagasi jaanuaris 1 hoonestamata elamumaa tehing rohkem.

Tartu

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 302 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 14 824 240 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19,5%. Samuti langes tehingute koguväärtus 48,5%, mis detsembris 2 kaubanduskeskuse müügiga hüppeliselt tõusis. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4,9% ja koguväärtus 39,8%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 93 korteriomandi tehingut, mis on 19 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 3 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Peale eelmise kuu langust tõusis keskmine hind jaanuaris 2,8%, olles 1181 €/m² (mediaan 1131 €/m²). Võrreldes 2014. aasta statistilise keskmisega oli jaanuarikuu keskmine hind 2,0% kõrgem. 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 11,0%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati nii jaanuaris kui ka möödunud aasta detsembris 12 ostu-müügitehingut, aasta tagasi jaanuaris müüdi 2 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega jaanuaris sarnaselt detsembrile Tartu linnas tehinguid ei toimunud. 2014. aasta jaanuaris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

Pärnu

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 189 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 009 563 eurot. Võrreldes detsembriga tehinguaktiivsus langes 19,2% ja tehingute koguväärtus 35,9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9,9% ja koguväärtus 18,3% tõusnud.

Pärnus toimus jaanuaris 52 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui detsembris ja 3 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 760 €/m² (mediaan 752 €/m2). Keskmine hind on detsembriga võrreldes langenud 5,8% ja 2014. aasta jaanuariga võrreldes 3,3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 5 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 6 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti 1 tehing. Detsembris tehinguid ei tehtud, kuid aasta tagasi jaanuaris teostati 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

Viljandi

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 117 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 036 412 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 54,1% ja tehingute koguväärtus 46,0%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 0,8% ja koguväärtus 2,7%, mis näitab, et käesolev aasta on Viljandi maakonnas alanud eelmise aastaga sarnaselt.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui detsembris ja sama eelneva aasta jaanuariga. 2014. aasta teises pooles alanud keskmise hinna langus detsembris peatus. 2015. aasta jaanuaris keskmine hind võrreldes eelneva kuuga tõusis 11,2%, jõudes hinnatasemeni 526 €/m² (mediaan 497 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 15,0% kõrgem.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 1 tehing rohkem ning aastatagusega võrreldes sama. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid detsembris, ega ka 2014. aasta jaanuaris.

Kuressaare

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 89 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 911 174 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 38,6% ja tehingute koguväärtus 36,1%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 53,4% ja koguväärtus 56,2%.

Kui jaanuaris enamus ülevaates välja toodud linnades korteritega teostatud tehingute arv langes, siis Kuressaares korteritehingute arv tõusis. Kuressaares toimus 22 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 5 tehingut rohkem, kui 2014. aasta jaanuaris. Rohkem teostati tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega, mis tõi kaasa keskmise hinna languse. Jaanuarikuus oli keskmine hind 565 €/m² (mediaan 570 €/m2), mis on detsembriga võrreldes 13.6% ja eelnenud aasta jaanuariga võrreldes 12,6% madalam.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Detsembris müüdi 2 eramut ning aasta tagasi jaanuaris 4 eramut. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris ega ka detsembris tehinguid ei toimunud.

Narva

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 192 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 386 323 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37,9% ja tehingute koguväärtus 60,3%. Koguväärtuse suure languse taga on eelmisel kuul koguväärtuse tõusu kaasa toonud kalli tootmishoonega tehtud tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 32,6% ja koguväärtus 43,7%.

Jaanuaris toimus Narvas 41 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui detsembris ja 24 tehingut vähem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind on püsinud viimased viis kuud stabiilsena, olles jaanuaris 510 €/m² (mediaan 488 €/m²). Detsembrikuuga võrreldes on keskmine hind 3,8% tõusnud ja aasta tagusega võrreldes tõusnud 15,3%.

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris ainult 1 ostu-müügitehing, mis on detsembriga võrreldes 6 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut vähem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad, detsembris tehinguid ei toimunud ja aasta varem müüdi 14 hoonestamata elamumaad.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

IV kvartalis kasvas majandus 2,7%

11.02.2015 Statistikaamet

Sildid: Eesti, ehitus, kaubandus, majanduskasv, maksud, nõudlus, Sisemajanduse koguprodukt, SKP, statistika, Statistikaamet, tööstus, USA, väärtus

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta IV kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,7%, teatab Statistikaamet. 2014. aastal kasvas SKP eelmise aastaga võrreldes 1,8%.

IV kvartalis panustas majanduse kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala töötlev tööstus, peamiselt elektroonikaseadmete tootmise ning puidutöötlemise toel.

Lisaks töötlevale tööstusele olid 2014. aasta viimases kvartalis Eesti majanduse suurimad kasvatajad veel energeetika ja kaubandus, millest viimases vedas kasvu tugeva sisenõudluse toel jaekaubandus. Samuti jätkas IV kvartalis tugevnemist välisnõudlus. 2014. aasta IV kvartalis suurenes kaupade väljavedu hinnamõjusid arvesse võttes 8,0%. Kaupade sisseveo kasv kiirenes hinnamõjusid arvesse võttes 6,6%-ni.

Tegevusaladest pidurdas IV kvartalis majanduskasvu enim transpordi ja ehituse lisandväärtuse kahanemine.

SKP kasvu panustas esialgsete arvestuste kohaselt oluliselt netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksu laekumise kasv. Oma osa selles on muutunud käibemaksu deklareerimise korral, mis rakendus 1. novembrist 2014. Netotootemaksude suurenemist mõjutas oluliselt ka aktsiiside laekumise kasv.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas 2014. aasta IV kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga 2,6%.
Diagramm: SKP, kaupade ekspordi ja impordi kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga

Statistikaamet avaldab 2014. aasta IV kvartali täpsustatud SKP 11. märtsil.

Tallina linnavalitsus esitab linnavolikogule linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia

11.02.2015 Tallinn.ee

Tallinn Tallinna Linnavolikogu määruse eelnõu kohaselt on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia koostamise eesmärk pealinna ja seda ümbritseva üheksa omavalitsuse – Maardu ja Saue linn ning Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi vald – ühiste plaanide tegemine regiooni arendamiseks perioodil 2015–2020.

Vastavalt Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale aastateks 2014–2020 toetatakse prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” kaudu ka Eesti suuremate linnapiirkondade arengut. Kaasfinantseerimise saamise eeldus on linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu. Plaani kohaselt rahastatakse projektitoetusega lasteaiakohtade rajamist ja liikuvusprojektide elluviimist Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades.

Strateegia koostati kümne Tallinna linnapiirkonna omavalitsuse tihedas koostöös, omavalitsusi nõustas uuringu- ja konsultatsioonifirma Cumulus Consulting OÜ. Strateegia projekti on läbi vaadanud Sise-, Sotsiaal- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Siseministeeriumi kinnituse kohaselt vastab strateegia üldjoontes nõuetele ning on piisav alus linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks.

Strateegia esitab Tallinna linnapiirkonna omavalitsuste ühise visiooni, eesmärgid ja tegevussuunad kolmes koostöövaldkonnas – haridus, sotsiaalvaldkond ning liikumine ja transport. Nimetatud valdkondade arendamisel kavatsetakse teha mitmekülgset koostööd.

Strateegia visiooni kohaselt on aastaks 2020 omavalitsuste koostöös tagatud kõigile Tallinna linnapiirkonna elanikele kättesaadav ning kvaliteetne alus-, üld- ja huviharidus; mitmekülgne, kättesaadav ja erisusi arvestav sotsiaalhoolekanne; eri liikumisviise lõimiv ning inimsõbralik ja keskkonnasäästlik avalik ruum.

Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia 2015–2020 näol on tegemist kokkuleppelise strateegiadokumendiga, mille linnapiirkond (keskuslinn koos piirnevate omavalitsustega) on ühiselt koostanud ja heaks kiitnud. Strateegia elluviimiseks koostatakse järgnevalt tegevuskava, milles sätestatakse eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused vähemalt prioriteetse suuna raames, s.o lasteaiakohtade rajamine ja liikuvusprojektide elluviimine.

Adrem Kinnisvara: Tegus maakler eelistab lauamaksufirmat

11.02.2015 Lauri Kolk

Sildid: arendus, Eesti, kinnisvara, kokkulepe, kontor, kontroll, koostöö, kulutused, Lauri Kolk, maakler, maksud, Mustamäe, õigus, portaal, Tallinn, tulu, USA, vahendus, vahendustasu

Aktiivne maakler peab jagama teenitud vahendustasu kinnisvarabürooga, kes soovib sellest sageli suurema osa endale saada. Adrem Kinnisvara pakub tegusale maaklerile tõhusat alternatiivi, kus lauamaksul põhinev süsteem aitab maakleril kulud ja tulud kontrolli alla hoida.

Selline koostöövorm pakub ennekõike pingevaba ja sõbralikku õhkkonda, võimalust planeerida tööaega ning reguleerida ise teenitava vahendustasu suurust. Lauamaksufirmas saab maakler kogu vahendustasu endale, millelt ta ise katab tööülesannetega seotud kulutused ja maksab maksud.

Reeglina on kõik maaklerid end registreerinud füüsilisest isikust ettevõtjana või tegutsetakse endale kuuluva osaühingu nimel. See annab tublile kinnisvaravahendajale võimaluse olla ettevõtja.

Lauamaksufirma katuse all töötav maakler peab ettevõttele tasuma igakuiselt lauamaksu. Adrem Kinnisvara on väljatöötatud maaklerite jaoks erinevad paketid, mille hulgast saab valida, mida maakler lauamaksu eest soovib ja saab. Paketid sisaldavad kasutajakontosid kinnisvaraportaalides, kontori kasutamist, isiklikku meiliaadressi, Adrem Kinnisvara nime ja logo kasutamise õigust.

Sageli on raha see, mis on konfliktide ja lahkarvamuste põhjus. Konkreetse lauamaksu suuruse osas tehtud kokkulepe tagab hea ja pingevaba õhkkonna, kus maakler ei pea tundma, et hea käibega kuul peab ta enda teenitud vahendustasust liiga palju maakleribüroole loovutama.

Adrem Kinnisvara alustas oma tegevust 2002. aastal eesmärgiga pakkuda kliendisõbralikku ja eeskujulikku kinnisvaraalast vahendus- ja arendustegevust nii pealinnas, kui saartel ja mujal Eestis. Adrem Kinnisvara nime all töötavad aktiivsed ja kogenud maaklerid, kes on kinnisvaraalase vahendusega tegelenud aastaid.

Meiesõbraliku meeskonnaga ühinemiseks võta ühendust ja leiame sulle sobiliku lahenduse.

Lauri Kolk
Adrem Kinnisvara OÜ juhatuse liige
+372 51912950
lauri@adrem.ee
Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn
www.adrem.ee

Kinnisvarakool: Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 11/02/15.

11.02.2015 Adaur.ee

Sildid: Adaur, ehitis, ehitus, kinnisvara, Kinnisvarakool, koolitus, Linnaplaneerimise Amet, Margot Toompark, müük, Raul Keba, Riigikogu, seadus, Tallinn, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tõnu Toompark, ülevaade

Kinnisvarakoolis toimub 11/02/2015 koolitus Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine toimub.

Koolitus käsitlebki ebaseaduslike ehitiste seadustamist või selle võimatusel lammutamist nii teoreetilisest kui praktilisest vaatenurgast, arvestades Riigikogus menetluse lõppjärgus oleva ehitusseadustiku sätetega.

Koolituse eesmärk on anda ülevaade ebaseadusliku ehitamise põhjustest, et vältida selliste olukordade tekkimist, samuti pakkuda lahendusi tekkinud olukordade lahendamiseks.

Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub kolmapäeval 11/02/2015 kell 09:00-14:00 (kokku 6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Arco Investeeringute AS sõlmis Compakt Capital OÜ-ga kompromissi

10.02.2015 Adaur.ee

Sildid: Arco Vara, börs, Harju Maakohus, investeering, kohus, leping, mõis, Tallinn, Tallinna Ringkonnakohus

Arco Investeeringute AS esitas 17.12.2013 Compakt Capital OÜ vastu kohtusse hagi, millega nõudis osapoolte vahelise lepingu alusel 127 824 euro väljamõistmist Compakt Capital OÜ-lt (vt Arco Vara AS-i 05.05.2014 börsiteade).

17.11.2014 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus Arco Investeeringute AS-i hagi, st mõistis Arco Investeeringute AS-i kasuks Compakt Capital OÜ-lt välja põhinõudena 127 824 EUR ja viivised summas 13 146 EUR. 16.12.2014 esitas Compakt Capital OÜ Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 02.01.2015 määrusega menetlusse võttis.

05.02.2015 sõlmisid osapooled kompromissi, mille tulemusena nõustus Compakt Capital OÜ maksma Arco Investeeringute AS-ile 120 000 EUR ning vastutasuks nõustus Arco Investeeringute AS loobuma kõikidest osapoolte vahel sõlmitud lepingust tulenevatest nõuetest Compakt Capital OÜ vastu. 06.02.2015 määrusega kinnitas kohus kompromissi ning alates tänasest, s.o 10.02.2015, on nimetatud määrus jõustunud ja seda ei ole võimalik edasi kaevata.

Raadi kasarmute lammutamine jõuab lõpusirgele

10.02.2015 Tartu.ee

Sildid: investeering, Keskkonnainvesteeringute Keskus, kinnistu, omafinantseering, Tartu, territoorium

Tartu Tartu linn esitab Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse rahastada nõukogudeaegsete sõjaväehoonete lammutamise neljandat etappi, mille käigus soovitakse Raadilt likvideerida viimased varemed.

Projekti käigus lammutatakse viis tulevase muuseumihoone lähedusse jäävat amortiseerunud sõjaväelennujaama hoonet, mis asuvad kinnistutel Puiestee 114, Kasarmu 3 ja Roosi 91.

Projekti heakskiitmisel summas 91 280 eurot on linna omafinantseering 9128 eurot. Lammutustööde lõpetamise tähtaeg on 31. august 2016.

Ühtekokku on Raadil kunagise sõjaväelinnaku territooriumil lammutatud juba 41 tühjana seisnud hoonet.

Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused

10.02.2015 Adaur.ee

Sildid: Allar Niinepuu, Arco Vara, Hillar-Peeter Luitsalu, mõis, Rain Lõhmus, SKP, Toomas Tool

10.02.2015 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. kutsuda tagasi kõik nõukogu liikmed, s.o Hillar-Peeter Luitsalu, Rain Lõhmus, Arvo Nõges, Aivar Pilv, Allar Niinepuu, Toomas Tool, Stephan Balkin;

2. määrata ametisse viiest liikmest koosnev nõukogu ja valida nõukogu liikmeteks järgmised isikud:

· Rain Lõhmus

· Steven Yaroslav Gorelik

· Hillar-Peeter Luitsalu

· Allar Niinepuu

· Kert Keskpaik

3. maksta nõukogu liikmetele tasu iga nõukogu osaletud nõukogu koosoleku eest 500.- eurot (netosumma), kuid mitte rohkem kui 1000.- eurot (netosumma) kalendrikuus. Seada tasu väljamaksmine sõltuvusse nõukogu koosolekute protokollide allkirjastamisest. Arvestades, et nõukogu liikmed võivad pidada nõukogu koosolekuid elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada, hüvitada nõukogu liikmetele nõukogu koosolekul füüsilise osalemisega seoses tekkinud reisikulud mõistlikus ulatuses.

Kopli liinidele pretendeerimist jätkavad mõlemad pakkujad

10.02.2015 Tallinn.ee

Tallinn Kopli liinide kombineeritud pakkumise teisele etapile laekus kaks pakkumist, seega jätkavad läbirääkimistega enampakkumisel mõlemad esimesel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

„Kombineeritud enampakkumise teisele etapile esitasid pakkumise mõlemad Kopli liinide ostust huvitunud ja kvalifitseerimise tingimustele vastanud ettevõtted – nii OÜ Fund Ehitus kui ka AS Pro Kapital Grupp,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

„Seega kutsub Kopli liinide võõrandamiseks moodustatud komisjon teisel etapil nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad läbirääkimistele. Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise kinnistute ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.“

Edukaks pakkumiseks tunnistatakse pakkumine, mis saab kõigi hindamise kriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte. Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on Tallinna Linnavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse teeb Tallinna Linnavalitsus korraldusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast lõplike pakkumiste esitamiseks ettenähtud tähtpäeva saabumist ehk juunikuu algul.

Tallinna linna omandis olevate kinnistute (Kopli liinide) kombineeritud pakkumise esimesele etapile laekus kaks pakkumist. Pakkumised tegid OÜ Fund Ehitus ja AS Pro Kapital Grupp.

Teise etapi pakkumus pidi sisaldama pakkumissumma kinnistute ostmiseks; äriplaani, mis peab sisaldama järgnevaid osasid: lühiülevaade; ettevõtte lühikirjeldus ja projekti üldine juhtimine; projekti kirjeldus, sh detailplaneeringu koostamise, projekteerimise ja ehitamise protsesside kirjeldus ning projekti realiseerimise ajakava ning tagatised avalikult kasutatavate alade väljaarendamiseks võetavate kohustuste täitmiseks; kinnistutele hoonete püstitamise ajakava; sotsiaalobjektide rajamise ning piirkonna kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ettevõtluskeskkonna tagamise kava; kinnistute turvalisuse tagamise abinõude kava ning Tallinna linna heakorra eeskirja täitmise tagamise kava; projekti finantseerimisstrateegia ja finantsprognoosid ning projekti riskid. Vajadusel peab pakkuja esitama täpsustatud Kopli liinide linnaehitusliku visiooni.

Pakkumiste esitamisele järgnevaid läbirääkimisi peab komisjon, mida juhib linnavara kureeriv abilinnapea, komisjoni koosseisu kuuluvad Põhja-Tallinna Valitsuse, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kommunaalameti, Tallinna Linnavaraameti ja Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Pärast läbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

Tallinna linna omandis olevad 82 kinnistut ehk Kopli liinid on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Eesmärk on leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu 13. juunil 2013.

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

10.02.2015 Tõnu Toompark

Sildid: kampaania, kinnisvara, Kinnisvarakool

Ostes Kinnisvarakooli raamatupoest 04-11/02/2015 on võimalus võita ostusumma tagasi.

Osta endale vajalik raamat või raamatud Kinnisvarakooli raamatupoest ja jaga uudist suurepärasest ostust oma Facebook’i sõpradega.

Kõikide vahel, kes on ostnud ja tasunud raamatu eest ajavahemikul 04-11/02/2015 ning jaganud kampaaniainfot Facebook’is loosime välja ühe, kes saab kogu ostusumma tagasi.

Vaata lähemalt – osta, jaga ja võida.

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 37 100 eurot

10.02.2015 Tõnu Toompark

Sildid: Adaur, Adaur Grupp, Eesti, Eesti Pank, EKFL, eluase, eluasemelaen, kinnisvara, Kinnisvarakool, laen, laenujääk, omanik, pank, portfell, statistika, Tallinn, Tartu, Tõnu Toompark

Eesti pankade eluasemelaenude portfelli keskmine laenujääk oli 2014 IV kvartalis 37 100 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis keskmine laenujääk 1 protsendi võrra.

Paralleelselt kerkib lisaks veel eluasemelaenude arv. Kui aasta tagasi oli Eestis aktiivseid eluasemelaenusid 160 4420, siis 2014 IV kvartali lõpuks oli see näitaja kasvanud 163 500 peale ehk 1,9% võrra.

Keskmise laenujäägi kasv ei ole liiga kiire, sest Tallinna ja Tartu kõrgete hindadega piirkondade kõrval on eluasemeturg mõnevõrra aktiveerunud just väiksemates piirkondades, kus kinnisvara on odavam ja võetavad laenusummad selle võrra väiksemad.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

‹‹ Uuemad uudised 1 2 3 … 1,015 1,016 1,017 … 1,436 1,437 1,438 Vanemad uudised ››

Skanton Kinnisvara: Õige aeg on osta korter Koplisse

Kopli korteriturg on stabiilne ja hinnad kerkivad suure hooga

Kopli liinide arendus toob uue hingamise

Kopli on arendajatel järgmisena sihikul

10 põhjust, miks osta korter koplisse

Nõrgast väliskeskkonnast hoolimata majandus IV kvartalis kasvas

Uus Maa alustas kinnisvara vahendamist Lõuna-Hispaaniasse

Viimsi Keskus toob piirkonda uusi söögi- ja meelelahutuskohti

Kinnisvaraturu ülevaade: jaanuar 2015

Tallinn

Tartu

Pärnu

Viljandi

Kuressaare

Narva

IV kvartalis kasvas majandus 2,7%

Tallina linnavalitsus esitab linnavolikogule linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia

Adrem Kinnisvara: Tegus maakler eelistab lauamaksufirmat

Kinnisvarakool: Koolitus “Ebaseaduslikud ehitised – seadustamine või lammutamine” toimub 11/02/15.

Lisateave ja registreerumine

Arco Investeeringute AS sõlmis Compakt Capital OÜ-ga kompromissi

Raadi kasarmute lammutamine jõuab lõpusirgele

Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused

Kopli liinidele pretendeerimist jätkavad mõlemad pakkujad

Osta väärt kinnisvarakirjandust ja võida ostusumma tagasi!

Statistika: keskmine eluasemelaenu jääk on 37 100 eurot

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kinnisvarauudised

Uudiste arhiiv

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Kinnisvarakoolis järgmisena: